| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-7/26/11365-3 |
| Registreeritud | 11.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-7 Keskkonnaalaste lubade kirjavahetus ja kooskõlastused |
| Toimik | 7.1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Sander Koemets (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Peipsiääre Vallavalitsus [email protected]
11.09.2026 nr DM-136878-11
Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321420 muutmistaotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine
Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kuuri, Võisiku küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas 12.06.2026 Keskkonnaametile Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321420 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.06.2026 dokumendina nr DM- 136878-1, nõuetele vastav taotlus on registreeritud 25.06.2026 dokumendina nr DM-136878-4). Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.09.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Lisateave:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisa: Vilkmanni_KMH_algatamata_jätmine_eelnõu_11.09.26.pdf
Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, osaühing MOREEN, Transpordiamet
Aare Mark 5064227 [email protected]
2(2)
EELNÕU
11.09.2026
Vilkmanni liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes osaühing MOREEN esitatud Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,
maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lisaks olemasolevatele
kõrvaltingimustele Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:
1.3.1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.
1.3.2. Peale kaevandamisloa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Mõõtmised
peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada
esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku
täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid
(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,
tööaja optimeerimine).
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kuuri, Võisiku küla, Põltsamaa vald,
Jõgeva maakond) esitas 12.06.2026 Keskkonnaametile Vilkmanni liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321420 muutmise taotluse
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.06.2026 dokumendina nr DM-
136878-1, nõuetele vastav taotlus on registreeritud 25.06.2026 dokumendina nr DM-136878-
4).
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist sest, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa ulatub 0,16 ha
ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara
kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura
2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning
kultuurimälestisi.
2.2. Keskkonnaamet võttis 30.06.2026 kirjaga nr DM-136878-6 Vilkmanni liivakarjääri
kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Keskkonnaloa muutmistaotlus on 30.06.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vilkmanni liivakarjääri
keskkonnaloa muutmise taotluse 30.06.2026 nr DM-136878-7 Peipsiääre Vallavalitsusele.
Peipsiääre Vallavolikogu 26.08.2026 otsusega nr 45 otsustas nõustuda keskkonnaloa nr
L.MK/321420 pikendamisega 15 aasta võrra.
KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi
§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh
KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.
3. Vilkmanni liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/321420.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist.
Kaevandamisloa L.MK/321420 (kehtivusaeg 06.02.2012 - 06.02.2027) alusel on õigus
kaevandada taotlejal Vilkmanni liivakarjääris ehitusliiva.
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
L.MK/321420 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist
vastavalt taotlusele.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Mäetehnilised tingimused Vilkmanni liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga
keerulised, kattekiht on õhuke, osa varu asub küll põhjaveetasemest madalamal ja juurdepääs
karjäärile on hea. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva
tee (nr 14235), kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Transpordist tingitud tolmu
leviku piiramiseks tuleb karjääri viivat teed kuival aastaajal vajadusel niisutada. Kattekiht on
juba osaliselt karjääri mäeeraldise alalt kooritud ja vallitatud mäeeraldise teenindusmaale.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamise
jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi kaevandamisel tuleb
esmalt langetada mets ja võsa, kus seda veel tehtud ei ole, siis juurida kännud ja koorida
kattekiht. Välja juuritud kännud ladustatakse aunadesse, kuivatatakse ja seejärel purustatakse
ning kasutatakse hakkepuiduna. Katendi moodustab kasvukiht (muld) mahus 2 tuh m3. Katendi
koorimine on toimunud ja toimub etappide kaupa, mis välistab katendi pikaajalise säilitamise
puistangutes. Katendi (mulla) saab vallitada ja on juba vallitatud kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse karjääri äärealale. Kasvukihi (mulla) vallitamisel on jälgitud, et ei toimuks
segunemist teiste materjalidega. Katendi koorimine ja vallitamine on toimunud ja peab
toimuma kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise
stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Aunasid ei tohi tihendada, et säilitada
mulla bioloogilist aktiivsust. Katend on vallitatud mäeeraldise teenindusmaa kaguosas Annuse
kinnistu elamu suunale, millest on kujundatud tõhus müra- ja õhusaaste tõke karjääri piirile.
Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade korrastamisel. Vastav
mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud ala
korrastamistöid. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole
olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei
nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate
saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja seejärel veealune varu.
Veetasemest kõrgemal asuvat maavara kaevandatakse ekskavaatori või rataslaaduriga.
Ekskavaatoriga kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal ning rataslaaduriga
kaevandamisel seisab laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Nii
ekskavaator kui ka rataslaadur laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele.
Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale
nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali
realiseeritakse looduslikuna, kalluritele laadib liiva frontaallaadur. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei
pumbata ja põhjaveetaseme alandamist ei toimu.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub
korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi. Vilkmanni liivakarjääri liiva
kasutatakse looduslikul kujul. Vilkmanni liivakarjääri puhul kasutatakse mulda karjääri
veepealsete nõlvade katmiseks, et nõlvad metsastada. Karjääri nõlvad kaetakse kuni 0,2 m
paksuselt mullaga.
Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala veekoguks ja metsamaaks.
Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei
teki Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks
vibratsiooni tekitada.
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa
ulatub 0,16 ha ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse, kus on säilinud looduslik
seisund. Taotletava Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,67 ha. Luba
taotletakse 15 aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja poolt Kivimäe (katastritunnus
57603:001:0801) ja Linmetsa (katastritunnus 57603:001:0105), lääne poolt Väljaotsa
(katastritunnus 57603:001:0684), lõuna ja edela poolt Anne (katastritunnus 57603:001:0463),
ida poolt 14235 Nõva tee (katastritunnus 57603:001:1170) maaüksustega ning üle Nõva tee
jääb Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) maaüksus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva tee (nr 14235),
kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis ja
mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigi kõrvalmaantee kaitsevööndisse. Maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321420 kõrvaltingimustes on kirjas, et Maanteeameti Lõuna regioon
lubab kaevandada ehitusliiva mitte lähemalt kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700). Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa piirnevad vahetult Haavakivi jõe piiranguvööndiga.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idaossa jääb Elektrilevi OÜ
elektrimaakaabelliin AXPK.4x50 (vid tunnus 214106536), mille kaitsevöönd on piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 50 lõige 10 kui
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada
selle kinnistu omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara
kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit
Kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt jääb Vilkmanni karjäär mäetööstusmaa alale.
Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse
energiakasutus.
Maastikuliselt paikneb Vilkmanni liivakarjäär Ugandi platool. Karjääri aluspõhja moodustab
Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) väga peeneteraline ja
peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise kattekihi moodustab kasvukiht (muld, Q2_S) paksusega
0,0...0,4 m, keskmiselt 0,2 m. Kattekiht puudub karjääri keskosas, kust see on eelneva
kaevandamise käigus eemaldatud.
Vilkmanni liivakarjääri kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv kruusa ja veeristega
(Q1jrVr_fg) paksusega 6,8 - 12,4 m, keskmine paksus on 9,6 m.
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis on 14 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste
alla 0,05 mm) sisaldus vahemikus 1,6...6,6% (kaalutud keskmisena 2,9%), kruusa (osakeste üle
5 mm) sisaldus 0,0...37,4% (kaalutud keskmisena 12,2%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm)
osakaal on 59,8...96,5% (kaalutud keskmisena 85,0%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul
1,0...3,1 (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4. plokis on 9 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla
0,05 mm) sisaldus vahemikus 2,0...6,4% (kaalutud keskmisena 3,1%), kruusa (osakeste üle 5
mm) sisaldus 0,0...14,5% (kaalutud keskmisena 4,8%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm) osakaal
on 82,4...97,8% (kaalutud keskmisena 92,1%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5...2,7
(keskmiselt 1,7 – peeneteraline liiv).
Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavimoreen (Q1jrVr_g).
Peene- ja keskmiseteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.
Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt
ehitussegudes. Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks.
Hüdrogeoloogilised tingimused Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise alal on lihtsad, alal levib
liustikujõesetete veekiht, vesi on vabapinnaline, veepidemeks on liivsavimoreen. Uuringu
teostamise ajal 2010. a juulis oli veetase puuraukudes 3,0...8,5 m sügavusel maapinnast ehk
60,6...62,2 m absoluutsel kõrgusel, järgides kasuliku kihi lamamiks oleva moreenilasundi
reljeefi.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700).
Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale
veekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Põhjavesi
Vilkmanni liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega
suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse varu kaevandamisel
ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara valli nõrguma.
Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud
kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja
kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud
valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Juhul kui avarii tõttu satubki
määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti
eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja
laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks
likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri
territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul
saaks koheselt kasutada. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek.
Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel
tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset
ei alandata. Seega pole tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid
piirkonna kaevude vesivarustusele ja põhjavee kvaliteedile.
Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimusteks:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).
Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel
transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise
nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Vilkmanni liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset,
looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus
nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud
hinnangu kohaselt ei ületata maavara töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning
õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 10 tuh m3 liiva aastas
ehk orienteeruvalt 17 tuh tonni.
Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse
iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,
sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut
vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii
karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib
hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega
200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab
ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku
tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine.
Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning
platse.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Müra
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad
tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt
maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud
müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada
vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Vilkmanni liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel
ajal.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku
90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest
masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.
Lähim elamu jääb Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 30 m
kaugusele ida poole Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistule. Annuse kinnistu
omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal
kui 100 meetrit (taotluse lisa 4).
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 30 m kaugusel: Lp1 = 80 +
20log10(10) – 20log10(30) = 70 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori
ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB.
Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40
m ulatuses. Seega lähima elamu juures 30 m kaugusel Annuse kinnistul on müratase 67 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 30 m kaugusel 72,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Müra levikut takistab karjääri
ümbruses kasvav mets ja katendi vallid.
Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et
ligikaudu 3 m kõrguste müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine karjääriala serva on
piisavad selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et
kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse
mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses.
Kuna Annuse kinnistul võib ilma leevendusmeetmeid kasutamata toimuda seatakse
kaevandamisloale müra ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Peale loa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga
Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal
ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Mõõtmised peavad olema läbi viidud
akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel
Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks,
tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad
kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine).
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Vilkmanni liivakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei
viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Vilkmanni liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid § 71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa
korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise
kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust
kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest
kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega,
sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara
(liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri
nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme
mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 kaevandamisjäätmeid Vilkmanni liivakarjääris
kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Vilkmanni liivakarjääris
kaevandamine on juba näidanud, et kogu kaevandatav materjal realiseeritakse täies mahus.
Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse
ning antakse üle jäätmekäitlejale.
Vilkmanni liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei
ole vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa muutmise taotluses ei ole vaja täita
jäätmete eriosa.
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa
ulatub 0,16 ha ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse. Keskkonnaluba taotletakse 15
aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja poolt Kivimäe (katastritunnus
57603:001:0801) ja Linmetsa (katastritunnus 57603:001:0105), lääne poolt Väljaotsa
(katastritunnus 57603:001:0684), lõuna ja edela poolt Anne (katastritunnus 57603:001:0463),
ida poolt 14235 Nõva tee (katastritunnus 57603:001:1170) maaüksustega ning üle Nõva tee
jääb Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) maaüksus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva tee (nr 14235),
kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis ja
mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigi kõrvalmaantee kaitsevööndisse. Maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321420 kõrvaltingimustes on kirjas, et Maanteeameti Lõuna regioon
lubab kaevandada ehitusliiva mitte lähemalt kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700). Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa piirnevad vahetult Haavakivi jõe piiranguvööndiga.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idaossa jääb Elektrilevi OÜ
elektrimaakaabelliin AXPK.4x50 (vid tunnus 214106536), mille kaitsevöönd on piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt MaaPS § 50 lõige 10 kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu
omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise
Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis hõlmab ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 aT (pindala
2,40 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4 aT
(pindala 2,40 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 3,6 m).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis on 14 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste
alla 0,05 mm) sisaldus vahemikus 1,6...6,6% (kaalutud keskmisena 2,9%), kruusa (osakeste üle
5 mm) sisaldus 0,0...37,4% (kaalutud keskmisena 12,2%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm)
osakaal on 59,8...96,5% (kaalutud keskmisena 85,0%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul
1,0...3,1 (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4. plokis on 9 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla
0,05 mm) sisaldus vahemikus 2,0...6,4% (kaalutud keskmisena 3,1%), kruusa (osakeste üle 5
mm) sisaldus 0,0...14,5% (kaalutud keskmisena 4,8%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm) osakaal
on 82,4...97,8% (kaalutud keskmisena 92,1%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5...2,7
(keskmiselt 1,7 – peeneteraline liiv).
Peene- ja keskmiseteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.
Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt
ehitussegudes. Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks.
Hüdrogeoloogilised tingimused Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise alal on lihtsad, alal levib
liustikujõesetete veekiht, vesi on vabapinnaline, veepidemeks on liivsavimoreen. Geoloogilise
uuringu teostamise ajal 2010. a juulis oli veetase puuraukudes 3,0...8,5 m sügavusel maapinnast
ehk 60,6...62,2 m absoluutsel kõrgusel, järgides kasuliku kihi lamamiks oleva moreenilasundi
reljeefi.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700).
Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Korrastamise suunaks on veekogu
ja metsamaa.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei
ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale
kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.
Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna
veerežiimi.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei
avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas
on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku
kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus
paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Vilkmanni liivakarjääri mõjupiirkonnas
alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis
ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt MaaPS § 50 lõige 10 kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu
omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise
Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit (taotluse lisa 4).
Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall
vähendavad müra. Peale loa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Võimaliku
peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede
ja platside niisutamist.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.
Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist
kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute
vähendamiseks.
Vilkmanni liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:
1.Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne
kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 22 tuh.m³.
3. Kaevandada on lubatud vaid juhul, kui loa omanikul on kinnisasja kasutamise
õigus.
4. Arvestades välja kujunenud head tava, lubab Maanteeameti lõuna regioon
kaevandada ehitusliiva mitte lähemal kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest tingimusel, et
maaüksuse süvendamine lahendatakse projektiga, mis arvestab Asjaõigusseaduse §
146 nõudeid.
5. Rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja kaevandatava ala vahele,
karjääripoolse sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m.
6. Karjääri maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna
sügavamale projektijärgsest korrastamise pinnast, mille nõlva kalle ei tohi olla
järsem kui 1:2 (allpool põhjavee taset kaevandamisel 1:5)
7. Tee kaitsevööndis on lubatud töid teostada ainult vastava projekti alusel, mis on
eelnevalt kooskõlastatud Maanteeameti lõuna regiooniga.
Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,
sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.
Lisaks kantakse kaevandamisloale järgmised kõrvaltingimused:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning
platse.
2. Peale kaevandamisloa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad.
Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused
esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku
täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid
(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,
tööaja optimeerimine).
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra
häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud
kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,
kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse
lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste
kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas
ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.
Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,
mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate
koosmõjul.
Vilkmanni liivakarjääri lähialal ei asu muid müraallikaid ja seega on välistatud müraallikate
koosmõju.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi
Vilkmanni liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.4.- 3.1.6., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei
korrata.
Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel
teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks
tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura
2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra
ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee
režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt
hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.09.2026 kirjaga nr DM-136878-11
Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Peipsiääre
Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.
Peipsiääre Vallavalitsus …
Aare Mark 506 4227 (maapõu)
EELNÕU
11.09.2026
Vilkmanni liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes osaühing MOREEN esitatud Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,
maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/321420
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lisaks olemasolevatele
kõrvaltingimustele Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:
1.3.1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.
1.3.2. Peale kaevandamisloa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Mõõtmised
peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada
esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku
täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid
(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,
tööaja optimeerimine).
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kuuri, Võisiku küla, Põltsamaa vald,
Jõgeva maakond) esitas 12.06.2026 Keskkonnaametile Vilkmanni liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321420 muutmise taotluse
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.06.2026 dokumendina nr DM-
136878-1, nõuetele vastav taotlus on registreeritud 25.06.2026 dokumendina nr DM-136878-
4).
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist sest, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa ulatub 0,16 ha
ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara
kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura
2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning
kultuurimälestisi.
2.2. Keskkonnaamet võttis 30.06.2026 kirjaga nr DM-136878-6 Vilkmanni liivakarjääri
kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Keskkonnaloa muutmistaotlus on 30.06.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vilkmanni liivakarjääri
keskkonnaloa muutmise taotluse 30.06.2026 nr DM-136878-7 Peipsiääre Vallavalitsusele.
Peipsiääre Vallavolikogu 26.08.2026 otsusega nr 45 otsustas nõustuda keskkonnaloa nr
L.MK/321420 pikendamisega 15 aasta võrra.
KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi
§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh
KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.
3. Vilkmanni liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/321420.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist.
Kaevandamisloa L.MK/321420 (kehtivusaeg 06.02.2012 - 06.02.2027) alusel on õigus
kaevandada taotlejal Vilkmanni liivakarjääris ehitusliiva.
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
L.MK/321420 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist
vastavalt taotlusele.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Mäetehnilised tingimused Vilkmanni liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga
keerulised, kattekiht on õhuke, osa varu asub küll põhjaveetasemest madalamal ja juurdepääs
karjäärile on hea. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva
tee (nr 14235), kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Transpordist tingitud tolmu
leviku piiramiseks tuleb karjääri viivat teed kuival aastaajal vajadusel niisutada. Kattekiht on
juba osaliselt karjääri mäeeraldise alalt kooritud ja vallitatud mäeeraldise teenindusmaale.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamise
jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi kaevandamisel tuleb
esmalt langetada mets ja võsa, kus seda veel tehtud ei ole, siis juurida kännud ja koorida
kattekiht. Välja juuritud kännud ladustatakse aunadesse, kuivatatakse ja seejärel purustatakse
ning kasutatakse hakkepuiduna. Katendi moodustab kasvukiht (muld) mahus 2 tuh m3. Katendi
koorimine on toimunud ja toimub etappide kaupa, mis välistab katendi pikaajalise säilitamise
puistangutes. Katendi (mulla) saab vallitada ja on juba vallitatud kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse karjääri äärealale. Kasvukihi (mulla) vallitamisel on jälgitud, et ei toimuks
segunemist teiste materjalidega. Katendi koorimine ja vallitamine on toimunud ja peab
toimuma kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise
stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Aunasid ei tohi tihendada, et säilitada
mulla bioloogilist aktiivsust. Katend on vallitatud mäeeraldise teenindusmaa kaguosas Annuse
kinnistu elamu suunale, millest on kujundatud tõhus müra- ja õhusaaste tõke karjääri piirile.
Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade korrastamisel. Vastav
mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud ala
korrastamistöid. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole
olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei
nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate
saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja seejärel veealune varu.
Veetasemest kõrgemal asuvat maavara kaevandatakse ekskavaatori või rataslaaduriga.
Ekskavaatoriga kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal ning rataslaaduriga
kaevandamisel seisab laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Nii
ekskavaator kui ka rataslaadur laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele.
Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale
nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali
realiseeritakse looduslikuna, kalluritele laadib liiva frontaallaadur. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei
pumbata ja põhjaveetaseme alandamist ei toimu.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub
korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi. Vilkmanni liivakarjääri liiva
kasutatakse looduslikul kujul. Vilkmanni liivakarjääri puhul kasutatakse mulda karjääri
veepealsete nõlvade katmiseks, et nõlvad metsastada. Karjääri nõlvad kaetakse kuni 0,2 m
paksuselt mullaga.
Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala veekoguks ja metsamaaks.
Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei
teki Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks
vibratsiooni tekitada.
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa
ulatub 0,16 ha ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse, kus on säilinud looduslik
seisund. Taotletava Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,67 ha. Luba
taotletakse 15 aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja poolt Kivimäe (katastritunnus
57603:001:0801) ja Linmetsa (katastritunnus 57603:001:0105), lääne poolt Väljaotsa
(katastritunnus 57603:001:0684), lõuna ja edela poolt Anne (katastritunnus 57603:001:0463),
ida poolt 14235 Nõva tee (katastritunnus 57603:001:1170) maaüksustega ning üle Nõva tee
jääb Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) maaüksus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva tee (nr 14235),
kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis ja
mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigi kõrvalmaantee kaitsevööndisse. Maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321420 kõrvaltingimustes on kirjas, et Maanteeameti Lõuna regioon
lubab kaevandada ehitusliiva mitte lähemalt kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700). Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa piirnevad vahetult Haavakivi jõe piiranguvööndiga.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idaossa jääb Elektrilevi OÜ
elektrimaakaabelliin AXPK.4x50 (vid tunnus 214106536), mille kaitsevöönd on piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 50 lõige 10 kui
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada
selle kinnistu omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara
kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit
Kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt jääb Vilkmanni karjäär mäetööstusmaa alale.
Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse
energiakasutus.
Maastikuliselt paikneb Vilkmanni liivakarjäär Ugandi platool. Karjääri aluspõhja moodustab
Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) väga peeneteraline ja
peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise kattekihi moodustab kasvukiht (muld, Q2_S) paksusega
0,0...0,4 m, keskmiselt 0,2 m. Kattekiht puudub karjääri keskosas, kust see on eelneva
kaevandamise käigus eemaldatud.
Vilkmanni liivakarjääri kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv kruusa ja veeristega
(Q1jrVr_fg) paksusega 6,8 - 12,4 m, keskmine paksus on 9,6 m.
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis on 14 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste
alla 0,05 mm) sisaldus vahemikus 1,6...6,6% (kaalutud keskmisena 2,9%), kruusa (osakeste üle
5 mm) sisaldus 0,0...37,4% (kaalutud keskmisena 12,2%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm)
osakaal on 59,8...96,5% (kaalutud keskmisena 85,0%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul
1,0...3,1 (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4. plokis on 9 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla
0,05 mm) sisaldus vahemikus 2,0...6,4% (kaalutud keskmisena 3,1%), kruusa (osakeste üle 5
mm) sisaldus 0,0...14,5% (kaalutud keskmisena 4,8%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm) osakaal
on 82,4...97,8% (kaalutud keskmisena 92,1%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5...2,7
(keskmiselt 1,7 – peeneteraline liiv).
Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavimoreen (Q1jrVr_g).
Peene- ja keskmiseteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.
Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt
ehitussegudes. Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks.
Hüdrogeoloogilised tingimused Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise alal on lihtsad, alal levib
liustikujõesetete veekiht, vesi on vabapinnaline, veepidemeks on liivsavimoreen. Uuringu
teostamise ajal 2010. a juulis oli veetase puuraukudes 3,0...8,5 m sügavusel maapinnast ehk
60,6...62,2 m absoluutsel kõrgusel, järgides kasuliku kihi lamamiks oleva moreenilasundi
reljeefi.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700).
Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale
veekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Põhjavesi
Vilkmanni liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega
suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse varu kaevandamisel
ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara valli nõrguma.
Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud
kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja
kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud
valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Juhul kui avarii tõttu satubki
määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti
eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja
laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks
likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri
territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul
saaks koheselt kasutada. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek.
Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel
tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset
ei alandata. Seega pole tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid
piirkonna kaevude vesivarustusele ja põhjavee kvaliteedile.
Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimusteks:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).
Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel
transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise
nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Vilkmanni liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset,
looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus
nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud
hinnangu kohaselt ei ületata maavara töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning
õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 10 tuh m3 liiva aastas
ehk orienteeruvalt 17 tuh tonni.
Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse
iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,
sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut
vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii
karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib
hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega
200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab
ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku
tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine.
Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning
platse.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Müra
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad
tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt
maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud
müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada
vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Vilkmanni liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel
ajal.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku
90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest
masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.
Lähim elamu jääb Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 30 m
kaugusele ida poole Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistule. Annuse kinnistu
omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal
kui 100 meetrit (taotluse lisa 4).
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 30 m kaugusel: Lp1 = 80 +
20log10(10) – 20log10(30) = 70 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori
ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB.
Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40
m ulatuses. Seega lähima elamu juures 30 m kaugusel Annuse kinnistul on müratase 67 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 30 m kaugusel 72,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Müra levikut takistab karjääri
ümbruses kasvav mets ja katendi vallid.
Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et
ligikaudu 3 m kõrguste müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine karjääriala serva on
piisavad selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et
kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse
mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses.
Kuna Annuse kinnistul võib ilma leevendusmeetmeid kasutamata toimuda seatakse
kaevandamisloale müra ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Peale loa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga
Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal
ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Mõõtmised peavad olema läbi viidud
akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel
Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks,
tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad
kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine).
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Vilkmanni liivakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei
viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Vilkmanni liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid § 71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa
korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise
kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust
kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest
kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega,
sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara
(liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri
nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme
mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 kaevandamisjäätmeid Vilkmanni liivakarjääris
kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Vilkmanni liivakarjääris
kaevandamine on juba näidanud, et kogu kaevandatav materjal realiseeritakse täies mahus.
Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse
ning antakse üle jäätmekäitlejale.
Vilkmanni liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei
ole vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa muutmise taotluses ei ole vaja täita
jäätmete eriosa.
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Osaühing MOREEN taotleb Vilkmanni liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/321420 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Samuti taotletakse Vilkmanni
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala muutmist, sest mäeeraldise teenindusmaa
ulatub 0,16 ha ulatuses Haavakivi jõe kalda piiranguvööndisse. Keskkonnaluba taotletakse 15
aastaks.
Vilkmanni liivamaardla Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,40 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,67 ha) asuvad Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas
riigiomandisse kuuluval Hälli (katastritunnus 57603:001:0115, maa sihtotstarve on 100%
mäetööstusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Vilkmanni liivamaardla (maavarade registri registrikaart
nr 342) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3. ja 4 ning olemasolevat Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldist. Seisuga 31.03.2026 on Vilkmanni liivakarjäär piires olevate plokkide jääkvaru
järgmine: 3 plokk (ehitusliiv) – 107,71 tuh m³, 4 plokk (ehitusliiv) – 86 tuh m³. Kaevandatav
ehitusliiva varu on 124,71 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
10 tuh m³. Katendi kogus 2 tuh m³ sh muld 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja
teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja poolt Kivimäe (katastritunnus
57603:001:0801) ja Linmetsa (katastritunnus 57603:001:0105), lääne poolt Väljaotsa
(katastritunnus 57603:001:0684), lõuna ja edela poolt Anne (katastritunnus 57603:001:0463),
ida poolt 14235 Nõva tee (katastritunnus 57603:001:1170) maaüksustega ning üle Nõva tee
jääb Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) maaüksus.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Nõva tee (nr 14235),
kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee. Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis ja
mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigi kõrvalmaantee kaitsevööndisse. Maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321420 kõrvaltingimustes on kirjas, et Maanteeameti Lõuna regioon
lubab kaevandada ehitusliiva mitte lähemalt kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700). Vilkmanni liivakarjääri
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa piirnevad vahetult Haavakivi jõe piiranguvööndiga.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idaossa jääb Elektrilevi OÜ
elektrimaakaabelliin AXPK.4x50 (vid tunnus 214106536), mille kaitsevöönd on piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt MaaPS § 50 lõige 10 kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu
omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise
Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldis hõlmab ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 aT (pindala
2,40 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4 aT
(pindala 2,40 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 3,6 m).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis on 14 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste
alla 0,05 mm) sisaldus vahemikus 1,6...6,6% (kaalutud keskmisena 2,9%), kruusa (osakeste üle
5 mm) sisaldus 0,0...37,4% (kaalutud keskmisena 12,2%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm)
osakaal on 59,8...96,5% (kaalutud keskmisena 85,0%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul
1,0...3,1 (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4. plokis on 9 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla
0,05 mm) sisaldus vahemikus 2,0...6,4% (kaalutud keskmisena 3,1%), kruusa (osakeste üle 5
mm) sisaldus 0,0...14,5% (kaalutud keskmisena 4,8%) ja liiva (osakeste 5,0...0,05 mm) osakaal
on 82,4...97,8% (kaalutud keskmisena 92,1%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5...2,7
(keskmiselt 1,7 – peeneteraline liiv).
Peene- ja keskmiseteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.
Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt
ehitussegudes. Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks.
Hüdrogeoloogilised tingimused Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise alal on lihtsad, alal levib
liustikujõesetete veekiht, vesi on vabapinnaline, veepidemeks on liivsavimoreen. Geoloogilise
uuringu teostamise ajal 2010. a juulis oli veetase puuraukudes 3,0...8,5 m sügavusel maapinnast
ehk 60,6...62,2 m absoluutsel kõrgusel, järgides kasuliku kihi lamamiks oleva moreenilasundi
reljeefi.
Lähimaks vooluveekoguks on Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole jääv Haavakivi jõgi (VEE1054700).
Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Korrastamise suunaks on veekogu
ja metsamaa.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei
ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale
kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.
Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna
veerežiimi.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid.
Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei
avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas
on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku
kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus
paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Vilkmanni liivakarjääri mõjupiirkonnas
alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis
ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Lähim elamu jääb ligikaudu 30 m kaugusele ida poole üle Nõva tee Annuse (katastritunnus
57603:001:0231) kinnistule. Vastavalt MaaPS § 50 lõige 10 kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu
omaniku nõusolek. Annuse kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise
Vilkmanni liivakarjääris elamule lähemal kui 100 meetrit (taotluse lisa 4).
Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall
vähendavad müra. Peale loa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad. Võimaliku
peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede
ja platside niisutamist.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.
Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist
kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute
vähendamiseks.
Vilkmanni liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:
1.Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne
kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 22 tuh.m³.
3. Kaevandada on lubatud vaid juhul, kui loa omanikul on kinnisasja kasutamise
õigus.
4. Arvestades välja kujunenud head tava, lubab Maanteeameti lõuna regioon
kaevandada ehitusliiva mitte lähemal kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir)
riigimaantee 14235 Nõva tee karjääripoolse sõiduraja teljest tingimusel, et
maaüksuse süvendamine lahendatakse projektiga, mis arvestab Asjaõigusseaduse §
146 nõudeid.
5. Rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja kaevandatava ala vahele,
karjääripoolse sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m.
6. Karjääri maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna
sügavamale projektijärgsest korrastamise pinnast, mille nõlva kalle ei tohi olla
järsem kui 1:2 (allpool põhjavee taset kaevandamisel 1:5)
7. Tee kaitsevööndis on lubatud töid teostada ainult vastava projekti alusel, mis on
eelnevalt kooskõlastatud Maanteeameti lõuna regiooniga.
Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,
sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.
Lisaks kantakse kaevandamisloale järgmised kõrvaltingimused:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning
platse.
2. Peale kaevandamisloa muutmist tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,
katendivalli taga Annuse (katastritunnus 57603:001:0231) kinnistul aktiivse
kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika koos töötavad.
Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused
esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku
täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid
(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,
tööaja optimeerimine).
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vilkmanni liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra
häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud
kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,
kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse
lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste
kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas
ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.
Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,
mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate
koosmõjul.
Vilkmanni liivakarjääri lähialal ei asu muid müraallikaid ja seega on välistatud müraallikate
koosmõju.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi
Vilkmanni liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.4.- 3.1.6., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei
korrata.
Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel
teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks
tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura
2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra
ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee
režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt
hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.09.2026 kirjaga nr DM-136878-11
Vilkmanni liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Peipsiääre
Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.
Peipsiääre Vallavalitsus …
Aare Mark 506 4227 (maapõu)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastuskiri Vilkmanni liivakarjääri kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamisele | 08.07.2026 | 2 | 7.1-7/26/11365-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |