RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Vinni vallas asuv riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee

km 2 769- 3,650

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2026

2

1. Sissejuhatus

Vinni Vallavalitsus esitas oma kirjaga 20.04.2026 nr 7-4/17 taotluse Lääne-Viru maakonnas,

Vinni vallas, Piira külas asuva riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-

3,650 üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaaga mis paikneb ühel

riigi omandis oleval katastriüksusel tunnusega 90002:001:2870. Vastavalt riigivaraseadusele

tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei ole riigivara valitsejale vajalik

ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Taotluses põhjendused on järgmised:

Kohaliku tee tähtsuse domineerimine – teelõik teenindab valdavalt valla sisest liiklust ning selle

kasutus ei ole enam riigitee põhifunktsiooniga kooskõlas.

Planeeringulised arengud – nimetatud tee äärde on kavandamisel mitmete uute elamute rajamine

ning piirkonna kujundamine muutub nö linnaliseks keskkonnaks. Sellest tulenevalt suureneb

oluliselt kohaliku liikluse maht ja vajadus võimaldada mahasõite nimetatud teelt elamukruntideni.

Tõhusam haldamine ja arendamine – munitsipaalomandisse andmine võimaldab vallal

kavandada ja ellu viia tee rekonstrueerimist, liikluskorralduslikke muudatusi (nt kiiruspiirangud,

kergliiklusteed, valgustus) ning siduda need terviklikult piirkonna arenguga.

Liiklusohutuse parandamine – kohalik omavalitsus saab operatiivsemalt rakendada meetmeid,

mis arvestavad kasvava elamupiirkonna vajadusi, sealhulgas jalakäijate ja kergliiklejate täiendavat

ohutust.

Avalik huvi ja otstarbekus – tee üleandmine munitsipaalomandisse on kooskõlas hea halduse

põhimõtetega ning võimaldab tagada piirkonna jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud teelõigu vastavust riigitee tunnustele, et

teha järeldusotsus riigivara valitsejale vara vajalikkuse kohta.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Taotluste läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldusi riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee

määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

3

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

4

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-3,650 riigitee tunnuste

hindamine

Riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-3,650 paikneb riigi transpordimaal

Vinni vallas, Piira külas. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

number 8690250, katastritunnus 90002:001:2870, pindala 15686.0 m², sihtotstarve

transpordimaa 100%. Terviktee alguspunkt on Rakvere linnast Tallinna tänava ja Carl Robert

Jakobsoni tänava ristmikul ja tee algusosa km 0-2,769 kuni Rakvere linna ja Vinni valla

vahelise halduspiirini on Rakvere linna kohalikud tänavad. Edasi kulgeb 88 Rakvere-

Rannapungerja tee riigiteena kuni Põhimaanteeni 5 Pärnu-Paide-Rakvere tee ja sealt edasi kuni

Rannapungerja külani Alutaguse vallas. Tee lõppeb kilomeetril 70,762 ristumisega

põhimaanteega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee. Taotletav lõik algab Rakvere linna piirilt ja lõppeb

põhimaantee 5 Pärnu-Paide-Rakvere tee ning tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee

vahelisel ringristmikul kilomeetril 3,650. Kuna vallavalitsuse taotluses käsitletakse riigile

kuuluvat terviktee osa km 2,769-3,650, võetakse see teelõik riigitee tunnustele vastavuse

hindamiseks (edaspidi tee).

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. 88 Rakvere-Rannapungerja tee asukoht Vinni vallas Piira külas (peenike sinine joon).

Teeregistri andmetel on tegemist 2015 aastal ehitatud asfaltbetoonkattega teega, kus katte laius

on 7,5 m ja muldkeha laius 8,9 m. Teega paralleelselt, haljasribaga eraldatult kulgeb

munitsipaalmaal ja eramaadel kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee Rakvere-Mõdriku kergtee.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee algusest Vinni valla halduspiiril km 2,769-3,082 on asulasisene kahesuunaline liikluskord,

tähistatud liiklusmärgiga 571 „Asula“, piirkiirusega 50 km/h. Edasi on teel asulaväline

kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 70 km/h ja vahetult enne ringristmikku asulaväline

kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 50 km/h.

2025.a liiklusloenduse andmetel oli tugimaanteel 88 Rakvere-Rannapungerja tee keskmine

ööpäevane liiklussagedus 2243 autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 91%, veoautod ja

bussid 5% ning autorongid 4%. Samalaadselt ja samuti edela suunast Rakvere linna siseneva

teise tugimaantee nr 21 Rakvere-Luige tee liiklussagedus on sarnane ehk 2311 autot ööpäevas,

kuid seal on raskeliikust ligi poole vähem ehk kokku 5%. Põhjuseks on eeldatavalt see, et

tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee marsruudi kõrval asub Rakvere linna territooriumil

tööstus ja kaubandusala. Teel prevaleerib kogu ulatuses läbiv liikus ehk Rakvere linna suunduv

või sealt lähtuv liikus.

Jalakäijate ja jalgratturite liiklus on tänu äsja rajatud kohaliku omavalitsuse kergliiklusteele

kogu teel mootorsõidukitest eraldatud.

6

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teed on üheks ühenduseks Rakvere linnast TEN-T üldvõrgu teeele Pärnu-Paide-Rakvere mis

on ka riigi põhimaantee 5 Pärnu-Paide-Rakvere ja kogu tugimaantee 88 Rakvere-

Rannapungerja tee ühendab Rakvere linna ka tee lõpus asuva TEN-T üldvõrgu teega Jõhvi-

Tartu-Valga mis on samuti riigi põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga.

Asustusüksuste vahelise ühenduse tagamisel on tee funktsiooniks Rakvere linna ja Tudu

aleviku ühendamine.

Ühendusfunktsioonilt vastab tee täielikult riigitee tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-3,650 riigitee

tunnuste hindamise kokkuvõte

Vinni Vallavalitsus esitas oma kirjaga 20.04.2026 nr 7-4/17 taotluse Lääne-Viru maakonnas,

Vinni vallas, Piira külas asuva riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-

3,650 üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaaga.

Analüüsitud teelõik tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-3,650 paikneb riigi

transpordimaal Vinni vallas, Piira külas. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa number 8690250, katastritunnus 90002:001:2870, pindala 15686.0 m², sihtotstarve

transpordimaa 100%. Taotletav lõik algab Rakvere linna piirilt ja lõppeb põhimaantee 5 Pärnu-

Paide-Rakvere tee ning tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee vahelisel ringristmikul

kilomeetril 3,650. Teeregistri andmetel on tegemist 2015 aastal ehitatud asfaltbetoonkattega

teega, kus katte laius on 7,5 m ja muldkeha laius 8,9 m. Teega paralleelselt, haljasribaga

eraldatult kulgeb munitsipaalmaal ja eramaadel kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee Rakvere-

Mõdriku kergtee. Tee algusest Vinni valla halduspiiril km 2,769-3,082 on asulasisene

kahesuunaline liikluskord, tähistatud liiklusmärgiga 571 „Asula“, piirkiirusega 50 km/h. Edasi

on teel asulaväline kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 70 km/h ja vahetult enne

ringristmikku asulaväline kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 50 km/h.

2025.a liiklusloenduse andmetel oli tugimaanteel 88 Rakvere-Rannapungerja tee keskmine

ööpäevane liiklussagedus 2243 autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 91%, veoautod ja

bussid 5% ning autorongid 4%. Teel prevaleerib kogu ulatuses läbiv liikus ehk Rakvere linna

suunduv või sealt lähtuv liikus.

Jalakäijate ja jalgratturite liiklus on tänu äsja rajatud kohaliku omavalitsuse kergliiklusteele

kogu teel mootorsõidukitest eraldatud.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid. Linna lähedus ja lühike lõik võib osade tegevuste jaoks

nõuda hooldajalt teistlaadse tehnika kasutamist.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

7

Riigitee tunnus Riigitee 88 Rakvere-Rannapungerja

tee km 2,769-3,650

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord V

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti V

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust V

Tabel 1 Riigitee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769-3,650 riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena praegune riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km

2,769-3,650 vastab riigitee tunnustele. Kui perspektiivselt võib elamuala seal laieneda, siis

teenindab see teelõik ikkagi põhiliselt läbivat liiklust.

Vinni Vallavalitsuse taotlust riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt

tasuta omandamisega ei saa rahuldada.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 2

46603, Lääne-Viru maakond, Vinni

vald, Pajusti alevik

Teie 21.04.2026 nr 7-4/17

Meie 10.09.2026 nr 9.2-5/26-025/6800-

2

Riigitee 88 Rakvere-Rannapungerja tee osa

munitsipaalomandisse andmisest

Vinni Vallavalitsus esitas 20.04.2026 taotluse nr 7-4/17 riigitee tugimaantee 88 Rakvere-

Rannapungerja tee (km 2,769-3,650 lõik, mis paikneb Vinni valla haldusterritooriumil) osa

andmiseks munitsipaalomandisse. Vinni vald soovib sellel lõigul muu hulgas kavandada ja ellu

viia tee rekonstrueerimist, liikluskorralduslikke muudatusi (nt kiiruspiirangud, kergliiklusteed,

valgustus), siduda need terviklikult piirkonna arenguga ja operatiivsemalt rakendada meetmeid,

mis arvestavad kasvava elamupiirkonna vajadusi, sealhulgas jalakäijate ja kergliiklejate täiendavat

ohutust.

Transpordiamet koostas riigi tugimaantee 88 Rakvere-Rannapungerja tee km 2,769- 3,650 lõigu

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande.

Aruande koondhinnangu tulemusena anname teada, et praegune riigi tugimaantee 88 Rakvere-

Rannapungerja tee km 2,769-3,650 lõik vastab riigitee tunnustele. Ka perspektiivselt võimaliku

elamuala laiendamisega teenindab nimetatud teelõik peamiselt läbivat liiklust.

Vinni Vallavalitsuse taotlust riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega ei saa rahuldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karel Kask

maade juhtivekspert maade osakonna juhataja ülesannetes

Lisa: Aruanne riigitee 88 km 2,769-3,641

Ene Kõiv

58542077, [email protected]