OMATULUDE ANALÜÜS

06. juuli 2026

Karin Madisson, riigivalitsemise valdkonna juht

Lennart Lepik, nõunik

Liis Lepik, nõunik Riigihalduse osakond

Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee

SISUKORD

EESMÄRK JA PROBLEEMI OLEMUS ...................................................................................................................................... 3

VARASEMAD ANALÜÜSID ......................................................................................................................................................... 6

PROBLEEMKOHAD ....................................................................................................................................................................... 8

JÄRGNEVAD SAMMUD .............................................................................................................................................................. 10

OMATULUDE RAAMISTIK (projekt) ................................................................................................................................... 12

ÕIGUSAKTID .................................................................................................................................................................................. 15

PÕHISEADUS ............................................................................................................................................................................ 15

EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPING ........................................................................................................................... 21

RIIGIEELARVE SEADUS ....................................................................................................................................................... 22

KÄIBEMAKSUSEADUS.......................................................................................................................................................... 22

RIIGIVARASEADUS ................................................................................................................................................................ 22

HALDUSKOOSTÖÖ SEADUS ............................................................................................................................................... 23

MAKSUKORRALDUSSEADUS ............................................................................................................................................ 24

MAJANDUSTEGEVUSE SEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS ....................................................................................... 24

RIIGILÕIVUSEADUS .............................................................................................................................................................. 25

HALDUSMENETLUSE SEADUS ......................................................................................................................................... 25

VABARIIGI VALITSUSE SEADUS ...................................................................................................................................... 25

TEENUSTE KORRALDAMISE JA TEABEHALDUSE ALUSED ................................................................................ 25

HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI .................................................................................................... 26

AVALIKU SEKTORI FINANTSARVESTUSE JA –ARUANDLUSE JUHEND ......................................................... 26

VÕRDLUSRIIGID ........................................................................................................................................................................... 29

Soome: netopõhimõte .......................................................................................................................................................... 29

Rootsi: konkurentsineutraalsuse põhimõte ............................................................................................................... 29

Saksamaa: konkurentsimoonutuse keeld ................................................................................................................... 30

Läti: tsentraliseeritud eelarvemudel ............................................................................................................................. 30

NÄITED OLEMASOLEVATEST TASUDEST ....................................................................................................................... 31

Terviseameti teenused ........................................................................................................................................................ 31

Ravimiameti teenused ......................................................................................................................................................... 31

Statistikaamet .......................................................................................................................................................................... 31

NÄITED EELNÕUDEST 2026. I poolaasta ......................................................................................................................... 34

Kutse- ja oskusseaduse muutmine ................................................................................................................................. 34

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine ............................................................................................. 34

Meediateenuste seaduse muutmine .............................................................................................................................. 35

EESMÄRK JA PROBLEEMI OLEMUS

Eesmärk on analüüsida, kuidas reguleerida avaliku sektori omatulu teenimist viisil, mis on

kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja Euroopa Liidu õigusega. Lisaks on eesmärgiks töötada

välja põhimõtted, kuidas ja millistest reeglitest lähtudes omatulu võib teenida ja kasutada.

Omatuluna käsitletakse tulu, mida asutus saab enda tegevusest (sõltumata sellest, kas see

on majandustegevus või avalik teenus vms) ja mida ta võib kasutada enda määratud

otstarbel (nn. liik 44).

Mõju riigieelarve tuludele ja kuludele on väike. Omatulud moodustavad keskmiselt 0,37%

riigi kogutuludest. Kaasnevaid riske saab aga pidada märkimisväärseks.

Omatulude probleemi on teadvustatud 2016. aastast, kuid süsteemset lahendust ei ole siiani

välja töötatud. Trend on süvenev ja tihti õigustatakse omatulude teenimise ettepanekut

varasema praktikaga.

VARASEMAD ANALÜÜSID

1. 31.01.2022 tehti Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tasuliste teenuste

analüüs (PWC, STATS Unities), milles analüüsiti valitsemisala asutuste poolt

pakutavat 62 tasulist teenust ja leiti, et teenuse osutamise alustamise eelduseks peab

olema kehtestatud asjakohane õiguslik alus, milles muuhulgas tuleb kehtestada tasu

piirmäärad. Soovitusi tehti veel ka ühtsete nõuete reguleerimiseks, hinnastamise,

järelevalve, kommunikatsiooni ja kvaliteedi osas.

2. 29.03.2023 tehti vastav analüüs Sotsiaalministeeriumi valitsemisala allasutustes

(Ene Kröönström ja Kersti Pung), milles leiti, et Tööinspektsioonil ja

Sotsiaalkindlustusametil ei ole seadusest ega asutuse põhimäärusest tulenevalt

omatulu teenimise õiguslikke aluseid. Terviseameti kesklabor on 100% ja

Nakkushaiguste labor on 80% isemajandav. Tervise Arengu Instituut, Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskus ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

kasutavad omatulu erinevatest tegevustest tulenevate kulude (personali- ja

majandamiskulude või investeeringute) katteks. Enamus Ravimiameti teenitud

omatulust on seotud Ravimiseadusest tuleneva kohustusega teenust osutada ning

tagasihoidliku osa moodustavad muud tasulised teenused. Ravimiameti tegevust

rahastatakse peamiselt ravimijärelevalve teadushinnangute tasudest, mis

moodustab 60–70% Ravimiameti eelarvest. Ülejäänud osa (nt järelevalve) kaetakse

riigieelarve vahenditest. Seega majandustegevuse tulu moodustab märkimisväärse

osa ameti eelarvest, millest kaetakse põhitegevustega seonduvad kulud.

3. Oktoobris 2022 koostas Rahandusministeerium eelarvearenduste osakond (Ingrid

Niid ja Eneken Lipp) riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, milles

anti soovitus kirjeldada omatulude teenimise, eelarvestamise ja kasutamise

põhimõtted. Leiti, et:

a. on ebaselgus majandustegevusest saadavate tulude planeerimises ja

kasutamises;

b. majandustegevusest saadava tulu (omatulu) planeerimise praktika on

ebaühtlane, osa omatulu on olemuselt lõivudega sarnased;

c. osakondadel ja valitsemisaladel on erinev arusaam, mis on omatulu ja lõivu

vahe juriidiliselt, finantsiliselt ja sisuliselt ning ühtlustavaid põhimõtteid või

regulatsiooni on raske leida;

d. tuleb ette olukordi, kus riigifunktsioonide täitmine jääb tagaplaanile ja

eelisarendatakse tasulist teenust või tellimustööde valdkonda;

e. ei ole üheselt selge, kas ja kuidas peab enne omatulu teenimist olema

koostatud konkurentsi analüüs ja pidev seire turuolukorra muutumisest

omatulu teenimise ajal;

f. pole lõpuni kokku lepitud, kas ja kuidas peaksid toimuma avaliku sektori

sisesed tehingud, mis täpsustavad tellija ja täitja rolli, või tuleks kogu

teenuse osutamiseks vajaminev summa eraldada kohe riigieelarvega täitja

eelarvesse;

g. omatulu kasutamise põhimõtted ei ole kokku lepitud;

h. probleeme on tekkinud omatulude ja nende arvelt tehtavate kulude

periodiseerimisega ehk eelarvesse planeerimisega. Kulud või

investeeringud, mida tehakse omatulude arvelt, klassifitseeruvad tuludest

sõltuvateks vahenditeks (RES § 32 lg 2). Selliseid kulusid ja investeeringuid

saab teha juhul, kui tulu on tekkinud (RES § 53 lg 5). Praktikas ei satu need

alati samasse eelarveaastasse, mis tekitab segadust nende üle arvestuse

pidamisel. Vahel võib olla ka teistpidi, st tulude teenimiseks tuleb enne teha

kulusid, kuid õiguslikku regulatsiooni selliseks juhuks ei ole ette nähtud;

i. samuti ei ole selge, millisel juhul ja millistel tingimustel võib müüdava vara

eest laekuvaid vahendeid kasutada uue vara soetamiseks või rentimiseks.

4. 18.10.2023 tehti Rahandusministeeriumis analüüs omatulude kasutamise kohta

ja kuidas omatulu eelarves periodiseeritakse ning leiti, et praktika on ebaühtlane.

Ettepanek tehti välja töötada täpsemad reeglid ja põhimõtted (sh näiteks vallasvara

müügist saadava tulu kasutamiseks vallasvara asendamisel).

5. 18.12.2025 tehti Rahandusministeeriumis audit nr A02/2025/SA “Riikliku

statistikaprogrammi väliste tööde korraldus Statistikaametis.” (Gert Schultz ja

Külli Tisler), milles leiti, et Statistikaameti (SA) peadirektoril ei ole piisavat alust

tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamiseks. Samuti puudub kehtivas põhimääruses

säte, mis viitaks otseselt tasuliste teenuste osutamisele (kaudselt on seda võimalik

seostada SA ülesannetega). Tellimustööde hinnastamise põhimõtted ja

rakendamise mudel on kirjeldatud, kuid peadirektori poolt kinnitamata. Audiitorid

leidsid, et valitsusasutuse poolt tasuliste teenuste osutamine, tasuliste teenuste eest

võetavate tasude ja tasuliste teenuste korra kehtestamine vajab põhimäärusega

täpsemat reguleerimist.

PROBLEEMKOHAD

1. Seaduslik alus. Põhiseaduse (PS) kohaselt peab seaduses olema sätestatud tasu

maksmise kohustus ning tasu suuruse arvutamise alused. Seega ei tohi tasu

maksmise kohustus olla ilma seadusest tuleneva aluseta kehtestatud nt juhi

õigusaktiga (minister, kantsler, asutuse juht vm) või kokkuleppel kliendiga. Avalik-

õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule

võib olla lubatav tingimusel, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning

seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja

ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises

vms1. Delegatsiooninormi puhul ei piisa vaid üldisest viitest kehtestada kord, vaid

tuleb anda ka tasu kehtestamise kohustus2. Näiteks ei ole piisav sõnastus: “Maa

erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.”.

2. Kulupõhisus ja läbipaistvus. Omatulu kujunemise printsiibid on ebaselged ja

läbipaistmatud. Omatulu ei saa kujuneda tulu teenimise allikaks või riigieelarvelise

rahastuse asendajaks. Omatulu peab katma kõik omatulu teenimisega tekkivad

kulud ja tuleb vältida topelt kompenseerimist (nt giidid muuseumide juures saavad

osaliselt palka ka riigitulust).

3. Omatulu kasutamise õiguslik alus. Kogutava tasu kasutamiseks omatuluna ei

piisa tasu enda kehtestamise ja kogumise seaduslikust alusest. Konkreetse tasu

omatuluna kasutamiseks peab olema selge õiguslik luba.

4. Omatulu kasutamise otstarve. Omatulul peab olema otsene vastutasu osutatava

teenuse või müüdava asja eest 3 .Reeglina võib omatulu kasutada samale

valdkonnale või tegevusele, millelt omatulu teenitakse (nt täienduskoolituse raha

eest makstakse koolitaja palka ja tasutakse koolitusmaterjali eest, teede tasude eest

korrastatakse maanteid jne). Tihti makstakse aga omatulust muid kulusid. Praktikas

kasutatakse omatulu personaliga seotud kulutuste katmiseks, sh makstakse

tulemustasusid ja preemiaid. On ka näiteid, kus koolid suunavad õppemaksust

laekuvaid vahendeid investeeringuteks, nt akende vahetuseks, sisustuse

hankimiseks jms, kuigi õppemaksu kalkulatsioon sisaldab reeglina vaid

õppematerjali ja õppejõu töötasu.

5. Ristsubsideerimine. Riigieelarve seaduse (RES) kohaselt peavad kõik tulud

laekuma riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega saab tasu laekuda riigieelarve väliselt vaid juhul, kui see ei ole seotud asutuse

põhifunktsiooniga ja on sätestatud selliselt seaduses. Riigieelarvest eraldatakse

1 PS kommentaarid 2 Riigikohtu otsus haldusasjas 3-4-1-10-00 3 Riigikohtu otsus 3-4-1-10-00

vahendid riigieelarve koostamise protsessi korras asutusele järgmiseks aastaks

tagasi. Asutus ei saa eeldada, et riigieelarvesse teenitu antakse talle riigieelarvega

täies mahus tagasi, kuivõrd avalike teenuste rahastamine toimub ristsubsideerimise

põhimõttel.

6. Topelttasu. Kui riik on teenuse loomise või arendamise eest juba maksumaksja

rahast tasunud, siis ei või tasu mehhanism viia olukorrani, kus sama kulu küsitakse

ettevõtjatelt uuesti tagasi.

7. Konkurentsimoonutus. Riik ei peaks pakkuma maksumaksja raha eest

konkurentsi erasektorile. Riik ei tohi kasutada omatulu varjatud maksustamiseks

või kohustuslike teenuste loomiseks.

8. Riigiabi. Omatulu teenimine ja tasu võtmine ei saa olla vastuolus riigiabi

reeglitega. Kui tasu ei kata kulusid või teenust müüakse allapoole turuhinda ning

seda on võimalik kallimalt edasi müüa, ei tohiks riik sellist teenust osutada ja tasu

küsida. Riik ei tohi kasutada omatulu teenimist konkurentsieelise loomiseks.

9. Põhifunktsioonide prioriteetsus ja avaliku sektori funktsioonide hägustumine.

Tasuline teenus ei tohiks hakata mõjutama riigi põhifunktsioonide täitmist ega selle

standardit (nt eelisarendatakse tasulist teenust või tellimustööde valdkonda).

Omatulu teenimine võiks olla lubatud üksnes kõrvaltegevusena, mis toetab asutuse

põhitegevust.

10. Omatulude ja nende arvelt tehtavate kulude periodiseerimine ehk eelarvesse

planeerimine. Kulud või investeeringud, mida tehakse omatulude arvelt,

klassifitseeruvad tuludest sõltuvateks vahenditeks (RES § 32 lg 2). Selliseid kulusid

ja investeeringuid saab teha juhul, kui tulu on tekkinud (RES § 53 lg 5). Praktikas

ei satu need alati samasse eelarveaastasse, mis tekitab segadust nende üle arvestuse

pidamisel. Vahel võib olla ka teistpidi, st tulude teenimiseks tuleb enne teha

kulusid, kuid õiguslikku regulatsiooni selliseks juhuks ei ole ette nähtud. Läbi

tuleks mõelda ka avaliku sektori sisesed tehingud ja nende arveldamine (ametiabi).

11. Teenuste nimetused. Erinevates õigusaktides, teenuskaartidel, hinnakirjades,

raamatupidamise aruandluses ja kassasüsteemides kasutatakse teenustel erinevaid

nimetusi, mis muudab nende kvalifitseerimise keeruliseks ja raskesti jälgitavaks.

12. Järelevalve puudumine. Tasude suuruse üle ei ole järelevalvet (proportsionaalsus,

võrdne kohtlemine, riigiabi) ning kulude testi ei tehta regulaarselt. Samuti ei

analüüsita, kas teenuse osutamine on vajalik, arvestades turusituatsiooni (st kas on

tekkinud eraturul teenuseosutajaid ning riigipoolne sekkumine ei ole enam vajalik).

Samuti on oht korruptsiooniks eelkõige kokkulepitavate tasude puhul.

JÄRGNEVAD SAMMUD

a) Rahandusministeeriumi tutvustab leide kantsleritele;

b) Rahandusministeeriumi töötab välja täpsemad juhised, kuidas teha omatulude

revisjoni ministeeriumite valitsemisalas;

c) Riigiasutused esitavad omatulude revisjoni tulemused omatulu liikide kaupa;

d) Kooskõlastatakse vajadusel Vabariigi Valitsuses omatulude teenimise ja

kasutamise põhimõtted (raamistik);

e) Täiendatakse ja korrigeeritakse juhendmaterjale (nt tegevuspõhise

eelarvestamise käsiraamat) ja vajadusel kirjeldatakse seaduses või määruses

erinevust omatulude ja muude riiklike koormatiste vahel;

f) Edaspidi lähtutakse tasude kehtestamisel eelnõude koostamisel ja

kooskõlastamisel omatulude teenimise ja kasutamise raamistikust. Järgitakse

terminoloogia (lõiv, trahv, koolituskulu, nõustamistasu, lubade väljastamise tasu,

registritoimingu tasu) ja praktika ühtlustamist õigusaktide eelnõude

kooskõlastamisel;

g) Vajadusel viiakse läbi tulevikus omatulude revisjone ja teenuste osutamise

kulude analüüse.

SOOVITUSED:

1. Asutused peaksid üle vaatama kõik nn omatasud ja liigitama need vähemalt

järgmistesse kategooriatesse:

• majandustegevusest saadav tulu;

• avalik-õigusliku ülesande täitmise eest võetavad tasud;

• riigilõivud;

• muud riiklikud lõivud ja järelevalvetasud.

Liigitamine peab lähtuma tasu sisulisest olemusest, mitte üksnes selle

nimetusest.

2. Iga tasu puhul peab olema võimalik tuvastada:

• õigus teenust või toimingut osutada;

• õigus selle eest tasu võtta;

• tasu suuruse või arvutamise alused;

• õigus kasutada laekuvat tulu omatuluna.

Kui mõni neist elementidest puudub, tuleb õiguslikku regulatsiooni

täiendada.

3. Asutused peavad suutma tõendada:

• milliseid kulusid tasu katab;

• kuidas tasu suurus on kujunenud;

• et tasust ei rahastata teenusega mitteseotud tegevusi.

Eesmärk peab olema kulude katmine, mitte täiendava rahastamisallika

loomine.

4. Tasude ülevaatus peaks toimuma regulaarselt ning hõlmama vähemalt

kulupõhisuse kontrolli, vajaduse hindamist teenuse jätkuvaks osutamiseks,

võimalike konkurentsimoonutuste analüüsi ja riigiabi riskide hindamist.

OMATULUDE RAAMISTIK (projekt)

Omatulude teenimise ja kasutamise põhimõtted (PROJEKT- mitte kommenteerida)

Raamistiku eesmärk on tagada riigiasutuste (edaspidi asutus) tulude planeerimise,

kogumise, liigitamise ja kasutamise ühtsed põhimõtted, mis tagavad õigusselguse,

läbipaistvuse ja kooskõla põhiseadusega. Seeläbi välditakse varjatud maksustamist, riigiabi

reeglite rikkumist ning konkurentsimoonutusi.

Omatuluna käsitletakse tulu, mida asutus saab enda tegevusest ja mida ta võib vastavalt

raamistikus toodud tingimustele kasutada enda määratud otstarbel.

1. Üldised põhimõtted

1.1. Avalike teenuste osutamisest, seadusest tulenevate ülesannete täitmisest ja avaliku

võimu teostamisest laekuvad tulud on riigi tulud ja laekuvad riigieelarvesse riigi

likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1.2. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed peavad

olema sätestatud seadusega ja need laekuvad riigieelarvesse riigi likviidsete

finantsvarade hulka.

1.3. Asutus võib osaleda majandustegevuses, kui:

• osutatav teenus ei ole kaetud muu avalik-õigusliku makse, tasu või

riigi eelarveliste vahenditega;

• osutatav teenus ei ole otsene avalik ülesanne;

• tasu küsimise õigus on ette nähtud seadusega;

• teenuse osutamine ei kahjusta asutuse põhifunktsiooni täitmist;

• teenus ei ole isikule kohustuslik.

1.4. Kui asutuse tegevus põhjustab ettevõtlusvabaduse riivet, tuleb põhiseadusega

kooskõla tagamiseks hinnata selle seaduslikkust ja proportsionaalsust. Selle

hindamiseks tuleb tuvastada, kas:

• piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik;

• piirang ei moonuta piiravate õiguste ja vabaduste olemust;

• riive eesmärk on legitiimne (s.h., kas on seaduslik alus);

• riive on sobiv (s.t. võimaldab seatud eesmärki saavutada), vajalik ja

mõõdukas.

1.5. Teenuste osutamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a

määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ kehtestatud

nõudeid teenuste korraldamisele ja arendamisele ning teabehaldusele.

1.6. Käesoleva raamistiku vastuolu korral seadusega kohaldatakse seadust.

2. Tulu liigid

2.1. Asutuse poolt avaliku võimu teostamine või tema põhifunktsiooni täitmine ei ole

majandustegevus ning sellest saadavad või kogutavad vahendid (riiklik maks,

koormis, aktsiis, lõiv, trahv, sundkindlustuse makse või mistahes muu seadusest

tulenev avalik-õiguslik makse või tasu) ei saa olla reeglina asutuse omatulu.

2.2. Avaliku võimu teostamisega on tegemist, kui teenus:

• on isikule kohustuslik;

• sisaldab järelevalve-, reguleerimis-, avaliku hüve või õiguse

andmise või otsustusfunktsiooni;

• on seotud muu avaliku teenistuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud

tegevusega.

2.3. Omatulu kavandamisel tuleb analüüsida tulu olemust, lähtudes tulu

iseloomustavatest tunnustest. Olulisimad tunnused tulu klassifitseerimisel on:

• tulu kogumise eesmärk (omatulu ei saa olla avaliku võimu

teostamine);

• teenuse kohustuslikkus (omatulu puhul ei tohi teenus olla

kohustuslik);

• vahetu vastusoorituse olemasolu (omatulu puhul kogutakse tasu

konkreetse teenuse osutamise või asja võõrandamise eest).

3. Omatulu kehtestamine

3.1. Asutuse majandustegevus ja sellest tuleneva omatulu teenimine peab olema seotud

või toetama tema põhitegevust ja see ei tohi kahjustada mistahes viisil tema

põhitegevuse jätkusuutlikust ega kvaliteeti.

3.2. Asutus võib omatulu teenida eeldusel, et võimalusel on tegevusest saadav omatulu

ja teenuse osutamisega seotud kulud või investeeringu prognoositud ja planeeritud

riigieelarves ning eeldusel, et majandustegevuse teostamine ei lähe vastuollu

punktis 1.4 toodud põhimõtetega.

3.3. Tegevuse eest tasu küsimise ehk omatulu kogumise õiguslik alus tuleb kehtestada

seadusega. Seaduses peab olema sätestatud vähemalt omatulu teenimise õigus.

Teenuse osutamise tasu suuruse või selle alam- ja ülemmäära või tasu suuruse

arvestamise alused võib seadusega delegeerida ministrile (nt viidatakse

konkreetsetele kuludele, tunnitasudele jne).

3.4. Omatulu kavandamisel ja tasu suuruse määramisel tuleb:

• vältida ristsubsideerimist;

• vältida topeltmaksustamist;

• arvestada turuolukorda;

• tagada, et kaetud oleksid kõik teenuse osutamisega seotud otsesed

ja kaudsed kulud;

• tasu oleks eesmärgipärane ega tohi olla ülemäära koormav;

• tagada, et tasu nõuetekohaselt avalikustatud ja läbipaistev;

• järgida, et oleks tagatud õiguskindluse (ei tohi olla tagasiulatuvat

mõju) ning sotsiaalriigi põhimõtet (tuleb tagada eksistentsiks

vajaliku miinimumi säilimine);

• vältida eraelu ja elukoha puutumatuse (nt. sissenõude toimingutel)

ja ettevõtlusvabaduse (nt. ettevõtlusvormide neutraalsus) nõuet.

4. Aruandlus ja järelevalve

4.1. Omatulu kasutamise õigus ei teki üksnes tulu laekumisest ega selle eelarves

planeerimisest.

4.2. Asutus võib omatulu kasutada:

• kui vastav õigus tuleneb seadusest (otsustamisel) ja

• kui kõik teenuse osutamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud on

vastava tulu arvelt kaetud.

4.3. Asutus võib omatulu kasutada üldjuhul tekkimisega samal eelarveaastal (erandi

kehtestamine otsustamisel).

4.4. Omatulu eesmärgipärase kasutamise üle teostab järelevalvet kõrgemalseisev

asutus.

4.5. Omatulu mitte eesmärgipärase kasutamise, asutuse põhifunktsiooni täitmise

kahjustumise või omatulu teenimisest tekkiva asutuste vahelise ebavõrdsuse puhul

võib kõrgemalseisev asutus otsustada peatada omatulu teenimise.

ÕIGUSAKTID

Antud peatükki oleme koondanud asjakohased õigusaktid ja regulatsioonid, mis on seotud

omatulu mõiste sisustamise ja riigiasutuste õigusega tulu teenida ja kasutada. See loob

lugejale konteksti, millest lähtuvalt omatulu kontseptsiooni lahti mõtestada.

PÕHISEADUS

PS § 94. Teine lause

Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid

küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid

ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.

Õiguskantsler on seoses toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu määraga öelnud 4 , et

seaduslikkuse põhimõte avaldub ka PS § 94 lõikes 2, mille kohaselt minister annab määrusi

seaduse alusel ja täitmiseks.

PS § 113.

Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

Õiguskantsler on samas kirjas5 selgitanud, et PS järgi pole siiski välistatud, et Riigikogu

delegeerib osa seadusandlikust pädevusest täitevvõimule. Riigikohus on leidnud, et

Riigikogu võib delegeerida avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise täidesaatvale

võimule, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ja Riigikogu määrab kindlaks

kaalutlusõiguse ulatuse. Kaalutlusõiguse ulatus võib seisneda kohustuse alam- ja

ülemmäära seadusega sätestamises, kohustuse suuruse arvestamise aluste kehtestamises

või muus, mis tagab selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab

kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise

üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise.

PS kommenteeritud väljaandes tuuakse välja, et §-i 113 kaitsealas on kõik avalik-

õiguslikud rahalised kohustused ja maksed, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises

õigusaktis nimetatakse. Selliste maksetena on toodud koormised, trahvid, lõivud ja

sundkindlustuse maksed. Paragrahvi tuleb tõlgendada võimalikult laialt, st viidatud

paragrahv hõlmab kõiki muid avalik-õiguslikke makse ja tasusid.

Tuginedes PS kommenteeritud väljaandele6 saab defineerida mõisted maks, riiklik lõiv,

riigilõiv, koormis ja trahv järgmiselt. Alljärgnevalt toome välja PS kommenteeritud

4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium_ettepanek - Õiguskantsleri Kantselei 5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium_ettepanek - Õiguskantsleri Kantselei 6 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

väljaandest eelnimetatud mõistete selgitused. Samuti PS § 114 selgitused, mis samuti on

omatulu kontekstis asjakohased.

Maks (PS §113) on üldine rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta (maksud kehtestatakse

seadusega). Paragrahv annab seadusereservatsiooni klausli avalik-õiguslike maksete

kehtestamisel, välistades otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele

või kohalikele omavalitsustele (kohalike maksude ja koormiste kohta vt § 157).

Paragrahvis loetletud maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu

õigus. Sellest õigusest loobumine oleks vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja

tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et kommenteeritava sätte eesmärk

on lubada üksnes seadusandjat riiklike maksude maksmise kohustust kehtestades piirama

isiku põhiõigusi, ning tagada, et riiklikke makse ei kehtestataks selle sätte vastaselt. Sättest

tuleneb ka isiku subjektiivne õigus riigi vastu7. Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk

(riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid maksul võib olla ka regulatiivseid

eesmärke (nt teatud kaupade tarbimise piiramine, siseturu kaitse, keskkonnasäästliku

tootmise soodustamine, investeeringute soodustamine, tulude ümberjaotamine ühiskonnas

või muud sotsiaalpoliitilised eesmärgid).

Seadusandja ei saa PS-st kõrvale hiilida sel teel, et annab avalik-õiguslikele tasudele

muid nimetusi või jätab mõned seaduses nimetatud maksu kohustuslikud elemendid

kehtestamata. Küll aga tuleb märkida, et maksukorralduse seaduses (MKS) kasutatav

maksu mõiste on tuletatud maksuõigussuhte teoreetilisest käsitlusest ning seda võib pidada

seadusandja enda PS §-le 113 antud tõlgenduseks. Riik võib tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 6 3 esimese lause järgi avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka

tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus reeglina samadele eraõiguslikele

normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Nii ei vaja

eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine seadusest tulenevat erivolitust.

Lepingutingimuste kindlaksmääramine eraõiguslikes suhetes on pakkumine või kutse

pakkumisele, millega või mille ajendil hakatakse lepingut sõlmima.

Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on ainult Riigikogul. Riikliku maksu puhul

peab Riigikogu sätestama seaduses kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib

seaduse vahetu toimena maksukohustus. Riigikohus on märkinud8, et PS § 113 terminit

„maksu sätestamine“ tuleb mõista nii maksu sätestamise kui ka maksu kehtestamisena.

Riiklikud maksud on aktsiisid, tulumaksud, hasartmängumaks, käibemaks,

maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikke makse saab kehtestada

ainult spetsiaalse seadusega – maksuseadusega.

Riikliku maksu puhul peab maksuõigussuhte õigustatud pool (maksu kehtestaja,

administreerija ja sissenõudja) olema riik. Riiklik maks võib laekuda ka osaliselt või

7 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-20 8 3-4-1-2-98

täielikult mõnele teisele õigussubjektile (nt maamaks ja osa füüsilise isiku tulumaksust

laekub kohalikele omavalitsustele).

Riigikohus on oma otsuses9 märkinud, et kõik maksuõigussuhte kohustuslikud elemendid

– maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev

– peavad olema kindlaks määratud seaduses. Maksuõigussuhte fakultatiivne element mak-

susoodustus peab (juhul kui seda soovitakse rakendada) samuti olema sätestatud seaduses.

Üksikute elementide osas otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule rikub võimude

lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning on seetõttu põhiseadusvastane. Samas otsuses on

siiski aktsepteeritud, et PS § 113 ei välista teatud tingimuste täitmisel maksumäära

sätestamist alam- ja ülemmäärana (nii on see nt maamaksu puhul), kuid alammäär ei tohi

olla null.

PS § 113 ei välista määruste andmist maksuseaduste täitmiseks. Valitsus ja ministrid

võivad määrusega anda maksuseadusi täpsustavaid eeskirju (nt deklaratsioonide vormid,

maksude arvestamisega seotud tehnilised üksikasjad, erinõuded teatud asjaolude

tõendamiseks, maksusoodustustega kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused jne). Sellised

määrused võivad olla üksnes selgitava ja abistava iseloomuga. Määrusega ei tohi seaduses

sätestatud maksukohustust suurendada ega maksusoodustusi kitsendada.

Riigikohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks rahandusministri 21.01.1994 määrusega nr

20 kinnitatud tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti, millega nähti ette enne

01.01.1994 kehtinud seaduste alusel pärast 01.01.1994 laekunud tulumaksu jaotamise riigi

ja omavalitsuste vahel vastavalt alates 01.01.1994 kehtiva seaduse sätetele, kuid seaduses

puudus seda lubav volitusnorm 10 . Samuti on põhiseadusvastaseks tunnistatud

rahandusministri 30.12.1993 määrus, millega kinnitati Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu

seaduse rakendamise juhend, sest seaduses oli antud volitusnorm Vabariigi Valitsusele,

mitte rahandusministrile11.

Kommenteeritav paragrahv ei piira Riigikogu otsustusõigust maksude kehtestamisel. Siiski

tuleb jälgida, et maksuseadused ei rikuks muudes PS sätetes kaitstavaid õigusi ja vabadusi.

Maksu kehtestamisel tuleb arvestada näiteks isikute võrdse kohtlemise nõuet (seda nõuet

võivad rikkuda mitmesugused meelevaldsed topeltmaksustamise juhtumid),

proportsionaalsuse (maksul ei tohi olla väljasuretavat ega karistavat iseloomu,

maksupettuste tõkestamise eesmärgil sissetoodud täiendavad nõuded maksuarvestusele

peavad olema eesmärgipärased ega tohi olla ülemäära koormavad), õiguskindluse

(maksukoormust suurendaval üldaktil ei tohi olla tagasiulatuvat mõju) ning

sotsiaalriigi põhimõtet (tuleb tagada eksistentsiks vajaliku miinimumi säilimine).

Maksustamisel ei tohi rikkuda eraelu puutumatust (nt maksusaladuse kaitse),

9 3-4-1-2-98 10 III-4/1-9/94 11 3-4-1-8-98

ettevõtlusvabadust (eri ettevõtlusvormide neutraalne maksustamine) ega elukoha

puutumatust (siit tulenevad piirangud maksuhalduri järelevalvetoimingutele).

Riigikohtu praktikas on peetud põhjendatuks maamaksu vabastuse puhul isikute

ebavõrdset kohtlemist alusel, kas tegemist on kaasomandi või korteriomandiga. Kohus ei

pidanud sellist riivet meelevaldseks ega ebamõõdukaks12.

Riigikohtu praktikast võib tuua näiteid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumiste kohta

maksuseadustes või nende alusel antud määrustes.

Riigikohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks aastatel 1996–1999 kehtinud

käibemaksuseaduse § 18 lg 8 teise lause, millega keelati ettevõtjal sisendkäibemaksu

mahaarvamine, kui tema ostetud kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta

ületas 50 000 krooni ja selle eest tasuti sularahas13. Otsustes leiti, et selline piirang rikub

PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest sellesse vabadusse sekkumine on

ebaproportsionaalne. Suurte sularahatehingute puhul käibemaksu mahaarvamise õiguse

äravõtmine ei ole proportsionaalne abinõu maksupettuste tõkestamiseks ja avastamiseks.

Just seda eesmärki pidas aga silmas seadusandja. Käibemaksupettusi saab toime panna ka

siis, kui arve tasutakse pangaülekandega või jäetakse üldse tasumata. Riigikohus leidis, et

seadusandja valitud abinõu oli ebamõistlik ja ilmselgelt ebasobiv.

Seadusereservatsiooni klausel hõlmab lisaks maksudele ka kõiki muid avalik-õiguslikke

makseid. PS §-s 113 on toodud nende maksetena koormised, trahvid, lõivud ja sundkind-

lustuse maksed. Neid mõisteid tuleb tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks

kõiki avalik-õiguslikke tasusid 14. Lihtseadustes toodud definitsioonid saavad olla ainult

abiks paragrahvi tõlgendamisel, need ei saa mingil juhul seadusereservatsiooni kaitseala

piirata. Paragrahvis sisalduvate terminite abil loetletakse avalik-õiguslike tasude mitmeid

sisulisi tunnuseid. Riigi kehtestatud mis tahes avalik-õiguslik tasu on alati sobitatav mõne

PS §-s 113 sisalduva mõiste alla ning allub seetõttu seadusereservatsiooni klauslile.

PS § 113 rakendusalast jäävad välja juhud, mil seadusega on tehtud kohustuseks kasutada

eraõiguslike isikute pakutavaid teenuseid (nt kohustuslik audiitorkontroll, kohustus hinnata

keskkonnamõjusid, läbida töökaitsealane koolitus jne). Selliste kohustuste kehtestamisel

tuleb juhinduda PS §-s 3 väljendatud põhimõttest, mille kohaselt riigivõimu teostatakse

üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Riiklik lõiv kommenteeritava paragrahvi tähenduses on laiem mõiste kui riigilõiv. PS ei

nõua, et riiklikud lõivud peaksid olema sätestatud ühes seaduses. Riiklikuks lõivuks võib

olla ka seaduses sätestatud muu nimetusega tasu riigi- ja omavalitsusasutuste poolt

osutatavate avalike teenuste või avaliku asja kasutamise eest. Selliseid tasusid ei pea

12 3-4-1-52-13 13 3-4-1-1-02; 3-4-1-6-02 14 3-4-1-10-00

ilmtingimata nimetama lõivuks. Kuna niisuguste tasude suurus sõltub vastusoorituse

iseloomust, siis ei ole nõutav, et seadus sätestaks konkreetsed tasumäärad, kuid

kindlasti peab seaduses olema sätestatud tasu maksmise kohustus ning tasu suuruse

arvutamise alused (nt viidatakse konkreetsetele kuludele, tunnitasudele jne).

Lõivul võib olla kontsessioonimakse iseloom, mille puhul võetakse tasu õiguse eest

kasutada piiratud ressursse (nt maardlate kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutuse tasu ja

muud keskkonnakasutuse tasud, aga ka telefoni lühinumbrite, ringhäälingulubade või

mobiilsidekanalite kasutamise tasu). Avalik huvi on siin ressursside säästlik ja efektiivne

kasutamine. Kontsessioonimaksete puhul on mõeldav ka enampakkumise korraldamine (nt

mobiilside litsentside müük). Riiklike lõivude hulka kommenteeritava paragrahvi

tähenduses kuuluvad veel näiteks finantsinspektsiooni seaduses sätestatud järelevalvetasu,

mitmetes seadustes ettenähtud tasud teatud toimingute, elektrooniliste registrite

kasutamise, avaliku asja (teed, sillad, tunnelid) kasutamise eest või avaliku võimu poolt

osutatud teenuste eest, mis ei allu eraõiguslikule regulatsioonile (nt õppemaks riiklikus

õppeasutuses). Riigikohtu praktikast võib nimetada veel meresõiduohutuse seaduses

sätestatud tuletorni- ja jäämurdetasu, vedelkütusevaru seaduse alusel kehtestatud

varumakset ja õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolli kulude tasumise kohustust. Riikliku

lõivu hulka võib lugeda ka riigituludesse arvatava kautsjoni ja riigi kasuks väljamõistetud

kohtukulude hüvitised. Samuti kuuluvad riiklike lõivude hulka vabakutseliste

riigiametnike ametitoimingute eest võetavad tasud (kohtutäituri tasu, notari tasu). Ka

nende tasude määrad peavad olema sätestatud seadusega. Avalik-õiguslike rahaliste

kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav

tingimusel, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab

kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega

sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.15

Riigilõiv on konkreetse toimingu eest makstav tasu ning peab olema kulupõhine 16 .

Ülemäärased lõivud on Riigikohtu hinnangul põhiseadusvastased 17 . Riigilõivon tasu

juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. Erinevalt maksust saab

riigilõivu maksja konkreetse vastusoorituse. Riigilõivu eesmärk on riigi poolt tehtava

toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Riigilõivude tasumise

korra ning toimingute loetelu koos tasumääradega sätestab riigilõivuseadus (RLS).

Riigilõivu maksjaks võivad olla lisaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele ka riigi- ja

omavalitsusasutused. Selle kaudu tagatakse parem ülevaade riigiasutuste huvides tehtavate

toimingute mahust, mis võimaldab omakorda täpsemalt ja õigemini kalkuleerida riigilõivu

määrasid.

15 RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03 16 Riigikohtu lahend 3-4-1-10-00 17 Riigikohtu lahend 3-4-1-59-14

Kuigi RLS § 4 sätestab kulupõhimõtte, mille kohaselt riigilõivumäär kehtestatakse

lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, ei pea riigilõivu suurus alati

olema ranges vastavuses tehtava toimingu kuludega. Sellist vastavust on paljudel juhtudel

väga raske kontrollida. Lõivu suurus võib sõltuda toimingu eesmärgist ja tähendusest

taotleja jaoks. Sellisele võimalusele viitab ka RLS § 4 lg 2 („Toimingu eesmärgist, sellest

saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest

kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt“). Lõivud

nagu maksudki võivad olla riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamise instrumendiks

(alates sellest, milliseid riigi kulutusi otsustatakse lõivustada ja milliseid finantseerida

maksutuludest).

Lõivu või selle suuruse põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas lõivu

maksmise kohustus takistab põhjendamatult isikul mõne põhiõiguse realiseerimist.

Legitiimseks ei saa lugeda kohtulõivu võimalikku eesmärki teenida riigile lisatulu ja

finantseerida sellest riigi muid kulutusi, juhul kui lõiv on suurem, kui see on vajalik

menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmise ja menetlusökonoomia tagamiseks.

Koormis on mitterahalise iseloomuga kohustus. Riigikaitseseadus ja hädaolukorra seadus

näevad ette töökohustuse eriolukorra ajal või riigikaitseülesannete täitmiseks.

Omavalitsused võivad kehtestada koormisi heakorra tagamiseks tehtavate töödena.

Iseendale riik koormisi peale panna ei saa.

Trahv on rahaline karistus, mille eesmärk on sundida isikut lõpetama seadusvastane

käitumine ning hoidma õigusrikkujat ja teisi isikuid uute õigusrikkumiste toimepanemisest

tulevikus (eri- ja üldpreventsioon). Tulenevalt trahvi eesmärgist on nõutav, et selle suurus

vastaks õigusrikkuja tegevuse raskusele, süü vormile jne. Trahvi suurus võib sõltuda ka

süüdlase sissetulekust. Konkreetse karistuse määra peab saama otsustada asja läbivaatav

organ või ametiisik, maksude ja lõivude määramine sellisel viisil ei ole võimalik. Erinevalt

maksust ja lõivust ei saa riik iseendale trahve määrata, sest see oleks vastuolus trahvi

olemusega. Põhiseaduse tähenduses kuuluvad trahvide hulka ka haldusõiguslikud

mittekaristusliku iseloomuga mõjutusvahendid, nagu näiteks asendustäitmise ja sunniraha

seaduse kohaselt määratav sunniraha või vastavalt keskkonnatasude seadusele määratav

kõrgendatud määraga keskkonnatasu.

Kuna PS § 157 lg 2 ei hõlma lisaks maksudele muid KOV kehtestatavaid avalik-õiguslikke

rahalisi kohustusi, siis kehtib PS § 113 ka kohalike omavalitsusüksuse poolt võetavatele

tasudele 18 . See tähendab, et kõik avalik-õiguslike toimingute eest võetavad tasud

peavad olema sätestatud riikliku lõivuna seaduses ning kehtima kohustuslikuna

kõikides omavalitsusüksustes (seadus võib näiteks nii nagu maamaks ette näha

lõivumäära alam- ja ülempiiri või lubada valla- või linnavolikogul kehtestada

18 3-4-1-1-10, punktid 55-56

lõivusoodustusi). Teine alternatiiv oleks sätestada lõiv kohalike maksude seaduses, sel

juhul oleks igal omavalitsusüksusel ise õigus otsustada vastava tasu kehtestamine oma

haldusterritooriumil (selline otsus tehti nt parkimistasu puhul, mis vastab osaliselt nii

maksu kui avalik-õigusliku teenustasu tunnustele19.

Riigikohtu praktikast võib tuua mitmeid näiteid kohalike omavalitsuste kehtestatud

ebaseaduslike tasude kohta: Tallinna vanalinna sissesõidu tasu 20 , Narva linnas

transiittransporti platsi kasutamise tasu 21 ja Tallinna kesklinnas tänavakaubanduse

kauplemiskohtade tasu22.

PS § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus.

Paragrahvis nimetatud seaduseks on riigivaraseadus (RVS). RVS ei reguleeri riigi kui

omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Need suhted jäävad tsiviilõiguse

normide (eelkõige asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse) reguleerida. Sätte eesmärk on

reguleerida riigiasutuste omavahelisi suhteid riigi vara valitsemisel, et oleks tagatud riigi

vara heaperemehelik kasutamine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt

hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. PS §-s 114 on mõistel „vara“ kitsam tähendus,

mis hõlmab vaid riigi omandisse kuuluvaid asju ja varalisi õigusi (esemeid). Valdamine on

tegelik võim asja üle, kasutamine on asja ka­sulike omaduste tarbimine ning käsutamine

on asja saatuse üle otsustamine. RVS kõige olulisemateks säteteks tuleb pidada neid, mis

reguleerivad riigi vara käsutamist, st kasutada andmist, võõrandamist ning

kasutamiskõlbmatu vara mahakandmist ja hävitamist. Seaduses toodud piirangute

eesmärk on tagada riigi vara otstarbekas ja efektiivne kasutamine ning tehingute

läbipaistvus.

EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPING

Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. (Artikkel

107)

Artikkel 107 keelab riigiabi, kui: 1) kasutatakse riigi ressursse; 2) antakse selektiivne eelis;

3) moonutatakse konkurentsi või 4) mõjutatakse liikmesriikidevahelist kaubandust.

19 3-1-1-27-01 20 3-4-1-11-98 21 3-4-1-4-02; 3-4-1-1-10 22 3-4-1-4-02

RIIGIEELARVE SEADUS

Riigieelarve tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab

toetusena (RES § 26 lg 4 p 1).

Kõik tulud laekuvad riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (RES § 59).

KÄIBEMAKSUSEADUS

Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse

ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I

lisas (sisuliselt loendid tegevusaladest, millele direktiiv viitab) sätestatud

majandustegevust või selliseid kauba müügi ja teenuste osutamise tehinguid ja toiminguid,

mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab

oluliselt konkurentsi (KMS § 2 lg 2 lause 4),

Direktiivi lisas 1 on loetletud järgmised tegevused:

1) telekommunikatsioon (kehtivas seaduses kasutatava mõiste kohaselt elektroonilise side

teenused);

2) vee-, gaasi-, elektri- ja soojusenergia tarne;

3) kaubavedu;

4) sadama- ja lennujaamateenused;

5) reisijatevedu;

6) müügiks valmistatud uute kaupade tarne;

7) põllumajanduse sekkumisametite tehingud põllumajandustoodetega nende toodete turu

ühist korraldust käsitlevate määruste kohaselt;

8) kaubandusmesside ja näituste korraldamine;

9) ladustamine;

10) reklaamibüroode tegevus;

11) reisibüroode tegevus;

12) oma töötajatele mõeldud kaupluste, kooperatiivide, ettevõtete sööklate ja muude

sellelaadsete asutuste pidamine;

13) televisiooni- ja raadioorganisatsioonide tegevus, kui see ei ole maksust vabastatud

artikli 132 lõike 1 punkti q kohaselt.

RIIGIVARASEADUS

§ 64. Riigivara võõrandamise kulud

(1)Kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise korraldamisega otseselt seotud

dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib

katta müügist laekunud raha arvel.

(2) Võõrandatava kinnisasjaga või hoonestusõigusega seotud võlad võib valdkonna eest

vastutava ministri loal katta müügist laekunud raha arvel.

(3) Vallasasja võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud

kulud ning võõrandatava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta

müügist laekunud raha arvel.

(4) Riigi omandis oleva eluruumi üürnikule võõrandamisel on riigivara valitsejal õigus

müügist laekunud vahendite arvel hüvitada üürnikule tema põhjendatult tehtud ja

dokumenteeritud parendused.

§ 65. Riigivara kasutamiseks andmise kulud

(1) Kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud

dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib

riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel.

(2) Kasutamiseks antud kinnisasja või hoonestusõigusega seotud võlad võib riigivara

valitseja katta valdkonna eest vastutava ministri loal kasutamise eest laekunud raha arvel.

(3) Vallasasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt

tõendatud kulud ning kasutamiseks antava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara

valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel.

HALDUSKOOSTÖÖ SEADUS

§ 20. Ametiabi kulude hüvitamine

Kui ametiabi andja ja saaja on erinevad isikud (riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik), hüvitab ametiabi saaja ametiabi andjale tema ametiabi andmisel

tehtud mõistlikud kulutused.

On asutusi, mille eelarve on sisuliselt täies mahus omatulu ning on küsitav milline osa

sellest peaks olema osutatav ametiabina, nt Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Ravimiamet.

Halduskoostöö seaduse § 20 reguleerib ametiabi andmisel tehtud kulutuste hüvitamist

olukorras, kus ametiabi andja ja saaja on erinevad avaliku võimu kandjad (riik, kohalik

omavalitsus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik). Säte näeb ette ametiabi andjale

ametiabi osutamisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamise. Samas ei reguleeri seadus

selgesõnaliselt riigiasutuste vahelise ametiabi kulude eelarvestamist ja arveldamist.

Seetõttu oleks otstarbekas ühtlustada põhimõtted, kuidas riigiasutuste vahel ametiabi

osutamisega seotud kulusid hüvitatakse ning millisel viisil neid eelarves kajastatakse.

MAKSUKORRALDUSSEADUS

Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või

kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu

saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis

kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning

millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2)

Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (riigi tegevuseks vajalike tulude saamine),

kuid maksul võib olla ka regulatiivseid eesmärke (nt teatud kaupade tarbimise piiramine,

siseturu kaitse, keskkonnasäästliku tootmise soodustamine, investeeringute soodustamine,

tulude ümberjaotamine ühiskonnas või muud sotsiaalpoliitilised eesmärgid).

Maksu kehtestamisel tuleb arvestada näiteks isikute võrdse kohtlemise nõuet (seda nõuet

võivad rikkuda mitmesugused meelevaldsed topeltmaksustamise juhtumid),

proportsionaalsuse (maksul ei tohi olla väljasuretavat ega karistavat iseloomu,

maksupettuste tõkestamise eesmärgil sissetoodud täiendavad nõuded maksuarvestusele

peavad olema eesmärgipärased ega tohi olla ülemäära koormavad), õiguskindluse

(maksukoormust suurendaval üldaktil ei tohi olla tagasiulatuvat mõju) ning sotsiaalriigi

põhimõtet (tuleb tagada eksistentsiks vajaliku miinimumi säilimine). Maksustamisel ei tohi

rikkuda eraelu puutumatust (nt maksusaladuse kaitse), ettevõtlusvabadust (eri ettevõtlus-

vormide neutraalne maksustamine) ega elukoha puutumatust (siit tulenevad piirangud

maksuhalduri järelevalvetoimingutele).

Riigikohtu praktika rõhutab, et avalik-õiguslikud tasud peavad olema selgelt määratletud

ja et avalik tasu ei tohi muutuda maksuks23.

MAJANDUSTEGEVUSE SEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS

Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul

juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku

ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses. (MSÜS § 4 lg 5)

Eelnõu koostamisel arutati, kas oleks vaja MSÜS-s sätestada eraldi regulatsioon juhtumiks,

kus majandustegevusega tegelevaks isikuks on avaliku võimu kandja. Eelnõu seletuskirjas

on öeldud, et kuna MSÜS leiab oma kandepinna PS §-des 29 ja 31, ei kuulu avaliku võimu

kandja majandustegevus põhimõtteliselt MSÜS kohaldamisalasse. Seletuskirjas on

sedastatud, et kuna justiitsministeeriumis on väljatöötamisel halduskorralduse seaduse

eelnõu, on süstemaatiliselt õigem, kui avaliku võimu kandja majandustegevusega seotud

küsimused sätestatakse just selles õigusaktiks. Hetkeseisuga ei ole halduskorralduse

seadust välja töötatud.

23 3-4-1-10-00; 3-3-1-85-09

RIIGILÕIVUSEADUS

§ 3. Lõivustatud toiming

Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise,

dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja

taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab

teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette

nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.

HALDUSMENETLUSE SEADUS

Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses

sätestatud juhtudel ja suuruses. (HMS § 5 lg 3)

Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas

volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (HMS § 90 lg 1)

HMS § 5 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta

üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses.24

HMSi § 5 lg 3 võimaldab menetlustoimingute eest tasu võtta üksnes seaduses ettenähtud

juhul. Nimetatud norm tugineb PSi §-st 113 tulenevale üldisele ideele, et avalik-õiguslikku

laadi rahaliste kohustuste kehtestamise pädevus on üksnes seadusandjal ning sellise

otsustusõiguse täitevvõimule delegeerimine on lubamatu. Menetlustoimingu tasu on avalik

õiguslikku laadi ning õigusliigituselt on ta kõige lähedasem riigilõivule, mille kohaselt

hüvitab riigi tehtavate menetlustoimingute kulud toimingust huvitatud isik. Riigilõivude

määrad ning lõivu tasumise korra sätestab riigilõivuseadus. HMSis menetlustoimingu tasu

käsitlemise on põhjustanud seadusandja soov kaotada pikka aega probleeme tekitanud

olukord, kus ilma seadusliku aluseta oli kehtestatud nn teenustasud haldus- ja

järelevalvetoimingute tegemise ning avalduste plankide väljastamise eest. Praeguseks on

sellise praktika ulatus siiski vähenenud.25

VABARIIGI VALITSUSE SEADUS

Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest. (VVS § 50

lg 4)

TEENUSTE KORRALDAMISE JA TEABEHALDUSE ALUSED

§ 2. Teenused

24 Menetlustoiming ja selle vaidlustamine. L_Kanger

25 731ulevaatlik_oppematerjal_haldusoigusest_atak2003_.pdf

(1) Teenus määruse tähenduses on otsene avalik teenus ja tugiteenus.

(2) Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule

juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel,

teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul

täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust.

(3) Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil,

isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel.

Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul.

(4) Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks

täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra

tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus)

kasutajale üheks teenuseks.

HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI

§ 12. Valdkonnad, milles seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta

Volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi

põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega. Volitusnormis ei tohi volitada

kehtestama regulatsiooni näiteks järgmistes küsimustes:

4) rahanduse, riigieelarve, riigi välis- ja siselaenude ning varaliste kohustuste alused,

samuti riiklik maks, aktsiis, lõiv, koormis, rahatrahv, rahaline karistus, sunniraha,

maksuintress, viivis ja sundkindlustuse makse.

AVALIKU SEKTORI FINANTSARVESTUSE JA –ARUANDLUSE JUHEND

§ 14. Tulude ja kulude kajastamine

(1) Maksud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes,

kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. Lõivud, tulu majandustegevusest ja muud

tulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kes

vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

(2) Kui seaduses nähakse ette kogutud maksu, lõivu või muu tasu edasiandmine,

kajastatakse arvelevõetud tulu samaaegselt kuludes edasiantava tasuna. Edasiantud

maksu, lõivu või muu tasu saaja kajastab tulu vastavalt edasiandja poolt esitatud teatisele.

(3) Kulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes,

kelle tegevuseks kulu kasutati. Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus finantseerib

osaliselt või täielikult teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste kulusid, annab

finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle kulu eest kaupu, teenuseid või muid

hüvesid said.

(4) Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle

riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud

vastav vara või kohustis.

(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase tulude ja kulude jagamine oma üksuste vahel

täpsustatakse vajadusel riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas.

Riigiraamatupidamiskohustuslane on kohustatud tagama, et kõik tema tulud ja kulud

kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisaruannetes ainult üks kord

ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised sisemised tulud ja kulud on

elimineeritud.

(6) Tsentraliseeritud raamatupidamise korral peetakse riigiasutuste kohta eraldi tulude ja

kulude arvestust.

§ 19. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded

(1) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus annab varasid, kohustisi, tulusid või

kulusid üle teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, võib nende üleandmine

toimuda:

1) koos raha ülekandmisega – sel juhul võetakse nõue või kohustis arvele ning suletakse

ülekandepäeval;

2) riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelise mitterahalise siirdena – sel juhul

kajastatakse siirdest saadud tulu kontol 700010 või kulu kontol 710010 üleantud varade,

kohustiste, tulude ja kulude netosummas.

(2) Enne üleandmist peab üleandja veenduma, et varad ja kohustised on hinnatud vastavalt

üldeeskirjale, mille tulemusena ei teki vastuvõtjal vastuvõtmise momendil täiendavaid

tulusid ega kulusid.

(3) Vara või kohustis antakse üle koos sellega seotud bilansisaldodega. Vastuvõtja peab

võtma arvele samasugused bilansisaldod, mis olid enne üleandmist arvel üleandja bilansis.

Kui antakse üle materiaalset või immateriaalset põhivara, antakse üle eraldi

soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samuti arvele nii üleantud

soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui antakse üle nõue, peab üle andma ka nõude

ebatõenäoliseks tunnistatud osa ning vastuvõtja võtab eraldi arvele nõude ja selle

ebatõenäoliseks tunnistatud osa.

(4) Üleandmisel näidatakse ära üleandja raamatupidamiskanded, nende kuupäev ja

üleandja tehingupartneri kood ning vastuvõtja peab tegema vastuvõtmise kanded sama

kuupäevaga, kasutades õigeid kontosid ja üleandja tehingupartneri koodi.

(5) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse poolt arvestatud tulu laekub

koostöökokkuleppe alusel teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, kajastab tulu

arvestaja laekumiste vastuvõtjalt laekumiste kohta saadud informatsiooni alusel nõuete

sulgemise siirdena kontol 710010 selles perioodis, kui nõuded laekuvad.

Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kellele nõuded laekuvad, kajastab laekumiste

kohta siirde kontol 700010. Kassapõhise riigieelarve täitmise aruandes kajastab vastavad

laekumised tuluna see riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kes võtab vastu laekumisi.

§ 23. Toodete ja teenuste müük ja muud tulud

(1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323. Muud

tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38.

Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse

määramisel lähtutakse RTJ-st 10.

(2) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel

kandega: Deebet Nõuded (kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095); Kreedit Tulu

(ilma käibemaksuta) ja Kreedit Käibemaks (203001), kui tulu saaja on kohustatud

müügihinnale käibemaksu lisama.

(3) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste tulud toodete ja teenuste müügist ja muud

tulud laekuvad üldjuhul e-Riigikassas selleks avatud kontole, kus need jaotatakse

viitenumbri alusel saajatele. Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded laekuvad

maksuhalduri kontole. Laekumise päeval teeb saaja kande: Deebet Tulude siirded

eelarvesse (710001); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095).

(4) Loodusressursside kasutamise eest arvestatud tasude edasiandmine kajastatakse

tekkepõhise tulu kajastamisega samas perioodis kontogrupis 6015, võttes arvele kohustise

selle ülekandmiseks kontol 203080. Saajale väljastatakse teatis nõude ja edasiantud tulu

tekkepõhiseks arvelevõtmiseks.

(5) Maa ja muu vara erastamise ostu-müügilepingute alusel saadaolev järelmaksunõuete

põhiosa kajastatakse kontodel 103250 (lühiajaline osa) ja 153250 (pikaajaline osa).

(6) Tulu ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine

hinnatakse tõenäoliseks. Vastupidisel juhul kajastatakse tulu ja nõue kuni laekumiseni

bilansiväliselt analüütilistes registrites. Tulu laekumise tõenäosuse hindamise ning

bilansiväliste tulude ja nõuete arvestuse põhimõtted ja protseduurid määratakse tulu

koguva riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas.

(7) Teekasutustasu kajastatakse kontol 382700 tasu laekumise hetkel.

VÕRDLUSRIIGID

Soome: netopõhimõte

Soomes on riigiasutuste omatulu (tasuliste teenuste) regulatsioon selgelt seaduse tasemel

reguleeritud ning detailid täpsustatakse ministri määrustega.

Ametkondade turutegevus on piiratud. Soome regulatsiooni idee on, et ametkond ei tohi

kasutada maksuraha turutegevuse subsideerimiseks. Soome seadus eristab selgelt kahte

tüüpi tasusid:

a) avalik-õiguslikud tasud, mis peavad olema kulupõhised ja seotud avaliku võimu

teostamisega;

b) turupõhised tasud, mis on lubatud ainult piiratud juhtudel ja peavad olema üldjuhul

täielikult turuhinnaga (Full Cost Principle – s.h. kaudsed kulud peavad olema kaetud (s.h.

tööjõukulud, halduskulud, kapitalikulud ja infrastruktuuri kulud) ning tegevus ei tohi saada

otsest ega kaudset toetust riigieelarvest.

Teenust osutav asutus peab tagama, et teenuse osutamisest ei tekiks suuremaid kulusid, kui

on vajalikud teenuse eesmärgipärase kvaliteeditaseme saavutamiseks. (Valtion

maksuperustelaki § 6).

Kui asutus osutab sooritusi turgu valitsevas seisundis, tuleb hindamisel arvesse võtta

konkurentsiseaduse (948/2011) turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlevaid

sätteid.” (Valtion maksuperustelaki § 7)

Lisaks peab turutegevus olema eristatav ning selle kulud ja tulud peavad olema eraldi

arvestuses, et vältida konkurentsimoonutust. Kui teenus on püsiv ja turul konkureeriv, siis

viiakse sageli vastav tegevus eraldi juriidilisse isikusse.

Kui teenuse eest on ette nähtud tasu, tuleb vastav tasu võtta ka riigiasutuselt, välja arvatud

juhul, kui teistsuguseks menetluseks on eriline põhjus.

Rootsi: konkurentsineutraalsuse põhimõte

Avalik sektor ei tohi moonutada konkurentsi ega kasutada ebaõiglasi eeliseid. Riik,

omavalitsus või piirkond (maakond) ei tohi tegeleda müügitegevusega viisil, mis moonutab

või võib moonutada tõhusa konkurentsi tingimusi turul.

Konkurrenslagen 3 kap. 27 § (Offentlig säljverksamhet) “En stat, en kommun eller en

region får inte bedriva säljverksamhet på ett sätt som snedvrider eller är ägnat att

snedvrida förutsättningarna för en effektiv konkurrens på marknaden.”

Saksamaa: konkurentsimoonutuse keeld

Konkurentsineutraalsus: riik ei tohi konkurentsi moonutada. Avaliku sektori eelised (nt

riiklikud garantiid või soodsamad finantseerimistingimused) tuleb tasakaalustada.

Kartelli- ja riigiabiõigus: konkurentsireeglid kehtivad kõigis majandusharudes ka

riigiettevõtetele; need on reguleeritud muu hulgas konkurentsipiirangute vastases seaduses

(Gesetz gegen Wettbewerbsbeschränkungen – GWB) ning ELi riigiabiõiguses.

Üldhuviteenused (Daseinsvorsorge): erandiks on avaliku võimu teostamisega seotud

ülesanded ning üldhuviteenused (nt ühistransport või veevarustus), kui avalik ülesanne

seda õigustab.

Sageli kasutatav põhimõte: “Öffentliche Unternehmen müssen sich am Markt wie ein

privater Anbieter verhalten (Marktverhaltensprinzip).”, mille kohaselt võib avalik sektor

toimida turul vaid erandina ja peab käituma nagu erasektor (turuhind, kulud kaetud). Tihti

viiakse tegevus eraõiguslikku juriidilisse isikusse.

Läti: tsentraliseeritud eelarvemudel

Põhimõtted:

• kõik riigi tulud kuuluvad üldjuhul riigieelarvesse;

• riigiasutus võib tasulisi teenuseid osutada ainult õigusliku alusnormi olemasolul;

• tasude hinnakirjad kinnitab üldjuhul valitsus;

• tasude suurus peab põhinema teenuse tegelikel kuludel.

Eelarve- ja finantsjuhtimise seadus

Artikkel 5. Riigi eelarve

(12) Kabinet määrab protseduurid, mille alusel riigieelarveasutuste poolt pakutavate

tasuliste teenuste tulud ja nende osutamisega seotud kulutused planeeritakse ja

arvestatakse, samuti metoodika tasuliste teenuste hinnastamise määramiseks. Riiklike

otsehaldusasutuste poolt era- ja avaliku õiguse valdkonnas pakutavate tasuliste teenuste

hinnakirjad kinnitab minister või mõne teise keskse riigiasutuse juht, välja arvatud juhul,

kui teistes seadustes on sätestatud teisiti.

(121) Tasulise teenuse hinna määramisel tuleb järgida tingimust, et teenuse eest makstav

tasu ei tohi ületada teenuse osutamisega seotud kulusid.

NÄITED OLEMASOLEVATEST TASUDEST

Terviseameti teenused

Terviseameti toimingute eest on seadusega kehtestatud riigilõivud, mille määrad on

kehtestatud riigilõivuseaduses. Rahvatervishoiu seaduse (RHTS) § 12 lg 4 kohaselt

kehtestab Terviseameti tasuliste teenuste osutamise korra ja hinnakirja valdkonna eest

vastutav minister määrusega, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-,

materjali-, seadmete ja üldkulud. Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määrusega nr 40

“Terviseameti tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord ja hinnad” on sätestatud, et

Terviseamet osutab määruses sätestatud hinnakirjade kohaselt tasulisi teenuseid juriidilise

või füüsilise isiku, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse taotluse alusel keemiliste,

bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ja riskihindamiseks ning labori hea

laboritava nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks. Teenuste eest tasutakse

Terviseameti väljastatud arve alusel, sh tuuakse välja, et Terviseamet võib rakendada

hinnakirjast madalamaid hindu, kui teenuse osutamiseks vajalikud kulud seda

võimaldavad.

Biotsiidiseaduse (BS) 6. peatükk sätestab riigilõivud ja tasud, mida Terviseametile

makstakse. Riigilõivu makstakse nt dokumentide menetlemise eest, tasu biotsiidile loa

andmise taotluse hindamise eest. BS § 421 määrab toimingute eest makstava algtasu ja

maksimaalse tasu, teatud juhtudel ka konkreetse tasu suuruse mõne loa hindamise eest.

Ravimiameti teenused

Ravimiseaduse (RaVS) § 151 sätestab, et Ravimiamet võib ravimituru arengu ja

parema toimimise eesmärgil osutada tasulisi ravimite kontrollanalüüsi ja statistilise

analüüsi teenuseid ning anda teaduslikku nõuannet vastavalt valdkonna eest vastutava

ministri määrusega kehtestatud korrale ja hinnakirjale. Hinnakirjajärgne tasu ühe teenuse

osutamise eest ei tohi olla suurem kui 6000 eurot. Seadusega on sätestatud, millal tuleb

maksta riigilõivu ja millal tasu, samuti on seaduses sätestatud tasu suurus (nt RaVS § 785

lg 11 ja 12) või tasu vahemik (nt RaVS § 997 lg 2). Teenuste eest tasumine toimub

Ravimiameti poolt väljastatud arve alusel26.

Statistikaamet

Riikliku statistika seaduse (RSts) kohaselt on riikliku statistika programm igal aastal

järgmiseks viieks aastaks koostatav rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste

statistikatööde loetelu, mille koostamisel lähtutakse riigisisestest strateegilistest

arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest (RStS § 4 lg 1). Sama

26 Riigilõivud ja tasud | Ravimiamet

paragrahvi lõige 3 ütleb, et programmiväline statistikatöö on füüsiliste ja juriidiliste

isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning rahvusvaheliste ja eksterritoriaalsete

organisatsioonide tellimisel ja rahastamisel väljaspool riikliku statistika programmi tehtav

statistikatöö. RStS ütleb ka seda, et programmiväliseid töid saab teha tingimusel, et

tellimustöö tegemine (ehk programmiväline statistikatöö) ei sega programmi koostamist

ega täitmist. Programmivälise statistikatöö tegemisel levitatavaid andmeid ei ole lubatud

kasutada ühelgi muul kui statistilisel või teaduslikul eesmärgil (RStS § 20 lg 1 ja lg 3).

Tasu võtmise õigust programmivälise töö eest RStS ei sätesta. Praktikas annab

Statistikaameti peadirektor igal aastal käskkirja vastava aasta programmiväliste

statistikatööde hinnastamise kohta.27

Tellimustöö vormis saavad andmeid tellida kõik, kel vajadus täpsema info järele, sh

avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted ja nende esindusorganisatsioonid,

mittetulundusühingud ja sihtasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ning teised

juriidilised isikud ja eraisikud.28

JÄRELDUSED

• Eelnevate näidete põhjal ilmneb, et märkimisväärne osa riigiasutuste omatuludena

käsitletavatest tuludest on seotud avalik-õiguslike ülesannete täitmisega.

Ravimiameti puhul on suur osa tuludest seotud regulatiivsete tegevustega

(teadushinnangud, loamenetlused jm), Terviseameti puhul seadusest tulenevate

labori- ja tervisekaitseülesannetega, PTA puhul järelevalvefunktsioonidega ning

Statistikaameti puhul riikliku statistika tegemisega seotud tellimustöödega. Selliste

tasude olemus sarnaneb sageli rohkem avalik-õiguslike tasudele kui tavapärasele

majandustegevusest saadud omatulule.

• Mitmel juhul on seaduses sätestatud tasu küsimise õigus ja tasu kujunemise alused,

kuid sellest ei tulene automaatselt õigus kasutada laekunud vahendeid asutuse

27 (Käskkiri) 28 Tellimustöö | Statistikaamet

vabalt kasutatava omatuluna. Laekunud vahendite kasutamise õigus peab olema

eraldi ning selgelt reguleeritud.

• Samuti nähtub, et omatuludest rahastatakse mitmel juhul asutuste põhitegevust,

sealhulgas personali-, majandamis- ja investeerimiskulusid. Seetõttu ei ole omatulu

paljudel juhtudel üksnes kõrvaltegevusest saadav täiendav tulu, vaid oluline osa

asutuse püsirahastusest. See tekitab küsimuse, kas tegemist on sisuliselt omatuluga

või avaliku ülesande täitmise rahastamise erivormiga.

• PTA näide näitab täiendavalt, et asutuse rahastamisvajadus või soov vähendada

sõltuvust riigieelarvest ei ole iseenesest piisav põhjendus avalik-õigusliku tasu

suunamiseks asutuse kasutusse. Samuti ei tulene Euroopa Liidu õigusest üldjuhul

kohustust jätta kogutavad tasud asutuse käsutusse, vaid kohustus tagada ülesannete

täitmiseks piisavad rahalised vahendid.

• Statistikaameti näide näitab omakorda, et probleem ei pruugi seisneda mitte teenuse

osutamises, vaid tasu võtmise ja hinnastamise õigusliku aluse ebapiisavas

reguleerimises.

• Omatulu teenimine ei ole üksnes kõrvaltegevus, vaid osal juhtudel oluline

rahastusallikas põhitegevuste teostamiseks.

• Kõik näited tervikuna kinnitavad varasemates analüüsides toodud järeldust, et

omatulude planeerimise, kogumise, kasutamise ja õigusliku kvalifitseerimise

põhimõtted ei ole riigis ühtselt reguleeritud.

NÄITED EELNÕUDEST 2026. I poolaasta

Kutse- ja oskusseaduse muutmine

Eelnõu § 25 osas ütleb haridus- ja teadusministeerium (HTM) märkuste

kooskõlastustabelis, et eelnõuga saab seadusesse selgelt ja ammendavalt sätestatud kutse

taotlemise tasu eesmärk, kujunemise alused, lubatud kululiigid ja kulukomponendid ning

tasu ülemmäär kui tegelike, põhjendatud ja tõendatud kulude kogusumma.

Kuivõrd tasu ülemmäär ei ole kehtestatud absoluutsummana, vaid tasu suuruse

arvutamisel aluseks olevate kulukomponentide nimetuste loeteluna, siis ei ole tasu

kehtestamise ülemmäära sisuliselt kehtestatud. HTMi selgituse kohaselt on küll tasu

ülemmäär kui tegelike, põhjendatud ja tõendatud kulude kogusumma, kuid nende suurus

on kutseandja poolt vabalt määratav.

Eelnõu § 25 lõike 5 kohaselt kehtestab kutseasutus kutse taotlemise ja kutse taastõendamise

tasu suuruse kutse andja esitatud kulude kalkulatsioonile tuginedes. Kolmest eelnõus

loeteletud kulude parameetrist – tegelikkus, põhjendatus, tõendatus – on kutseasutuse poolt

küll kontrollitavad, kuid keeruliselt vaidlustatavad tegelikkus ja tõendatus. Kulude

põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, milleks on vaja mitte ainult pädevust ja

kompetentsi, vaid selle kaalutlusotsuse realiseerimise tegelikku õigust ja võimalust.

Põhjendatuse vaidlustamine olukorras, kus kutse andja on nt oma töötajatele kehtestanud

väga kõrged tegelikud töötasud (kutse andmisega seotud tegevused võivad nt olla

tasustatud eraldi alustel), ei pruugi juba eelduslikult olla perspektiivikas.

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõuga sooviti muuta järelevalvetasu põhimõtteid ja laiendada selle kohaldamisala.

Muudatus seisnes riigilõivudelt järelevalvetasudele üle minemises selliselt, et

järelevalvetasu laekuks otse Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Seletuskirjas

toodi välja, et järelevalvetasudele üleminek aitab vähendada PTA sõltumist riigieelarvest

ja luua paindlikuma rahastussüsteemi. Järelevalvetasu erinevus riigilõivust seisneb selles,

et tasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale PTA

arvelduskontole. Regionaal- ja põllumajandusministeerium tõi selgitustes välja, et aegunud

riigilõivu määr ja selle muutmise intervall on tekitanud olukorra, kus toimingu tegemise

tegelikud kulud ei saa kehtiva riigilõivu määraga kaetud.

Ehkki riigilõivudelt tasudele üleminekut on eelnõu seletuskirjas põhjendatud, siis

põhjendus pole piisav kindlasti § 8712 osas, mis sätestab järelevalvetasu maksmise PTA

otsuses määratud summas Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus

olevale PTA pangakontole. Seletuskirjas viidatakse küll määrusele (EL) 2017/625, mille

artikli 78 kohaselt peavad liikmesriigid tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et

tagada pädevatele asutustele ametliku kontrolli, aga direktiiv ei kohusta tasu siiski koguma

asutuse enda eelarvesse. Seega peaks tasu analoogselt riigilõivuga laekuma

riigieelarvesse.

Meediateenuste seaduse muutmine

Eelnõu eesmärk on kehtestada tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus

investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisse ja

näitamisõiguse omandamisse.

Kavandatavat tasu iseloomustab, et selle kehtestab riik ja see tuleneks seadusest. Ehk et

tegemist on avalik-õigusliku tasuga, mille tasumine ei ole seotud maksja jaoks konkreetse

vastusoorituse saamisega. Need kriteeriumid on maksu tunnused. Erisusena on kavas selle

makse kogumine ja kasutamine suunata riigi vahendamiseta otse eraõiguslikele isikutele.

Teatavat analoogiat võib leida nt kohustusliku pensionisambaga, kuid seal on siiski

tulemuseks maksja poolt mingi hüve (pensioni) saamine ning need maksed on isikustatud,

proportsionaalsed kasusaaja tuluga ja spetsiifiliselt sihtotstarbelised.

JÄRELDUSED

• Kutse- ja oskusseaduse näide näitab, et pelgalt viitamine tegelikele, põhjendatud ja

tõendatud kuludele ei pruugi olla piisav, kui tasu suuruse kujundamisel puuduvad

tegelikud piirangud. Kui tasu ülemmäär on sisuliselt määratud kulukomponentide

loeteluna ning kulude suurus sõltub teenuse osutaja enda otsustest, võib tasu

kujunemine jääda sisulise välise kontrollita. Sellisel juhul ei ole tasu suurus

adressaadile piisavalt ette nähtav ega pruugi olla tagatud põhiseadusest tulenev

nõue, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse ulatus oleks seaduses piisavalt

määratletud.

• Voogedastusplatvormide investeerimiskohustuse näide näitab, et tasu ei muutu

automaatselt teenustasuks üksnes seetõttu, et seda nimetatakse

investeerimiskohustuseks või valdkonna arendamise meetmeks. Kui kohustus

tuleneb seadusest, on kohustuslik ja makse ei ole seotud konkreetse

vastusooritusega, siis omab selline makse sisuliselt maksu tunnuseid sõltumata

sellest, kuidas seda nimetatakse või kellele raha lõpuks laekub. Ka avalik-õiguslike

rahaliste kohustuste puhul tuleb lähtuda nende tegelikust sisust, mitte nimetusest.

• Voogedastusplatvormide näide näitab, et avalik-õigusliku kohustuse olemust ei

muuda asjaolu, et vahendid ei laeku riigieelarvesse, vaid suunatakse otse

erasektorisse. Kui kohustus on kehtestatud seadusega ning selle täitmine on

kohustuslik, tuleb selle põhiseaduspärasust hinnata samade põhimõtete alusel nagu

muid avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Raha liikumise skeem ei saa olla aluseks

PS § 113 nõuete vältimiseks.

• Kutse- ja oskusseaduse näide näitab, et kui tasu suurus sõltub sisuliselt tasu koguva

organisatsiooni enda kulustruktuurist, töötasudest või organisatsioonilistest

valikutest, võib tekkida olukord, kus tasu maksjal puudub reaalne võimalus

kontrollida tasu põhjendatust. Sellisel juhul ei pruugi olla tagatud läbipaistvus,

võrdne kohtlemine ega kulupõhisuse põhimõte.

Omatulude revisjon

Küsimustikus on 2 plokki:

1) omatulud, mis ei laeku mitte teenuste osutamisest, vaid kulude

hüvitamisest/vahendamisest.

2) omatulud, mis laekuvad teenuste müügist. Küsimustiku esimese ploki küsimustele

on vaja vastata ainult üks kord.

Kui teil on mitmeid teenuseid, mille eest laekub omatulu, siis iga teenuse kohta on vaja

küsimustiku 2. plokis vastused täita eraldi tulpadena. Sisult sarnased üksikteenused,

mille osutamisel tuginete ühele ja samale õigusaktile, kajastage ka küsimustiku ühe ja

sama täitmise käigus.

Küsimuste korral palun võtke ühendust: Lennart Lepik, Rahandusministeeriumi

riigihalduse osakonna analüütik

e-post: [email protected]

tel: 5540583

Vastus

Valitsemisala

Asutus

Täitja nimi

1. plokk

1.1

1.2

1.3

Omatulud, mis ei ole laekunud teenuste müügist

Milliseid omatuluna kajastatud tasusid kogutakse tegelikult kulude hüvitamisena, so ilma

hinnakirjata (vt näitena ravimiseaduse § 44 lg 3 p 1;

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/104052016004?leiaKehtiv#para44 )? Lisada viide aluseks

olevale õigusakti sättele.

Kas omatulude hulgas on kajastatud summasid, mis on oma sisult kolmanda osapoole

kulude vahendamine? (nt üürileantud tööandja eluaseme tarbimiskulud jmt)

Selliste tulude kogusumma (2025.a) ja võimalusel nimekiri nende tulude olemust

iseloomustaval üldistatud tasandil.

Vastus

2. plokk

2.1

2.2

2.3

2.4

2.5

2.6

2.7

2.8

2.9

2.10

2.11

2.12

2.13

2.14

Omatulud, mis on laekunud teenuste müügist

Omatulu aluseks oleva teenuse nimetus (kliendile esitatud arvel ja/või riigieelarvesse

laekumisel)

Teenuse sisu, mille eest tasu võetakse (Kirjeldage lühidalt teenust, kui teenuse nimetus on

väga üldistav või erialaspetsiifiline)

Kas tegemist on ühekordse müügi/toiminguga või korduva/perioodilise teenusega?

Kas teenuse kasutamine on maksjale tema valdkonnas tegutsemiseks kohustuslik?

Kas teenuse osutamine sisaldab järelevalve-, reguleerimis-, loa andmise või

otsustusfunktsiooni?

Kas teenuse osutamine on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Kui jah, siis

lisada viide vastavale õigusakti sättele.

Kas tasu küsimise õigus on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Kui jah,

siis lisada viide vastavale õigusakti sättele.

Kas tasu suurus on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Lisada viide

hinnakirjale või hinnakirja kehtestamise dokumendile.

Millised on tasu suuruse arvutamise alused?

Kas tasu katab teenuse osutamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud,

majandamiskulud, investeeringukulud)?

Kas tasu suurust on võrreldud tegelike kuludega?

Kas tasu arvelt kaetakse kulusid, mis ei ole otseselt seotud teenusega, mille eest tasu

küsitakse?

Millises õigusaktis on sätestatud selge luba tasu kasutamiseks asutuse omal äranägemisel

(nn. kajastamiseks eelarve liigil 44)?

Kas teile teadaolevalt on turul olemas sarnast teenust pakkuvaid asutusi/ettevõtteid?

Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Teenus 4 Teenus 5 Teenus 6

Teenus 7 Teenus 8 Teenus 9 Teenus 10

Omatulude revisjon Rahandusministeeriumi revisjon omatuluna laekuvate tasude kohta

Rahandusministeerium viib läbi revisjoni asutuste kogutavate omatulude kohta. Küsimustikus on 2 plokki: 1) omatulud, mis ei laeku mitte teenuste osutamisest, vaid kulude hüvitamisest/vahendamisest. 2) omatulud, mis laekuvad teenuste müügist. Küsimustiku esimese ploki küsimustele on vaja vastata ainult üks kord. Kui teil on mitmeid teenuseid, mille eest laekub omatulu, siis iga teenuse kohta on vaja küsimustik (2. plokk) täita eraldi, kusjuures esimeses küsimuste plokis võite järgmistel kordadel märkida, et olete selle varasema vastamise käigus juba täitnud. Sisult sarnased üksikteenused, mille osutamisel tuginete ühele ja samale õigusaktile, kajastage ka küsimustiku ühe ja sama täitmise käigus.

Küsimuste korral palun võtke ühendust: Lennart Lepik, Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna analüütik e-post: [email protected] tel: 5540583

There are 22 questions in this survey.

Vastaja andmed

Valitsemisala

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Asutus

Kirjutage vastus siia:

Küsimustiku täitja nimi

Kirjutage vastus siia:

1. küsimuste plokk. Omatulud, mis ei ole laekunud teenuste müügist

See küsimuste plokk on vaja täita vaid üks kord. Kui täidate uuringu küsimustikku korduvalt, kuna teil on mitmeid omatuluga teenuseid, siis märkige selles plokis, et olete varasemalt juba täitnud.

Kas olete küsimustiku selle ploki varasema vastamise käigus juba täitnud?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Milliseid omatuluna kajastatud tasusid kogutakse tegelikult kulude hüvitamisena, so ilma hinnakirjata (vt näitena ravimiseaduse § 44 lg 3 p 1; https://www.riigiteataja.ee/et/akt/104052016004?leiaKehtiv#para44 )? Lisada viide aluseks olevale õigusakti sättele.

Vastake sellele ainult siis, kui järgmised tingimused on täidetud: Vastus oli 'ei' küsimuse juures ' [G02Q20]' (Kas olete küsimustiku selle ploki varasema vastamise käigus juba täitnud?)

Kirjutage vastus siia:

Kas omatulude hulgas on kajastatud summasid, mis on oma sisult kolmanda osapoole kulude vahendamine? (nt üürileantud tööandja eluaseme tarbimiskulud jmt)

Vastake sellele ainult siis, kui järgmised tingimused on täidetud: Vastus oli 'ei' küsimuse juures ' [G02Q20]' (Kas olete küsimustiku selle ploki varasema vastamise käigus juba täitnud?)

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Selliste tulude kogusumma (2025.a) ja võimalusel nimekiri nende tulude olemust iseloomustaval üldistatud tasandil.

Vastake sellele ainult siis, kui järgmised tingimused on täidetud: Vastus oli 'jah' küsimuse juures ' [G01Q18]' (Kas omatulude hulgas on kajastatud summasid, mis on oma sisult kolmanda osapoole kulude vahendamine? (nt üürileantud tööandja eluaseme tarbimiskulud jmt))

Kirjutage oma vastus(ed) siia:

summa

nimekiri

2. küsimuste plokk. Teenuse andmed

Omatuluna osutatava teenuse nimetus (kliendile esitatud arvel ja/või riigieelarvesse laekumisel)

Kirjutage vastus siia:

Teenuse sisu, mille eest tasu võetakse

Kirjutage vastus siia:

Kirjeldage lühidalt teenust, kui teenuse nimetus on sisu avamiseks liiga üldistav või erialaspetsiifiline

Kas tegemist on ühekordse müügi/toiminguga või korduva/perioodilise teenusega?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

ühekordne

korduv

Kas teenuse kasutamine on maksjale tema valdkonnas tegutsemiseks kohustuslik?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kas teenuse osutamine sisaldab järelevalve-, reguleerimis-, loa andmise või otsustusfunktsiooni?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

Jah

Ei

Kas teenuse osutamine on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Kui jah, siis lisada viide vastavale õigusakti sättele.

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kommenteerige oma valikut siin:

Kas tasu küsimise õigus on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Kui jah, siis lisada viide vastavale õigusakti sättele.

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kommenteerige oma valikut siin:

Kas tasu suurus on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Lisada viide hinnakirjale või hinnakirja kehtestamise dokumendile.

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kommenteerige oma valikut siin:

Juhul kui tasu ei ole kehtestatud seadusega, siis kus on sätestatud volitusnorm tasu suuruse kehtestamiseks? Lisada link.

Vastake sellele ainult siis, kui järgmised tingimused on täidetud: Vastus oli 'ei' küsimuse juures ' [G01Q07]' (Kas tasu suurus on ette nähtud seadusega või mõne muu õigusaktiga? Lisada viide hinnakirjale või hinnakirja kehtestamise dokumendile.) ja Vastus oli küsimuse juures ' [G02Q14]' (Valitsemisala)

Kirjutage vastus siia:

Millised on tasu suuruse arvutamise alused?

Kirjutage vastus siia:

Kas tasu katab teenuse osutamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud, investeeringukulud)?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kas tasu suurust on võrreldud tegelike kuludega?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Kas tasu arvelt kaetakse kulusid, mis ei ole otseselt seotud teenusega, mille eest tasu küsitakse?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

jah

ei

Millises õigusaktis on sätestatud selge luba tasu kasutamiseks asutuse omal äranägemisel (nn. kajastamiseks eelarve liigil 44)?

Kirjutage vastus siia:

Kas teile teadaolevalt on turul olemas sarnast teenust pakkuvaid asutusi/ettevõtteid?

Valige üks järgnevatest vastustest Palun valige ainult üks järgnevatest:

Jah, ainult erasektoris

Jah, ainult avalikus sektoris

Jah, nii era- kui ka avalikus sektoris

Ei

Täname küsimustiku täitmise eest! Kui teie asutus kogub omatulu veel mõne teenuse eest, mille kohta te uuringu küsimustikku ei ole täitnud, siis palun täitke küsimustik ka selle teenuse osas.

Kinnita ankeet. Täname teid, et vastasite ankeedile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Ministeeriumid

03.09.2026 nr 4-11/3576-1

Omatulude revisjon Rahandusministeerium viib läbi asutuste kogutavate omatulude revisjoni. Revisjoni eesmärk on

korrastada omatulude õiguslikke aluseid ja saada ülevaade hetkeolukorrast. Varasemalt on

ministeeriumitele saadetud tulude teenimise põhimõtete kokkuvõte, mille alusel saate analüüsida teie

valitsemisala asutuste kogutavate omatulude õiguslikke aluseid ning teha vajadusel vajalikke

korrektiive.

Hetkeolukorra kaardistamiseks palume teil analüüsida teie valitsemisala asutuste kogutavate omatulude

õiguslikke aluseid ja täita vastav küsimustik. Kui palute küsimustikule vastata oma valitsemisala

asutustel, siis võib vastused koondada ühte faili. Sobib ka see, kui asutused saadavad oma vastused

Rahandusministeeriumile ise. Küsimustikule on võimalik vastata nii veebivormil (link veebivormile:

Omatulude revisjon 1) kui ka manusena lisatud Exceli failis.

Küsimustik on jaotatud kahte plokki:

1) tulud, mis ei laeku mitte teenuste müügist, vaid kulude hüvitamisest/vahendamisest.

2) tulud, mis laekuvad teenuste müügist.

Kui teil on mitmeid teenuseid, mille eest laekub omatulu, siis veebivormil vastates on vaja iga teenuse

kohta küsimustik (2. plokk) täita eraldi. Küsimustiku esimene plokk täitke ainult üks kord, märkides

järgmistel kordadel, et olete selle ploki varasema vastamise käigus juba täitnud.

Sisult sarnased üksikteenused, mille osutamisel tuginete ühele ja samale õigusaktile, kajastage ka

küsimustiku ühe ja sama täitmise käigus.

Küsimustik on lisatud ka pdf-failina, et oleks võimalik selle sisuga enne vastama hakkamist tutvuda.

Palume küsimustiku veebivormi täita või täidetud Exceli faili tagastada e-postile [email protected]

hiljemalt 21.12.2026.

Küsimustiku täitmisel lisaselgituste saamiseks palun võtke ühendust Rahandusministeeriumi

riigihalduse osakonna analüütiku Lennart Lepikuga, [email protected], tel: 554 0583.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

1 https://kysitlus.fin.ee/?r=survey/index&sid=324364&lang=et

2

kantsler

Lisad: 1. Omatulude revisjon täitmiseks

2. Omatulude revisjoni veebivormi küsimustiku pdf

Koostaja: Lennart Lepik 554 0583, [email protected]

Tulu liigi määramise otsustuspuu

Tasu kogumise eesmärk Tulu liik

Üldine

eelarvetulu

Tulu teenimine

Maks või

aktsiis

Karistus Trahv

Eelarvekulu

katmine

Vahetu

vastusooritus on?

Sundkindlustus

Lõiv,

järelevalvetasu

Kohustuslik? Kättesaadav

avalik teenus

Kohustuslik? Delegeeritud teenus

või haldusülesanne

Vahetu vastusooritus

on kinnisvara

Vahetu vastusooritus

on vallasvara

Vahetu vastusooritus

on teenus

Tulu kinnisasjalt

Tulu vallasasjalt

Turu- või

ametiteenus

EI

JAH

JAH

EI

JAH

EI