Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht kavandada riigitee ligikaudu km 2,045 (X: 6578424.65, Y: 520680.94).

Joonisel 1 näidatud asukohas on tagatud nõuetekohane kaugus olemasolevatest

ristumiskohtadest (50 m) ja vajalikud nähtavusalad (3x190 m).

Joonis 1. Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga nr

1.1-1/24/117 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule

teede projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

2 (3)

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida tolmuvaba kate (näiteks kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm)

vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul soovitame

kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

3 (3)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Rae tn 38

76806, Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Paldiski linn

Teie 09.09.2026 nr 561703

Meie 16.09.2026 nr 7.1-2/26/16026-2

Ritsika kinnistu projekteerimistingimuste

taotluse kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Lääne-Harju valla

Tõmmiku küla Ritsika kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 561703).

Kinnistu (katastritunnus 29501:007:1677) asub riigitee nr 11195 Keila - Keila-Joa tee (edaspidi

riigitee) km 1,98-2,08 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused elamu ja abihoonete rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase

hoonestusala paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kinnistule on võimalik kavandada riigitee ligikaudu km 2,045 projekteeritava

ristumiskoha kaudu. Seejuures palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht

kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Seetõttu saab

uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) toimuda üksnes kokkuleppel

Transpordiametiga ning kooskõlas meie esitatud nõuetega. Riigiteele uue ristumiskoha

kavandamisel lähtuda kirja lisas 1 toodud nõuetest.

Kuna hoonele puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, peab enne ehitusloa väljastamist

olema Transpordiametiga sõlmitud vähemalt ristumiskoha ehitamise leping.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

2 (3)

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lg 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse, on keelatud.

13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lg 5

palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa 1. EhS § 99 lg 3 kohased riigitee ristumiskoha nõuded

Jana Prost

5792 4753, [email protected]