| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/8660 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anna-Maria Rahamägi (Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1 (4)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 9.09.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26930000261
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
26930000261, milles oli 9.09.2026 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis
sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes selles, et XXX, 28.08.2026 kell 07:10 üritas Narva
tollipunkti jalakäijate terminali kaudu eksportida Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o
Venemaa Föderatsiooni euro pangatähti. Enne tollikontrolli isik ei soovinud midagi
deklareerida suuliselt ega kirjalikult. Tollikontrolli käigus avastati isikul kaasas olevast rahakotist 45
eurot (20-eurosed pangatähed koguses 2 tk; 5-eurone pangatäht koguses 1 tk).
Vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 833/2014, 31 juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid
seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1 kohaselt on keelatud
müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal
asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa
Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Seega Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014
kohaselt eurode väljavedu on keelatud.
Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 art 5i lõike 2 p a kohaselt on lubatud eurode väljavedu
Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks.
Tuvastatud asjaolud ei anna alust Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 art 5i lg 2 p-s a sätestatud
erandi kohaldamiseks.
RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on
toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi
põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide
saavutamist. RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi
paneva õigusaktiga.
RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja
rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi. RSanS § 6 kohaselt on
rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud
kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on
RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel
2 (4)
kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja
keelde. Tuginedes eeltoodule Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud
muudatustega on rahvusvaheline sanktsioon.
Seega XXX pani toime KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahvusvahelist
sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise katse.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel
ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole
tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab
vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel
juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on
võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu
süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis
aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud
ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab
ja kahetseb kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt
kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada,
et tegu jäi katse staadiumisse. XXX ei ole kriminaalkorras karistatud, temal on üks kehtiv
3 (4)
väärteokaristus, samuti ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud
viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks
käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik
huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku
karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.
Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et
isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o
vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige
§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud
karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille
eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele
võtmata.
XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse tasuda 500 eurot
riigituludesse viie kuu jooksul. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda
ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes
kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud
sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi
viimaseks vahendiks.
XXX on selgitatud, et kui ta ei täida tähtajaks talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202
lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000261 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub
2.1. tasuma riigituludesse 500 eurot tähtajaks 9.02.2027;
2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel
kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni p-s
2.1 määratud kohustuse täitmiseni.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4 (4)
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis
leitud 45 eurot tagastada XXX pärast p-s 2 nimetatud kohustuste täitmist KrMS § 126 lg 3 p 2
alusel.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi