Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend klassifikaator uuendatud 26.05.2026.

Sisukord Kasutatud terminoloogia................................................................................6

Eessõna ....................................................................................................7

1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja

patsiendiohutuse tagamisel .........................................................................9

2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi kaasamine ja

tervishoiutöötaja toetamine ........................................................................9

3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus ......................................... 11

4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida ............................... 11

5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ...................................................... 12

6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon ..................................................... 14

Kasutusjuhend .................................................................................... 17

Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend ...................................................... 17

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad ........................... 18

POHAK-u infomudel ................................................................................. 19

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine ......................................................... 19

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ........................................................... 24

Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) ..................................... 27

Haava ja pehmete kudede ravitüsistus ............................................................. 27

Närvisüsteemi ravitüsistus ............................................................................ 27

Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 27

Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus .............................................................. 28

Perifeersete närvide ravitüsistus ................................................................. 29

Endokriinsüsteemi ravitüsistus ....................................................................... 29

Silma ravitüsistus ...................................................................................... 29

Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus ............................................................ 30

Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus ........................................................... 30

Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus ........................................................... 30

Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus ................................................................ 30

Sisekõrva ravitüsistus ............................................................................... 30

Nina ravitüsistus ..................................................................................... 31

Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus .................................................................. 31

Kõri ravitüsistus ..................................................................................... 31

Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus .................................................. 31

Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 31

2

Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus .................................................... 32

Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus ................................................................ 32

Hammaste ravitüsistus ............................................................................. 32

Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi ravitüsistus .............................. 32

Rindkere seina ravitüsistus ........................................................................ 32

Pleura ravitüsistus .................................................................................. 33

Diafragma ravitüsistus .............................................................................. 33

Mediastiinumi ravitüsistus ......................................................................... 33

Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus ........................................................ 33

Trahhea ja bronhide ravitüsistus ................................................................. 33

Kopsude ravitüsistus ................................................................................ 33

Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte ravitüsistus .......................... 34

Südame ravitüsistus ................................................................................. 34

Invasiivkardioloogia tüsistus ....................................................................... 34

Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus .......................................................... 34

Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus ...................................................... 35

Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus....................................................... 35

Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus ........................................... 35

Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus ...................................................... 35

Ülajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 35

Alajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 36

Seedetrakti ja põrna ravitüsistus .................................................................... 36

Söögitoru ravitüsistus ............................................................................... 37

Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus ............................................................. 37

Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus .......................................................... 37

Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus ................................................... 38

Kõhunäärme ravitüsistus ........................................................................... 38

Põrna ravitüsistus ................................................................................... 38

Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse ruumi ja lahkliha ravitüsistus ..... 38

Kõhuseina ravitüsistus .............................................................................. 38

Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus ......................................................... 39

Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus ............................................................. 39

Perineumi ravitüsistus .............................................................................. 39

Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus ...................................................... 39

Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus ............................................................... 39

3

Ureeteri ravitüsistus ................................................................................ 39

Kusepõie ravitüsistus ............................................................................... 40

Ureetra ravitüsistus ................................................................................. 40

Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus .................................................... 40

Peenise ravitüsistus ................................................................................. 40

Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus ....................................................... 41

Munasarja ja munajuha ravitüsistus .............................................................. 41

Emaka ja emakasidemete ravitüsistus ........................................................... 41

Emakakaela ja tupe ravitüsistus .................................................................. 41

Naise välissuguelundite ravitüsistus .............................................................. 41

Abordi või sünnituse tüsistus ...................................................................... 41

Lihasluukonna ravitüsistus ............................................................................ 42

Patsiendi ennastkahjustav tegevus .................................................................. 43

Operatsiooni muu tüsistus ............................................................................ 43

Ravi muu tüsistus ...................................................................................... 43

Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel ......................................... 44

Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus ........................................... 44

Transplantatsiooni tüsistus ........................................................................ 44

Dialüüsi tüsistus ..................................................................................... 44

Anesteesia ja intensiivravi tüsistus ................................................................. 45

Hingamisteede anesteesia tüsistused ............................................................ 45

Regionaalanesteesia tüsistus ...................................................................... 45

Anesteesia muu tüsistus ............................................................................ 46

Intensiivravi tüsistus ................................................................................ 46

Tervishoiuteenusega seotud infektsioon ........................................................... 46

Vereringeinfektsioon ............................................................................... 46

Kesknärvisüsteemi infektsioon .................................................................... 46

Südame-veresoonkonna infektsioon .............................................................. 47

Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon ....................................................... 47

Mao-sooletrakti infektsioon........................................................................ 47

Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik ........................................ 47

Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised haigusjuhumääratlused ......................... 47

Kopsupõletik ......................................................................................... 47

Suguteede infektsioon .............................................................................. 47

Operatsiooni piirkonna infektsioon ............................................................... 48

4

Naha ja pehmete kudede infektsioon ............................................................ 48

Kuseteede infektsioon .............................................................................. 48

Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus ................................................................. 48

Vereloome tüsistus.................................................................................. 48

Seedetrakti tüsistus ................................................................................. 49

Kuseteede tüsistus .................................................................................. 49

Hingamisteede tüsistus ............................................................................. 49

Luustiku tüsistus .................................................................................... 50

Närvisüsteemi tüsistus .............................................................................. 50

Naha tüsistus ........................................................................................ 50

Südame-veresoonkonna tüsistus .................................................................. 50

Metaboolne tüsistus ................................................................................ 51

Manustamise tüsistus ............................................................................... 52

Kiiritusraviga seotud juhtum ......................................................................... 52

Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum .......................................................... 52

Kiiritusravi planeerimise juhtum ................................................................. 52

Kiiritusravi tegemise juhtum ...................................................................... 53

Kiiritusravi varajane reaktsioon ................................................................... 53

Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum ........................................................ 54

Ravimitega seotud ravikorralduse viga .......................................................... 54

Ravimikasutuse dokumenteerimisviga ........................................................... 55

Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud viga ................................... 55

Ravimi säilitamisviga ............................................................................... 56

Ravimi manustamisviga ............................................................................ 56

Ravimi tellimis- või tarneviga ..................................................................... 56

Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus ..................................................... 56

Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum .......................................................... 57

Kliinilise töö teabega seotud juhtum ............................................................ 57

Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud juhtum .............................. 57

Teabe edastamisega seotud juhtum.............................................................. 57

Diagnoosiga seotud juhtum ........................................................................... 58

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud juhtum ..................................... 58

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud üldine juhtum .......................... 58

Patsiendi kahjustav käitumine .................................................................... 58

Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine ..................................................... 59

5

Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum .......................................................... 59

Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum .................................................... 60

Seisundi jälgimisega seotud juhtum .............................................................. 60

Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum .................................................... 60

Raviprotseduuriga seotud juhtum ................................................................ 60

Hooldustoiminguga seotud juhtum ............................................................... 60

Laboriuuringu juhtum ................................................................................. 60

Radioloogilise uuringu juhtum ....................................................................... 61

Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm uuringuga seotud juhtum ............ 62

Patoloogia uuringu juhtum ........................................................................... 63

Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum ............................................... 63

Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum .............................................................. 64

Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud juhtum ...................................... 65

Transfusioonraviga seotud juhtum .................................................................. 65

6

Kasutatud terminoloogia

kahju (sama mis tervisekahju)

inimesele tekitatud ajutine või püsiv kehalise või vaimse tervise kahjustus

patsiendiohutus patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärane ja järjepidev vähendamine ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamine

patsiendiohutusjuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju

ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud

kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud

kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi

potentsiaalselt välditav kahjujuhtum

tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil

mittevälditav kahjujuhtum

tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes ettenägematu tervisekahju, mida ei saanud ennetada

tervishoiutekkeline infektsioon

infektsioon, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega ja mis avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides (rohkem kui 48 tundi) või päras sealt lahkumist 48 tunni jooksul, v.a operatsioonipiirkonna infektsiooni korral 30 päeva jooksul (implantaadiga seotud infektsiooni korral 90 päeva jooksul) või Clostridium difficile infektsiooni korral 28 päeva jooksul

diagnostika- ja ravitüsistus

kõrvalekalle normaalsest diagnostika- ja raviprotseduuri järgsest kulust. Sümptomaatilist ja/või kliiniliselt olulist kõrvalekallet tuleb käsitleda patsiendiohutusjuhtumina

7

Eessõna

Primum non nocere ehk eelkõige ärgu tehtagu kahju on meditsiinieetikast tuntud

mittekahjustamise põhimõte. Hippokratese vandes on selle kohta sõnad: „/…/ ma tahan neid

säästa kahjust ja ebaõiglusest“.

1999. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide meditsiini instituut teedrajava raporti „Eksimine

on inimlik“, millega tõsteti maailma tervishoiupoliitilisele areenile tervishoiu kvaliteet ja

ohutus. Raport viitas varasematele uuringutele, mille järgi sureb Ameerika Ühendriikide

haiglates igal aastal hinnanguliselt 44 000—98 000 inimest välditavate juhtumite ehk

tervishoiusüsteemis aset leidvate kõrvalekallete tõttu. Viimaste aastate uuringud näitavad

tervishoius aset leidvate juhtumite arvu juba mitu korda suuremana.

Nii nagu inimene ei lähe arsti vastuvõtule või haiglasse kahju saama, ei lähe ka

tervishoiutöötaja hommikul tööle teisele kahju tekitama. Tervishoid on keeruline ja halva

olukorra ennetamiseks on vaja läbimõeldud lähenemist ja eelkõige patsiendiohutuse

olemuse teadvustamist, sest ka parimate kavatsuste ning võimaluste juures võib nii inimesel

kui ka süsteemil aeg-ajalt viltu vedada. Tänapäeva tervishoiu keskseks teemaks on seetõttu

tõusnud patsiendiohutus. Patsiendiohutuse all mõeldakse patsiendile tervishoiuteenuse

osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärast ja järjepidevat

vähendamist ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamist. Ohutu ravi ei tähenda üksnes

õiget diagnoosi ja ravi, vaid ka seda, et kõik tervishoiuprotsessid ja -süsteemid on

kavandatud viisil, mis minimeerib võimalike juhtumite tekkimise riski. Kõrgtehnoloogilist

teenust osutades ei tohi unustada aga ka arstiabi inimlikkust patsiente ja nende lähedasi

kaasates.

Patsiendiohutuse tagamise süsteem on tervishoidu loodud raamistik ja protsessid, mis

hõlmab kõike alates tervishoiutöötajate koolitamisest ja teavitamisest kuni juhtumi

jälgimise, raporteerimise, analüüsimise ja ennetusmeetmeteni välja. Patsiendiohutus on üks

tervishoiukvaliteedi dimensioonist.

Uus Eesti patsiendiohutusjuhtumite andmekogu (POHAK) annab tervishoiuteenuse

osutajatele võimaluse struktureeritult raporteerida kõigist juhtumitest, mis võivad mõjutada

patsientide ohutust. Patsiendiohutusjuhtumite süstemaatiline kogumine ja analüüs on

oluline tööriist, et mõista tervishoiusüsteemi kitsaskohti ja parandada raviprotsesside

turvalisust.

Patsiendiohutusjuhtumina käsitletakse tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorda, mis

oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju. See võib juhtuda

tervishoiuteenuse osutamise käigus, järel või ka osutamata jätmise tõttu.

Patsiendiohutusjuhtumid võivad olla nii kahju põhjustanud kui ka kahjutuks jäänud

juhtumid, mille puhul probleem tuvastati õigeaegselt ning kahju suudeti ära hoida.

Käesolev juhend on koostatud Eesti tervishoiutöötajatele. Paljudele neist on

patsiendiohutusjuhtumitest raporteerimine alles uus tegevus. Tervishoiutöötajad on aga

ohutu ja kvaliteetse ravi võtmetegijad ja nende panus patsiendiohutusjuhtumite

raporteerimisel seetõttu hindamatu. Juhtumitest raporteerimine aitab tuvastada

süsteemseid riske ning viia ellu vajalikud muudatused tuleviku kahjude ennetamiseks.

8

Oluline on mõista, et juhtumite raporteerimine on osa pidevast õppimisest ja arenemisest,

et luua patsiendile ja tervishoiutöötajale turvaline keskkond.

Selles juhendis selgitatakse lühidalt terminoloogiat, patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku

kultuuri tähtsamaid aspekte, 2024. aastal Eestis jõustunud seadusandliku raamistiku sisu ning

riiklikku patsiendiohutusjuhtumite andmekogu. Lisaks tutvustatakse

patsiendiohutusjuhtumite raporteerimise põhimõtteid ja Eesti patsiendiohutusjuhtumite

raporteerimise infomudeli ülesehitust. Teie vastutustundlik ja koostöövalmis lähenemine

aitab kaasa selle olulise tööriista edukale kasutamisele ja patsiendiohutuse tagamisele

Eestis.

Teele Orgse

Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja

9

1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi

ja patsiendiohutuse tagamisel

Patsiendinõukojad on Eesti haiglate juures tegutsenud viimase nelja aasta jooksul. Ühine

probleemide ring on lai, kuhu kuulub ka see, et patsiente otseselt puudutavate oluliste

otsuste tegemisse, sh ka riiklikul tasandil, patsiente ei kaasata.

Hetkel on päevakorras tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja

kaasnevad seaduste muudatused. Olulised muudatused seonduvad vajadusega parandada

tervishoiu kvaliteeti ja ajakohastada patsiendiohutust, sh võtta kasutusele riiklik

patsiendiohutuse andmekogu. Andmekogu on vajalik patsiendiohutusega seonduva

korraldamiseks, juhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks, aga ka õppimiseks ja teadustöö

edendamiseks. Paraku põhjustab andmekoguga seonduv vähene teadlikkus ärevust ja

murelikkust nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide hulgas. On hädavajalik selgitada

kõigile osapooltele, mida andmekogu patsiendile tegelikult tähendab ja millist tuge ta sealt

leiab.

Ka patsiendinõukojad saavad teha selgitustööd, samuti julgustada patsiente raviprotsessis

toimunud patsiendiohutusjuhtumitest teavitama ning vajadusel andma patsiendile juhiseid,

kuhu ja kuidas pöörduda. Patsiendinõukojad saavad omalt poolt tervishoiuasutustele anda

tagasisidet süsteemi toimimise ja parendusvõimaluste kohta.

Selleks aga, et patsiendinõukojad vastavalt tegutseda saaksid, on väga oluline nõukogude

kaasamine tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja kaasnevate

seaduste muudatuste protsessi ning teavitustegevustesse.

Heli Tooman

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži emeriitdotsent, Pärnu Haigla patsientide nõukoja liige

2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi

kaasamine ja tervishoiutöötaja toetamine

Kvaliteetse tervishoiuteenuse ja patsiendile ohutu raviprotsessi tagamise eelduseks on

positiivne ja süüdistusevaba töökeskkond tervishoiuasutuses. See tähendab, et esikohale

seatakse patsiendi heaolu ja turvalisus ning vigades nähakse võimalust süsteemi

järjepidevalt täiustada ja patsientide võimalikke kahjusid ennetada. Sellise kultuuriga

organisatsioonis julgeb patsient juhtida töötaja tähelepanu olukorrale, mis võib patsiendi

tervist ohustada. Töötaja saab kolleegide ja juhtidega vabalt jagada tööl esinevaid

probleeme, tunnistada vigu ning teavitada juhtumitest. Juhtide roll on kujundada

tervishoiuasutuse hoiakuid ning selgitada töötajatele nende ülesandeid, vastutust ja õigusi.

Töötajad julgustavad patsiente jagama teavet, andma konstruktiivset tagasisidet ning

esitama küsimusi, kui midagi jääb arusaamatuks.

10

Tervishoid on kõrge riskiga valdkond ja eksimused on võimalikud, kuid kollegiaalsus ja toimiv

koostöö juhtide ja töötajate vahel toetab patsiendiohutusjuhtumitest õppimist. Kui aset on

leidnud sündmus, mis kahjustas patsiendi tervist, siis karistuskultuuriga tervishoiuasutuses

seostatakse see konkreetse töötaja või töötajatega ning neile saavad osaks süüdistused.

Õiglase suhtumisega tervishoiuasutuses aga mõistetakse, et enamik eksimusi tuleneb

süsteemi või protsesside puudustest, mitte kellegi isiklikest vigadest. Tervishoiutöötajad küll

vastutavad oma professionaalse tegevuse eest, aga neilt ei eeldata ainuisikulist vastutust

süsteemi tõrgete eest, mille üle neil puudub kontroll. Tervishoiuasutus, kus valitseb õiglane

suhtumine ja ohutuskultuur, teeb kõik selleks, et õppida igast juhtumist, kus patsiendi

tervist kahjustati, ning rakendab abinõusid tulevikus selliste olukordade vältimiseks. See

tähendab, et tervishoiuasutuses väärtustatakse, tajutakse ja tähtsustatakse patsiendi

turvalisust ning julgetakse avameelselt rääkida ebaõnnestumistest ja vigadest.

On väga oluline kaasata patsienti ja tema lähedasi raviprotsessi, sest nende vahetu kogemus

ja tagasiside võimaldavad tuvastada riske, mida tervishoiutöötajad ei pruugi märgata.

Uuringud näitavad, et pärast patsiendiohutusjuhtumi toimumist ootavad patsiendid

õigeaegset ja täielikku teavet juhtunu kohta, vastutuse võtmist ja tunnistamist, arusaamist

juhtunust, kaastunde väljendamist ning arutelu selle üle, mida tehakse juhtumi kordumise

vältimiseks. Küsitlused näitavad, et patsiendid pöörduvad õigusabisse harvemini, kui nad

tunnevad, et patsiendiohutusjuhtumit on ausalt käsitletud. Järelikult tuleb

patsiendiohutusjuhtumi järel patsiendile ja tema lähedastele avatult selgitada, mis juhtus.

Selleks peab koguma piisavalt fakte ning teave tuleb patsiendile ja tema lähedastele

edastada esimesel võimalusel. Vestlust peab juhtima raviarst või inimene, keda patsient

usaldab, ning see peab toimuma privaatses keskkonnas. Väga oluline on kuulata ära patsiendi

ja tema lähedaste arvamused ning siiralt vabandada. Kui patsiendiohutusjuhtumiga seotud

töötaja vabandab patsiendi ees siiralt, siis sellega näidatakse üles empaatiat ja mõistmist

ning võetakse juhtunu eest vastutus. Samuti tuleks pärast seisundi ja/või raviplaani arutelu

pakkuda patsiendile ja lähedastele võimalust kohtuda kriisimeeskonnaga ja jagada muu toe

saamiseks kontaktandmeid. Patsiendid ja nende lähedased tahavad olla kursis juhtumi

uurimisega ja ennetustegevustega sarnaste olukordade vältimiseks. Teadmine, et nende

kogemus on aidanud kaasa süsteemsetele muutustele ja et sellest on sündinud midagi head,

võib aidata patsiendil ja tema lähedastel valu, kannatuste või kaotusega paremini toime

tulla.

Kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtumi esmane kannatanu

on patsient, siis teisene kannatanu on tervishoiutöötaja, kes on ootamatu

patsiendiohutusjuhtumiga otseselt või kaudselt seotud. Juhtumi tagajärjel võib

tervishoiutöötaja tunda, et ta on patsienti alt vedanud, teda võib koormata süütunne ja

stress. Sageli tunneb ta isiklikku vastutust juhtunu eest ning hakkab kahtlema oma kliinilistes

oskustes ja teadmistes. Kaasneb hirm juriidiliste, majanduslike ja professionaalsete

tagajärgede ees. See kõik mõjutab tervishoiutöötaja emotsionaalset ja psühholoogilist

toimetulekut. Tervishoiutöötaja emotsionaalne trauma ja pidev juurdlemine selle üle, mida

oleks saanud teisiti teha, suurendab edasiste vigade tõenäosust ning võib ohustada ka

järgmisi patsiente.

Pärast patsiendiga juhtunut on tervishoiutöötajal vaja rääkida toimunust kolleegide või

nõustajaga ning juhtunut mõtestada. Samuti on väga oluline juhtide ja kolleegide toetus,

kaasatuse tunne ning psühholoogiliselt turvaline keskkond. Turvalises keskkonnas võib

11

tervishoiutöötaja kindel olla, et teda ei karistata ega alandata arvamuse avaldamisel, oma

seisukohtade väljendamisel või toimunud vigade üle arutlemisel. See loob võimaluse vigadest

õppimiseks ning lisab julgust ka järgmisel korral aset leidnud juhtumist teada anda.

Signe Asi

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nooremteadur

3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus

Selleks et tervishoiuteenuste osutamisel patsiendi tervisekahju ja teisi ebasoovitavaid

tagajärgi ennetada ning riske vähendada, on vaja teada, kus probleemid esinevad ning mis

vajab parandamist või muutmist.

Patsiendiohutusjuhtumite avastamiseks ja põhjuste välja selgitamiseks on Maailma

Terviseorganisatsiooni suunistele ja soovitustele tuginedes kasutusele võetud

juhtumiteavitussüsteemid. Igal tervishoiuteenust osutaval töötajal lasub moraalne kohustus

patsiendiohutusjuhtumist teavitada ehk see oma asutuse juhtumiteavitussüsteemis

registreerida. Järgneb juhtumi uurimine ja analüüsimine, parendustegevuste planeerimine

ja ellu viimine. Muu hulgas selgitatakse ka välja, mida juhtumist õpiti ning kellele millist

infot edastada, et organisatsioonis juhtunust õpitaks.

Juhtumiteavitussüsteemide eesmärk ei ole pelgalt infot koguda. Ennekõike on eesmärk

juhtumitest õppida ja saadud õppetunde jagada, et vältida juhtumite kordumist ja hoida

patsientide turvalisust. Juhtumiteavitussüsteemi andmete sisestamisel tuleb siiski olla

võimalikult korrektne ja detailne, sest vaid eesmärgipäraselt sisestatud info on arvestatav

sisend analüüsi õnnestumiseks ning juhtumi tegelike põhjuste väljaselgitamiseks.

On teada, et enamik juhtumeid ei ole juhuslikud ning sageli on soodustavaks teguriks sarnane

probleem või ühine varjatud algpõhjus. Juhtumiteavitussüsteemide kaugem eesmärk võikski

olla olukord, kus ühes tervishoiuasutuses aset leidnud juhtumist saavad õppida ka teised

tervishoiuteenuse osutajad.

Ere Uibu

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse nooremlektor

4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida

Patsiendiohutusjuhtumite teavitussüsteemi tuleb registreerida kõik juhtumid, mis on

tekkinud ravitegevuse tagajärjel ja võivad mõjutada patsiendi ohutust või tema tervist.

Raporteerida ei ole tarvis haigustüsistusi, mis tulenevad patsiendi haiguse

progresseerumisest ega ole seotud raviprotsessiga. Samas võib olla keeruline eristada

menetlustüsistust haigustüsistusest, mistõttu tuleb iga juhtumi puhul hinnata selle

välditavust. Selleks tuleb analüüsida, kas oleme järginud kõiki kaasaegseid meditsiinilisi

12

teadmisi ja parimaid praktikaid. Kui tüsistus tekib hoolimata sellest, et kõik protseduurid on

korrektselt tehtud, loetakse see mittevälditavaks menetlustüsistuseks ja see ei ole

vastutuskindlustuse kindlustusobjekt. Kuna juhtumi välditavuse hindamiseks puuduvad

ühtsed reeglid, tuleb iga juhtumit eraldi hinnata. Selleks tuleb kasutada samu põhjalikke

teadmisi ja analüüsimeetodeid nagu haiguste diagnoosimisel, tugineda eriala standarditele

ja juhistele ning kaasata kolleege. Näiteks tekib kroonilise neerupuudulikkusega patsiendil

haiglaravi ajal neerupuudulikkuse ägenemine. Kui neerupuudulikkuse ägenemine ei ole

seotud ravitegevusega, siis on tegemist haigustüsistusega, mis ei vaja registreerimist. Aga

kui neerupuudulikkus ägeneb näiteks ravimi kõrvaltoime tõttu, siis on tegemist

menetlustüsistusega ja see registreeritakse patsiendiohutusjuhtumina.

Juhtumite märkamine on süsteemne protsess, mis nõuab tervishoiutöötajate

tähelepanelikkust võimalike ohusituatsioonide suhtes. Tervishoiuasutustes on oluline

kasutada erinevaid meetodeid, et juhtumid saaksid varakult ja korrektselt tuvastatud.

Juhtumite rutiinne hindamine ja auditid, patsientide ja lähedaste tagasiside kogumine,

andmeanalüüs korduvate mustrite tuvastamiseks ning simulatsioonide ja stsenaariumide

läbimängimine aitavad avastada võimalikke ohte ja kitsaskohti enne, kui need muutuvad

kriitilisteks. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalselt ohtlikele olukordadele, kus

ohtlikku olukorda suudetakse ära hoida, enne kui see patsiendini jõuab (ohujuhtum), ning

olukordadele, kus ohtlik tegevus jõudis patsiendini, kuid see ei põhjustanud talle mingit

kahju (kahjuta juhtum).

Isegi kui juhtum hinnatakse mittevälditavaks, ei tekitanud patsiendile kahju või suudeti

kahju teket ennetada enne, kui see patsienti mõjutas, tuleb see juhtumiteavitussüsteemi

registreerida. Nii üksikust kriitilisest kui ka mitmest peaaegu märkamata jäänud juhtumitest

on võimalik õppida ja seeläbi tagada tervishoiusüsteemi pidev areng. Kõigi juhtumite

registreerimine ja analüüsimine on oluline, et parandada tervishoiu sisemisi

kvaliteedistandardeid ja suurendada patsiendi usaldust tervishoiu vastu. Seeläbi on võimalik

tuvastada korduvaid riske ja kitsaskohti, mis võivad vajada parendustegevusi.

Juhtumite raporteerimine ja välditavuse analüüs ei mõjuta üksnes kliinilist kvaliteeti, vaid

on oluline ka riskijuhtimise ja vastutuskindlustuse jaoks. Selge arusaam hindamise

põhimõtetest aitab tervishoiutöötajatel mõista vastutuse ulatust ja vähendab hirme

võimaliku vastutuse ees juhul, kui kõik vajalikud reeglid on korrektselt täidetud.

Kerstin Hindrimäe

Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendiohutuse ja arenduse valdkonna juht

5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise võib jagada neljaks etapiks:

✓ juhtumi uurimine

✓ juhtumi analüüsimine

✓ tegevusplaani koostamine riskide vähendamiseks ja tulevikukahju ärahoidmiseks

✓ tagasiside andmine personalile, patsiendile ja tema lähedastele

13

Patsiendiohutusjuhtumi uurimise eesmärk on koguda tervishoiuteenuse osutamist

tõendavate dokumentide ja töötajate intervjuude põhjal juhtumi asjaolude kohta

täiendavat infot, vastates järgmistele küsimustele:

- Mis juhtus?

- Miks juhtus, st selgitada välja juhtumi põhjused, toimumist soodustanud tegurid,

millised leevendusmeetmed kasutati või oleks tulnud kasutada.

- Kas tegemist on ohujuhtumiga, kahjuta juhtumiga või kahjujuhtumiga?

- Milline oli juhtumi tagajärg (patsiendi, töötaja, tervishoiuteenuse osutaja jaoks)?

- Kui tõsise juhtumiga oli tegu ja milline on selle kordumise risk?

Mõne juhtumi korral võib osutuda vajalikuks korraldada arutelu juhtumis osalenutega, et

ühiselt toimunut arutada, püüda seda mõista ja kuulata ära töötajate arvamusi, jagada

emotsioone. Selle käigus saab vajaduse korral kiiresti rakendada leevendusmeetmeid või

muud kompenseerivat tegevust.

Patsiendiohutusjuhtumi uurimisel kogutud andmete alusel analüüsitakse juhtumit. Selles

etapis tuleks esmalt vastata küsimusele, kas juhtumit oleks saanud vältida. Lähtudes

patsiendiohutuse ideoloogiast on mõttekas keskenduda just välditava kahju ennetamisele

ehk analüüsida põhjalikult ennekõike välditavaid või potentsiaalselt välditavaid juhtumeid.

Analüüsi eesmärk on tuvastada juhtumi tegelikud põhjused ja toimumist soodustanud

tegurid, keskendudes süsteemi kaitsemehhanismide nõrkuste ja varjatud vigade leidmisele,

mitte kellegi eksimusele. Tuleb selgitada juhtumi toimumise ja kordumise riskid ning

rakendada meetmeid juhtumi kordumise ennetamiseks. Analüüsi oluline osa on tuvastada

suure õppimispotentsiaaliga juhtumid ehk juhtumid, mis suure tõenäosusega korduvad või

mis põhjustasid või oleksid võinud põhjustada raske tervisekahju. Tihtilugu puudutavad need

mitut struktuurüksust või tervet haiglat ning selliste juhtumite probleem, risk või

ennetamismeede võib olla universaalne.

Tegevusplaan hõlmab juhtumi kordumise ennetamiseks otsustatud meetmete kirjeldust

koos rakenduskavaga (kas töökorralduslik, tööjõu või muu ressurssi puudutav, lisakoolituse

vajadus, infotehnoloogiline arendus jne; rakendamise ajakava ja vajalike ressursside

eelhinnang).

Tagasiside andmine personalile, kahju saanud patsiendile või tema lähedastele.

Tagasiside juhtumi analüüsi ja tegevusplaani kohta on oluline nii juhtumist teatajale kui ka

struktuurüksuse teistele töötajale. See teenib kaasamise, patsiendiohutusjuhtumite riskide

ennetamise ning parendusmeetmete vajalikkuse teadvustamise eesmärki. Patsiendile raske

või väga raske kahjuga päädinud juhtumi korral tuleks tagasisidet anda ka kahju saanud

patsiendile või tema lähedastele. Hea tava kohaselt tuleks tagasiside andmise fakt, asjaolud

(kellele, millal) ja sisu dokumenteerida.

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemisel võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutaja suurusest ja

tüübist rakendada struktuuriüksusepõhist või tsentraalset menetlemist või kasutada nende

kombinatsiooni (nt suurtes haiglates).

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise protsess on tervishoiuorganisatsiooni patsiendiohutuse

tegeliku kultuuri proovikivi. Kaasav ja läbipaistev menetlemine, kus

patsiendiohutusjuhtumist teatamise fakti nähakse võimaluse, mitte probleemina ning milles

suhtlemine on avatud ja lugupidav, on kõrge patsiendiohutuse kultuuri näitajaks. Ei tasu

14

alahinnata ka menetlemise läbiviija isiku rolli. Ideaalis peaks patsiendiohutusjuhtumite

menetlejat saama inimesena iseloomustada selliste omadustega nagu kõrge moraal,

professionaalsus, maailmavaateline küpsus ja empaatiavõime.

Vladislav Fedossov

Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuht

6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 1. novembril 2024. a jõustuvas versioonis on

reguleeritud patsiendiohutuse õiguslikud alused.

§-s 32 (Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet) kehtestatakse muu hulgas

patsiendiohutuse definitsioonid ja kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumit.

Seaduse kohaselt  on patsiendiohutus tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva

välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem

hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise,

patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud

teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega.

Patsiendiohutusjuhtum defineeritakse seaduses kui tervishoiuteenuse osutamisega seotud

juhtumit, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et  tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima

tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud

põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Seadus näeb ette ka

juurdepääsu piirangu asutustes dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende

analüüsimisega seotud dokumentatsioonile, mis on lubatud üksnes tervishoiuteenuse

osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise

huvides.

§-s 42 kehtestatakse ka tervishoiutöötaja kaitse põhimõte dokumenteerimisel. Sellise

tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi,

millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan

esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud

patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke

ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid;

2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;

3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise

eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule.

Sama kaitsvat põhimõtet kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud

objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või

tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine

15

tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav

isik.

Terviseministri määrusega on kehtestatud patsiendiohutusjuhtumite asutusesisese

dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise kord. Määruse

kohaselt dokumenteerib patsiendiohutusjuhtumi sellega seotud või selle avastanud töötaja

või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik, lähtudes

tervishoiuteenuse osutaja asutusesisesest patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise

korrast. Seega on oluline leppida asutuses kokku nimetatud kord, st kuidas asutuses

dokumenteerimine toimub. Asutusesisesel dokumenteerimisel lähtutakse Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) avaldatud patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonist

(POK).

Tsentraalsesse patsiendiohutuse andmekogusse (POHAK) edastatakse andmed nende

patsiendiohutusjuhtumite kohta, mis on patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonis

nimetatud vastava lisatunnusega ja mis operatsioonijärgsete ja operatsiooniaegsete

juhtumite korral klassifitseeruvad IV või V raskusastmesse.

POHAK-usse edastatakse patsiendiohutusjuhtumi andmed ja juhtumi menetlusandmed

vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatud andmekoosseisule.

Kui patsiendiohutusjuhtumi menetlemise ja analüüsimise käigus ilmneb täiendavat teavet,

saab andmekogusse kantud patsiendiohutusjuhtumit täiendada ja täpsustada kuni ühe

aasta jooksul.

Määruses on ka väikestele tervishoiuteenuse osutajatele suunatud säte, mille kohaselt

loetakse patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimiskohustus täidetuks ka

patsiendiohutusjuhtumi andmete edastamisega POHAK-usse (põhimäärusega kehtestatud

andmekoosseisus) kui:

- asutusesiseselt on tagatud ka patsiendi ja tervishoiutöötaja(te) andmete seostamine

konkreetse juhtumiga (POHAK ID number) ning

- kui see tuleneb asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest.

POHAK-ut peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite

ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete

hindamiseks, tervisepoliitika arendamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö

tegemiseks.

POHAK-ut peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi

ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

Andmekogusse kantud andmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Andmeid

väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete

täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või

andmekogudele.

Patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimine kaitseb tervishoiutöötajat ka juhul, kui

sellega seoses algatatakse kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse

selleks muudatused ning §-s 2053 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt võib Riigiprokuratuuri

määrusega lõpetada kriminaalmenetluse tervishoiuteenuse osutamise käigus

16

ettevaatamatusest patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud

tervishoiutöötaja suhtes, kui samal ajal on täidetud järgmised kriteeriumid:

1) tervishoiutöötaja on viivitamata esitanud teate patsiendiohutusjuhtumi kohta

tervishoiuteenuse osutajale (st dokumenteerinud asutusesiseselt) ja Terviseameti

peetavasse POHAK-usse;

2) tervishoiutöötaja on tegutsenud registreeritud kutse või eriala piirides;

3) tervishoiutöötaja ei ole põhjustanud ettevaatamatusest patsiendi surma või rasket

tervisekahjustust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Kui tervishoiutöötajal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teadet

patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale (st asutusesiseselt) ja

Terviseameti peetavasse POHAK-usse, võib kriminaalmenetluse samal alusel ja korras

lõpetada ka juhul, kui patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teate teine

tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest

vastutav isik.

Heli Paluste

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert

17

Kasutusjuhend

Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend

Riikliku patsiendiohutuse andmekogu ehk POHAK-u iseteeninduse keskkond asub aadressil

https://pohak.tehik.ee.

POHAK-usse saab patsiendiohutusjuhtumeid esitada tervishoiutöötaja, kes on registreeritud

Terviseametis tervishoiutöötajate registris (medre.tehik.ee) ning töötab mõne

tervishoiuteenuse osutaja (TTO) juures, või isik, kellele on antud riikliku volituste andmise

süsteemi (edaspidi Pääsuke) https://teabekeskus.tehik.ee/et/teenused/terviseameti-

teenused/pohak/sisenemise-juhend volitus edastada TTO poolt andmeid POHAK-u

andmekogusse. Näiteks antakse see õigus TTO juures kvaliteedi eest vastutavale isikule, kes

ei pruugi olla tervishoiutöötaja.

POHAK-usse sisenemisel tehakse päring tervishoiutöötajate registrisse või Pääsukesse, et

kontrollida kasutaja olemasolu ja õigusi. Kui tervishoiutöötaja ei saa iseteenindusse sisse

logida, peab oma tööandja kaudu kontrollima, kas tervishoiutöötaja on kantud

tervishoiutöötajate registrisse.

Kasutaja rollid

Sisestaja saab vaadata ja muuta ainult enda sisestatud patsiendiohutusjuhtumeid esindatava

TTO piires.

Peakasutaja saab vaadata ja muuta kõiki esindatava TTO patsiendiohutusjuhtumeid ja neid,

milles esindatav TTO on märgitud toimumiskohaks.

Asutuse esindusõigusega isikul (nt juhatuse liikmel) on sisestaja roll, kuid Pääsukeses on tal

võimalik anda endale peakasutaja roll.

Sisestaja roll (ainult enda sisestatud juhtumid)

Peakasutaja roll (esindatava TTO kõik juhtumid)

Juhtumi otsing X X

Juhtumi vaatamine X X

Juhtumi lisamine X X

Juhtumi täiendamine X X

Juhtumi muutmine ekslikult sisestatuks

X X

Juhtumi muutmine lõpetatuks

X X

Juhtumi uuesti avamine

Juhtumi uuesti avamiseks peab pöörduma Terviseameti poole [email protected]

Juhtumi uuesti avamiseks peab pöörduma Terviseameti poole [email protected]

18

Juhtumi muutmine

Kui juhtum on POHAK-usse sisestatud, siis saab juhtumit muuta ja täiendada sisestamisest

ühe aasta jooksul. Muuta ja täiendada saab selle aja jooksul ainult töös staatuses juhtumeid.

Kui juhtum on lõpetatud staatuses, siis ei saa seda avada. Kui tekib vajadus lõpetatud

staatuses juhtumi avamiseks, siis saab seda teha Terviseameti peakasutaja. Vastav

pöördumine tuleb saata meiliaadressile [email protected].

Juhtumi raporteerimisel on võimalik märkida, et see toimus teises asutuses. Sellisel juhul

peab juhtumist raporteerija andma sellest teada asutusele, kus juhtum toimus. Juhtumi

sisuline menetlemine peab toimuma asutuses, kus see reaalset toimus ja sõltumata sellest,

kes sellest raporteeris. Juhtumit näevad nii raporteerija kui ka juhtumi toimumiskoha

peakasutaja.

Helen Simisker

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Terviseameti teenuste tiimi juht

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad

Patsiendiohutusjuhtumite raporteerimine toimub Eestis eelkõige elektrooniliselt. Kõigil

tervishoiuasutustel on võimalik oma sisemine teavitussüsteem üles ehitada omale kõige

sobivamal kujul, kuid selleks, et andmed oleksid võrreldavad ning ühtsel alusel kasutatavad,

tuleb järgida patsiendiohutuse andmekogu infomudeli andmevälju ning kasutada TEHIK-u

poolt hallatavaid loendeid.

19

POHAK-u infomudel

Infomudeli alusel võib juhtumi andmed jagada kolmeks:

✓ Patsiendiohutusjuhtum vastavalt Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonile

o Kõiki juhtumeid ei ole kohustuslik edastada POHAK-usse

✓ Juhtumi andmed

✓ Juhtumi menetluse andmed

Patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsiooni kuuluvad nii diagnostika ja ravi

menetlustüsistused kui ka ohujuhtumid ja tervishoiuprotsessis toimuvad muud

patsiendiohutusjuhtumid.

Juhendis on kirjeldatud juhtumi raporteerimisel kasutatavate andmeväljade sisu 1 ja

nendega kaasnevaid loendeid. Ametlikult kehtivaid loendid on kättesaadavad TEHIK-u

teabekeskusest aadressil https://teabekeskus.tehik.ee/et.

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine

Kõige esmalt peaks tervishoiutöötaja märkama milline patsiendiohutusjuhtum aset leidis

ning seejärel valima õige juhtumi klassifikatsioonist. Mõistlik on õiget

patsiendiohutusjuhtumi nimetust otsides kasutada sisemist jaotust vastavalt klassifikatsiooni

esimesele või ka teisele tasemele.

1 Seisuga 2024 oktoober

20

Seejärel tuleb juhtumile määrata juhtumi kategooria.

Valikuga kategoriseeritakse patsiendiohutusjuhtum hilisema analüüsi jaoks ja näidatakse,

millise tervishoiuprotsessi või tegevusvaldkonnaga on patsiendiohutusjuhtum seotud.

Nimetus loendis Selgitus

Anesteesiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava anesteesiaga

Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille teket saab otseselt seostada aseptika ja antiseptika tegevuste ja vahenditega

Bioloogilise ravi juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud bioloogilise ravi teenuse osutamisega

Diagnoosimisjuhtum patsiendi diagnoosimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum

Dokumenteerimisjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud puudulikult või valesti dokumenteeritud andmete või dokumenteerimata jäänud andmete tõttu

Endoskoopiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava endoskoopilise diagnostika- või raviprotseduuriga

Hambaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud hambaravi teenuse osutamisega

Intensiivravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava intensiivraviga intensiivraviosakonnas või -palatis

Invasiivse protseduuri ja invasiivvahenditega seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille teke on otseselt seostatav invasiivsete protseduuride tegemisega või invasiivsete vahenditega

Keemiaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud keemiaravi teenuse osutamisega

Kiiritusravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud kiiritusravi teenuse osutamisega

Kommunikatsioonijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud suhtlustõrgete tõttu oma asutuse või teise asutuse töötajatega või patsiendi ja tema lähedastega

Laborijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud laboriuuringuga või laboriuuringuga seotud tööprotsessi või vahenditega

Meditsiiniseadmega seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud meditsiiniseadmega

Operatsiooniaegne juhtum operatsioonitoas vahetult kirurgilise tegevuse käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtum

21

Nimetus loendis Selgitus

Operatsioonijärgne juhtum operatsioonijärgsel perioodil tekkinud ja vahetult läbiviidud operatsiooniga seostatav patsiendiohutusjuhtum

Patoloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud patoloogia uuringu või selle tegemise tingimustega

Patsiendi jälgimise juhtum patsiendi jälgimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum

Patsiendi tuvastamisega seotud juhtum

patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjega seostatav patsiendiohutusjuhtum

Psühhosotsiaalsete teguritega seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud psühhosotsiaalsete teguritega, nagu näiteks takistatud suhtlemine, ebaturvaline keskkond vms

Radioloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava radioloogilise diagnostika- või raviprotseduuriga

Ravimiga seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud ravimi määramise, väljastamise, saamise või manustamisega

Sünnitusabijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud osutatava sünnitusabiga

Tervishoiutekkeline infektsioon patsiendiohutusjuhtum, mis on seotud infektsiooniga, mida patsiendil ei olnud enne 48 tundi tervishoiuteenust osutavasse asutusse saabumist või mis ei olnud eelmises tervishoiuteenust osutavas asutuse viibimise jääknäht, vaid on tekkinud pärast 48 tundi patsiendi seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel. Soovitus on konsulteerida infektsioonikontrolli pädevusega töötajaga nimetatud kategooria valimisel.

Transfusioonravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud transfusioonravi läbiviimisega

Trauma- või õnnetusjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mida saab käsitleda trauma või õnnetusena

Vägivallajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud vägivalla tagajärjel kas patsiendi enda poolt, teise patsiendi poolt, muu tervishoiuasutuses viibiva inimese poolt või tervishoiutöötaja poolt

Muu juhtum Muu patsiendiohutusjuhtum, mis ei kuulu otseselt ülalmainitud kategooriatesse, sh muu ravitüsistus

Kategooria valiku järel tuleb määrata juhtumi olemus.

Valikuga näidatakse, kas patsiendiohutusjuhtum jõudis või ei jõudnud patsiendini ning kas

juhtumiga tekkis või ei tekkinud patsiendile tervisekahju.

22

ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud

kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud

kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi.

Tuleb silmas pidada, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra all mõeldakse

tervishoiuteenuse osutamist ja osutamata jätmist ning kummagi tegevuse järelmeid.

Peale juhtumi olemuse määramist tuleb hinnata juhtumi välditavust.

Valikuga kirjeldatakse, kas patsiendiohutusjuhtumi toimumist oleks saanud vältida või mitte.

POHAK-us tekib vastav valik juhul, kui "juhtumi olemuseks" on määratud kas "kahjujuhtum"

või "kahjuta juhtum". POHAK-us on välditavus toodud juhtumist raporteerimise juures, kuid

seda andmevälja võib julgelt menetluse käigus täpsustada.

välditav patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil

mittevälditav hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes olukord, mida ei saanud ennetada

Kui juhtumi puhul on tegemist operatsiooniaegse või -järgse menetlustüsistusega, tuleb

määrata selle raskusaste.

Operatsiooniaegsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist

on operatsiooniaegse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi

aluseks on George C Velmahos’i välja töötatud skaala. POHAK-usse on kohustuslik

raporteerida IV—VI raskusastmega juhtumid.

Kood Raskusastme selgitus

I Olulist ravi mittevajavad vigastused (ravis on lubatud diatermia või hemostaatilise käsna kasutamine, veresoone ligeerimine)

II Kirurgilist ravi vajavad vigastused (nt suturatsioon, lapiplastika jms) ilma koe või organi eemaldamiseta ja operatsiooniplaani muutmiseta

III Kirurgilist ravi vajavad vigastused koos kahjustatud koe või organi eemaldamisega ja operatsiooniplaani muutmiseta

IV Kirurgilist ravi vajavad vigastused, mis muudavad oluliselt algset operatsiooniplaani (v.a väheinvasiivse operatsiooni muutumine avatud operatsiooniks)

V Märkamata jäänud operatsiooniaegne vigastus, mis nõuab kordusoperatsiooni 7 päeva jooksul

23

Kood Raskusastme selgitus

VI Surma põhjustanud operatsioonivigastus

Kui operatsiooni ajal tekkis vereülekande vajadus (vähemalt 2 doosi erütrotsüütide massi

ulatuses), siis saab seda märkida vastava linnukesega.

Operatsioonijärgsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist

on operatsioonijärgse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi

aluseks on Clavien-Dindo klassifikatsioon. POHAK-usse on kohustuslik raporteerida IV—V

raskusastmega juhtumid.

Kood Raskusastme selgitus

I Iga kõrvalekalle protseduuri- või operatsioonijärgsest normaalsest kulust (k.a voodi ääres või sidumistoas avatud või avanenud haavanakkused) ilma farmakoloogilise ravi ja kirurgilise, endoskoopilise ning radioloogilise sekkumise vajaduseta. Lubatud antiemeetikumid, antipüreetikumid, analgeetikumid, diureetikumid ja elektrolüüdid ning füsioteraapia.

II Farmakoloogilise ravi vajadus ravimitega, mis erineb I koodis lubatust (k.a verepreparaatide transfusioon ja täielik parenteraalne toitmine).

III Kirurgilise, endoskoopilise või radioloogilise (punktsioon, drenaaž) sekkumise vajadus:

Tegemist on semantilise ülemaga ja seda koodina valida ei tohi.

III A Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) ilma üldanesteesiata (lubatud lokaalanesteesia ja sedatatsioon).

III B Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) üldanesteesias.

IV Eluohtlikud tüsistused, mis vajavad intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas:

Tegemist on semantilise ülemaga ja seda koodina valida ei tohi.

IV A Üksiku elundi puudulikkus (k.a dialüüs, kesknärvisüsteemi tüsistused: aju hemorraagia, aju isheemia, subarahnoidaalne hemorraagia, kuid v.a aju transitoorne isheemia), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas.

IV B Mitme elundi puudulikkus, šokk (sõltumata geneesist), kliiniline surm (sõltumata põhjusest), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas.

V Patsiendi surm

Kui inimesel tekkis operatsiooni järel oluline tervisekahjustus, siis märgitakse see eraldi

linnukesega.

Juhtumi toimumiskoha valikuga näidatakse seda, kus raporteeritava

patsiendiohutusjuhtumi aluseks olev tegevus toimus, mitte seda, kus patsiendiohutusjuhtum

avastati või kelle poolt seda raporteeritakse. Tervishoiuteenuse osutaja all mõeldakse

juriidilist isikut.

24

raporteeriva tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud juhtum

tähendab, et patsiendiohutusjuhtum või seda põhjustanud tegevus toimus selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kes raporteerib patsiendiohutusjuhtumist.

teise tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud juhtum

tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja, kes avastab ning raporteerib patsiendiohutusjuhtumit on teine kui see, kelle juures patsiendiohutusjuhtum toimus või kus osutati teenust, mis on juhtumi aluseks

mujal toimunud juhtum tähendab, et patsiendiohutusjuhtum toimus mujal kui tervishoiuteenuse osutaja juures (näiteks patsiendi kodus peale haiglaravi või peale ambulatoorset vastuvõtt ning seal saadud juhiseid)

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine

Patsendiohutusjuhtumi menetlemine võib toimuda samal ajal juhtumi raporteerimisega, aga

enamasti on tegemist täiesti eraldiseisva protsessiga. Menetlusandmeid saab POHAK-usse

sisestada kuni ühe aasta jooksul. Tervishoiuasutustes võib menetlusinfo seista raporteerimise

infost eraldi ning asuda ka täiesti eraldi infosüsteemis. Menetlejaks ei pea olema sama

inimene kui raporteerija. Kõik sõltub asutuses kehtivatest kokkulepetest ja reeglitest.

POHAK-us on oluline jälgida juhtumi menetluse staatust. Tegemist on valikuga, mida

kasutada patsiendiohutusjuhtumi enda dokumenteerimise seisu kirjeldamiseks. POHAK-us on

võimalik raporteeritud patsiendiohutusjuhtumiga seotud andmeid muuta ning täpsustada

seni, kuni juhtumi staatus on töös. Juhtumid on kõik töös seni, kuni pole muud valikut

tehtud. Kui juhtum on lõpetatud, ei ole andmeid enam võimalik muuta.

lõpetatud juhtum on menetletud ning rohkem andmeid muuta või täiendada ei ole plaanis

töös juhtumi menetlemine on pooleli

ekslikult sisestatud juhtum on sisestatud ennatlikult (näiteks menetluse käigus selgus, et andmed on valed või käivad millegi muu kohta või tegemist polnudki patsiendiohutusjuhtumiga, kuigi algselt nii tundus)

Juhtumi menetlemisel on oluline hinnata juhtumi tagajärge. Siinkohal kirjeldab menetleja

patsiendiohutusjuhtumi tagajärge patsiendile ja valib ühe neist:

- Ajutine muutus terviseseisundis, mida patsient ei märganud

- Ajutine muutus terviseseisundis, millest patsient taastus täielikult

- Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv, kuid funktsioneerimisvõimet mitte piirav

tervisekahju

- Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv ja funktsioneerimisvõimet piirav tervisekahju

- Surm

Funktsioneerimisvõime all mõeldakse inimese füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset

võimekust tulla toime oma elukeskkonnas igapäevaste tegevuste ja olukordadega, mis on

25

talle vajalikud ja tähenduslikud (nt töö, õpingud, vaba aeg ja hobid, enese ja teiste eest

hoolitsemine).

Seejärel on oluline hinnata kordumise ennetamiseks rakendatud tegevused. Siinkohal

kirjeldab menetleja, milliste tegevustega saaks juhtumi kordumist tulevikus ennetada ning

mida antud juhtumi menetlusega organisatsiooni jaoks õpiti.

olemasoleva meetme parem rakendamine

asutuses on juba kasutusel meetmed juhtumi ennetamiseks, kuid neid meetmeid peaks paremini rakendama

uue meetme väljatöötamine juhtumi menetlemise käigus selgus, et tuleks rakendada uut meedet sellise patsiendiohutusjuhtumi tekkimise ennetamiseks (nt uus juhend, töötajate koolitamine jms).

ei ole asjakohane valida juhul, kui eelmised ei sobi, soovi korral saab täpsustada "Muu asjakohane teave juhtumi kohta" andmeväljal (näiteks pole töötaja teadlikult olemasolevat meedet rakendanud või on olnud olukord, kus seda pole saanud teha)

Lõpetuseks tuleb selgitada välja juhtumi riskiaste. Riskiastme määramise aluseks on

Severity Assessment Code (SAC), mis võimaldab objektiivselt hinnata patsiendile tekkiva

kahju potentsiaali ja tegelikku mõju, aidates seeläbi prioriseerida juhtumeid, mille

menetlemine vajab kiiremat sekkumist.

Riskiastme selgitamisel tuleb esmalt määrata kahju raskusaste ja valida, kas tegu on

üliraske, raske, mõõduka või kerge tervisekahjuga.

Seejärel hinnata juhtumi võimalikku kordumist ja valida loendist sobivaim võimalus.

Nimetus loendis Selgitus

Sage Juhtumi kordumine on sage

Aeg-ajalt Juhtum võib korduda aeg-ajalt

Harv Juhtumi kordumine on harv

Ebatõenäoline Juhtumi kordumine on ebatõenäoline

Pärast kahju raskusastme määramist ja juhtumi võimaliku kordumise hindamist selgub, kas

juhtumi toimumise risk on väike, keskmine või suur.

Juhtumi riskiaste näeb kahju raskusastme ja juhtumi võimaliku kordumise põhjal välja

järgmine, kus 1 märgib väikest riski, 2 märgib keskmist riski ja 3 märgib suurt riski:

Kahju raskusaste → Üliraske Raske Mõõdukas Kerge

Juhtumi võimalik kordumine ↓

Sage 3 3 2 1

Aeg-ajalt 3 2 1 1

Harv 3 2 1 1

Ebatõenäoline 3 2 1 1

Lõpetuseks

26

POHAK-u andmekogu ja asutuse juhtumiteavitussüsteem võivad näha erinevad välja.

Esmajärjekorras tuleb järgida oma asutuse siseseid juhiseid ning reegleid. Asutuse sees

võidakse koguda veel mitmesuguseid lisaandmeid. Näiteks soovitatakse juhtum seostada

tervishoiuteenuse osutamise protsessis toimunud sündmusega (operatsioon, ravim, uuring,

vastuvõtt, voodipäev vms).

Teele Orgse

Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja

27

Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) – kehtiv alates 26.05.2026

POHAK-usse on kohustuslik esitada punasega märgitud patsiendiohutusjuhtumid.

kood ülemkood

3790 Haava ja pehmete kudede ravitüsistus

4705 Haava hematoom 3790

6765 Verejooks haavast 3790

3180 Sekundaarne verejooks haavast 3790

5301 Haava seroom 3790

7553 Haava pindmine infektsioon 3790

6899 Haava süvainfektsioon 3790

7679 Haava servade nekroos 3790

4031 Nahahaava dehistsents 3790

2505 Limaskesta haava dehistsents 3790

5164 Fastsia või aponeuroosi dehistsents 3790

2621 Eventratsioon 3790

3965 Torakotoomia- või sternotoomiahaava dehistsents 3790

6503 Koelapi osaline nekroos 3790

7785 Koelapi täielik nekroos 3790

4888 Vaskulariseeritud plastikalapi osaline nekroos 3790

3336 Vaskulariseeritud plastikalapi täielik nekroos 3790

9684 Lümfileke (lümforröa) haavast 3790

5704 Naha ja pehmete kudede termokahjustus (k.a põletuskahjustus) 3790

8359 Nahaalune õhkemfüseem 3790

5172 Proteesimaterjali infektsioon 3790

9924 Haava piirkonna neuralgia 3790

7751 Haava tugiplaatidest tekkinud lamatised 3790

1305 Lamatised 3790

4535 Allergiline (kontakt)dermatiit 3790

8574 Võõrkeha haavas 3790

7354 Dreenimishaava tüsistus 3790

1967 Tugev haavavalu 3790

1855 Haava muu tüsistus 3790

5173 Naha vabasiiriku osaline irdumine 3790

8447 Naha vabasiiriku täielik irdumine 3790

8219 Pehmekoe implantaadi luksatsioon 3790

6227 Pehmekoe implantaadi või koeekspandri muu tüsistus 3790

9380 Närvisüsteemi ravitüsistus

2003 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 9380

7020 Ajuinfarkt 2003

28

2158 Operatsioonijärgne halvatus 2003

1679 Deliirium 2003

4256 Äge psühhoos 2003

2004 Nägemisnärvi (NC-II) vigastus 2003

2484 Silmakoopaaluse närvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

5316 Ülalõuanärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

9825 Alumise alveolaarnärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

3632 Keelenärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

5356 Lõuatsinärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

2530 Kolmiknärvi (NC-V) muu haru vigastus 2003

2723 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) ühepoolne vigastus 2003

1627 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) kahepoolne vigastus 2003

3820 Uitnärvi (NC-X) vigastus 2003

9878 Teiste kraniaalnärvide või nende harude vigastus 2003

7624 Kuulmisnärvi medikamentoosne kahjustus 2003

2726 Haava nahaalune taastekkiv liikvorikogum 2003

9336 Liikvorröa 2003

5986 Luulapi osteomüeliit 2003

6119 Aseptiline meningiit 2003

2599 Infitseeritud meningiit 2003

7261 Entsefaliit 2003

4763 Aju abstsess 2003

7686 Operatsioonilooži hematoom kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistusena 2003

8607 Epiduraalne hematoom 2003

1411 Ajuvatsakestesisene verejooks 2003

4886 Hüdrotsefaalia 2003

1918 Ajuturse 2003

4871 Hüpoksiajärgne entsefalopaatia 2003

4066 Metaboolne entsefalopaatia 2003

5108 Muu entsefalopaatia 2003

3949 Hüpoksiajärgne kooma 2003

5259 Vastuseta ärkveloleku sündroom 2003

9435 Muu intrakraniaalne tüsistus 2003

2061 Kõvakelme vigastus 2003

7036 Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus 9380

7107 Närvijuurte vigastus 7036

6779 Seljaaju vigastus 7036

7292 Vahelihasenärvi vigastus 7036

9618 Sümpaatikusetüve vigastus 7036

7024 Tähtganglioni vigastus 7036

7776 Operatsioonihaava liikvorröa 7036

1364 Distsiit 7036

3200 Spondüliit 7036

29

2440 Seljaaju isheemiline kahjustus 7036

6973 Võõrkeha operatsiooniloožis 7036

3449 Operatsioonilooži hematoom seljaaju ja närvijuurte ravitüsistusena 7036

3608 Seljaaju või närvijuurte muu tüsistus 7036

8336 Perifeersete närvide ravitüsistus 9380

4941 Perifeerse närvi vigastus 8336

4807 Perifeerne neuropaatia 8336

2750 Perifeerse närvi muu tüsistus 8336

1570 Endokriinsüsteemi ravitüsistus

1499 Kilpnäärme vigastus 1570

7155 Kõrvalkilpnäärme vigastus 1570

2774 Operatsioonilooži verejooks kaelal 1570

7614 Neelamisraskused 1570

3538 Hüpoparatüreoos 1570

7725 Operatsioonijärgne püsiv hüperparatüreoos 1570

7193 Neerupealiste koore puudulikkus 1570

5924 Muu endokriinelundite tüsistus 1570

6781 Silma ravitüsistus

4954 Püsiv nägemiskadu 6781

9138 Katarakti jääkmassid 6781

5922 Tagakapsli rebend või klaaskeha prolaps 6781

7065 Vikerkesta prolaps 6781

5012 Klaaskehasse uppunud lääts või jääkmassid 6781

5294 Kunstläätse purunemine 6781

6967 Kunstläätse luksatsioon 6781

2692 Operatsioonijärgne hüpotoonia < 4 mmHg 6781

8605 Operatsioonijärgne hüpotoonia 6781

4724 Eeskambri puudumine 6781

9761 Sarvkesta vigastus 6781

7282 Sarvkesta turse 6781

2435 Haava leke (Seidel+) 6781

3571 Soonkesta irdumine 6781

9679 Soonkestaalune verevalum 6781

3638 Massiivne verejooks opereeritavast koest silmas 6781

8381 Massiivne veritsus klaaskehasse või klaaskeha ruumi 6781

3467 Ulatuslik võrkkesta vigastus 6781

6452 Läätse vigastus 6781

6856 Silma lihase õmbluse dehistsents 6781

5703 Dreeni migratsioon 6781

5168 Silma implantaadi äratõukereaktsioon 6781

30

8632 Filtratsioonipadja põletik 6781

9808 Vikerkesta liited 6781

4777 Uveiitiline reaktsioon (TASS) 6781

1451 Endoftalmiit 6781

9511 Ekspulsiivne hemorraagia 6781

2346 Võrkkesta irdumine 6781

8451 Retrobulbaarne hematoom 6781

8820 Eesmise etmoidaalarteri vigastus 6781

3106 Tagumise etmoidaalarteri vigastus 6781

5100 Lamina papyracea vigastus 6781

6548 TMJ luksatsioon 6781

7532 Operatsioonijärgne bulloosne keratopaatia 6781

7111 Delle üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781

4169 Silma asendi üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781

4882 Vedela perfluorosüsiniku (PFCL) jäägid 6781

2794 Ajutine nägemiskadu 6781

8723 Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus

4731 Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus 8723

3390 Väliskuulmekäigu vigastus või verejooks 4731

7720 Kõrvalesta perikondriit 4731

5382 Kõrvalesta muu tüsistus 4731

6455 Väliskuulmekäigu põletik 4731

2921 Väliskuulmekäigu muu tüsistus 4731

1205 Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus 8723

9321 Kuulmekile perforatsioon 1205

4831 Kuulmeluukeste dislokatsioon 1205

8718 Kuulmetõrve migratsioon 1205

3481 Jaluse proteesi dislokatsioon 1205

7493 Keskkõrvapõletik 1205

7457 Trummiõõne ja keskkõrva muu tüsistus 1205

3901 Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus 8723

9147 Sigmaurke vigastus 3901

1810 Poolringkanalite vigastus 3901

9600 Mastoidiit 3901

4274 Sigmaurke vigastus ja/või jugulaarveeni tromboos 3901

8245 Nibujätke ja oimuluu muu tüsistus 3901

1544 Sisekõrva ravitüsistus 8723

2851 Luulabürindi perilümfi iatrogeenne fistul 1544

2089 Püsiv kuulmiskadu 1544

3329 Otogeenne peapööritus 1544

31

6626 Neurosensoorne kuulmislangus 1544

4032 Labürintiit 1544

3222 Sisekõrva muu tüsistus 1544

7514 Ajutine kuulmiskadu 1544

2738 Nina ravitüsistus 8723

4382 Ninavaheseina perforatsioon 2738

4386 Ninavaheseina deformatsioon 2738

3684 Välisnina deformatsioon 2738

2933 Ninaverejooks 2738

4579 Ninaesiku või ninaõõne stenoos 2738

9972 Ninavaheseina abstsess 2738

6125 Nina pehmete kudede nekroos 2738

9216 Ninakarbiku nekroos 2738

5200 Nina või ninavaheseina muu tüsistus 2738

2188 Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus 8723

3472 Lõhnatundlikkuse häire 2188

6709 Võõrkeha ninakõrvalkoobastes 2188

2222 Ninakõrvalkoobaste muu tüsistus 2188

7745 Kõri ravitüsistus 8723

2272 Kõri vigastus 7745

2105 Kõriverejooks 7745

3844 Verejooks trahheostroomist 7745

8657 Hääleproteesi migratsioon või kadumine 7745

9948 Kõri muu tüsistus 7745

4419 Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus 8723

4392 Neelu ja neelulimaskesta vigastus 4419

5160 Neeluverejooks 4419

3539 Velopalatinaalne puudulikkus 4419

9162 Maitsetundlikkuse häired 4419

4294 Mandliümbrusmädanik 4419

2198 Neelutagune ja neelukõrvalabstsess 4419

4405 Kaela piirkonna abstsess 4419

8771 Kaela piirkonna piirdumata infektsioon (flegmoon) 4419

1391 Neelu ja külgnevate struktuuride muu tüsistus 4419

8970 Süljenäärme või -juha vigastus 4419

2890 Süljenäärme fistul 4419

8898 Neelu fistul 4419

6068 Küüluse leke (külorröa) kaela piirkonnas 4419

2828 Kaela piirkonna muu tüsistus 4419

4040 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 8723

2525 Keskmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040

32

5128 Eesmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040

5490 Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus

1917 Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus 5490

8865 Lõualuu nekroos 1917

7332 Suuõõne pehmete kudede vigastus 1917

1337 Õhkemfüseem 1917

3246 Suuõõne pehmete kudede isheemia 1917

2657 Orokutaanne fistul 1917

7232 Suuõõne muu tüsistus 1917

1322 Lõualuu osaline nekroos 1917

2159 Lõualuu muu tüsistus 1917

7632 Hammaste ravitüsistus 5490

1433 Alalõualiigese luksatsioon 7632

2309 Püsiv närvikahjustus hambaravi käigus 7632

6598 Lõualuu iatrogeenne murd 7632

9876 Tähelepanuta jäetud suuõõnevähk või vähieelne seisund 7632

1131 Hambaimplantaadi murd 7632

1382 Sinus maxillarise avanemine 7632

3574 Ühenduse teke ninaõõnega 7632

7347 Hambajuure või -krooni sattumine sinus maxillarisesse 7632

5956 Hambajuure või -krooni sattumine ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse 7632

5975 Hambajuure või -krooni aspiratsioon 7632

4966 Alveolaarjätke murd 7632

8376 Naaberhammaste luksatsioon 7632

1077 Hammaste muu tüsistus 7632

2087 Hambaimplantaadi liikumine 7632

5549 Hambaimplantaadi migratsioon 7632

5094 Hambaimplantaadi paljastumine 7632

3938 Osteosünteesivahendi infektsioon hambaravis 7632

6424 Osteosünteesivahendi infektsiooni tõttu osteosünteesivahendi eemaldamine hambaravis 7632

1945 Hambajuure perforatsioon 7632

6778 Instrumendi murd juurekanalisse 7632

7990 Hamba, hambakrooni või -juure iatrogeenne murd 7632

2230

Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi

ravitüsistus

7894 Rindkere seina ravitüsistus 2230

9774 Rindkere seina veresoonte vigastus 7894

33

6431 Rindkere seina implantaadi tüsistused 7894

9899 Rindkereseina muu tüsistus 7894

3318 Pleura ravitüsistus 2230

9585 Hemotooraks 3318

1543 Pneumotooraks 3318

4351 Verejooks pleuraõõnde 3318

6415 Fluidotooraks 3318

6885 Hülotooraks 3318

4246 Operatsioonil pleuraõõnde jäänud võõrkeha 3318

1021 Õhuleke pleuradreenist > 5 päeva 3318

1865 Pleura empüeem 3318

5198 Rindkere dreenide ja kateetrite tüsistused 3318

4018 Pleura muu tüsistus 3318

8395 Diafragma ravitüsistus 2230

5524 Diafragma vigastus 8395

5434 Diafragma muu tüsistus 8395

6485 Mediastiinumi ravitüsistus 2230

8140 Mediastiinumi hematoom või verejooks 6485

8045 Mediastiinumi abstsess 6485

8877 Operatsioonijärgne mediastiniit 6485

2898 Mediastiinumi muu tüsistus 6485

8680 Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus

9058 Trahhea ja bronhide ravitüsistus 8680

8640 Trahhea või bronhi vigastus 9058

9903 Bronhi köndi fistul 9058

7906 Trahhea või bronhi anastomoosi fistul 9058

4808 Trahheobronhiaalpuu stendi tüsistused 9058

4525 Trahheobronhiaalpuu klapi (coili) tüsistus 9058

4745 Trahheakanüüli migratsioon 9058

2398 Trahheakanüüli muu tüsistus 9058

2679 Trahhea ja bronhide muu tüsistus 9058

1478 Kopsude ravitüsistus 8680

2532 Äge respiratoorse distressi sündroom 1478

6040 Pneumoonia 1478

9502 Kopsu vigastus 1478

1402 Röga retentsioon 1478

2319 Atelektaas 1478

9144 Kopsusagara torsioon 1478

9235 Kopsude muu tüsistus 1478

34

7250

Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte

ravitüsistus

7351 Südame ravitüsistus 7250

2567 Müokardiinfarkt 7351

1422 Südame ja selle struktuuride vigastus 7351

8488 Pärgarterite ja nende harude vigastus 7351

6988 Südame ja selle struktuuride õmbluse või anastomoosi verejooks 7351

5176 Südameklapi proteesi tüsistus 7351

1575 Pärgarteri šundi tüsistus 7351

4402 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 7351

9501 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne müokardi äge isheemia 7351

6009 Kardiostimulaatori, kardioverteri, resünkroniseeriva ravi tüsistus 7351

3863 Perikardi tüsistus 7351

9214 Endokardi tüsistus 7351

9349 Kodade virvendusarütmia 7351

2490 Südame muu rütmihäire 7351

8480 Südame muu tüsistus 7351

8527 Invasiivkardioloogia tüsistus 7250

5371 Invasiivkardioloogiajärgne aju vaskulaarne tüsistus (emboolia, tromboos, hemorraagia, TIA) 8527

3887 Invasiivkardioloogia periprotseduraalne müokardiinfarkt (TnT tõus > 250 ng/ml) 8527

4553 Invasiivkardioloogiajärgne perikardi efusioon või tamponaad 8527

7985 Südame elektroodi dislokatsioon 8527

2768 Hospitaliseerimist pikendav või revideerimist vajav südamestimulaatorilooži kliiniliselt oluline hematoom 8527

3829 Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus 7250

1772 Kopsuarteri trombemboolia 3829

6911 Kopsuinfarkt (k.a infarktpneumoonia) 3829

7841 Torakaalaordi või selle harude vigastus 3829

7497 Kopsuarteri või selle harude vigastus 3829

7192 Kopsuveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829

7932 Ülemise õõnesveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829

8357 Alumise õõnesveeni rindkere osa vigastus 3829

5169 Rinnajuha vigastus 3829

9844 Rinnaaordi aneurüsmi resektsiooni või muu rekonstruktsioonijärgne tüsistus 3829

2522 Rinnaaordi patoloogia (dissektsiooni, transektsiooni, aneurüsmi) endovaskulaarse ravi järgne tüsistus 3829

35

6454 Brahhiotsefaalsete arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne tüsistus 3829

2845 Rindkere suurte veresoonte muu tüsistus 3829

5335 Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus 7250

7830 Kõhuaordi või selle harude vigastus 5335

7286 Alumise õõnesveeni kõhuosa või sellesse suubuvate suurte veenide vigastus 5335

1210 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 5335

9645 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne tromboos või emboolia 5335

8625 Aordi või selle harude rekonstruktsiooni järgne ebaaneurüsm 5335

1916 Kõhuaordi harude trombemboolia 5335

5514 Veresoone proteesi infektsiooniga seotud tüsistus 5335

5349 Kõhuaordi või selle harude muu tüsistus 5335

2362 Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus 7250

3038 Endovaskulaarse ravi juurdepääsu arteri kahjustus 2362

3586 I tüüpi endoleke 2362

9403 II tüüpi endoleke 2362

2186 III tüüpi endoleke 2362

7305 IV tüüpi endoleke 2362

9440 V tüüpi endoleke 2362

7837 Endovaskulaarse ravi isheemiline tüsistus 2362

7185 Endografti migratsioon 2362

4830 Endografti kollaps 2362

2781 Endografti karkassi rebend 2362

8734 Endografti infektsioon 2362

4770 Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus

6811 Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus 4770

4004 Ekstrakraniaalsete ajuarterite vigastus 6811

5387 Ekstrakraniaalsete veenide vigastus 6811

3512 Ekstrakraniaalsete ajuarterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 6811

6632 Ekstrakraniaalsete ajuarterite sulgus operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järel 6811

8520 Neuroloogiline verevarustuse häire ekstrakraniaalsete ajuarterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järel 6811

7878 Ekstrakraniaalsete ajuarterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgsed muud tüsistused 6811

8617 Ülajäseme veresoonte ravitüsistus 4770

36

9769 Ülajäseme arterite vigastus 8617

2766 Ülajäseme veenide vigastus 8617

3948 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 8617

4571 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 8617

8295 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne ebaaneurüsm 8617

8965 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 8617

9717 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne krooniline sulgus 8617

1253 Ülajäseme arterite trombemboolia 8617

5927 Ülajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused trauma korral 8617

3786 Ülajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud tüsistused 8617

2589 Ülajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne muu tüsistus 8617

1349 Alajäseme veresoonte ravitüsistus 4770

9011 Alajäseme süvaveeni tromboos 1349

6803 Alajäseme arterite vigastus 1349

9373 Alajäseme veenide vigastus 1349

8530 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 1349

1923 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 1349

9647 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne ebaaneurüsm 1349

8978 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 1349

1639 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne krooniline sulgus 1349

3504 Alajäseme arterite trombemboolia 1349

9319 Alajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused trauma korral 1349

6625 Alajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud tüsistused 1349

5047 Alajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne muu tüsistus 1349

2880 Seedetrakti ja põrna ravitüsistus

37

1959 Söögitoru ravitüsistus 2880

9466 Söögitoru iatrogeenne verejooks 1959

5271 Söögitoru vigastus 1959

3832 Söögitoru õmbluse või anastomoosi dehistsents 1959

1828 Söögitoru väline fistul 1959

6972 Söögitoru fistul hingamisteedega 1959

1747 Söögitoru õmbluse või anastomoosi verejooks 1959

5726 Söögitoru mittefunktsioneeriv anastomoos 1959

5372 Äge ösofagiit 1959

4788 Söögitoru stendi tüsistus 1959

7807 Söögitoru muu tüsistus 1959

2646 Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus 2880

2221 Mao vigastus 2646

8257 Kaksteistsõrmiku vigastus 2646

7370 Mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646

2123 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi dehistsents 2646

1241 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi verejooks 2646

6271 Mao või kaksteistsõrmiku mittefunktsioneeriv anastomoos 2646

4023 Mao või kaksteistsõrmiku väline fistul 2646

7167 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooks 2646

3639 Muu põhjusega mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646

6936 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi perforatsioon 2646

8192 Operatsioonijärgne mao parees 2646

9852 Mao või kaksteistsõrmiku stendi tüsistus 2646

6896 Gastrostroomi tüsistus 2646

7664 Mao või kaksteistsõrmiku muu tüsistus 2646

8525 Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus 2880

5990 Clostridium difficile koliit 8525

6324 Peensoole vigastus 8525

5605 Jämesoole vigastus 8525

7672 Pärasoole vigastus 8525

7653 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi dehistsents 8525

2587 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi verejooks 8525

6269 Peen-, jäme- või pärasoole mittefunktsioneeriv anastomoos 8525

4232 Peen-, jäme- või pärasoole väline (nahale avanev) fistul 8525

4389 Peen-, jäme- või pärasoole sisemine (teiste elundite valendikku avanev) fistul 8525

8948 Peen-, jäme- või pärasoole verejooks 8525

3683 Seedetrakti muu põhjusega verejooks 8525

6698 Peen-, jäme- või pärasoole operatsioonijärgne isheemia või nekroos 8525

2320 Toitejenunostoomi tüsistus 8525

38

9294 Enterostoomi või kolostoomi tüsistus 8525

7050 Operatsioonijärgne mehaaniline soolesulgus 8525

8013 Operatsioonijärgne paralüütiline iileus 8525

7723 Enteriit või koliit 8525

7901 Peen-, jäme- või pärasoole stendi tüsistus 8525

7943 Peen-, jäme- või pärasoole muu tüsistus 8525

5762 Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus 2880

5082 Maksa nekroos 5762

9015 Maksa vigastus või verejooks 5762

7652 Sapi leke maksast 5762

8777 Biloom 5762

1990 Maksa muu tüsistus 5762

6219 Maksaväliste sapiteede vigastus 5762

6508 Sapiteede õmbluse või anastomoosi leke 5762

5898 Väline sapifistul 5762

8655 Residuaalkonkrement sapiteedes 5762

4704 Äge sapipõiepõletik 5762

3910 Sapiteede stendi või dreeni tüsistus 5762

4494 Sapiteede muu tüsistus 5762

7518 Maksasisene abstsess 5762

3664 Kõhunäärme ravitüsistus 2880

3611 Äge iatrogeenne pankreatiit (sh ERKP-järgne) 3664

7069 Kõhunäärme vigastus või verejooks 3664

2113 Kõhunäärme anastomoosi dehistsents 3664

1676 Kõhunäärme õmbluse või anastomoosi verejooks 3664

8784 Kõhunäärme väline fistul 3664

3955 Kõhunäärme muu tüsistus 3664

6999 Põrna ravitüsistus 2880

7735 Põrna infarkt 6999

1252 Põrna vigastus või verejooks 6999

9297 Põrna abstsess 6999

7650 Põrna eemaldamise järgne sepsis 6999

6633 Põrna muu tüsistus 6999

1403

Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse

ruumi ja lahkliha ravitüsistus

6378 Kõhuseina ravitüsistus 1403

4422 Üldperitoniit 9432

2393 Kõhuseina veresoone vigastus 6378

8271 Kõhuseina muu tüsistus 6378

39

9432 Kõhukelme ravitüsistus 1403

5230 Kõhukelmesisene verejooks 9432

6237 Küüluse leke (külorröa) kõhust 9432

7704 Lümfi ja/või koevedeliku massiivne leke 9432

8069 Operatsioonil kõhuõõnde jäänud võõrkeha 9432

3392 Kõhukelmesisene abstsess ülakõhus 9432

4780 Kõhukelmesisene abstsess alakõhus 9432

4460 Vaagna abstsess 9432

3081 Piirdunud peritoniit 9432

2955 Abdominaalne kompartmentsündroom 9432

5513 Kõhukelme dreeni või kateetri tüsistus 9432

5587 Kõhukelme muu tüsistus 9432

1905 Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus 1403

3706 Soolekinnisti või suurrasviku vigastus koos verejooksuga 1905

7460 Soolekinnisti või suurrasviku muu tüsistus 1905

2556 Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus 1403

6080 Kõhukelmetagune verejooks 2556

1899 Kõhukelmetagune hematoom 2556

6343 Kõhukelmetagune lümfotseele 2556

5879 Kõhukelmetagune abstsess 2556

1150 Kõhukelmetagune piirdumata infektsioon 2556

2248 Kõhukelmetaguse ruumi dreeni või kateetri tüsistus 2556

7995 Kõhukelmetaguse ruumi muu tüsistus 2556

7031 Perineumi ravitüsistus 1403

3487 Perineumi infektsioon 7031

7186 Perineumi muu tüsistus 7031

8290 Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus

6086 Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus 8290

5790 Neeru vigastus või verejooks 6086

1430 Neeruvaagna vigastus või verejooks 6086

2489 Neeru veresoonte õmbluse või anastomoosi verejooks 6086

2446 Neeruvaagna õmbluse või anastomoosi dehistsents 6086

4082 Nefrostoomi tüsistus 6086

2868 Neeru või neeruvaagna muu tüsistus 6086

3368 Ureeteri ravitüsistus 8290

7697 Kontrastaine nefropaatia 3368

2422 Neeruvaagna-neerupõletik 3368

6791 Ureeteri vigastus või perforatsioon 3368

6216 Ureeteri ligeerimine või suturatsioon 3368

40

8519 Ureeteri verejooks 3368

1326 Ureeteri anastomoosi või õmbluse dehistsents 3368

8203 Ureeteri anastomoosi verejooks 3368

9632 Ureeteri nekroos 3368

4385 Ureeteri stendi tüsistus 3368

6509 Residuaalkonkrement kuseteedes 3368

4293 Ureeteri muu tüsistus 3368

9713 Kusepõie ravitüsistus 8290

6521 Kusepõie ekstraperitoneaalne perforatsioon 9713

1795 Kusepõie intraperitoneaalne perforatsioon 9713

6784 Kusepõie verejooks 9713

7634 Kusepõie õmbluse või anastomoosi dehistsents 9713

9847 Kusepõie õmbluse või anastomoosi verejooks 9713

8635 Uriini derivatsiooni tüsistus 9713

8916 Kusepõie väline fistul 9713

2296 Uriini retentsioon 9713

1863 Uriinipidamatus 9713

5628 Äge tsüstiit 9713

5485 Kusepõie kateetri tüsistus 9713

9428 Epitsüstostoomi tüsistus 9713

9059 Kusepõie muu tüsistus 9713

3159 Ureetra ravitüsistus 8290

9327 Ureetra perforatsioon 3159

2562 Ureetra verejooks 3159

7967 Ureetra õmbluse või anastomoosi dehistsents 3159

9031 Ureetra õmbluse või anastomoosi verejooks 3159

8887 Ureetra fistul 3159

5282 Ureetra muu tüsistus 3159

4912 Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus 8290

3345 Eesnäärme vigastus 4912

7451 Eesnäärme verejooks 4912

3699 TUR-sündroom 4912

8815 Äge prostatiit 4912

5866 Eesnäärme muu tüsistus 4912

4432 Skrotaalelundite verejooks 4912

4910 Skrotaalelundite verevarustuse häire 4912

1449 Hematotseele 4912

6290 Äge orhiit 4912

2447 Skrotaalelundite muu tüsistus 4912

9969 Peenise ravitüsistus 8290

5851 Peenise verejooks 9969

41

3513 Peenise õmbluse verejooks 9969

2875 Parafimoos 9969

4471 Peenise muu tüsistus 9969

6280 Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus

4312 Munasarja ja munajuha ravitüsistus 6280

6830 Munasarja iatrogeenne nekroos 4312

2807 Iatrogeenne munasarjapõletik või püoovaarium 4312

2669 Iatrogeenne munajuhapõletik või püosalpinks 4312

5469 Munasarja vigastus 4312

2800 Munajuha vigastus 4312

8538 Munasarja muu tüsistus 4312

2721 Munajuha muu tüsistus 4312

8721 Munasarjaverejooks 4312

5881 Munajuhaverejooks 4312

5145 Emaka ja emakasidemete ravitüsistus 6280

9533 Iatrogeenne parametriit 5145

9938 Emaka perforatsioon 5145

6952 Emaka muu vigastus 5145

9685 Emaka operatsioonijärgne hüpotoonia 5145

3796 Emaka operatsioonijärgne hematomeetra 5145

8833 Emaka operatsioonijärgne püomeetra või metroendometriit 5145

7410 Emaka või emakasidemete muu tüsistus 5145

4881 Emakaverejooks 5145

6769 Emakakaela ja tupe ravitüsistus 6280

9384 Emakakaela vigastus 6769

8761 Tupe vigastus 6769

1163 Tupevõrgu tüsistused 6769

1136 Emakakaela-, tupe-, põie-, pärasoole-, kusitifistul 6769

7060 Emakakaela muu tüsistus 6769

8046 Tupe muu tüsistus 6769

1342 Emakakaela verejooks 6769

4326 Tupeverejooks 6769

4616 Naise välissuguelundite ravitüsistus 6280

8658 Välissuguelundite vigastus 4616

3656 Välissuguelundite muu tüsistus 4616

5969 Naise välissuguelundite verejooks 4616

9561 Abordi või sünnituse tüsistus 6280

6402 Emakarebend sünnituse ajal 9561

4850 Emakaeemaldusega sünnitus 9561

42

4095 Emaka perforatsioon aborditüsistusena 9561

7149 Ema surm sünnitusperioodil 9561

7274 Emakaõõne retentsioon aborditüsistusena 9561

7002 Perinataalsurm 9561

1530 Sünnitusabiemboolia (k.a KATE) 9561

1265 Antenataalsurm 9561

2125 Õlavarrepõimiku sünnitrauma 9561

6705 Sünnitraumatekkeline rangluumurd 9561

9194 Kolju kattekudede sünnitrauma 9561

5227 5 min Apgar alla 4 palli 9561

3143 Keisrilõiketüsistus naissuguelunditel 9561

4030 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend 9561

2517 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend tüsistusega 9561

1777 Sünnitusjärgse kirurgilise sekkumise muu tüsistus 9561

5406 Verekaotus sünnitusel üle 1000 ml 9561

6890 5 min Apgar alla 7 palli 9561

8560 Muu aborditüsistus 9561

1120 Põletik aborditüsistusena 9561

7541 Raske preeklampsia (sh HELLP sündroom) 9561

2124 Eklampsia 9561

6869 Emaka hüpotoonia aborditüsistusena 9561

7970 Lihasluukonna ravitüsistus

9764 Endoproteesi murd 7970

6871 Iatrogeenne luumurd või luu perforatsioon 7970

1754 Luu nekroos 7970

8132 Endoproteesi loksumine 7970

4039 Endoproteesi nihestus 7970

9521 Implantaadi loksumine 7970

8215 Implantaadi migratsioon 7970

9142 Implantaadi murd 7970

1070 Implantaadi paljastumine 7970

4874 Vardaümbrise põletik 7970

4406 Vardaümbrise põletik, mis tingis varda eemaldamise 7970

3838 Osteosünteesivahendi infektsioon 7970

4773 Osteosünteesivahendi infektsioon, mis tingis osteosünteesivahendi eemaldamise 7970

1442 Proteesliigese infektsioon 7970

4318 Proteesliigese infektsioon, mis tingis proteesi eemaldamise 7970

2409 Sekundaarne dislokatsioon 7970

1752 Ektoopiline ossifikatsioon 7970

1015 Luu deformatsioon 7970

6146 Kõõluse või sideme õmbluse dehistsents 7970

5281 Lihaste ja kõõluste muud tüsistused 7970

43

9057 Liigeste muud tüsistused 7970

5068 Luude muud tüsistused 7970

4210 Patsiendi ennastkahjustav tegevus

4147 Enesetapp 4210

3100 Patsiendi muu ennastkahjustav tegevus 4210

7306 Enesevigastamine 4210

7019 Enesetapukatse 4210

3328 Patsiendi põgenemine või lahkumine tervishoiuasutusest 4210

7711 Nõusoleku andnud patsiendi omavoliline lahkumine tervishoiuasutusest 4210

6913 TOR-patsiendi (tahtest olenematut ravi saava patsiendi) põgenemine 4210

7865 Tervishoiuasutuse sisekorra rikkumine patsiendi poolt 4210

1737 Psühhoaktiivse aine (kanepi vms) kasutamine 7865

5997 Suitsetamine selleks mitteettenähtud alal 7865

7422 Alkoholi tarvitamine 7865

3747 Raviskeemis määramata ravimite tarvitamine 7865

3609 Alarmsüsteemi pahatahtlik käivitamine 7865

6268 Muu ennastkahjustav sisekorra rikkumine patsiendi poolt 7865

8800 Operatsiooni muu tüsistus

1934 Operatsioonist patsiendi sisse jäänud võõrkeha, sh selle purunemine patsiendi sees 8800

6194 Opereeriti valet patsienti 8800

5829 Opereeriti valet keha poolt või piirkonda 8800

5379 Patsiendile tehti vale operatsioon 8800

2277 Operatsiooni sooritamiseks vajaliku instrumendi, implantaadi või aparaadi puudumine või rike 8800

4052 Muu organisatoorne viga 8800

1323 Ohutuse kontrollkaardi täitmisest hoolimata toimunud kõrvalekalle 8800

6400 Ravi muu tüsistus

3763 Äge hemolüütiline reaktsioon 6400

2929 Ettenähtud diagnoosimise, ravi või samalaadse toimingu tegemata jätmine 6400

5715 Oksendamine 6400

3101 Oksendamine või rekurgitatsioon manifestse aspiratsiooniga 6400

7157 Peavalu 6400

3273 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon vaid nahanähtudega 6400

9186 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon üldnähtudega 6400

1878 Viirusinfektsioon 6400

44

9986 Kandidoos 6400

1973 Muu infektsioosne tüsistus 6400

2980 Õhkemboolia 6400

3971 Rasvemboolia 6400

7595 Ravi ja diagnostiliste protseduuridega seotud muu tüsistus 6400

5373 Temperatuurireaktsioon 6400

2930 Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel

3759 Sepsis 2930

7993 Septiline šokk 2930

4583 Hemorraagiline šokk 2930

2185 Anafülaktiline šokk 2930

2452 Kardiogeenne šokk 2930

9666 Äge hingamispuudulikkus 2930

5383 Äge südamepuudulikkus 2930

8845 Äge neerupuudulikkus 2930

1251 Äge maksapuudulikkus 2930

4305 Äge seedetrakti puudulikkus 2930

1194 Kliiniline surm 2930

6707 Bioloogiline surm 2930

4467 Anafülaktiline šokk, mis vajas intensiivravi 2930

5555 Äge hingamispuudulikkus, mis vajas kopsude kunstlikku ventilatsiooni 2930

4641 Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus

8872 Transplantatsiooni tüsistus 4641

6576 Äge siiriku puudulikkus 8872

9947 Äge äratõukereaktsioon 8872

9304 Siiriku verejooks 8872

6098 Siiriku veresoonte anastomoosi verejooks 8872

4101 Siiriku arteri tromboos 8872

6864 Siiriku veeni tromboos 8872

9178 Siiriku funktsiooni hilinenud käivitumine 8872

9270 Transplantatsiooni nakkustüsistus 8872

6232 Transplantatsiooniga seotud muu tüsistus 8872

1744 Dialüüsi tüsistus 4641

8862 Arteriovenoosse fistuli infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

7845 Arteriovenoosse fistuli tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

3894 Arteriovenoosse fistuli stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

8571 Arteriovenoosse fistuli muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

45

3379 Grafti infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

9484 Grafti tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

6643 Grafti stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

8987 Grafti muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1159 Ajutise kateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1354 Ajutise kateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1381 Püsikateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

7038 Püsikateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

6321 Muu hemodialüüsi veretee tüsistus 1744

8136 Peritoniit peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

6131 Exit site infektsioon peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

9100 Kateetri sulgus niverdusest peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

5906 Kateetri sulgus peritoneaaldialüüsi tüsistusena muul põhjusel 1744

1189 Muu peritoneaaldialüüsi tüsistus 1744

3103 Anesteesia ja intensiivravi tüsistus

5296 Hingamisteede anesteesia tüsistused 3103

4303

Anesteesiatekkeline asfüksia (SpO2 langusega alla 80%) muul põhjusel (ülemiste hingamisteede obstruktsioon, bronhospasm, jääkrelaksatsioon, aparaadi rike jt) 5296

9881 Anesteesiatekkeline oksendamine või regurgitatsioon koos aspiratsiooniga hingamisteedesse, mis vajas intensiivravi 5296

1687 Anesteesiatekkeline kõrispasm, mis vajas lihasrelaksandi manustamist 5296

7102 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel kirurgilise hingamistee rajamine 5296

3309 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi äratamine 5296

7068 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi elustamine 5296

3339 Anesteesiatekkeline suu või neelu pehmete kudede vigastus, mis vajas hilisemat käsitlust 5296

2516 Anesteesiatekkeline hammaste või hambaproteeside vigastus 5296

6071 Ootamatu raskendatud intubatsioon, mille puhul rakendati raske hingamistee protokolli 5296

2211 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel tekkinud asfüksia (SpO2 langusega alla 80%) 5296

9512 Regionaalanesteesia tüsistus 3103

6699 Spinaal- või epiduraalanesteesiast tingitud ja intensiivravi vajanud kõrge blokaad 9512

3331 Piirdenärvi blokaadi tüsistus, mille tagajärjel tekkis lihashalvatus 9512

5403 Spinaalhematoom punktsiooni tagajärjel 9512

8765 Regionaalanesteesia tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 9512

46

5889 Neuraksiaalanesteesia infektsioosne tüsistus (abstsess, meningiit, epiduriit) 9512

4123 Spinaal- või epiduraalanesteesia järgne peavalu 9512

4742 Dura materi perforatsioon epiduraalpunktsiooni käigus 9512

1204 Regionaalanesteesiast tingitud perifeerne neuropaatia 9512

4271 Kõrge blokaad spinaal- või epiduraalanesteesia tagajärjel 9512

2134 Lokaalanesteetikumi süsteemne toksiline toime 9512

2846 Anesteesia muu tüsistus 3103

1614 Anesteesiatekkeline muu raske tüsistus (insult, südamelihase infarkt, maliigne hüpertermia, kolinergiline sündroom jt) 2846

4089 Anesteesiaga seotud surm operatsioonilaual, pärast operatsiooni või hiljem 2846

1546 Anesteesia muu tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 2846

4438 Anesteesiatekkeline anafülaktiline reaktsioon hüpotensiooni ja/või hingamissüsteemi sümptomitega 2846

2906 Anesteesiaaegne anesteesiast mittetingitud surm operatsioonilaual 2846

3779 Magistraalveresoone kanüülimise tüsistus (pneumo-, fluido-, hemotooraks, verepreparaadi ülekande vajadus vm) 2846

9431 Ärkvelolek üldanesteesia ajal 2846

4121 Anesteesiaseadmete ja -võtete (nt aparatuuri, vahendite, ravimi manustamisega seotud, asendist tingitud) probleem 2846

4642 Anesteesiatekkeline nahanähtudega piirduv anafülaktiline reaktsioon 2846

4791 Anesteesiaaegne edukalt taaselustatud vereringeseiskus 2846

6005 Intensiivravi tüsistus 3103

8844 Intensiivraviga seotud tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 6005

6957 Soovimatu ekstubatsioon, mis vajas reintubatsiooni või muu hingamistee rajamist 6005

3836 Intensiivraviga seotud muu tüsistus intensiivravi osakonnas 6005

2910 Tervishoiuteenusega seotud infektsioon

8375 Vereringeinfektsioon 2910

7197 Tsentraalveeni kateetri, arterikanüüli või perifeerse kanüüliga seotud vereringeinfektsioon 8375

5954 Teadmata algkoldega vereringeinfektsioon 8375

5578 Kesknärvisüsteemi infektsioon 2910

1398 Meningiit või ventrikuliit 5578

4157 Intrakraniaalne infektsioon (ajuabstsess, subduraalne või epiduraalne infektsioon, entsefaliit) 5578

3053 Spinaalabstsess ilma meningiidita (CNS-SA) 5578

47

6074 Südame-veresoonkonna infektsioon 2910

9503 Endokardiit 6074

3495 Müokardiit või perikardiit 6074

9525 Mediastiniit 6074

3776 Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon 2910

5081 Konjunktiviit 3776

6384 Silmainfektsioon, v.a konjunktiviit 3776

4771 Kõrva- ja nibujätkeinfektsioonid 3776

7979 Suuõõneinfektsioon (suu, keel või igemed) 3776

4125 Sinuiit 3776

4329 Ülemiste hingamisteede infektsioonid (farüngiit, larüngiit, epiglotiit) 3776

7675 Mao-sooletrakti infektsioon 2910

2844 Hepatiit 7675

9101 Clostridium difficile infektsioon 7675

8814 Gastroenteriit (v.a CDI) 7675

5129 Mao-sooletrakti (söögitoru, mao, peen- ja jämesoole ning pärasoole) infektsioon, v.a gastroenteriit ja apenditsiit 7675

7265

Intraabdominaalne infektsioon, k.a sapipõie, sapiteede, maksa (v.a viirushepatiit), põrna, kõhunäärme, kõhukelme, subfreenilise ehk subdiafragmaalse ruumi või muu intraabdominaalse koe või mujal täpsustamata piirkonna infektsioon 7675

1232 Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik 2910

7604 Kopsuabstsess, empüeem 1232

2717 Bronhiit, trahheobronhiit, bronhioliit, trahheiit (ilma kopsupõletiku tunnusteta) 1232

1339

Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised

haigusjuhumääratlused 2910

8478 Vastsündinu nekrotiseeriv enterokoliit 1339

9359 Kopsupõletik 2910

1513 Pneumoonia 9359

6820 Kopsude kunstliku ventilatsiooniga seotud pneumoonia 9359

8666 Suguteede infektsioon 2910

5752 Endometriit 8666

8997 Episiotoomiahaava infektsioon 8666

8896 Tupeköndi infektsioon 8666

48

4646

Muud mehe või naise suguteede infektsioonid (munandimanuse, munandite, eesnäärme, tupe, munasarjade, emaka või muude vaagna süvakudede infektsioonid, v.a endometriit või tupeköndi infektsioon) 8666

5686 Operatsiooni piirkonna infektsioon 2910

8380 Operatsiooni piirkonna elundi või õõne infektsioon 5686

5531 Operatsiooni piirkonna pindmine haavainfektsioon 5686

8222 Operatsiooni piirkonna sügav haavainfektsioon 5686

8389 Naha ja pehmete kudede infektsioon 2910

5701 Lamatise pindmine või süvainfektsioon 8389

8897 Nahainfektsioon 8389

3119

Pehmete kudede infektsioon (nekrootiline fastsiit, infektsioosne gangreen, nekrootiline tselluliit, infektsioosne müosiit, lümfadeniit või lümfangiit) 8389

9960 Põletusinfektsioon 8389

9177 Rinnaabstsess või mastiit 8389

7976 Kuseteede infektsioon 2910

9103 Kusepõiekateetriga seotud kuseteede infektsioon 7976

2790 Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus

2724 Vereloome tüsistus 2790

4067 Neutropeenia, G4 (ANC < 0,5 x 10E9/L) 2724

5342 Febriilne neutropeenia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3041 Febriilne neutropeenia, G5 (surm) 2724

4122 Trombotsütopeenia, G4 (PLT < 25 x 10E9/L) 2724

2612 Aneemia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3510 Aneemia, G5 (surm) 2724

4937 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

5365 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G5 (surm) 2724

4197 Hemolüüs, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3795 Hemolüüs, G5 (surm) 2724

8119

Febriilne neutropeenia, G3 (ANC < 0,1 x 10E9/L üksiku kehatemperatuuri tõusuga > 38,3 °C; püsiv kehatemperatuur ≥ 38 °C üle 1 tunni) 2724

9765 Trombotsütopeenia, G3 (PLT < 50-25 x 10E9/L) 2724

1743 Aneemia, G3 (Hgb < 80 g/L, näidustatud erütromassi ülekanne) 2724

9272 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G3 (laborileiud ja veritsus) 2724

4249 Hemolüüs, G3 (näidustatud transfusioon või ravimid) 2724

49

7631 Neutropeenia, G3 (ANC < 1,0-0,5 x 10E9/L) 2724

2618 Seedetrakti tüsistus 2790

1441 Suuõõne mukosiit, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

7161 Suuõõne mukosiit, G5 (surm) 2618

1361 Oksendamine, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

8489 Oksendamine, G5 (surm) 2618

8832 Kõhulahtisus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

9923 Kõhulahtisus, G5 (surm) 2618

5165 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G4 (mõõdukas kuni raske entsefalopaatia, kooma, eluohtlikud tulemid) 2618

4885 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G5 (surm) 2618

2269 Suuõõne mukosiit, G3 (tugev valu, häiritud söömine-joomine ja ravimite suukaudne manustamine) 2618

9021

Iiveldus, G3 (toidu või vedeliku ebapiisav suukaudne tarbimine; näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või hospitaliseerimine) 2618

6336

Oksendamine, G3 (≥ 6 oksendamise episoodi (5 min vahega) 24 t jooksul, näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või hospitaliseerimine) 2618

8649

Kõhulahtisus, G3 (tavapärasest sagedasem roojamine (≥ 7 korda päevas), inkontinentsus, näidustatud haiglaravi, tavapärasest suurem stoomist väljuv roojamass, enesehooldusdefitsiit) 2618

5887 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G3 (käte treemor, kerge entsefalopaatia, enesehooldusdefitsiit) 2618

4999 Kuseteede tüsistus 2790

1026 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 4999

9596 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G5 (surm) 4999

4456

Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G3 (makroskoopiline hematuuria, näidustatud transfusioon, IV ravi või hospitaliseerimine, vajalik radioloogiline või kirurgiline sekkumine) 4999

9023 Hingamisteede tüsistus 2790

1705 Hingamispuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 9023

2515 Hingamispuudulikkus, G5 (surm) 9023

7379 Pneumoniit, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene sekkumine (nt intubatsioon, trahheotoomia)) 9023

1827 Pneumoniit, G5 (surm) 9023

50

4758 Kopsuturse, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene sekkumine või intubatsioon ja ventileerimine) 9023

9221 Kopsuturse, G5 (surm) 9023

6895 Hingamispuudulikkus, G3 (hingamisraskused, kerge enesehooldusdefitsiit ) 9023

8636 Pneumoniit, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik lisahapnik) 9023

3643 Kopsuturse, G3 (tõsine düspnoe, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik lisahapnik) 9023

2365 Luustiku tüsistus 2790

3431 Lõualuu nekroos, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2365

3164 Lõualuu nekroos, G5 (surm) 2365

4114 Lõualuu nekroos, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik kirurgiline sekkumine) 2365

3267 Närvisüsteemi tüsistus 2790

5459 Perifeerne motoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3267

6233 Perifeerne motoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267

9491 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3267

3255 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267

9611 Perifeerne motoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik abivahendite kasutamine) 3267

2276 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit) 3267

8210 Naha tüsistus 2790

8094 Kiirgusdermatiit, G4 (eluohtlikud tulemid, naha nekroos või haavandid, kiiritatud piirkonna spontaanne veritsus, vajalik naha siirdamine) 8210

7382 Kiirgusdermatiit, G5 (surm) 8210

5904

Palmaar-plantaarne erütrodüsesteesia (käe-jala sündroom), G3 (valu põhjustavad rasked nahakahjustused (nt villid, veritsus, turse või hüperkeratoos), kerge enesehooldusdefitsiit) 8210

2374 Kiirgusdermatiit, G3 (märg kestendus mujal kui nahavoltides, kiiritatud piirkonna veritsus mikrotrauma või abrasiooni korral) 8210

3068 Südame-veresoonkonna tüsistus 2790

4721

Äge koronaarsündroom, G4 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068

2623 Äge koronaarsündroom, G5 (surm) 3068

51

8000

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G4 (eluohtlikud tulemid (nt pahaloomuline hüpertensioon, mööduv või püsiv neuroloogiline defitsiit, hüpertensiivne kriis), vajalik kohene sekkumine) 3068

5512 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G5 (surm) 3068

5235 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3068

3696 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G5 (surm) 3068

6200

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G4 (eluohtlikud tulemid (nt kopsuarteri emboolia, tserebrovaskulaarne sündmus, arteriaalne puudulikkus), hemodünaamiline või neuroloogiline ebastabiilsus, vajalik kohene sekkumine) 3068

4679 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G5 (surm) 3068

3862

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine (nt IV ravi või mehaaniline hemodünaamiline toetus)) 3068

6790 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G5 (surm) 3068

1843 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G4 (eluohtlikud tulemid, hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068

1040 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G5 (surm) 3068

3552

Äge koronaarsündroom, G3 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt stabiilne) 3068

4599

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G3 (II astme hüpertensioon (süstoolne ≥ 160 mmHg või diastoolne ≥ 100 mmHg), vajalik ravimite andmine, lisaravimi või -doosi manustamise vajadus) 3068

3083 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G3 (vajalik sekkumine või hospitaliseerimine) 3068

8848

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G3 (tromboos (nt kopsu venoosne tromboos tüsistusteta, südame seinapidine tromboos), vajalik medikamentoosne sekkumine) 3068

6656

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G3 (tõsised sümptomid puhkeolekus või väikese koormuse korral, vajalik sekkumine) 3068

7929

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G3 (tõsised sümptomid, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt ebastabiilne, infarktile omased muutused EKG-s) 3068

7870 Metaboolne tüsistus 2790

6659 Tuumori lüüsi sündroom, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 7870

3324 Tuumori lüüsi sündroom, G5 (surm) 7870

9563 Tuumori lüüsi sündroom, G3 (esineb tuumori lüüsi sündroom) 7870

52

2500 Manustamise tüsistus 2790

2740 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

6231 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G5 (surm) 2500

1891 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G4 (kehatemperatuur > 40 °C üle 24 t) 2500

8333 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G5 (surm) 2500

6614 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

2835 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G5 (surm) 2500

8266 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

4769 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G5 (surm) 2500

8495 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G3 (haavandumine või nekroos, raske koekahjustus, näidustatud operatiivne sekkumine) 2500

4819 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G3 (kehatemperatuur > 40 °C alla 24 t) 2500

2226

Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G3 (pikaajaline (ei allu kohe sümptomaatilisele medikamentoossele ravile või infusiooni katkestamisele), sümptomite taastumine, vajalik hospitaliseerimine) 2500

3636

Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G3 (sümptomaatiline bronhospasm, urtikaariaga või urtikaariata, näidustatud parenteraalne sekkumine, allergiaga seotud ödeem või angioödeem, hüpotensioon) 2500

2540 Kiiritusraviga seotud juhtum

2278 Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum 2540

2177 Kiiritusravi planeerimisuuringu ebakorrektne tellimus 2278

5211 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusravi planeerimisuuringuks 2278

3006 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

4383 Ebakvaliteetne KT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

8752 Ebakvaliteetne MRT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

3527 Ebakvaliteetne PET-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

2379 Kontrastaine ebakorrektne manustamine kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

1608 Ebakorrektne kontureerimine kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

9529 Kiiritusravi planeerimisuuringu muu juhtum 2278

2546 Kiiritusravi planeerimise juhtum 2540

53

3775 Ebakorrektne ettekirjutus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

4111 Ebakorrektne raviplaan kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

4565 Ebakorrektne pildihaldus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

1632 Plaani vale ülekanne või sisestamine kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

1762 Dosimeetria mittevastavus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

5775 Mõõteseadmega seotud juhtum kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

5600 Kiiritusravi planeerimise muu juhtum 2546

5326 Kiiritusravi tegemise juhtum 2540

9406 Vale kiiritusravi patsient 5326

6670 Vale kiirituspaige 5326

6822 Viivitus kiiritusravis 5326

6003 Aegkriitilise patsiendi kiiritusravi aja nihkumine 5326

7696 Kiirendi ülebroneerimine kiiritusravis 5326

7277 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusraviks 5326

8966 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravis 5326

4640 Vale kiiritusdoos 5326

9481 Vale elektronide apertuur kiiritusravis 5326

6437 Piltjuhitud kiiritusraviga seotud viga 5326

6461 Patsiendi anatoomia ei vasta kiiritusravi planeerimisuuringule 5326

2529 Ebakorrektne radiokemoteraapia 5326

5141 Kiiritusravi lineaarkiirendi rike 5326

1048 Kiiritusravi läbiviimisega seotud muu juhtum 5326

4105 Kiiritusravi kiirgusallikate turvalisuse juhtum 5326

2413 Kiiritusravi varajane reaktsioon 2540

7479 Kiiritusravitekkeline naha erüteem 2413

9659 Kiiritusravitekkeline naha kuiv ketendamine 2413

9165 Kiiritusravitekkeline naha märg ketendamine 2413

1397 Kiiritusravitekkeline naha haavand või nekroos 2413

9411 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413

4065 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline mukosiit 2413

9249 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413

1363 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või nekroos 2413

2643 Kiiritusravitekkeline kerge suukuivus ja maitsetundlikkuse häire 2413

8355 Kiiritusravitekkeline mõõdukas või täielik suukuivus, väljendunud maitsetundlikkuse häire 2413

9884 Kiiritusravitekkeline süljenäärme nekroos 2413

5843 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline raske pneumoniit, verejooks, vajab transfusiooni 2413

54

8846 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline pidev köha, apnoe, veriköha, väljendunud pneumoniit 2413

2311 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline mõõdukas köha, düspnoe, mõõdukas pneumoniit 2413

8173 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline kerge köha, kerge pneumoniit 2413

2229 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha erüteem 2413

1936 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha kuiv ketendamine 2413

4046 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha märg ketendamine 2413

8515 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha haavand või nekroos 2413

6939 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413

5099 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline mukosiit 2413

4179 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413

4958 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või nekroos 2413

5888 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse kahekordistumine, noktuuria, nõrk valu 2413

6305 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse mitmekordistumine, mõõdukas (ravi vajav) valu, põiespasmid, mikrohematuuria 2413

4628 Kiiritusravitekkeline urineerimine äkktungiga 1 x tunnis, tugev valu, makrohematuuria 2413

9510 Kiiritusravitekkeline hematuuria, äge põie obstruktsioon, haavand või nekroos, vajab transfusiooni 2413

3685 Kiiritusravitekkeline vähene düsfaagia, iiveldus, ebamugavustunne, kaalulangus < 5% 2413

5171 Kiiritusravitekkeline mõõdukas düsfaagia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, ravi vajav kõhulahtistus, kaalulangus < 15% 2413

8168

Kiiritusravitekkeline väljendunud düsfaagia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, nasogastraalsondiga toitmine või parenteraalne toitmine 2413

4490 Kiiritusravitekkeline iileus või obstruktsioon, haavand, perforatsioon, fistul, verejooks, transfusiooni vajadus 2413

3238 Kiiritusravitekkeline sagenenud sooletegevus, rektaalne ebamugavustunne, mis ei vaja ravi 2413

3637 Kiiritusravitekkeline vähenenud lima- või vereeritus, pärasoole- või kõhuvalu, mis vajab valuvaigisteid 2413

8717 Kiiritusravitekkeline väljendunud lima- või vereeritus, valu pärasooles, vajab tugevatoimelisi valuvaigisteid 2413

1961 Kiiritusravitekkeline obstruktsioon, fistul, haavand, perforatsioon, verejooks, vajab transfusiooni või operatsiooni 2413

4110 Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum

6941 Ravimitega seotud ravikorralduse viga 4110

55

4104 Vale patsient ravimikorralduses 6941

2429 Vastunäidustatud ravim (sh koostoime tõttu) ravimikorralduses 6941

6780 Vale ravim ravimikorralduses 6941

9474 Vale annus või kontsentratsioon ravimikorralduses 6941

9123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikorralduses 6941

9489 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikorralduses 6941

8778 Kattuv ravikorraldus (sama toimeaine või toimegrupp) ravimikorralduses 6941

6450 Muu viga ravimikorralduses 6941

2149 Ravimikasutuse dokumenteerimisviga 4110

3888 Vale patsient ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

2700 Vale ravim ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9073 Vale annus või kontsentratsioon ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

5563 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

6716 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9718 Ravimikorralduse ümberkirjutamisviga ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

3208 Loetamatu käekiri ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

8194 Ebaselge ravimikorraldus ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

4806 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud kinnitamata või pole teada, kellele korraldus on antud 2149

6635 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud lõpetamata 2149

9191 Ravimi manustamine dokumenteerimata 2149

5610 Viga ravimikasutuse arvestuses 2149

9313 Muu viga ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9893 Ravimiallergia teave on ravimikasutuses korrektselt dokumenteerimata 2149

2291 Ravimi määramisel kliiniliselt olulise vastunäidustuse (koostoimete D- tase) põhjendamatu ignoreerimine 2149

2862

Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud

viga 4110

5234 Valele patsiendile ravimi ettevalmistamine 2862

2630 Vale ravimi, lahuse või tooraine manustamise ettevalmistamine 2862

6260 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamise ettevalmistamine 2862

3426 Vale manustamisviisi või ravimvormi ettevalmistamine 2862

5637 Vale koguse manustamise ettevalmistamine 2862

8415 Vale ettevalmistusaeg manustamise ettevalmistamisel 2862

2952 Hügieeni- või aseptikanõuete rikkumine ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

9042 Viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

56

2575 Ohutusnõuete rikkumine ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

8659 Ravimi vale või puuduv märgistus manustamise ettevalmistamisel 2862

4631 Raviskeemis lõpetatud ravimi ettevalmistamine manustamiseks 2862

8728 Ravim manustamiseks ette valmistamata 2862

9552 Muu viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

5543 Ravimi säilitamisviga 4110

3488 Ravimi vale säilituskoht 5543

8363 Ravimi valed säilitamistingimused 5543

8555 Ravimi säilivusaja ületamine 5543

2366 Ravimi säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 5543

7441 Muu viga ravimi säilitamisel 5543

2893 Ravimi manustamisviga 4110

1678 Manustatud kõlbmatu või aegunud ravim 2893

8675 Valele patsiendile manustatud ravim 2893

6248 Vale ravimi manustamine 2893

4526 Vale infusioonilahus ravimi manustamisel 2893

2137 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamine 2893

8123 Vale manustamisviis või ravimvorm 2893

5774 Vale manustamisaeg 2893

8354 Ravimi manustamise viga 2893

3861 Raviskeemis lõpetatud ravimi manustamine 2893

9329 Ravim manustatud ilma ravimikorralduseta 2893

2537 Ravim manustamata 2893

4644 Vale infusioonikiirus ravimi manustamisel 2893

5768 Muu viga ravimi manustamisel 2893

5167 Ravimi tellimis- või tarneviga 4110

6650 Tellitud või tarnitud vale ravim 5167

9551 Vale annus või kontsentratsioon ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

5123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

7551 Vale kogus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

2668 Vale või puuduv märgistus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

4875 Valed säilitamistingimused ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

6072 Valesse kohta ravimi tellimine või tarnimine 5167

1875 Valel ajal ravimi tellimine või tarnimine 5167

9779 Ravimi kasutuskõlbmatuks muutumise põhjustanud transpordiviga 5167

4734 Ravim tarnimata 5167

8196 Ravim tellimata 5167

6685 Muu viga ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

6983 Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus 4110

6299 Ravimitekkeline bronhospasm 6983

2437 Ravimitekkeline anafülaksia, üldnähtudega 6983

57

2752 Süste- või punktsioonikoha hematoom 6983

9921 Süste- või punktsioonikoha tselluliit 6983

3252 Süste- või punktsioonikoha infektsioon 6983

6739 Süste- või punktsioonikoha nekroos 6983

1307 Infusioonitee veresoone tromboos 6983

1190 Infusioonitee infektsioon 6983

9152 Infusioonravi tehniliste probleemide tõttu tekkinud tüsistus 6983

5811 Infusioonravi muu tüsistus 6983

8276 Ravimi doseerimise tüsistus 6983

7009 Ravimitekkeline muu tüsistus 6983

1742 Ravimitekkeline allergiline reaktsioon, nahanähtudega 6983

3610 Ravimitekkeline muu allergiline reaktsioon 6983

4434 Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum

1677 Kliinilise töö teabega seotud juhtum 4434

2535 Puuduv või ebakorrektne saatekiri 1677

5688 Patsiendi kohta käiv teave on jäänud piisava tähelepanuta 1677

4404 Puuduv või ebakorrektne ajabroneering 1677

9192 Patsiendi ebakorrektne informeerimine 1677

5897 Patsiendi nõustamise puudujääk 1677

9331 Kliinilise töö teabega seotud muu juhtum 1677

8195

Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud

juhtum 4434

4012 Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine 8195

8345 Patsient on tuvastamata või valesti tuvastatud 8195

1512 Patsiendi andmed puuduvad või on ebakorrektsed 8195

6997 Valed andmed haigusloos 8195

9694 Patsiendi andmed sisestatud valesse kohta 8195

2037 Patsiendi andmetega seotud muu juhtum 8195

5784 Randmepaelata patsient 8195

3366 Teabe edastamisega seotud juhtum 4434

4458 Tervise infosüsteemis kättesaadavate andmete ebatäpsuse tõttu tekkinud juhtum 3366

2992 Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine 3366

2110 Patsiendi konfidentsiaalsuse rikkumine 3366

6730 Edastatud ebakorrektne või vale teave 3366

7228 Teave edastatud valesse kohta 3366

2245 Teavet ei ole, teave on jäänud tähelepanuta või teave on edastamata 3366

4533 Valesti tõlgendatud, mõistetud teave 3366

3382 Teabe edastamisega seotud muu juhtum 3366

58

3430 Ebapiisav sissekanne 3366

7649 Ebapiisav märgistus, nt kanüüliplaastril 3366

3204 Patsiendi seisundid dokumenteerimata 3366

1643 Ambulatoorsel vastuvõtul ei väljastata patsiendile ravi määramisel või muutmisel kirjalikku raviplaani või ravimilehte 3366

9280 Diagnoosiga seotud juhtum

5144 Puudulikult dokumenteeritud diagnoos 9280

9495 Vale diagnoos 9280

8694 Diagnoos dokumenteerimata 9280

7222 Diagnoos jäetud tähele panemata 9280

8803 Diagnoosiga seotud muu juhtum 9280

4430

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud

juhtum

5681

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud

üldine juhtum 4430

6295 Valele patsiendile tehtud invasiivne protseduur 5681

8992 Invasiivse protseduuri vale piirkond 5681

9056 Invasiivsest protseduurist jäänud võõrkeha, sh selle purunemine patsiendi sees 5681

1401 Operatsiooni piirkond markeerimata või valesti markeeritud 5681

6720 Invasiivse protseduuriga kaasnev õnnetusjuhtum, vigastus 5681

8609 Mittesteriilse instrumendi kasutamine või mittesteriilne tegevus 5681

3415 Planeeritud operatsiooni, protseduuri edasilükkamine 5681

7413 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine operatsiooniks, protseduuriks 5681

9697 Veresoonesisese kanüülimisega seotud juhtum 5681

9146 Punkteerimisega, dreenimisega seotud juhtum 5681

8779 Invasiivse protseduuri või operatsiooniga seotud muu üldine juhtum 5681

3413 Ekstravasatsioon 5681

8221 Veenipõletik 5681

4884 Patsiendi kahjustav käitumine 4430

1794 Haava kahjustamine 4884

8085 Infusioonisüsteemi kahjustamine 4884

1299 Dreeni kahjustamine 4884

3195 Kateetri kahjustamine 4884

7877 Intubatsioonitoru, trahheakanüüli kahjustamine 4884

7981 Õmbluse, anastomoosi kahjustamine 4884

1429 Stoomi kahjustamine 4884

59

2684 Osteosünteesi kahjustamine 4884

4650 Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine 4430

2588 Patsiendi poolt eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650

9823 Patsiendi poolt eemaldatud arterikanüül 4650

4051 Patsiendi poolt eemaldatud intubatsioonitoru 4650

8901 Patsiendi poolt eemaldatud trahheakanüül 4650

9072 Patsiendi poolt eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650

5456 Patsiendi poolt eemaldatud ICP-andur 4650

5392 Patsiendi poolt eemaldatud dreen 4650

4880 Patsiendi poolt eemaldatud põiekateeter 4650

3780 Patsiendi poolt eemaldatud epitsüstostoom 4650

8089 Patsiendi poolt eemaldatud nefrostoom 4650

9190 Patsiendi poolt eemaldatud gastrostoom 4650

9995 Patsiendi poolt eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650

2620 Patsiendi poolt eemaldatud kolostoom 4650

7233 Patsiendi poolt eemaldatud ileostoom 4650

9122 Patsiendi poolt eemaldatud ECMO-kanüül 4650

6138 Patsiendi poolt eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650

3788 Patsiendi poolt eemaldatud peritoneaaldialüüsikateeter 4650

9723 Patsiendi poolt eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650

8277 Patsiendi poolt eemaldatud muu invasiivne vahend 4650

9589 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud perifeerne veenikanüül 4650

6031 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650

3186 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud arterikanüül 4650

5455 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud intubatsioonitoru 4650

3865 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud trahheakanüül 4650

8202 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650

1344 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ICP-andur 4650

6320 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud dreen 4650

4524 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud põiekateeter 4650

8268 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epitsüstostoom 4650

5104 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud nefrostoom 4650

6416 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud gastrostoom 4650

7661 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650

8639 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud kolostoom 4650

7788 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ileostoom 4650

4277 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ECMO-kanüül 4650

6834 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650

8325 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud peritoneaaldialüüsi kateeter 4650

3419 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650

4935 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud muu invasiivne vahend 4650

6850 Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum

60

4998 Patsiendi naha puudulik puhastamine, desinfitseerimine 6850

3954 Isolatsioonimeetmete mittenõuetekohane rakendamine 6850

5472 Mittesteriilne tegevus või mittesteriilse instrumendi kasutamine 6850

9497 Aseptika ja antiseptikaga seotud muu juhtum 6850

5900 Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum

5358 Seisundi jälgimisega seotud juhtum 5900

8730 Patsiendi privaatsuse rikkumine 5358

3407 Ebapiisav seisundi jälgimine (k.a NEWS) 5358

6764 Seisundi jälgimist eiratakse (k.a NEWS) 5358

5370 Seisundi jälgimisega seotud muu juhtum 5358

9902 Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum 5900

1689 Patsiendile antakse süüa või juua, kuigi ei tohiks 9902

8523 Patsient on söömata või joomata või ta on saanud valet toitu 9902

7113 Patsiendile on määratud vale dieet 9902

6120 Toidu säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 9902

8118 Toitmise või toitlustusega seotud muu juhtum 9902

4113 Raviprotseduuriga seotud juhtum 5900

4035 Ebakorrektne või tegemata jäänud raviprotseduur 4113

9254 Ebavajalik protseduur 4113

1143 Vastunäidustatud protseduur 4113

8604 Raviprotseduuriga seotud muu juhtum 4113

5700 Hooldustoiminguga seotud juhtum 5900

6532 Ebakorrektne või tegemata jäänud hooldustoiming 5700

7539 Patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjel valele patsiendile tehtud hooldustoiming 5700

6383 Patsiendi isiklike asjade vale hoiustamine 5700

9121 Hooldustoiminguga seotud muu juhtum 5700

5690 Laboriuuringu juhtum

6825 Proovinõu või tellimus ei kuulu antud patsiendile 5690

2279 Analüüsi tulemuse väljastamine valele patsiendile 5690

1761 Tellitud või määratud vale analüüs 5690

3744 Proovinõu või proovimaterjal ei sobi tellitud analüüsi jaoks 5690

9262 Laboriuuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5690

3160 Laboriuuringu tellimus puudub 5690

7181 Ebakorrektne tegevus preanalüütilises etapis 5690

5208 Proovinõul puuduvad patsiendi andmed 5690

1647 Nõuetele mittevastav proovinõu märgistus 5690

3522 Proovinõu või proovimaterjal puudub 5690

61

4252 Proovimaterjali hävinemine 5690

8169 Proovinõu või preparaadiklaas purunenud 5690

2784 Proovimaterjali vale säilitamine või transport 5690

4176 Proovimaterjali vale ettevalmistamine 5690

7015 Kliinilise pildiga mittesobiv laboriuuringu tulemus 5690

1598 Vale analüüsi tulemuse väljastamine 5690

3516 Analüüs tegemata 5690

9929 Analüüsi tulemus väljastamata 5690

6802 Laboriuuringu kirjelduse või arvamuse viga 5690

2201 Laboriuuringuga seotud muu juhtum 5690

5500 Radioloogilise uuringu juhtum

4269 Valele patsiendile tehtud radioloogiline uuring 5500

9777 Radioloogilise uuringu kirjeldus on tehtud vale patsiendi kohta 5500

8996 Tellitud vale või mittenäidustatud radioloogiline uuring 5500

3855 Radioloogilise uuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5500

9308 MRT-uuringu tellimisel ei ole arvestatud implantaadi olemasoluga 5500

1028 Radioloogilise uuringu tellimus ei kuulu antud patsiendile 5500

5471 Mammogrammi tegemisel ei jälgitud menstruatsioonitsüklit 5500

4078 Põhjendamatu radioloogiline kordusuuring 5500

8643 Suurema kiirgusega uuring (nt KT) on tellitud enne väiksema kiirgusega uuringut (nt röntgenuuringut) 5500

3646 Radioloogilise uuringu tegemise viga 5500

3375 Menetlusradioloogilisel protseduuril tekkinud juhtum 5500

4964 Vale piirkonna radioloogiline uuring 5500

9609 Vale või raskendatud positsioneerimine radioloogilisel uuringul 5500

7118 Radioloogilisele uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring edasi 5500

5848 Patsient ei tulnud või hilines radioloogilisele uuringule 5500

8550 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine radioloogiliseks uuringuks 5500

1080 Rasedale tehtud radioloogiline uuring ilma raseduse kohta küsimata 5500

8722 Ilma randmepaelata patsient radioloogilisel uuringul, kui randmepael oli ette nähtud 5500

2259 Radioloogilisel uuringul olnud patsient jäeti tuvastamata või tuvastati ebakorrektselt 5500

3663 Patsiendi ebakorrektne teavitamine radioloogilisest uuringust 5500

9137 Raskes seisundis patsient ilmub ilma meditsiinilise saatjata radioloogilisele uuringule 5500

3614 Nakkusohtliku patsiendi ebakorrektne käsitlus radioloogilisel uuringul 5500

8179 Vale protokoll radioloogilisel uuringul 5500

4708 Radioloogiline uuring on jäetud tegemata 5500

62

7353 Patsient ei ole radioloogilise uuringu ajal koostööaldis, ei püsi paigal, on agressiivne, joobes 5500

5317 Patsient ei ole võimeline radioloogilise uuringu ajal korraldusi (nt hingamise kohta) täitma 5500

5604 Patsiendil puudub radioloogilise uuringu ajal vajalik lahas 5500

1787 Radioloogilise uuringu pooleli jäämine 5500

8584 Radioloogilise uuringu ebaõnnestumine tehnilistel põhjustel 5500

6239 Ebakorrektsed radioloogilise uuringu registreerimisandmed 5500

8233 Ebakorrektne radioloogiline uuring 5500

4575 Kontrastaine ebakorrektne või ebaõnnestunud manustamine radioloogilisel uuringul 5500

4180 Kontrastaine või ravimi kõrvaltoime radioloogilisel uuringul 5500

1674 Proovimaterjali vale käsitlemine radioloogilisel uuringul 5500

2130 Ebakorrektselt kirjeldatud radioloogiline uuring 5500

6375 Radioloogiline uuring on jäetud kirjeldamata 5500

8324 Radioloogilise uuringu kirjeldus on vale 5500

1206 Radioloogiline uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega 5500

9263 Radioloogiline uuring on arhiveerimata 5500

4084 Metalleseme sattumine patsiendi või töötaja kaudu MRT-uuringu ruumi 5500

9520 Uuringule eelneva 8 nädala jooksul või enne 2000. aastat paigaldatud metallfiksaator MRT-uuringul 5500

2584 Ootamatu või veast tulenev radioloogilise uuringu tüsistus patsiendil 5500

3831 Patsiendi või saatja põhjendamatu kiiritamine 5500

4127 Magnetvälja tõttu tekkinud tüsistus implantaadi korral 5500

8720 Muu radioloogilise uuringuga seotud juhtum 5500

3930

Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm

uuringuga seotud juhtum

2857 Valele patsiendile tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

6838 Tellitud vale uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

6155 Uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring edasi (v.a radioloogia ja labor) 3930

2090 Patsient ei tulnud või hilines uuringule (v.a radioloogia ja labor) 3930

6360 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine uuringuks (v.a radioloogia ja labor) 3930

7419 Uuring on jäetud tegemata (v.a radioloogia ja labor) 3930

2751 Ebakorrektsed uuringu registreerimisandmed (v.a radioloogia ja labor) 3930

7963 Ebakorrektselt tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

4744 Viga uuringu kirjeldamisel või uuringuarvamuses (v.a radioloogia ja labor) 3930

63

3162 Uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega (v.a radioloogia ja labor) 3930

1979 Uuring on arhiveerimata (v.a radioloogia ja labor) 3930

6757 Ootamatu või veast tulenev uuringu tüsistus patsiendil (v.a radioloogia ja labor) 3930

3249 Muu uuringuga seotud juhtum (v.a radioloogia ja labor) 3930

3150 Patoloogia uuringu juhtum

1553 Patoloogia uuringu tellimus või saatekiri puudub 3150

3537 Tellitud vale patoloogia uuring 3150

9725 Ebakorrektsed patoloogia uuringu tellija andmed 3150

3373 Ebakorrektsed patoloogia uuringu patsiendi isikuandmed 3150

3626 Ebakorrektne patoloogia uuringu asukoht 3150

7368 Patoloogia uuringu proovinõude või preparaadiklaaside vale arv 3150

8797 Patoloogia uuringu vale fiksatsioon 3150

5327 Patoloogia uuringu tellimusega seotud muu juhtum 3150

6722 Liiga väike patoloogia uuringu proovinõu 3150

4465 Patoloogia uuringu jaoks sobimatu proovinõu 3150

3028 Patoloogia uuringu proovinõu lekib 3150

4439 Patoloogia uuringu proovinõu või preparaadiklaas purunenud 3150

7818 Proovinõu või preparaadiklaasiga seotud muu juhtum patoloogia uuringul 3150

3450 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas märgistamata 3150

6969 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas ebakorrektselt märgistatud 3150

3585 Patoloogia uuringu proovinõus on liiga vähe formaliini 3150

8441 Patoloogia uuringu proovimaterjali vale säilitamine või transport 3150

2714 Patoloogia uuringu proovimaterjal hilines 3150

2678 Patoloogia uuringu proovimaterjali eeltöötlusega seotud muu juhtum 3150

5712 Patoloogia uuringu proovimaterjal puudub 3150

9253 Patoloogia uuringu proovimaterjal on kadunud 3150

7120 Patoloogia uuringu proovimaterjal on vahetusse läinud 3150

8700 Patoloogia uuringu proovimaterjali töötlemisviga 3150

7888 Patoloogia uuring on tegemata 3150

6708 Patoloogia uuringu tulemus väljastamata 3150

9737 Patoloogia uuringu tulemuse väljastamine valele patsiendile 3150

2215 Vale patoloogia uuringu tulemuse väljastamine 3150

3435 Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum

9209 Kokkusobimatud seadmed 3435

8308 Seade on rikkis, hoolduses vms 3435

9382 Seadme vale kasutamine 3435

64

3536 Seade on ebakorrektselt komplekteeritud 3435

3220 Seadme rike protseduuri ajal 3435

7324 Arvutivõrgu häire 3435

7226 Elektrikatkestus 3435

7724 Ravigaaside, sh hapniku varustushäire 3435

9826 Tarviku või materjali mittesteriilne pakend 3435

7700 Valesti komplekteeritud tarvik või materjal 3435

7159 Töövahenditega seotud takistus 3435

5431 Vigane materjal või tarvik 3435

9265 Meditsiiniseadme, töövahendiga vms seotud muu juhtum 3435

9040 Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum

9035 Kukkumine 9040

5150 Kukkumine koos vigastusega 9040

4916 Esemelt saadud löök, kokkupõrge esemega, kukkuv ese jms 9040

9320 Põletus, sh süttimine 9040

9800 Patsiendi transpordiga toimunud õnnetusjuhtum 9040

3337 Ohtliku ravimiga toimunud õnnetusjuhtum 9040

2543 Muu trauma või õnnetus tervishoiuasutuses 9040

3784 Sõnaline ähvardamine, alavääristamine patsiendi poolt 9040

3025 Provotseerimine patsiendi poolt 9040

3279 Füüsiline kallaletung patsiendi poolt 9040

8061 Kägistamine patsiendi poolt 9040

5869 Seksuaalne ahistamine patsiendi poolt 9040

6063 Põletamine patsiendi poolt 9040

2939 Relva või muu esemega ähvardamine patsiendi poolt 9040

6335 Esemega ründamine patsiendi poolt 9040

9597 Muu vägivald patsiendi poolt 9040

7975 Töövahendite või töökeskkonna lõhkumine patsiendi poolt 9040

9802 Sõnaline ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040

3116 Solvamine või ebatsensuursete sõnade kasutamine kolmanda isiku poolt 9040

4617 Füüsiline kallaletung kolmanda isiku poolt 9040

3335 Kägistamine kolmanda isiku poolt 9040

1626 Seksuaalne ahistamine kolmanda isiku poolt 9040

1907 Põletamine või tuleohtliku olukorra tekitamine kolmanda isiku poolt 9040

8007 Relva või muu esemega ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040

4797 Keelatud esemete või ainete toomine tervishoiuasutusse kolmanda isiku poolt 9040

4974 Muu vägivald kolmanda isiku poolt 9040

6853 Patsienti kahjustava jõu kasutamine protseduuril 9040

2275 Ebavajaliku ravimi manustamine 9040

2585 Ebavajaliku ohjeldusmeetme rakendamine 9040

65

9714 Ebavajaliku isolatsiooni rakendamine 9040

9364 Vale liikumist piirava meetme rakendamine 9040

3277 Muu sunniviisiline meede, vägivald 9040

2371 Töötaja põhjustatud vigastus patsiendile 9040

2701

Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud

juhtum

9029 Personaliga seotud juhtum 2701

1179 Töökorraldusega seotud juhtum 2701

9840 Töökeskkonnaga seotud juhtum 2701

8158 Mittemeditsiinilise toiminguga seotud juhtum 2701

7734 Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud muu juhtum 2701

5241 Transfusioonraviga seotud juhtum

9008 Valele patsiendile tellitud verepreparaat 5241

2244 Tellitud vale verepreparaat 5241

1437 Tellitud vale veregrupiga verepreparaat 5241

7876 Valele patsiendile manustatud verepreparaat 5241

8417 Patsiendile manustatud vale verepreparaat 5241

9793 Patsiendile manustatud vale veregrupiga verepreparaat 5241

2759 Transfusioonist tingitud tsirkulatoorne ülekoormus (TACO) 5241

3040 Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) 5241

1278 Valele patsiendile väljastatud verepreparaat 5241

5278 Transfusiooniks väljastatud vale verepreparaat 5241

7435 Transfusiooniks väljastatud vale veregrupiga verepreparaat 5241

1119 Transfusioonraviga seotud vahetu hemolüütiline reaktsioon 5241

4425 Transfusioonitekkeline anafülaktiline reaktsioon 5241

5689 Transfusioonitekkeline septiline reaktsioon 5241

4638 Patsiendile manustatud vale kogus verepreparaati 5241

9404 Viga verepreparaadi ülekandetehnikas 5241

2928 Viga patsiendi jälgimisel verepreparaadi manustamise ajal ja järel nõutud ajal jooksul 5241

9041 Muu viga verepreparaadi manustamisel 5241

1347 Muu viga immunohematoloogilise uuringu või verepreparaadi tellimisel 5241

9944

Sobivusuuringute proovimaterjali võtmisele ei ole eelnenud patsiendi topelttuvastamist ja transfusioonravi dokumentatsioonis puudub erakorralise situatsiooni märge 5241

2367 Transfusiooniks väljastatud verepreparaadi transportimise või säilitamise viga 5241

4400 Muu verepreparaadi väljastamise, transpordi ja säilitamise viga 5241

3443 Transfusioonravi läbiviimine nõuetekohaselt dokumenteerimata 5241

2235 Vereülekandereaktsioon dokumenteerimata 5241

66

6649 Näidustamata verepreparaadi manustamine 5241

4003 Transfusioonitekkeline muu raskete tagajärgedega reaktsioon 5241

1115 Viga verepreparaadi ülekande ettevalmistamisel 5241

67

Koostajad: Signe Asi, Vladislav Fedossov, Kerstin Hindrimäe, Marko Murruste, Teele Orgse, Heli Paluste, Helen Simisker, Heli Tooman, Ere Uibu

Toimetaja: Teele Orgse Keeletoimetaja: Ruth Erm Kaanepilt: Tehisaru

© Terviseamet, 2024 Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn www.terviseamet.ee

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend klassifikaator uuendatud 26.05.2026.

Sisukord Kasutatud terminoloogia................................................................................6

Eessõna ....................................................................................................7

1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja

patsiendiohutuse tagamisel .........................................................................9

2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi kaasamine ja

tervishoiutöötaja toetamine ........................................................................9

3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus ......................................... 11

4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida ............................... 11

5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ...................................................... 12

6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon ..................................................... 14

Kasutusjuhend .................................................................................... 17

Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend ...................................................... 17

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad ........................... 18

POHAK-u infomudel ................................................................................. 19

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine ......................................................... 19

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ........................................................... 24

Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) ..................................... 27

Haava ja pehmete kudede ravitüsistus ............................................................. 27

Närvisüsteemi ravitüsistus ............................................................................ 27

Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 27

Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus .............................................................. 28

Perifeersete närvide ravitüsistus ................................................................. 29

Endokriinsüsteemi ravitüsistus ....................................................................... 29

Silma ravitüsistus ...................................................................................... 29

Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus ............................................................ 30

Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus ........................................................... 30

Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus ........................................................... 30

Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus ................................................................ 30

Sisekõrva ravitüsistus ............................................................................... 30

Nina ravitüsistus ..................................................................................... 31

Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus .................................................................. 31

Kõri ravitüsistus ..................................................................................... 31

Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus .................................................. 31

Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 31

2

Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus .................................................... 32

Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus ................................................................ 32

Hammaste ravitüsistus ............................................................................. 32

Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi ravitüsistus .............................. 32

Rindkere seina ravitüsistus ........................................................................ 32

Pleura ravitüsistus .................................................................................. 33

Diafragma ravitüsistus .............................................................................. 33

Mediastiinumi ravitüsistus ......................................................................... 33

Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus ........................................................ 33

Trahhea ja bronhide ravitüsistus ................................................................. 33

Kopsude ravitüsistus ................................................................................ 33

Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte ravitüsistus .......................... 34

Südame ravitüsistus ................................................................................. 34

Invasiivkardioloogia tüsistus ....................................................................... 34

Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus .......................................................... 34

Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus ...................................................... 35

Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus....................................................... 35

Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus ........................................... 35

Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus ...................................................... 35

Ülajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 35

Alajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 36

Seedetrakti ja põrna ravitüsistus .................................................................... 36

Söögitoru ravitüsistus ............................................................................... 37

Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus ............................................................. 37

Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus .......................................................... 37

Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus ................................................... 38

Kõhunäärme ravitüsistus ........................................................................... 38

Põrna ravitüsistus ................................................................................... 38

Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse ruumi ja lahkliha ravitüsistus ..... 38

Kõhuseina ravitüsistus .............................................................................. 38

Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus ......................................................... 39

Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus ............................................................. 39

Perineumi ravitüsistus .............................................................................. 39

Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus ...................................................... 39

Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus ............................................................... 39

3

Ureeteri ravitüsistus ................................................................................ 39

Kusepõie ravitüsistus ............................................................................... 40

Ureetra ravitüsistus ................................................................................. 40

Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus .................................................... 40

Peenise ravitüsistus ................................................................................. 40

Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus ....................................................... 41

Munasarja ja munajuha ravitüsistus .............................................................. 41

Emaka ja emakasidemete ravitüsistus ........................................................... 41

Emakakaela ja tupe ravitüsistus .................................................................. 41

Naise välissuguelundite ravitüsistus .............................................................. 41

Abordi või sünnituse tüsistus ...................................................................... 41

Lihasluukonna ravitüsistus ............................................................................ 42

Patsiendi ennastkahjustav tegevus .................................................................. 43

Operatsiooni muu tüsistus ............................................................................ 43

Ravi muu tüsistus ...................................................................................... 43

Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel ......................................... 44

Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus ........................................... 44

Transplantatsiooni tüsistus ........................................................................ 44

Dialüüsi tüsistus ..................................................................................... 44

Anesteesia ja intensiivravi tüsistus ................................................................. 45

Hingamisteede anesteesia tüsistused ............................................................ 45

Regionaalanesteesia tüsistus ...................................................................... 45

Anesteesia muu tüsistus ............................................................................ 46

Intensiivravi tüsistus ................................................................................ 46

Tervishoiuteenusega seotud infektsioon ........................................................... 46

Vereringeinfektsioon ............................................................................... 46

Kesknärvisüsteemi infektsioon .................................................................... 46

Südame-veresoonkonna infektsioon .............................................................. 47

Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon ....................................................... 47

Mao-sooletrakti infektsioon........................................................................ 47

Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik ........................................ 47

Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised haigusjuhumääratlused ......................... 47

Kopsupõletik ......................................................................................... 47

Suguteede infektsioon .............................................................................. 47

Operatsiooni piirkonna infektsioon ............................................................... 48

4

Naha ja pehmete kudede infektsioon ............................................................ 48

Kuseteede infektsioon .............................................................................. 48

Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus ................................................................. 48

Vereloome tüsistus.................................................................................. 48

Seedetrakti tüsistus ................................................................................. 49

Kuseteede tüsistus .................................................................................. 49

Hingamisteede tüsistus ............................................................................. 49

Luustiku tüsistus .................................................................................... 50

Närvisüsteemi tüsistus .............................................................................. 50

Naha tüsistus ........................................................................................ 50

Südame-veresoonkonna tüsistus .................................................................. 50

Metaboolne tüsistus ................................................................................ 51

Manustamise tüsistus ............................................................................... 52

Kiiritusraviga seotud juhtum ......................................................................... 52

Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum .......................................................... 52

Kiiritusravi planeerimise juhtum ................................................................. 52

Kiiritusravi tegemise juhtum ...................................................................... 53

Kiiritusravi varajane reaktsioon ................................................................... 53

Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum ........................................................ 54

Ravimitega seotud ravikorralduse viga .......................................................... 54

Ravimikasutuse dokumenteerimisviga ........................................................... 55

Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud viga ................................... 55

Ravimi säilitamisviga ............................................................................... 56

Ravimi manustamisviga ............................................................................ 56

Ravimi tellimis- või tarneviga ..................................................................... 56

Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus ..................................................... 56

Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum .......................................................... 57

Kliinilise töö teabega seotud juhtum ............................................................ 57

Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud juhtum .............................. 57

Teabe edastamisega seotud juhtum.............................................................. 57

Diagnoosiga seotud juhtum ........................................................................... 58

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud juhtum ..................................... 58

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud üldine juhtum .......................... 58

Patsiendi kahjustav käitumine .................................................................... 58

Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine ..................................................... 59

5

Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum .......................................................... 59

Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum .................................................... 60

Seisundi jälgimisega seotud juhtum .............................................................. 60

Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum .................................................... 60

Raviprotseduuriga seotud juhtum ................................................................ 60

Hooldustoiminguga seotud juhtum ............................................................... 60

Laboriuuringu juhtum ................................................................................. 60

Radioloogilise uuringu juhtum ....................................................................... 61

Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm uuringuga seotud juhtum ............ 62

Patoloogia uuringu juhtum ........................................................................... 63

Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum ............................................... 63

Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum .............................................................. 64

Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud juhtum ...................................... 65

Transfusioonraviga seotud juhtum .................................................................. 65

6

Kasutatud terminoloogia

kahju (sama mis tervisekahju)

inimesele tekitatud ajutine või püsiv kehalise või vaimse tervise kahjustus

patsiendiohutus patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärane ja järjepidev vähendamine ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamine

patsiendiohutusjuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju

ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud

kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud

kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi

potentsiaalselt välditav kahjujuhtum

tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil

mittevälditav kahjujuhtum

tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes ettenägematu tervisekahju, mida ei saanud ennetada

tervishoiutekkeline infektsioon

infektsioon, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega ja mis avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides (rohkem kui 48 tundi) või päras sealt lahkumist 48 tunni jooksul, v.a operatsioonipiirkonna infektsiooni korral 30 päeva jooksul (implantaadiga seotud infektsiooni korral 90 päeva jooksul) või Clostridium difficile infektsiooni korral 28 päeva jooksul

diagnostika- ja ravitüsistus

kõrvalekalle normaalsest diagnostika- ja raviprotseduuri järgsest kulust. Sümptomaatilist ja/või kliiniliselt olulist kõrvalekallet tuleb käsitleda patsiendiohutusjuhtumina

7

Eessõna

Primum non nocere ehk eelkõige ärgu tehtagu kahju on meditsiinieetikast tuntud

mittekahjustamise põhimõte. Hippokratese vandes on selle kohta sõnad: „/…/ ma tahan neid

säästa kahjust ja ebaõiglusest“.

1999. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide meditsiini instituut teedrajava raporti „Eksimine

on inimlik“, millega tõsteti maailma tervishoiupoliitilisele areenile tervishoiu kvaliteet ja

ohutus. Raport viitas varasematele uuringutele, mille järgi sureb Ameerika Ühendriikide

haiglates igal aastal hinnanguliselt 44 000—98 000 inimest välditavate juhtumite ehk

tervishoiusüsteemis aset leidvate kõrvalekallete tõttu. Viimaste aastate uuringud näitavad

tervishoius aset leidvate juhtumite arvu juba mitu korda suuremana.

Nii nagu inimene ei lähe arsti vastuvõtule või haiglasse kahju saama, ei lähe ka

tervishoiutöötaja hommikul tööle teisele kahju tekitama. Tervishoid on keeruline ja halva

olukorra ennetamiseks on vaja läbimõeldud lähenemist ja eelkõige patsiendiohutuse

olemuse teadvustamist, sest ka parimate kavatsuste ning võimaluste juures võib nii inimesel

kui ka süsteemil aeg-ajalt viltu vedada. Tänapäeva tervishoiu keskseks teemaks on seetõttu

tõusnud patsiendiohutus. Patsiendiohutuse all mõeldakse patsiendile tervishoiuteenuse

osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärast ja järjepidevat

vähendamist ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamist. Ohutu ravi ei tähenda üksnes

õiget diagnoosi ja ravi, vaid ka seda, et kõik tervishoiuprotsessid ja -süsteemid on

kavandatud viisil, mis minimeerib võimalike juhtumite tekkimise riski. Kõrgtehnoloogilist

teenust osutades ei tohi unustada aga ka arstiabi inimlikkust patsiente ja nende lähedasi

kaasates.

Patsiendiohutuse tagamise süsteem on tervishoidu loodud raamistik ja protsessid, mis

hõlmab kõike alates tervishoiutöötajate koolitamisest ja teavitamisest kuni juhtumi

jälgimise, raporteerimise, analüüsimise ja ennetusmeetmeteni välja. Patsiendiohutus on üks

tervishoiukvaliteedi dimensioonist.

Uus Eesti patsiendiohutusjuhtumite andmekogu (POHAK) annab tervishoiuteenuse

osutajatele võimaluse struktureeritult raporteerida kõigist juhtumitest, mis võivad mõjutada

patsientide ohutust. Patsiendiohutusjuhtumite süstemaatiline kogumine ja analüüs on

oluline tööriist, et mõista tervishoiusüsteemi kitsaskohti ja parandada raviprotsesside

turvalisust.

Patsiendiohutusjuhtumina käsitletakse tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorda, mis

oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju. See võib juhtuda

tervishoiuteenuse osutamise käigus, järel või ka osutamata jätmise tõttu.

Patsiendiohutusjuhtumid võivad olla nii kahju põhjustanud kui ka kahjutuks jäänud

juhtumid, mille puhul probleem tuvastati õigeaegselt ning kahju suudeti ära hoida.

Käesolev juhend on koostatud Eesti tervishoiutöötajatele. Paljudele neist on

patsiendiohutusjuhtumitest raporteerimine alles uus tegevus. Tervishoiutöötajad on aga

ohutu ja kvaliteetse ravi võtmetegijad ja nende panus patsiendiohutusjuhtumite

raporteerimisel seetõttu hindamatu. Juhtumitest raporteerimine aitab tuvastada

süsteemseid riske ning viia ellu vajalikud muudatused tuleviku kahjude ennetamiseks.

8

Oluline on mõista, et juhtumite raporteerimine on osa pidevast õppimisest ja arenemisest,

et luua patsiendile ja tervishoiutöötajale turvaline keskkond.

Selles juhendis selgitatakse lühidalt terminoloogiat, patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku

kultuuri tähtsamaid aspekte, 2024. aastal Eestis jõustunud seadusandliku raamistiku sisu ning

riiklikku patsiendiohutusjuhtumite andmekogu. Lisaks tutvustatakse

patsiendiohutusjuhtumite raporteerimise põhimõtteid ja Eesti patsiendiohutusjuhtumite

raporteerimise infomudeli ülesehitust. Teie vastutustundlik ja koostöövalmis lähenemine

aitab kaasa selle olulise tööriista edukale kasutamisele ja patsiendiohutuse tagamisele

Eestis.

Teele Orgse

Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja

9

1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi

ja patsiendiohutuse tagamisel

Patsiendinõukojad on Eesti haiglate juures tegutsenud viimase nelja aasta jooksul. Ühine

probleemide ring on lai, kuhu kuulub ka see, et patsiente otseselt puudutavate oluliste

otsuste tegemisse, sh ka riiklikul tasandil, patsiente ei kaasata.

Hetkel on päevakorras tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja

kaasnevad seaduste muudatused. Olulised muudatused seonduvad vajadusega parandada

tervishoiu kvaliteeti ja ajakohastada patsiendiohutust, sh võtta kasutusele riiklik

patsiendiohutuse andmekogu. Andmekogu on vajalik patsiendiohutusega seonduva

korraldamiseks, juhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks, aga ka õppimiseks ja teadustöö

edendamiseks. Paraku põhjustab andmekoguga seonduv vähene teadlikkus ärevust ja

murelikkust nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide hulgas. On hädavajalik selgitada

kõigile osapooltele, mida andmekogu patsiendile tegelikult tähendab ja millist tuge ta sealt

leiab.

Ka patsiendinõukojad saavad teha selgitustööd, samuti julgustada patsiente raviprotsessis

toimunud patsiendiohutusjuhtumitest teavitama ning vajadusel andma patsiendile juhiseid,

kuhu ja kuidas pöörduda. Patsiendinõukojad saavad omalt poolt tervishoiuasutustele anda

tagasisidet süsteemi toimimise ja parendusvõimaluste kohta.

Selleks aga, et patsiendinõukojad vastavalt tegutseda saaksid, on väga oluline nõukogude

kaasamine tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja kaasnevate

seaduste muudatuste protsessi ning teavitustegevustesse.

Heli Tooman

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži emeriitdotsent, Pärnu Haigla patsientide nõukoja liige

2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi

kaasamine ja tervishoiutöötaja toetamine

Kvaliteetse tervishoiuteenuse ja patsiendile ohutu raviprotsessi tagamise eelduseks on

positiivne ja süüdistusevaba töökeskkond tervishoiuasutuses. See tähendab, et esikohale

seatakse patsiendi heaolu ja turvalisus ning vigades nähakse võimalust süsteemi

järjepidevalt täiustada ja patsientide võimalikke kahjusid ennetada. Sellise kultuuriga

organisatsioonis julgeb patsient juhtida töötaja tähelepanu olukorrale, mis võib patsiendi

tervist ohustada. Töötaja saab kolleegide ja juhtidega vabalt jagada tööl esinevaid

probleeme, tunnistada vigu ning teavitada juhtumitest. Juhtide roll on kujundada

tervishoiuasutuse hoiakuid ning selgitada töötajatele nende ülesandeid, vastutust ja õigusi.

Töötajad julgustavad patsiente jagama teavet, andma konstruktiivset tagasisidet ning

esitama küsimusi, kui midagi jääb arusaamatuks.

10

Tervishoid on kõrge riskiga valdkond ja eksimused on võimalikud, kuid kollegiaalsus ja toimiv

koostöö juhtide ja töötajate vahel toetab patsiendiohutusjuhtumitest õppimist. Kui aset on

leidnud sündmus, mis kahjustas patsiendi tervist, siis karistuskultuuriga tervishoiuasutuses

seostatakse see konkreetse töötaja või töötajatega ning neile saavad osaks süüdistused.

Õiglase suhtumisega tervishoiuasutuses aga mõistetakse, et enamik eksimusi tuleneb

süsteemi või protsesside puudustest, mitte kellegi isiklikest vigadest. Tervishoiutöötajad küll

vastutavad oma professionaalse tegevuse eest, aga neilt ei eeldata ainuisikulist vastutust

süsteemi tõrgete eest, mille üle neil puudub kontroll. Tervishoiuasutus, kus valitseb õiglane

suhtumine ja ohutuskultuur, teeb kõik selleks, et õppida igast juhtumist, kus patsiendi

tervist kahjustati, ning rakendab abinõusid tulevikus selliste olukordade vältimiseks. See

tähendab, et tervishoiuasutuses väärtustatakse, tajutakse ja tähtsustatakse patsiendi

turvalisust ning julgetakse avameelselt rääkida ebaõnnestumistest ja vigadest.

On väga oluline kaasata patsienti ja tema lähedasi raviprotsessi, sest nende vahetu kogemus

ja tagasiside võimaldavad tuvastada riske, mida tervishoiutöötajad ei pruugi märgata.

Uuringud näitavad, et pärast patsiendiohutusjuhtumi toimumist ootavad patsiendid

õigeaegset ja täielikku teavet juhtunu kohta, vastutuse võtmist ja tunnistamist, arusaamist

juhtunust, kaastunde väljendamist ning arutelu selle üle, mida tehakse juhtumi kordumise

vältimiseks. Küsitlused näitavad, et patsiendid pöörduvad õigusabisse harvemini, kui nad

tunnevad, et patsiendiohutusjuhtumit on ausalt käsitletud. Järelikult tuleb

patsiendiohutusjuhtumi järel patsiendile ja tema lähedastele avatult selgitada, mis juhtus.

Selleks peab koguma piisavalt fakte ning teave tuleb patsiendile ja tema lähedastele

edastada esimesel võimalusel. Vestlust peab juhtima raviarst või inimene, keda patsient

usaldab, ning see peab toimuma privaatses keskkonnas. Väga oluline on kuulata ära patsiendi

ja tema lähedaste arvamused ning siiralt vabandada. Kui patsiendiohutusjuhtumiga seotud

töötaja vabandab patsiendi ees siiralt, siis sellega näidatakse üles empaatiat ja mõistmist

ning võetakse juhtunu eest vastutus. Samuti tuleks pärast seisundi ja/või raviplaani arutelu

pakkuda patsiendile ja lähedastele võimalust kohtuda kriisimeeskonnaga ja jagada muu toe

saamiseks kontaktandmeid. Patsiendid ja nende lähedased tahavad olla kursis juhtumi

uurimisega ja ennetustegevustega sarnaste olukordade vältimiseks. Teadmine, et nende

kogemus on aidanud kaasa süsteemsetele muutustele ja et sellest on sündinud midagi head,

võib aidata patsiendil ja tema lähedastel valu, kannatuste või kaotusega paremini toime

tulla.

Kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtumi esmane kannatanu

on patsient, siis teisene kannatanu on tervishoiutöötaja, kes on ootamatu

patsiendiohutusjuhtumiga otseselt või kaudselt seotud. Juhtumi tagajärjel võib

tervishoiutöötaja tunda, et ta on patsienti alt vedanud, teda võib koormata süütunne ja

stress. Sageli tunneb ta isiklikku vastutust juhtunu eest ning hakkab kahtlema oma kliinilistes

oskustes ja teadmistes. Kaasneb hirm juriidiliste, majanduslike ja professionaalsete

tagajärgede ees. See kõik mõjutab tervishoiutöötaja emotsionaalset ja psühholoogilist

toimetulekut. Tervishoiutöötaja emotsionaalne trauma ja pidev juurdlemine selle üle, mida

oleks saanud teisiti teha, suurendab edasiste vigade tõenäosust ning võib ohustada ka

järgmisi patsiente.

Pärast patsiendiga juhtunut on tervishoiutöötajal vaja rääkida toimunust kolleegide või

nõustajaga ning juhtunut mõtestada. Samuti on väga oluline juhtide ja kolleegide toetus,

kaasatuse tunne ning psühholoogiliselt turvaline keskkond. Turvalises keskkonnas võib

11

tervishoiutöötaja kindel olla, et teda ei karistata ega alandata arvamuse avaldamisel, oma

seisukohtade väljendamisel või toimunud vigade üle arutlemisel. See loob võimaluse vigadest

õppimiseks ning lisab julgust ka järgmisel korral aset leidnud juhtumist teada anda.

Signe Asi

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nooremteadur

3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus

Selleks et tervishoiuteenuste osutamisel patsiendi tervisekahju ja teisi ebasoovitavaid

tagajärgi ennetada ning riske vähendada, on vaja teada, kus probleemid esinevad ning mis

vajab parandamist või muutmist.

Patsiendiohutusjuhtumite avastamiseks ja põhjuste välja selgitamiseks on Maailma

Terviseorganisatsiooni suunistele ja soovitustele tuginedes kasutusele võetud

juhtumiteavitussüsteemid. Igal tervishoiuteenust osutaval töötajal lasub moraalne kohustus

patsiendiohutusjuhtumist teavitada ehk see oma asutuse juhtumiteavitussüsteemis

registreerida. Järgneb juhtumi uurimine ja analüüsimine, parendustegevuste planeerimine

ja ellu viimine. Muu hulgas selgitatakse ka välja, mida juhtumist õpiti ning kellele millist

infot edastada, et organisatsioonis juhtunust õpitaks.

Juhtumiteavitussüsteemide eesmärk ei ole pelgalt infot koguda. Ennekõike on eesmärk

juhtumitest õppida ja saadud õppetunde jagada, et vältida juhtumite kordumist ja hoida

patsientide turvalisust. Juhtumiteavitussüsteemi andmete sisestamisel tuleb siiski olla

võimalikult korrektne ja detailne, sest vaid eesmärgipäraselt sisestatud info on arvestatav

sisend analüüsi õnnestumiseks ning juhtumi tegelike põhjuste väljaselgitamiseks.

On teada, et enamik juhtumeid ei ole juhuslikud ning sageli on soodustavaks teguriks sarnane

probleem või ühine varjatud algpõhjus. Juhtumiteavitussüsteemide kaugem eesmärk võikski

olla olukord, kus ühes tervishoiuasutuses aset leidnud juhtumist saavad õppida ka teised

tervishoiuteenuse osutajad.

Ere Uibu

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse nooremlektor

4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida

Patsiendiohutusjuhtumite teavitussüsteemi tuleb registreerida kõik juhtumid, mis on

tekkinud ravitegevuse tagajärjel ja võivad mõjutada patsiendi ohutust või tema tervist.

Raporteerida ei ole tarvis haigustüsistusi, mis tulenevad patsiendi haiguse

progresseerumisest ega ole seotud raviprotsessiga. Samas võib olla keeruline eristada

menetlustüsistust haigustüsistusest, mistõttu tuleb iga juhtumi puhul hinnata selle

välditavust. Selleks tuleb analüüsida, kas oleme järginud kõiki kaasaegseid meditsiinilisi

12

teadmisi ja parimaid praktikaid. Kui tüsistus tekib hoolimata sellest, et kõik protseduurid on

korrektselt tehtud, loetakse see mittevälditavaks menetlustüsistuseks ja see ei ole

vastutuskindlustuse kindlustusobjekt. Kuna juhtumi välditavuse hindamiseks puuduvad

ühtsed reeglid, tuleb iga juhtumit eraldi hinnata. Selleks tuleb kasutada samu põhjalikke

teadmisi ja analüüsimeetodeid nagu haiguste diagnoosimisel, tugineda eriala standarditele

ja juhistele ning kaasata kolleege. Näiteks tekib kroonilise neerupuudulikkusega patsiendil

haiglaravi ajal neerupuudulikkuse ägenemine. Kui neerupuudulikkuse ägenemine ei ole

seotud ravitegevusega, siis on tegemist haigustüsistusega, mis ei vaja registreerimist. Aga

kui neerupuudulikkus ägeneb näiteks ravimi kõrvaltoime tõttu, siis on tegemist

menetlustüsistusega ja see registreeritakse patsiendiohutusjuhtumina.

Juhtumite märkamine on süsteemne protsess, mis nõuab tervishoiutöötajate

tähelepanelikkust võimalike ohusituatsioonide suhtes. Tervishoiuasutustes on oluline

kasutada erinevaid meetodeid, et juhtumid saaksid varakult ja korrektselt tuvastatud.

Juhtumite rutiinne hindamine ja auditid, patsientide ja lähedaste tagasiside kogumine,

andmeanalüüs korduvate mustrite tuvastamiseks ning simulatsioonide ja stsenaariumide

läbimängimine aitavad avastada võimalikke ohte ja kitsaskohti enne, kui need muutuvad

kriitilisteks. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalselt ohtlikele olukordadele, kus

ohtlikku olukorda suudetakse ära hoida, enne kui see patsiendini jõuab (ohujuhtum), ning

olukordadele, kus ohtlik tegevus jõudis patsiendini, kuid see ei põhjustanud talle mingit

kahju (kahjuta juhtum).

Isegi kui juhtum hinnatakse mittevälditavaks, ei tekitanud patsiendile kahju või suudeti

kahju teket ennetada enne, kui see patsienti mõjutas, tuleb see juhtumiteavitussüsteemi

registreerida. Nii üksikust kriitilisest kui ka mitmest peaaegu märkamata jäänud juhtumitest

on võimalik õppida ja seeläbi tagada tervishoiusüsteemi pidev areng. Kõigi juhtumite

registreerimine ja analüüsimine on oluline, et parandada tervishoiu sisemisi

kvaliteedistandardeid ja suurendada patsiendi usaldust tervishoiu vastu. Seeläbi on võimalik

tuvastada korduvaid riske ja kitsaskohti, mis võivad vajada parendustegevusi.

Juhtumite raporteerimine ja välditavuse analüüs ei mõjuta üksnes kliinilist kvaliteeti, vaid

on oluline ka riskijuhtimise ja vastutuskindlustuse jaoks. Selge arusaam hindamise

põhimõtetest aitab tervishoiutöötajatel mõista vastutuse ulatust ja vähendab hirme

võimaliku vastutuse ees juhul, kui kõik vajalikud reeglid on korrektselt täidetud.

Kerstin Hindrimäe

Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendiohutuse ja arenduse valdkonna juht

5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise võib jagada neljaks etapiks:

✓ juhtumi uurimine

✓ juhtumi analüüsimine

✓ tegevusplaani koostamine riskide vähendamiseks ja tulevikukahju ärahoidmiseks

✓ tagasiside andmine personalile, patsiendile ja tema lähedastele

13

Patsiendiohutusjuhtumi uurimise eesmärk on koguda tervishoiuteenuse osutamist

tõendavate dokumentide ja töötajate intervjuude põhjal juhtumi asjaolude kohta

täiendavat infot, vastates järgmistele küsimustele:

- Mis juhtus?

- Miks juhtus, st selgitada välja juhtumi põhjused, toimumist soodustanud tegurid,

millised leevendusmeetmed kasutati või oleks tulnud kasutada.

- Kas tegemist on ohujuhtumiga, kahjuta juhtumiga või kahjujuhtumiga?

- Milline oli juhtumi tagajärg (patsiendi, töötaja, tervishoiuteenuse osutaja jaoks)?

- Kui tõsise juhtumiga oli tegu ja milline on selle kordumise risk?

Mõne juhtumi korral võib osutuda vajalikuks korraldada arutelu juhtumis osalenutega, et

ühiselt toimunut arutada, püüda seda mõista ja kuulata ära töötajate arvamusi, jagada

emotsioone. Selle käigus saab vajaduse korral kiiresti rakendada leevendusmeetmeid või

muud kompenseerivat tegevust.

Patsiendiohutusjuhtumi uurimisel kogutud andmete alusel analüüsitakse juhtumit. Selles

etapis tuleks esmalt vastata küsimusele, kas juhtumit oleks saanud vältida. Lähtudes

patsiendiohutuse ideoloogiast on mõttekas keskenduda just välditava kahju ennetamisele

ehk analüüsida põhjalikult ennekõike välditavaid või potentsiaalselt välditavaid juhtumeid.

Analüüsi eesmärk on tuvastada juhtumi tegelikud põhjused ja toimumist soodustanud

tegurid, keskendudes süsteemi kaitsemehhanismide nõrkuste ja varjatud vigade leidmisele,

mitte kellegi eksimusele. Tuleb selgitada juhtumi toimumise ja kordumise riskid ning

rakendada meetmeid juhtumi kordumise ennetamiseks. Analüüsi oluline osa on tuvastada

suure õppimispotentsiaaliga juhtumid ehk juhtumid, mis suure tõenäosusega korduvad või

mis põhjustasid või oleksid võinud põhjustada raske tervisekahju. Tihtilugu puudutavad need

mitut struktuurüksust või tervet haiglat ning selliste juhtumite probleem, risk või

ennetamismeede võib olla universaalne.

Tegevusplaan hõlmab juhtumi kordumise ennetamiseks otsustatud meetmete kirjeldust

koos rakenduskavaga (kas töökorralduslik, tööjõu või muu ressurssi puudutav, lisakoolituse

vajadus, infotehnoloogiline arendus jne; rakendamise ajakava ja vajalike ressursside

eelhinnang).

Tagasiside andmine personalile, kahju saanud patsiendile või tema lähedastele.

Tagasiside juhtumi analüüsi ja tegevusplaani kohta on oluline nii juhtumist teatajale kui ka

struktuurüksuse teistele töötajale. See teenib kaasamise, patsiendiohutusjuhtumite riskide

ennetamise ning parendusmeetmete vajalikkuse teadvustamise eesmärki. Patsiendile raske

või väga raske kahjuga päädinud juhtumi korral tuleks tagasisidet anda ka kahju saanud

patsiendile või tema lähedastele. Hea tava kohaselt tuleks tagasiside andmise fakt, asjaolud

(kellele, millal) ja sisu dokumenteerida.

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemisel võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutaja suurusest ja

tüübist rakendada struktuuriüksusepõhist või tsentraalset menetlemist või kasutada nende

kombinatsiooni (nt suurtes haiglates).

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise protsess on tervishoiuorganisatsiooni patsiendiohutuse

tegeliku kultuuri proovikivi. Kaasav ja läbipaistev menetlemine, kus

patsiendiohutusjuhtumist teatamise fakti nähakse võimaluse, mitte probleemina ning milles

suhtlemine on avatud ja lugupidav, on kõrge patsiendiohutuse kultuuri näitajaks. Ei tasu

14

alahinnata ka menetlemise läbiviija isiku rolli. Ideaalis peaks patsiendiohutusjuhtumite

menetlejat saama inimesena iseloomustada selliste omadustega nagu kõrge moraal,

professionaalsus, maailmavaateline küpsus ja empaatiavõime.

Vladislav Fedossov

Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuht

6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 1. novembril 2024. a jõustuvas versioonis on

reguleeritud patsiendiohutuse õiguslikud alused.

§-s 32 (Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet) kehtestatakse muu hulgas

patsiendiohutuse definitsioonid ja kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumit.

Seaduse kohaselt  on patsiendiohutus tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva

välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem

hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise,

patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud

teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega.

Patsiendiohutusjuhtum defineeritakse seaduses kui tervishoiuteenuse osutamisega seotud

juhtumit, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et  tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima

tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud

põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Seadus näeb ette ka

juurdepääsu piirangu asutustes dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende

analüüsimisega seotud dokumentatsioonile, mis on lubatud üksnes tervishoiuteenuse

osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise

huvides.

§-s 42 kehtestatakse ka tervishoiutöötaja kaitse põhimõte dokumenteerimisel. Sellise

tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi,

millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan

esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud

patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke

ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid;

2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;

3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise

eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule.

Sama kaitsvat põhimõtet kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud

objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või

tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine

15

tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav

isik.

Terviseministri määrusega on kehtestatud patsiendiohutusjuhtumite asutusesisese

dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise kord. Määruse

kohaselt dokumenteerib patsiendiohutusjuhtumi sellega seotud või selle avastanud töötaja

või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik, lähtudes

tervishoiuteenuse osutaja asutusesisesest patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise

korrast. Seega on oluline leppida asutuses kokku nimetatud kord, st kuidas asutuses

dokumenteerimine toimub. Asutusesisesel dokumenteerimisel lähtutakse Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) avaldatud patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonist

(POK).

Tsentraalsesse patsiendiohutuse andmekogusse (POHAK) edastatakse andmed nende

patsiendiohutusjuhtumite kohta, mis on patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonis

nimetatud vastava lisatunnusega ja mis operatsioonijärgsete ja operatsiooniaegsete

juhtumite korral klassifitseeruvad IV või V raskusastmesse.

POHAK-usse edastatakse patsiendiohutusjuhtumi andmed ja juhtumi menetlusandmed

vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatud andmekoosseisule.

Kui patsiendiohutusjuhtumi menetlemise ja analüüsimise käigus ilmneb täiendavat teavet,

saab andmekogusse kantud patsiendiohutusjuhtumit täiendada ja täpsustada kuni ühe

aasta jooksul.

Määruses on ka väikestele tervishoiuteenuse osutajatele suunatud säte, mille kohaselt

loetakse patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimiskohustus täidetuks ka

patsiendiohutusjuhtumi andmete edastamisega POHAK-usse (põhimäärusega kehtestatud

andmekoosseisus) kui:

- asutusesiseselt on tagatud ka patsiendi ja tervishoiutöötaja(te) andmete seostamine

konkreetse juhtumiga (POHAK ID number) ning

- kui see tuleneb asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest.

POHAK-ut peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite

ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete

hindamiseks, tervisepoliitika arendamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö

tegemiseks.

POHAK-ut peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi

ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

Andmekogusse kantud andmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Andmeid

väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete

täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või

andmekogudele.

Patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimine kaitseb tervishoiutöötajat ka juhul, kui

sellega seoses algatatakse kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse

selleks muudatused ning §-s 2053 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt võib Riigiprokuratuuri

määrusega lõpetada kriminaalmenetluse tervishoiuteenuse osutamise käigus

16

ettevaatamatusest patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud

tervishoiutöötaja suhtes, kui samal ajal on täidetud järgmised kriteeriumid:

1) tervishoiutöötaja on viivitamata esitanud teate patsiendiohutusjuhtumi kohta

tervishoiuteenuse osutajale (st dokumenteerinud asutusesiseselt) ja Terviseameti

peetavasse POHAK-usse;

2) tervishoiutöötaja on tegutsenud registreeritud kutse või eriala piirides;

3) tervishoiutöötaja ei ole põhjustanud ettevaatamatusest patsiendi surma või rasket

tervisekahjustust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Kui tervishoiutöötajal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teadet

patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale (st asutusesiseselt) ja

Terviseameti peetavasse POHAK-usse, võib kriminaalmenetluse samal alusel ja korras

lõpetada ka juhul, kui patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teate teine

tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest

vastutav isik.

Heli Paluste

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert

17

Kasutusjuhend

Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend

Riikliku patsiendiohutuse andmekogu ehk POHAK-u iseteeninduse keskkond asub aadressil

https://pohak.tehik.ee.

POHAK-usse saab patsiendiohutusjuhtumeid esitada tervishoiutöötaja, kes on registreeritud

Terviseametis tervishoiutöötajate registris (medre.tehik.ee) ning töötab mõne

tervishoiuteenuse osutaja (TTO) juures, või isik, kellele on antud riikliku volituste andmise

süsteemi (edaspidi Pääsuke) https://teabekeskus.tehik.ee/et/teenused/terviseameti-

teenused/pohak/sisenemise-juhend volitus edastada TTO poolt andmeid POHAK-u

andmekogusse. Näiteks antakse see õigus TTO juures kvaliteedi eest vastutavale isikule, kes

ei pruugi olla tervishoiutöötaja.

POHAK-usse sisenemisel tehakse päring tervishoiutöötajate registrisse või Pääsukesse, et

kontrollida kasutaja olemasolu ja õigusi. Kui tervishoiutöötaja ei saa iseteenindusse sisse

logida, peab oma tööandja kaudu kontrollima, kas tervishoiutöötaja on kantud

tervishoiutöötajate registrisse.

Kasutaja rollid

Sisestaja saab vaadata ja muuta ainult enda sisestatud patsiendiohutusjuhtumeid esindatava

TTO piires.

Peakasutaja saab vaadata ja muuta kõiki esindatava TTO patsiendiohutusjuhtumeid ja neid,

milles esindatav TTO on märgitud toimumiskohaks.

Asutuse esindusõigusega isikul (nt juhatuse liikmel) on sisestaja roll, kuid Pääsukeses on tal

võimalik anda endale peakasutaja roll.

Sisestaja roll (ainult enda sisestatud juhtumid)

Peakasutaja roll (esindatava TTO kõik juhtumid)

Juhtumi otsing X X

Juhtumi vaatamine X X

Juhtumi lisamine X X

Juhtumi täiendamine X X

Juhtumi muutmine ekslikult sisestatuks

X X

Juhtumi muutmine lõpetatuks

X X

Juhtumi uuesti avamine

Juhtumi uuesti avamiseks peab pöörduma Terviseameti poole [email protected]

Juhtumi uuesti avamiseks peab pöörduma Terviseameti poole [email protected]

18

Juhtumi muutmine

Kui juhtum on POHAK-usse sisestatud, siis saab juhtumit muuta ja täiendada sisestamisest

ühe aasta jooksul. Muuta ja täiendada saab selle aja jooksul ainult töös staatuses juhtumeid.

Kui juhtum on lõpetatud staatuses, siis ei saa seda avada. Kui tekib vajadus lõpetatud

staatuses juhtumi avamiseks, siis saab seda teha Terviseameti peakasutaja. Vastav

pöördumine tuleb saata meiliaadressile [email protected].

Juhtumi raporteerimisel on võimalik märkida, et see toimus teises asutuses. Sellisel juhul

peab juhtumist raporteerija andma sellest teada asutusele, kus juhtum toimus. Juhtumi

sisuline menetlemine peab toimuma asutuses, kus see reaalset toimus ja sõltumata sellest,

kes sellest raporteeris. Juhtumit näevad nii raporteerija kui ka juhtumi toimumiskoha

peakasutaja.

Helen Simisker

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Terviseameti teenuste tiimi juht

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad

Patsiendiohutusjuhtumite raporteerimine toimub Eestis eelkõige elektrooniliselt. Kõigil

tervishoiuasutustel on võimalik oma sisemine teavitussüsteem üles ehitada omale kõige

sobivamal kujul, kuid selleks, et andmed oleksid võrreldavad ning ühtsel alusel kasutatavad,

tuleb järgida patsiendiohutuse andmekogu infomudeli andmevälju ning kasutada TEHIK-u

poolt hallatavaid loendeid.

19

POHAK-u infomudel

Infomudeli alusel võib juhtumi andmed jagada kolmeks:

✓ Patsiendiohutusjuhtum vastavalt Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonile

o Kõiki juhtumeid ei ole kohustuslik edastada POHAK-usse

✓ Juhtumi andmed

✓ Juhtumi menetluse andmed

Patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsiooni kuuluvad nii diagnostika ja ravi

menetlustüsistused kui ka ohujuhtumid ja tervishoiuprotsessis toimuvad muud

patsiendiohutusjuhtumid.

Juhendis on kirjeldatud juhtumi raporteerimisel kasutatavate andmeväljade sisu 1 ja

nendega kaasnevaid loendeid. Ametlikult kehtivaid loendid on kättesaadavad TEHIK-u

teabekeskusest aadressil https://teabekeskus.tehik.ee/et.

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine

Kõige esmalt peaks tervishoiutöötaja märkama milline patsiendiohutusjuhtum aset leidis

ning seejärel valima õige juhtumi klassifikatsioonist. Mõistlik on õiget

patsiendiohutusjuhtumi nimetust otsides kasutada sisemist jaotust vastavalt klassifikatsiooni

esimesele või ka teisele tasemele.

1 Seisuga 2024 oktoober

20

Seejärel tuleb juhtumile määrata juhtumi kategooria.

Valikuga kategoriseeritakse patsiendiohutusjuhtum hilisema analüüsi jaoks ja näidatakse,

millise tervishoiuprotsessi või tegevusvaldkonnaga on patsiendiohutusjuhtum seotud.

Nimetus loendis Selgitus

Anesteesiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava anesteesiaga

Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille teket saab otseselt seostada aseptika ja antiseptika tegevuste ja vahenditega

Bioloogilise ravi juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud bioloogilise ravi teenuse osutamisega

Diagnoosimisjuhtum patsiendi diagnoosimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum

Dokumenteerimisjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud puudulikult või valesti dokumenteeritud andmete või dokumenteerimata jäänud andmete tõttu

Endoskoopiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava endoskoopilise diagnostika- või raviprotseduuriga

Hambaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud hambaravi teenuse osutamisega

Intensiivravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava intensiivraviga intensiivraviosakonnas või -palatis

Invasiivse protseduuri ja invasiivvahenditega seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille teke on otseselt seostatav invasiivsete protseduuride tegemisega või invasiivsete vahenditega

Keemiaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud keemiaravi teenuse osutamisega

Kiiritusravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud kiiritusravi teenuse osutamisega

Kommunikatsioonijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud suhtlustõrgete tõttu oma asutuse või teise asutuse töötajatega või patsiendi ja tema lähedastega

Laborijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud laboriuuringuga või laboriuuringuga seotud tööprotsessi või vahenditega

Meditsiiniseadmega seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud meditsiiniseadmega

Operatsiooniaegne juhtum operatsioonitoas vahetult kirurgilise tegevuse käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtum

21

Nimetus loendis Selgitus

Operatsioonijärgne juhtum operatsioonijärgsel perioodil tekkinud ja vahetult läbiviidud operatsiooniga seostatav patsiendiohutusjuhtum

Patoloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud patoloogia uuringu või selle tegemise tingimustega

Patsiendi jälgimise juhtum patsiendi jälgimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum

Patsiendi tuvastamisega seotud juhtum

patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjega seostatav patsiendiohutusjuhtum

Psühhosotsiaalsete teguritega seotud juhtum

patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud psühhosotsiaalsete teguritega, nagu näiteks takistatud suhtlemine, ebaturvaline keskkond vms

Radioloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava radioloogilise diagnostika- või raviprotseduuriga

Ravimiga seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud ravimi määramise, väljastamise, saamise või manustamisega

Sünnitusabijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud osutatava sünnitusabiga

Tervishoiutekkeline infektsioon patsiendiohutusjuhtum, mis on seotud infektsiooniga, mida patsiendil ei olnud enne 48 tundi tervishoiuteenust osutavasse asutusse saabumist või mis ei olnud eelmises tervishoiuteenust osutavas asutuse viibimise jääknäht, vaid on tekkinud pärast 48 tundi patsiendi seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel. Soovitus on konsulteerida infektsioonikontrolli pädevusega töötajaga nimetatud kategooria valimisel.

Transfusioonravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud transfusioonravi läbiviimisega

Trauma- või õnnetusjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mida saab käsitleda trauma või õnnetusena

Vägivallajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud vägivalla tagajärjel kas patsiendi enda poolt, teise patsiendi poolt, muu tervishoiuasutuses viibiva inimese poolt või tervishoiutöötaja poolt

Muu juhtum Muu patsiendiohutusjuhtum, mis ei kuulu otseselt ülalmainitud kategooriatesse, sh muu ravitüsistus

Kategooria valiku järel tuleb määrata juhtumi olemus.

Valikuga näidatakse, kas patsiendiohutusjuhtum jõudis või ei jõudnud patsiendini ning kas

juhtumiga tekkis või ei tekkinud patsiendile tervisekahju.

22

ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud

kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud

kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi.

Tuleb silmas pidada, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra all mõeldakse

tervishoiuteenuse osutamist ja osutamata jätmist ning kummagi tegevuse järelmeid.

Peale juhtumi olemuse määramist tuleb hinnata juhtumi välditavust.

Valikuga kirjeldatakse, kas patsiendiohutusjuhtumi toimumist oleks saanud vältida või mitte.

POHAK-us tekib vastav valik juhul, kui "juhtumi olemuseks" on määratud kas "kahjujuhtum"

või "kahjuta juhtum". POHAK-us on välditavus toodud juhtumist raporteerimise juures, kuid

seda andmevälja võib julgelt menetluse käigus täpsustada.

välditav patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil

mittevälditav hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes olukord, mida ei saanud ennetada

Kui juhtumi puhul on tegemist operatsiooniaegse või -järgse menetlustüsistusega, tuleb

määrata selle raskusaste.

Operatsiooniaegsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist

on operatsiooniaegse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi

aluseks on George C Velmahos’i välja töötatud skaala. POHAK-usse on kohustuslik

raporteerida IV—VI raskusastmega juhtumid.

Kood Raskusastme selgitus

I Olulist ravi mittevajavad vigastused (ravis on lubatud diatermia või hemostaatilise käsna kasutamine, veresoone ligeerimine)

II Kirurgilist ravi vajavad vigastused (nt suturatsioon, lapiplastika jms) ilma koe või organi eemaldamiseta ja operatsiooniplaani muutmiseta

III Kirurgilist ravi vajavad vigastused koos kahjustatud koe või organi eemaldamisega ja operatsiooniplaani muutmiseta

IV Kirurgilist ravi vajavad vigastused, mis muudavad oluliselt algset operatsiooniplaani (v.a väheinvasiivse operatsiooni muutumine avatud operatsiooniks)

V Märkamata jäänud operatsiooniaegne vigastus, mis nõuab kordusoperatsiooni 7 päeva jooksul

23

Kood Raskusastme selgitus

VI Surma põhjustanud operatsioonivigastus

Kui operatsiooni ajal tekkis vereülekande vajadus (vähemalt 2 doosi erütrotsüütide massi

ulatuses), siis saab seda märkida vastava linnukesega.

Operatsioonijärgsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist

on operatsioonijärgse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi

aluseks on Clavien-Dindo klassifikatsioon. POHAK-usse on kohustuslik raporteerida IV—V

raskusastmega juhtumid.

Kood Raskusastme selgitus

I Iga kõrvalekalle protseduuri- või operatsioonijärgsest normaalsest kulust (k.a voodi ääres või sidumistoas avatud või avanenud haavanakkused) ilma farmakoloogilise ravi ja kirurgilise, endoskoopilise ning radioloogilise sekkumise vajaduseta. Lubatud antiemeetikumid, antipüreetikumid, analgeetikumid, diureetikumid ja elektrolüüdid ning füsioteraapia.

II Farmakoloogilise ravi vajadus ravimitega, mis erineb I koodis lubatust (k.a verepreparaatide transfusioon ja täielik parenteraalne toitmine).

III Kirurgilise, endoskoopilise või radioloogilise (punktsioon, drenaaž) sekkumise vajadus:

Tegemist on semantilise ülemaga ja seda koodina valida ei tohi.

III A Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) ilma üldanesteesiata (lubatud lokaalanesteesia ja sedatatsioon).

III B Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) üldanesteesias.

IV Eluohtlikud tüsistused, mis vajavad intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas:

Tegemist on semantilise ülemaga ja seda koodina valida ei tohi.

IV A Üksiku elundi puudulikkus (k.a dialüüs, kesknärvisüsteemi tüsistused: aju hemorraagia, aju isheemia, subarahnoidaalne hemorraagia, kuid v.a aju transitoorne isheemia), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas.

IV B Mitme elundi puudulikkus, šokk (sõltumata geneesist), kliiniline surm (sõltumata põhjusest), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas.

V Patsiendi surm

Kui inimesel tekkis operatsiooni järel oluline tervisekahjustus, siis märgitakse see eraldi

linnukesega.

Juhtumi toimumiskoha valikuga näidatakse seda, kus raporteeritava

patsiendiohutusjuhtumi aluseks olev tegevus toimus, mitte seda, kus patsiendiohutusjuhtum

avastati või kelle poolt seda raporteeritakse. Tervishoiuteenuse osutaja all mõeldakse

juriidilist isikut.

24

raporteeriva tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud juhtum

tähendab, et patsiendiohutusjuhtum või seda põhjustanud tegevus toimus selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kes raporteerib patsiendiohutusjuhtumist.

teise tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud juhtum

tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja, kes avastab ning raporteerib patsiendiohutusjuhtumit on teine kui see, kelle juures patsiendiohutusjuhtum toimus või kus osutati teenust, mis on juhtumi aluseks

mujal toimunud juhtum tähendab, et patsiendiohutusjuhtum toimus mujal kui tervishoiuteenuse osutaja juures (näiteks patsiendi kodus peale haiglaravi või peale ambulatoorset vastuvõtt ning seal saadud juhiseid)

Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine

Patsendiohutusjuhtumi menetlemine võib toimuda samal ajal juhtumi raporteerimisega, aga

enamasti on tegemist täiesti eraldiseisva protsessiga. Menetlusandmeid saab POHAK-usse

sisestada kuni ühe aasta jooksul. Tervishoiuasutustes võib menetlusinfo seista raporteerimise

infost eraldi ning asuda ka täiesti eraldi infosüsteemis. Menetlejaks ei pea olema sama

inimene kui raporteerija. Kõik sõltub asutuses kehtivatest kokkulepetest ja reeglitest.

POHAK-us on oluline jälgida juhtumi menetluse staatust. Tegemist on valikuga, mida

kasutada patsiendiohutusjuhtumi enda dokumenteerimise seisu kirjeldamiseks. POHAK-us on

võimalik raporteeritud patsiendiohutusjuhtumiga seotud andmeid muuta ning täpsustada

seni, kuni juhtumi staatus on töös. Juhtumid on kõik töös seni, kuni pole muud valikut

tehtud. Kui juhtum on lõpetatud, ei ole andmeid enam võimalik muuta.

lõpetatud juhtum on menetletud ning rohkem andmeid muuta või täiendada ei ole plaanis

töös juhtumi menetlemine on pooleli

ekslikult sisestatud juhtum on sisestatud ennatlikult (näiteks menetluse käigus selgus, et andmed on valed või käivad millegi muu kohta või tegemist polnudki patsiendiohutusjuhtumiga, kuigi algselt nii tundus)

Juhtumi menetlemisel on oluline hinnata juhtumi tagajärge. Siinkohal kirjeldab menetleja

patsiendiohutusjuhtumi tagajärge patsiendile ja valib ühe neist:

- Ajutine muutus terviseseisundis, mida patsient ei märganud

- Ajutine muutus terviseseisundis, millest patsient taastus täielikult

- Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv, kuid funktsioneerimisvõimet mitte piirav

tervisekahju

- Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv ja funktsioneerimisvõimet piirav tervisekahju

- Surm

Funktsioneerimisvõime all mõeldakse inimese füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset

võimekust tulla toime oma elukeskkonnas igapäevaste tegevuste ja olukordadega, mis on

25

talle vajalikud ja tähenduslikud (nt töö, õpingud, vaba aeg ja hobid, enese ja teiste eest

hoolitsemine).

Seejärel on oluline hinnata kordumise ennetamiseks rakendatud tegevused. Siinkohal

kirjeldab menetleja, milliste tegevustega saaks juhtumi kordumist tulevikus ennetada ning

mida antud juhtumi menetlusega organisatsiooni jaoks õpiti.

olemasoleva meetme parem rakendamine

asutuses on juba kasutusel meetmed juhtumi ennetamiseks, kuid neid meetmeid peaks paremini rakendama

uue meetme väljatöötamine juhtumi menetlemise käigus selgus, et tuleks rakendada uut meedet sellise patsiendiohutusjuhtumi tekkimise ennetamiseks (nt uus juhend, töötajate koolitamine jms).

ei ole asjakohane valida juhul, kui eelmised ei sobi, soovi korral saab täpsustada "Muu asjakohane teave juhtumi kohta" andmeväljal (näiteks pole töötaja teadlikult olemasolevat meedet rakendanud või on olnud olukord, kus seda pole saanud teha)

Lõpetuseks tuleb selgitada välja juhtumi riskiaste. Riskiastme määramise aluseks on

Severity Assessment Code (SAC), mis võimaldab objektiivselt hinnata patsiendile tekkiva

kahju potentsiaali ja tegelikku mõju, aidates seeläbi prioriseerida juhtumeid, mille

menetlemine vajab kiiremat sekkumist.

Riskiastme selgitamisel tuleb esmalt määrata kahju raskusaste ja valida, kas tegu on

üliraske, raske, mõõduka või kerge tervisekahjuga.

Seejärel hinnata juhtumi võimalikku kordumist ja valida loendist sobivaim võimalus.

Nimetus loendis Selgitus

Sage Juhtumi kordumine on sage

Aeg-ajalt Juhtum võib korduda aeg-ajalt

Harv Juhtumi kordumine on harv

Ebatõenäoline Juhtumi kordumine on ebatõenäoline

Pärast kahju raskusastme määramist ja juhtumi võimaliku kordumise hindamist selgub, kas

juhtumi toimumise risk on väike, keskmine või suur.

Juhtumi riskiaste näeb kahju raskusastme ja juhtumi võimaliku kordumise põhjal välja

järgmine, kus 1 märgib väikest riski, 2 märgib keskmist riski ja 3 märgib suurt riski:

Kahju raskusaste → Üliraske Raske Mõõdukas Kerge

Juhtumi võimalik kordumine ↓

Sage 3 3 2 1

Aeg-ajalt 3 2 1 1

Harv 3 2 1 1

Ebatõenäoline 3 2 1 1

Lõpetuseks

26

POHAK-u andmekogu ja asutuse juhtumiteavitussüsteem võivad näha erinevad välja.

Esmajärjekorras tuleb järgida oma asutuse siseseid juhiseid ning reegleid. Asutuse sees

võidakse koguda veel mitmesuguseid lisaandmeid. Näiteks soovitatakse juhtum seostada

tervishoiuteenuse osutamise protsessis toimunud sündmusega (operatsioon, ravim, uuring,

vastuvõtt, voodipäev vms).

Teele Orgse

Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja

27

Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) – kehtiv alates 26.05.2026

POHAK-usse on kohustuslik esitada punasega märgitud patsiendiohutusjuhtumid.

kood ülemkood

3790 Haava ja pehmete kudede ravitüsistus

4705 Haava hematoom 3790

6765 Verejooks haavast 3790

3180 Sekundaarne verejooks haavast 3790

5301 Haava seroom 3790

7553 Haava pindmine infektsioon 3790

6899 Haava süvainfektsioon 3790

7679 Haava servade nekroos 3790

4031 Nahahaava dehistsents 3790

2505 Limaskesta haava dehistsents 3790

5164 Fastsia või aponeuroosi dehistsents 3790

2621 Eventratsioon 3790

3965 Torakotoomia- või sternotoomiahaava dehistsents 3790

6503 Koelapi osaline nekroos 3790

7785 Koelapi täielik nekroos 3790

4888 Vaskulariseeritud plastikalapi osaline nekroos 3790

3336 Vaskulariseeritud plastikalapi täielik nekroos 3790

9684 Lümfileke (lümforröa) haavast 3790

5704 Naha ja pehmete kudede termokahjustus (k.a põletuskahjustus) 3790

8359 Nahaalune õhkemfüseem 3790

5172 Proteesimaterjali infektsioon 3790

9924 Haava piirkonna neuralgia 3790

7751 Haava tugiplaatidest tekkinud lamatised 3790

1305 Lamatised 3790

4535 Allergiline (kontakt)dermatiit 3790

8574 Võõrkeha haavas 3790

7354 Dreenimishaava tüsistus 3790

1967 Tugev haavavalu 3790

1855 Haava muu tüsistus 3790

5173 Naha vabasiiriku osaline irdumine 3790

8447 Naha vabasiiriku täielik irdumine 3790

8219 Pehmekoe implantaadi luksatsioon 3790

6227 Pehmekoe implantaadi või koeekspandri muu tüsistus 3790

9380 Närvisüsteemi ravitüsistus

2003 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 9380

7020 Ajuinfarkt 2003

28

2158 Operatsioonijärgne halvatus 2003

1679 Deliirium 2003

4256 Äge psühhoos 2003

2004 Nägemisnärvi (NC-II) vigastus 2003

2484 Silmakoopaaluse närvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

5316 Ülalõuanärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

9825 Alumise alveolaarnärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

3632 Keelenärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

5356 Lõuatsinärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003

2530 Kolmiknärvi (NC-V) muu haru vigastus 2003

2723 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) ühepoolne vigastus 2003

1627 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) kahepoolne vigastus 2003

3820 Uitnärvi (NC-X) vigastus 2003

9878 Teiste kraniaalnärvide või nende harude vigastus 2003

7624 Kuulmisnärvi medikamentoosne kahjustus 2003

2726 Haava nahaalune taastekkiv liikvorikogum 2003

9336 Liikvorröa 2003

5986 Luulapi osteomüeliit 2003

6119 Aseptiline meningiit 2003

2599 Infitseeritud meningiit 2003

7261 Entsefaliit 2003

4763 Aju abstsess 2003

7686 Operatsioonilooži hematoom kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistusena 2003

8607 Epiduraalne hematoom 2003

1411 Ajuvatsakestesisene verejooks 2003

4886 Hüdrotsefaalia 2003

1918 Ajuturse 2003

4871 Hüpoksiajärgne entsefalopaatia 2003

4066 Metaboolne entsefalopaatia 2003

5108 Muu entsefalopaatia 2003

3949 Hüpoksiajärgne kooma 2003

5259 Vastuseta ärkveloleku sündroom 2003

9435 Muu intrakraniaalne tüsistus 2003

2061 Kõvakelme vigastus 2003

7036 Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus 9380

7107 Närvijuurte vigastus 7036

6779 Seljaaju vigastus 7036

7292 Vahelihasenärvi vigastus 7036

9618 Sümpaatikusetüve vigastus 7036

7024 Tähtganglioni vigastus 7036

7776 Operatsioonihaava liikvorröa 7036

1364 Distsiit 7036

3200 Spondüliit 7036

29

2440 Seljaaju isheemiline kahjustus 7036

6973 Võõrkeha operatsiooniloožis 7036

3449 Operatsioonilooži hematoom seljaaju ja närvijuurte ravitüsistusena 7036

3608 Seljaaju või närvijuurte muu tüsistus 7036

8336 Perifeersete närvide ravitüsistus 9380

4941 Perifeerse närvi vigastus 8336

4807 Perifeerne neuropaatia 8336

2750 Perifeerse närvi muu tüsistus 8336

1570 Endokriinsüsteemi ravitüsistus

1499 Kilpnäärme vigastus 1570

7155 Kõrvalkilpnäärme vigastus 1570

2774 Operatsioonilooži verejooks kaelal 1570

7614 Neelamisraskused 1570

3538 Hüpoparatüreoos 1570

7725 Operatsioonijärgne püsiv hüperparatüreoos 1570

7193 Neerupealiste koore puudulikkus 1570

5924 Muu endokriinelundite tüsistus 1570

6781 Silma ravitüsistus

4954 Püsiv nägemiskadu 6781

9138 Katarakti jääkmassid 6781

5922 Tagakapsli rebend või klaaskeha prolaps 6781

7065 Vikerkesta prolaps 6781

5012 Klaaskehasse uppunud lääts või jääkmassid 6781

5294 Kunstläätse purunemine 6781

6967 Kunstläätse luksatsioon 6781

2692 Operatsioonijärgne hüpotoonia < 4 mmHg 6781

8605 Operatsioonijärgne hüpotoonia 6781

4724 Eeskambri puudumine 6781

9761 Sarvkesta vigastus 6781

7282 Sarvkesta turse 6781

2435 Haava leke (Seidel+) 6781

3571 Soonkesta irdumine 6781

9679 Soonkestaalune verevalum 6781

3638 Massiivne verejooks opereeritavast koest silmas 6781

8381 Massiivne veritsus klaaskehasse või klaaskeha ruumi 6781

3467 Ulatuslik võrkkesta vigastus 6781

6452 Läätse vigastus 6781

6856 Silma lihase õmbluse dehistsents 6781

5703 Dreeni migratsioon 6781

5168 Silma implantaadi äratõukereaktsioon 6781

30

8632 Filtratsioonipadja põletik 6781

9808 Vikerkesta liited 6781

4777 Uveiitiline reaktsioon (TASS) 6781

1451 Endoftalmiit 6781

9511 Ekspulsiivne hemorraagia 6781

2346 Võrkkesta irdumine 6781

8451 Retrobulbaarne hematoom 6781

8820 Eesmise etmoidaalarteri vigastus 6781

3106 Tagumise etmoidaalarteri vigastus 6781

5100 Lamina papyracea vigastus 6781

6548 TMJ luksatsioon 6781

7532 Operatsioonijärgne bulloosne keratopaatia 6781

7111 Delle üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781

4169 Silma asendi üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781

4882 Vedela perfluorosüsiniku (PFCL) jäägid 6781

2794 Ajutine nägemiskadu 6781

8723 Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus

4731 Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus 8723

3390 Väliskuulmekäigu vigastus või verejooks 4731

7720 Kõrvalesta perikondriit 4731

5382 Kõrvalesta muu tüsistus 4731

6455 Väliskuulmekäigu põletik 4731

2921 Väliskuulmekäigu muu tüsistus 4731

1205 Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus 8723

9321 Kuulmekile perforatsioon 1205

4831 Kuulmeluukeste dislokatsioon 1205

8718 Kuulmetõrve migratsioon 1205

3481 Jaluse proteesi dislokatsioon 1205

7493 Keskkõrvapõletik 1205

7457 Trummiõõne ja keskkõrva muu tüsistus 1205

3901 Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus 8723

9147 Sigmaurke vigastus 3901

1810 Poolringkanalite vigastus 3901

9600 Mastoidiit 3901

4274 Sigmaurke vigastus ja/või jugulaarveeni tromboos 3901

8245 Nibujätke ja oimuluu muu tüsistus 3901

1544 Sisekõrva ravitüsistus 8723

2851 Luulabürindi perilümfi iatrogeenne fistul 1544

2089 Püsiv kuulmiskadu 1544

3329 Otogeenne peapööritus 1544

31

6626 Neurosensoorne kuulmislangus 1544

4032 Labürintiit 1544

3222 Sisekõrva muu tüsistus 1544

7514 Ajutine kuulmiskadu 1544

2738 Nina ravitüsistus 8723

4382 Ninavaheseina perforatsioon 2738

4386 Ninavaheseina deformatsioon 2738

3684 Välisnina deformatsioon 2738

2933 Ninaverejooks 2738

4579 Ninaesiku või ninaõõne stenoos 2738

9972 Ninavaheseina abstsess 2738

6125 Nina pehmete kudede nekroos 2738

9216 Ninakarbiku nekroos 2738

5200 Nina või ninavaheseina muu tüsistus 2738

2188 Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus 8723

3472 Lõhnatundlikkuse häire 2188

6709 Võõrkeha ninakõrvalkoobastes 2188

2222 Ninakõrvalkoobaste muu tüsistus 2188

7745 Kõri ravitüsistus 8723

2272 Kõri vigastus 7745

2105 Kõriverejooks 7745

3844 Verejooks trahheostroomist 7745

8657 Hääleproteesi migratsioon või kadumine 7745

9948 Kõri muu tüsistus 7745

4419 Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus 8723

4392 Neelu ja neelulimaskesta vigastus 4419

5160 Neeluverejooks 4419

3539 Velopalatinaalne puudulikkus 4419

9162 Maitsetundlikkuse häired 4419

4294 Mandliümbrusmädanik 4419

2198 Neelutagune ja neelukõrvalabstsess 4419

4405 Kaela piirkonna abstsess 4419

8771 Kaela piirkonna piirdumata infektsioon (flegmoon) 4419

1391 Neelu ja külgnevate struktuuride muu tüsistus 4419

8970 Süljenäärme või -juha vigastus 4419

2890 Süljenäärme fistul 4419

8898 Neelu fistul 4419

6068 Küüluse leke (külorröa) kaela piirkonnas 4419

2828 Kaela piirkonna muu tüsistus 4419

4040 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 8723

2525 Keskmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040

32

5128 Eesmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040

5490 Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus

1917 Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus 5490

8865 Lõualuu nekroos 1917

7332 Suuõõne pehmete kudede vigastus 1917

1337 Õhkemfüseem 1917

3246 Suuõõne pehmete kudede isheemia 1917

2657 Orokutaanne fistul 1917

7232 Suuõõne muu tüsistus 1917

1322 Lõualuu osaline nekroos 1917

2159 Lõualuu muu tüsistus 1917

7632 Hammaste ravitüsistus 5490

1433 Alalõualiigese luksatsioon 7632

2309 Püsiv närvikahjustus hambaravi käigus 7632

6598 Lõualuu iatrogeenne murd 7632

9876 Tähelepanuta jäetud suuõõnevähk või vähieelne seisund 7632

1131 Hambaimplantaadi murd 7632

1382 Sinus maxillarise avanemine 7632

3574 Ühenduse teke ninaõõnega 7632

7347 Hambajuure või -krooni sattumine sinus maxillarisesse 7632

5956 Hambajuure või -krooni sattumine ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse 7632

5975 Hambajuure või -krooni aspiratsioon 7632

4966 Alveolaarjätke murd 7632

8376 Naaberhammaste luksatsioon 7632

1077 Hammaste muu tüsistus 7632

2087 Hambaimplantaadi liikumine 7632

5549 Hambaimplantaadi migratsioon 7632

5094 Hambaimplantaadi paljastumine 7632

3938 Osteosünteesivahendi infektsioon hambaravis 7632

6424 Osteosünteesivahendi infektsiooni tõttu osteosünteesivahendi eemaldamine hambaravis 7632

1945 Hambajuure perforatsioon 7632

6778 Instrumendi murd juurekanalisse 7632

7990 Hamba, hambakrooni või -juure iatrogeenne murd 7632

2230

Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi

ravitüsistus

7894 Rindkere seina ravitüsistus 2230

9774 Rindkere seina veresoonte vigastus 7894

33

6431 Rindkere seina implantaadi tüsistused 7894

9899 Rindkereseina muu tüsistus 7894

3318 Pleura ravitüsistus 2230

9585 Hemotooraks 3318

1543 Pneumotooraks 3318

4351 Verejooks pleuraõõnde 3318

6415 Fluidotooraks 3318

6885 Hülotooraks 3318

4246 Operatsioonil pleuraõõnde jäänud võõrkeha 3318

1021 Õhuleke pleuradreenist > 5 päeva 3318

1865 Pleura empüeem 3318

5198 Rindkere dreenide ja kateetrite tüsistused 3318

4018 Pleura muu tüsistus 3318

8395 Diafragma ravitüsistus 2230

5524 Diafragma vigastus 8395

5434 Diafragma muu tüsistus 8395

6485 Mediastiinumi ravitüsistus 2230

8140 Mediastiinumi hematoom või verejooks 6485

8045 Mediastiinumi abstsess 6485

8877 Operatsioonijärgne mediastiniit 6485

2898 Mediastiinumi muu tüsistus 6485

8680 Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus

9058 Trahhea ja bronhide ravitüsistus 8680

8640 Trahhea või bronhi vigastus 9058

9903 Bronhi köndi fistul 9058

7906 Trahhea või bronhi anastomoosi fistul 9058

4808 Trahheobronhiaalpuu stendi tüsistused 9058

4525 Trahheobronhiaalpuu klapi (coili) tüsistus 9058

4745 Trahheakanüüli migratsioon 9058

2398 Trahheakanüüli muu tüsistus 9058

2679 Trahhea ja bronhide muu tüsistus 9058

1478 Kopsude ravitüsistus 8680

2532 Äge respiratoorse distressi sündroom 1478

6040 Pneumoonia 1478

9502 Kopsu vigastus 1478

1402 Röga retentsioon 1478

2319 Atelektaas 1478

9144 Kopsusagara torsioon 1478

9235 Kopsude muu tüsistus 1478

34

7250

Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte

ravitüsistus

7351 Südame ravitüsistus 7250

2567 Müokardiinfarkt 7351

1422 Südame ja selle struktuuride vigastus 7351

8488 Pärgarterite ja nende harude vigastus 7351

6988 Südame ja selle struktuuride õmbluse või anastomoosi verejooks 7351

5176 Südameklapi proteesi tüsistus 7351

1575 Pärgarteri šundi tüsistus 7351

4402 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 7351

9501 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne müokardi äge isheemia 7351

6009 Kardiostimulaatori, kardioverteri, resünkroniseeriva ravi tüsistus 7351

3863 Perikardi tüsistus 7351

9214 Endokardi tüsistus 7351

9349 Kodade virvendusarütmia 7351

2490 Südame muu rütmihäire 7351

8480 Südame muu tüsistus 7351

8527 Invasiivkardioloogia tüsistus 7250

5371 Invasiivkardioloogiajärgne aju vaskulaarne tüsistus (emboolia, tromboos, hemorraagia, TIA) 8527

3887 Invasiivkardioloogia periprotseduraalne müokardiinfarkt (TnT tõus > 250 ng/ml) 8527

4553 Invasiivkardioloogiajärgne perikardi efusioon või tamponaad 8527

7985 Südame elektroodi dislokatsioon 8527

2768 Hospitaliseerimist pikendav või revideerimist vajav südamestimulaatorilooži kliiniliselt oluline hematoom 8527

3829 Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus 7250

1772 Kopsuarteri trombemboolia 3829

6911 Kopsuinfarkt (k.a infarktpneumoonia) 3829

7841 Torakaalaordi või selle harude vigastus 3829

7497 Kopsuarteri või selle harude vigastus 3829

7192 Kopsuveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829

7932 Ülemise õõnesveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829

8357 Alumise õõnesveeni rindkere osa vigastus 3829

5169 Rinnajuha vigastus 3829

9844 Rinnaaordi aneurüsmi resektsiooni või muu rekonstruktsioonijärgne tüsistus 3829

2522 Rinnaaordi patoloogia (dissektsiooni, transektsiooni, aneurüsmi) endovaskulaarse ravi järgne tüsistus 3829

35

6454 Brahhiotsefaalsete arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne tüsistus 3829

2845 Rindkere suurte veresoonte muu tüsistus 3829

5335 Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus 7250

7830 Kõhuaordi või selle harude vigastus 5335

7286 Alumise õõnesveeni kõhuosa või sellesse suubuvate suurte veenide vigastus 5335

1210 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 5335

9645 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne tromboos või emboolia 5335

8625 Aordi või selle harude rekonstruktsiooni järgne ebaaneurüsm 5335

1916 Kõhuaordi harude trombemboolia 5335

5514 Veresoone proteesi infektsiooniga seotud tüsistus 5335

5349 Kõhuaordi või selle harude muu tüsistus 5335

2362 Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus 7250

3038 Endovaskulaarse ravi juurdepääsu arteri kahjustus 2362

3586 I tüüpi endoleke 2362

9403 II tüüpi endoleke 2362

2186 III tüüpi endoleke 2362

7305 IV tüüpi endoleke 2362

9440 V tüüpi endoleke 2362

7837 Endovaskulaarse ravi isheemiline tüsistus 2362

7185 Endografti migratsioon 2362

4830 Endografti kollaps 2362

2781 Endografti karkassi rebend 2362

8734 Endografti infektsioon 2362

4770 Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus

6811 Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus 4770

4004 Ekstrakraniaalsete ajuarterite vigastus 6811

5387 Ekstrakraniaalsete veenide vigastus 6811

3512 Ekstrakraniaalsete ajuarterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 6811

6632 Ekstrakraniaalsete ajuarterite sulgus operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järel 6811

8520 Neuroloogiline verevarustuse häire ekstrakraniaalsete ajuarterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järel 6811

7878 Ekstrakraniaalsete ajuarterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgsed muud tüsistused 6811

8617 Ülajäseme veresoonte ravitüsistus 4770

36

9769 Ülajäseme arterite vigastus 8617

2766 Ülajäseme veenide vigastus 8617

3948 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 8617

4571 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 8617

8295 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne ebaaneurüsm 8617

8965 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 8617

9717 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne krooniline sulgus 8617

1253 Ülajäseme arterite trombemboolia 8617

5927 Ülajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused trauma korral 8617

3786 Ülajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud tüsistused 8617

2589 Ülajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne muu tüsistus 8617

1349 Alajäseme veresoonte ravitüsistus 4770

9011 Alajäseme süvaveeni tromboos 1349

6803 Alajäseme arterite vigastus 1349

9373 Alajäseme veenide vigastus 1349

8530 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 1349

1923 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 1349

9647 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse protseduuri järgne ebaaneurüsm 1349

8978 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 1349

1639 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne krooniline sulgus 1349

3504 Alajäseme arterite trombemboolia 1349

9319 Alajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused trauma korral 1349

6625 Alajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud tüsistused 1349

5047 Alajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri järgne muu tüsistus 1349

2880 Seedetrakti ja põrna ravitüsistus

37

1959 Söögitoru ravitüsistus 2880

9466 Söögitoru iatrogeenne verejooks 1959

5271 Söögitoru vigastus 1959

3832 Söögitoru õmbluse või anastomoosi dehistsents 1959

1828 Söögitoru väline fistul 1959

6972 Söögitoru fistul hingamisteedega 1959

1747 Söögitoru õmbluse või anastomoosi verejooks 1959

5726 Söögitoru mittefunktsioneeriv anastomoos 1959

5372 Äge ösofagiit 1959

4788 Söögitoru stendi tüsistus 1959

7807 Söögitoru muu tüsistus 1959

2646 Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus 2880

2221 Mao vigastus 2646

8257 Kaksteistsõrmiku vigastus 2646

7370 Mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646

2123 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi dehistsents 2646

1241 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi verejooks 2646

6271 Mao või kaksteistsõrmiku mittefunktsioneeriv anastomoos 2646

4023 Mao või kaksteistsõrmiku väline fistul 2646

7167 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooks 2646

3639 Muu põhjusega mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646

6936 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi perforatsioon 2646

8192 Operatsioonijärgne mao parees 2646

9852 Mao või kaksteistsõrmiku stendi tüsistus 2646

6896 Gastrostroomi tüsistus 2646

7664 Mao või kaksteistsõrmiku muu tüsistus 2646

8525 Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus 2880

5990 Clostridium difficile koliit 8525

6324 Peensoole vigastus 8525

5605 Jämesoole vigastus 8525

7672 Pärasoole vigastus 8525

7653 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi dehistsents 8525

2587 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi verejooks 8525

6269 Peen-, jäme- või pärasoole mittefunktsioneeriv anastomoos 8525

4232 Peen-, jäme- või pärasoole väline (nahale avanev) fistul 8525

4389 Peen-, jäme- või pärasoole sisemine (teiste elundite valendikku avanev) fistul 8525

8948 Peen-, jäme- või pärasoole verejooks 8525

3683 Seedetrakti muu põhjusega verejooks 8525

6698 Peen-, jäme- või pärasoole operatsioonijärgne isheemia või nekroos 8525

2320 Toitejenunostoomi tüsistus 8525

38

9294 Enterostoomi või kolostoomi tüsistus 8525

7050 Operatsioonijärgne mehaaniline soolesulgus 8525

8013 Operatsioonijärgne paralüütiline iileus 8525

7723 Enteriit või koliit 8525

7901 Peen-, jäme- või pärasoole stendi tüsistus 8525

7943 Peen-, jäme- või pärasoole muu tüsistus 8525

5762 Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus 2880

5082 Maksa nekroos 5762

9015 Maksa vigastus või verejooks 5762

7652 Sapi leke maksast 5762

8777 Biloom 5762

1990 Maksa muu tüsistus 5762

6219 Maksaväliste sapiteede vigastus 5762

6508 Sapiteede õmbluse või anastomoosi leke 5762

5898 Väline sapifistul 5762

8655 Residuaalkonkrement sapiteedes 5762

4704 Äge sapipõiepõletik 5762

3910 Sapiteede stendi või dreeni tüsistus 5762

4494 Sapiteede muu tüsistus 5762

7518 Maksasisene abstsess 5762

3664 Kõhunäärme ravitüsistus 2880

3611 Äge iatrogeenne pankreatiit (sh ERKP-järgne) 3664

7069 Kõhunäärme vigastus või verejooks 3664

2113 Kõhunäärme anastomoosi dehistsents 3664

1676 Kõhunäärme õmbluse või anastomoosi verejooks 3664

8784 Kõhunäärme väline fistul 3664

3955 Kõhunäärme muu tüsistus 3664

6999 Põrna ravitüsistus 2880

7735 Põrna infarkt 6999

1252 Põrna vigastus või verejooks 6999

9297 Põrna abstsess 6999

7650 Põrna eemaldamise järgne sepsis 6999

6633 Põrna muu tüsistus 6999

1403

Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse

ruumi ja lahkliha ravitüsistus

6378 Kõhuseina ravitüsistus 1403

4422 Üldperitoniit 9432

2393 Kõhuseina veresoone vigastus 6378

8271 Kõhuseina muu tüsistus 6378

39

9432 Kõhukelme ravitüsistus 1403

5230 Kõhukelmesisene verejooks 9432

6237 Küüluse leke (külorröa) kõhust 9432

7704 Lümfi ja/või koevedeliku massiivne leke 9432

8069 Operatsioonil kõhuõõnde jäänud võõrkeha 9432

3392 Kõhukelmesisene abstsess ülakõhus 9432

4780 Kõhukelmesisene abstsess alakõhus 9432

4460 Vaagna abstsess 9432

3081 Piirdunud peritoniit 9432

2955 Abdominaalne kompartmentsündroom 9432

5513 Kõhukelme dreeni või kateetri tüsistus 9432

5587 Kõhukelme muu tüsistus 9432

1905 Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus 1403

3706 Soolekinnisti või suurrasviku vigastus koos verejooksuga 1905

7460 Soolekinnisti või suurrasviku muu tüsistus 1905

2556 Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus 1403

6080 Kõhukelmetagune verejooks 2556

1899 Kõhukelmetagune hematoom 2556

6343 Kõhukelmetagune lümfotseele 2556

5879 Kõhukelmetagune abstsess 2556

1150 Kõhukelmetagune piirdumata infektsioon 2556

2248 Kõhukelmetaguse ruumi dreeni või kateetri tüsistus 2556

7995 Kõhukelmetaguse ruumi muu tüsistus 2556

7031 Perineumi ravitüsistus 1403

3487 Perineumi infektsioon 7031

7186 Perineumi muu tüsistus 7031

8290 Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus

6086 Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus 8290

5790 Neeru vigastus või verejooks 6086

1430 Neeruvaagna vigastus või verejooks 6086

2489 Neeru veresoonte õmbluse või anastomoosi verejooks 6086

2446 Neeruvaagna õmbluse või anastomoosi dehistsents 6086

4082 Nefrostoomi tüsistus 6086

2868 Neeru või neeruvaagna muu tüsistus 6086

3368 Ureeteri ravitüsistus 8290

7697 Kontrastaine nefropaatia 3368

2422 Neeruvaagna-neerupõletik 3368

6791 Ureeteri vigastus või perforatsioon 3368

6216 Ureeteri ligeerimine või suturatsioon 3368

40

8519 Ureeteri verejooks 3368

1326 Ureeteri anastomoosi või õmbluse dehistsents 3368

8203 Ureeteri anastomoosi verejooks 3368

9632 Ureeteri nekroos 3368

4385 Ureeteri stendi tüsistus 3368

6509 Residuaalkonkrement kuseteedes 3368

4293 Ureeteri muu tüsistus 3368

9713 Kusepõie ravitüsistus 8290

6521 Kusepõie ekstraperitoneaalne perforatsioon 9713

1795 Kusepõie intraperitoneaalne perforatsioon 9713

6784 Kusepõie verejooks 9713

7634 Kusepõie õmbluse või anastomoosi dehistsents 9713

9847 Kusepõie õmbluse või anastomoosi verejooks 9713

8635 Uriini derivatsiooni tüsistus 9713

8916 Kusepõie väline fistul 9713

2296 Uriini retentsioon 9713

1863 Uriinipidamatus 9713

5628 Äge tsüstiit 9713

5485 Kusepõie kateetri tüsistus 9713

9428 Epitsüstostoomi tüsistus 9713

9059 Kusepõie muu tüsistus 9713

3159 Ureetra ravitüsistus 8290

9327 Ureetra perforatsioon 3159

2562 Ureetra verejooks 3159

7967 Ureetra õmbluse või anastomoosi dehistsents 3159

9031 Ureetra õmbluse või anastomoosi verejooks 3159

8887 Ureetra fistul 3159

5282 Ureetra muu tüsistus 3159

4912 Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus 8290

3345 Eesnäärme vigastus 4912

7451 Eesnäärme verejooks 4912

3699 TUR-sündroom 4912

8815 Äge prostatiit 4912

5866 Eesnäärme muu tüsistus 4912

4432 Skrotaalelundite verejooks 4912

4910 Skrotaalelundite verevarustuse häire 4912

1449 Hematotseele 4912

6290 Äge orhiit 4912

2447 Skrotaalelundite muu tüsistus 4912

9969 Peenise ravitüsistus 8290

5851 Peenise verejooks 9969

41

3513 Peenise õmbluse verejooks 9969

2875 Parafimoos 9969

4471 Peenise muu tüsistus 9969

6280 Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus

4312 Munasarja ja munajuha ravitüsistus 6280

6830 Munasarja iatrogeenne nekroos 4312

2807 Iatrogeenne munasarjapõletik või püoovaarium 4312

2669 Iatrogeenne munajuhapõletik või püosalpinks 4312

5469 Munasarja vigastus 4312

2800 Munajuha vigastus 4312

8538 Munasarja muu tüsistus 4312

2721 Munajuha muu tüsistus 4312

8721 Munasarjaverejooks 4312

5881 Munajuhaverejooks 4312

5145 Emaka ja emakasidemete ravitüsistus 6280

9533 Iatrogeenne parametriit 5145

9938 Emaka perforatsioon 5145

6952 Emaka muu vigastus 5145

9685 Emaka operatsioonijärgne hüpotoonia 5145

3796 Emaka operatsioonijärgne hematomeetra 5145

8833 Emaka operatsioonijärgne püomeetra või metroendometriit 5145

7410 Emaka või emakasidemete muu tüsistus 5145

4881 Emakaverejooks 5145

6769 Emakakaela ja tupe ravitüsistus 6280

9384 Emakakaela vigastus 6769

8761 Tupe vigastus 6769

1163 Tupevõrgu tüsistused 6769

1136 Emakakaela-, tupe-, põie-, pärasoole-, kusitifistul 6769

7060 Emakakaela muu tüsistus 6769

8046 Tupe muu tüsistus 6769

1342 Emakakaela verejooks 6769

4326 Tupeverejooks 6769

4616 Naise välissuguelundite ravitüsistus 6280

8658 Välissuguelundite vigastus 4616

3656 Välissuguelundite muu tüsistus 4616

5969 Naise välissuguelundite verejooks 4616

9561 Abordi või sünnituse tüsistus 6280

6402 Emakarebend sünnituse ajal 9561

4850 Emakaeemaldusega sünnitus 9561

42

4095 Emaka perforatsioon aborditüsistusena 9561

7149 Ema surm sünnitusperioodil 9561

7274 Emakaõõne retentsioon aborditüsistusena 9561

7002 Perinataalsurm 9561

1530 Sünnitusabiemboolia (k.a KATE) 9561

1265 Antenataalsurm 9561

2125 Õlavarrepõimiku sünnitrauma 9561

6705 Sünnitraumatekkeline rangluumurd 9561

9194 Kolju kattekudede sünnitrauma 9561

5227 5 min Apgar alla 4 palli 9561

3143 Keisrilõiketüsistus naissuguelunditel 9561

4030 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend 9561

2517 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend tüsistusega 9561

1777 Sünnitusjärgse kirurgilise sekkumise muu tüsistus 9561

5406 Verekaotus sünnitusel üle 1000 ml 9561

6890 5 min Apgar alla 7 palli 9561

8560 Muu aborditüsistus 9561

1120 Põletik aborditüsistusena 9561

7541 Raske preeklampsia (sh HELLP sündroom) 9561

2124 Eklampsia 9561

6869 Emaka hüpotoonia aborditüsistusena 9561

7970 Lihasluukonna ravitüsistus

9764 Endoproteesi murd 7970

6871 Iatrogeenne luumurd või luu perforatsioon 7970

1754 Luu nekroos 7970

8132 Endoproteesi loksumine 7970

4039 Endoproteesi nihestus 7970

9521 Implantaadi loksumine 7970

8215 Implantaadi migratsioon 7970

9142 Implantaadi murd 7970

1070 Implantaadi paljastumine 7970

4874 Vardaümbrise põletik 7970

4406 Vardaümbrise põletik, mis tingis varda eemaldamise 7970

3838 Osteosünteesivahendi infektsioon 7970

4773 Osteosünteesivahendi infektsioon, mis tingis osteosünteesivahendi eemaldamise 7970

1442 Proteesliigese infektsioon 7970

4318 Proteesliigese infektsioon, mis tingis proteesi eemaldamise 7970

2409 Sekundaarne dislokatsioon 7970

1752 Ektoopiline ossifikatsioon 7970

1015 Luu deformatsioon 7970

6146 Kõõluse või sideme õmbluse dehistsents 7970

5281 Lihaste ja kõõluste muud tüsistused 7970

43

9057 Liigeste muud tüsistused 7970

5068 Luude muud tüsistused 7970

4210 Patsiendi ennastkahjustav tegevus

4147 Enesetapp 4210

3100 Patsiendi muu ennastkahjustav tegevus 4210

7306 Enesevigastamine 4210

7019 Enesetapukatse 4210

3328 Patsiendi põgenemine või lahkumine tervishoiuasutusest 4210

7711 Nõusoleku andnud patsiendi omavoliline lahkumine tervishoiuasutusest 4210

6913 TOR-patsiendi (tahtest olenematut ravi saava patsiendi) põgenemine 4210

7865 Tervishoiuasutuse sisekorra rikkumine patsiendi poolt 4210

1737 Psühhoaktiivse aine (kanepi vms) kasutamine 7865

5997 Suitsetamine selleks mitteettenähtud alal 7865

7422 Alkoholi tarvitamine 7865

3747 Raviskeemis määramata ravimite tarvitamine 7865

3609 Alarmsüsteemi pahatahtlik käivitamine 7865

6268 Muu ennastkahjustav sisekorra rikkumine patsiendi poolt 7865

8800 Operatsiooni muu tüsistus

1934 Operatsioonist patsiendi sisse jäänud võõrkeha, sh selle purunemine patsiendi sees 8800

6194 Opereeriti valet patsienti 8800

5829 Opereeriti valet keha poolt või piirkonda 8800

5379 Patsiendile tehti vale operatsioon 8800

2277 Operatsiooni sooritamiseks vajaliku instrumendi, implantaadi või aparaadi puudumine või rike 8800

4052 Muu organisatoorne viga 8800

1323 Ohutuse kontrollkaardi täitmisest hoolimata toimunud kõrvalekalle 8800

6400 Ravi muu tüsistus

3763 Äge hemolüütiline reaktsioon 6400

2929 Ettenähtud diagnoosimise, ravi või samalaadse toimingu tegemata jätmine 6400

5715 Oksendamine 6400

3101 Oksendamine või rekurgitatsioon manifestse aspiratsiooniga 6400

7157 Peavalu 6400

3273 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon vaid nahanähtudega 6400

9186 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon üldnähtudega 6400

1878 Viirusinfektsioon 6400

44

9986 Kandidoos 6400

1973 Muu infektsioosne tüsistus 6400

2980 Õhkemboolia 6400

3971 Rasvemboolia 6400

7595 Ravi ja diagnostiliste protseduuridega seotud muu tüsistus 6400

5373 Temperatuurireaktsioon 6400

2930 Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel

3759 Sepsis 2930

7993 Septiline šokk 2930

4583 Hemorraagiline šokk 2930

2185 Anafülaktiline šokk 2930

2452 Kardiogeenne šokk 2930

9666 Äge hingamispuudulikkus 2930

5383 Äge südamepuudulikkus 2930

8845 Äge neerupuudulikkus 2930

1251 Äge maksapuudulikkus 2930

4305 Äge seedetrakti puudulikkus 2930

1194 Kliiniline surm 2930

6707 Bioloogiline surm 2930

4467 Anafülaktiline šokk, mis vajas intensiivravi 2930

5555 Äge hingamispuudulikkus, mis vajas kopsude kunstlikku ventilatsiooni 2930

4641 Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus

8872 Transplantatsiooni tüsistus 4641

6576 Äge siiriku puudulikkus 8872

9947 Äge äratõukereaktsioon 8872

9304 Siiriku verejooks 8872

6098 Siiriku veresoonte anastomoosi verejooks 8872

4101 Siiriku arteri tromboos 8872

6864 Siiriku veeni tromboos 8872

9178 Siiriku funktsiooni hilinenud käivitumine 8872

9270 Transplantatsiooni nakkustüsistus 8872

6232 Transplantatsiooniga seotud muu tüsistus 8872

1744 Dialüüsi tüsistus 4641

8862 Arteriovenoosse fistuli infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

7845 Arteriovenoosse fistuli tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

3894 Arteriovenoosse fistuli stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

8571 Arteriovenoosse fistuli muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

45

3379 Grafti infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

9484 Grafti tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

6643 Grafti stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

8987 Grafti muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1159 Ajutise kateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1354 Ajutise kateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

1381 Püsikateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

7038 Püsikateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744

6321 Muu hemodialüüsi veretee tüsistus 1744

8136 Peritoniit peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

6131 Exit site infektsioon peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

9100 Kateetri sulgus niverdusest peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744

5906 Kateetri sulgus peritoneaaldialüüsi tüsistusena muul põhjusel 1744

1189 Muu peritoneaaldialüüsi tüsistus 1744

3103 Anesteesia ja intensiivravi tüsistus

5296 Hingamisteede anesteesia tüsistused 3103

4303

Anesteesiatekkeline asfüksia (SpO2 langusega alla 80%) muul põhjusel (ülemiste hingamisteede obstruktsioon, bronhospasm, jääkrelaksatsioon, aparaadi rike jt) 5296

9881 Anesteesiatekkeline oksendamine või regurgitatsioon koos aspiratsiooniga hingamisteedesse, mis vajas intensiivravi 5296

1687 Anesteesiatekkeline kõrispasm, mis vajas lihasrelaksandi manustamist 5296

7102 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel kirurgilise hingamistee rajamine 5296

3309 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi äratamine 5296

7068 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi elustamine 5296

3339 Anesteesiatekkeline suu või neelu pehmete kudede vigastus, mis vajas hilisemat käsitlust 5296

2516 Anesteesiatekkeline hammaste või hambaproteeside vigastus 5296

6071 Ootamatu raskendatud intubatsioon, mille puhul rakendati raske hingamistee protokolli 5296

2211 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel tekkinud asfüksia (SpO2 langusega alla 80%) 5296

9512 Regionaalanesteesia tüsistus 3103

6699 Spinaal- või epiduraalanesteesiast tingitud ja intensiivravi vajanud kõrge blokaad 9512

3331 Piirdenärvi blokaadi tüsistus, mille tagajärjel tekkis lihashalvatus 9512

5403 Spinaalhematoom punktsiooni tagajärjel 9512

8765 Regionaalanesteesia tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 9512

46

5889 Neuraksiaalanesteesia infektsioosne tüsistus (abstsess, meningiit, epiduriit) 9512

4123 Spinaal- või epiduraalanesteesia järgne peavalu 9512

4742 Dura materi perforatsioon epiduraalpunktsiooni käigus 9512

1204 Regionaalanesteesiast tingitud perifeerne neuropaatia 9512

4271 Kõrge blokaad spinaal- või epiduraalanesteesia tagajärjel 9512

2134 Lokaalanesteetikumi süsteemne toksiline toime 9512

2846 Anesteesia muu tüsistus 3103

1614 Anesteesiatekkeline muu raske tüsistus (insult, südamelihase infarkt, maliigne hüpertermia, kolinergiline sündroom jt) 2846

4089 Anesteesiaga seotud surm operatsioonilaual, pärast operatsiooni või hiljem 2846

1546 Anesteesia muu tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 2846

4438 Anesteesiatekkeline anafülaktiline reaktsioon hüpotensiooni ja/või hingamissüsteemi sümptomitega 2846

2906 Anesteesiaaegne anesteesiast mittetingitud surm operatsioonilaual 2846

3779 Magistraalveresoone kanüülimise tüsistus (pneumo-, fluido-, hemotooraks, verepreparaadi ülekande vajadus vm) 2846

9431 Ärkvelolek üldanesteesia ajal 2846

4121 Anesteesiaseadmete ja -võtete (nt aparatuuri, vahendite, ravimi manustamisega seotud, asendist tingitud) probleem 2846

4642 Anesteesiatekkeline nahanähtudega piirduv anafülaktiline reaktsioon 2846

4791 Anesteesiaaegne edukalt taaselustatud vereringeseiskus 2846

6005 Intensiivravi tüsistus 3103

8844 Intensiivraviga seotud tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 6005

6957 Soovimatu ekstubatsioon, mis vajas reintubatsiooni või muu hingamistee rajamist 6005

3836 Intensiivraviga seotud muu tüsistus intensiivravi osakonnas 6005

2910 Tervishoiuteenusega seotud infektsioon

8375 Vereringeinfektsioon 2910

7197 Tsentraalveeni kateetri, arterikanüüli või perifeerse kanüüliga seotud vereringeinfektsioon 8375

5954 Teadmata algkoldega vereringeinfektsioon 8375

5578 Kesknärvisüsteemi infektsioon 2910

1398 Meningiit või ventrikuliit 5578

4157 Intrakraniaalne infektsioon (ajuabstsess, subduraalne või epiduraalne infektsioon, entsefaliit) 5578

3053 Spinaalabstsess ilma meningiidita (CNS-SA) 5578

47

6074 Südame-veresoonkonna infektsioon 2910

9503 Endokardiit 6074

3495 Müokardiit või perikardiit 6074

9525 Mediastiniit 6074

3776 Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon 2910

5081 Konjunktiviit 3776

6384 Silmainfektsioon, v.a konjunktiviit 3776

4771 Kõrva- ja nibujätkeinfektsioonid 3776

7979 Suuõõneinfektsioon (suu, keel või igemed) 3776

4125 Sinuiit 3776

4329 Ülemiste hingamisteede infektsioonid (farüngiit, larüngiit, epiglotiit) 3776

7675 Mao-sooletrakti infektsioon 2910

2844 Hepatiit 7675

9101 Clostridium difficile infektsioon 7675

8814 Gastroenteriit (v.a CDI) 7675

5129 Mao-sooletrakti (söögitoru, mao, peen- ja jämesoole ning pärasoole) infektsioon, v.a gastroenteriit ja apenditsiit 7675

7265

Intraabdominaalne infektsioon, k.a sapipõie, sapiteede, maksa (v.a viirushepatiit), põrna, kõhunäärme, kõhukelme, subfreenilise ehk subdiafragmaalse ruumi või muu intraabdominaalse koe või mujal täpsustamata piirkonna infektsioon 7675

1232 Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik 2910

7604 Kopsuabstsess, empüeem 1232

2717 Bronhiit, trahheobronhiit, bronhioliit, trahheiit (ilma kopsupõletiku tunnusteta) 1232

1339

Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised

haigusjuhumääratlused 2910

8478 Vastsündinu nekrotiseeriv enterokoliit 1339

9359 Kopsupõletik 2910

1513 Pneumoonia 9359

6820 Kopsude kunstliku ventilatsiooniga seotud pneumoonia 9359

8666 Suguteede infektsioon 2910

5752 Endometriit 8666

8997 Episiotoomiahaava infektsioon 8666

8896 Tupeköndi infektsioon 8666

48

4646

Muud mehe või naise suguteede infektsioonid (munandimanuse, munandite, eesnäärme, tupe, munasarjade, emaka või muude vaagna süvakudede infektsioonid, v.a endometriit või tupeköndi infektsioon) 8666

5686 Operatsiooni piirkonna infektsioon 2910

8380 Operatsiooni piirkonna elundi või õõne infektsioon 5686

5531 Operatsiooni piirkonna pindmine haavainfektsioon 5686

8222 Operatsiooni piirkonna sügav haavainfektsioon 5686

8389 Naha ja pehmete kudede infektsioon 2910

5701 Lamatise pindmine või süvainfektsioon 8389

8897 Nahainfektsioon 8389

3119

Pehmete kudede infektsioon (nekrootiline fastsiit, infektsioosne gangreen, nekrootiline tselluliit, infektsioosne müosiit, lümfadeniit või lümfangiit) 8389

9960 Põletusinfektsioon 8389

9177 Rinnaabstsess või mastiit 8389

7976 Kuseteede infektsioon 2910

9103 Kusepõiekateetriga seotud kuseteede infektsioon 7976

2790 Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus

2724 Vereloome tüsistus 2790

4067 Neutropeenia, G4 (ANC < 0,5 x 10E9/L) 2724

5342 Febriilne neutropeenia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3041 Febriilne neutropeenia, G5 (surm) 2724

4122 Trombotsütopeenia, G4 (PLT < 25 x 10E9/L) 2724

2612 Aneemia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3510 Aneemia, G5 (surm) 2724

4937 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

5365 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G5 (surm) 2724

4197 Hemolüüs, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724

3795 Hemolüüs, G5 (surm) 2724

8119

Febriilne neutropeenia, G3 (ANC < 0,1 x 10E9/L üksiku kehatemperatuuri tõusuga > 38,3 °C; püsiv kehatemperatuur ≥ 38 °C üle 1 tunni) 2724

9765 Trombotsütopeenia, G3 (PLT < 50-25 x 10E9/L) 2724

1743 Aneemia, G3 (Hgb < 80 g/L, näidustatud erütromassi ülekanne) 2724

9272 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G3 (laborileiud ja veritsus) 2724

4249 Hemolüüs, G3 (näidustatud transfusioon või ravimid) 2724

49

7631 Neutropeenia, G3 (ANC < 1,0-0,5 x 10E9/L) 2724

2618 Seedetrakti tüsistus 2790

1441 Suuõõne mukosiit, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

7161 Suuõõne mukosiit, G5 (surm) 2618

1361 Oksendamine, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

8489 Oksendamine, G5 (surm) 2618

8832 Kõhulahtisus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618

9923 Kõhulahtisus, G5 (surm) 2618

5165 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G4 (mõõdukas kuni raske entsefalopaatia, kooma, eluohtlikud tulemid) 2618

4885 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G5 (surm) 2618

2269 Suuõõne mukosiit, G3 (tugev valu, häiritud söömine-joomine ja ravimite suukaudne manustamine) 2618

9021

Iiveldus, G3 (toidu või vedeliku ebapiisav suukaudne tarbimine; näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või hospitaliseerimine) 2618

6336

Oksendamine, G3 (≥ 6 oksendamise episoodi (5 min vahega) 24 t jooksul, näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või hospitaliseerimine) 2618

8649

Kõhulahtisus, G3 (tavapärasest sagedasem roojamine (≥ 7 korda päevas), inkontinentsus, näidustatud haiglaravi, tavapärasest suurem stoomist väljuv roojamass, enesehooldusdefitsiit) 2618

5887 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G3 (käte treemor, kerge entsefalopaatia, enesehooldusdefitsiit) 2618

4999 Kuseteede tüsistus 2790

1026 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 4999

9596 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G5 (surm) 4999

4456

Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G3 (makroskoopiline hematuuria, näidustatud transfusioon, IV ravi või hospitaliseerimine, vajalik radioloogiline või kirurgiline sekkumine) 4999

9023 Hingamisteede tüsistus 2790

1705 Hingamispuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 9023

2515 Hingamispuudulikkus, G5 (surm) 9023

7379 Pneumoniit, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene sekkumine (nt intubatsioon, trahheotoomia)) 9023

1827 Pneumoniit, G5 (surm) 9023

50

4758 Kopsuturse, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene sekkumine või intubatsioon ja ventileerimine) 9023

9221 Kopsuturse, G5 (surm) 9023

6895 Hingamispuudulikkus, G3 (hingamisraskused, kerge enesehooldusdefitsiit ) 9023

8636 Pneumoniit, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik lisahapnik) 9023

3643 Kopsuturse, G3 (tõsine düspnoe, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik lisahapnik) 9023

2365 Luustiku tüsistus 2790

3431 Lõualuu nekroos, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2365

3164 Lõualuu nekroos, G5 (surm) 2365

4114 Lõualuu nekroos, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik kirurgiline sekkumine) 2365

3267 Närvisüsteemi tüsistus 2790

5459 Perifeerne motoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3267

6233 Perifeerne motoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267

9491 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3267

3255 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267

9611 Perifeerne motoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik abivahendite kasutamine) 3267

2276 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit) 3267

8210 Naha tüsistus 2790

8094 Kiirgusdermatiit, G4 (eluohtlikud tulemid, naha nekroos või haavandid, kiiritatud piirkonna spontaanne veritsus, vajalik naha siirdamine) 8210

7382 Kiirgusdermatiit, G5 (surm) 8210

5904

Palmaar-plantaarne erütrodüsesteesia (käe-jala sündroom), G3 (valu põhjustavad rasked nahakahjustused (nt villid, veritsus, turse või hüperkeratoos), kerge enesehooldusdefitsiit) 8210

2374 Kiirgusdermatiit, G3 (märg kestendus mujal kui nahavoltides, kiiritatud piirkonna veritsus mikrotrauma või abrasiooni korral) 8210

3068 Südame-veresoonkonna tüsistus 2790

4721

Äge koronaarsündroom, G4 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068

2623 Äge koronaarsündroom, G5 (surm) 3068

51

8000

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G4 (eluohtlikud tulemid (nt pahaloomuline hüpertensioon, mööduv või püsiv neuroloogiline defitsiit, hüpertensiivne kriis), vajalik kohene sekkumine) 3068

5512 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G5 (surm) 3068

5235 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3068

3696 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G5 (surm) 3068

6200

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G4 (eluohtlikud tulemid (nt kopsuarteri emboolia, tserebrovaskulaarne sündmus, arteriaalne puudulikkus), hemodünaamiline või neuroloogiline ebastabiilsus, vajalik kohene sekkumine) 3068

4679 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G5 (surm) 3068

3862

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine (nt IV ravi või mehaaniline hemodünaamiline toetus)) 3068

6790 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G5 (surm) 3068

1843 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G4 (eluohtlikud tulemid, hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068

1040 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G5 (surm) 3068

3552

Äge koronaarsündroom, G3 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt stabiilne) 3068

4599

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G3 (II astme hüpertensioon (süstoolne ≥ 160 mmHg või diastoolne ≥ 100 mmHg), vajalik ravimite andmine, lisaravimi või -doosi manustamise vajadus) 3068

3083 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G3 (vajalik sekkumine või hospitaliseerimine) 3068

8848

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G3 (tromboos (nt kopsu venoosne tromboos tüsistusteta, südame seinapidine tromboos), vajalik medikamentoosne sekkumine) 3068

6656

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G3 (tõsised sümptomid puhkeolekus või väikese koormuse korral, vajalik sekkumine) 3068

7929

Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G3 (tõsised sümptomid, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt ebastabiilne, infarktile omased muutused EKG-s) 3068

7870 Metaboolne tüsistus 2790

6659 Tuumori lüüsi sündroom, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 7870

3324 Tuumori lüüsi sündroom, G5 (surm) 7870

9563 Tuumori lüüsi sündroom, G3 (esineb tuumori lüüsi sündroom) 7870

52

2500 Manustamise tüsistus 2790

2740 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

6231 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G5 (surm) 2500

1891 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G4 (kehatemperatuur > 40 °C üle 24 t) 2500

8333 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G5 (surm) 2500

6614 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

2835 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G5 (surm) 2500

8266 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500

4769 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G5 (surm) 2500

8495 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G3 (haavandumine või nekroos, raske koekahjustus, näidustatud operatiivne sekkumine) 2500

4819 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G3 (kehatemperatuur > 40 °C alla 24 t) 2500

2226

Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G3 (pikaajaline (ei allu kohe sümptomaatilisele medikamentoossele ravile või infusiooni katkestamisele), sümptomite taastumine, vajalik hospitaliseerimine) 2500

3636

Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G3 (sümptomaatiline bronhospasm, urtikaariaga või urtikaariata, näidustatud parenteraalne sekkumine, allergiaga seotud ödeem või angioödeem, hüpotensioon) 2500

2540 Kiiritusraviga seotud juhtum

2278 Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum 2540

2177 Kiiritusravi planeerimisuuringu ebakorrektne tellimus 2278

5211 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusravi planeerimisuuringuks 2278

3006 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

4383 Ebakvaliteetne KT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

8752 Ebakvaliteetne MRT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

3527 Ebakvaliteetne PET-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

2379 Kontrastaine ebakorrektne manustamine kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

1608 Ebakorrektne kontureerimine kiiritusravi planeerimisuuringus 2278

9529 Kiiritusravi planeerimisuuringu muu juhtum 2278

2546 Kiiritusravi planeerimise juhtum 2540

53

3775 Ebakorrektne ettekirjutus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

4111 Ebakorrektne raviplaan kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

4565 Ebakorrektne pildihaldus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

1632 Plaani vale ülekanne või sisestamine kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

1762 Dosimeetria mittevastavus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

5775 Mõõteseadmega seotud juhtum kiiritusravi planeerimisuuringus 2546

5600 Kiiritusravi planeerimise muu juhtum 2546

5326 Kiiritusravi tegemise juhtum 2540

9406 Vale kiiritusravi patsient 5326

6670 Vale kiirituspaige 5326

6822 Viivitus kiiritusravis 5326

6003 Aegkriitilise patsiendi kiiritusravi aja nihkumine 5326

7696 Kiirendi ülebroneerimine kiiritusravis 5326

7277 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusraviks 5326

8966 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravis 5326

4640 Vale kiiritusdoos 5326

9481 Vale elektronide apertuur kiiritusravis 5326

6437 Piltjuhitud kiiritusraviga seotud viga 5326

6461 Patsiendi anatoomia ei vasta kiiritusravi planeerimisuuringule 5326

2529 Ebakorrektne radiokemoteraapia 5326

5141 Kiiritusravi lineaarkiirendi rike 5326

1048 Kiiritusravi läbiviimisega seotud muu juhtum 5326

4105 Kiiritusravi kiirgusallikate turvalisuse juhtum 5326

2413 Kiiritusravi varajane reaktsioon 2540

7479 Kiiritusravitekkeline naha erüteem 2413

9659 Kiiritusravitekkeline naha kuiv ketendamine 2413

9165 Kiiritusravitekkeline naha märg ketendamine 2413

1397 Kiiritusravitekkeline naha haavand või nekroos 2413

9411 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413

4065 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline mukosiit 2413

9249 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413

1363 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või nekroos 2413

2643 Kiiritusravitekkeline kerge suukuivus ja maitsetundlikkuse häire 2413

8355 Kiiritusravitekkeline mõõdukas või täielik suukuivus, väljendunud maitsetundlikkuse häire 2413

9884 Kiiritusravitekkeline süljenäärme nekroos 2413

5843 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline raske pneumoniit, verejooks, vajab transfusiooni 2413

54

8846 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline pidev köha, apnoe, veriköha, väljendunud pneumoniit 2413

2311 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline mõõdukas köha, düspnoe, mõõdukas pneumoniit 2413

8173 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline kerge köha, kerge pneumoniit 2413

2229 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha erüteem 2413

1936 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha kuiv ketendamine 2413

4046 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha märg ketendamine 2413

8515 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha haavand või nekroos 2413

6939 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413

5099 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline mukosiit 2413

4179 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413

4958 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või nekroos 2413

5888 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse kahekordistumine, noktuuria, nõrk valu 2413

6305 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse mitmekordistumine, mõõdukas (ravi vajav) valu, põiespasmid, mikrohematuuria 2413

4628 Kiiritusravitekkeline urineerimine äkktungiga 1 x tunnis, tugev valu, makrohematuuria 2413

9510 Kiiritusravitekkeline hematuuria, äge põie obstruktsioon, haavand või nekroos, vajab transfusiooni 2413

3685 Kiiritusravitekkeline vähene düsfaagia, iiveldus, ebamugavustunne, kaalulangus < 5% 2413

5171 Kiiritusravitekkeline mõõdukas düsfaagia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, ravi vajav kõhulahtistus, kaalulangus < 15% 2413

8168

Kiiritusravitekkeline väljendunud düsfaagia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, nasogastraalsondiga toitmine või parenteraalne toitmine 2413

4490 Kiiritusravitekkeline iileus või obstruktsioon, haavand, perforatsioon, fistul, verejooks, transfusiooni vajadus 2413

3238 Kiiritusravitekkeline sagenenud sooletegevus, rektaalne ebamugavustunne, mis ei vaja ravi 2413

3637 Kiiritusravitekkeline vähenenud lima- või vereeritus, pärasoole- või kõhuvalu, mis vajab valuvaigisteid 2413

8717 Kiiritusravitekkeline väljendunud lima- või vereeritus, valu pärasooles, vajab tugevatoimelisi valuvaigisteid 2413

1961 Kiiritusravitekkeline obstruktsioon, fistul, haavand, perforatsioon, verejooks, vajab transfusiooni või operatsiooni 2413

4110 Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum

6941 Ravimitega seotud ravikorralduse viga 4110

55

4104 Vale patsient ravimikorralduses 6941

2429 Vastunäidustatud ravim (sh koostoime tõttu) ravimikorralduses 6941

6780 Vale ravim ravimikorralduses 6941

9474 Vale annus või kontsentratsioon ravimikorralduses 6941

9123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikorralduses 6941

9489 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikorralduses 6941

8778 Kattuv ravikorraldus (sama toimeaine või toimegrupp) ravimikorralduses 6941

6450 Muu viga ravimikorralduses 6941

2149 Ravimikasutuse dokumenteerimisviga 4110

3888 Vale patsient ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

2700 Vale ravim ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9073 Vale annus või kontsentratsioon ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

5563 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

6716 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9718 Ravimikorralduse ümberkirjutamisviga ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

3208 Loetamatu käekiri ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

8194 Ebaselge ravimikorraldus ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

4806 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud kinnitamata või pole teada, kellele korraldus on antud 2149

6635 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud lõpetamata 2149

9191 Ravimi manustamine dokumenteerimata 2149

5610 Viga ravimikasutuse arvestuses 2149

9313 Muu viga ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149

9893 Ravimiallergia teave on ravimikasutuses korrektselt dokumenteerimata 2149

2291 Ravimi määramisel kliiniliselt olulise vastunäidustuse (koostoimete D- tase) põhjendamatu ignoreerimine 2149

2862

Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud

viga 4110

5234 Valele patsiendile ravimi ettevalmistamine 2862

2630 Vale ravimi, lahuse või tooraine manustamise ettevalmistamine 2862

6260 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamise ettevalmistamine 2862

3426 Vale manustamisviisi või ravimvormi ettevalmistamine 2862

5637 Vale koguse manustamise ettevalmistamine 2862

8415 Vale ettevalmistusaeg manustamise ettevalmistamisel 2862

2952 Hügieeni- või aseptikanõuete rikkumine ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

9042 Viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

56

2575 Ohutusnõuete rikkumine ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

8659 Ravimi vale või puuduv märgistus manustamise ettevalmistamisel 2862

4631 Raviskeemis lõpetatud ravimi ettevalmistamine manustamiseks 2862

8728 Ravim manustamiseks ette valmistamata 2862

9552 Muu viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862

5543 Ravimi säilitamisviga 4110

3488 Ravimi vale säilituskoht 5543

8363 Ravimi valed säilitamistingimused 5543

8555 Ravimi säilivusaja ületamine 5543

2366 Ravimi säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 5543

7441 Muu viga ravimi säilitamisel 5543

2893 Ravimi manustamisviga 4110

1678 Manustatud kõlbmatu või aegunud ravim 2893

8675 Valele patsiendile manustatud ravim 2893

6248 Vale ravimi manustamine 2893

4526 Vale infusioonilahus ravimi manustamisel 2893

2137 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamine 2893

8123 Vale manustamisviis või ravimvorm 2893

5774 Vale manustamisaeg 2893

8354 Ravimi manustamise viga 2893

3861 Raviskeemis lõpetatud ravimi manustamine 2893

9329 Ravim manustatud ilma ravimikorralduseta 2893

2537 Ravim manustamata 2893

4644 Vale infusioonikiirus ravimi manustamisel 2893

5768 Muu viga ravimi manustamisel 2893

5167 Ravimi tellimis- või tarneviga 4110

6650 Tellitud või tarnitud vale ravim 5167

9551 Vale annus või kontsentratsioon ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

5123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

7551 Vale kogus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

2668 Vale või puuduv märgistus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

4875 Valed säilitamistingimused ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

6072 Valesse kohta ravimi tellimine või tarnimine 5167

1875 Valel ajal ravimi tellimine või tarnimine 5167

9779 Ravimi kasutuskõlbmatuks muutumise põhjustanud transpordiviga 5167

4734 Ravim tarnimata 5167

8196 Ravim tellimata 5167

6685 Muu viga ravimi tellimisel või tarnimisel 5167

6983 Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus 4110

6299 Ravimitekkeline bronhospasm 6983

2437 Ravimitekkeline anafülaksia, üldnähtudega 6983

57

2752 Süste- või punktsioonikoha hematoom 6983

9921 Süste- või punktsioonikoha tselluliit 6983

3252 Süste- või punktsioonikoha infektsioon 6983

6739 Süste- või punktsioonikoha nekroos 6983

1307 Infusioonitee veresoone tromboos 6983

1190 Infusioonitee infektsioon 6983

9152 Infusioonravi tehniliste probleemide tõttu tekkinud tüsistus 6983

5811 Infusioonravi muu tüsistus 6983

8276 Ravimi doseerimise tüsistus 6983

7009 Ravimitekkeline muu tüsistus 6983

1742 Ravimitekkeline allergiline reaktsioon, nahanähtudega 6983

3610 Ravimitekkeline muu allergiline reaktsioon 6983

4434 Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum

1677 Kliinilise töö teabega seotud juhtum 4434

2535 Puuduv või ebakorrektne saatekiri 1677

5688 Patsiendi kohta käiv teave on jäänud piisava tähelepanuta 1677

4404 Puuduv või ebakorrektne ajabroneering 1677

9192 Patsiendi ebakorrektne informeerimine 1677

5897 Patsiendi nõustamise puudujääk 1677

9331 Kliinilise töö teabega seotud muu juhtum 1677

8195

Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud

juhtum 4434

4012 Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine 8195

8345 Patsient on tuvastamata või valesti tuvastatud 8195

1512 Patsiendi andmed puuduvad või on ebakorrektsed 8195

6997 Valed andmed haigusloos 8195

9694 Patsiendi andmed sisestatud valesse kohta 8195

2037 Patsiendi andmetega seotud muu juhtum 8195

5784 Randmepaelata patsient 8195

3366 Teabe edastamisega seotud juhtum 4434

4458 Tervise infosüsteemis kättesaadavate andmete ebatäpsuse tõttu tekkinud juhtum 3366

2992 Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine 3366

2110 Patsiendi konfidentsiaalsuse rikkumine 3366

6730 Edastatud ebakorrektne või vale teave 3366

7228 Teave edastatud valesse kohta 3366

2245 Teavet ei ole, teave on jäänud tähelepanuta või teave on edastamata 3366

4533 Valesti tõlgendatud, mõistetud teave 3366

3382 Teabe edastamisega seotud muu juhtum 3366

58

3430 Ebapiisav sissekanne 3366

7649 Ebapiisav märgistus, nt kanüüliplaastril 3366

3204 Patsiendi seisundid dokumenteerimata 3366

1643 Ambulatoorsel vastuvõtul ei väljastata patsiendile ravi määramisel või muutmisel kirjalikku raviplaani või ravimilehte 3366

9280 Diagnoosiga seotud juhtum

5144 Puudulikult dokumenteeritud diagnoos 9280

9495 Vale diagnoos 9280

8694 Diagnoos dokumenteerimata 9280

7222 Diagnoos jäetud tähele panemata 9280

8803 Diagnoosiga seotud muu juhtum 9280

4430

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud

juhtum

5681

Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud

üldine juhtum 4430

6295 Valele patsiendile tehtud invasiivne protseduur 5681

8992 Invasiivse protseduuri vale piirkond 5681

9056 Invasiivsest protseduurist jäänud võõrkeha, sh selle purunemine patsiendi sees 5681

1401 Operatsiooni piirkond markeerimata või valesti markeeritud 5681

6720 Invasiivse protseduuriga kaasnev õnnetusjuhtum, vigastus 5681

8609 Mittesteriilse instrumendi kasutamine või mittesteriilne tegevus 5681

3415 Planeeritud operatsiooni, protseduuri edasilükkamine 5681

7413 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine operatsiooniks, protseduuriks 5681

9697 Veresoonesisese kanüülimisega seotud juhtum 5681

9146 Punkteerimisega, dreenimisega seotud juhtum 5681

8779 Invasiivse protseduuri või operatsiooniga seotud muu üldine juhtum 5681

3413 Ekstravasatsioon 5681

8221 Veenipõletik 5681

4884 Patsiendi kahjustav käitumine 4430

1794 Haava kahjustamine 4884

8085 Infusioonisüsteemi kahjustamine 4884

1299 Dreeni kahjustamine 4884

3195 Kateetri kahjustamine 4884

7877 Intubatsioonitoru, trahheakanüüli kahjustamine 4884

7981 Õmbluse, anastomoosi kahjustamine 4884

1429 Stoomi kahjustamine 4884

59

2684 Osteosünteesi kahjustamine 4884

4650 Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine 4430

2588 Patsiendi poolt eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650

9823 Patsiendi poolt eemaldatud arterikanüül 4650

4051 Patsiendi poolt eemaldatud intubatsioonitoru 4650

8901 Patsiendi poolt eemaldatud trahheakanüül 4650

9072 Patsiendi poolt eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650

5456 Patsiendi poolt eemaldatud ICP-andur 4650

5392 Patsiendi poolt eemaldatud dreen 4650

4880 Patsiendi poolt eemaldatud põiekateeter 4650

3780 Patsiendi poolt eemaldatud epitsüstostoom 4650

8089 Patsiendi poolt eemaldatud nefrostoom 4650

9190 Patsiendi poolt eemaldatud gastrostoom 4650

9995 Patsiendi poolt eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650

2620 Patsiendi poolt eemaldatud kolostoom 4650

7233 Patsiendi poolt eemaldatud ileostoom 4650

9122 Patsiendi poolt eemaldatud ECMO-kanüül 4650

6138 Patsiendi poolt eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650

3788 Patsiendi poolt eemaldatud peritoneaaldialüüsikateeter 4650

9723 Patsiendi poolt eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650

8277 Patsiendi poolt eemaldatud muu invasiivne vahend 4650

9589 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud perifeerne veenikanüül 4650

6031 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650

3186 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud arterikanüül 4650

5455 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud intubatsioonitoru 4650

3865 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud trahheakanüül 4650

8202 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650

1344 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ICP-andur 4650

6320 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud dreen 4650

4524 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud põiekateeter 4650

8268 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epitsüstostoom 4650

5104 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud nefrostoom 4650

6416 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud gastrostoom 4650

7661 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650

8639 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud kolostoom 4650

7788 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ileostoom 4650

4277 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ECMO-kanüül 4650

6834 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650

8325 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud peritoneaaldialüüsi kateeter 4650

3419 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650

4935 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud muu invasiivne vahend 4650

6850 Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum

60

4998 Patsiendi naha puudulik puhastamine, desinfitseerimine 6850

3954 Isolatsioonimeetmete mittenõuetekohane rakendamine 6850

5472 Mittesteriilne tegevus või mittesteriilse instrumendi kasutamine 6850

9497 Aseptika ja antiseptikaga seotud muu juhtum 6850

5900 Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum

5358 Seisundi jälgimisega seotud juhtum 5900

8730 Patsiendi privaatsuse rikkumine 5358

3407 Ebapiisav seisundi jälgimine (k.a NEWS) 5358

6764 Seisundi jälgimist eiratakse (k.a NEWS) 5358

5370 Seisundi jälgimisega seotud muu juhtum 5358

9902 Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum 5900

1689 Patsiendile antakse süüa või juua, kuigi ei tohiks 9902

8523 Patsient on söömata või joomata või ta on saanud valet toitu 9902

7113 Patsiendile on määratud vale dieet 9902

6120 Toidu säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 9902

8118 Toitmise või toitlustusega seotud muu juhtum 9902

4113 Raviprotseduuriga seotud juhtum 5900

4035 Ebakorrektne või tegemata jäänud raviprotseduur 4113

9254 Ebavajalik protseduur 4113

1143 Vastunäidustatud protseduur 4113

8604 Raviprotseduuriga seotud muu juhtum 4113

5700 Hooldustoiminguga seotud juhtum 5900

6532 Ebakorrektne või tegemata jäänud hooldustoiming 5700

7539 Patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjel valele patsiendile tehtud hooldustoiming 5700

6383 Patsiendi isiklike asjade vale hoiustamine 5700

9121 Hooldustoiminguga seotud muu juhtum 5700

5690 Laboriuuringu juhtum

6825 Proovinõu või tellimus ei kuulu antud patsiendile 5690

2279 Analüüsi tulemuse väljastamine valele patsiendile 5690

1761 Tellitud või määratud vale analüüs 5690

3744 Proovinõu või proovimaterjal ei sobi tellitud analüüsi jaoks 5690

9262 Laboriuuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5690

3160 Laboriuuringu tellimus puudub 5690

7181 Ebakorrektne tegevus preanalüütilises etapis 5690

5208 Proovinõul puuduvad patsiendi andmed 5690

1647 Nõuetele mittevastav proovinõu märgistus 5690

3522 Proovinõu või proovimaterjal puudub 5690

61

4252 Proovimaterjali hävinemine 5690

8169 Proovinõu või preparaadiklaas purunenud 5690

2784 Proovimaterjali vale säilitamine või transport 5690

4176 Proovimaterjali vale ettevalmistamine 5690

7015 Kliinilise pildiga mittesobiv laboriuuringu tulemus 5690

1598 Vale analüüsi tulemuse väljastamine 5690

3516 Analüüs tegemata 5690

9929 Analüüsi tulemus väljastamata 5690

6802 Laboriuuringu kirjelduse või arvamuse viga 5690

2201 Laboriuuringuga seotud muu juhtum 5690

5500 Radioloogilise uuringu juhtum

4269 Valele patsiendile tehtud radioloogiline uuring 5500

9777 Radioloogilise uuringu kirjeldus on tehtud vale patsiendi kohta 5500

8996 Tellitud vale või mittenäidustatud radioloogiline uuring 5500

3855 Radioloogilise uuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5500

9308 MRT-uuringu tellimisel ei ole arvestatud implantaadi olemasoluga 5500

1028 Radioloogilise uuringu tellimus ei kuulu antud patsiendile 5500

5471 Mammogrammi tegemisel ei jälgitud menstruatsioonitsüklit 5500

4078 Põhjendamatu radioloogiline kordusuuring 5500

8643 Suurema kiirgusega uuring (nt KT) on tellitud enne väiksema kiirgusega uuringut (nt röntgenuuringut) 5500

3646 Radioloogilise uuringu tegemise viga 5500

3375 Menetlusradioloogilisel protseduuril tekkinud juhtum 5500

4964 Vale piirkonna radioloogiline uuring 5500

9609 Vale või raskendatud positsioneerimine radioloogilisel uuringul 5500

7118 Radioloogilisele uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring edasi 5500

5848 Patsient ei tulnud või hilines radioloogilisele uuringule 5500

8550 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine radioloogiliseks uuringuks 5500

1080 Rasedale tehtud radioloogiline uuring ilma raseduse kohta küsimata 5500

8722 Ilma randmepaelata patsient radioloogilisel uuringul, kui randmepael oli ette nähtud 5500

2259 Radioloogilisel uuringul olnud patsient jäeti tuvastamata või tuvastati ebakorrektselt 5500

3663 Patsiendi ebakorrektne teavitamine radioloogilisest uuringust 5500

9137 Raskes seisundis patsient ilmub ilma meditsiinilise saatjata radioloogilisele uuringule 5500

3614 Nakkusohtliku patsiendi ebakorrektne käsitlus radioloogilisel uuringul 5500

8179 Vale protokoll radioloogilisel uuringul 5500

4708 Radioloogiline uuring on jäetud tegemata 5500

62

7353 Patsient ei ole radioloogilise uuringu ajal koostööaldis, ei püsi paigal, on agressiivne, joobes 5500

5317 Patsient ei ole võimeline radioloogilise uuringu ajal korraldusi (nt hingamise kohta) täitma 5500

5604 Patsiendil puudub radioloogilise uuringu ajal vajalik lahas 5500

1787 Radioloogilise uuringu pooleli jäämine 5500

8584 Radioloogilise uuringu ebaõnnestumine tehnilistel põhjustel 5500

6239 Ebakorrektsed radioloogilise uuringu registreerimisandmed 5500

8233 Ebakorrektne radioloogiline uuring 5500

4575 Kontrastaine ebakorrektne või ebaõnnestunud manustamine radioloogilisel uuringul 5500

4180 Kontrastaine või ravimi kõrvaltoime radioloogilisel uuringul 5500

1674 Proovimaterjali vale käsitlemine radioloogilisel uuringul 5500

2130 Ebakorrektselt kirjeldatud radioloogiline uuring 5500

6375 Radioloogiline uuring on jäetud kirjeldamata 5500

8324 Radioloogilise uuringu kirjeldus on vale 5500

1206 Radioloogiline uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega 5500

9263 Radioloogiline uuring on arhiveerimata 5500

4084 Metalleseme sattumine patsiendi või töötaja kaudu MRT-uuringu ruumi 5500

9520 Uuringule eelneva 8 nädala jooksul või enne 2000. aastat paigaldatud metallfiksaator MRT-uuringul 5500

2584 Ootamatu või veast tulenev radioloogilise uuringu tüsistus patsiendil 5500

3831 Patsiendi või saatja põhjendamatu kiiritamine 5500

4127 Magnetvälja tõttu tekkinud tüsistus implantaadi korral 5500

8720 Muu radioloogilise uuringuga seotud juhtum 5500

3930

Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm

uuringuga seotud juhtum

2857 Valele patsiendile tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

6838 Tellitud vale uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

6155 Uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring edasi (v.a radioloogia ja labor) 3930

2090 Patsient ei tulnud või hilines uuringule (v.a radioloogia ja labor) 3930

6360 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine uuringuks (v.a radioloogia ja labor) 3930

7419 Uuring on jäetud tegemata (v.a radioloogia ja labor) 3930

2751 Ebakorrektsed uuringu registreerimisandmed (v.a radioloogia ja labor) 3930

7963 Ebakorrektselt tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930

4744 Viga uuringu kirjeldamisel või uuringuarvamuses (v.a radioloogia ja labor) 3930

63

3162 Uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega (v.a radioloogia ja labor) 3930

1979 Uuring on arhiveerimata (v.a radioloogia ja labor) 3930

6757 Ootamatu või veast tulenev uuringu tüsistus patsiendil (v.a radioloogia ja labor) 3930

3249 Muu uuringuga seotud juhtum (v.a radioloogia ja labor) 3930

3150 Patoloogia uuringu juhtum

1553 Patoloogia uuringu tellimus või saatekiri puudub 3150

3537 Tellitud vale patoloogia uuring 3150

9725 Ebakorrektsed patoloogia uuringu tellija andmed 3150

3373 Ebakorrektsed patoloogia uuringu patsiendi isikuandmed 3150

3626 Ebakorrektne patoloogia uuringu asukoht 3150

7368 Patoloogia uuringu proovinõude või preparaadiklaaside vale arv 3150

8797 Patoloogia uuringu vale fiksatsioon 3150

5327 Patoloogia uuringu tellimusega seotud muu juhtum 3150

6722 Liiga väike patoloogia uuringu proovinõu 3150

4465 Patoloogia uuringu jaoks sobimatu proovinõu 3150

3028 Patoloogia uuringu proovinõu lekib 3150

4439 Patoloogia uuringu proovinõu või preparaadiklaas purunenud 3150

7818 Proovinõu või preparaadiklaasiga seotud muu juhtum patoloogia uuringul 3150

3450 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas märgistamata 3150

6969 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas ebakorrektselt märgistatud 3150

3585 Patoloogia uuringu proovinõus on liiga vähe formaliini 3150

8441 Patoloogia uuringu proovimaterjali vale säilitamine või transport 3150

2714 Patoloogia uuringu proovimaterjal hilines 3150

2678 Patoloogia uuringu proovimaterjali eeltöötlusega seotud muu juhtum 3150

5712 Patoloogia uuringu proovimaterjal puudub 3150

9253 Patoloogia uuringu proovimaterjal on kadunud 3150

7120 Patoloogia uuringu proovimaterjal on vahetusse läinud 3150

8700 Patoloogia uuringu proovimaterjali töötlemisviga 3150

7888 Patoloogia uuring on tegemata 3150

6708 Patoloogia uuringu tulemus väljastamata 3150

9737 Patoloogia uuringu tulemuse väljastamine valele patsiendile 3150

2215 Vale patoloogia uuringu tulemuse väljastamine 3150

3435 Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum

9209 Kokkusobimatud seadmed 3435

8308 Seade on rikkis, hoolduses vms 3435

9382 Seadme vale kasutamine 3435

64

3536 Seade on ebakorrektselt komplekteeritud 3435

3220 Seadme rike protseduuri ajal 3435

7324 Arvutivõrgu häire 3435

7226 Elektrikatkestus 3435

7724 Ravigaaside, sh hapniku varustushäire 3435

9826 Tarviku või materjali mittesteriilne pakend 3435

7700 Valesti komplekteeritud tarvik või materjal 3435

7159 Töövahenditega seotud takistus 3435

5431 Vigane materjal või tarvik 3435

9265 Meditsiiniseadme, töövahendiga vms seotud muu juhtum 3435

9040 Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum

9035 Kukkumine 9040

5150 Kukkumine koos vigastusega 9040

4916 Esemelt saadud löök, kokkupõrge esemega, kukkuv ese jms 9040

9320 Põletus, sh süttimine 9040

9800 Patsiendi transpordiga toimunud õnnetusjuhtum 9040

3337 Ohtliku ravimiga toimunud õnnetusjuhtum 9040

2543 Muu trauma või õnnetus tervishoiuasutuses 9040

3784 Sõnaline ähvardamine, alavääristamine patsiendi poolt 9040

3025 Provotseerimine patsiendi poolt 9040

3279 Füüsiline kallaletung patsiendi poolt 9040

8061 Kägistamine patsiendi poolt 9040

5869 Seksuaalne ahistamine patsiendi poolt 9040

6063 Põletamine patsiendi poolt 9040

2939 Relva või muu esemega ähvardamine patsiendi poolt 9040

6335 Esemega ründamine patsiendi poolt 9040

9597 Muu vägivald patsiendi poolt 9040

7975 Töövahendite või töökeskkonna lõhkumine patsiendi poolt 9040

9802 Sõnaline ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040

3116 Solvamine või ebatsensuursete sõnade kasutamine kolmanda isiku poolt 9040

4617 Füüsiline kallaletung kolmanda isiku poolt 9040

3335 Kägistamine kolmanda isiku poolt 9040

1626 Seksuaalne ahistamine kolmanda isiku poolt 9040

1907 Põletamine või tuleohtliku olukorra tekitamine kolmanda isiku poolt 9040

8007 Relva või muu esemega ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040

4797 Keelatud esemete või ainete toomine tervishoiuasutusse kolmanda isiku poolt 9040

4974 Muu vägivald kolmanda isiku poolt 9040

6853 Patsienti kahjustava jõu kasutamine protseduuril 9040

2275 Ebavajaliku ravimi manustamine 9040

2585 Ebavajaliku ohjeldusmeetme rakendamine 9040

65

9714 Ebavajaliku isolatsiooni rakendamine 9040

9364 Vale liikumist piirava meetme rakendamine 9040

3277 Muu sunniviisiline meede, vägivald 9040

2371 Töötaja põhjustatud vigastus patsiendile 9040

2701

Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud

juhtum

9029 Personaliga seotud juhtum 2701

1179 Töökorraldusega seotud juhtum 2701

9840 Töökeskkonnaga seotud juhtum 2701

8158 Mittemeditsiinilise toiminguga seotud juhtum 2701

7734 Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud muu juhtum 2701

5241 Transfusioonraviga seotud juhtum

9008 Valele patsiendile tellitud verepreparaat 5241

2244 Tellitud vale verepreparaat 5241

1437 Tellitud vale veregrupiga verepreparaat 5241

7876 Valele patsiendile manustatud verepreparaat 5241

8417 Patsiendile manustatud vale verepreparaat 5241

9793 Patsiendile manustatud vale veregrupiga verepreparaat 5241

2759 Transfusioonist tingitud tsirkulatoorne ülekoormus (TACO) 5241

3040 Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) 5241

1278 Valele patsiendile väljastatud verepreparaat 5241

5278 Transfusiooniks väljastatud vale verepreparaat 5241

7435 Transfusiooniks väljastatud vale veregrupiga verepreparaat 5241

1119 Transfusioonraviga seotud vahetu hemolüütiline reaktsioon 5241

4425 Transfusioonitekkeline anafülaktiline reaktsioon 5241

5689 Transfusioonitekkeline septiline reaktsioon 5241

4638 Patsiendile manustatud vale kogus verepreparaati 5241

9404 Viga verepreparaadi ülekandetehnikas 5241

2928 Viga patsiendi jälgimisel verepreparaadi manustamise ajal ja järel nõutud ajal jooksul 5241

9041 Muu viga verepreparaadi manustamisel 5241

1347 Muu viga immunohematoloogilise uuringu või verepreparaadi tellimisel 5241

9944

Sobivusuuringute proovimaterjali võtmisele ei ole eelnenud patsiendi topelttuvastamist ja transfusioonravi dokumentatsioonis puudub erakorralise situatsiooni märge 5241

2367 Transfusiooniks väljastatud verepreparaadi transportimise või säilitamise viga 5241

4400 Muu verepreparaadi väljastamise, transpordi ja säilitamise viga 5241

3443 Transfusioonravi läbiviimine nõuetekohaselt dokumenteerimata 5241

2235 Vereülekandereaktsioon dokumenteerimata 5241

66

6649 Näidustamata verepreparaadi manustamine 5241

4003 Transfusioonitekkeline muu raskete tagajärgedega reaktsioon 5241

1115 Viga verepreparaadi ülekande ettevalmistamisel 5241

67

Koostajad: Signe Asi, Vladislav Fedossov, Kerstin Hindrimäe, Marko Murruste, Teele Orgse, Heli Paluste, Helen Simisker, Heli Tooman, Ere Uibu

Toimetaja: Teele Orgse Keeletoimetaja: Ruth Erm Kaanepilt: Tehisaru

© Terviseamet, 2024 Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn www.terviseamet.ee