1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.09.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26930000266

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 932 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

26930000266, milles oli 16.09.2026 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu

rikkumises, mis seisnes selles, et XXX 09.09.2026 kell 15:27 importis Narva tollipunkti jalakäijate

terminali, rohelise koridori kaudu Euroopa Liidu välisest riigist, s.o Venemaa Föderatsioonist Eesti

Vabariiki purgikaasi. Enne tollikontrolli XXX ei soovinud midagi deklareerida suuliselt ega

kirjalikult. Tollikontrolli ajal avastati XXX kaasas olevast kotist kaks pakki metallist purgikaasi

Twist-off (82 mm ja 60 mm), üldkoguses 40 tk. Purgikaante kaubakood on 8309 90 90 90.

Kaup purgikaaned (kaubakood 8309 90 90 90) kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31. juuli

2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, artikli 3i lisas XXI loetletud

kaupade nimekirja. Artikli 3i lg 1 järgi keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda lisas

XXI loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob

Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt rahvusvaheline sanktsioon on

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.

RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva

õigusaktiga.

RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja

rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.

Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu

määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas

õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

2 (4)

Eeltoodu põhjal Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega on

rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega. KarS § 932 lg 1 näeb ette vastutuse sama teo

eest, mis on toime pandud aga ettevaatamatusest.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud, kuid prokuröri hinnangul on tegu toime pandud ettevaatamatusest.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus KarS § 932 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse

alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

3 (4)

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab

kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud

sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu pandi

toime ettevaatamatusest. XXX on üks kehtiv väärteokaristus, tema suhtes ei ole menetluses teisi

kriminaalasju. Kriminaalkorras teda karistatud ei ole. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude

toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk

on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava

menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub

alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid

ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele

võtmata.

XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse teha 60 tundi

üldkasulikku tööd. Samuti nõustub XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud purgikaante

kui väärtusetute esemete hävitamisega ega soovi nende tagastamist.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000266 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub

4 (4)

2.1. tegema 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaks 16.02.2027;

2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel

kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni p-s

2.1 kohustuse täitmiseni.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja äravõetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuste täitmise

järgselt: metallist purgikaaned Twist-off (82 mm ja 60 mm), üldkoguses 40 tk. Pakendatud

kilekotti ja kinnitatud tõkendiga nr ET0093767, mis asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti

hoiukohas.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX ja Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele

ÜKT korraldamiseks ([email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna-Maria Rahamägi

XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on

määruse kätte saanud. XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi ettenähtud

tähtaja jooksul, uuendab prokuratuur KrMS § 202 lg 6, 7 alusel kriminaalmenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX

Toimingus osaleb tõlk Sirje Peep, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. (allkirjastatud digitaalselt)