PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo INS Projekt OÜ

Registrinumber 12869045

EEP003282 Projekteerimine

Kärneri tn 5-9 Tallinn Harjumaa 13521

Juuni 2026

Töö nr: 2606097

Staadium: Eelprojekt

Arhitekt: Anna Paavel

Üksikelamu ehitusprojekt

Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond

Tellija: Marie Tammemäe;

e-mail: [email protected]

Henri Voogla;

e-mail: [email protected]

Kinnistu omanik: Urmas Tammemäe;

e-mail: [email protected]

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 2/39

Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................. 2 Lisade nimekiri: .................................................................................................................................................. 3 Üksikelamu jooniste nimekiri: ............................................................................................................................. 3 1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 4

1.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 4 1.2 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 5

2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 6 2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 6 2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 6 2.3 Asendiplaani lahendus ...................................................................................................................... 7 2.4 Vertikaalplaneering ............................................................................................................................ 8 2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................ 8 2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................... 9 2.7 Haljastus ja heakorrastus ................................................................................................................ 10 2.8 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 12

3 Arhitektuur ............................................................................................................................................. 13 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 13 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 13 3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ............................................................................................ 17

4 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 21 4.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 21 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 21 4.3 Hoone kandeskelett ......................................................................................................................... 23 4.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 23 4.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 24

5 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 25 5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 25 5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 25 5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 26 5.4 Tuletundlikus ................................................................................................................................... 26 5.5 Evakuatsioonilahendus .................................................................................................................... 26 5.6 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 26 5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 27 5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 29 5.9 Väline tulekustutus .......................................................................................................................... 29

6 Eriosad .................................................................................................................................................. 30 6.1 Küte ................................................................................................................................................. 30 6.2 Ventilatsioon ja jahutus .................................................................................................................... 31 6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 34 6.4 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 36

7 Looduskaitselised tingimused ja meetmed ............................................................................................ 38

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 3/39

Lisade nimekiri:

Nr Nimetus 1 Energiamärgis töö nr. 2611583/03412; Töö teostaja: TÕNU

TIIT, 28.06.2026 2 GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26;

Väljastamise aeg 08.05.2026.a. 3 Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025,

väljastaja Rapla Vallavalitsus.

Üksikelamu jooniste nimekiri:

Joonis Nimetus Mõõtkava Kuupäev AS-4-01 Asendiplaan M1:500 19.06.2026 AS-4-02 Vertikaalplaneering M1:500 28.08.2026 AR-5-01 Keldri korruse plaan M1:50 19.06.2026 AR-5-02 Esimese korruse plaan M1:50 19.06.2026 AR-5-03 Teise korruse plaan M1:50 19.06.2026 AR-5-04 Katuse plaan M1:50 19.06.2026 AR-6-01 Vaade loodest M1:75 19.06.2026 AR-6-02 Vaade kagust M1:75 19.06.2026 AR-6-03 Vaade kirdest M1:75 19.06.2026 AR-6-04 Vaade edelast M1:75 19.06.2026 AR-6-05 Lõige 1-1 M1:75 19.06.2026 AR-6-06 Lõige 1-1 M1:75 19.06.2026 AR-8-01 Akende spetsifikatsioon - 19.06.2026 AR-8-02 Akende spetsifikatsioon - 19.06.2026 AR-8-03 Uste spetsifikatsioon - 19.06.2026

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 4/39

1 Üldosa

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Üksikelamu on kavandatud Männikääru (katastritunnus 66801:001:2849) kinnistule Pirgu

külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja

tee vahetus läheduses ning juurdepääs kinnistule on tagatud olemasolevalt teelt.

Foto 1 – Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Planeeritud üksikelamu on 1,5-korruseline viilkatusega hoone, millele on kavandatud

keldrikorrus. Hoone vundamendiks on lintvundament. Hoone kandvad välisseinad rajatakse

375 mm paksustest Bauroc 375+ õõnesplokkidest. Katuse kandekonstruktsioonid on puidust.

Hoone katuse kalded on 20° ja 45°.

1.1.3 Projekteerija

Inseneribüroo INS Projekt OÜ

Registrikood: 12869045

MTR registreeringud: EEP003282 Projekteerimine

Aadress: Kärneri 5-9, Tallinn, Harjumaa 13521

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 5/39

Telefon: (+372) 556 833 87

e-post: [email protected]

koduleht: www.insprojekt.ee

1.1.4 Projektis osalejad:

Arhitekt: Anna Paavel

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed:

• RAPLA MAAKOND RAPLA VALD PIRGU KÜLA MAA-ALA PLAAN. Jaagu Kinnisvara OÜ;

Töö nr: 2025-054; Väljastamise aeg 08.07.2025.a.

• Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025, väljastaja Rapla

Vallavalitsus.

• Eskiisprojekt 810825AE, koostaja Katre Rajur.

• Tellijalt saadud mõtted ja visandid.

1.2.2 Normdokumendid:

• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 (11. detsember 2018) „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded1“;

• „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid ” Sotsiaalministri 12.11.2025

määrus nr 61;

• „Hea ehitustava“ ET-1 0207-0068.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 6/39

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Alusdokumendid

Nr Nimetus 1 GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26;

Väljastamise aeg 08.05.2026.a. 2 Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025,

väljastaja Rapla Vallavalitsus.

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Üksikelamu on kavandatud Männikääru (katastritunnus 66801:001:2849) kinnistule Pirgu

külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja

tee vahetus läheduses ning juurdepääs kinnistule on tagatud olemasolevalt teelt.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistul paikneb olemasolev vundament, mis jääb kalda ehituskeeluvööndisse.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Männikääru kinnistu reljeef on vahelduv ning maapind langeb põhja- ja kirdeosas paiknevalt

Seli–Angerja teelt lõuna suunas Atla jõe poole. Kinnistu kõrgeimad maapinna kõrgused jäävad

põhjapoolsesse ossa Seli–Angerja tee lähedusse, kus absoluutkõrgused ulatuvad ligikaudu 72,2

meetrini. Madalaimad maapinna kõrgused paiknevad kinnistu lõunaosas Atla jõe kaldavööndi

läheduses, kus maapinna absoluutkõrgus on ligikaudu 58,2 meetrit. Seega on kinnistu ulatuses

maapinna kõrguste vahe ligikaudu 14 meetrit.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Männikääru kinnistu on valdavalt kaetud loodusliku kõrghaljastusega. Kinnistul kasvavad

peamiselt männid, mis moodustavad hõreda metsakoosluse ning annavad alale

looduslähedase ilme. Lisaks üksikutele väiksematele lehtpuudele ja alusmetsale paikneb

kõrghaljastus hajusalt kogu kinnistu ulatuses. Tihedam puistu esineb kinnistu kesk- ja

lõunaosas Atla jõe suunas.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Männikääru kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja tee vahetus läheduses.

Juurdepääs hoonestusalale toimub kinnistul välja kujunenud murukattega tee kaudu. Kinnistul

puuduvad rajatud siseteed ning olemasolev juurdepääs on kujunenud senise kasutuse käigus.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 7/39

Kinnistu piirkonnas puuduvad kõnniteed ja eraldiseisvad kergliiklusteed. Jalakäijate liikumine

toimub olemasolevate teede maa-alal. Kavandatav hoonestus ei eelda täiendavate avalike

teede ega kõnniteede rajamist.

2.2.6 Kitsendused, piirangud

Vastavalt EhS § 71 lg 2 on kõrvalmaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud

tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70

lg 3.

Männikääru katastriüksus piirneb Atla jõega ning sellele ulatuvad Atla jõe kaldakaitsevööndid:

veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ja piiranguvöönd. Atla jõe kalda EKV ulatus

on LKS § 38 lg 1 p 4 kohaselt 50 meetrit, kuid rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub EKV ranna või kalda piiranguvööndi piirini.Atla

jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 meetrit. Männikääru katastriüksusel on kalda

piiranguvööndis väljaspool 50 meetri laiust EKVd osaliselt metsamaa kõlvik, mis arvatakse

kalda EKVsse. Lisaks kinnistul on osaliselt asuvad kaitstud elupaigatüüp kuivad niidud

lubjarikkal mullal.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Planeeritav üksikelamu on paigutatud Männikääru kinnistu keskossa, arvestades olemasolevat

reljeefi, kinnistule kohalduvaid kitsendusi ning väljakujunenud olukorda. Hoone asukoha

määramisel on lähtutud projekteerimistingimustest ning olemasoleva vana taluhoone

vundamendi paiknemisest. Kavandatav hoonestus paikneb väljaspool kalda

ehituskeeluvööndit ning lubjanriikas aruniidu kaitsevööndit, kuid Transpordiameti

nõusolekul asub riigimaantee kaitsevööndis minimaalselt 14,0 m kaugusele teekatte servast.

Hoonestuse paigutus tagab nõuetekohased kujad kinnistu piiridest ning võimaldab hoone

teenindamiseks vajaliku õueala kujundamist. Hoone on paigutatud 3,8 meetri kaugusel

lubjanriikas aruniidu kaitsevööndist, selleks, et tagada vajalik puhvertsoon, mis võimaldab

ehitisi ehitada (sh kaeve- ja pinnasetöid teha) ning hiljem ka hooldada/kasutada (nt nende

ümbert muru niita).

Krundile ei kavandata täiendavaid rajatisi peale hoone teenindamiseks vajalike tehnorajatiste,

juurdepääsutee, parkimisala. Planeeritav hoonestus sobitub piirkonna väljakujunenud

hoonestuslaadi ja maastikuliste tingimustega.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 8/39

2.3.2 Ehitusetapid

Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed

Vertikaalplaneerimise koostamise aluseks on topo-geodeetiline alusplaan ning olemasolev

reljeef. Kinnistu maapind on vahelduva reljeefiga, langedes põhja- ja kirdeosast lõuna suunas

Atla jõe poole. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku ligikaudu 58,2–72,2 m.

Planeeritava hoonestuse piirkonnas jäävad olemasolevad maapinna kõrgused ligikaudu

vahemikku 64,0–66,5 m.

Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel on lähtutud olemasoleva maapinna võimalikult

suurest säilitamisest ning pinnasetööde mahu minimeerimisest. Hoonestus on paigutatud

olemasoleva vundamendi lähedusse kinnistu kõrgemasse ossa, mis võimaldab tagada hoonest

ümbritseva maapinna loomulikud kalded ning sademevete ärajuhtimise kinnistu

madalamatele aladele. Sademeveed immutatakse kinnistu piires ning vertikaalplaneerimisega

ei halvendata naaberkinnistute ega avalike teede kasutustingimusi.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone baaskõrguseks on võetud põhikorruse põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärgile vastab

absoluutkõrgus 66.98 m. Kõrgusmärk ±0.00 on planeeritud hoonet ümbritsevate katendite

suhtes 30 cm kõrgemale.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sademeveed kogutakse hoone katustelt vihmaveesüsteemi abil ning juhitakse maapinnale.

Kogu kinnistul tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piires, kasutades pinnase looduslikku

vee läbilaskvust. Sademevee ärajuhtimise lahendus on kavandatud selliselt, et sademevesi ei

juhita naaberkinnistutele ega avaliku tee maa-alale ning ümbritsevate alade veerežiimi ei

halvendata.

2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus

Juurdepääs Männikääru kinnistule on kavandatud riigiteelt nr 20109 Seli–Angerja tee rajatava

ristumiskoha kaudu. Kinnistusisene liiklus toimub rajatava juurdepääsutee kaudu, mis tagab

ligipääsu üksikelamule ning parkimisalale. Sõidukite parkimine lahendatakse täielikult

kinnistu piires.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 9/39

Kinnistul puudub läbiv liiklus ning liikluskoormus on väike, piirdudes peamiselt elanike ja

teenindava transpordiga. Jalakäijate ja sõidukite liikumine toimub samal juurdepääsuteel.

Eraldi kõnniteid ega liikluskorraldusvahendeid ei kavandata.

Kavandatava juurdepääsu nähtavuskolmnurgad on määratud vastavalt tee projekteerimise

normidele. Kuna riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee on kõrvalmaantee, millel kehtib piirkiirus

70 km/h ning Riigitee liiklussagedus 2025. a. andmetel 478 autot ööpäevas, on juurdepääsu

ristumiskohal ette nähtud nähtavuskolmnurgad mõõtmetega LN₁ = 190 m ja LN₂ = 5 m.

Nähtavuskolmnurkade ulatuses ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Ülejäänud

haljastus kujundatakse selliselt, et tagada liiklusohutus ning säilitada vajalik nähtavus kogu

ristumiskohal.

Nähtavuskolmnurgad on märgitud asendiplaanil.

2.5.2 Parkimine

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud

vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormidele, kus väikeelamute krundile peab

ette nägema vähemalt 3 parkimiskohta.

2.6 Teed ja plastid

2.6.1 Juurdesõidutee

Juurdepääs Männikääru kinnistule on kavandatud riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee rajatava

ristumiskoha kaudu ning rajatakse Transpordiameti näidislahenduse järgi. Kinnistusisene

juurdesõidutee ühendab ristumiskoha üksikelamu ja parkimisalaga. Tee paiknemisel on

arvestatud olemasoleva reljeefi ning väljakujunenud juurdepääsukoridoriga.

Ristumiskoht riigiteega ning kinnistusisene sõidutee rajatakse kruuskattega. Ristumine

riigiteega tuleb ehitada võimalikult täisnurga alla ning mahasõidu katte laius, pikkus jms peab

vastama Transpordiameti poolt väljastatud näidislahendusele. Ristumiskoha

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 10/39

vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse ja vete äravoolu riigitee kattelt.

Juurdesõidutee konstruktsioon ja gabariidid vastavad üksikelamu teenindamiseks vajalikele

nõuetele. Parkimine ja sõidukite manööverdamine lahendatakse kinnistu piires.

Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Männikääru kinnistu on valdavalt kaetud loodusliku kõrghaljastusega, mille moodustavad

peamiselt männid ning üksikud lehtpuud. Kõrghaljastus on kinnistul paiknenud looduslikult

ning kujundab piirkonnale iseloomuliku metsailmega maastiku. Tihedam puistu paikneb

kinnistu kesk- ja lõunaosas.

Planeeritava hoonestuse ala on kavandatud olemasoleva vundamendi piirkonda, kus

kõrghaljastus on hõredam. Ehitustegevuse käigus säilitatakse olemasolev kõrghaljastus

maksimaalses võimalikus ulatuses. Säilitatavad puud ja muu väärtuslik haljastus kaitstakse

ehitustööde ajal ning välditakse nende kahjustamist.

Haljastuse säilitamisel on arvestatud kinnistu paiknemisega rohelise võrgustiku alal ning

eesmärgiga säilitada piirkonna looduslik ilme ja olemasolevad maastikulised väärtused.

Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ulatuslikku raadamist ei kavandata ning säilitatav

kõrghaljastus jääb ka edaspidi kinnistu oluliseks maastikuliseks elemendiks.

2.7.2 Katendid

Territooriumi katendid

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 11/39

Killustikkattega juurdesõidutee konstruktsioon

Muruala

Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega

ehituskaevendite (trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:

- Murukülv (kulu 25…30g/m²)

- Kasvupinnas h=15 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas.

2.7.3 Projekteeritud haljastus

Uut kõrghaljastust käesoleva projektiga ei planeerita.

2.7.4 Aiad

Käesoleva projektiga uute piirdeaedade rajamist ei kavandata. Kinnistu idaosas paiknev

olemasolev piirdeaed säilib, kuid see teisaldatakse täielikult kinnistu piiridesse, väljapoole

riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee vaba ruumi. Piirde asukoha korrigeerimisel lähtutakse

Transpordiameti nõuetest ning tagatakse liiklusohutus ja nähtavus ristumiskohal.

2.7.5 Värav

Käesoleva projektiga uut väravat ei kavandata.

2.7.6 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt jäätmeseadusele, Rapla valla jäätmehoolduseeskirjale

ning korraldatud jäätmeveo nõuetele. Kinnistul tekkivad olmejäätmed kogutakse liigiti ning

paigutatakse selleks ettenähtud kogumismahutitesse. Jäätmemahutid paiknevad kinnistul

juurdepääsutee läheduses, tagades neile mugava ligipääsu jäätmeveokile.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 12/39

Pakendid, paber ja papp, biojäätmed ning muud taaskasutatavad jäätmed kogutakse liigiti ning

antakse üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või viiakse selleks ettenähtud

kogumispunktidesse. Ohtlikud jäätmed, sealhulgas patareid, akud, värvi- ja kemikaalijäätmed

ning elektroonikajäätmed, kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat käitlusõigust omavale

jäätmekäitlejale.

Ehitus- ja lammutusjäätmed sorteeritakse liigiti ning suunatakse võimalusel taaskasutusse.

Jäätmete põletamine, matmine või keskkonda ladestamine kinnistul ei ole lubatud.

Jäätmekäitlus on kavandatud selliselt, et minimeerida jäätmeteket ning vältida negatiivset

mõju ümbritsevale keskkonnale.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

KATASTRI NIMI Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond KATASTRITUNNUS 66801:001:2849 KINNISTU PINDALA 5980.0 m²

KINNISTU SIHTOTSTARVE Elamumaa 100% EHITISTEALUNE PIND 176,6 m2 PARKIMISKOHAD 4 kohta

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 13/39

3 Arhitektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse hoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.

3.1.2 Alusdokumendid

• GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26; Väljastamise aeg

08.05.2026.a.

• Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025, väljastaja Rapla

Vallavalitsus.

• Tellijalt saadud info

3.2 Arhitektuurne üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Projekteeritav üksikelamu paikneb Männikääru kinnistul (katastritunnus 66801:001:2849)

Pirgu külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Hoone asukoha määramisel on lähtutud

projekteerimistingimustest, olemasolevast reljeefist, kinnistule kohalduvatest kitsendustest

ning väljakujunenud hoonestusstruktuurist.

Kinnistul paikneb olemasolev vana taluhoone vundament, mis jääb kalda

ehituskeeluvööndisse. Projekteeritav hoone on kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit

vastavalt kehtivatele nõuetele. Hoone asukoha valikul on arvestatud olemasoleva reljeefi ja

kõrghaljastusega, eesmärgiga vähendada pinnasetööde mahtu ning säilitada võimalikult

suures ulatuses olemasolevat looduslikku keskkonda.

Maaüksus paikneb rohelise võrgustiku alal ning Seli–Angerja maastikukaitseala piirkonnas,

mistõttu on hoonestuse kavandamisel arvestatud looduskaitseliste piirangutega.

Projekteerimisel on lähtutud projekteerimistingimustes määratud nõuetest hoone suurima

lubatud kõrguse, korruselisuse ja hoonestusala osas. Hoonestus on paigutatud selliselt, et oleks

tagatud nõuetekohased kujad, juurdepääs ning hoone ja seda teenindavate rajatiste

funktsionaalne kasutamine.

Hoone planeering on lahendatud vastavalt üksikelamu kasutusotstarbele. Eluruumid on

paigutatud esimesele ja katusekorrusele, tehnilised ja abiruumid valdavalt keldrikorrusele.

Planeeringulahendus arvestab kinnistu reljeefiga ning võimaldab ruumide loomulikku

valgustamist ja mugavat kasutamist..

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 14/39

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoone ehitatakse valmis ühes etapis.

3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon

Projekteeritav hoone on 1,5-korruseline keldrikorrusega üksikelamu, mille

arhitektuurilahendus on kaasaegne ning sobitub ümbritsevasse looduslikku keskkonda.

Hoone mahuline lahendus on kompaktne ja selge, koosnedes ristkülikukujulisest põhimahust

ning viilkatusega katusevormist. Katuse kalded on 20° ja 45°, mis annavad hoonele

iseloomuliku ning piirkonna hoonestuslaadiga kooskõlas oleva ilme.

Hoone arhitektuuris on rõhutatud looduslähedust ning traditsiooniliste materjalide

kasutamist. Välisviimistluses kasutatakse vertikaalset puitlaudist tumedas toonis ning sokli ja

osaliselt fassaadi viimistluses halli paekivist ribakivi. Katusekatteks on tumehall profiilplekk

ning avatäited on antratsiithallis toonis puit-alumiiniumaknad.

Eluruumid on kavandatud esimesele ja katusekorrusele, tehnilised ja abiruumid paiknevad

keldrikorrusel. Hoone ruumilahendus on funktsionaalne ning võimaldab ruumide head

loomulikku valgustatust. Elutoast on tagatud ühendus väliterrassiga, mis seob hoone

ümbritseva maastikuga. Hoone arhitektuurilahenduse eesmärk on luua kaasaegne,

energiatõhus ja ümbritsevasse keskkonda sobituv elukeskkond.

3.2.4 Hoonete akustikale esitatavad nõuded

Konstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud standardis EVS 842: 2003 “Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” esitatavatest nõuetest.

Liiklusmüra normtase LpA, eq, T dB

− elu- ja magamisruumides 35

Sisepiirete nõutav minimaalne õhumüra isolatsiooni indeks Rw dB

− ruumide vahel 35

Konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud lahendused vastavad kehtivatele nõuetele

hoonete konstruktsioonide heliisolatsioonile. Konstruktiivse osa ja ka eriosade

projekteerimisel on kohustuslik jälgida, et ka projekteeritavad lahendused oleksid ka

heliisolatsiooni osas nõuetele vastavad. Seletuskirjas toodud materjalid on antud näidistena ja

Ehitajal on õigus neid asendada analoogiliste omaduste ja parameetritega toodetega. Toodete

asendamisel on Ehitajal kohustus jälgida, et konstruktsioonidele esitatavad nõudmised oleksid

tagatud ja täidetud. Ehitajal on kohustus eelnevalt kõik materjalide/toodete asendused

kirjalikult kooskõlastada hoone arhitektuurse osa projekteerijaga.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 15/39

3.2.5 Liiklusest põhjustatud häiringud

Projektiala paikneb riigitee kaitsevööndis ning tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Transpordiamet on projekti koostajat nimetatud häiringutest teavitanud ega võta endale

kohustust nende leevendamiseks. Vajadusel rakendatavate leevendusmeetmete kavandamine

ja nende realiseerimisega seotud kulud kannab arendaja.

3.2.6 Tehnoseadmed

Paigaldatava soojuspumba tekitatav müra (k.a. madalasageduslik müra) ei tohi kinnistu piiril

ületa normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt

rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.

Paigaldatava soojuspumba mürale kehtib piirväärtus - päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

Tehnoseadme müra ei tohi normtasemeid ületada naabermaja juures.

Samuti reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, vastavalt normidele.

Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad

kummipuksid.

Soojuspump kavandatakse varjatud kujul (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama

värvitooni) ning asub keldrikorrusel terrassi alusel alal.

3.2.7 Energiatõhusus ja sisekliima

Hoone uute konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud Majandus- ja taristuministri

määrus Energiatõhususe miinimumnõuded - kehtivast redaktsioonist.

Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride

seadetele kehtivad järgmised nõuded.

Hoone

kasutusotstarve

Välisõhu vooluhulk

l/(s m2)

Kütmis seade 0C Jahutus seade 0C

Väikeelamu 0.42 21 27

Planeeritakse sisekliima tagamisega uut elamut, mistõttu energiatõhususe miinimumnõuete

tõendamine on nõutav. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“, § 4 lg 2. „Nõuded hoone energiatõhususele ja energiatõhususarv“, punkt

(3), lõige 2) ei tohi uute kavandatavate väikeelamute energiatõhususarv ületada piirväärtust

140 kWh/(m²a). Käesoleva projekti järgi ehitades on energiatõhususe miinimumnõuded

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 16/39

tagatud, st projekteerija garanteerib, et planeeritav hoone hakkab tarbima energiat vähem kui

lubatud 140 KWh/(m²a).

Elamu piirdekonstruktsioonide U-arvud:

Välisseinad 0,15 W/(m2K)

Katuselagi 0,08 W/(m2K)

Põrand pinnasel 0,16 W/(m2K)

Välisuksed 1,00 W/(m2K)

Aken NNW 0,80 W/(m2K)

Aken SSE 0,80 W/(m2K)

Aken WSW 0,80 W/(m2K)

Aken ENE 0,80 W/(m2K)

Joonkülmasillad:

Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli koostatud -

Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, nr 58 /01.06.2025/, TTÜ „ Elamute

õhulekkearvu baasväärtuse väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise

metoodika väljatöötamine“

Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:

1) Välissein-Põrand pinnasel – 0,19 W/(m2K)

2) Akna seinakinnitus- 0,04 W/(m2K)

3) Välissein-Katuslagi – 0,07 W/(m2K)

4) Välisseina välisnurk– 0,05 W/(m2K)

5) Välisseina sisenurk - -0,05 W/(m2K)

6) Ukse seinakinnitus – 0,05 W/(m2K)

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse

ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 17/39

3.2.8 Hoone ruumid ja nende funktsioonid

Projekteeritav üksikelamu on kavandatud kolme tasapinnaga hoonena, mis koosneb

keldrikorrusest, esimesest korrusest ja katusekorrusest. Ruumide paigutus on lahendatud

vastavalt nende funktsioonidele, tagades eluruumide mugava kasutamise ning tehniliste ja

abiruumide otstarbeka paiknemise.

Keldrikorrusele on kavandatud tehnilised ja abiruumid, sealhulgas eesruum,

majapidamisruum, WC, duširuum, saun, tehnoruum ja panipaik. Keldrikorrus on ette nähtud

hoone teenindamiseks ning puhke- ja abifunktsioonide täitmiseks.

Esimesele korrusele on kavandatud peamised eluruumid, kuhu kuuluvad esik, avatud köök,

elu- ja söögituba, magamistuba, garderoob, vannituba ning eraldi WC. Elutuba ja köök

moodustavad ühtse avatud ruumi, millest on pääs terrassile.

Katusekorrusele on kavandatud kolm magamistuba ning koridor. Katusekorruse ruumid on

ette nähtud pere liikmete puhke- ja magamisruumidena..

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vundament

Hoonele on planeeritud kandvate välisseinte alla betoonist lintvundament. Põrandaks on

planeeritud betoonplaat. Sokliosa kaetakse vahtpolüstüreenist soojustusega, mis hiljem

krohvitakse.

Vundament on projekteeritud 200 mm paksusele killustikust aluskihile, millele valatakse 200

mm paksune raudbetoonist alusvöö. Selleks tuleb eemaldada olemasolev huumus ning

teostada tagasitäide kuni killustikust aluseni. Peale vundamendi rajamist tihendada kihtide

kaupa põrandaalune täitepinnas ja paigaldatakse põranda alla soojustus, millele rajatakse

põrand.

3.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Projekteeritava hoone kandekonstruktsioonidena kasutatakse Bauroc 375+ õõnesplokkidest

välisseinu, Fibo plokkidest maa-aluseid ja sisemisi kandeseinu ning puidust

katusekandekonstruktsioone (ferme ja sarikaid).

3.3.3 Põrand

Hoone on projekteeritud soojustatud põrand. Armeeritud betoonplaat(vundament) rajatakse

200 mm paksusele soojustusele EPS100. Soojustus katta ehituskilega, mille servad omavahel

teipida kokku. Ehituskilele paigaldada armatuurvõrk min. Ø8/150/150 B500B. Valada

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 18/39

betoonpõrand paksusega 100 mm. Betoonplaadile paigaldatakse vastavalt ruumi iseloomule

parkett koos põrandaküttele sobiva alusvaibaga või keraamiline plaat.

3.3.4 Katus, katuselagi

Hoonel on villkatus. Katusekattematerjaliks on Ruukki Classic profiilplekk katusekate. Katuse

kandekonstruktsioonideks on puitfermid, vahel puistevill 400mm ja avatud katuslaega osas

puitsarikad, vahel kivivill 200 mm. Fermidele paigaldada mittehingav alukate, 32x50mm

distantliist, horisontaalne roovitus 32x100mm ning katuseplekk. Sarikatele hingav aluskate,

32x50mm distantliist, horisontaalne roovitus 32x100mm ning katuseplekk. Katuse kalle on

30⁰.

3.3.5 Välisseinad

Hoone kandvad välisseinad rajatakse 375 mm paksustest Bauroc 375+ õõnesplokkidest.

Välisseinte välisviimistlusena kasutatakse vertikaalset puitlaudist, mis paigaldatakse

tuulutatava fassaadisüsteemina. Osaliselt viimistletakse sokliosa ja fassaad paekivist

ribakiviga, mis rõhutab hoone looduslähedast arhitektuurset lahendust. Välisseinte

siseviimistluseks on krohvitud ja pahteldatud pinnad.

Maa-aluste välisseinte konstruktsioon rajatakse 250 mm paksustest Fibo 5 plokkidest, mille

välisküljele paigaldatakse hüdroisolatsioon ning 150 mm paksune kivivillast soojustus. Maa-

aluste seinte nähtavad osad viimistletakse paekivist ribakiviga.

Maapealse osa välisseina konstruktsioon koosneb välisviimistlusest, tuulutusvahest,

tuuletõkkeplaadist, 375 mm paksusest Bauroc 375+ plokist ning siseviimistlusest. Lahendus

tagab hoonele hea soojapidavuse, vastupidavuse ning energiatõhususe..

3.3.6 Siseseinad

Hoone kandvad siseseinad rajatakse Fibo plokkidest vastavalt konstruktiivsele lahendusele.

Mittekandvad siseseinad laotakse 100 mm ja 150 mm paksustest Bauroc plokkidest. Märgades

ruumides viimistletakse seinad keraamiliste plaatidega ning ülejäänud ruumides krohvitakse,

pahteldatakse ja värvitakse pinnad vastavalt sisekujunduslahendusele.

Saunaruumis rajatakse siseseintele täiendav soojustus kivivillast, alumiiniumfooliumist

aurutõke ning puitlaudisviimistlus. Siseseinte konstruktsioonid tagavad ruumide

funktsioonidele vastava tugevuse, heliisolatsiooni ja tulepüsivuse.

Siseseinte konstruktsioonid on järgmised:

1 kandvad siseseinad – Fibo plokid;

2 mittekandvad siseseinad – Bauroc 100 mm ja 150 mm plokid;

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 19/39

3 märgades ruumides keraamiline plaatviimistlus;

4 saunaruumis puitlaudisviimistlus koos täiendava soojustuse ja aurutõkkega.

3.3.7 Avatäited

Hoone välisuks on puit-alumiiniumprofiilist osaliselt klaasitud välisuks, lävepakuga. Uste

hinged, käepidemed ja lukukilbid korrosioonikindlad. Varustatud seinatõkisega,

topelttihendega ja turvahingedega.

Siseuksed on puidust, wc-lukustus liblikpöördega, lengid ja raamid tammespoonist, ilma

lävepäkuta.

Aknad on planeeritud kõik puit-alumiinium akendena, kolme kordse klaaspaketiga.

Klaaspaketi SFS-sertifitseeritud tootjatelt RT 38-10941 järgi. Klaaside paksused RT38-10316

järgi. Avatäidete tootja, tüüp ja viimistlus täpsustada tellija ja ehitaja poolt. Enne avatäidete

tellimist kontrollida ava mõõte ja täpsustada.Soojustatud välisukse soojajuhtivus on U≤1,0

W/m²K. Akna soojajuhtivus tervikuna U≤0,8 W/m²K.

Põhja- ja idasuunaliste akende päikesekaitsefaktor peab olema g = 0,55. Lõuna- ja

läänesuunaliste akende puhul peab päikesekaitsefaktor olema g = 0,4. Põhja suuna oleva

nurgaakna päikesekaitsefaktor peab olema g=0,40.

3.3.8 Varikatused, rõdud, terrassid

Osalise katusega terrass projekteeritud loode ja edela ilmakaare poolsele küljele.

Kandekonstruktsiooniks on raudbetoonist postid. Terrassi laudis valida termotöödeldud

saarelaudis, varjatud kinnitusega.

3.3.9 Välisviimistlus

• Classic profiiliga katuseplekk- RR23 Tumehall

• Vertikaalne laudis - 21x145mm, värvitud palisander/ paekivist ribakivi, toon hall.

• Uksed ja aknad väljast ja seest toon RAL7016 antratsiithall

• Terrassi laudis - Termotöödeldud saarelaudis, varjatud kinnitus, nt Benchmark või

analoog

Hoone siseviimistlusel järgida üldnõudeid:

• Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd.

• MaalritöödeRYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 20/39

3.4 Hoone tehnilised andmed

OTSTARVE 11101 üksikelamu EHITISEALUNE PIND 176,6 m² MILLEST TERRASSI PIND 53,5 m² PIKKUS 9,4 m

LAIUS 13,5 m KÕRGUS 8,9 m SÜGAVUS -2,8m ABSOLUUTNE KÕRGUS 47,7 abs MAAPEALNE MAHT 676 m3 MAA-ALUNE MAHT 311 m³ KORRUSELISUS 1,5/-1 SULETUD NETOPINDALA 194,4 m² SULETUD BRUTOPINDALA 267,6 m² KÖETAV PINDALA 194,4 m² TEHNOPIND 9,7 m² TULEPÜSIVUSKLASS TP3 KASUTUSIGA 50 a.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 21/39

4 Konstruktsioonid

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistööde piiritlus

Käesolevas osas antakse hoone konstruktsioonide planeerimise üldpõhimõtted

4.1.2 Alusdokumendid

• Tellija eskiislahendus hoone ruumiprogrammist

4.1.3 Normdokumendid

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 Ehitusaegsed koormused

• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

• EVS EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Kasutusiga

Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse

kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone

katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002

EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,

projekteeritud kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone tagajärgede klass on CC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass RC2

vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.3.2

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 22/39

4.2.3 Teostusklass ja järelvalvetase

Teostusklass: EXC2

Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.

Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5

4.2.4 Koormused

• Kasuskoormused

Põrandakoormused qk, kN/m2 Qk kN

Kasuskoormus 2,0 kN/m² 2,0 kN

Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m

grupp A 0,5 kN/m

Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN

Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0,75 kN/m² 1,5 kN

• Lumekoormus

Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,25 kN/m2

• Tuulekoormus

Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s

Tuule kiirusrõhk qp=450 N/m2

Maastikutüüp III (Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute

takistustega, mille vahekaugus ei ole suurem 20- kordsest kõrgusest (maa-asulad, äärelinnad,

ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning hoone arvutuskõrgusega 8,4 m.)

• Omakaalukoormused

Vastavalt konstruktsioonidele

4.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN

13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“.

Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS 1992-1-1.

Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 23/39

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad

valdavalt normaalklassi. Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad

näha, peavad olema kvaliteediga, mis BÜ4 kohaselt vastab klass A kvaliteeditasemele.

4.3 Hoone kandeskelett

4.3.1 Kandeelemendid

Planeeritava hoone kandesüsteemi moodustavad monoliitsed raudbetoonist

lintvundamendid, Bauroc-plokkidest ja Fibo-plokkidest kandvad välis- ja siseseinad,

monoliitne raudbetoonist vahelagi ning puidust katusekonstruktsioon, mis koosneb

puitsarikatest ja puitfermidest.

4.3.2 Üldjäikus

Üldjäikus on tagatud välisseinte, fermide ja sarikate koostöös.

4.4 Maa-alused konstruktsioonid

4.4.1 Vundament

Hoonele on planeeritud kandvate välisseinte alla lintvundament. Vundament rajada fr 16/32

tihendatud paekivikillustikule. Killustiku peale rajada betoontaldmik ristlõikega 600x200 mm,

mis armeerida 4Ø12 B500B pikivarrastega ning 400 mm sammuga Ø8 B500B põikivarrastega.

Taldmiku rajamissügavuse kõrgusmärk on -1.20 m. Taldmiku betooni klass võtta vähemalt

C25/30, keskkonnaklass XC2. Taldmikule laduda õõnesbetoonplokkidest vundamendilint, kivi

laius b=190 mm. Vundamendi pealispinnad katta hüdroisolatsiooniga. Vundamendi kohta

koostada eraldi konstruktsiooni projekt.

4.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised

piirdetarindid

Hoone kandekonstruktsiooniks maa-aluses osas on lintvundament.

4.4.3 Trepid ja pandused

Hoone edelapoolsesse sisenurka rajatakse puidust terrass. Terrassi kandekonstruktsioon

koosneb immutatud puittaladest ristlõikega 45 × 145 mm, mis toetuvad osaliselt

betoonplokkidele ning osaliselt hoone kandvatele raudbetoonkonstruktsioonidele. Terrassi

alla moodustub katusealune panipaigaruum hooajaliste esemete hoidmiseks. Terrassi

pealiskate rajatakse termotöödeldud saarelaudadest mõõtmetega 21 × 118 mm. Terrassi alus-

ja tugikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist. Konstruktsioonide lõplik dimensioneerimine

ja sõlmlahendused määratakse põhiprojekti staadiumis. Vajadusel koostatakse terrassi

kandekonstruktsioonidele eraldi insenertehniline projekt.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 24/39

4.4.4 Soklikonstruktsioon, šahtid ja süvendid

Sokli kõrgus maapinnast 30 cm. Soojustada EPS120 soojustusplaatidega. Sokli soojajuhtivus

U≤0,19 W/m²K.

4.4.5 Erimeetmed

Põrandaalune hüdroisolatsioon paigaldada soojustuse alla.

4.5 Maapealsed konstruktsioonid

4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hoone kandekonstruktsiooni ning peamised piirdetarindid moodustavad Bauroc- ja Fibo-

plokkidest kandvad seinad, monoliitne raudbetoonist vahelagi ning puitvahelagi. Katuse

kandekonstruktsioon koosneb puitsarikatest ja puitfermidest. Hoone ruumiline jäikus

tagatakse kandvate seinte ning vahelagede koostööga. Konstruktsioonide täpne

dimensioneerimine ja sõlmlahendused esitatakse konstruktsiooniosas.

4.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Hoone kandekonstruktsiooniks on Bauroc- ja Fibo-plokkidest kandvad seinad ning monoliitne

raudbetoonist põrandaplaat. Katuse kandekonstruktsioon on puitkandjatel ja kaetud

profiilplekiga.

4.5.3 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Hoone mittekandvad siseseinad laotakse plokkidest paksusega 100 ja 150 mm.

4.5.4 Katusekonstruktsioonid

Hoonel on villkatus. Katusekattematerjaliks on plekkprofiilist katusekate. Katusekatte

tugikanga pinnamass peab jääma 140-200 g/m2 juurde. Võimalusel kasutada mittekootud

polüesterkiudtugikangga armeeritud materjale. Katuse kandekonstruktsioonideks on

puitfermid, vahel min. vill 400mm. Fermi ülemisele vööle paigaldada aluskate, distantsliist,

roov ja profiilplekk. Distantsliist paigaldada fermi kohal, roovi samm vastavalt valitud

katusekattele. Fermi alumise vöö alla paigaldada aurutõkkekile, roov 22x50 mm ja

siseviimistlusmaterjal.. Katuse kalle on 45⁰ ja 20⁰.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 25/39

5 Tuleohutus

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse hoone tuleohutus. Tõendatakse tuleohutusnõuete täitmine.

5.1.2 Normdokumendid

• Tuleohutuse seadus

• Siseministri 30.03.2017 a. määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"

• Siseministri 07.01.2013 a. Määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse"

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS-EN IEC 62305-1:2025- Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted

• EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

5.1.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Tuleohutusklass: TP3

Kasutusviis: I (eluhooned)

Kasutusotstarve: 11101 - üksikelamu

5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.2.1 Tuleohutuskujad

Hoonete vahelised tuleohutuskujad naaberkruntide vahel on vähemalt 10 meetrit.

5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Üksikelamu kandekonstruktsioonile nõudeid ei esitata.

5.2.3 Põlemiskoormus

Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/m².

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 26/39

5.2.4 Ladustamine

Hoones ei ladustata põlevmaterjale.

5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus

Hoones ei moodustata tuletõkkesektsioone.

5.4 Tuletundlikus

• Laed: Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2

• Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata

• Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D-s2,d2

• Katusekatetele BROOF (t2-t4)

• Tehnoruumis seinad ja lagi B-s1,d0; põrand DFL-s1

• Terrass DFL-s1

5.5 Evakuatsioonilahendus

5.5.1 Üldist

Evakueerumiseks hoonest kasutatakse välisuksi ja aknaid.

5.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Pääs keldrikorrusele on lahendatud hoonesisese trepi kaudu esimeselt korruselt. Keldrikorrus

on ette nähtud tehniliste ja abiruumide kasutamiseks ning sellele on tagatud ohutu ja mugav

juurdepääs

Katusele pääs on ette nähtud teisaldatava redeli abil. Katuse hooldus- ja ülevaatustööde

ohutuks teostamiseks on katusele kavandatud lumetõkked. Katuse hooldus toimub vastavalt

vajadusele ning selle käigus tagatakse tööde ohutus vastavalt kehtivatele nõuetele. hooldus- ja

ülevaatustööde teostamiseks.

5.6 Tuleohutuspaigaldised

5.6.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Hoone varustatakse autonoomse tulekahju- ja valvesignalisatsiooni süsteemiga.

5.6.2 Turvavalgustus

Hoone välisvalgustitega hoone seinal ja teed-platsid valgustatakse kogu territooriumi ulatuses.

5.6.3 Piksekaitse

Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 27/39

5.6.4 Suitsuärastus

Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.

5.6.5 Tuleohutusabinõud hoones

Võimalusel kõigisse eluruumidesse ette nähtud vingugaasianduri paigaldus. Andurid

paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Andur ei tohiks asuda

ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal. Anduri paigaldada seinale kohtades, kus asub

põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv kamin.

Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt (soovitavalt iga nädal) testima ning seda

aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest tolmuimeja pehme harjaga puhastama.

5.6.6 Tulekustutid

Hoonesse paigaldada omal soovil üks 6 kg laenguga A klassi käsikustuti – asukohaga nt.

tehnoruum.

5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Hoone ventilatsioon vastab Eesti Standard EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii, et ei tekiks täiendavat

tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioon toimub tuletõkkesektsioonist läbiminekul läbi

tuletõkkeklappide ja -luukide. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse süttivast

tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud

tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

Isolatsioon peab olema standardi SFS 3976 ja EVS 812-2:2014 tuleohutusnõuete kohane.

Isolatsioonide tulepüsivusklass määratakse valmistaja tehtud ametlike katsetuste alusel, mis

tehakse juhendi RT YM2-21074 kohaselt.

Hoones kasutatakse D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru,

välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul.

Köögis pliidi kohale paigaldatakse kohtväljatõmme, mille väljatõmbetorud juhitakse läbi

välisseina. Hoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, paigaldatakse tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali

ühendamiseks paigaldatakse painduvaid kanaleid.

Köökides ja teistes sellelaadsetes ruumides, kus kanalisse võib koguneda kergestisüttivaid

aineid või palju tolmu, peavad väljatõmbekanalid alati olema mittesüttivast materjalist ja

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 28/39

takistama tule levikut lähedal asuvatele konstruktsioonidele ning teistesse

tuletõkkesektsioonidesse. Kanal peab olema sileda sisepinnaga ja kergesti puhastatav.

Kanalid ja ventilatsiooniagregaadid tuleb varustada küllaldase hulga piisavalt suurte

puhastusluukidega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väljatõmbeseadmete puhastatavusele.

Puhastusluukide asupaigad tuleb valida nii, et puhastustöid saaks teha hõlpsasti ja turvaliselt.

Sissepuhkesüsteemid varustatakse puhastusluukidega vastavalt kaalutlusele. Puhastusluugid

tuleb paigaldada tuletõkesti kohale, kanalitesse pöördega üle 45° nurgakohtade lähedale ja

rõhtkanalitesse soovitavalt kuni 8 m vahemaaga ning kanalite hargnemiskohtadele, kui neid ja

neist lähtuvaid hargnevaid kanaleid ei saa puhastada teisiti, näiteks klappide kaudu.

5.7.2 Kütteseadmete tuleohutus

Üksikelamut köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille agregaat paigaldatakse tehnoruumi.

Korstna tuleohutus

Hoonesse on projekteeritud üks kahe lõõriga moodulkorsten, mille külge ühendatakse elutoas

paiknev tahkeküttekolle (kamin). Korstna temperatuuriklass on T600.

Korstna paigaldamisel ning läbiviikude rajamisel tuleb järgida korstna tootja paigaldusjuhiseid

ja kehtivaid tuleohutusnõudeid. Korstna läbiviigud ehitise konstruktsioonidest isoleeritakse

mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga (nt mineraalvill), mille mahukaal on vähemalt 100

kg/m³ ning maksimaalne töötemperatuur vähemalt 600 °C. Horisontaalsed läbiviigud

põlevmaterjalist seintes paksusega alla 300 mm isoleeritakse vähemalt kahekordse

isolatsioonikihiga võrreldes vertikaalsete läbiviikudega. Kui läbiviigu pikkus ületab 300 mm

või suitsugaaside temperatuur on üle 300 °C, teostatakse läbiviik üksnes vastavalt korstna

tootja paigaldusjuhendile.

Küttetorustike läbiviigud läbi tuletõkkesektsioonide tihendatakse vastavalt tarindite

tulepüsivusklassidele sertifitseeritud materjalidega. Kasutatavad isolatsioonimaterjalid ei tohi

vähendada tarindite tulepüsivust ega ruumide tuleohutusomadusi. Isolatsioonikatete

pinnakihid peavad vastama vähemalt järgmistele tuleohutusklassidele:

• üldruumides C-s2,d1;

• tehnoruumides ja koridorides B-s1,d0;

• evakuatsiooniteedel A2-s1,d0.

Tahmaluugi alumine serv peab paiknema vähemalt 50 mm kõrgusel põlevmaterjalist

põrandast ning tahmaluugi ees tuleb tagada vähemalt 0,6 m vaba hooldusruumi.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 29/39

Vastavalt EVS 812-3 nõuetele peab viilkatuse korral korstna ots ulatuma vähemalt 1,0 m

kõrgemale katuse pinnast.

Kamina tuleohutus

Küttekolde esine põrand kaitstakse mittepõleva kattematerjaliga (terasplekk, keraamiline

plaat või spetsiaalne karastatud klaasplaat). Kaitsekatte ulatus peab kinnise uksega küttekolde

puhul olema vähemalt 100 mm väljapoole ukseava mõlemast servast ning vähemalt 400 mm

ettepoole küttekolde ukse tasapinnast. Kaitsekatte lahendus peab vastama kehtivatele

tuleohutusnõuetele ning küttekolde tootja paigaldusjuhendile.

Elektrikerise tuleohutus

Kerise juhtimisseadmete ette peab jääma 80 cm vaba ruumi kerise käsitsemiseks. Kütteseadme

paigaldus ehitisse toimub vastavalt tootja etteantud juhistele.

5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee

Päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

Juurdepääsutee võimaldab päästetehnika ligipääsu hoonele ning vastab EVS 812-7 nõuetele.

Päästesõidukite liikumisteed ja juurdepääsud on näidatud asendiplaanil.

5.9 Väline tulekustutus

Vajalik normvooluhulk üksikelamule on 10 l/s 3 h jooksul. Hoone väline tulekustutus on

lahendatud olemasoleva loodusliku veevõtukoha (LVK) baasil. Lähim looduslik veevõtukoht

paikneb Seli allika piirkonnas ligikaudu 232 m kaugusel projekteeritavast hoonest.

Veevõtukoht on päästetehnikale aastaringselt ligipääsetav.

Välise tulekustutuse lahendus vastab siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, siseministri 18.02.2021

määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning standardi EVS 812-6 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 30/39

6 Eriosad

6.1 Küte

Küttesüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod.

• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID

• Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• Talvel t = -21°C; RH = 80%.

• Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• Suvine välisõhu arvutuslik temperatuur +27 °C;

• Suvine välisõhu arvutuslik suhteline õhuniiskus 50 %.

SISEKLIIMA PARAMEETRID

• Temperatuur

Ruum Ruumi arvutuslik temperatuur, ˚C

Elutuba, köök, esik 21

Magamistuba 21

Pesuruumid 24

Tehnoruum 19

Hoonet põhiliseks kütteallikaks on planeeritud õhk-vesi soojuspump, mille siseosa paigaldada

tehnoruumi.

Süsteemide kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoones on põrandküttesüsteem, mille

soojuskandjaks on vesi arvutusliku küttegraafikuga 36/31 ˚C. Tarbevee soojendamine on ette

nähtud soojuspumpa integreeritud soojaveeboileriga.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 31/39

Põrandkütte soojuskandja sekundaarpoole pealevoolutemperatuuri reguleeritakse

automaatikasüsteemi poolt, vastavalt välisõhu temperatuurist paikapandud küttegraafikule.

Soojuspumba seadmete tarne ja paigaldus koos tööjoonistega teostatakse töövõtja poolt.

Maksimaalseks põranda temperatuuriks eluruumides on 29°. Põrandaküttesüsteemi torustik

ehitatakse hapniku difusiooni tõkkekihiga PEX-a plasttorudest Ø16x2,0 ning paigaldatakse

seinast 100...150 mm kaugusele, märgruumides toru paigaldsussammuga 150 mm,

eluruumides 200mm. Põranda paisumisvuugiga ristuv küttetoru paigaldada vuugi kohale

kaitsetorusse l=300mm. Vesipõrandküttesüsteemi soojusväljastuse reguleerimine toimub

termoajamiga ventiilide sulgemise ja avamisega vastavalt ruumiõhu temperatuurile või

põranda temperatuurile. Põrandaküttekollektor paigutatakse majandusruumi seinale.

Iga ruumi seinal 1.4-1.6m kõrgusele põranda pinnast on ruumi- ja põranda

temperatuuriandur, mis läbi ruumikontrolleri juhib põrandakütte kollektoris olevaid

mootorventiile. Õhu eraldamine kollektorite vahelisest jaotustorustikust toimub

magistraaltorustiku ja püstikute kõrgematesse punktidesse paigaldatud automaatsete

õhutusventiilide kaudu. On oluline järgida täpselt põrandaküttesüsteemi tootja poolt

põrandatele esitavaid nõudeid ja paigaldusjuhendeid.

Küttesüsteem projekteerida koos ventilatsioonisüsteemiga eraldi tööna eriala inseneri poolt.

6.2 Ventilatsioon ja jahutus

Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• EVS 932:2017 "Hoone ehitusprojekt";

• EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded;

• LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”;

• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”.

• EVS-EN 12792:2004 „Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid“;

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja

akustikast. Moodul M1-6“;

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 32/39

Üksikelamu on ettenähtud lahendada ühe ventilatsiooniagregaadiga.(näiteks ventseade Flexit

Nordic S4 või analoog).

Süsteemi kogu õhuhulk on +0,080/-0,080 m3/s.

Rootorsoojustagasti temperatuuri suhtearv minimaalselt 83% ja ventilatsiooniseadme SFP

maksimaalselt 1,4.

Seade on varustatud elektrilise järelküttekalorifeeriga.

Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi.

Ventilatsiooni lahenduse kohta koostatakse eraldi vastav insenertehniline projekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

6.2.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Õhuvahetus arvutatakse ruumides inimeste arvu või normvooluhulkade järgi.

Ventilatsioonisüsteemides on ette nähtud kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades

võimalikult kõrgema kasuteguriga soojustagasti tüüpi. Ventilatsioonisüsteemi juhib

integreeritud seadme automaatika.

6.2.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsiooniseadmena tuleb kasutada komplektset ventilatsiooniseadet, mis on valmistatud,

testitud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele standarditele ning nende kohta peab olema

kättesaadav piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed koosnevad reeglina

isoleeritud kestast, sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatoritest, soojenduskalorifeerist,

soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu filtritest, soojustatud, ajamiga klappidest ja

juhtimisautomaatikast. Seadmed peavad vastama kehtivatele standarditele, on testitud

vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni

keskseadmed. Mehaanilised omadused” ja EVS-EN 13053 „Hoonete ventilatsioon.

Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused” ning

nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon.

6.2.4 Põhiseadmed ja materjalid

Ventilatsiooniagregaadid

Hoone üldventilatsioon on lahendatud 1 agregaadiga. Agregaat on varustatud soojustagastiga.

Paigaldatav ventilatsiooniagregaat peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaini nõuete osas.

6.2.5 Lõppelemendid

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 33/39

Sõltuvalt ventileeritavate ruumide iseloomust valitakse ventilatsiooni lõppelemendid ning

reguleeritakse välja ettenähtud õhuhulgad. Lõppelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et

kogu viibimistsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus.

Õhuhulkade reguleerimine peab toimuma nii, et õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks

lubatust suuremat müra. Ruumide õhujagajad võivad olla tehtud terasplekist või alumiiniumist

ja kuumvärvitud.

Õhujagajad peavad kogu töötsoonis tagama:

- efektiivse õhuvahetuse

- normidekohase õhu liikumiskiiruse

Restid, õhujaoturid, sissepuhke- ja väljatõmbe klapid peavad olema varustatud õhuhulga

reguleerimisse võimalusega ning peavad olema lahtivõetavad puhastamiseks.

Siirdeõhu liikumise tagamiseks ruumide vahel kasutada vastava konstruktsiooniga ukse

lävepakke.

6.2.6 Reguleerklapid

Ümarkanalite puhul tuleb kasutada ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega)

IRIS- tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab

võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole

ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks. Ühekordse reguleerimisega klappidel on

asendi näidik ja lahti/kinni silt. Need peavad olema sellise tarindusega, et nende

reguleerimisasend säiliks.

6.2.7 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked

Õhuhaare on ette nähtud teostada võimalikult päikesevarjulisest suunast. Resti ehitus peab

normaaltingimustes tõkestama vee ja lume läbipääsu. Vastavalt Eurovent 2/5 tingimustele

peab vihmatakistus olema vähemalt 98%. Maksimaalne õhu kiirus välisrestis ei ole soovitav

üle 2,0m/s. Välisõhurestid on tehtud tsingitud terasplekist ja kuumvärvitud. Resti tagaküljel

peab olema ilmastikukindel kaitsevõrk, mille silma suurus on ligikaudu 10mm.

Täiendavaid meetmeid heitõhu puhastamiseks pole vaja kasutada.

6.2.8 Õhukanalid ja isolatsioon

Vastavalt vajadusele paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Kinnituste

dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 34/39

torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.

Ventilatsioonitorustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen

Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m².

6.2.9 Mürasummutus

Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus

leviv ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks seadme suhtes ümbritsevas

keskkonnas lubatust suuremat müra.

Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud mürasummuteid.

6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa

• Määrus nr.315. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.

6.3.1 Veevarustus

Käesoleva projektiosa seletuskirjas kirjeldatakse hoonete veevarustuse lahendusi eelprojekti

mahus. Eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium ning on ette

nähtud kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljastamiseks.

Veevarustus ja kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 921:2022Veevarustuse välisvõrk

• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 35/39

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku kasutusiga on 50 aastat (vastavalt heale

ehitustavale). Sanitaartehniliste seadmete kasutusiga on 20 aastat (vastavalt heale

ehitustavale).

Veevarustus lahendatakse lokaalselt. Elamu plaanitakse varustada majandusjoogiveega

Männimäe kinnistul oleva puurkaevu abil.

Külm vesi tuua hooneni PE100 32x3,0 PN16 veetorustikuga. Toru paigaldada külmumispiirist

allapoole. Toru läbiminek plaatvundamendist teha läbi hülsstoru.

Elamu orienteeruv veekulu: Q=0,6 m3/d

Sekundiline: q=0,8 l/s

Elamu sisemised külma- ja kuumaveetorustikud paigaldatakse vask- või plasttorudest varjatud

ehitusviisidega (ripplagede vahele ja seintesse). Kuuma vee valmistamine toimub lokaalse

maakütteboileri abil. Hoones olevateks tarbijateks on vannitoas olevad wc loputuskast,

kraanikauss, duššinurk ja pesumasin, köögis kraanikauss ja nõudepesumasin. Veesõlme

soovituslik asukoht on tehnoruumis. Soe tarbevesi saadakse soojuspumba siseosast, mis asub

tehnoruumis.

6.3.2 Kanalisatsioon

Käesoleva projektiosa seletuskirjas kirjeldatakse hoonete kanalisatsiooni lahendusi

eelprojekti mahus. Eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium

ning on ette nähtud kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa

väljastamiseks.

Kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

WC/Vannitubadest, köögist ja tööpinnast on vaja tagada reovee kanaliseerimine. Elamu on

planeeritud kanaliseerida mahutisse. Köögist juhtida reovesi kraanikausist, vannitubadest

ühendada kanalisatsioonisüsteemi WCpott, kraanikauss.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 36/39

Hoonesse on projekteeritud olmekanalisatsiooni süsteem.

Projekteeritud hoone kanalisatsioonitorustike eluiga – 50 aastat.

● Arvutuslik reovee vooluhulk:

● ööpäevane 0,5 m³/d.

Hoonesisene kanalisatsioonitorustik paigaldatakse PP kanalisatsioonitorudest de40…110mm.

Kanalisatsioonitorude minimaalsed kalded võtta: 50mm i≥0,02, 75mm i≥0,02, 110mm

i≥0,015. Sajuveetorude puhul 110mm i≥0,015. Projekteeritud kanalisatsioonipüstikud

monteeritakse selleks ette nähtud šahtidesse. Süsteemi õhustuse tagamiseks ühendatakse

kanalisatsioonitorustikud tuulutuspüstikutega, mis viiakse katusel minimaalselt 0,5m üle

katuse pinna.

Trappidena kasutatakse tehnoruumide põrandates vertikaalse väljavooluga ujuva haisulukuga

ning R/V kaanega plasttrappe.

Kinnistu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne.

6.4 Elektrivarustus

Elektrivarustuse projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Eesti Standardi sari EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 Madalpingelised

elektripaigaldised, sarja käesoleval ajal kehtivad standardid

• EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

• Eesti Standardi sari EVS-EN 61140:2016 Ehitiste elektripaigaldised, sarja käesoleval

ajal kehtivad standardid

• Eesti Standardi sari EVS-EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3:

Erinõuded madalpingelistele lülitusaparaadikoostetele, millele pääsevad

kasutamiseks juurde tavaisikud. Jaotuskilbid.

Elektripaigaldise kasutusiga on vastavalt heale ehitustavale 20 aastat. Hoone elektrivarustus

on 3x25A. Hoone sisene elektrikilp asub tehnoruumis.

Hoone varustada üldvalgustuse, pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks elektrisüsteemiga.

Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa kasutuse. Kõik tugev- ja

nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi tööna.

Kõik elektriliinid teha vaskjuhtmete ja –kaablitega. Kaabli tuletundlikkus (ehitis üldiselt)

vastavalt SiM määrus nr. 17 lisa 10 on Dca-s2,d2,a2.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 37/39

Peakilp varustatakse kaitsemaanduse ja liinipingekaitsmega. Elektriseadmete maandamiseks

on kõikidel liinidel eraldi kaitsejuhe PE, milline ühendatakse peakilbi maanduslatiga.

Hoonesiseste potensiaalide ühtlustamiseks maandatakse ka kõik hoonesse sisenevad ja

väljuvad metalltorud ja ehituslikud metallosad. Voolusüsteem vastab eurostandardile

400/230V.

Elektrikaablid haljastuse all paigaldada 0,7 m sügavusele planeeritud maapinnast. Teekatte all

paigaldada kaabel 1,0 m sügavusele 75 mm läbimõõduga kaitsetorusse, mille tugevusklass on

750N. Kaabel ca 0.3 m kõrguselt märgistada märgistuslindiga. Kaablikaevikust väljakaevatavat

pinnast ei tohi kasutada kaablit ümbritsevaks esmaseks tagasitäiteks, kaabel paigaldada

liivapadjale ning kaitsta pealt liivakihiga. Kaablitoru ümber kasutada esmase tagasitäitena

kivivaba pinnast. Kaevikute kaevamisel kaevata V– kujuline kaevik või toestada kaeviku sein,

et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Haljasala tuleb taastada

projekteeritud kinnistuvälise kaablitrassi kaeveala ulatuses. Kaablite paigaldamisel järgida

tootjapoolseid ettekirjutisi minimaalsetele pöörderaadiustele. Töid ja mõõtmisi peab teostama

vastavat pädevustunnistust omav firma.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 38/39

7 Looduskaitselised tingimused ja meetmed

Kinnistu piirneb kaitsealaga. Hoiuala kaitse eesmärgiks on kaitstavate elupaikade ja liikide

soodsa seisundi säilitamine. Ehitustööde kavandamisel ja teostamisel tuleb arvestada hoiuala

kaitseväärtustega ning vältida tegevusi, millega võib kaasneda kaitstavate elupaikade

kahjustamine või hävimine.

Ehitustööde, sealhulgas kaevetööde teostamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:

• ehitustööde ala tuleb piiritleda selliselt, et ehitustöödeks vajalik ala ei laieneks hoiuala

ega kaitstava elupaigatüübi alale;

• ehitusmaterjalide, ehitusjäätmete, masinate ja seadmete ladustamine ning

ehitusmasinate liikumine hoiuala ja kaitstava elupaigatüübi alal ei ole lubatud;

• kaevetööde käigus eemaldatav pinnas tuleb paigutada ehitusala piiresse selleks ette

nähtud alale ning seda ei ole lubatud kuhjata ega planeerida hoiualal paiknevale

kaitstavale elupaigatüübile;

• eemaldatud pinnast ei tohi kasutada kaitstava elupaigatüübi täitmiseks, tõstmiseks ega

maapinna planeerimiseks;

• kaevetöödel tuleb vältida pinnase sattumist hoiuala ja kaitstava elupaigatüübi alale;

• ehitusmasinate liikumine ja pinnase tihendamine tuleb võimalusel hoida

minimaalsena ning piiritleda kindla ehitustööde alaga;

• ehitustööde käigus tuleb vältida olemasoleva loodusliku taimkatte ja pinnase

põhjendamatut kahjustamist;

• pärast ehitustööde lõppu tuleb ehitustööde käigus kahjustatud väljaspool ehitist

asuvad pinnasealad korrastada ning taastada nende varasem seisund, lähtudes

looduskaitselistest tingimustest.

Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada, et ehitustegevus ei kahjustaks hoiuala kaitseväärtusi

ega kaitstavaid elupaigatüüpe. Töövõtja peab enne tööde alustamist tutvuma käesolevas

projektis toodud looduskaitseliste tingimustega ning tagama nende järgimise kogu

ehitusperioodi vältel.

Juhul kui ehitustööde käigus tekib vajadus muuta tööde ulatust või teha töid väljaspool

projektis määratud ehitusala, tuleb enne tööde tegemist hinnata nende mõju hoiuala

kaitseväärtustele ning vajadusel kooskõlastada tegevus Keskkonnaametiga.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja

antud juuni 2026

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 39/39

Anna Paavel

Arhitekt

19. juuni 2026

A- 01

A- 03

A-01

A-01

A-04

A-05

A- 06

A- 01

A-01

A-02 A-05

SU -02

SU -01

SU -02

VU-01

A-03

A

B

C

D

1

2

3

4

Männimäe

±0.00 = +66.98

1

2

3

4 5 6

7 8

13,5

9,3

17,5 16,1

Ümbertõstetav piirdeaed väljapoole sõidutee vaba ruumi Allpool sinisega uus asukoht 4,0 m sõidutee katte servast

Prügikonteinerid

30,0

Veetorustik ühendatakse Männimäe kinnistul asuva puurkaevuga

Elektrikaabeli algus on Männimäe liitumispunktist koordinaatidel 6552591.32, 547101.39

4,0

201 09

Seli- Ange

rja tee

4,0

10,0

Riigitee katte serv

7, 7

R6,0

3,8

+66.68

+66.68

+64.14 +64.14

+66.68

Pumba välisosa asukoht keldrikorruse tasandil terrassi all

4,0

3, 5

MAJA NURGAKOORDINAADID NURK X Y

1 6552715.96 547236.62 2 6552708.36 547239.56 3 6552703.48 547226.99 4 6552711.08 547224.04 5 6552712.69 547228.19 6 6552713.80 547227.75 7 6552715.63 547232.45 8 6552714.51 547232.89

ASENDIPLAAN

Üksikelamu ehitusprojekt

tellija:

Eraisik EELPROJEKT

AS-4-01 kuupäev:

mõõtkava:

projekti nr: Kärneri 5-9,Tallinn, Harjumaa 13521 tel. +372 556 833 87

Reg. nr 12869045 MTR: EEP003282 Projekteerimine

Inseneribüroo INS Projekt OÜ

töö:

joonise nr:

1:500

Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond

19.06.2026

2606-097

arhitekt: Anna Paavel

TINGMÄRGID

Juurdepääs kinnistule

Kinnistu piir

Projekteeritav elamu

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Projekteeritud killustikuga tee

Projekteeritud terrass

Sissepääs hoonesse

//digitaalselt allkirjastatud//

TEHNILISED NÄITAJAD

Krundi pind 5980,0 m² Ehitisealune pind 176,6 m²

Korruselisus 1,5/-1 Hoone suletud netopind 194,4 m² Köetav pind 194,4 m² Hoone maapealne maht 676 m³ Hoone maa-alune maht 311 m³ Hoone kõrgus 8,9 m Hoone sügavus -2,8 m Hoone abs kõrgus 47,7 m Hoone pikkus 9,4 m Hoone laius 13,5 m Hoone tulepüsivusklass TP 3 Parkimiskohad 4 tk

Olemasolevad vundamendid

Likvideeritav vana talumaja vundament

Ehituskeeluvööndi piir 50m

Teekaitsevöönd

Projekteeritud veetorustik

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik

Projekteeritud madalpingekaabel

Männimäe

Nähtavuskolmnurk 3x190m

Lubjanriikas aruniit

Olemasolev piirdeaed

Ümbertõstetud piirdeaed

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 05.09.2026 nr 556063

Meie 14.09.2026 nr 7.1-2/26/11956-4

Männikääru kinnistu ehitusloa taotluse

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Rapla maakonna Rapla valla

Pirgu küla Männikääru kinnistu ehitusloa taotluse (menetlus nr 556063).

Kinnistu (katastritunnus 66801:001:2849) asub riigitee nr 20109 Seli-Angerja tee (edaspidi

riigitee) km 2,10-2,19 kaitsevööndis.

Ehitusluba taotletakse üksikelamu (EHR kood 121457887) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on

Inseneribüroo INS Projekt OÜ „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 26060907“

(edaspidi projekt).

Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 16.07.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/11956-2.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekti on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile:

ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingus nr 7.1-

1/26/2478-5 esitatud tingimustel ja Transpordiametile üle antud enne mistahes ehitisele ehitamise

alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu riigitee km 2,105.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult taotluses (menetlus nr 556063) nimetatud ehitiste ehitamise. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 2606097_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri - Lisa 2. 2606097_EP_AS-4-01_v02_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]