Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 24.08.2026 nr DP046560

Meie 14.09.2026 nr 9.3-1/26/6565-2

Volmre tn 22 kinnistu detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr

133 "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused" § 3 p 12 kooskõlastamiseks Volmre tn 22 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering).

Volmre tn 22 kinnistu asub Haabersti linnaosas, Pikaliiva asumis. Planeeringuala asub

Rannamõisa tee ääres. Planeeritava maa-ala suurus on 4,77 ha. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on Volmre tn 22 sihtotstarbeta maa kinnistu jagamine äri-, elamu-, üldkasutatava maa

ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning moodustatavatele äri ja elamumaa

sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine kahe 2-korruselise ärihoone, sh

kauplusehoone ja osaliselt kuni 3-korruseliste korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse

üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning

tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Planeeringuala avalikuks ruumiks on planeeritud

hoonestuse ja Keskküla tänava vahelisele alale moodustatud avaliku kasutusega haljasala krunt,

mille arendaja võõrandab tasuta Tallinna linnale. Lisaks on planeeritud alast moodustatud ka

transpordimaa sihtotstarbega krunt Keskküla tänava äärde, kuhu on kavandatud kõnnitee, mis

on ette nähtud avalikuks kasutuseks ja linnale üleantavateks, et oleks tagatud ka Keskküla tänava

äärse kõnnitee olemasolu. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala

juhtotstarbeks määratud segahoonestusala. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Haabersti

üldplaneeringuga.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks märgib järgmist:

1. Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1 kohased III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ning öisel ajal

55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA).

2. Esitatud materjalid sisaldavad liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamist

detailplaneeringu alal (11.06.2026, Akukon Eesti OÜ, töö nr 260945-1). Planeeritavate

korterelamute maa-alal ulatuvad olemasolevas olukorras päevasel ajal kuni 65 dB ja öisel

ajal kuni 55 dB müratasemed. Prognoositavas olukorras on müratasemed maa-alal sarnased.

Kavandatavate korterelamute fassaadil ulatuvad müratasemed prognoositavas olukorras

2(3)

päevasel ajal kuni 63 dB ja öisel ajal kuni 55 dB. Seega on kavandatavate korterelamute

juures liiklusmüra normtasemete täitmine tagatud.

3. Lisaks sisaldavad materjalid helirõhutasemete mõõtmist detailplaneeringu maa-alal

(11.06.2026, Akukon Eesti OÜ, töö nr 260945-M01-32351). Mõõtmised teostati

mõõtmispunktis MP1, mis paiknes kinnistu piiril Rannamõisa tee ääres. Helirõhutasemete

mõõtmine toimus 03.06.2026 kl 13.00 – 04.06.2026 kl 13.00. Mõõtmispunktis MP1 saadud

tulemused olid päevasel ajavahemikul 71 dB ja öisel ajavahemikul 67 dB. Maksimaalsed

mõõdetud müratasemed ulatusid 110 dB-ni. Aruande kohaselt oli peamiseks müraallikaks

liiklusmüra ning maksimaalsed müratasemed olid peamiselt põhjustatud mootorrataste ja

mõnel juhul ka sportautode kiirendamisest. Teostatud mõõtmiste ja hinnangu kohaselt on

mõõdetud ja modelleeritud müratasemed omavahel võrreldavad.

4. Kauplushoone ja korterelamute kavandamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata hoonete

omavahelisele paiknemisele ning kaupluse tegevusega kaasnevate häiringute leviku

vältimisele korterelamutesse. Eelkõige tuleb arvestada kaupluse laadimisala, sissepääsude,

ootealade, tehnoseadmete ning muu võimaliku häiringuid põhjustava tegevusega.

Ameti praktika kohaselt võivad kaupluste laadimisaladega seoses põhjustada häiringuid

laadimisalale suunduvad ja oma järjekorda ootavad sõidukid, eelkõige juhul, kui sõidukite

mootorid jäetakse ootamise ajaks tööle. Samuti võib müra levida laadimisalalt ümbritsevasse

keskkonda juhul, kui laadimisala uksi hoitakse pikema aja jooksul avatuna. Laadimisala

kavandamisel tuleb seetõttu võimalusel vältida müra levikut soodustavaid lahendusi ning

arvestada selle paiknemisel kavandatavate ja olemasolevate elamute asukoha ning

müratundlike ruumidega.

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks

müratundlikes ruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra,

sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 välja toodud

normtasemeid.

Vibratsiooni puhul tuleb tagada SoM määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54)

lisas sätestatud piirväärtuste järgimine.

Välisõhus leviva äri- ja kaubandustegevusest põhjustatud müra hindamisel tuleb lähtuda

keskkonnaministri KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtustest.

Vajadusel tuleb ehitusprojekti koostamisel ette näha asjakohased heliisolatsiooni-, müra- ja

vibratsioonileviku vähendamise meetmed.

5. Ametile edastatud pöördumistest tulenevalt tuleb täiendavat tähelepanu pöörata ka

võimalikule mürahäiringule, mida võivad põhjustada kauplushoone katusele paigaldatavad

tehnoseadmed, näiteks ventilatsiooni-, jahutus- ja muud seadmed. Kuna kauplushoone on

kavandatud kahekorruselisena ning korterelamud varieeruva, osaliselt kuni

kolmekorruselise hoonestusega, võivad katusele paigaldatavad tehnoseadmed paikneda

korterelamute müratundlike ruumidega samal või kõrgemal tasapinnal. Tehnoseadmete

kavandamisel tuleb seetõttu hinnata nende võimalikku mõju naabruses paiknevatele

müratundlikele hoonetele ning vajadusel rakendada müra levikut vähendavaid meetmeid.

Tehnoseadmete asukoha, võimsuse ja töörežiimi valikul tuleb tagada, et nende tekitatav

müra ei põhjustaks naabruses paiknevates eluruumides ega välisõhus KeM määrus nr 71

normtasemete ületamist.

6. Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et SoM määrus nr 61 lisas 1 SoM

3(3)

määrus nr 61 on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö

jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

7. Tagada tuleb piisav insolatsioon nii naabruses paiknevates kui ka detailplaneeringuga

kavandatavates hoonetes, võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“ asjakohased põhimõtted.

8. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala tarbijate

elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama baasil (10/0.4kV trafod kuni

2x1600kVA).“

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete

ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed ei ületaks KeM määruses nr 71 sätestatud

normtasemeid.

10. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa

1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.“

Amet juhib tähelepanu sellele, et eelnevalt nimetatud vibratsioonimäärus on tänaseks

päevaks kehtetu. Hetkel kehtib vibratsiooni osas sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“.

11. Arvestada tuleb asjaoluga, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Asjakohaste

radoonikaitsemeetmete kavandamiseks on soovitatav detailplaneeringu alal teostada

radoonitaseme mõõtmised. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada radooniohutu

sisekeskkond, lähtudes EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ põhimõtetest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]