Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.04.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231751582

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 23.02.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231751582, mille

esemeks on xxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele

tekitatud raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati xxx KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

23.02.2023 kella 11:49 paiku juhtis xxx Harjumaal Tallinnas J. Vilmsi tn xx maja juures

mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee, reg.märk xxx. Tagurdades nimetatud maja hoovist

välja J. Vilmsi tänavale, sõitis xxx otsa kõnniteel liikunud jalakäijale xxx (xxx), kes

kokkupõrke tulemusel sai eluohtlikud tervisekahjustused, milledest paranemine on

kestvusega üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus xxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse

(edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

tasakaaluliikurit ega jalgratturit;

f) LS § 35 lg 2, mille kohaselt lisaks LS § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed

jalakäijale tagurdades.

Seega pani xxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11.07.2023 xxx suri. Vastavalt surma põhjuse teatisele xxx on üheks surma soodustanud

oluliseks seisundiks mitut kehapiirkonda haaravad vigastused.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et

kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel,

kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole

suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud

endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus

kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti

kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava

paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist

seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo

toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis

tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika

käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida.

Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus

madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

04.07.2023 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas xxx end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast.

Kahtlustatav kinnitas, et tema ei soovinud kindlasti selle liiklusõnnetuse juhtumist ning

annaks kõik, et see olemata oleks jäänud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis

kahtlustatav ühendust ka hukkunu lähedastega ning vabandas nende ees. 04.04.2024

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav samuti siirast kahetsust toimunu pärast.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu, milline vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem olnud kriminaalkorras karistatud ühel korral ning 23.02.2023

kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseaja kestel. Ent mainitud kriminaalasja

esemeks oli rahvatervisevastane süütegu ehk siis tegemist ei olnud samaliigilise

kuriteoga. Pole tuvastatud, et käsitletava liiklusõnnetuse põhjustamise ajal oleks

kahtlustatav olnud narkojoobes, mis tähendab, et puudub seos menetletava kuriteo ja

kahtlustatava varasema karistatuse vahel. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid

uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib

tingida uute liiklusalaste süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on

karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse

lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele

üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb

seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse

kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kohtueelse menetluse käigus avaldas kahtlustatav korduvalt soovi hüvitada võimaluste

piires tema poolt kuriteoga tekitatud kahju ning oli ja on jätkuvalt nõus KrMS § 202

järgse kriminaalmenetluse lõpetamise korral võtma endale vastava kohustuse.

Kahtlustatav pidas hukkunud xxx lähedastega – poegadega xxx ja xxx läbirääkimisi, mis

päädisid 28.11.2023 kompromisslepingu sõlmimisega (koos selle juurde kuuluva

muutmise kokkuleppega 01.04.2024). Selles leppisid pooled kokku mittevaralise kahju

summas ja selle hüvitamise korras. Nimelt kohustus kahtlustatav tasuma kahju hüvitist

summas 6 500 eurot igakuiste maksetena lepingu punktis 4.1. sätestatud ulatuses ja

muutmise kokkuleppe punktis 2.1. sätestatud tähtaegadel ning on nõus, et käesolevasse

määrusesse pandav kahju hüvitamise kohustus täidetakse täpses vastavuses lepingus ja

selle juurde kuuluvas muutmise kokkuleppes kokkulepituga. Seda taotlevad ka hukkunu

lähedased. Kahtlustatav on tänaseks asunud lepingut ja selle muutmise kokkulepet täitma

ning seisuga 04.04.2024 on hüvitanud 2 000 eurot. Ülejäänud osas 4 500 eurot kohustub

kahtlustatav teostama igakuiseid makseid alates menetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisest kuni 24.09.2024. Hukkunu lähedastele on selgitatud KrMS § 202 järgse

kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ning nemad on sellest aru saanud ja sellega nõus.

Peale selle, on kahtlustatav nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku

kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 84 eurot.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma

isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis,

kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2

sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231751582 menetlus.

2. Kohustada xxx maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt 04.10.2024.

3. Kohustada xxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) maksumus 84 eurot, hiljemalt 04.10.2024.

4. Kohustada xxx hüvitama kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 4 500

(neli tuhat viissada) eurot järgmiselt:

- summas 750 eurot hiljemalt 24.04.2024;

- summas 750 eurot hiljemalt 24.05.2024;

- summas 750 eurot hiljemalt 24.06.2024;

- summas 750 eurot hiljemalt 24.07.2024;

- summas 750 eurot hiljemalt 24.08.2024;

- summas 750 eurot hiljemalt 24.09.2024.

Nimetatud summad tuleb tasuda xxx arveldusarvele nr EExxx.

5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 4 CD-plaati fotodega, heli- ja videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

7. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

8. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 3.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx

allkirja vastu.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida

ta valdab.

11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas

määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus

käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)