Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse arvamusküsitlus

Geodeesiainsener tase 7 esmane kutse arvamusküsitlus.msg

From: Maris Saarsalu <[email protected]>
Sent: Mon, 14 Sep 2026 10:10:22 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; Aive Liibusk <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>
Subject: Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse arvamusküsitlus

Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse kutsestandardikavandiarvamusküsitlus

Austatud valdkonna asjatundjad

Saadameteiletöörühma töö tulemusenavalminud 7. taseme geodeesiainseneri esmane kutse kutsestandardi kavandi, mille leiatekirjamanusest koos kutsestandardi lisadega.

Arvamusküsitlus

Arvamusküsitluse eesmärk on tutvustadavalminudkutsestandarditlaiemalekasutajateringile ningsaada tagasisidet,mida arvestadakutsestandardi lõppkavandikoostamisel.

Kutsestandard

Kutsestandardi eesmärkon kirjeldada selged jaelulised nõuded kutseala töötajatele.

KSkoosneb kolmestosast:A-osa kirjeldabtööd,B-osas on toodud töötegemiseks vajalikud kompetentsusnõuded ningC-osasonesitatudkutsestandardi koostamisejakinnitamisega seotudinfo.

Palumetutvuda käesolevakutsestandardi kavandiga ningvajadusel teha ettepanekuid kutsestandardi parendamiseks.

Märkusedjaettepanekudmärkida teilesaadetudkutsestandardisigaosaallolevassetühjalahtrisse. Arvamuseesitamiselpalume keskenduda järgmistele küsimustele:

1) Kaskutsestandardi A-osas toodudtöökirjeldus iseloomustab geodeesiainsener, tase 7, esmane kutset asjakohaseltja terviklikult

2) Kaskutsestandardi A-osasesitatud tööosadonasjakohased ja piisavad, arvestadestöö nõudmisi praegujalähitulevikus

3) Kaskutsestandardi B-osas toodud kompetentsidasjakohased jakas needonkirjeldatud arusaadavalt

4) Kaskutsestandardonloogiliseltstruktureeritud

5) Muud tähelepanekud, kommentaaridjaettepanekud

Kutsestandardit koos ettepanekutega ootame 28. septembriks 2026 e-postiaadressile [email protected].

Kutsestandardi lõplikkavandesitataksekinnitamiseks Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara kutsenõukogule.

TänameTeidkoostööjakaasamõtlemiseeest!

Maris Saarsalu

Kutsesüsteemi suunajuht

SA Kutsekoda

+372 51 69 709

Geodeesiainsener, tase 7 , esmane kutse_AK.docx

KUTSESTANDARD
Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutsestandard Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse on õppekava aluseks.

Kutsenimetus
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase
Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse
7

A-osa
TÖÖ KIRJELDUS

A.1 Töö kirjeldus
Geodeesia hõlmab Maa ja selle pinna kuju ja suuruse määramist, geodeetilisi mõõtmisi, mõõtmisandmete töötlemist ning ruumiandmete kujutamist kaartide, plaanide, profiilide ja ruumiliste mudelitena.

Geodeedi peamised tööülesanded on geodeetiliste tööde kavandamine ja tegemine, mõõtmisandmete töötlemine, analüüsimine ja hindamine ning tulemuste vormistamine. Geodeet tegutseb muu hulgas ehitusgeodeesia, ehitusgeodeetiliste uuringute, ehitiste insenergeodeesia ja kõrgema geodeesia valdkonnas.

Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse on magistritasemel erialase ettevalmistusega spetsialist, kellel on süvendatud teadmised ja oskused keerukate geodeetiliste ülesannete analüüsimiseks, kavandamiseks ja lahendamiseks. Ta valib ja rakendab sobivaid meetodeid ja tehnoloogiaid, hindab töö tulemusi ning põhjendab tehtud erialaseid valikuid. Esmase kutse omanikult ei eeldata pikaajalise töökogemuse käigus kujunenud professionaalset vilumust ega töömaailma 7. taseme kutsega kaasnevat vastutuse ulatust.

Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka välitöödel. Töökeskkonnaga seotud riskid tulenevad eelkõige liiklusest ning ehitus- ja tööstusobjektide eripärast. Töös kasutatakse erialast tarkvara ning geodeetilisi mõõteinstrumente ja tehnoloogiaid.

Geodeedi kutsegruppi kuuluvad järgmised kutsestandardid:

Maamõõdutehnik, tase 4 – töötab geodeedi või maakorraldaja juhendamisel.
Geodeet, tase 5 – töötab üldjuhul iseseisvalt, keerukamaid töid teeb koostöös kõrgema taseme geodeediga.
Geodeet, tase 6 – kõrgharidusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja võib vastutada töörühma töö eest.
Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse – magistritasemel ettevalmistusega spetsialist, kellelt ei eeldata veel pikaajalist erialast töökogemust ja sellest tulenevat professionaalset vilumust.
Geodeesiainsener, tase 7 – magistritasemel ettevalmistuse ja erialase töökogemusega tippspetsialist, kes vastutab keerukate geodeetiliste tööde ja töörühma töö kvaliteedi eest ning töötab vajaduse korral välja uusi lahendusi.
Geodeesiainsener, tase 8 – tippspetsialist, kelle tegevus hõlmab teadmiste ja meetodite edasiarendamist ning erialast teadus- ja arendustegevust.
A.2 Tööosad
A.2.1 Geodeetiliste mõõdistustööde tegemine
A.2.2 Mõõtmisandmete töötlemine
A.2.3 Ehitusgeodeetilised tööde tegemine
A.2.4 Ehitusgeodeetilised uuringute tegemine
A.2.5 Ehitiste insenergeodeetilised tööde tegemine
A.2.6 Kõrgema geodeesia tööde tegemine
A.3.7 Geodeetiline ekspertiisi tegemine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Geodeesiainseneri, tase 7 esmase kutse omanikul on erialane magistritaseme kõrgharidus. Õpingute käigus on ta omandanud 7. tasemele vastavad geodeesiaalased teadmised ja oskused ning praktilise ettevalmistuse nende rakendamiseks. Esmase kutse omanikult ei eeldata pikaajalist erialast töökogemust ega selle käigus kujunenud professionaalset vilumust.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Geodeet, projektijuht, insener-geodeet, geodeetiliste tööde BIM koordinaator.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Kutsealal töötamiseks on nõutav kutsetunnistus vastavalt ruumiandmete seadusele.
Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusuuringute tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud samuti kutseseaduse kohase kutsega.
Kutsega Geodeesiainsener, tase 7 esmane ei saa tõendada ruumiandmete seaduse ja ehitusseadustiku kohast pädeva isiku kvalifikatsiooni.
A.6 Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Geodeesia valdkonda mõjutavad järjest enam automatiseeritud ja kaugseirel põhinevad mõõtmismeetodid, mehitamata õhusõidukid, laserskaneerimine, satelliidipõhised tehnoloogiad, 3D-modelleerimine, BIM ning ruumiandmete integreerimine eri infosüsteemides. Suureneb vajadus töödelda ja analüüsida suuri ruumiandmekogumeid ning hinnata automaatselt loodud andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust. Tehisintellekti ja automatiseerimise kasutamine suurendab vajadust mõista kasutatavate meetodite piiranguid, kontrollida tulemuste kvaliteeti ning anda professionaalseid eksperdihinnanguid olukordades, kus automatiseeritud lahendusest üksi ei piisa.
Digitaalsete kaksikute ja elukaarepõhise ehitusinfo kasutamine suurendab geodeesia seotust projekteerimise, ehitamise ja ehitiste haldamisega ning eeldab erinevate andmemudelite ja infosüsteemide koostalitlusvõime mõistmist. Kliimamuutuste, keskkonnaseire ja kestliku ruumikasutuse kasvav tähtsus suurendab täpsete ja ajakohaste ruumiandmete ning pikaajaliste mõõteseeriate tähtsust.
Ettepanekud A osa kohta

B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED

B.1 Kutse struktuur
Kutse moodustub üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine.
Taotlemise nõuded haridusele ja töökogemusele
Nõuded kutse taotlemisel
Kutse antakse kutsestandardiga seotud õppekava lõpetamisel.

Nõuded kutse taastõendamisel
Kutset ei taastõendata, kuna kutse kantakse kõrgharidust tõendava diplomiga antavale akadeemilisele õiendile ja on sarnaselt diplomiga eluaegne.
Ettepanekud struktuuri ja kohta

B.2 Geodeesiainsener, tase 7 üldoskused
1. Analüütiline mõtlemine – Analüüsib süsteemselt ja kriitiliselt keerukaid erialaseid probleeme ja teavet, hindab teabe ja järelduste usaldusväärsust, seostab erinevaid asjaolusid ning võrdleb alternatiivsete lahenduste tugevusi ja piiranguid.
2. Rakenduslik mõtlemine – Rakendab erialaseid teadmisi ja oskusi probleemide lahendamisel ning uutes ja keerukates olukordades, valides ja põhjendades eesmärgipärase lahendusviisi.
3. Juhistest ja nõuetest lähtumine – Järgib oma tegevuses asjakohaseid õigusakte, standardeid, eeskirju, juhiseid ning kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.
4. Eetiline käitumine – Juhindub oma tegevuses eetikanormidest, kutsealastest põhimõtetest ja headest tavadest, kaaludes oma otsuste ja tegevuse mõju ning tegutsedes ausalt ja vastutustundlikult.
5. Iseseisev tegutsemine – Tegutseb erialaste ülesannete lahendamisel iseseisvalt oma pädevuse piires, langetab põhjendatud otsuseid ning teadvustab oma pädevuse piire.
6. Meeskonnatöö ja koostööoskus – Tegutseb eesmärgipäraselt meeskonnas ja koostöös eri osapooltega, arvestades nende rolle, pädevust, vajadusi ja seisukohti.
7. Erialane enesearendamine – Jälgib geodeesia valdkonna arengut, uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, hindab nende rakendusvõimalusi ning arendab süsteemselt oma erialaseid teadmisi ja oskusi.
8. Suhtlemisoskus – väljendab end selgelt, korrektselt ja olukorrale sobivalt ning esitab erialase teabe loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, arvestades teiste osapoolte seisukohtadega.
9. Digioskused – Kasutab arvutit tasemel "Iseseisev kasutaja" (Lisa 2); kasutab eesmärgipäraselt tööks vajalikke digivahendeid ja erialast tarkvara ning hindab kriitiliselt nende abil saadud tulemuste sobivust ja usaldusväärsust.
10. Kasutab eesti keelt tasemel C1 ning vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B2 (Lisa 1).
Ettepanekud üldoskuste kohta

B.3 Kompetentsid

KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID

B.3.1 Geodeetiliste mõõdistustööde tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Teeb mõõdistustöödeks vajalikud ettevalmistused, sh valib metoodika, koostab kava või projekti lähtudes töö eesmärgist, objekti eripärast ja asjakohastest nõuetest
2. Rajab mõõdistustööks vajaliku geodeetilise mõõdistamisvõrgu, lähtudes valitud metoodikast ja tehnilistest nõuetest.
3. Teeb mõõdistustöid vastavalt mõõdistustööde kavale, lähteülesandele või projektile.
B.3.2 Mõõtmisandmete töötlemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Analüüsib mõõtmisandmeid ja hindab nende vastavust lähteülesandele ning asjakohastele nõuetele.
2. Teeb mõõtmisandmete põhjal geodeetilisi arvutusi lähtudes valitud metoodikast.
3. Annab arvutustulemustele täpsushinnangu ja hindab tulemuste usaldusväärsust.
4. Kontrollib jooniste ja mudelite vastavust tegelikkusele, arvutustulemustele ning asjakohastele kehtivatele nõuetele.
5. Vormistab ja säilitab töö tulemused vastavalt asjakohastele nõuetele.
B.3.3 Ehitusgeodeetiliste tööde tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Projekteerib kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu, juhindudes etteantud tehnilistest nõuetest ja objekti eripärast.
2. Rajab kõrgusliku ja plaanilise ehitusvõrgu vastavalt projektile.
3. Teeb ehitusgeodeetilisi märkimistöid vastavalt projektile.
4. Teeb ehitiste teostusmõõdistamisi, lähtudes tööülesandest ja tehnilistest nõuetest.
5. Teeb kontrollmõõdistamisi ja hindab mõõtmistulemuste vastavust ehitusprojektile.
6. Koostab teostusjooniseid ja/või teostusmudeleid, lähtudes asjakohastest nõuetest ja objekti eripärast.
7. Arvutab mõõdistusandmete põhjal materjalimahud, lähtudes lähteülesandes määratud täpsusnõuetest.
B.3.4 Ehitusgeodeetiliste uuringute tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Projekteerib mõõdistamisvõrgu, juhindudes lähteülesandest ja tehnilistest nõuetest.
2. Rajab mõõdistamisvõrgu vastavalt projektile.
3. Teeb maa-ala mõõdistamistöid vastavalt lähteülesandele.
4. Koostab mõõdistustulemuste põhjal maa-ala plaani, maapinna mudeli ja ehitiste mudelid.
5. Kontrollib koostatud plaani ja mudelite vastavust mõõdistustulemustele, lähteülesandele ja asjakohastele nõuetele.
6. Koostab nõuetekohase aruande.
B.3.5 Ehitiste insenergeodeetiliste tööde tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Teeb ehitiste mõõdistustöid, valides töö eesmärgist, objekti eripärast ja täpsusnõuetest lähtuva metoodika.
2. Koostab mõõdistustulemuste põhjal ehitiste jooniseid ja 3D-mudeleid rekonstrueerimise ja muude tööülesandest tulenevate eesmärkide jaoks.
3. Koostab geodeetiliste tööde BIM-rakenduskava ja mõõdistusandmetel põhinevaid BIM-mudeleid.
4. Teeb ehitiste monitooringut, valides töö eesmärgist, objekti eripärast ja täpsusnõuetest lähtuva metoodika.
5. Analüüsib monitooringu tulemusi.
6. Dokumenteerib monitooringu tulemused vastavalt tööülesandele/tellijaga kokkulepitule.

B.3.6 Kõrgema geodeesia tööde tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Kogub geodeetilise võrgu projekti koostamiseks vajalikud lähteandmed ning hindab nende sobivust ja usaldusväärsust.
2. Koostab kohaliku või riikliku geodeetilise võrgu ja/või kõrgusvõrgu rajamise või rekonstrueerimise projekti.
3. Rajab ja rekonstrueerib kohalikke geodeetilisi võrke vastavalt projektile.
4. Teisendab koordinaate ja kõrgusi ühest süsteemist teise, kasutades sobivat metoodikat.
B.3.7 Geodeetilise ekspertiisi tegemine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
1. Selgitab välja projektile või geodeetilisele tööle rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid.
2. Kontrollib ja hindab projekti või geodeetilise töö vastavust kohaldatavatele nõuetele ning asjakohasel juhul lähteülesandele.
3. Teeb ekspertiisi eesmärgist lähtuvad kontrollarvutused ja kontrollmõõtmised.
4. Koostab ekspertiisi tulemusi kajastava aruande vastavalt asjakohastele nõuetele.
Ettepanekud kompetentside kohta

C-osa

ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris

2. Kutsestandardi koostajad:
Aive Liibusk Eesti Maaülikool
Artu Ellmann Tallinna Tehnikaülikool
Jaan Kallandi Metricus OÜ
Mairolt Kakko Inseneribüroo REIB OÜ
Margus Sarapik Geo S.T. OÜ
Mart Rae Rae Geodeesia OÜ
Raul Vanikov Raxoest OÜ
Tarmo Kall Eesti Maaülikool
3. Kutsestandardi kinnitaja
Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
4. Kutsenõukogu otsuse number

5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev

6. Kutsestandard kehtib kuni alates

7. Kutsestandardi versiooni number
1
8. Viide Ametite Klassifikaatorile (ISCO 08)
2165 Kartograafid ja maamõõtjad
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
7
C.2 Kutsenimetus võõrkeeles
Inglise keeles Geodesist, level 7, Initial Occupational Qualification
C.3 Lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala

Lisa 1_Keelte oskustasemete kirjeldused_KS lisa.pdf

Kutsestandardi lisa

Võõrkeele kompetentsid keeleoskustasemetel A1-C2

Keeleoskustase ja selle kirjeldus

EKõR 1 üldskaalas

A1 Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Suudab suhelda lihtsas keeles, kui suhtluspartner on nõus teda parandama, öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama.

Teab ja kasutab lihtsaid põhiväljendeid, sõnu ja fraase iseenda ja oma konkreetsete vajaduste ja mõne konkreetse olukorra, paiga kohta.

Hääldusest võivad mõningase pingutusega aru saada need emakeelsed kõnelejad, kes sama keele kõnelejatega sageli kokku puutuvad.

Teksti moodustamisel on iseloomulikud üksikud äraõpitud tarindid ja lausemallid, kuid neid kasutades tuleb ette vigu. Seob sõnu ja fraase lihtsate ja väheste sidesõnadega. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.

Suudab jälgida väga aeglast ja hoolika hääldusega juttu, vajades sisu tabamiseks rohkelt pause.

Mõistab väga lühikesi, lihtsaid tekste fraas- haaval, leides tuttavaid nimesid, sõnu ja tuntumaid fraase ning lugedes vajadust mööda mitu korda.

Oskab moodustada lihtsaid lauseid ja küsimusi ning nendele vastata.

Oskab kasutada kõige lihtsamaid igapäevaseid viisakusväljendeid (tervitades, hüvasti jättes, ennast tutvustades; oskab öelda „tänan“, „palun“, „vabandust“ jms).

Oskab ümber kirjutada tuttavaid sõnu ja lühikesi käibefraase, nagu lihtsamad sildid ja juhised, tarbe- esemete ja poodide nimetused jms.

Oskab kirjalikult küsida ja edastada isikuandmeid, kirjutada oma nime, aadressi, rahvust, vanust ja sünni- aega ning arve ja kuupäevi (nt hotelli registreerimisplangil).

Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas

A2 Mõistab lauseid ja sagelikasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Tuleb lühikesi igapäevaseid väljendeid kasutades toime lihtsates konkreetsetes olu- kordades (isikute ja igapäevatoimingutega seonduv).

Igapäevavajadustega piirnev napp sõnavara võimaldab rahuldada põhilisi suhtlus- vajadusi, kuid ettenägematus olukorras võib tekkida pause ja suhtlusraskusi ning seetõttu võib olla sunnitud sõnumit lihtsustama.

Kõne on takerduv, hääldus üldjuhul piisavalt selge, kuigi võõras aktsent on märgatav.

Oskab paluda kordamist, anda märku, et saab jutust aru või ei suuda teise juttu jälgida.

Oskab lühikeste konkreetset laadi igapäevaste tekstide ja suuliste teadete üldise tähenduse kontekstis tuletada tundmatute sõnade arvatavat tähendust.

Moodustab teksti lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja lausetest, kasutades ja varieerides põhimalle, meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid.

Võib kirjutada sõnu ja väljendeid häälduspäraselt ehk mitte alati õigesti.

Teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras, siiski on enamasti selge, mida öelda tahab.

Mõistab selget ja aeglast kõnet, selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad töövald- konnaga ning suudab üldiselt tabada mõtte- vahetuse teemat.

Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvus- vahelise levikuga sõnu.

Tuleb toime lihtsa igapäevase töise suhtlusega, kui see seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal.

Suudab vahetada lihtsaid lauseid, kuid mõistmis- raskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.

Oskab tervitamisel ja pöördumisel kasutada iga- päevaseid viisakusväljendeid.

Oskab esitada kutset, teha ettepanekut ja vabandada; oskab kutsele, ettepanekule ja vabandusele vastata.

Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid igapäevastel tööalastel teemadel (nt juhatada, kuidas kuhugi minna).

Oskab väljendada tänu või esitada vabandust lihtsas lühikeses töö- alases kirjas, kirjutada lühikesi sõnumeid ning täita lihtsaid planke.

Oskab kuulamise järgi kirja panna lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal on võimalus paluda neid korrata või teisiti sõnastada.

Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid teateid, mis puudutavad talle vajalikke asju.

1 Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas

B1 Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäeva teemadel (nt perekond, huvialad, töö, reisimine, päeva- sündmused) ning sõnastada mitmesuguseid vajadusi.

Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina, kasutab sagedasi väljendeid ja neutraalset keelt. Jutus võib ette tulla takerdusi ja kaudset väljendust.

Valdab põhisõnavara, kuid teeb vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olu- kord on võõras. Teab ja oskab kasutada erialaseid mõisteid ja termineid. Piiratud sõnavara võib põhjustada kordamist või ka sõnastusraskusi. Kontekstis suudab mõista tundmatuid sõnu ja järeldada lausete mõtet.

Kui teema on tuttav või huvipakkuv, siis oskab ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast-silma vestlust; korrata eelkõneleja öeldut, et kinnitada vastastikust mõistmist ja hoida juttu õigel kursil; kaasata teisi mõttevahetusse. Oskab arusaadavalt väljenduda, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Aegajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta öelda tahab.

Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aegajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu.

Oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.

Mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust, millega puutub igapäevaselt tööl kokku.

Suudab igapäevases vestluses jälgida selge hääldusega pöördumist, aegajalt võib paluda kordamist või selgitust.

Loeb rahuldava aru- saamisega otsesõnalisi faktipõhiseid tekste, millega tööalaselt kokku puutub.

Oskab avaldada arvamust, anda ja küsida infot igapäeva- elu või isiklike asjade kohta.

Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivald- konna teemade piires.

Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases tööolu- korras.

Oskab kirjutada otse- sõnalisi seotud tekste ja täita tüüpdoku- mente.

Oskab üsna täpselt edasi anda infot ja mõtteid nii abstraktsel kui konkreetsel teemal, üle küsida teavet ja paluda selgitusi ning anda neid ise.

Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas

B2 Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata selgesõnaliselt kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja esitada põhjendusi. Kasutab ka liitlauseid ja lauselühendeid.

Oskab küllaltki ladusalt ja spontaanselt suhelda emakeelsete kõnelejatega, ilma et ta neile tahtmatult nalja teeks, neid ärritaks või neilt tavapärasest erinevat käitumist eeldaks. Suudab mõningase pingutusega osaleda ja kaasa rääkida arutelus, isegi kui kasutatakse argikeelt ja kõnetempo on kiire. Oskab väljenduda olukohaselt ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu.

Valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara. Sõnakasutus on üldjoontes täpne. Korduste vältimiseks oskab väljendust enamasti varieerida, sõnavara lüngad võivad siiski põhjustada takerdust või kaudset väljendust, kuid see ei takista suhtlust.

Oskab arusaamiseks kasutada eri strateegiaid (ntkuulates olulisele keskendumine, teksti mõistmine konteksti abil).

Oskab sekkuda arutellu ja toetada selle käiku, näidates, et mõistab kuuldut, haarates teisi kaasa, andes tagasisidet ning lisades omapoolseid seisukohti ja järeldusi jne. On võimeline kohanema mõttevahetuse suuna, stiili või rõhuasetuse muutustega.

Oskab kõnelust olukohaselt alustada, jätkata ja lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil. Oskab kasutada käibefraase (nt „See on hea küsimus”), et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Kõnetempo on enamvähem ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral, võib kõhelda vormide ja väljendite valikul, kuid pikemaid pause teeb harva.

On omandanud selge, loomuliku häälduse ja intonatsiooni.

Oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid, kirjavahe- märgistus on korrektne.

Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid grammatikavigu.

Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu, kuid ka oma eri- alase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul.

Suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga vaidlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märk- sõnad.

Loeb suuresti ise- seisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist ning kasutades sobivaid abimaterjale.

Tal on suur aktiivne lugemissõnavara, kuid raskusi võib olla vähe- tuntud idioomide mõistmisega.

Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid mitme- sugustel oma huvivald- konna teemadel.

Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäike laiendada ja põhjendada.

Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires, sünteesides ja hinnates mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike.

Oskab kirja panna sõnumeid ja arvamusi ning seostada neid teistelt kuulduga.

Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas

C1 Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Oskab mitmekesisest keelevarast valida sobivaid vahendeid, et mõtteid selgelt sõnastada; ei pea piirama seda, mida väljendada tahab.

Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu. Suudab jälgida suhtlust, kus kasutatakse nt slängi, dialekti. Kasutab keelt enamasti paindlikult ja tulemuslikult, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.

Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva.

Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole.

Oskab teha kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja kavatsuste kohta ning oletada, mida on järgmisena oodata.

Oskab vabalt valida sobivaid fraase, millega sõna saada või kõnevooru hoides mõtlemisaega võita. Suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga.

Oskab väljenduda ladusalt ja spontaanselt, peaaegu pingutuseta. Keerulisema teema korral võib loomulik, sujuv kõnevool siiski takerduda.

Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendus- varjundeid.

Oskab väljendusvahendite valikul lähtuda olukorrast ja sõnumi vastuvõtjast. Oskab valida olukohase ametlikkuse astme.

Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata.

Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav, mille ülesehitus ei pruugi olla selge ja mille kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. Võib siiski küsida mõnd üksikasja, eriti kui hääldus on võõrapärane.

Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema valdkonda või mitte, kui vaid on võimalik raskeid kohti üle lugeda.

Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksik- asjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokku- võttega.

Oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asja- kohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokku- võttega.

Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas

C2 Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.

Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Valdab mitmekesist keelevara; oskab mõtteid paindlikult sõnastada, ühemõtteliselt väljenduda, vajalikku rõhutada või eristada. On võimeline sõnastama kõike, mida väljendada tahab, varieerides keelekasutust olukorra või vestluspartneri järgi.

Oskab hästi kasutada idioome ja argikeelt, tajub konnotatiivseid tähendusi 2 .

Tajub emakeelekõnelejate väljendusviisis avalduvaid sotsiolingvistilisi ja ühiskondlik-kultuurilisi norme, oskab oma keelekasutuses neid arvestada. Oskab tulemuslikult vahendada sihtkeelt ja tema enda emakeelt kõnelevaid isikuid. Oskab vahendajana arvestada ühiskondlik-kultuurilisi ja sotsiolingvistilisi erinevusi.

Sõnakasutus on järjekindlalt õige ja sobilik. Sõnavara on rikkalik.

Oskab väljenduda loomulikult, pingutuseta ja takerdumata. Pause teeb vaid täpsema sõnastuse või sobiva näite ja selgituse otsimisel.

Kasutab grammatiliselt õiget keelt järjekindlalt isegi siis, kui tähelepanu on mujal (nt ütluse planeerimisel või teiste asjaosaliste reageeringute jälgimisel).

Mõistab raskusteta iga- suguse kiirusega suulist keelt nii vahetus suhtluses kui ka meedias.

Mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega või tugevasti argi- keelsed ilukirjandus- ja muud tekstid. Mõistab suuremat osa pikki ja keerukaid tekste, osates näha väga peeni stiili- varjundeid, selge- sõnalisi ja varjatud tähendusi.

Oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid. Oskab vajadusel sujuvalt uuesti alustada ja raskeid kohti ümber sõnastada, ilma et vestluspartner seda õieti märkakski.

Oskab rääkida selgelt, ladusalt, liigendatult ja loogiliselt, nii et kuulajal on lihtne olulist tähele panna ja meelde jätta.

Oskab selgelt ja ladusalt kirjutada keerukaid tekste asjakohases ja mõjusas stiilis; teksti loogiline ülesehitus aitab lugejal märgata olulist.

2 - sõna põhitähendusega kaasnev tunde- või hinnangutähendus (mõeldakse normis levinud konnotatsioonide tundmist, nt sõna lake halvustavat tähendust või liite -ke kohatist õrnustähendust, nt emake).

Lisa 2_Digioskuste Enesehindamise skaala.pdf

Digipädevused - Enesehindamisskaala

Algtasemel kasutaja Iseseisev kasutaja Vilunud kasutaja

Infotöötlus

Oskan veebist vajalikku informatsiooni leida, kasutades otsingumootorit.

Tean, et kogu veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.

Oskan salvestada või talletada faile ja sisu (nt tekstid, pildid, muusika, videod, veebilehed) ja salvestatud sisu juurde tagasi minna.

Oskan veebist vajaliku informatsiooni leidmiseks kasutada erinevaid otsingumootoreid. Otsinguks kasutan mõningaid filtreid (nt ainult piltide, kaartide või videote otsimine).

Võrdlen erinevaid infoallikaid, et hinnata leitud informatsiooni usaldusväärsust.

Liigendan informatsiooni metoodiliselt, luues kaustu ja faile, et neid hiljem kergemini üles leida. Teen varukoopiaid informatsioonist või failidest, mida olen salvestanud.

Oskan veebist usaldusväärset infot otsides kasutada mitmesuguseid strateegiaid (nt otsinguoperaatorite kasutamine). Oskan kasutada infovooge (nagu RSS), et olla kursis sisuga, millest olen huvitatud.

Oskan hinnata informatsiooni kehtivust ja usaldusväärsust, kasutades erinevaid kriteeriume. Olen teadlik informatsiooni otsingu, salvestamise ja taastamise arengutest.

Oskan internetist leitud informatsiooni salvestada erinevates formaatides. Oskan kasutada pilveteenustes talletamise võimalusi.

Kommunikatsioon

Oskan kasutada teistega suhtlemiseks mobiili, internetitelefoni (nt Skype), e- maili või vestluskeskkondi ja nende põhilisi funktsioone (nt häälsõnum, SMS, e-mailide saatmine ja vastuvõtmine, teksti vahetamine).

Oskan jagada faile ja sisu lihtsamate tehnoloogiliste lahenduste abil.

Tean, et tehnoloogiat saab kasutada eri asutustega suhtlemiseks (nagu valitsus, pangad, haiglad).

Olen teadlik sotsiaalvõrgustike lehekülgede ja veebipõhiste ühistöövahendite võimalustest.

Olen teadlik, et digitaalsete vahendite kasutamisel kohanduvad teatud reeglid (nt kommenteerides, jagades isiklikku informatsiooni).

Oskan kasutada erinevate kommunikatsioonivahendite keerukamaid funktsioone (nt internetikõne ja failide jagamine).

Oskan kasutada veebipõhiseid ühistöövahendeid, kus ma saan teha tööd teiste poolt loodud dokumentide/failidega.

Oskan kasutada mõningaid e-teenuste funktsioone (nt avalikud teenused, e- pangandus, e-poed).

Edastan ja jagan teistele teadmisi üle võrguühenduse (nt sotsiaalvõrgustikes või veebikogukondades).

Tunnen veebis suhtlemise reegleid ("netikett") ja oskan neid rakendada oma tegevuses.

Kasutan võrgus suhtlemiseks aktiivselt mitmeid kommunikatsioonivahendeid (e-mail, vestluskeskkond, SMS, kiirsõnumid, blogid, miniblogid, sotsiaalsed võrgustikud).

Oskan luua ja hallata veebipõhiste ühistöövahendite sisu (nt elektrooniline kalender, projektijuhtimise süsteemid, veebipõhised parandused ja arvutustabelid).

Tean, kuidas veebis aktiivselt osaleda ja oskan kasutada mitmeid e-teenuseid (nt avalikud teenused, e-pangandus, e-poed).

Oskan kasutada keerukamaid kommunikatsioonivahendeid (nt videokonverents, andmete jagamine, rakenduste jagamine).

Sisuloome

Oskan luua lihtsat digitaalset sisu (nt tekstid, tabelid, pildid, audiofailid) vähemalt ühes formaadis.

Oskan teha teiste loodud sisus põhilisi muudatusi.

Tean, et sisu võib olla kaitstud autorikaitseõigusega.

Oskan rakendada ning muuta lihtsamaid tarkvara ja rakenduste funktsioone ning seadistusi (nt muuta vaikimisi seadeid).

Oskan luua eri formaatides keerukat digitaalset sisu (nt tekst, tabelid, pildid, audiofailid). Oskan olemasolevaid malle (nt WordPress) kasutades luua veebilehti või blogisid.

Oskan enda või teiste loodud sisu muuta, kasutades põhilisi vormindusfunktsioone (nt sisestada alamärkusi, diagramme, tabeleid).

Tean, kuidas viidata ja kasutada sisu, mis on kaetud autorikaitseõigusega.

Tunnen ühe programmeerimiskeele aluseid.

Oskan luua või muuta eri formaatides keerukat multimeedia sisu, kasutades mitmeid digitaalseid platvorme, vahendeid ja keskkondi. Oskan luua veebilehte, kasutades programmeerimiskeelt.

Oskan kasutada keerukaid vormindusfunktsioone (nt kirjade mestimine, erinevas formaadis dokumentide ühendamine, valemite kasutamine, makrod).

Tean, kuidas rakendada litsentse ja autorikaitseõigusi.

Oskan kasutada erinevaid programmeerimiskeeli. Tean, kuidas arvutiga kujundada, luua ja muuta andmebaase.

Ohutus

Oskan kasutada põhivõtteid oma seadme kaitsmiseks (nt viirusetõrje ja salasõnad). Tean, et kõik veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.

Olen teadlik, et minu kasutajatunnuseid (kasutajanimi ja salasõna) võidakse omandada kellegi teise poolt. Tean, et võrgus ei ole soovitav avaldada isiklikku informatsiooni.

Tean, et liigne digitaalse tehnoloogia kasutamine võib mõjutada minu tervist. Oskan kasutada põhivõtteid energia säästmiseks.

Olen installeerinud turvaprogrammid seadme(te)sse, mida kasutan internetti ligipääsuks (nt viirusetõrje, tulemüür). Kasutan ja uuendan neid programme regulaarselt.

Kasutan erinevaid salasõnu ligipääsuks erinevatele seadmetele ja digitaalsetele teenustele.

Muudan neid salasõnu perioodiliselt. Suudan tuvastada veebilehti või e-maile, mida võidakse kasutada pettuseks. Saan aru, kui tegemist on petmise eesmärgil saadetud e-mailiga (phishing).

Oskan kujundada oma digitaalset identiteeti ja suudan jälgida oma digitaalset jalajälge.

Mõistan digitaalse tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske (nt ergonoomilised riskid, tehnoloogiasõltuvus).

Saan aru tehnoloogia kasutamise positiivsest ja negatiivsest mõjust keskkonnale.

Kontrollin sageli oma seadmete ja/või rakenduste turvakonfiguratsioonide ja -süsteemide toimimist.

Tean, mida peab tegema, kui mu arvutis on viirus.

Oskan konfigureerida ja muuta oma digiseadmete tulemüüri ja turvaseadeid. Tean, kuidas krüpteerida e-maile või faile. Oskan seada filtreid rämpspostile. Kasutan info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat mõistlikult, et vältida (füüsiliste ja psühholoogiliste) terviseprobleemide tekkimist.

Olen teadlik digitaaltehnoloogia mõjust igapäevaelule, veebitarbimisele ja keskkonnale.

Probleemilahendus

Oskan küsida abi, kui tekib tehniline probleem või kui kasutan uut seadet, programmi või rakendust.

Tean, kuidas lahendada mõningaid tavapäraseid probleeme (nt programmi kinnipanemine, arvuti taaskäivitamine, programmi taasinstalleerimine/uuendamine, internetiühenduse kontrollimine).

Tean, et digitaalsed vahendid aitavad mul lahendada probleeme, aga olen ka teadlik oma piiridest tehnoloogia kasutamisel.

Kui tekib tehniline või mittetehniline probleem, siis oskan kasutada digivahendeid nende lahendamiseks.

Olen teadlik, et pean oma digitaalseid oskusi pidevalt ajakohastama.

Oskan lahendada lihtsaid probleeme, mis võivad tekkida digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel.

Oskan kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme. Oskan valida sobivat digivahendit ja hinnata selle efektiivsust.

Oskan lahendada tehnoloogilisi probleeme, uurides ise programmide ja tööriistade seadistusi ning võimalusi.

Täiendan pidevalt oma digitaalseid oskusi. Olen teadlik, et minu oskused ei ole piisavad ja püüan leida võimalusi nende täiendamiseks.

Oskan lahendada peaaegu kõiki probleeme, mis võivad tekkida digitaalse tehnoloogia kasutamisel.

Oskan leida õige vahendi, seade, rakenduse, tarkvara või teenuse, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme.

Olen teadlik uutest tehnoloogilistest arengutest. Tean, kuidas uued tehnoloogilised vahendid toimivad.

Ajakohastan pidevalt oma digitaalseid oskusi.

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	1.1-6/26/16251-1
Registreeritud	14.09.2026
Sünkroonitud	18.09.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 Üldjuhtimine
Sari	1.1-6 Juhtimisalane kirjavahetus
Toimik	1.1-6/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	SA Kutsekoda
Saabumis/saatmisviis	SA Kutsekoda
Vastutaja	Janno Sammul (Users, Teehoiuteenistus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Geodeesiainsener, tase 7 esmane kutse arvamusküsitlus

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid