| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/12859-2 |
| Registreeritud | 07.08.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
2/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
SISUKORD
1. Töökirjeldus ......................................................................................................... 4 2. Projekti üldandmed .............................................................................................. 4 3. Üldosa .................................................................................................................. 4
3.1. Ehitusprojekti koostamise alused .................................................................. 5 3.2. Ehitustööde tegemine .................................................................................... 6 3.3. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine ........................................................ 6 3.4. Projektlahenduste muutmine ......................................................................... 6
4. Koormused ........................................................................................................... 6 4.1. Üldkoormused ............................................................................................... 6 4.2. Põrandate kasuskoormused ........................................................................... 6
5. Ehitiste kasutamise otstarve ................................................................................. 7 6. Asendiplaaniline lahendus ................................................................................... 7
6.1. Asendiplaan ................................................................................................... 7 6.2. Parkimine ja katend ....................................................................................... 8
7. Arhitektuurne lahendus ........................................................................................ 8 8. Konstruktiivne lahendus....................................................................................... 8
8.1. Üldosa ........................................................................................................... 8 8.2. Radoonirisk ................................................................................................... 8 8.3. Vundament ja sokkel ..................................................................................... 9 8.4. Kandekarkass ja seinad ................................................................................. 9 8.5. Katus ............................................................................................................. 9 8.6. Põrandad ..................................................................................................... 10 8.7. Avatäited ..................................................................................................... 10
9. Ventilatsioon ...................................................................................................... 10 10. Küte .................................................................................................................. 10 11. Veevarustus ...................................................................................................... 11 12. Kanalisatsioon ja sademevesi .......................................................................... 11
12.1. Üldosa ....................................................................................................... 11 12.2. Väliskanalisatsiooni paigaldamine ........................................................... 12 12.3. Kanalisatsioonitorude paigaldus ja materjalid .......................................... 13 12.4. Sademevesi ............................................................................................... 13
13. Elektrivarustus ................................................................................................. 13 14. Sidetrass ........................................................................................................... 15 15. Energiatõhusus ................................................................................................. 15 16. Üldised nõuded betoonile ................................................................................ 15 17. Üldised nõuded puidule ................................................................................... 16 18. Tervise- ja keskkonnakaitse ............................................................................. 16
18.1. Tervisekaitse ............................................................................................. 16 18.2. Keskkonnakaitse ....................................................................................... 16
19. Tulekaitseabinõud ja potentsiaaliühtlustus ...................................................... 16 19.1. Normdokumentatsioon ............................................................................. 16 19.2. Üldosa ....................................................................................................... 17 19.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus........................................................... 17 19.4. Tuletõkkesektsioonide moodustamine...................................................... 17 19.5. Elekter ....................................................................................................... 17 19.6. Küttesüsteem............................................................................................. 17
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
3/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
19.7. Ventilatsioon ............................................................................................. 17 19.8. Tuletundlikkus .......................................................................................... 18 19.9. Suitsu eemaldamine .................................................................................. 18 19.10. Evakuatsioon ....................................................................................... 18 19.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ........................................................ 19
20. Heakorrastus ja haljastus ................................................................................. 19 21. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine ............................................................. 19
JOONISED
A-01 Asendiplaan A-02 Põhiplaan A-03 Lõige A1-A1 A-04 Pikivaated A-05 Otsvaated
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
4/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
SELETUSKIRI
1. Töökirjeldus
Vanakooli tee 7 tootmishoone/laohoone projekti koostamise aluseks on WEW OÜ poolt koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr. GEO-170-26, mõõdistatud juuni 2026 a, koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis), Kambja vallvalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr. 2211802/07432 ning kokkulepe omanikuga (Tellijaga).
Projekteeritav ehitis kavandatakse Tartu maakonda Kambja valda Reola külasse Vanakooli tee 7 katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 94901:009:0504). Käesolev projekt on koostatud katastriüksusele uue tootmishoone/laohoone ehitamiseks.
2. Projekti üldandmed
Projekti koostaja: Agorek OÜ registrikood 10932302
Jäneda loss,
73602 Tapa vald, Lääne-Viru maakond
(kontaktisik Vello Luts mob nr 5691 8454
Tellija andmed: Aatos OÜ registrikood 14173069
Riia tn 181a,
50411, Tartu linn, Tartu maakond
(kontaktisik Peeter Kõiv
Projekt: Tiina Rahupõld
Volitatud arhitekt, tase 7 (tunnistuse nr 179746)
Viljar Saar
mob nr 5647 8326, [email protected]
3. Üldosa
Käesoleva projekti joonised, seletuskiri, eelarve jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.
Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
5/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile.
Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale kirjaliku nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et:
ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga; kontrollinud projektis esitatud töömahtusid; võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone,
materjalide ja seadmete koguseid; tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning tööde mahtude suhtes
pretensioone. Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide
kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks.
3.1. Ehitusprojekti koostamise alused Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest
seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.
Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi.
Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on järgmised kehtivad seadused ja nende alusel koostatud muud õigusaktid sh:
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”; Riigikogu poolt välja antud ”Ehitusseadustik”, vastu võetud 11.02.2015; EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; EVS 835:2022 „Hoone veevärk“; EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus;
EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;
EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus;
EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
EVS-EN 1993-1-1:2005/AC:2009+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
6/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
EVS-EN 1993-1-2:2006/AC:2009+NA:2007 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus
EVS-EN 1993-1-8:2005/AC:2009+NA:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine
3.2. Ehitustööde tegemine
Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused.
Juhul, kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks.
Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest.
Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projekti dokumentidele.
Töövõtja peab esitama tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele (niiskuskaitse tööd, …) ja seadmetele ning toodetele eraldi.
3.3. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine
Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste järgi, et vältida nende riknemist või muid kahjustusi.
3.4. Projektlahenduste muutmine
Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku leppides. Muudatustega seotud täiendavad kulud finantseerib Töövõtja. Muudatus või korrektuur peab olema projekti koostanud projekteerija poolt alla kirjutatud ja esialgse projekti koostanud projekteerijaga kooskõlastatud.
4. Koormused
4.1. Üldkoormused Tuulekoormuse leidmine toimub vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-
4:2007.Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:Üldkoormused. Maastikutüüp on II (tagavara kasuks). Projekteeritava hoone osa kõrgus on ca 5,8 m.
Lumekoormuse leidmine toimub vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. Kambja vallas on standardi järgi normatiivne lumekoormus maapinnal sk=
1,5 .
4.2. Põrandate kasuskoormused Ehitise osa põrandate projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste kasuskoormustega
(lauskoormus):
Teenindus- ja laoruumid (klass E2) qk= 7,5 kN/m2, Qk=7,0 kN;
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
7/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
(arvestada tuleb tehnikaga, mille kogukaal ulatub ca 10 tonnini)
abiruumid (klass B) qk= 3,0 kN/m2, Qk=2,0 kN;
5. Ehitiste kasutamise otstarve
Ehitatava ehitise kasutamise otstarve on 12519- muu tööstushoone. Ehitise olulised tehnilised andmed:
Ehitisealune pindala: 720,2 m2
Ehitise suletud netopind: 627,2 m2
Ehitise absoluutne kõrgus: 54,3
Korruselisus: 1
Ehitise kõrgus: 5,8 m
Ehitise pikkus: 45,6 m
Ehitise laius: 17,4 m
Ehitise maht: 3750 m3
Köetav pind: 627,2 m2
Tulepüsivusklass: TP3
Ehitise kasutusiga: 50 aastat
Ehitis on nelinurkne viilkatusega hoone, mille ruumiprogramm koosneb 23-st ruumist. Hoone koosneb 18-st tootmis- ja/või laopinnast ja abiruumide osast. Abiruumideks on antud hoones tehnoruum ja WC. Ehitises on vastavalt vajadusele võimalik tootmis- ja laoruumides hoiustada või toota tooteid.
6. Asendiplaaniline lahendus
6.1. Asendiplaan Vanakooli tee 7 tootmishoone/laohoone ehitatakse Tartu maakonda Kambja valda Reola
külasse. Projekteeritava ehitise näol on tegemist nelinurkse kujuga viilkatusega hoonega, mis paikneb katastriüksusel ida-lääne suunaliselt. Absoluutne kõrgusmärk ±0,00 võetakse hoone aluse olemasoleva maapinna järgi ja sellele vastab absoluutne kõrgus 48,60. Ehitise projekteerimisel on lähtutud kinnistu suurusest ja projekteerimistingimustega lubatud ehitusalast. Ehitis varustatakse vee-, elektri-, sadevee, side- ja kanalisatsioonitrassiga. Projekteeritavate trasside asukohad on tähistatud asendiplaanilisel joonisel. Katastriüksus on valdavalt suuremate kõrguste erinevusteta horisontaalse tasapinnaga. Kerge maapinna lang on katastriüksuse läänepoolsest otsast idapoole. Ehitis planeeritakse katastriüksuse keskele lubatud ehituspiirkonda.
Ümber territooriumi paigaldatakse keevispaneelidest piirdeaed kõrgusega kuni 1800 mm. Vastavalt projekteerimistingimustele lubatud piirdeaia kõrgus kuni 1500 mm. Soov rajada kõrgem piirdeaed, et vältida kõrvaliste isikute sattumist territooriumile. Elumajade ja tootmishoone vahele paigaldatakse vähemalt 3 m kõrgune hekk või kõrghaljastus piirdeaia ette, mis piirab keevisaia nähtavust elamute poolt. Keevispaneelid kinnistatakse klambritega teraspostide külge. Teraspostid paigaldatakse sammuga 2500 mm. Posti paigaldamiseks kaevatakse (puuritakse) auk läbimõõduga ca 200 mm, sügavusega ca 1000 mm. Post paigaldatakse auku ja ümbritsetakse kuivbetooniga. Piirdeaia terasdetailide värvus on helehall. Vastavalt projekteerimistingimustele tuleb avaliku kasutusega tee küljelt piirdeaed rajada vähemalt 2 m kaugusele katastriüksuse piirist.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
8/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
6.2. Parkimine ja katend Katastriüksuse välisosa platside projekteerimiseks koostatakse vajadusel
vertikaalplaneeringu ja katendite projekt. Ehitise teedeehituslikus osas lahendatakse projekteeritava hoone ümber asuvate platside lahendus. Katastriüksusele ei rajata eraldi parkimiskohti. Ümber hoone rajatakse piisava suurusega ilmastikukindel plats, et iga tootmisruumi/ladustamisruumi ees saab parkida sõiduk ning selle tagant on teisel sõidukil ohutu mööduda.
Parkimisalade ja liikumisalade katendiks on killustik, betoonkivi või asfalt. Inimeste ja autode liikumisteed territooriumil on reguleeritud tellija poolt. Sissepääs kinnistule toimub katastriüksuse loodepoolsest nurgast Vanakooli teelt. Projekti esimeses etapis rajatakse katastriüksuse teed ja platsid killustikust. Juhul kui tulevikus on soov rajada platsid asfaltbetoonist või kõnniteekividest, siis koostatakse eraldi platside vertikaalprojekt.
7. Arhitektuurne lahendus
Ehitiste kavandatav eluiga vastavalt EVS-EN 1990:2002 on 30 aastat. Sise- ja maalritööde tegemisel arvestatakse maalritööde RYL2012 ja sisetööde RYL2013 kvaliteedinõuetest.
Projekteeritava ehitise osa vundamendiks on madalvundament, mis valatakse betoonist. Kandvaks konstruktsiooniks on väikeplokid. Ehitise katuse kandvaks konstruktsiooniks on terastalad. Põrand moodustab vundamendibetooniga ühtse terviku. Hoone seinad ehitatakse väikeplokkidest ja kaetakse trapetsprofiilplekiga. Katusekatte materjaliks on sandwichpaneel. Ehitise avatäideteks on teras- või alumiiniumraamidel välisuksed ning kassettpaneelidest tõstuksed. Hoone kütmiseks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpasid ning elektriradiaatori otsekütet. Ehitise ventilatsioon toimib loomuliku ventilatsioonina. Vajadusel kasutatakse sundväljatõmbeventilaatoreid.
Ehitatavate abiruumide osa ehitatakse hoone kagupoolsesse nurka. Abiruumide mittekandvad vaheseinad laotakse väike plokkidest (fibo või bauroc) põranda betoonile. Samuti võib ehitada vaheseinad puit- või metallkarkassile.
8. Konstruktiivne lahendus
8.1. Üldosa Ehitise osa alla jääv huumusekiht eemaldatakse, vastavalt vajadusele täidetakse ehitise
alune pind kruusa ja liivaga. Kokku kogutud mineraalpinnast kasutatakse tulevikus kinnistu ümbruse planeerimisel.
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast.
Tööde organiseerimisel tuleb lähtuda objekti iseloomust. Vastavalt vajadusele tuleb objekt ümbritseda piirdeaiaga. Tööde ajutise peatamise hetkel ei tohi jääda alles ohtlikke kandekonstruktsioone. Objektil viibivad isikud peavad kandma kaitsekiivrit ja olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest. Ohutuse eest ehitusobjektil vastutab töövõtja.
8.2. Radoonirisk
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile paikneb planeeritav hoone madala radoonisisaldusega pinnasel. Pinnase radooni sisaldus 10-50 kBq/m3. Lähtudes nendest andmetest võib vastavalt vajadusele rakendada hoone projekteerimisel ja ehitamisel
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
9/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
radooniriski vähendamise abimeetmeid. Vastava töö tegemiseks koostatakse vajadusel lisamõõtmised.
8.3. Vundament ja sokkel
Vundamendi ava kaevatakse avasüvendina vastavalt pinnase looduslikule varingunurgale. Ehitise plaatvundament ehitatakse terve hoone ulatuses ja rajamissügavus vastavalt vundamendiplaanile (valdavalt -0,30 m).
Vundamendi aluskiht ehitada killustikust (fraktsioon 16-32 paksusega min 200 mm) ning tihendatakse elastsusmoodulini E₂>70 MPa. Ehitise plaatvundamendi ehitamisel kasutatakse Benders L400 nurgaelemente või analoog, millega moodustatakse ehitise ruumide alune vundament. Betoonvundamendi alla paigaldatakse lisaks 200…300 mm EPS 200 soojustusplaate. Vundament armeeritakse armatuurvõrgu ja armatuurvarrastega vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Kasutatavad L-tüüpi vundamendi elemendid on tehase poolt kaetud krohvisüsteemiga. Kõik metallkonstruktsioonid, mis omavad kokkupuudet tagasitäite- või mineraalpinnasega tuleb korrodeerumise vastu võõbata bituumenmastiksiga. Tagasitäidetavate kihtide tihendamine iga 200 mm tagant.
Nõutavad tagasitäite elastsusmooduli näitajad (optimaalse niiskuse sisalduse juures):
Kruus – 150 MPa
Kruusliiv – 130 MPa
Keskliiv – 120 MPa
Peenliiv – 100 MPa
Ühtlase terastikuga liiv - 75 MPa
Paetuhk – 120 MPa
Tihendatud pinnas ei tohi sisaldada orgaanilisi materjale ja olla veega küllastunud. Vundamentide betooni klass 30/37 XF3. Vundamendid armeeritakse armatuurvõrkude- ja armatuurvarrastega vastavalt tööjoonistele (B500B või A500HW). Armatuuri kaitsekiht vundamendil 50 mm.
8.4. Kandekarkass ja seinad
Ehitise välis- ja kandevseinte kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Plokkide ladumisel lähtutakse plokitootja juhistele. Seina kihid väljapoolt sissepoole on:
Seinte konstruktsioon väljapoolt sissepoole on: Trapetsprofiilplekk T20 Horisontaalne distantsliist 32×100 s.880...1000 mm Vertikaalne distantsliist 32×100 s.1000 mm Bauroc classic 250 mm Krohv
Abiruumide seinad laotakse väikeplokkidest vastavalt plokitootja juhendmaterjalidele põranda betoonile (vajadusel eraldi taldmik). Samuti võib vaheseinte ehitamisel kasutada puit või teraskarkassi. Karkass-seina ehitamisel paigaldatakse karkassi vahele soojustusmaterjal. Karkass kaetakse mõlemalt poolt kahekordse ehitusplaadiga.
8.5. Katus
Ehitise katuselae kandvaks konstruktsiooniks on terasest talad, mis paigaldatakse väikeplokkidest müüritisele. Katusekattematerjaliks on sandwichpaneel. Katusekatte materjal paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Katuse kalle on 10 kraadi.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
10/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
Katuslae kihid väljapoolt sissepoole on:
Katuse sandwichpaneel U=min 0,18 W/m²K Terasroov Z-kergtala 200 s.1500 mm Projekteeritavale hoonele rajatakse vastavalt katuseplaanile sademevee
äravoolusüsteem. Katusele paigaldatakse piksekaitsesüsteem.
8.6. Põrandad
Projekteeritava hoone madalvundament moodustab ka ehitise põranda.
Põrandad valatakse betoonist C30/37 paksusega 125…300 mm. Põranda alla paigaldatakse 125…300 mm tihendatud killustikkiht. Killustikukihi peale paigaldatakse EPS200 200…300 mm soojustusplaadid. Soojustusplaatide peale paigaldatakse enne betoneerimist ehituskile. Põrand armeeritakse armatuurvõrguga d=6…8 mm c/c150 B500B. Põrandas olevad armatuurid ühendatakse traadiga sidumise teel.
8.7. Avatäited
Ehitise avatäideteks on vastavalt otstarbele metall, PVC või alumiiniumraamiga uksed. Uste paigaldamine toimub vastavalt tootja valitud juhistele.
Ehitise välispiirete soojusläbivuse minimaalsed väärtused on:
Välisuksed – 1,00 W/(m2*K)
9. Ventilatsioon Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:
EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele
EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS- EN 16798-3:2017
EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on ventilatsioonisüsteemi kavandatud eluiga 50 aastat.
Ventilatsioonisüsteem ehitatakse välja hoones vastavalt vajadusele. Abiruumides ehitatakse välja sundväljatõmbe ventilatsioon, mis rakendub sisselülitamisel. Tootmise- ja laoruumide osas ehitatakse vastavalt vajadusele loomulik ventilatsioon või paigaldatakse kohtventilatsiooniseade.
Ventilatsioonitorustikuna kasutatakse tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorusid. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida, et vähendada torustikus soojakadusid ning niiskuse kondenseerumist. Ventilatsioonisüsteemi torustik varustatakse mürasummutiga, et vältida ventileeritavates ruumides müra.
Ehituse käigus koostatakse ventilatsioonisüsteemi kohta vajadusel projekt ja kasutusloa menetluses teostusjoonis. Lisainformatsioon päästeameti nõuete kohta p 19.7.
10. Küte Küttesüsteemi projekteerimisel on lähtud EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine.
Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on küttesüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat, küttekatlad 10 aastat.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
11/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
Ehitise kütmiseks paigaldatakse õhk-õhk soojuspumbad vastavalt põhiplaanilisele lahendusele. Tuleviku jaoks paigaldatakse betoonpõrandasse tagavaraks PVC põrandaküttetorud. Ehitise igat ruumi on võimalik iseseisvalt kütta ja juhtida. Põranda küttetorustiku liitmikud ja ühendusmuhvid peavad vastama tootja nõuetele. Enne ehitise algust koostatakse vajadusel küttesüsteemi põhiprojekt vastava valdkonna spetsialisti poolt.
11. Veevarustus Veevarustuse projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:
EVS 835:2022 „Hoone veevärk“; EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“.
Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on veesüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat.
Ehitise veevarustusega liitumiseks on taotletud trassi valdajalt liitumistingimused. Liitumispunkt asub Vanakooli tee ääres katastriüksuse piiril (näidatud asendiplaanilisel joonisel). Veesõlm rajatakse tehnoruumi seinale.
Veemõõdusõlmes on veearvesti DN25 mm ja vajalik sulgemis-ja tühjendusarmatuur. Veearvesti taatleb, paigaldab ja vajadusel vahetab vee tarnija. Veemõõtja konsool tuleb maandada. Vastavalt normidele on projekteeritud hoone maksimaalne tarbitav veekogus ööpäevas 1,0 m3/d, millest soojaveekogus 0,2 m3/d.
Veevarustussüsteem ehitatakse ringlussüsteemina komposiittorudest (nt. Uponor või analoog). Torude põhimõõdud on 16…25 mm. Torud paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ja tootja nõuetele.
Ehitatav veevarustussüsteem paigaldatakse seintele ja põranda konstruktsioonidesse. Kogu veesüsteem isoleeritakse ja läbiviigud seintest lahendatakse hülssidega.
Jaotustorustiku harudele paigaldatakse kuulkraanid. Elekterveesoojendajate külmaveetorudele on ette nähtud täiteventiilid tagasilöögi-, kaitseklapi ja sulguriga ning soojaveetorudele kuulkraanid. Kõikide segistite ja klosetipottide loputuskastide ette paigaldatakse kuulkraanid.
Kindla ühenduse tagamiseks tuleb plasttorude ühendamiseks kasutada torude tootja poolt pakutavaid ja edasimüüjate poolt soovitatud surve- ja pressliitmikke. Torud tuleb kinnitada nii, et kahjustada ei saaks hoone konstruktsioonid ega torud. Torud ei tohi olla ohtlikud ruumides viibivatele inimeste.
Torustikud isoleeritakse vastavalt Hts RYL 2002-le
Külm vesi D<49 mm - 20 mm
Soe vesi D<49 mm - 40 mm
Isolatsiooniks kasutada mineraalvillast isolatsioonikoorikuid, külmaveetorustiku isolatsioon teha aurutõkkega. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega.
Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest, mis peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule. Vastavalt Talotekniikka RYL2002 tuleb torustike surveproov teostada siis, kui veetorustik ja ühendused on kõik veel nähtavad. Proovirõhk on vähemalt 1 MPa, kõige alumisest punktist mõõdetuna ja prooviaeg vähemalt 10 minutit.
12. Kanalisatsioon ja sademevesi
12.1. Üldosa
Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
12/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.
Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on kanalisatsioonisüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat.
Ehitise kanalisatsiooni lahendusena kasutatakse kohalikku ühiskanalisatsioonitrassi. Kanalisatsioonitrassiga liitumiseks on taotletud trassi valdajalt liitumistingimused. Arvestuslik heitvee maksimaalne kogus projekteeritavas ehitises on 1,0 m3/d.
Kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks kasutatakse PVC NAL SN4 oranže kanalisatsiooni torusid (kasutatakse välitingimustes) ning S14 ja S16 jäikusklassiga halle sisekanalisatsiooni torusid. Kanalisatsioonitorustike lang 3-5 mm/m kohta.
Sademeveekanalisatsiooni torustik rajatakse ümber ehitise perimeetri ja suunatakse läbi sademeveetrasside olemasolevasse nõvasse katastriüksuse kirdenurgas.
12.2. Väliskanalisatsiooni paigaldamine
Töövõtja kohustuseks on korraldada geodeetiline teenistus objektil (torustike mahamärkimine, jooksev kõrguste kontroll objektil, jooniste koostamine jne.).
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse asendiplaanilt digitaalselt. Paigaldatakse nii palju tähiseid ja kõrgusmärke, et nende põhjal saab töid teha vastavalt projektile ja fikseerida tehtud töö vastavust projektile.
Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda MaaRYL-2010 nõuetest ja järgida üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst.
Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi, hilisemaks kasutamiseks haljastustöödel. Väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistöö kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu töö korraldamise. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune liivast tasanduskiht.
Olemasolevate kommunikatsioonidega ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.
Kaevikud peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist.
Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui sügavusse. Valmis kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
Kaeviku põhja tehakse killustikust tera Ø4...16 mm või liivast tera Økuni 8 mm tasanduskiht, min. paksusega 150 mm. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega tihendusastmeni vähemalt 80 MPa.
Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peal tehakse liivaga, mis peab vastama toru tasanduskihimaterjalile esitatavatele nõuetele.
Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm ja seda ei tihendata mehhanismidega. Algtäidet ei tohi kallata otse torule, vaid paigaldatakse kahele poole toru. Vajaduse korral torud
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
13/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
täitmise ajaks ankurdada. Eriti hoolikalt tuleb tihendada torustike alumist poolt toestavad kihid.
Tagasitäide teha väljakaevatud mineraalse pinnasega 300 mm paksuste kihtide kaupa ja tihendada 80 MPa-ni.
Kaevude,siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0,5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga.
Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid tasanduskihile kogu ulatuses. Tasanduskihti tehakse muhvide kohale süvised, et muhvid ei jääks kandma toru raskust.
Paigaldustööde ajaks tuleb torude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.
12.3. Kanalisatsioonitorude paigaldus ja materjalid
Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb teha materjalidest, mis on võimalikele esinevatele mõjudele piisavalt vastupidavad nii paigalduse käigus kui hilisemal kasutamisel. Torustik tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud kogu juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus, et torustik ei oleks normaalsel kasutamisel ohtlik ja ei levitaks halba lõhna.
Torud tuleb lõigata mõõtu ja ühendada vastavalt tootevalmistaja juhistele. Lõikamisest tingitud ebatasasused tuleb enne ühendamist kõrvaldada.
Muhvühendustes tuleb kasutada ainult selliseid tihendeid, mis on ette nähtud just sellele ühendusviisile. Ühenduste teostamisel tuleb arvestada torustike paisumisega. Kui liitmikühendustele hakkab mõjuma tõmbejõud, tuleb see varustada lukustusega.
Kõik kanalisatsioonipüstikud, aga samuti horisontaalsed kollektorid enne vundamendist läbiminekut tuleb varustada puhastusluukide või –korkidega.
Plastkanalisatsioonitorude kinnitid ei tohi põhjustada torudel pigistusi või lõikeid.
Torude läbiviigud tuleb tihendada tule-, heli- ja niiskuskindlaks. Läbiviigud ei tohi vähendada konstruktsiooni tulepüsivus.
Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastustükid ja – luugid. Süsteemi õhutamine toimub üle katuse pinna viidavate õhutuspüstikute kaudu. Torustiku hooldamiseks paigaldatakse puhastustükid ja –luugid, millele peab olema tagatud juurdepääs.
12.4. Sademevesi
Krundi vertikaalplaneering on lahendatud nii, et sademeveed katuselt kogutakse kokku ja suunatakse projekteeritavasse sademevee kanalisatsiooni. Ehitise platside sademeveed immutatakse pinnasesse samal katastriüksusel, kuna teed ja platsid rajatakse killustikust. Sademevee kanalisatsioonitrass juhitakse olemasolevasse nõvasse katastriüksuse kirdepoolses nurgas. Katastriüksusel kogutakse sademevesi hoone katuselt, mille pindala on ca 750 m2. Intensiivse saju korral võib ühele ruutmeetrile langeda ca 20 mm sademeid 60 min jooksul. Seega võib arvestuslikult vaja ärajuhtida 1 tunni jooksul 750*0,02= 15 m3 sademevett. Rajatav sademevee kanalisatsioonisüsteem dimensioneeritakse vastavalt sellele ja vajadusel koostatakse eraldi projekt.
13. Elektrivarustus Elektrisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:
EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5- 51:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
14/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
Majandus- ja taristuministri 26.06.2015. a määrus nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elekritööle esitatavad nõuded“.
EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on
elektrisüsteemile kavandatud eluiga 20 aastat. Kinnistul paikneb elektriliitumispunkt katastriüksuse loodenurgas Vanakooli tee ääres.
Liitumispunktist tuuakse elektrikaabel tehnoruumi, kuhu ehitatakse elektrikilp. Elektrikilbist viiakse elektrijuhtmed jaotuspunktidesse seinte pinnalt võisissefreesituna. Ehitisse paigaldatakse nõrkvoolusüsteem. Ehitisse paigaldatakse igale ruumile laelambid. Vastavalt vajadusele paigaldatakse seinalambid. Igasse ruumi on ette nähtud seinapistikud.
Jaotuskeskused on varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardi nõuetele, keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min 1,5 m, keskused paigaldatakse selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi.
Maanduskontaktiga pistikupesade klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides ette näha pritsmekindlad (IP44) pistikupesad. Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitsetase peab olema vähemalt IP 34 sisepaigaldusel.
Pistikupesade paigalduskõrgus üldiselt põrandast 200 mm. Pistikupesade ahela puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vaskjuhte.
Magistraalkaabeldus ning valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete grupiliinid teostada XPJ kaablitega. Installatsioon teostada süvistatult installatsioonitorus, ripplae taga peavad kaablid olema kinnitatud seintele või lakke.
Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus 1,0 m.
Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb tagada elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge väärtus alla 50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, rikkevoolukaitse, potentsiaaliühtlustuse ja kaitsemaanduse olemasoluga. Kõik normaalselt pingevabad voolujuhtivad osad kuuluvad maandamisele, objekti siseselt teostada potentsiaaliühtlustus vastavalt TN-S süsteemile. Ühendada paigaldise maandusega st potentsiaaliühtlustusega peakaitsejuht, peamaandusjuht, ehitisesisesed torustikud, võimaluse korral metalltarindid ja nõrkvoolusüsteemide kapid.
Elektritöövõtja peab läbi viima kõik kontrollitoimingud vastavalt standardile EVS-HD 60364-6:2007 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud ning vastavalt „Elektriohutusseadusele“ ja selle rakendusdokumentidele.
Elektritöövõtja peab koostama teostusjoonised ja kinnitama need elektritööde juhi allkirjaga.
Ühe komplekti jooniseid peab elektritöövõtja paigaldama peakeskusesse kinnitatud dokumendisahtlisse.
Elektritöövõtja peab koostama kaetud tööde aktid ja esitama need tellijale ajal, mil on võimalik visuaalselt veenduda tehtud tööde nõuetele vastavuses.
Elektritöövõtja peab loovutama järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid:
Visuaalkontrolli kohta; Kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta; Isolatsioonitakistuse kontrolli kohta; Kaitseseadmete automaatväljalülituse kontrolli kohta; Rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta; Turvavalgustussüsteemide katsetamise kohta; Valgustussüsteemide häälestamise kohta;
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
15/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
Maandustakistuse mõõtmise kohta Elektritöövõtja peab tellijale üle andma elektriseadmete kasutusjuhendid.
Elektritöövõtja peab organiseerima kasutuselevõtule eelneva kontrolli auditi.
14. Sidetrass Projekteeritavat hoonet sidetrassiga liitumine lahendatakse eraldi projektiga. Sidetrassiga
liitumiseks taodeldakse trassi valdaja käest liitumistingimused.
15. Energiatõhusus Antud hoonetele ei kehtestata energiatõhususnõudeid, kuna tegemist on tööstusalaga
(vastavalt riigikogu poolt väljastatud seadusele “Ehitusseadustik“ §62.2.3).
16. Üldised nõuded betoonile Raudbetoonkonstruktsioonide keskkonnaklass vundamentidel XC2 või XF3 (EN-
206). Värsket betoonsegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Talvele tehtavatel betoonitöödel tuleb järgida normi BY119 juhiseid. Nõuded vormi ja raketisepindadele vastavalt BY21 juhistele.
Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206:206:2014+A1:2016/AC:2019 „Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ nõuetele. Konstruktsioonide keskkonna- ja külmakindlusklassid on antud seletuskirja vastavates alajaotustes ja/või konstruktsiooni tüübijoonisel.
Betooni külmakindlus vastavalt standardile EVS 814:2020 „Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid“.
Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206:206:2014+A1:2016/AC:2019 „Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“.
Betooni peen- ja jämetäiteained peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täiteained peavad vastama EVS-EN 12620:2005+A1:2008 „Betooni täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST“ nõuetele.
Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas ning tema happelisus pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis häirivad tsemendikivi moodustamist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti.
Sissebetoonitavad puitosad peavad olema tehtud sügavimmutatud puidust – küllastusklass P8/UC4 (standard EVS-EN 351-1:2007).
Sarrusteras on kirjeldatud standardis EVS-EN 10080:2006 „Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras“. Konstruktsioonid sarrustatakse jooniste ja esitatud nõuete järgi. Armatuur fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel joonistel on sarruse painutusmõõdud antud välimiste gabariitmõõtudena. Painutustüüpide selgitus on juhendis „Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised, BÜ3 2006“ joonisel tähisega PT. Sarrusterase painutamine ja lõikamine peab toimuma vastavalt standardi EVS-EN 13760:2010 nõuetele. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavalt külmpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud.
Sarruse vajalikud nominaalkaitsekihid on valitud lähtuvalt keskkonna, tugevus- ja konstruktsiooniklassidest. Sissebetoneerimata ja soojustust läbivad sarrused peavad olema roostevabast terasest või kuumtsingitud. Sarruse fikseerimine tuleb kavandada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
16/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
17. Üldised nõuded puidule Kõik betooniga kokkupuutuvad puitdetailid peavad olema betoonist eraldatud
hüdroisolatsiooniga (2 kihti SBS hüdroisolatsiooni).
18. Tervise- ja keskkonnakaitse
18.1. Tervisekaitse
Ehitis on kindlustatud sooja ja külma veega, küttega, ventilatsiooniga, loomuliku ja kunstiliku valgustusega. Sisetöökohtade puhul tuleb lähtuda standardist EVS-EN 12464- 1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad.
Hoone ehitamiseks kasutatakse ainult hoonele sobivaid ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse poolt sertifitseeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale.
18.2. Keskkonnakaitse
Krundi vertikaalplaneering on lahendatud nii, et sademeveed katuselt kogutakse kokku ja suunatakse sademeveetorustikku ja sealt edasi olemasolevasse nõvasse. Peale ehitustööde lõppu ehitusala haljastatakse ja heakorrastatakse täielikult.
Olmejäätmed on ette nähtud koguda konteinerisse, kust see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. Jäätmete käitlemisel lähtutakse Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast. Prügikonteinerid paigaldatakse katastriüksuse põhjapoolsesse otsa.
19. Tulekaitseabinõud ja potentsiaaliühtlustus
19.1. Normdokumentatsioon 1. Ehitise tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele
nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
2. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
3. Tuleohutusseadus (vastu võetud 05.05.2010 a.).
4. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “.
5. EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;
6. EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;
7. EVS 812-4:2018, „Ehitiste Tuleohutus “ Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;
8. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;
9. EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldamine ja korrashoid;
10. EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus;
11. EVS-EN 50172-2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;
12. EVS-EN 62305 Piksekaitse (kõik osad);
13. EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused;
14. Siseministri nr 44. „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
15. Siseministri määrus nr 1, 07.01.2013 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“;
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
17/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
19.2. Üldosa Projekteeritava hoone eesmärgiks on tootmis- ja/või laohoone, kus tegeletakse erinevate
toodete tootmisega või hoiustamisega. Vastavalt sellele lähtutakse, et hoones toimub 2 tuleohuklassiga tegevus.
Hoone on ühekordne ehitis. Ehitise tulepüsivusklass on TP-3 ja kasutusviis VI (kasutusotstarve 12519 – muu tööstushoone). Ehitises viibivad ainult ruume tundvad isikud. Ehitises viibib maksimaalselt kuni 20 inimest. Ehitise tuleohuklass on 2 ja tulekaitsetase II. Ehitisse paigaldatakse esmased tulekustutusvahendid, automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem. Ehitise ruumidesse paigaldatakse ATS süsteem. ATS käsiteadustid paigaldatakse välisuste juurde väljumisteede lähedusse. ATS kohta koostatakse põhiprojekti staadiumis vajadusel tööprojekt vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt.
Juhul kui ruumidesse paigaldatakse mehhaaniline ventilatsioonisüsteem, siis paigaldatav ventilatsioonisüsteem ühendatakse ATS süsteemiga (ATS süsteemi rakendumisel lülitub ventilatsioonisüsteem välja). Kütteallikana kasutatakse õhk-õhk soojuspumba poolt tekitatud soojust. Agregaadi siseosa paigaldatakse ruumi seinale.
Ligem hoone ehitisest jääb kaugemale kui 30 m.
19.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus Piksekaitse paigaldamine antud hoones on kohustuslik, kuna ehitis kuulub 2
tuleohuklassi. Piksekaitse lahendatakse elektriprojektis.
Ehitise ringmaandur paigaldatakse hoone vundamentide kraavide põhja (min sügavus maapinnast 0,5 m).
Potentsiaali kuhjumise vältimiseks ühendatakse omavahel kõik ehitise metallkonstruktsioonid. Tekkinud potentsiaaliühtlustusseade ühendatakse elektrikilbi korpuse (maandusjuhtmega), mis omakorda ühendatakse ringmaanduriga.
19.4. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Projekteeritav ehitises moodustatakse 2 tuletõkkesektsiooni, milleks on tehnoruum ja
ülejäänud hoone osa. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kuid mitte vähem kui EI-30. Seejuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast.
Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut.
19.5. Elekter Ehitises paigaldatakse elektri peakilp tehnoruumi. Peakilbis olev peakaitse on
minimaalselt 16A. Ventilatsiooniseade ja elektrikilp ei või paikneda samas ruumis
19.6. Küttesüsteem Ehitisele paigaldatakse kütmiseks õhk-õhk soojuspumbad. Kütteosa kirjeldus p 10.
19.7. Ventilatsioon Ventilatsioonikanalite tuletundlikkus A2-s1,d0. Ventilatsiooniseadmed teenindavad ühte
tuletõkkesektsiooni. Ventilatsioonisüsteemid tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse vastavalt vajadusele puhastusluugid. Tulekahju korral peavad ventilatsiooniseadmed välja lülituma.
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
18/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
19.8. Tuletundlikkus Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud
tuletundlikkusele, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada.
Kuna tegemist on VI kasutusviisiga hoonega (tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on arvestatava tõenäosusega), ning põlemiskoormus on kuni 1200 MJ/m2, siis võivad minimaalselt selle seinad ja laed olla ehitatud D-s2,d2 klassi tuletundlikkusega ehitusmaterjalidest, põrandad A2FL,s1.
Ehitiste välisseinte välispindade ja õhutuspilu sise- ning välispinna minimaalne tuletundlikkus on Dd2.
Elektripaigaldise tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2, evakuatsiooniteedel Cca-s1,d1,a2.
Torupaigaldiste tuletundlikkus vastavalt määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ paragrahv 19. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2- s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:
BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF(t2-t4)).
Ehitise tehnoruumi seinte ja lagede sisepindade tuletundlikkus võib olla minimaalselt B-
s1,d0 ja põrandad DFL-s1. Kandekonstruktsioonile nõudeid ei esitata.
19.9. Suitsu eemaldamine Ehitises eraldatakse suits läbi avatavate tõstanduste. Tõstanduste ülemine ukse serv
ulatub ca 160 mm ruumi kõrguse ülemisse kolmandikku. See teeb suitsueemaldus ava suuruseks 0,16×3,0=0,48 m2. Eemaldus ava minimaalne nõutud pindala on vähemalt 1,0% suitsutsooni põrandapindalast (35×0,01=0,35 m2). Abiruumide suitsueemaldamiseks kasutatakse päästemeeskonna abi.
19.10. Evakuatsioon Ehitise evakuatsiooni osa on projekteeritud vastavalt siseministri 30.03.2017. a
määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Evakuatsioon toimub hoone välisuste kaudu. Igal ruumil on oma eraldi väljapääs. Tootmisruumil on väljapääsuks tõstanduks, mille sees on käiguuks. Evakuatsiooniukse lävepaku kõrgus võib maksimaalselt olla 25 mm kõrge. Arvutuslik ruumi pindala inimese kohta on suurem kui 10 m2.
Evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Evakuatsiooniuksed ja hädaväljapääsud peavad olema tähistatud vastavalt nõuetele.
Evakuatsiooniteel paiknev uks peab:
tuletõkkeuks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta;
Agorek OÜ (vastutav spetsialist Tiina Rahupõld) töö nr.2026 2236 08.06.2026
19/19
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT (EELPROJEKT) Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7
tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks peab olema varustatud seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral.
peab olema avatav liblikvõtmega seestpoolt.
19.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Kinnistu teed on vähemalt 3,5 m laiused ning kaetud ilmastikukindla katendiga, mis tagab
tuletõrjevahenditele kõikide hoonete juurde piisava juurdepääsu. Ümber ehitise rajatakse ilmastikukindla kattega tee. Ehitise päästeameti infopunkt paikneb tehnoruumis. Tehnoruumi ukse kõrval paikneb päästeameti infopunkt. Päästeameti infopunktis peab olema tagatud valgustus 5 luksi minimaalselt 1 tund.
Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 20 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukoha minimaalne maht 216 m3. Antud piirkonnas on olemas ühisveevärgi trass, mis tagab 10 l/s vooluhulga. Antud trassi peale rajatakse kooskõlas trassi valdaja ja kohaliku omavalitsusega tuletõrjevee hüdrant. Hüdrant ei tohi olla kaugemal kui 200 m. Kuna nõutud vooluhulk on 20 l/s, siis tuleb hoone omanikul rajada lisa reserv mahuti 108 m3. Tuletõrje vee lahendus peab olema välja ehitatud enne kasutusloa taotluse sisse andmist.
Ehitisse paigaldatakse nõuetekohaselt 1 pulberkustuti 200 m2 pinna kohta. Pulberkustuti kustutusaine mass on 6 kg. Tulekustutid paigaldatakse ühtlaselt kogu ruumi ulatuses, maksimaalne põhja kõrgus maapinnast on 1,5 m. Juurdepääs tulekustutitele peab olema vaba. Tulekustutite asukohad peavad olema valitud nii, et nende asukoht oleks ruumi sisenemisel nähtav.
20. Heakorrastus ja haljastus Katastriüksus haljastatakse muruga. Ümber ehitise haljasala korrastatakse.
Katastriüksuse põhjapoolsesse külge rajatakse vastavalt asendiplaanilisele lahendusele elupuu hekk (nt. Golden Smaragd, kasvukõrgus 4-6 m, istutatava taime kõrgus 1,8-2,0 m, aastane kasv ca 20 cm).
21. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine Ehitise ehitamise käigus peab ehitaja ja/või tellija lähtuma majandus- ja taristuministri
määrusest nr 3 (vastu võetud 14.02.2020 a.) „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Ehitamise käigus tuleb objektil nõuetekohaselt täita ehituspäevikut, koostada korrektsed teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Ehitise valmimisel annab tööde teostaja ehitusdokumendid viivitamata üle ehitise omanikule.
Koostas: Viljar Saar
A
C
1
11
1
2
5
4
3
terrass
vpa
- olemasolevad teed
Olemasolevate trasside tingmärgid: - katastriüksuse piir
- haljastus
- olemasolevad kaablitorud
- olemasolevad kanalisatsioonitrassid
- olemasolevad elektri kõrgepinge kaablid
1
Eksplikatsioon: - projekteeritav ehitis
2 - prügikonteineri asukoht
3 - elektri- ja sidetrassi liitumipunkt
4
5
- olemasolev vee- ja kanalitrassi liitumispunkt
- mõõtpiir
- sisse ja väljapääs projekteeritavasse hoonesse - sissepääs territooriumile
- ehitise koordinaadid
Tingmärgid:
1
- projekteeritavad platsid (killustik 1600 m²)
- projekteeritav maakaabel
- projekteeritav kõrgusmärk
- maantee kaitsevöönd
....
- projekteeritav ehitis
Sihtotstarve 1
Vanakooli tee 7 katastriüksuse tehnilised näitajad:
Maatulundusmaa 100 % Tunnus 94901:009:0504
Pindala 3497,0 m² Sh. ehitiste alune 720,2 m² Haritav maa 2723 m²
Muu maa 95,0 m² Krundi täisehitus 720,2/3497×100=20,6 %
Õuemaa - m²
Maapealsete korruste arv
Ehitise tehnilised näitajad:
Absoluutne kõrgus
Ehitisealune pind 720,2 m²
Kõrgus Pikkus Laius
Maapealse osa maht Köetav pind
Suletud netopind
1 54,3 m 5,8 m 45,6 m 17,4 m 627,2 m² 3750 m³ 627,2 m²
Looduslik rohumaa 679,0 m²
- projekteeritav kanalisatsioonitrass
- projekteeritav veetrass
- olemasolev sidetrassi liitumispunkt
- projekteeritavad sademeveekaevud
- projekteeritav sademevee kanalisatsioonitrass
6 - planeeritav tuletõrje veevõtukoht (hüdrant kaugus teed pidi 60 m)
- olemasolevad veetrassid - olemasolevad sidetrassid
- projekteeritav piirdeaed h=1800 mm L=210 m (keevispaneel tsink)
- projekteeritav kanalisatsioonikaev
- perspektiivne sidetrass
Ehitise koordinaadid:
1. 6464831.73 659336.63 2. 6464842.14 659380.98 3. 6464831.46 659383.49 4. 6464820.02 659362.93 5. 6464814.78 659340.61
OBJEKTI NIMI JA AADRESS JOONISE NIMETUS
PROJEKT
TÖÖ NUMBER
VASTUTAV SPETSIALIST
PROJEKTEERIJA KUUPÄEV
KÄESOLEVA PROJEKTI PALJUNDAMINE JA LEVITAMINE ILMA AUTORI KIRJALIKU LOATA ON KEELATUD.
MUUDATUS
JOONISE NUMBEROSA
STAADIUM
MÕÕTKAVA
Email: [email protected]
MTR-EP10932302-001 Reg. nr. 10932302
Aadress:LÄÄNE-VIRUMAA, Tapa vald, Jäneda 73 602
Tel nr: 56 478 326
OSAÜHING AGOREK Tartu maakond Kambja vald Reola küla Vanakooli tee 7 KÜ
VANAKOOLI TEE 7 TOOTMISHOONE/LAOHOONE PROJEKT
TIINA RAHUPÕLD
VILJAR SAAR
2026 2236
ASENDIPLAAN M 1:500
08.06.2026
EP
A-01
Projekteeritav ehitis
±0,00=48,60
- olemasolevad elektri madalpinge kaablid
- olemasolev hekk - olemasolev kõrghaljastus
- olemasolevad piirdeaiad - olemasolevad piirdeaiad - olemasolev müratõkkepiire
- likvideeritavad puud
1
- projekteeritav haljasala (1100 m²)
- projekteeritav elupuu hekk (kõrgus 3-4 m)
- perspektiivne kinnistupiir (peale riigiteede ehitustöid)
2
4 3
6
48,50
48,60
48,50
48,50
48,50
48,50
48,30
47,70
17110
45250
12000
10948
7654
29924
Pöördvärav 2600 mm
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Teie 22.07.2026
Meie 07.08.2026 nr 7.1-2/26/12859-2
Vanakooli tee 7 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Reola küla Vanakooli tee
7 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 554919, EHR kood nr 121457826).
Kinnistu (katastritunnus 94901:009:0504) asub riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
(edaspidi riigitee) km 187,28-187,31 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse tootmishoone/laohoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Agorek OÜ, töö nr
2026 2236 „Vanakooli tee 7 toomishoone/laohoone projekt. Eelprojekt.“
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 14.10.2022 kirjaga nr 7.1-
2/22/21940-2 (edaspidi ettepanekud).
Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume seda korrigeerida järgmiselt.
1. Projektiga nähakse ette 1,8 m kõrguse keevispaneelidest piirdeaia püstitamine, mis
osaliselt ulatub ka riigitee alusele maaüksusele ning on viidud kokku riigitee alusel
maaüksusel (katastritunnus 94901:009:0111) asuva müratõkkeseinaga (vt Joonis 1).
Piirdeaia rajamine riigitee alusele maaüksusele ning selle konstruktiivne sidumine
müratõkkeseinaga ei ole lubatud. Müratõkkeseina taha peab jääma vaba ruum, mis on
vajalik müratõkkeseinale juurdepääsuks, selle seisukorra hindamiseks ning vajadusel
paneeli väljavahetamiseks.
Juhul, kui Vanakooli tee 7 kinnistu soovitakse piirata aiaga, tuleb rajada piirdeaed kinnistu
riigitee poolsele piirile.
2 (3)
Joonis 1. Väljavõte ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanist, kavandatava piirdeaia
kokkuviimine müratõkkeseinaga markeeritud kollasega
2. Projekti seletuskirja p 12.4. „Sademevesi“ on kirjas: Sademeveed katuselt kogutakse kokku
ja suunatakse projekteeritavasse sademevee kanalisatsiooni. /.../ Sademevee
kanalisatsioon juhitakse olemasolevasse nõvasse katastriükuse kirdepoolses nurgas. /../
arvestuslikult on 1 tunni jooksul vaja ära juhtida 15 m3 sademevett. Rajatav sademevee
kanalisatsioonisüsteem dimensioneeritakse vastavalt sellele ja vajadusel koostatakse
eraldi projekt.
Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu,
tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb
hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku
eesvooluni.
Antud juhul juhitakse Vanakooli tee 7 kinnistul kokku kogutav sademevesi rigiitee aluse
maaüksuse piirile ja riigitee ääres asuva müratõkkeseina aluse muldvalli serva. Selle
tulemusena võib ajutiselt tekkida Vanakooli tee 7 kinnistu kirdenurgas riigitee
müratõkkeseina muldvalli liigniiskus, mis pikemas perspektiivis võib mõjutada
müratõkkeseina püsivust.
Palume lahendada sademevee kogumine ning maapinda immutamine Vanakooli tee 7
kinnistu piires.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg
1 p 5 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,
jätame ehitusloa kooskõlastamata.
3 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 20262236_EP_AR-3-01_seletuskiri
2. 20262236_EP_AS-4-01_asendiplaan
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Otsus | 21.09.2026 | 9 | 7.1-2/26/12859-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |
| EHR - Tartu maakond, Kambja vald, Reola küla, Vanakooli tee 7 tootmis-laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 554919 | 10.09.2026 | 8 | 7.1-2/26/12859-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |