| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 11.3-12/26/22401-1 |
| Registreeritud | 16.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.3 Sõidukite registreerimise korraldamine |
| Sari | 11.3-12 Sõidukite registreerimise alane kirjavahetus |
| Toimik | 11.3-12/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Maksumaksjate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Maksumaksjate Liit |
| Vastutaja | Märten Surva (Users, Liiklusteenistus, Sõidukite registriosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lugupeetud Transpordiamet
MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit esitab teile selgitustaotluse. Manuses on digitaalselt allkirjastatud pdf formaadis fail selgitustaotlusega.
Lugupidamisega
Martin Huberg
Juhatuse liige
Eesti Maksumaksjate Liit
Ahtri 6a
10151 Tallinn
Telefon 626 4195
Faks 626 4199
Eeltoodu on MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit tõlgendus (õigusaktidest, teo tehioludest jm), mis on antud meie parimate teadmiste kohaselt. Maksu- ja Tolliamet ei pruugi meie tõlgendusega nõustuda.
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud.
Eesti Maksumaksjate Liit Registrikood 80005900
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199 E-post [email protected]
www.maksumaksjad.ee
Transpordiamet E-post: [email protected]
Meie 16.09.2026 nr 2606
Selgitustaotlus mootorsõiduki registreerimistasu maksmise kohustuse kohta MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit pöördub teie poole selgitustaotlusega saamaks teie seisukohta mootorsõiduki registreerimistasu maksmise kohustuse kohta juriidiliste isikute ühinemiste ja jagunemiste korral. Liiklusseaduse § 19018 lg 4 sätestab: „(4) Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui: 1) sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või 2) sõiduk on omandatud pärimise teel.“ Pärimise korral lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle ehk tegemist on õigusjärglusega (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6). Ka juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on käsitatavad õigusjärglusena. Ühinemise osas on Riigikohus (16.04.2025. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-187, p 20) seda ka sõnaselgelt väljendanud järgmiselt: „Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes.“ Jagunemise osas on samuti Riigikohus (10.07.2023. a lahend tsiviilasjas nr 2-22-359, p-d 14- 15) selgitanud, et tegemist on õigusjärglusega: „14. Kolleegium märgib, et kui hageja suhtes kohustatud kostja on jagunenud (s.o on toimunud õigusjärglus) enne seda, kui hageja on esitanud kostja vastu hagi, siis kehtib sellise menetluse tulemusena saadud kohtulahend üksnes kostja suhtes ja mitte teiste jagunemisel osalenud ühingute suhtes. Seega, kui võlgnikust ühing jaguneb ja hageja ei ole veel hagiga tema vastu kohtusse pöördunud, peab hageja kõigi jagunemisel osalenud ühingute vastu sundtäidetava kohtulahendi saamiseks esitama hagi nende kõigi vastu. 15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kuivõrd jagunemine loetakse ÄS § 445 lg 1 järgi toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile ehk tegemist on konstitutiivse kandega, siis on äriregistri väljavõte piisav tõendamaks kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 mõttes õigusjärglust.“ Liiklusseadusesse § 19018 lg 4 sisseviimise kohta on seaduseelnõu seletuskirjas selgitused napid: „Paragrahvi täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et registreerimistasu ei maksta, kui liisingu lõppedes saab sõiduki omanikuks selle endine vastutav kasutaja. Liising
2
on sõiduki soetamise finantseerimisvahend ja sõiduki põhimõtteline kasutaja ei muutu. Samuti ei maksta registreerimistasu pärimise teel omandatud sõiduki eest.“1 Kuna ühtegi muud mõistlikku selgitust ei ole, tuleb eeldada, et eesmärk oli õigusjärgluse puhul registreerimistasu maksmise kohustus välistada. Samas, sõna-selgelt on kirjas ainult pärimise juhtum. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit on seisukohal, et tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12) tuleks liiklusseaduse § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatut tõlgendada eesmärgipäraselt ning kohaldada selles sättes ette nähtud maksukohustusest vabastamist ka õigusjärglusele, mis tekib juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral. Eelnevast tulenevalt palume Transpordiameti seisukohta liiklusseaduse § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatu tõlgendamise osas:
1. Kas Transpordiamet nõustub MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit seisukohaga, mille kohaselt on § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatu kohaldatav ka juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral?
2. Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis palume Transpordiametil oma seisukohti põhistada.
Vastus palun saata e-kirjaga aadressil: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Martin Huberg Juhatuse liige
1 Riigikogu XV koosseisu seaduseelnõu 364 SE II muudatusettepanekute loetelu mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu teiseks lugemiseks. Vt Riigikogu koduleheküljel: www.riigikogu.ee.
Eesti Maksumaksjate Liit Registrikood 80005900
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199 E-post [email protected]
www.maksumaksjad.ee
Transpordiamet E-post: [email protected]
Meie 16.09.2026 nr 2606
Selgitustaotlus mootorsõiduki registreerimistasu maksmise kohustuse kohta MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit pöördub teie poole selgitustaotlusega saamaks teie seisukohta mootorsõiduki registreerimistasu maksmise kohustuse kohta juriidiliste isikute ühinemiste ja jagunemiste korral. Liiklusseaduse § 19018 lg 4 sätestab: „(4) Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui: 1) sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või 2) sõiduk on omandatud pärimise teel.“ Pärimise korral lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle ehk tegemist on õigusjärglusega (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6). Ka juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on käsitatavad õigusjärglusena. Ühinemise osas on Riigikohus (16.04.2025. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-187, p 20) seda ka sõnaselgelt väljendanud järgmiselt: „Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes.“ Jagunemise osas on samuti Riigikohus (10.07.2023. a lahend tsiviilasjas nr 2-22-359, p-d 14- 15) selgitanud, et tegemist on õigusjärglusega: „14. Kolleegium märgib, et kui hageja suhtes kohustatud kostja on jagunenud (s.o on toimunud õigusjärglus) enne seda, kui hageja on esitanud kostja vastu hagi, siis kehtib sellise menetluse tulemusena saadud kohtulahend üksnes kostja suhtes ja mitte teiste jagunemisel osalenud ühingute suhtes. Seega, kui võlgnikust ühing jaguneb ja hageja ei ole veel hagiga tema vastu kohtusse pöördunud, peab hageja kõigi jagunemisel osalenud ühingute vastu sundtäidetava kohtulahendi saamiseks esitama hagi nende kõigi vastu. 15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kuivõrd jagunemine loetakse ÄS § 445 lg 1 järgi toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile ehk tegemist on konstitutiivse kandega, siis on äriregistri väljavõte piisav tõendamaks kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 mõttes õigusjärglust.“ Liiklusseadusesse § 19018 lg 4 sisseviimise kohta on seaduseelnõu seletuskirjas selgitused napid: „Paragrahvi täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et registreerimistasu ei maksta, kui liisingu lõppedes saab sõiduki omanikuks selle endine vastutav kasutaja. Liising
2
on sõiduki soetamise finantseerimisvahend ja sõiduki põhimõtteline kasutaja ei muutu. Samuti ei maksta registreerimistasu pärimise teel omandatud sõiduki eest.“1 Kuna ühtegi muud mõistlikku selgitust ei ole, tuleb eeldada, et eesmärk oli õigusjärgluse puhul registreerimistasu maksmise kohustus välistada. Samas, sõna-selgelt on kirjas ainult pärimise juhtum. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit on seisukohal, et tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12) tuleks liiklusseaduse § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatut tõlgendada eesmärgipäraselt ning kohaldada selles sättes ette nähtud maksukohustusest vabastamist ka õigusjärglusele, mis tekib juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral. Eelnevast tulenevalt palume Transpordiameti seisukohta liiklusseaduse § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatu tõlgendamise osas:
1. Kas Transpordiamet nõustub MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit seisukohaga, mille kohaselt on § 19018 lg 4 p-s 2 sätestatu kohaldatav ka juriidiliste isikute ühinemise ja jagunemise korral?
2. Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis palume Transpordiametil oma seisukohti põhistada.
Vastus palun saata e-kirjaga aadressil: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Martin Huberg Juhatuse liige
1 Riigikogu XV koosseisu seaduseelnõu 364 SE II muudatusettepanekute loetelu mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu teiseks lugemiseks. Vt Riigikogu koduleheküljel: www.riigikogu.ee.