SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 2 01.09.2026

SISUKORD 1. SISUKORD 2 2. DOKUMENTIDE NIMEKIRI 3 2.1 Jooniste nimekiri 2.2 Lisade nimekiri SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 4 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 5 2.1. Olemasolev olukord 2.2. Planeeritud olukord 2.3. Hoone sidumine, vertikaalplaneerimine 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 6 3.1. Olemasolev olukord 3.2. Projekteeritud osa 3.3. Ruumiprogramm 3.4. Välisviimistlus 3.5. Siseviimistlus 4. ÜLDINE KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 7 4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu 4.2 Ehitiste kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kirjeldus, põhielementide paiknemine ja iseloomulikud näitajad 5. KÜTE, VENTILATSIOON 10 6. VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON 11 7. ELEKTRIVARUSTUS JA SIDE 12 8. ENERGIATÕHUSUS 12 9. TULEKAITSE 10. TEED JA PLATSID 18 11. KESKKONNAKAITSE 19 11.1. Jäätmed 11.2. Heakorrastus 11.3. Piirded 12. TEHNILISED ANDMED 20 13. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON 21

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 3 01.09.2026

2. DOKUMENTIDE NIMEKIRI 2.1 Jooniste nimekiri AS-4-01 Asendiplaan 1:500 AR-5-01 Põhikorruse plaan 1:100 AR-6-01 Lõige 1-1 1:100 AR-6-02 Vaated 1, 2 1:100 AR-6-03 Vaated 3, 4 1:100 AR-7-01 Mahasõidu tüüpjoonis I AR-7-02 Segude koostise üldised piirid 2.2 Lisade nimekiri -Projekteerimistingimused nr. 2611802/01529- 02.04.2026 Kanepi Valavalitsuse korraldusega -Geodeetiline alusplaan- Geopartner OÜ, töö nr. GEO 25-5069 (juuli, 2025a)

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 4 01.09.2026

SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Antud projekt käsitleb Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Tiido külas, Saeveski kinnistule (85603:002:0135) rajatava remondihalli uusehitise arhitektuurset eelprojekti. Antud projekti aluseks on: Tellijapoolne lähteülesanne Tellija: Roke Teenused OÜ Esindaja: R. Jürgenson Projekteerija: Arhitektuurne eelprojekt: Arhitekt: H. Tammsalu Helen-Projekt OÜ Reg. nr: 11599030 Ehitaja 3-25, Tõrva 68607, Valgamaa e-mail: [email protected] tel: 5053309 Vastutav spetsialist: HelenTammsalu Volitatud arhitekt, tase 7 Kutsetunnistus nr: 144839 Hoone projekteerimisel on järgitud Eesti ehituses kehtivaid õigusakte ja normdokumente (loetelust ET-2 0199-0496), samuti head ehitustava (ET-1 0207-0068). Projekteerimisel on arvestatud järgmiste lähtematerjalide ja tingimustega: Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad ühtse terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesoleva arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Vasturääkivuste ilmnemisel tuleb informeerida projekteerijat, et saada tegevusjuhiseid. Kui ehitajale põhjustavad probleeme ebatüüpsed lahendused, tuleb sellest informeerida projekteerijat, et saada tegevusjuhiseid.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 5 01.09.2026

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Õigusaktide, normdokumentide, eeskirjade jne loetelu: 1. Ehitusseadustik 2. Tuleohutuse seadus 3. Jäätmeseadus 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 5. Eesti standard EVS 812-7:2018 Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” 6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” 7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 8. Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis) 9. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis) 10. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010 11. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42) 12. Ehitise heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest (EPN 16.1 (eelnõu). Eriosad EPN 18) 13. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1) 14. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”15. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 16. Keskkonnaministri määrus nr 4, 16.01.2007.a.: „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”. 17. Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused" 18. Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass. 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 2.1. Olemasolev olukord Kinnistu suurusega 6124m² - 100% tootmismaa. Krunt on kõrghaljastusega ja tasane. Maapinna kõrgus krundi ehitusalal on +34.70 kuni +35.50abs kõrgusteni. Pääs kinnistule toimub Saverna-Tillundi 18174 teelt olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 6 01.09.2026

Kinnistul on olemasolev hoone. See lammutataks ning olemasoleva asmele rajatakase uus remondihall. Valdav osa krundist on murupinnaga kaetud. 2.2. Planeeritud olukord Remondihalli uusehitis on planeeritud olemasoleva hoone kohale. Projekteeritud uusehitisega ei kitsendata naaberkinnistute ehitusõigusi ning tagatud on tuleohutuskujade nõuded. 2.3. Hoone sidumine Vertikaalne sidumine: hoone esimese korruse põranda 0.000=35.6m abs (täpsustada enne ehituse algust). Kinnistule rajatava hoone ümber rajatakse 1m laiune sillutisriba ümber hoone perimeetri 5% kaldega. Sadeveed korjatakse kokku hoone nurkadesse paigaldatavatesse kogusmiskaevusesse ja sealt edasi juhitakse vesi omale krundile immutamise teel. 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1. Olemasolev olukord Rajatav remondihall paikneb hajaasustuses. Ümberkaudsed mitmed krundid on samuti tööstushoonedsed tööstus- ja ladude hoonestus. Olemasoleval krundil teisi hooneid ei ole. Juurdepääsutee on olemasolev. 3.2. Projekteeritud osa Remondihall on projekteeritud olemasoleva hoone kohale. Hoone koosneb kahest mahust – esimesest madalamast osast, kus paiknevad remondiruumi teenindavad ruumid ning töötajate ning kontoriruumid ja teisest kõrgemast mahust, kus paikneb remondiruum. Projekteeritud hoone sissepääsud paiknevad kirde, kagu ja loode küljes. 3.3. Ruumiprogramm Projekteeritud hoone peamise mahu moodustab remondiruum, mille mõlemas otsas on kaks suurt teeninduse tõstust. Samuti on selles osas ka kaks täiendavat sissepääsu.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 7 01.09.2026

Madalam osa moodustab teenindusosa. Põhikorrusele on ette nähtud kompressoriruum, tehnoruum, õlide hoiuruum, treiruum, laoruumid, töötajatele ette nähtud puhke- ja riietus- ning pesuruum ning kontoriruum. 3.4. Välisviimistlus Rajatava hoone sokkel on raudbetoon sandwich paneelist – naturaalne betoon, välisseinad on sandwich paneelid, mis kaetud plekiga – hall (RAL9017). Plastikaknad ja metalluksed on tumehalli värvusega (RAL9017) . Olemasoleva hoone metalluksed ja plastik aknad on tumehallid (RAL9017). Katusekate SBS kate, värvus tumehall (RAL9017), vihmaveesüsteemid katusekattega samas toomis. Värvused kooskõlastada omanikuga enne hoone detailide tellimist. 3.5. Siseviimistlus Lõplik siseviimistlus antud projektis ei kajastu. Siseviimistlus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. 4. ÜLDINE KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu EV Riigikogu poolt 11.02.2015 aastal vastu võetud seadus „Ehitusseadustik“ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; EVS-EN 1991-1-1 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. EVS-EN 1991-1-3 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormused. EVS-EN 1991-1-4 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormused. EVS-EN 1991-1-5 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormused. EVS-EN 1991-1-6 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. EVS-EN 1991-1-7 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 8 01.09.2026

EVS-EN 1992-1-1 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. EVS-EN 1993-1-1 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1993-1-2 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus. EVS-EN 1993-1-3 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile. EVS-EN 1993-1-8 Eurokoodeks 4: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. EVS-EN 1997-1 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Eeskirjad Ehitiste kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kirjeldus, põhielementide paiknemine ja 4.2 Iseloomulikud näitajad Projekteeritud kasutusiga / EVS-EN 1990 Projekteeritud kasutusea kategooria 4 Projekteeritud kasutusiga 50 aastat Tagajärgede ja töökindlusklass / EVS-EN 1990 Tagajärgede klass CC1 Kerged tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on väikesed või hüljatavad. Töökindlusklass RC1 Konstruktsioonide nõutav töökindlus tagatakse standarditele EVS-EN 1990….1990 vastava projekteerimisega ning nõuetele vastava ehitustöö ja kvaliteedijuhtimise abinõudega. Teostusklass ja järelevalvetase Projekteerimise järelevalvetase DSL1 Tavaline järelevalve. Kontrollivad samas organisatsioonis töötavad isikud, kes ei ole projektiga seotud. KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED Vastavalt konstruktsiooniosa tööprojektile. LUMEKOORMUS / EVS-EN 1991-1-3 Maapinnal sk=1,5 kN/m². Lumekoormuse

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 9 01.09.2026

kasutuspiirseisundis 1,0. kujutegur lamekatusel 0,8, osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 TUULEKOORMUS Maastikutüüp II. Tuule baaskiirus 21 m/s. Baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. KANDEELEMENDID Vundament Vundament põhineb betoonkannudel. Kannude alla paigaldatakse fr 32/64 killustikpadi, killustik tihendatakse. Peale kannude paigaldamist täidetakse ja tihendatakse maapind. Põrandakonstruktsioon Hoone põrand rajatakse tihendatud killustikukihile. Killustikukiht kaetakse niiskustõkkega, isoleeritakse EPS plaatidest kihiga, armeeritakse sarrustega 8/150/150 A III ja betoneeritakse tolmukindla betoonkattega 160mm. Soklipaneelid Soklid valmistatakse kolmekihilistest monteeritavatest raudbetoonpaneelidest. Terasraam Hoone terasraam valmistatakse monteeritavatest terasraamidest, mis ühendatakse omavahel poltliidetega. Terasraamideks on I profiilidest jäikade katusesõlmedega portaalraamid. Seinad Hoone välisseinad on 120mm PIR või kivivillatäitega sandwichpaneelist, mis toetub teraskarkassile. Põhikorruse teenindusruumide vaheseinad laotakse kergkruusaplokkidest või r/b õõnesplokkidest. Katus, katuslagi Katuslagi on 2x SBS kattega. Kandekonstruktsiooniks on metallist fermid, mille peale paigaldatakse kandev terasprofiilplekk. Profiilpleki peale on ette nähtud isolatsioonikihid: mineraalvill tuulutussoontega, EPS 100-200mm, mineraalvillakiht 70mm. Olmeruumides tuuakse lagi allapoole vastavalt vajadusele ripplaena. Täpsed konstruktiivsed lahendused antakse tööprojektiga. Hoone üldjäikus Hoone üldjäikus tagatakse risti hoonet portaalraamide enda jäikusega, katuse tasapinnas paiknevate jäigastusfermide ja seintes asuvate jäigastusdiagonaalidega.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 10 01.09.2026

5. KÜTE, VENTILATSIOON Soojusallikas EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3 EVS 860:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus Hoonele on ette nähtud kütteks paigaldada gaasiküttesüsteem. Küte paigaldatakse remondihalli ja esimese korruse osas vesipõrandaküttena. Gaasihoidla paikneb projekteeritud honest eraldiseisvalt. Vt. Asendiplaani joonist AS-4-01. Küte ja soe olmevesi saadakse läbi gaasiküttesüsteemi. Magistraaltorustikust toimub süsteemide jaotus üles/alla püstikutega. Püstikud on ette nähtud paigaldada seina peale või lae alla. Magistraaltorustik isoleeritakse vajadusel nt. kivivill- või klaasvillkoorikutega või spetsiaalsete painduvate hülsstorudega (ehituskonstruktsioonidest läbiminekul). Torude isoleeritud pinnad (juhul, kui kasutatakse kivivilla) kaetakse fooliumiga või plastkattega. Kalorifeeride soojavarustuse torustikud isoleeritakse täies ulatuses kivivillast koorikutega, isoleeritud pinnad kaetakse fooliumiga või plastkattega (lahtisel paigaldusel). Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud Tulekaitse Torustike läbiminekud tuletõkketarinditest ei tohi kiirendada tule levikut. Torude läbiminekud peavad olema teostatud nii, et nad ei kahjustaks läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks nende tulepüsivust. Seintest läbiminekutel ei või torud kokku puutuda vahetult ja põrandatest läbiminekuavad kaitsehülsiga. Tuletõkkesektsioonidest konstruktsiooniga. Selleks varustatakse läbiminekul konstruktsiooni ja hülsi vaheline tühimik täita mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus vastab konstruktsiooni tulepüsivusele. Hülsi ja torude vaheline tühimik täita tuletõkkemastiksi või mineraalvillaga. Tuletõkkesektsiooni piiridest läbiminekul jälgida torutootja ettevõtte juhiseid. Ventilatsioon Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist või siirdõhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 11 01.09.2026

Tulekaitse Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas. Õhutorude läbiminekutele seintes paigaldatakse tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi, mis tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Tuletõkkesektsiooni piiretest Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega PV – 80 AVM vastavalt tuletõkke tarindite tulepüsivusastmele. Tulekahju korral lülitatakse ventilatsioonisüsteemid automaatselt välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus. 6. VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON Vee- ja kanal.varustuse süst.-d peavad vastama normidele: Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.

EVS 835:2022 Hoone veevärk EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk RYL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend Vesi planeeritakse võtta olemasolevast tsentraalsest veetrassist. Liitumise jaoks võtta eraldi liitumistingimused. Soe vesi saadakse gaasiküttesüsteemist. Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud. Hoone katuselt tulevat vihmavett eraldi kokku ei korjata, vaid immutatakse pinnasesse. Reoveed juhitakse krundile paigaldatavasse biopuhastisse ja rajatavasse imbväljakusse. Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud. Drenaazi rajamise vajadus hinnata ehitus käigus.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 12 01.09.2026

7. ELEKTRIVARUSTUS JA SIDE Elektriosa projektid koostatakse järgnevates projektistaadiumites. Üldosa Hoone jaotuskilp on individuaalkonstruktsiooniga ja valmistatakse tellimuse alusel. Elektrikilp hakkab paiknema tehnoruumis. Kilbi kaitseaste peab olema vahemalt IP 30. Kilpides asuvad latistikud, rikkevoolukaitsmed ja väljuvate liinide kaitselülitud. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbi skeem. Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1m ulatuses. Kilbid komplekteeritakse 3-faasilise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- või 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud kaitselülititega. Vajadusel kaitstakse ahelad täiendavalt rikkevoolukaitselülitiga rakendusvooluga alla 30 mA. Toitekaabel ühendatakse seadmele, läbijooksu korral ühendatakse toitekaablid klemmidele. Juhtimiskaablid ühendatakse riviklemmidele. Kilpidesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 20 %. Kõik elektriinstallatsioonitööd tehakse kaabliga PPJ. Põrandasse paigaldatavad liinid paigaldatakse kogu ulatuses plasttorusse. Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5 mm², pistikupesade grupiliinides 2,5 mm². Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa paigaldamisel kasutada nende paigaldamist ühise katteraami alla. Pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt, lülitite raam vertikaalselt. Lülitid on sisselülitatud klahvi ülemises sissesurutud asendis. Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,25- 0,3 m, töölaudade juures paiknevad pistikupesad paigaldatakse 10 – 20 cm tööpinnast kõrgemale (ca 1,1m kõrgusele). Hoones kasutatakse elektriseadmete ohutuse tagamiseks elektriseadmete maandamist võrgu kaitsejuhi kaudu. Kõik hoones kasutatavad pistikupesad on kaitsekontaktiga, kuhu alates kilbist on toodud eraldi kaitsejuht. Ka kõikidesse valgustitesse, olenemata valgusti asukohast ja konstruktsioonist, tuuakse sisse eraldi kaitsejuht. See tagab ohutuse võimalike muudatuste korral ekspluatatsioonis. Elektriseadmeid teenindab hoone valdaja, kes peab tagama elektriseadmete pideva korrasoleku. Elektriseadmed enne arvestit kuuluvad plommimisele võrguvaldaja poolt. Tarbijal on keelatud omavoliline plommide eemaldamine. Enne hoone elektriseadmete pingestamist on vajalik teostada kontrollmõõtmised vastavalt kehtivale korrale ning tulemused protokollida. Vastavalt kehtivale korrale esitada need võrguvaldajale enne pingestamist koos vastavusdeklaratsiooniga. Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud. 8. ENERGIATÕHUSUS Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 55 "Energiatõhususe miinimumnõuded" (vastu võetud 03.06.2015) Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on projekteeritud hoone puhul tagatud konstruktsiooni valikuga ja vastavate soojustuse ning õhu- ja tuuletõkke kihtide kavandamisega. Kihtide paiknemise määramisel ning nende dimensioneerimisel on arvestatud ehitusfüüsikast ja ehituspraktikast teadaolevate asjaoludega hallituse ja kondensaadi vältimiseks külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Hallituse ja kondensaadi vältimiseks on vajalikes ja kriitilistes kohtades ette nähtud konstruktsioonidesse

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 13 01.09.2026

tuulutuste rajamine. Konstruktsioonide kirjeldused on antud hoone joonistel ja seletuskirjas. Hoone edasisel projekteerimisel on nii konstruktiivse osa kui ka eriosade projekteerijatel kohustus jälgida projekteerimisel energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust ja esitada seletuskirjades nõutud näitajad ning kirjeldada nõuete ja põhimõtete arvestamist. Lähteandmed soojustuse projekteerimisel, miinimumnõuded: Projekteeritava hoone välisseina soojajuhtivus: 0,24-0,28 W/(m² K) Projekteeritava hoone katuslae soojajuhtivus: ~0,24 W/(m² K). Projekteeritavat hoone akende soojajuhtivus: ~1,0 W/(m² K). Energiaarvutused lisatakse otse ehitisregistrisse. 9. TULEKAITSE Hoone projekteerimisel on järgitud õigusakte:

 Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

 Tuleohutuse seadus 05.05.2010

 Majandus- ja taristuministri määrus 30.03.2017 nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

 EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

 EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

 EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

 EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

 EVS 812-4:2018 - Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

 EVS 871:2017 - Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.

 EVS-EN 1838:2025 – Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus

 EVS-EN 50172:2024 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 14 01.09.2026

 CEN/TS 54-14:2018 - Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri

 EVS-EN 12845:2015+A2:2026 - Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed

sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus

 EVS-EN IEC 62305-1:2025 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted

 EVS-EN IEC 62305-2:2025 – Piksekaitse. Osa 2: Riskihaldus

 EVS-EN IEC 62305-3:2025 – Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule

 EVS-EN IEC 62305-4:2025 – Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemidEVS 919:2020 - Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

VUNDAMENT JA PÕRAND (vt. plaani ja lõiget) – Vundament põhineb betoonkannudel. Kannude alla paigaldatakse fr 32/64 killustikpadi, killustik tihendatakse. Peale kannude paigaldamist täidetakse ja tihendatakse maapind. Kaetakse niiskustõkkega, armeeritakse sarrustega 8/150/150 A III ja betoneeritakse tolmukindla betoonkattega 160mm. VÄLISSEIN – teraskarkassil profiilplekk, PIR või kivivilla täitega terasplaatidega ümbritsetud sandwichpaneel. KATUS – teraskarkassil kandev sandwichpaneel. Kasutusviis – VI kasutusviis (tööstus -; laohooned). Tuleohuklass – 2 tuleohuklass (tuleohtlik) (alus EVS 812-4:2018) Kaitsetase- II tulekaitsetase (alus EVS 812-4:2018) Tuleohutusklass – TP3 Eripõlemiskoormus – 600-1200 MJ/m2 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus – ei ole nõutavad Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus –EI90 (alus EVS 812-4:2018) Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks – 1.õlide hoiuruum EI-90 2. tehnoruum EI-90 3. ladu EI-90 Ülejäänud osa moodustab omaette sektsiooni. Sisepinna tuletundlikus sein,lagi – D-s2,d2

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 15 01.09.2026

põrand – A2FL-s1 Välisseina tuletundlikus Välisseina välispind – D-d2 Õhutuspilu välispind - D-d2 Õhutuspilu sisepind – D-s2,d2 Soojustussüsteem – D-d0 Katus – pinnakiht peab vastava nõuetele Broof(t2-t4). Elektrikaablite tuletundlikus - Dca-s2,d2,a2 EVAKUATSIOONILAHENDUS Vastavalt siseministri määrus (30.03.2017.a.) nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on VI kasutusviisiga hoonesse on igale inimesele ette nähtud 30 m2 pinda. Sellest tulenevalt on sõidukite teeninduse osas üheaegselt viibivate inimeste maksimaalne lubatud arv 32. Reaalselt hakkab hones igapäevaselt tegutsema ligikaudu 15 inimest. EVAKUATSIONITEED Hoones peab olema vähemalt kaks evakuatsioonipääsu. Nendest üks peab olema vähemalt 1200 mm ja teine 900 mm laiune. Antud honest toimub evakuatsioon läbi kahe 1200mm laiuse ukse. Uste sulused vastavalt EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. PÄÄSTEMEESKONNA SISENEMISTEE JA INFOPUNKT Päästemeeskonna sisenenmistee ja infopunkti asukoht on näidatud korruse plaanil AR-5-01. Sisenemistee ukse kõrvale rajatakse päästemeeskonna infopunkt. VÄLJUMISTEE PIKKUS 45 m VALGUSTUSED VÄLJAPÄÄSUTEE VALGUSTUS Hoones peab olema väljapääsutee valgustus toimimisajaga vähemalt 60 minutit paigaldatud evakuatsiooniteele. Nõuded väljapääsutee valgustusele on toodud standardites EVS-EN 1838 Valgustehnika. Hädavalgustus ja EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. PAANIKAVASTANE VALGUSTUS Paanikavastane valgustus toimimisajaga vähemalt 1 tund peab olema: -avatud alal, kus viibib kümme või rohkem inimest või üldpindala on üle 60 m2. Nõuded paanikavastasele valgustusele on toodud standardites EVS-EN 1838 Valgustehnika. Hädavalgustus ja EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 16 01.09.2026

OHTLIKU TÖÖPIIRKONNA VALGUSTUS Ei ole antud hoone puhul nõutud. TULEOHUTUSMÄRGI VALGUSTUS Sissepääs päästemeeskonna infopunkti tuleb tähistada tuleohutusmärgiga. Ohutusmärk peab olema valgustatud nii, et evakuatsiooni ajal on see märk selgelt näha ning märgil olev tekst on hästi loetav ja sümbolid nähtavad. TULEOHUTUSPAIGALDISED Vastavalt EVS 812-4:2011 peavad II tulekaitsetasemega ehitistes olema tavalised esmased tulekustutusvahendid ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Hoonesse paigaldatakse tulekustutid klass ABC 6kg. Üks kustuti iga 200m2 põrandapinna kohta Kokku 3 tk hajutatuna üle hoone. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade peab asuma päästemeeskonna sisenemisteel ja keskseadme kohal evakuatsioonivalgustus 5 lx. PÄÄS KATUSELE Katustele pääsuks on ette nähtud kohtkindlad redelid. Eri kõrgusega katusetasandite vahel on ette nähtud kohtkindel redel. Katusele pääsust kuni katusel paiknevate teenindatavate seadmete ja suitsuluukideni tagatakse ohutu ühendustee ning turvavöö kinnitamise võimalus. Üle 7 m räästakõrgusega katuseosal nähakse ette nõuetekohased turvavöö kinnituskonstruktsioonid. AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON Vastavalt siseministri määrus (30.03.2017.a.) nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on antud VI kasutusviisiga hoonesse projekteeritud automaatne tulekahjusignalisatsioon. Tulekahjusignalisatsioon paigaldatakse vastavalt siseministri 07.01.2013 määrusele nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ Tulekahjusignalisatsiooni keskseade paigaldatakse sissepääsu lähedale olemploki seinale.(vt hoone korruse plaani joonist AR-5-01). PIKSEKAITSE Hoone kuulub 2. tuleohuklassi (vt EVS 812-4): Hoonel peab olema piksekaitse. Kui riskianalüüsi ei tehta, siis peab olema II kaitseklassiga piksekaitse. Nõuded piksekaitsele on toodud standardisarjas EVS-EN 62305 Piksekaitse. SUITSUEEMALDAMINE Projekteeritavast töökojas on projekteeritud kokku 4 suitsuluuki katusele, nimimõõduga 1200x1200mm. Avanemismootoriga tagatakse minimaalselt effektiivne pindala 4x1,44=5,7 m².

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 17 01.09.2026

Nõutav suitsueemaldusavade efektiivne pindala 571 m²x 1%=5,7 m² Suitsuluugid B600 (kuumusnõude eesmärgiks on tagada luugi avamine ja ava säilimine tulekahju tingimustes). Suitsueemaldusluukide avamise nupud paigaldatakse remondihalli uste lähedale. Suitsuluugi allakukkumise kaitsekonstruktsiooni pole vaja, kui akna või luugi raamkonstruktsiooni ülemine pind on katusepinnast vähemalt 700 mm kõrgemal ja luuk avaneb väljapoole. Allakukkumise kaitsekonstruktsiooni ei ole vaja ka juhul, kui katusel on olemas turvavarustus (katusel viibiv inimene kinnitab end turvavööga turvavarustuse külge ja sellega välistatakse samuti allakukkumine). EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid p 6.11.13.

Suitsuluukide ümber peab olema kogu soojustusmaterjalli paksuselt 200 mm soojusisolatsioonimaterjal A1 tuletundlikkusega paakumistemperatuuriga vähemalt 1000 oC ja tihedusega vähemalt 60 kg/m3.

Suitsutõrjesüsteemi juhtimiskeskuse asukoht ei ole lubatud samas tuletõkkesektsioonis ja suitsueemaldustsooni kohta peab olema kaks juhtimispunkti. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS VENTILATSIOONISEADMETE TULEOHUTUS Ventilatsiooniagregaat hakkab paiknema hoone tehnoruumis. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Õhutorude läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretest paigaldada tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi nagu tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tuletõkkeklappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega PV-80 AVM vastavalt tuletõkke tarindi tulepüsivusastmele. Tulekahju korral ventilatsioonisüsteem lülitatakse välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus. KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS Hoonele on ette nähtud kütteks paigaldada gaasiküttesüsteem. Küte paigaldatakse hooness vesipõrandaküttena. Gaasihoidla paikneb projekteeritud honest eraldiseisvalt. Vt. Asendiplaani joonist AS-4-01. Tehnoruumi uks pn paiskpinnaks. Nõutav paiskpind arvestusega 0,05 m² paiskpinda ruumi kuupmeetri kohta on 0,7 m² (2,77m x 5,0 m² = 13,9 m³). Välisukse pindala on 2,3 m².

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 18 01.09.2026

MUUDE TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS Tehnoseadmete läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekul tuletõkkepiiretest tihendada tulekindla mastiksiga vastavalt tulekaitse nõuetele. Kanalisatsiooni plasttorud varustada tuletõkkesektsiooni piiril mansetiga, vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Metall korsten paigaldatakse vastavalt tootjajuhisele. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Päästemeeskonna juurdepääs projekteeritud hoone kõikidele külgedele on tagatud. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevast kõrval asuvast looduslikust veevõtu kohast, kus asub märgistatud nõuetele vastav tulekustutusvee koht. EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus on VI kasutusviisiga, 2. tuleohuklassi kuuluva ja kuni 2000 m² piirpindalaga hoonele on vajalik 20 l/s 3 tunni jooksul, s.o 216 m³ . Punase ringiga on tähistatud rajatud Tuletõrje veevõtukoha asukoht. 10. TEED JA PLATSID Teega (Saverna-Tillundi 18174) ristumiskoht on hetkel kulunud ja vajab korrastamist. Teeregistris on km 0,591 olemasolev tegevuskoha ristumiskoht registreeritud 6 m laiusena. Kandevõime tõstmiseks ning pöörete võimaldamiseks on vajalik ristumiskoha remont. Remont tuleb ette näha Transpordiameti tüüpjoonise I (AR-7-01 lisatud ehitusprojekti koosseisu joonisena). Transpordiameti nõuded:

 Ristumiskoht peab jääma riigiteega võimalikult risti vähemalt 8 meetri pikkuselt (peale seda alles tee hargnemine),

 pöörderaadiused korrastada ja kasvupinnas eemaldada,  ristumiskoha kulunud või kahjustunud osad asendada kruusaga (Tee ehitamise

kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6) lisatud ehitusprojektile (AR-7-02 lisatud ehitusprojekti koosseisu tabeline)

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 19 01.09.2026

11. KESKKONNAKAITSE 11.1. Jäätmed Käesoleva hoone ehitustööd ei too kaasa keskkonna reostust. Tööd tuleb teostada nii, et ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kahjustatud haljastus tuleb peale ehitust taastada. Projekteeritava hoone juurde paigaldatakse prügikonteiner, mida tühjendatakse kommunaalteenuste korras. Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol, tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Kambja vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada kohaliku keskkonnaspetsialistiga. Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:

 puidujäätmed;  ohtlikud jäätmed liikide kaupa;  vanapaber ja papp;  metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);  mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);  raudbetoon- ja betoondetailid  tõrva mittesisaldav asfalt  plastijäätmed (sh kile);  muud segajäätmed.

Jäätmevaldajal on otstarbekas (ka majanduslikult) sortida ehitusjäätmed liikidesse nende tekkekohal. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekas, võib ehitus-segajäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 20 01.09.2026

11.2. Heakorrastus Ümber hoone perimeetri tehakse 5% kaldega sillutiskivi serv 1m laiuselt. Projekteeritud laienduse lõuna külge on planeeritud betoonplats. 11.3. Piirded Kinnistule ei nähta esialgu ette piirdeaeda. 12. TEHNILISED ANDMED EHITISEALUNE PINDALA 653,6m² HOONE SULETUD NETOPIND 595,4m² KORRUSTE ARV 1 MAAPEALSE OSA KÕRGUS 8,5m PIKKUS 30,4mLAIUS 21,5mMAHT 4619m³KÖETAV PIND 595,4m²

SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617 Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 21 01.09.2026

13. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON I KORRUS: mitteelur.pind üldkasut.pind tehnopind

 REMONDIHALL 446,6m²  KOMPRESSORIRUUM 8,4m²  TREIRUUM 4,8m²  ÕLIDERUUM 10,7m²  TEHNORUUM 5,0m²  LADU 53,7m²  LADU 10,7m²  TÖÖTAJATE PUHKERUUM 12,8m²  RIIETUSRUUM 7,4m²  DUSHIRUUM 2,6m²  WC 2,2m²  WC 2,2m²  KONTOR 28,3m²

IK KOKKU: 590,4m² 5,0m²

HOONES KOKKU: 590,4m² 5,0m²

Suletud netopind: 595,4m² Mitteeluruumi pind: 590,4m² Üldkasutatav pind: 0m² Tehnoruumi pind: 5,0m² Seletuskirja koostas: H. Tammsalu

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101

„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Lisa 10

(taristuministri 18.11.2024 määruse nr 70 sõnastuses)

SIDUMATA SEGUDE TERASTIKULISE KOOSTISE ÜLDISED PIIRID

Pos

Segu

EVS-EN 13285 kategooria

Kasutus

Sõela ava mõõt, mm 80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063

Läbib sõela, massi% 1 0/31,5 Go Side-

ainega töötlemata

alus

100 85–99 - 50–78 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–5

2 0/31,5 Gp 100 85–99 - 43–81 23–66 12–53 6–42 3–32 0–20 0–5

3 0/63 Go 100 85–99 - 50–78 - 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–20 0–-5 4 0/63 Gp 100 85–99 - 43–81 - 23–66 12–53 6–42 3–32 - 0–20 0–5

5 0/16 - Kruuskate ja tugi- peenar

- – 100 85–99 65–90 50–75 35–60 20–45 10–40 5–15

6 0/31,5 -

100 85–99 – 60–80 40–65 30–55 20–45 10–30 8–20 8–15

Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali proovist. Pos 1–Pos 4 segu puhul peab segu tootja deklareeritud terakoostis jääma standardi EVS-EN 13285 vastava kategooria tootja deklareeritud terakoostise piiridesse. Ehitusel võetud kontrollproovid ei või väljuda lisa 10 terakoostise üldistest piiridest.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kanepi Vallavalitsus

[email protected]

Turu põik 1

63101, Põlva maakond, Kanepi vald,

Kanepi alevik

Teie 02.09.2026

Meie 10.09.2026 nr 7.1-2/26/6273-5

Saeveski kinnistu ehitusloa taotluse

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Tiido küla

Saeveski kinnistu ehitusloa taotluse (menetlus nr 543429, EHR kood nr 121453501).

Kinnistu (katastritunnus 85603:002:0135) asub riigitee nr 18174 Saverna-Tillundi tee (edaspidi

riigitee) km 0,54-0,60 kaitsevööndis.

Ehitusluba taotletakse remondihalli ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Helen-Projekt OÜ, töö nr

2617 „Põlvamaal Kanepi vallas Tiido külas Saeveski maaüksusel rajatava remondihoone

uusehitise eelprojekt. Arhitektuurne osa.“

Ehitusloa taotluse aluseks olevat projekti on korrigeeritud vastavalt meie 20.04.2026 kirjaga nr

7.1-2/26/6273-3 edastatud märkustele.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: riigitee

ristumiskoht peab olema remonditud vastavalt meie tingimustele hiljemalt enne kavandatavale

remondihallile kasutusloa väljastamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada remonditava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile.

Nende paigaldamiseks tuleb meile [email protected] esitada eraldi

kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik

hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2617_EP_AA-3-01_SELETUS

2. 2617_EP_AS-4-01_ASEND

3. 2617_EP_AR-7-01_MAHASOIDUTUUPJOONISI

4. 2617_EP_AR-7-02_SEGUDEKOOSTISED

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]