1

TURU-UURINGU KUTSE

Liiklushariduse olukorra, korralduse ja rakendamise uuring Eesti üldharidussüsteemis

Lugupeetud turuosaline

Transpordiamet (TRAM) viib läbi turu-uuringu, et hinnata turuosaliste võimekust ja

valmisolekut osutada uuringuteenust. Uuringu eesmärk on saada terviklik ja ajakohane

ülevaade liiklushariduse korraldusest Eesti üldharidussüsteemis, hinnata liiklushariduse

õigusliku ja strateegilise raamistiku toimivust, kaardistada liikluskasvatuse elluviimist toetavad

ja takistavad tegurid ning koguda õpetajate ja valdkonna ekspertide hinnanguid, kogemusi ja

ettepanekuid liiklushariduse süsteemsemaks, järjepidevamaks ja tõhusamaks arendamiseks.

Turu-uuringu eesmärk on koguda sisendit töö teostatavuse, ajakava, eelarve, võimalike riskide

ning sobivate kvalifitseerumistingimuste kohta enne võimaliku riigihanke ettevalmistamist.

Esialgse ajakava kohaselt on kavas hankemenetlus korraldada 2026. aasta neljandas kvartalis

pärast turu-uuringu läbiviimist. Hanget rahastatakse Transpordiameti eelarvelistest vahenditest.

Uuringu taust ja kavandatav lähenemine

1. Taustinformatsioon

Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille ülesanne

on muu hulgas liiklusohutuse ja liikluskasvatuse edendamine ning liiklushariduse arendamise

toetamine.

Liiklusharidus on valdkonnaülene tegevus, mille kujundamisse ja elluviimisse panustavad

Haridus- ja Teadusministeerium, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused, haridusasutused,

Politsei- ja Piirivalveamet ning teised partnerid. Liiklusseaduse kohaselt korraldab

liiklushariduspoliitika elluviimist Haridus- ja Teadusministeerium. Laste liikluskasvatuse korra

kohaselt arendavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Transpordiamet koostöös

liikluskasvatuse õppe- ja metoodilisi materjale ning Transpordiamet analüüsib ja hindab

liikluskasvatuse olukorda ning esitab selle põhjal soovitused Haridus- ja Teadusministeeriumile

ning Kliimaministeeriumile.

Nende ülesannete täitmiseks on vajalik ajakohane ülevaade liiklushariduse õiguslikust,

strateegilisest ja institutsionaalsest raamistikust, selle rakendamisest ning peamiste osapoolte

rollidest, vastutusest ja koostööst.

Liikluskasvatus on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema „Tervis ja

ohutus“ osa. Samas puudub ajakohane tervikülevaade sellest, kuidas liikluskasvatust Eesti

üldhariduskoolides kavandatakse ja ellu viiakse, milliseid õppematerjale ja metoodikaid

kasutatakse, milliseid takistusi õpetajad kogevad ning millist tuge nad vajavad. Samuti puudub

ülevaade sellest, kuidas kasutatakse Transpordiameti pakutavaid õppematerjale, koolitusi ja

teisi tugitegevusi ning milline on nende tajutud mõju.

Viimane põhjalikum ülevaade liikluskasvatuse olukorrast Eesti koolides pärineb 2019. aastast.

Vahepeal on toimunud olulised muutused haridussüsteemis, liiklushariduse valdkonnas ja

2

liikluskeskkonnas, mistõttu on vajalik saada ajakohane ülevaade olukorrast ning valdkonna

arenguvajadustest.

Lisaks on oluline hinnata liiklushariduse juhtimis-, koostöö- ja vastutussüsteemi toimivust ning

kaardistada peamiste sidusrühmade vaated valdkonna kitsaskohtadele ja arengusuundadele.

Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 eesmärk on, et aastaks 2035 ei hukkuks liikluses ühtegi

alla 16-aastast last. Selle eesmärgi saavutamine eeldab tõenduspõhist ja süsteemset lähenemist

liiklusharidusele ning head koostööd kõigi valdkonna osapoolte vahel.

Eeltoodust tulenevalt soovib Transpordiamet tellida uuringu, mis annab tervikliku ülevaate

liiklushariduse õiguslikust, strateegilisest ja institutsionaalsest raamistikust, selle

rakendamisest üldhariduskoolides ning peamiste sidusrühmade vaadetest liiklushariduse

toimimisele ja arenguvajadustele. Uuringu peamine fookus on üldhariduskoolidel, kuid

vajaduse korral hõlmab õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs ka

alushariduse tasandit.

Uuring koosneb kolmest omavahel seotud tööosast:

• liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs;

• üldhariduskoolide õpetajate fookusgrupiuuring;

• liiklushariduse valdkonna peamiste sidusrühmade ekspertintervjuud.

Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina Transpordiameti liiklushariduslike tegevuste,

õppematerjalide, koolituste ja teiste toetusmeetmete arendamisel ning liiklushariduse süsteemi

edasiarendamisel koostöös partneritega.

2. Kavandatav töö

Transpordiamet soovib tellida uuringu, mille eesmärk on hinnata, kuivõrd toetavad Eestis

kehtiv liiklushariduse õiguslik, strateegiline ja institutsionaalne raamistik ning selle

rakendamine üldhariduskoolides liiklushariduse järjepidevat, süsteemset ja tulemuslikku

elluviimist ning millised on peamised arenguvajadused aastani 2035.

Uuring koosneb kolmest omavahel seotud tööosast (2.1, 2.2 ja 2.3), mille tulemused

koondatakse terviklikuks analüüsiks.

Töövõtja teeb uuringu läbiviimisel tihedat koostööd Tellija projektijuhiga ning kooskõlastab

Tellijaga peamised metoodilised valikud, andmekogumisvahendid ja muud uuringu läbiviimist

oluliselt mõjutavad küsimused.

2.1. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs.

Uuringu esimese tööosana tuleb läbi viia liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja

institutsionaalse raamistiku analüüs, mille eesmärk on hinnata, kas kehtivad õigusaktid,

strateegilised dokumendid, rollijaotus ja vastutussüsteem toetavad liiklushariduse süsteemset,

järjepidevat ja eesmärgipärast korraldamist Eestis ning loovad selleks vajalikud eeldused.

3

2.1.1. Analüüsi ulatus.

Analüüs peab hõlmama liiklushariduse korraldamist mõjutavat õiguslikku, strateegilist ja

institutsionaalset raamistikku Eestis.

Analüüsi käigus tuleb käsitleda vähemalt:

• liiklusharidusega seotud peamisi õigusakte;

• liiklusohutuse, hariduse, tervisedenduse ning aktiivse ja ohutu liikumise valdkonna

asjakohaseid strateegilisi dokumente ja arengukavasid;

• koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid;

• liiklushariduse valdkonna peamiste osapoolte rolle, vastutust ja koostöömudeleid;

• asjakohast rahvusvahelist kogemust ja häid praktikaid vähemalt kahe Eesti jaoks

võrreldava riigi näitel.

Analüüsi käigus tuleb hinnata ka seda, kuidas liiklushariduse eesmärgid, teemad ja

õpitulemused kajastuvad erinevate haridusastmete õppekavades ning kuidas need toetavad

liiklushariduse järjepidevust. Õppekavade sisuanalüüsi võib uuringu eesmärkidest lähtudes

teostada põhjendatud metoodika alusel valimipõhiselt.

2.1.2. Analüüsi fookus.

Analüüsi käigus tuleb hinnata liiklushariduse eesmärkide, rollijaotuse, koostöökorralduse,

juhtimismudeli ning õigusliku ja strateegilise raamistiku toimivust ning tuua välja peamised

kitsaskohad ja arenguvajadused.

Analüüs peab hõlmama vähemalt järgmisi teemasid:

Eesmärgid ja raamistik

• liiklushariduse eesmärkide selgus ja kooskõla õigusaktides, strateegilistes

dokumentides ning õppekavades;

• õigusliku ja strateegilise raamistiku mõju liiklushariduse rakendamisele.

Järjepidevus ja süsteemsus

• liiklushariduse käsitlemise järjepidevus eri haridusastmete vahel;

• liiklushariduse süsteemsus elukaareüleses vaates.

Rollid ja vastutus

• liiklusharidusega seotud osapoolte rollid, ülesanded ja vastutus;

• rollide ja vastutuse selgus, kooskõla ning rakendatavus praktikas.

Koostöö, juhtimine ja seire

• koostöö- ja koordineerimismudelid;

• infovahetus ja ühistegevuste kavandamine;

• liiklushariduse seire, hindamise ja arendamise korraldus.

Tugevused ja arenguvajadused

• toimivad praktikad ja tugevused, mida tuleks säilitada või laiendada;

• peamised kitsaskohad, kattuvused, vastuolud ja lüngad;

• võimalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja strateegilised arengusuunad.

4

2.1.3. Analüüsi väljund. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

tulemusena koostab töövõtja raporti vastavalt punktis 3.1 sätestatud nõuetele.

2.1.4. Visuaalne ülevaade. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

osana tuleb koostada liiklushariduse korralduse kontseptuaalne ülevaade või muu

samaväärne visuaalne lahendus ning esitada see analüüsi raporti osana.

2.2. Üldhariduskoolide õpetajate fookusgrupiuuring.

Uuringu teise tööosana tuleb läbi viia üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpetajate

fookusgrupiuuring, mille eesmärk on saada ülevaade liikluskasvatuse korraldusest

üldhariduskoolides, sealhulgas selle sisust, ulatusest ja rakendamispraktikatest ning kaardistada

õpetajate kogemused, hinnangud, vajadused ja ootused liikluskasvatuse kavandamisel ning

elluviimisel. Lisaks tuleb tuua välja toimivad praktikad ja kitsaskohad ning koguda

ettepanekuid liiklushariduse tõhusamaks korraldamiseks.

2.2.1. Fookusgrupiuuringu teemad.

Fookusgrupiuuring peab hõlmama vähemalt järgmisi teemavaldkondi:

Liikluskasvatuse olulisus ja korraldus

• liikluskasvatuse koht koolis ja õppetöös;

• liikluskasvatuse planeerimine ja rakendamine;

• kasutatavad õppematerjalid ja metoodikad.

Tingimused ja takistused

• peamised toetavad ja takistavad tegurid;

• juhtkonna, ressursside ja õppekeskkonna mõju.

Rollid ja koostöö

• osapoolte rollide selgus;

• ootused Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Transpordiametile.

Tulevik ja arenguvajadused

• õpetajate vajadused;

• arendusettepanekud.

Loetelu ei ole ammendav. Töövõtja võib põhjendatud vajaduse korral ja Tellijaga

kooskõlastatult käsitletavaid teemavaldkondi täpsustada või täiendada. Konkreetsed

uurimisküsimused määratleb Tellija hankedokumentides.

2.2.2. Analüüsi käigus tuleb hinnata ja kirjeldada võimalikke erinevusi eri kooliastmete

õpetajate, piirkondade ning Transpordiameti koolitustel osalenud ja mitteosalenud õpetajate

kogemustes, hoiakutes ja hinnangutes.

2.2.3. Uuringu ettevalmistamise käigus võib töövõtja teha Tellijale ettepanekuid

uurimisküsimuste või käsitletavate teemade täpsustamiseks ja täiendamiseks. Muudatused

rakendatakse üksnes Tellija nõusolekul, kui need aitavad paremini saavutada uuringu

eesmärke.

5

2.2.4. Uuring peab hõlmama vähemalt kolme fookusgruppi. Töövõtja võib põhjendatud

metoodilise ettepaneku alusel moodustada täiendavaid fookusgruppe või rakendada muid

samaväärseid kvalitatiivseid andmekogumismeetodeid.

2.2.5. Töövõtja ülesanne on värvata fookusgruppides osalejad ning tagada võimalusel erinevate

piirkondade, koolisuuruste ja koolipidajate esindatus ning erineva õpetajaprofiili ja

tööstaažiga õpetajate osalemine. Võimalusel tuleb kaasata nii linna- kui ka

maapiirkondade õpetajaid.

2.2.6. I kooliastme õpetajate fookusgrupis tuleb võimalusel kaasata nii õpetajaid, kes on

osalenud Transpordiameti koolitustel „Liikluskasvatuse läbiviimine I kooliastmes“, kui

ka õpetajaid, kes neil osalenud ei ole, et võimaldada kogemuste võrdlevat analüüsi.

2.2.7. Fookusgrupid viiakse läbi eesti keeles, veebikeskkonnas. Töövõtja koostab ja

kooskõlastab Tellijaga uuringumaterjalid ning tagab isikuandmete töötlemise vastavuse

isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetele.

2.2.8. Uuringu väljund. Õpetajate fookusgrupiuuringu tulemusena koostab töövõtja raporti

vastavalt punktis 3.2 sätestatud nõuetele.

2.3. Ekspertintervjuud.

Uuringu kolmanda tööosana tuleb läbi viia poolstruktureeritud ekspertintervjuud

liiklushariduse ja liikluskasvatuse valdkonna peamiste sidusrühmade esindajatega.

Ekspertintervjuude eesmärk on:

• saada terviklik ülevaade liiklushariduse süsteemi toimimisest Eestis;

• hinnata liiklushariduse juhtimis-, koostöö- ja vastutussüsteemi toimivust;

• kaardistada liiklushariduse peamised tugevused, kitsaskohad ja arenguvajadused;

• koguda ettepanekuid liiklushariduse süsteemsemaks, järjepidevamaks ja tõhusamaks

korraldamiseks.

2.3.1. Ekspertintervjuud tuleb läbi viia peamiste liiklusharidusega seotud osapoolte

esindajatega, sealhulgas vähemalt järgmiste sihtrühmade esindajatega:

• Haridus- ja Teadusministeerium (HTM);

• Haridus- ja Noorteamet (HARNO);

• Transpordiameti liiklushariduse ja liiklusohutuse valdkonna esindajad;

• õpetajate ettevalmistusega tegelevate ülikoolide esindajad (Tallinna Ülikool ja Tartu

Ülikool);

• koolijuhtide ühenduste esindajad, kaasates võimaluse korral ka üldhariduskoolide

koolijuhte;

• Politsei- ja Piirivalveamet (PPA);

• kohalike omavalitsuste haridusvaldkonna esindajad, tagades võimalusel nii suuremate

kui ka väiksemate omavalitsuste esindatuse;

• kohalike omavalitsuste tervise- ja turvalisusvaldkonna esindajad (nt tervise- või

turvalisusnõukogude eestvedajad);

• noorte ja laste heaolu valdkonna esindajad (nt Eesti Noorteühenduste Liit,

Lastekaitseliit või muud asjakohased organisatsioonid);

6

• vajaduse korral võib kaasata ka teisi uuringu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid

osapooli.

2.3.1.1. Ekspertintervjuud tuleb läbi viia vähemalt punktis 2.3.1. sihtrühmade esindajatega.

Töövõtja võib põhjendatud metoodilise ettepaneku korral kombineerida sihtrühmi ühisteks

intervjuudeks või paneelintervjuudeks.

2.3.1.2. Pakkujal on õigus teha põhjendatud ettepanek täiendavate ekspertide või

organisatsioonide kaasamiseks, kui see aitab paremini saavutada uuringu eesmärke. Vajaduse

korral võib kaasata ka teisi liiklushariduse, liiklusohutuse, hariduse või ennetustegevusega

seotud organisatsioonide, erialaliitude, vabaühenduste või valdkonna ekspertide esindajaid.

2.3.2. Ekspertintervjuude teemad. Ekspertintervjuude käigus tuleb käsitleda ja analüüsida

vähemalt järgmisi teemavaldkondi:

• liiklushariduse süsteemi tugevused ja kitsaskohad;

• rollid, vastutus ja juhtimine;

• õigusliku ning strateegilise raamistiku toimivus;

• õpetajate ettevalmistuse ja täienduskoolituse roll liiklushariduse eesmärkide

saavutamisel;

• koostöö ja rakendamise takistused;

• arengusuunad aastani 2035.

2.3.3. Loetelu ei ole ammendav. Töövõtja võib põhjendatud vajaduse korral ja Tellijaga

kooskõlastatult käsitletavaid teemavaldkondi täpsustada või täiendada. Konkreetsed

uurimisküsimused määratleb Tellija hankedokumentides.

2.3.4. Ekspertintervjuud võib läbi viia veebi vahendusel või vahetu intervjuuna.

2.3.5. Ekspertintervjuu soovituslik kestus on 45–60 minutit.

2.3.6. Töövõtja ülesanne on kaasata ekspertintervjuudes osalejad, leppida kokku intervjuude

ajad ning koostada intervjuude kavad, mis tuleb enne intervjuude läbiviimist kooskõlastada

Tellija projektijuhiga.

2.3.7. Ekspertintervjuudes osalejate isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas isikuandmete

kaitse üldmäärusega (GDPR). Tellijale edastatav raport ei tohi sisaldada intervjueeritavate

tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid, välja arvatud intervjueeritava organisatsioon või

esindatav sihtrühm.

2.3.8. Uuringu väljund. Ekspertintervjuude tulemuste põhjal koostab töövõtja raporti

vastavalt punktis 3.3 sätestatud nõuetele.

3. Oodatavad väljundid ja tulemused. Töövõtja võib Tellijaga kokkuleppel esitada

punktides 3.1–3.4 kirjeldatud tulemused eraldiseisvate raportitena või ühe tervikliku

lõpparuandena tingimusel, et kõik nõutud väljundid ja järeldused on selgelt eristatavad.

Töö tulemusena peab valmima:

7

3.1. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi raport. Raport peab

sisaldama liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

tulemusi, peamisi järeldusi, arenguvajadusi ning ettepanekuid liiklushariduse süsteemi

edasiarendamiseks.

3.2. Õpetajate fookusgrupiuuringu raport. Raport peab sisaldama õpetajate

fookusgruppide peamisi tulemusi, järeldusi ja ettepanekuid liikluskasvatuse ning õpetajatele

suunatud tugitegevuste edasiarendamiseks.

3.3. Ekspertintervjuude raport. Raport peab sisaldama ekspertintervjuude peamisi tulemusi,

järeldusi ja ettepanekuid liiklushariduse süsteemi, rollijaotuse, koostöömudelite ja

toetusmeetmete edasiarendamiseks.

3.4. Koondanalüüs ja arengusuunad. Töövõtja koostab uuringu kõigi tööosade tulemusi

ühendava koondanalüüsi, milles:

• sünteesitakse uuringu peamised järeldused;

• tuuakse välja liiklushariduse süsteemi peamised tugevused, kitsaskohad ja

arenguvajadused;

• määratletakse liiklushariduse valdkonna peamised arengusuunad ja prioriteedid aastani

2035 ning võimalikud tegevussuunad nende saavutamiseks;

• esitatakse ettepanekud liiklushariduse süsteemi edasiarendamiseks;

• hinnatakse ettepanekute võimalikku mõju, teostatavust ja rakendamise eeldusi.

3.5. Tulemuste esitlus. Töövõtja esitab uuringu peamised tulemused, järeldused ja

ettepanekud Tellijale veebikohtumisel või Tellijaga kokkulepitud formaadis.

3.6. Intellektuaalomand ja kasutusõigused. Tellijal on pärast lepingujärgse tasu tasumist

piiramatu õigus uuringu tulemusi kasutada, töödelda, avaldada, levitada ja esitada.

4. Küsimused turuosalistele

Käesoleva turu-uuringu eesmärk ei ole saada valmis uuringudisaini ega metoodilist lahendust,

vaid hinnata töö teostatavust, mahtu, ajakulu, võimalikke riske, kvalifitseerimistingimusi ja

eeldatavat maksumust.

1. Kas uuringu kavandatud ulatus ja ülesehitus on realistlik?

2. Kas sihtrühmad ja andmekogumise maht on realistlikult teostatavad?

3. Kas uuringu ülesehituses või mahus tuleks teha muudatusi, et tagada uuringu parem

teostatavus või kulutõhusus?

4. Millised on uuringu läbiviimise peamised riskid?

5. Kas näete uuringu eesmärkide saavutamiseks sobivamaid või täiendavaid metoodilisi

lähenemisi?

6. Milline on teie hinnangul realistlik töö teostamise tähtaeg?

7. Millised võiksid olla mõistlikud, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed

kvalifitseerimistingimused (nt varasem kogemus, haridus, meeskonna suurus, võimekus

kaasata valdkonna eksperte)?

8. Milline on töö eeldatav maksumus (ilma käibemaksuta)?

8

Soovi korral palume esitada ka muud uuringu ettevalmistamisel olulised tähelepanekud

või ettepanekud.

5. Tähtajad ja muu info

Turu-uuring korraldatakse kahes etapis:

Etapp 1: videokoosolek Microsoft Teamsi vahendusel 14.09.2026 kell 15.00

(eelregistreerimisega hiljemalt 11.09.2026) tekkinud küsimustele vastamiseks.

Osalemissoovist tuleb teada anda kirjale vastates.

Etapp 2: hiljemalt 17.09.2026 ootame lihtkirjalikke vastuseid 4. punktis esitatud küsimustele.

Lisateave

Turu-uuringu käigus peetud suhtlus ja väljastatud teave salvestatakse ja dokumenteeritakse.

Turu-uuringu käigus saadud teavet võib Transpordiamet kasutada hanke alusdokumentide

ettevalmistamisel ja koostamisel.

Turu-uuringu raames ei arutata ettevõtja võimaliku tulevase pakkumuse sisu ega kujundata

ettevõtja pakkumust nõuetele vastavaks.

Turu-uuring ei kohusta Transpordiametit hanget välja kuulutama ega turu-uuringus osalenud

ettevõtjaid hilisemas hankemenetluses osalema. Samas on turu-uuringu käigus saadud sisend

oluline realistlike, asjakohaste ja turutingimustele vastavate hanketingimuste kujundamisel.

Transpordiamet tagab turu-uuringu läbiviimisel ettevõtjate võrdse kohtlemise,

mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise ning väldib konkurentsi

moonutamist.

Transpordiamet ei hüvita turu-uuringus osalemise ega sellega seotud teabe koostamise ja

esitamisega seotud kulusid.

Lugupidamisega

Kerli Pärna

Liiklusohutuse ekspert

1

TURU-UURINGU KUTSE

Liiklushariduse olukorra, korralduse ja rakendamise uuring Eesti üldharidussüsteemis

Lugupeetud turuosaline

Transpordiamet (TRAM) viib läbi turu-uuringu, et hinnata turuosaliste võimekust ja

valmisolekut osutada uuringuteenust. Uuringu eesmärk on saada terviklik ja ajakohane

ülevaade liiklushariduse korraldusest Eesti üldharidussüsteemis, hinnata liiklushariduse

õigusliku ja strateegilise raamistiku toimivust, kaardistada liikluskasvatuse elluviimist toetavad

ja takistavad tegurid ning koguda õpetajate ja valdkonna ekspertide hinnanguid, kogemusi ja

ettepanekuid liiklushariduse süsteemsemaks, järjepidevamaks ja tõhusamaks arendamiseks.

Turu-uuringu eesmärk on koguda sisendit töö teostatavuse, ajakava, eelarve, võimalike riskide

ning sobivate kvalifitseerumistingimuste kohta enne võimaliku riigihanke ettevalmistamist.

Esialgse ajakava kohaselt on kavas hankemenetlus korraldada 2026. aasta neljandas kvartalis

pärast turu-uuringu läbiviimist. Hanget rahastatakse Transpordiameti eelarvelistest vahenditest.

Uuringu taust ja kavandatav lähenemine

1. Taustinformatsioon

Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille ülesanne

on muu hulgas liiklusohutuse ja liikluskasvatuse edendamine ning liiklushariduse arendamise

toetamine.

Liiklusharidus on valdkonnaülene tegevus, mille kujundamisse ja elluviimisse panustavad

Haridus- ja Teadusministeerium, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused, haridusasutused,

Politsei- ja Piirivalveamet ning teised partnerid. Liiklusseaduse kohaselt korraldab

liiklushariduspoliitika elluviimist Haridus- ja Teadusministeerium. Laste liikluskasvatuse korra

kohaselt arendavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Transpordiamet koostöös

liikluskasvatuse õppe- ja metoodilisi materjale ning Transpordiamet analüüsib ja hindab

liikluskasvatuse olukorda ning esitab selle põhjal soovitused Haridus- ja Teadusministeeriumile

ning Kliimaministeeriumile.

Nende ülesannete täitmiseks on vajalik ajakohane ülevaade liiklushariduse õiguslikust,

strateegilisest ja institutsionaalsest raamistikust, selle rakendamisest ning peamiste osapoolte

rollidest, vastutusest ja koostööst.

Liikluskasvatus on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema „Tervis ja

ohutus“ osa. Samas puudub ajakohane tervikülevaade sellest, kuidas liikluskasvatust Eesti

üldhariduskoolides kavandatakse ja ellu viiakse, milliseid õppematerjale ja metoodikaid

kasutatakse, milliseid takistusi õpetajad kogevad ning millist tuge nad vajavad. Samuti puudub

ülevaade sellest, kuidas kasutatakse Transpordiameti pakutavaid õppematerjale, koolitusi ja

teisi tugitegevusi ning milline on nende tajutud mõju.

Viimane põhjalikum ülevaade liikluskasvatuse olukorrast Eesti koolides pärineb 2019. aastast.

Vahepeal on toimunud olulised muutused haridussüsteemis, liiklushariduse valdkonnas ja

2

liikluskeskkonnas, mistõttu on vajalik saada ajakohane ülevaade olukorrast ning valdkonna

arenguvajadustest.

Lisaks on oluline hinnata liiklushariduse juhtimis-, koostöö- ja vastutussüsteemi toimivust ning

kaardistada peamiste sidusrühmade vaated valdkonna kitsaskohtadele ja arengusuundadele.

Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 eesmärk on, et aastaks 2035 ei hukkuks liikluses ühtegi

alla 16-aastast last. Selle eesmärgi saavutamine eeldab tõenduspõhist ja süsteemset lähenemist

liiklusharidusele ning head koostööd kõigi valdkonna osapoolte vahel.

Eeltoodust tulenevalt soovib Transpordiamet tellida uuringu, mis annab tervikliku ülevaate

liiklushariduse õiguslikust, strateegilisest ja institutsionaalsest raamistikust, selle

rakendamisest üldhariduskoolides ning peamiste sidusrühmade vaadetest liiklushariduse

toimimisele ja arenguvajadustele. Uuringu peamine fookus on üldhariduskoolidel, kuid

vajaduse korral hõlmab õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs ka

alushariduse tasandit.

Uuring koosneb kolmest omavahel seotud tööosast:

• liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs;

• üldhariduskoolide õpetajate fookusgrupiuuring;

• liiklushariduse valdkonna peamiste sidusrühmade ekspertintervjuud.

Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina Transpordiameti liiklushariduslike tegevuste,

õppematerjalide, koolituste ja teiste toetusmeetmete arendamisel ning liiklushariduse süsteemi

edasiarendamisel koostöös partneritega.

2. Kavandatav töö

Transpordiamet soovib tellida uuringu, mille eesmärk on hinnata, kuivõrd toetavad Eestis

kehtiv liiklushariduse õiguslik, strateegiline ja institutsionaalne raamistik ning selle

rakendamine üldhariduskoolides liiklushariduse järjepidevat, süsteemset ja tulemuslikku

elluviimist ning millised on peamised arenguvajadused aastani 2035.

Uuring koosneb kolmest omavahel seotud tööosast (2.1, 2.2 ja 2.3), mille tulemused

koondatakse terviklikuks analüüsiks.

Töövõtja teeb uuringu läbiviimisel tihedat koostööd Tellija projektijuhiga ning kooskõlastab

Tellijaga peamised metoodilised valikud, andmekogumisvahendid ja muud uuringu läbiviimist

oluliselt mõjutavad küsimused.

2.1. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüs.

Uuringu esimese tööosana tuleb läbi viia liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja

institutsionaalse raamistiku analüüs, mille eesmärk on hinnata, kas kehtivad õigusaktid,

strateegilised dokumendid, rollijaotus ja vastutussüsteem toetavad liiklushariduse süsteemset,

järjepidevat ja eesmärgipärast korraldamist Eestis ning loovad selleks vajalikud eeldused.

3

2.1.1. Analüüsi ulatus.

Analüüs peab hõlmama liiklushariduse korraldamist mõjutavat õiguslikku, strateegilist ja

institutsionaalset raamistikku Eestis.

Analüüsi käigus tuleb käsitleda vähemalt:

• liiklusharidusega seotud peamisi õigusakte;

• liiklusohutuse, hariduse, tervisedenduse ning aktiivse ja ohutu liikumise valdkonna

asjakohaseid strateegilisi dokumente ja arengukavasid;

• koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid;

• liiklushariduse valdkonna peamiste osapoolte rolle, vastutust ja koostöömudeleid;

• asjakohast rahvusvahelist kogemust ja häid praktikaid vähemalt kahe Eesti jaoks

võrreldava riigi näitel.

Analüüsi käigus tuleb hinnata ka seda, kuidas liiklushariduse eesmärgid, teemad ja

õpitulemused kajastuvad erinevate haridusastmete õppekavades ning kuidas need toetavad

liiklushariduse järjepidevust. Õppekavade sisuanalüüsi võib uuringu eesmärkidest lähtudes

teostada põhjendatud metoodika alusel valimipõhiselt.

2.1.2. Analüüsi fookus.

Analüüsi käigus tuleb hinnata liiklushariduse eesmärkide, rollijaotuse, koostöökorralduse,

juhtimismudeli ning õigusliku ja strateegilise raamistiku toimivust ning tuua välja peamised

kitsaskohad ja arenguvajadused.

Analüüs peab hõlmama vähemalt järgmisi teemasid:

Eesmärgid ja raamistik

• liiklushariduse eesmärkide selgus ja kooskõla õigusaktides, strateegilistes

dokumentides ning õppekavades;

• õigusliku ja strateegilise raamistiku mõju liiklushariduse rakendamisele.

Järjepidevus ja süsteemsus

• liiklushariduse käsitlemise järjepidevus eri haridusastmete vahel;

• liiklushariduse süsteemsus elukaareüleses vaates.

Rollid ja vastutus

• liiklusharidusega seotud osapoolte rollid, ülesanded ja vastutus;

• rollide ja vastutuse selgus, kooskõla ning rakendatavus praktikas.

Koostöö, juhtimine ja seire

• koostöö- ja koordineerimismudelid;

• infovahetus ja ühistegevuste kavandamine;

• liiklushariduse seire, hindamise ja arendamise korraldus.

Tugevused ja arenguvajadused

• toimivad praktikad ja tugevused, mida tuleks säilitada või laiendada;

• peamised kitsaskohad, kattuvused, vastuolud ja lüngad;

• võimalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja strateegilised arengusuunad.

4

2.1.3. Analüüsi väljund. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

tulemusena koostab töövõtja raporti vastavalt punktis 3.1 sätestatud nõuetele.

2.1.4. Visuaalne ülevaade. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

osana tuleb koostada liiklushariduse korralduse kontseptuaalne ülevaade või muu

samaväärne visuaalne lahendus ning esitada see analüüsi raporti osana.

2.2. Üldhariduskoolide õpetajate fookusgrupiuuring.

Uuringu teise tööosana tuleb läbi viia üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpetajate

fookusgrupiuuring, mille eesmärk on saada ülevaade liikluskasvatuse korraldusest

üldhariduskoolides, sealhulgas selle sisust, ulatusest ja rakendamispraktikatest ning kaardistada

õpetajate kogemused, hinnangud, vajadused ja ootused liikluskasvatuse kavandamisel ning

elluviimisel. Lisaks tuleb tuua välja toimivad praktikad ja kitsaskohad ning koguda

ettepanekuid liiklushariduse tõhusamaks korraldamiseks.

2.2.1. Fookusgrupiuuringu teemad.

Fookusgrupiuuring peab hõlmama vähemalt järgmisi teemavaldkondi:

Liikluskasvatuse olulisus ja korraldus

• liikluskasvatuse koht koolis ja õppetöös;

• liikluskasvatuse planeerimine ja rakendamine;

• kasutatavad õppematerjalid ja metoodikad.

Tingimused ja takistused

• peamised toetavad ja takistavad tegurid;

• juhtkonna, ressursside ja õppekeskkonna mõju.

Rollid ja koostöö

• osapoolte rollide selgus;

• ootused Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Transpordiametile.

Tulevik ja arenguvajadused

• õpetajate vajadused;

• arendusettepanekud.

Loetelu ei ole ammendav. Töövõtja võib põhjendatud vajaduse korral ja Tellijaga

kooskõlastatult käsitletavaid teemavaldkondi täpsustada või täiendada. Konkreetsed

uurimisküsimused määratleb Tellija hankedokumentides.

2.2.2. Analüüsi käigus tuleb hinnata ja kirjeldada võimalikke erinevusi eri kooliastmete

õpetajate, piirkondade ning Transpordiameti koolitustel osalenud ja mitteosalenud õpetajate

kogemustes, hoiakutes ja hinnangutes.

2.2.3. Uuringu ettevalmistamise käigus võib töövõtja teha Tellijale ettepanekuid

uurimisküsimuste või käsitletavate teemade täpsustamiseks ja täiendamiseks. Muudatused

rakendatakse üksnes Tellija nõusolekul, kui need aitavad paremini saavutada uuringu

eesmärke.

5

2.2.4. Uuring peab hõlmama vähemalt kolme fookusgruppi. Töövõtja võib põhjendatud

metoodilise ettepaneku alusel moodustada täiendavaid fookusgruppe või rakendada muid

samaväärseid kvalitatiivseid andmekogumismeetodeid.

2.2.5. Töövõtja ülesanne on värvata fookusgruppides osalejad ning tagada võimalusel erinevate

piirkondade, koolisuuruste ja koolipidajate esindatus ning erineva õpetajaprofiili ja

tööstaažiga õpetajate osalemine. Võimalusel tuleb kaasata nii linna- kui ka

maapiirkondade õpetajaid.

2.2.6. I kooliastme õpetajate fookusgrupis tuleb võimalusel kaasata nii õpetajaid, kes on

osalenud Transpordiameti koolitustel „Liikluskasvatuse läbiviimine I kooliastmes“, kui

ka õpetajaid, kes neil osalenud ei ole, et võimaldada kogemuste võrdlevat analüüsi.

2.2.7. Fookusgrupid viiakse läbi eesti keeles, veebikeskkonnas. Töövõtja koostab ja

kooskõlastab Tellijaga uuringumaterjalid ning tagab isikuandmete töötlemise vastavuse

isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetele.

2.2.8. Uuringu väljund. Õpetajate fookusgrupiuuringu tulemusena koostab töövõtja raporti

vastavalt punktis 3.2 sätestatud nõuetele.

2.3. Ekspertintervjuud.

Uuringu kolmanda tööosana tuleb läbi viia poolstruktureeritud ekspertintervjuud

liiklushariduse ja liikluskasvatuse valdkonna peamiste sidusrühmade esindajatega.

Ekspertintervjuude eesmärk on:

• saada terviklik ülevaade liiklushariduse süsteemi toimimisest Eestis;

• hinnata liiklushariduse juhtimis-, koostöö- ja vastutussüsteemi toimivust;

• kaardistada liiklushariduse peamised tugevused, kitsaskohad ja arenguvajadused;

• koguda ettepanekuid liiklushariduse süsteemsemaks, järjepidevamaks ja tõhusamaks

korraldamiseks.

2.3.1. Ekspertintervjuud tuleb läbi viia peamiste liiklusharidusega seotud osapoolte

esindajatega, sealhulgas vähemalt järgmiste sihtrühmade esindajatega:

• Haridus- ja Teadusministeerium (HTM);

• Haridus- ja Noorteamet (HARNO);

• Transpordiameti liiklushariduse ja liiklusohutuse valdkonna esindajad;

• õpetajate ettevalmistusega tegelevate ülikoolide esindajad (Tallinna Ülikool ja Tartu

Ülikool);

• koolijuhtide ühenduste esindajad, kaasates võimaluse korral ka üldhariduskoolide

koolijuhte;

• Politsei- ja Piirivalveamet (PPA);

• kohalike omavalitsuste haridusvaldkonna esindajad, tagades võimalusel nii suuremate

kui ka väiksemate omavalitsuste esindatuse;

• kohalike omavalitsuste tervise- ja turvalisusvaldkonna esindajad (nt tervise- või

turvalisusnõukogude eestvedajad);

• noorte ja laste heaolu valdkonna esindajad (nt Eesti Noorteühenduste Liit,

Lastekaitseliit või muud asjakohased organisatsioonid);

6

• vajaduse korral võib kaasata ka teisi uuringu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid

osapooli.

2.3.1.1. Ekspertintervjuud tuleb läbi viia vähemalt punktis 2.3.1. sihtrühmade esindajatega.

Töövõtja võib põhjendatud metoodilise ettepaneku korral kombineerida sihtrühmi ühisteks

intervjuudeks või paneelintervjuudeks.

2.3.1.2. Pakkujal on õigus teha põhjendatud ettepanek täiendavate ekspertide või

organisatsioonide kaasamiseks, kui see aitab paremini saavutada uuringu eesmärke. Vajaduse

korral võib kaasata ka teisi liiklushariduse, liiklusohutuse, hariduse või ennetustegevusega

seotud organisatsioonide, erialaliitude, vabaühenduste või valdkonna ekspertide esindajaid.

2.3.2. Ekspertintervjuude teemad. Ekspertintervjuude käigus tuleb käsitleda ja analüüsida

vähemalt järgmisi teemavaldkondi:

• liiklushariduse süsteemi tugevused ja kitsaskohad;

• rollid, vastutus ja juhtimine;

• õigusliku ning strateegilise raamistiku toimivus;

• õpetajate ettevalmistuse ja täienduskoolituse roll liiklushariduse eesmärkide

saavutamisel;

• koostöö ja rakendamise takistused;

• arengusuunad aastani 2035.

2.3.3. Loetelu ei ole ammendav. Töövõtja võib põhjendatud vajaduse korral ja Tellijaga

kooskõlastatult käsitletavaid teemavaldkondi täpsustada või täiendada. Konkreetsed

uurimisküsimused määratleb Tellija hankedokumentides.

2.3.4. Ekspertintervjuud võib läbi viia veebi vahendusel või vahetu intervjuuna.

2.3.5. Ekspertintervjuu soovituslik kestus on 45–60 minutit.

2.3.6. Töövõtja ülesanne on kaasata ekspertintervjuudes osalejad, leppida kokku intervjuude

ajad ning koostada intervjuude kavad, mis tuleb enne intervjuude läbiviimist kooskõlastada

Tellija projektijuhiga.

2.3.7. Ekspertintervjuudes osalejate isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas isikuandmete

kaitse üldmäärusega (GDPR). Tellijale edastatav raport ei tohi sisaldada intervjueeritavate

tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid, välja arvatud intervjueeritava organisatsioon või

esindatav sihtrühm.

2.3.8. Uuringu väljund. Ekspertintervjuude tulemuste põhjal koostab töövõtja raporti

vastavalt punktis 3.3 sätestatud nõuetele.

3. Oodatavad väljundid ja tulemused. Töövõtja võib Tellijaga kokkuleppel esitada

punktides 3.1–3.4 kirjeldatud tulemused eraldiseisvate raportitena või ühe tervikliku

lõpparuandena tingimusel, et kõik nõutud väljundid ja järeldused on selgelt eristatavad.

Töö tulemusena peab valmima:

7

3.1. Õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi raport. Raport peab

sisaldama liiklushariduse õigusliku, strateegilise ja institutsionaalse raamistiku analüüsi

tulemusi, peamisi järeldusi, arenguvajadusi ning ettepanekuid liiklushariduse süsteemi

edasiarendamiseks.

3.2. Õpetajate fookusgrupiuuringu raport. Raport peab sisaldama õpetajate

fookusgruppide peamisi tulemusi, järeldusi ja ettepanekuid liikluskasvatuse ning õpetajatele

suunatud tugitegevuste edasiarendamiseks.

3.3. Ekspertintervjuude raport. Raport peab sisaldama ekspertintervjuude peamisi tulemusi,

järeldusi ja ettepanekuid liiklushariduse süsteemi, rollijaotuse, koostöömudelite ja

toetusmeetmete edasiarendamiseks.

3.4. Koondanalüüs ja arengusuunad. Töövõtja koostab uuringu kõigi tööosade tulemusi

ühendava koondanalüüsi, milles:

• sünteesitakse uuringu peamised järeldused;

• tuuakse välja liiklushariduse süsteemi peamised tugevused, kitsaskohad ja

arenguvajadused;

• määratletakse liiklushariduse valdkonna peamised arengusuunad ja prioriteedid aastani

2035 ning võimalikud tegevussuunad nende saavutamiseks;

• esitatakse ettepanekud liiklushariduse süsteemi edasiarendamiseks;

• hinnatakse ettepanekute võimalikku mõju, teostatavust ja rakendamise eeldusi.

3.5. Tulemuste esitlus. Töövõtja esitab uuringu peamised tulemused, järeldused ja

ettepanekud Tellijale veebikohtumisel või Tellijaga kokkulepitud formaadis.

3.6. Intellektuaalomand ja kasutusõigused. Tellijal on pärast lepingujärgse tasu tasumist

piiramatu õigus uuringu tulemusi kasutada, töödelda, avaldada, levitada ja esitada.

4. Küsimused turuosalistele

Käesoleva turu-uuringu eesmärk ei ole saada valmis uuringudisaini ega metoodilist lahendust,

vaid hinnata töö teostatavust, mahtu, ajakulu, võimalikke riske, kvalifitseerimistingimusi ja

eeldatavat maksumust.

1. Kas uuringu kavandatud ulatus ja ülesehitus on realistlik?

2. Kas sihtrühmad ja andmekogumise maht on realistlikult teostatavad?

3. Kas uuringu ülesehituses või mahus tuleks teha muudatusi, et tagada uuringu parem

teostatavus või kulutõhusus?

4. Millised on uuringu läbiviimise peamised riskid?

5. Kas näete uuringu eesmärkide saavutamiseks sobivamaid või täiendavaid metoodilisi

lähenemisi?

6. Milline on teie hinnangul realistlik töö teostamise tähtaeg?

7. Millised võiksid olla mõistlikud, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed

kvalifitseerimistingimused (nt varasem kogemus, haridus, meeskonna suurus, võimekus

kaasata valdkonna eksperte)?

8. Milline on töö eeldatav maksumus (ilma käibemaksuta)?

8

Soovi korral palume esitada ka muud uuringu ettevalmistamisel olulised tähelepanekud

või ettepanekud.

5. Tähtajad ja muu info

Turu-uuring korraldatakse kahes etapis:

Etapp 1: videokoosolek Microsoft Teamsi vahendusel 14.09.2026 kell 15.00

(eelregistreerimisega hiljemalt 11.09.2026) tekkinud küsimustele vastamiseks.

Osalemissoovist tuleb teada anda kirjale vastates.

Etapp 2: hiljemalt 17.09.2026 ootame lihtkirjalikke vastuseid 4. punktis esitatud küsimustele.

Lisateave

Turu-uuringu käigus peetud suhtlus ja väljastatud teave salvestatakse ja dokumenteeritakse.

Turu-uuringu käigus saadud teavet võib Transpordiamet kasutada hanke alusdokumentide

ettevalmistamisel ja koostamisel.

Turu-uuringu raames ei arutata ettevõtja võimaliku tulevase pakkumuse sisu ega kujundata

ettevõtja pakkumust nõuetele vastavaks.

Turu-uuring ei kohusta Transpordiametit hanget välja kuulutama ega turu-uuringus osalenud

ettevõtjaid hilisemas hankemenetluses osalema. Samas on turu-uuringu käigus saadud sisend

oluline realistlike, asjakohaste ja turutingimustele vastavate hanketingimuste kujundamisel.

Transpordiamet tagab turu-uuringu läbiviimisel ettevõtjate võrdse kohtlemise,

mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise ning väldib konkurentsi

moonutamist.

Transpordiamet ei hüvita turu-uuringus osalemise ega sellega seotud teabe koostamise ja

esitamisega seotud kulusid.

Lugupidamisega

Kerli Pärna

Liiklusohutuse ekspert