| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1424 |
| Registreeritud | 14.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Mihkel Annusver |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1023210-4
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10879306
Ärinimi / Nimi Lääne Teed OÜ
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb Lääne Teed OÜ Kaopalu IV liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse suurem osa endise korrastamata karjääriala jääkvarust ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine karjääriala.
Taotletav ala kattub olemasoleva Kaopalu kruuskarjääri teenindusmaaga, mis kuulub samuti taotlejale. Kaopalu kruusakarjääri teenindusmaa piire muudetakse kui käesolev luba välja antakse.
Parandustaotluse selgitus Täiendati Kaopalu IV liivakarjääri taotluse eksperthinnangu hüdroloogia osa ning lisati ka vastuskiri sellega seonduvalt.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ Lääne Teed (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisele. Lääne maakonnas Kaopalu IV uuringuruumis viidi 01.01.2022. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14 aT ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete riigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Kaopalu IV liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Ridala-Nigula kattega tee säilitusremont 3,1 ja 2,6 km pikkusel lõigul, Taebla-Kullamaa kattega tee säilitusremont 1,2 km pikkusel lõigul, Liivi-Üdruma kruusatee remont 7,2 km pikkusel lõigul ja Saaniku- Martna kruusateed remont 6,9 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonna ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Kaopalu IV liivakarjäärist edela suunal, kus käesoleval ajal puuduvad olemasolevad täitematerjalide karjäärid. Piirkonda üldisemalt analüüsides on näha, et lisaks kirdesuunale praktiliselt puuduvad ka karjäärid taotletavast alast lõunasuunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Seletuskiri ptk. 7
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Kaopalu IV liivakarjäär
Aadress Kaopalu kruusakarjäär 3, Allikmaa küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Territoriaalkood 1210
Katastritunnus(ed) 44101:001:1538
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6536508, Y: 495772
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kaopalu kruusakarjäär 3 (44101:001:1538). Puudutatud veekogud: Kaopalu kraav (VEE1104702).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 0441
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 317
Maardla nimetus Kaopalu
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Kaopalu IV liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Mäeeraldise pindala (ha) 22.17
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 22.17
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 63
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 31
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 69
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 481.08 tuh m³ 31.12.2023
14 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 277.19 tuh m³ 31.12.2023
15 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 106.48 tuh m³ 31.12.2023
16 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 59.83 tuh m³ 31.12.2023
Tegevusala andmed 3/7
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Lääne Teed OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/333395
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.08.2021
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022)
Geoloogiafondi number 9674
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/22/2813
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.12.2022
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 118.53 tuh m³ 2. 1203 - ehitusliiv 709.09 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaopalu_IV_KLT_SK.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_maakonna_Kaopalu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Kaopalu_IV_.pdf
4/7
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: isojooned_maapind.dgn
Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe on hea (katenditegur 0,1). Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning tumepruun huumuserikka peenliivaga. Katendi maht mäeeraldisel on 63 tuh m3, millest kasvukihti 31 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kaopalu IV liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning tõstetakse puistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kaopalu IV mäeeraldis asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Logistiliselt jääb taotletav mäeeraldis Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldiseni viivad ja läbivad mitteavalikud teed läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt Metsavahe tee (tunnus 7760354). Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m kaugusel idas. Lähimad majapidamised asuvad ~600 m kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed ja ~800 m kaugusel läänes. Mäeeraldist läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702). Mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb OÜ-le Hoovivara kuuluv taotletav Kaopalu V liivakarjäär. Põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a). Lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade hulka kuuluv Marimetsa Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel läänes asub Silma (Palivere) allikas. Mäeeraldise lõunaservast ~800 m kaugusel lõunas ja läänes asub Taebla jõgi (VEE1104700). Mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897), Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad.
5/7
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaopalu IV mäeeraldise korral on tegemist vana karjäärialaga, mis on looduslikult osaliselt taastunud. Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine, mistõttu kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine. Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piire. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 69 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavas liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Mäeeraldise lõunaserv kattub 0,30 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala 62,02 ha). Varasema karjääri põhja loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad, mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud plokkidega kattuvaks osaks alla 1%. Kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga. Mäeeraldise keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia (kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua uut kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud puistanguid elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks värskeid nõlvu, kuhu uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse talvitusaladele Aafrikasse ning kui järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris on tingimused muutunud ebasobivaks, otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul, kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles piirkonnas pesitsusajal (01.05 - 30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi lõppedes kaitsealust liiki tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv nõlv või puistang. Taotletava mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu-kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka mäeeraldise lõuna suunas, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi ümberasustamine. Loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik ning on samuti võimalik liigi ümberistutaimine.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
6/7
8. Taotluse lisad
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Nimetus Manus Kaopalu IV liivakarjääri graafika Lisa 10: Kaopalu_IV_liivakarjaari_graafika.asice
Eksperhinnang Lisa 11: Kaopalu_IV_eksperthinnang_taiendustega.pdf
Ümberasustamise eksperthinnang Lisa 12: Kaopalu_karjaari_karvase_lippherne__Oxytropis_pilosa__umberasustamise_eksperthinnang.pdf
Kaopalu IV menetluse vastuskiri Lisa 13: Kaopalu_IV_menetluse_vastuskiri.pdf
7/7
35.36
35.19
35.46
35.31
37.77
35.56
36.47
35.73
36.54
36.21
41.66 42.63 43.18
37.12
36.27
32.81
3 6 .6
1
3 2 .8
1
3 7 .4
9
3 2 .9
1
3 6 .7
1
3 2 .9
5
3 6 .0
6
3 3 .1
0
3 5 .6
9
3 3 .0
1
3 6 .3
9
3 3 .0
2
3 6 .6
0
3 3 .2
0
3 6 .7
3
33.54
39.87
36.49
33.93
33.8433.86
36.76 34.12
37.20
35.57
36.61
36.10
32.78
36.14
3 3 .9
3
35.76
32.76
35.9336.45
32.7432.67
35.68
32.73
33.64
33.1633.15
35.75 35.2335.86
33.08
35 .5 9
35 .6 3
35.76
36.16
35.27
32.8833.59
33.19
33.46
33.18
33.57
33.15
35.65
35.56
35.81
32.29
3 3 .8
7
3 3 .2
0 3 2 .3
7
33.01
33.38
33.16
35.05
33.13
33.00
35.66
34.93
33.03
33.23
3 4 .8
7
42.12
35.79
33.02
33.2735 .08
33.18
35.76
3 3 .1
9 3 2 .3
5 3 3 .2
5
3 3 .3
1
3 3 .3
5 3 2 .3
5
33.53
33.44
34.00
33.51
36.14
33.04
35.69
33.0435.91
33.05
33.06
35.94
33.07 35.67
35.75
35.89
35.03
36.83
35.26
36.02
33.5833.47
35.35
33.61
36.01
35.44
33.09
32.95
36.89 36.80
33.08
33.06
Kruus
K ru
u s
K ru
u s
K ru
u s
Kr uu s
Pinnas
Kruus
K ru
u s
Kruus
Pinnasehunnik
P in n a s e h u n n ik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
KividKivid
Pin na seh
un nik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
P in
n a s e h u n n ik
Pi nn as eh
un ni k
P in
n a s e h u n n ik
P in n a s e h u n n ik
Laoplats
Tiik
Tiik
Tiik
Pinnasehunnik
Pi nn as eh
un ni k
Tiik
Liiv
43.39 43.39
33 .89
33. 79
36.12
38.58 39.02
39.85 39.27
33.42
33.14 33.29
33.14
33.38
38.01
38.73
36.62
35.99
38.66
3 8 .3 8
39.18
43.66
40.67
3 7 .2
4 3 6 .2
5
35.94
3 5 .7
2
3 5 .7
0
3 5 .7 1
3 5 .6 0
36.22
3 6 .2
8
3 7 .6
1
36 .6 6
3 6 .0 2
36 .2 8
36 .5 2
36 .7 8
3 5 .2 5
3 5 .0
6
36.52
36.03
35.70
35.83
37.63 35.28
38.34
35.57 37.57
35.44
37.20
37.47
37.78
35.53
36.84
35.3535.72
35.91 36.30
37.54 35.82
35.42 36.72
36.41
37.54
35.50
35.56
36.26
38. 32
35.98
3 7 .8
6
36.07
38.43
35.28
36.59
36.6336.40
35.01 35.76
35.01
36.16 35.94 34.98
36.1534.90
38.60
34.95
39.14
35.46
39.04
35.91
38.89
35.82
39.2336.02
35.88
35.91
35.89
35.66
35.70
35.48 36.72
35.57
37.47
36.52
41.22
35.86
44.92
35.96
45.92
35.84
42.77
45.54
35.55
43.93
44.85
44.70
39.57
45.71
43.79
36.16
35.84
36.14
36.11
36.05
35.49
35.72
3 5 .2 2
3 5 .7 0
35 .3 1
35.1 2
34.93
36.9234.96
35.13
34.91
35.43
35.06
35.20 35.26
35.25
35.37
35.10
35.43 35.24
35.34
35.20
34.93
35 .9 2
35.17
36.44
35.20 36.47
36.54 35.13
36.42
35.42
36.51
35.40
36.0235.64
35.68
3 6 .6 6
36.08 36.99
35.37
37.22
35.79
36 .7 0
36.80
35.54
35.57
37.13
35.27
35.21
35.04
35.54
35.46
35.93
35.35
35.63
3 8 .1 7
35.35
35.10
37.25
35.8836.39
35.6036.39
36.2635.94
36.0 8
35.21 35.65
37.09
35.21
35.09
35.39
37.07
35.33
35.14
35.36 35.37 35.42
35.20
35.57
35.33
35.47 35.81
35.77
35.94
35.91
35.94
35.80
35.85
35.83
35.94
35.72
35.74
35.70
36.27
37.70
37.17
38.07
36.26
35.82
36.13
35.83
36.88
36.20
35.65
36.39
35.75
35.75
35.86
36.19
37.78
37.87
35.94
35.75
35.77
36.90
35.81
35.70
34.43
37.74
36.47
34.90
37.14
38.82
38.16
35.12
36.05
36.57
33.51
33.50
33.47
33.54
33.02
33.01
33.03
36.08
32 .9 0
32 .9 1
32 .8 4
3 2 .4
8 3 2 .4
0
3 2 .4
1 3 2 .3
5
3 2 .2
6
3 2 .0
9
3 2 .0
2 3 4 .3
3 3 5 .1
0
3 5 .4
8
3 4 .3
1
3 6 .0
2
3 5 .4
9
3 5 .3
4
3 6 .0
9 3 6 .2
9
3 5 .9
1
3 5 .7
2
3 5 .6
2
36.09
35 .9 9
35 .7 6
35 .4 835
.6 2
35.76
36.19
38.09
35.23
35.28
35.38
34.16
35.65 34.90
35.07 36.06
35.83 34.50
36.12
34.96
36.2035.11
37.33
36.21 34.04
36.28 36.29
35.41 36.60
36.48 35.54
37.3336.18
37.60
36.43
37.3835.86
35.69 35.7636.63
36.05
34.17
35.06 34.45
34.77
34.18
34.99
35.25
34.31 35.18
36.88
37.09 35.32
35.78 37.77
37.01 35.4937.42
35.33 34.99
36.46
37.14
35.27
35.33 36.58
35.25 36.54
35.1935.97
36.4935.85
35.73
35.18
35.34
35.23
36.09
35.39
35.68
35.60
35.13
35.91
35.78 35.06
35.58
35.18
35.81
34.60
36.0434.89
34.70
35.73
35.83
34.99
35.33
35.49
35.61 35.64
35.66
35.84
35.61
35.49 34.85
35.48 34.88
34.95 35.59
34.89
35.40
35.94
37.43
35.61
36.72
37.70
36.22
36.84
37.15
35.67
35.56
35.36
35.3934.96
33.2233.06
35.5435.68
33.18
33.12
33.10
33.32
33.11
33.38
33.47
35.78
35.91
38.64
36.03
35.9032.44
35.4132.4034.92
34.95
32.49
35.20
35.15
32.29
35.62
32.17 35.54
33.22
36.06
34.44
37.02
34.83
36.88
36.38
34.58
36.08
35.06 35.34
35.37 34.90
36.82
35.14
35.84
36.78
35.43
35.34
3 4 .9
2
35.51
3 4 .9 2
35.50
35.50 35.88
35.50
35.12
35.33
36.00
35.99
34.95
35.32
35.24
35.24 35.44
35.25
35.67
35.92
35.24
35.91
35.86
35 .0 836.09
35.16
35.77
34.88
39.0535.43
38.09
35.48
35.13
35.38
35.48
35.39
35.60
35.25
35.16
35.61
35.46
35.35
36.10
35.89
35.69
35.53
35.37
35.40
35. 49
36.17 36.32
42.60
42.91
42.95
42.86
42.91
40.63
41.63
42.55
42.74
42.73
42.12
42.58
42.1342.00
42.98
42.74
42.24
41.97 41.84
42.28 42.34
41.78
4 2 .7
1 4 2 .7
9
4 1 .3
4
3 7 .2
5
3 6 .5
2
3 6 .0
8
3 5 .8
6
3 6 .0
3
3 5 .8
1
3 6 .5 3
3 5 .8
1
41 .05 3
5 .5
2 3 5 .2
9
3 6 .4 0
35.15
35.37
35.49
35.71
35.34
35.74
35.24
37.64
36.63 3 5 .2
8
35.52
35.49
35.62
35.29
3 5 .5 5
4 0 .2
8
3 5 .4 9
35.39
35.90
34.68 35.75
35.95 34.74
35.92
34.49
36.17
34.94
34.64 34.95
35.97
36.67
35.34
35.11
36.02
3 8 .2 6
36.06 36.37
36.77 35.00
3 8 .8
9
34.54 35.34
3 3 .5
2
35.25
3 5 .3 5
35.43
32.92
35.37
35.36
32.84
35.09
32.5932.89 34.22
32.81 34.8434.8333.21
34.15
32.22
35.24
32.97
33.1134.02
33.1934.41
38.12
36.91
33.72
35.18
35.41
35.47
35.43
35.16
35.29
35.28 35.23
35.69
36.24 40.97
35.24
36.07
4 1 .1 7
4 0 .4 4
41.22
35.48
34.78
34.68
34.88
34.90
36.52
34.77
34.98
36.10
35.49
36.3434.74
3 5 .9
7
34.90
3 5 .9
9
35.15
34.98
35.20
35.60
35.43
35.11
3 5 .2
0
35.19
35 .5 9
35.88 35.83
46.67
35.66
4 4 .3
7
34.98
35.14
45.06
34.72 34.84
34.99
35.70
45.94
36.77
35.76
36.32
35.43
36.72
45.56
38.09
45.37
38.09
38.65
35.16
38.11
35.76
35.42
35.64
35.81
3 5 .6 7
3 6 .2 5
3 5 .6 9
36.20
3 6 .2
6
40 .3 4
4 0 .1
1
41.28
3 9 .3
1
3 6 .2
6
3 5 .9 3
35.92
36.12
42.85
43.28 42.71
43.26 42.89
43.09 42.46 42.72
4 1 .4
1
43.25
43.13
43.16
43.47
43.05
43.18
42.90
42.90
42.48
42.55
42.20
43.24
3 5 .9
7
36.74
36.66
37.74
37.16
36.56
35.98
3 9 .8
4
36.59
35.31
35.71
35.57
35.09
3 6 .4
4
35.95
36.56
35 .62
36.37
35.66 35.52
35.30 35.81
35.18
35.51
35.77
35.60
35.54
35.55
35.92
36.52
35.97
36.16
36.43
35.77
37.56 37.31 35.96
35.73
36.41
P in
n a s e h u n n ik
u d
Pinnasehunnik Pinnasehunnik
Liiv
k ra
a v
K a o p a lu
43601:001:0149
Kaopalu kruusakarjäär 1
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
Pinnasehunnik Kruus
Kruus
Kruus
Kruus
34
3 6
35
3 5
37
36
36
36
36
3 8
3 8
39
40
42
43
44
45
45
3 636
36
3 6
36
35
3 8
3 7
3 9
3 8
3 6
36
44 43 4 3
36
3 6
36
42
7
38
3 6
41
39
3 6
36
37
37
37
3 7
3 6
3 6
37 3 2
2 9
3 1
3 1
32
3 0 3
0
3 1
2 9
3 0
3 2
3 1
33
30
3 0
31
33 31
32
3 2
33 3 1
3 2
3 1
32
26.02.2020
33,10
27.02.2020
32,04
27.02.2020
33,22
26.02.2020
32,96
26.02.2020
32,80
26.02.2020
33,31
27.02.2020
33,09
26.02.2020
31,71
26.02.2020
32,79
26.02.2020
33,01
27.02.2020
33,12
26.02.2020
33,38
26.02.2020
33,49
III'
I'
I'
I
II
TL
EL
EK
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
TL
EL
EL
3,2 EL 4,3 EK
3,8 EL 3,7 EK
1,3 EL 5,3 EK
EK
EK
2,5 EL 4,3 EK
3,2 EL 4,0 EK
5,0 EL 1,7 EK
4,9 EL 2,0 EK
5,2 EL 2,0 EK
5,0 EL 2,5 EK
EK
35,30
31,50
0,2
3,6
K-5
7,5
-
6,2
-
6,6
-
7,5
-
7,5 -
6,8
0,3
7,2
0,2
6,7
0,6
6,9
-
4,3
-
7,5
7,2
-
-
1,4K-1
43,02
4,6 K-18
36,64 -
2,5+
32,70
K-2
35,20
0,2
3,6+
31,50
K-5
35,30 0,1
5,4+
29,44
K-4
34,94
1,0
1,1+
37,45
S-4
39,55
0,2
4,2+
31,02
K-6
35,42
0,2
2,2
32,96
K-7
35,36
0,2
1,8
33,35
35,35
0,2
1,9
33,31
K-9
35,41
0,2
2,1
33,09
K-20
35,39
0,1
2,4
33,70
K-10
36,20
0,8
5,0
30,12
K-11
35,92
0,3
5,4+
29,91
K-12
35,61
0,5
3,3+
31,56
K-13
35,36
0,7
3,5+
32,59
K-14
36,79
0,5
5,5+
31,81
K-15
37,81
0,2
3,7+
0,2
3,0+ 32,18
K-16
36,18
0,2
3,6+
31,99
K-17
35,79
-
K-8
38,50
36,10
35,70
36,20
35,50
31,00
35,70
29,50
36,20
28,70
36,20
28,70
28,70
28,20
29,50
36,00
28,50
28,70
-
35,42
31,52
K-19
-
-
32,50
28,00
35,20
36,80
28,90
35,60
PA-10(03)
PA-9(03)
PA-8(03)
PA-3(07)
PA-4(07)
PA-5(07)
PA-1(07)
PA-7(07)
PA-10(07)
PA-9(07)
PA-11(07)
PA-8(07)
35,6
0,2
6,7
PA-8(03)
PA-7(07)
1
2
3 4 5
6
8 9
10 11
12 13
14
1516
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 7
2829
30
1
32
3334
35
36
3738
39
40
41
42
43 44
4546 47 48
49
50
51
52
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10' 11'
12' 13'
15' 16'
17'
18'
19'
20' 21'
22'
3'
24'
25'
26'
27'
28'29'
30'
31'
32'
33' 34'
35'
6'
7'
38'
39'
40'
1'
42'
43'
44'
45'
46'
47' 48'
49'
50'51'
52'
Suudme abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaevandi nr (2020. a)
Puuraugu nr (2007. a)
Puuraugu nr (2003. a)
TL - täiteliiv) (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv,
0 200 m100
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538
Kaitsevöönd
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan,
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Lääne Teed OÜ
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
24/4715
14.02.2024
Graafiline lisa 1/3
1 : 2000
Kaardileht nr 6224 (Palivere)
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
6 537 000
4 9 5 8
0 0
4 9 6 0
0 0
4 9 6 2
0 0
4 9 6 4
0 0
6 537 000
77601:003:0342
Kaopalu karjäär
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
Kaopalu kruusakarjäär 2
Kaopalu kruusakarjäär 3
77601:003:0287
Piirsalu metskond 57
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
44101:001:1539
Piirsalu metskond 56
44101:001:1547
Kaopalu kruusakarjäär 5
43601:001:0148
77601:003:0580
Kaopalu karjäär
44101:001:1538 44101:001:1538
Kaopalu kruusakarjäär 3
Plokk 8 aT Plokk 7 aT
Plokk 6 aT Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
Plokk 12 aR
Plokk 9 aT
Plokk 13 aT
Plokk 11 aT Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 4 aT
kruusakarjäär
Kaopalu
Plokk 4 aT
Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
kruusakarjäär Kaopalu III
kruusakarjäär Kaopalu III
Plokk 2 aT
koordinaadid
Nr X Y
1 6 536 884,64 495 516,02
2 6 536 890,00 495 642,94
3 6 536 634,22 495 649,75
4 6 536 638,34 495 910,85
5 6 536 642,67 496 177,59
6 6 536 872,66 496 165,38
7 6 536 877,71 496 323,14
8 6 536 919,28 496 320,75
9 6 536 924,78 496 433,78
10 6 536 912,14 496 434,55
11 6 536 912,14 496 446,31
12 6 536 925,50 496 448,54
13 6 536 927,01 496 479,62
14 6 536 880,43 496 487,78
15 6 536 786,93 496 388,90
16 6 536 801,75 496 335,91
17 6 536 767,85 496 302,50
18 6 536 721,32 496 319,53
19 6 536 479,41 496 063,70
20 6 536 404,40 496 003,87
21 6 536 434,97 495 867,50
22 6 536 470,33 495 875,00
23 6 536 506,74 495 867,21
24 6 536 483,61 495 842,48
25 6 536 440,33 495 843,58
26 6 536 443,38 495 773,58
27 6 536 453,32 495 762,26
28 6 536 444,04 495 758,53
29 6 536 448,64 495 653,01
30 6 536 529,18 495 651,95
31 6 536 602,77 495 609,62
32 6 536 588,87 495 591,96
33 6 536 522,51 495 634,87
34 6 536 522,50 495 483,27
35 6 536 619,91 495 474,80
36 6 536 611,42 495 451,11
37 6 536 522,50 495 449,70
38 6 536 522,49 495 362,93
39 6 536 602,74 495 362,10
40 6 536 660,40 495 361,50
41 6 536 760,63 495 408,45
42 6 536 813,16 495 519,09
43 6 536 825,10 495 518,57
44 6 536 825,77 495 533,71
45 6 536 848,77 495 533,31
46 6 536 848,84 495 517,56
Pindala 22,17 ha
47 6 536 828,55 496 244,65
48 6 536 828,55 496 272,64
49 6 536 808,70 496 284,95
50 6 536 764,22 496 259,03
51 6 536 776,69 496 243,80
52 6 536 807,70 496 234,19
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide
N
36
30
7 7 6 0 1 :0
0 3 :0
5 8 0
K a o p a lu k a rj ä ä r
1 :2
1 :2
1 :5
1 :5
1 :51 :5
1 :5
1:5
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
26.02.2020
vt. 33,38 m 26.02.2020
vt. 33,49 m
26.02.2020
vt. 32,96 m
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige I-I' E
m W
m
W m
E m
W m
E m
vt. 31,71 m
26.02.2020
26.02.2020
vt. 33,01 m 27.02.2020
vt. 33,22 m
27.02.2020
vt. 33,74 m
27.02.2020
vt. 34,94 m
26.02.2020
vt. 32,80 m
abs kõrgus 33,0 m
abs kõrgus 33,0 m
abs kõrgus 33,0 m
36,18
K-16
35,79
K-17 36,20
PA-11
35,42
K-6
35,36
K-7 35,35
K-8 36,20
K-10
35,61
K-12
37,81
K-15
36,20
PA-10
36,64
K-3
34,94
K-4 35,30
K-5 36,10
PA-8(03)
Pr.13
Pr.28
Pr.29
Pr.30
Pr.13
Pr.14
Pr.25
0,2
4,0
St. Kr.
EL 1,5 9,2
K-16-1
3,8
0,2
St. Kr.
TL 5,8 15,9
K-17-1
4,4
0,2
St. Kr.
EL 1,1 24,9
K-6-1
0,2
St. Kr.
EL 2,5 2,6
K-7-1
0,2
0,1
0,6
2,5
3,4
2,4 2,5
2,0
2,4 2,6
St. Kr.
EL 2,7 8,3
K-8-1 St. Kr.
EL 4,5 2,4
K-10-1
5,4
0,3
St. Kr.
EL 4,4 6,0
K-12-1
0,5
6,0
0,2
St. Kr.
EL 3,2 -
K-15-1
St. Kr.
EK 3,4 38,6
K-3-1
St. Kr.
TL 6,9 10,8
K-4-1 St. Kr.
EL 1,9 9,7
K-5-1
0,1
4,4
0,1
5,5
0,2
2,1
0,6
2,6
7,5
7,1
7,5
5,3
2,5
6,6
27.02.2020
vt. 33,09 m
Proovitud intervall, mSügavus maapinnast, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Kaevandi sügavus, m
0 200 m100
Kasvukiht
Täiteliiv
Ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Külgneva mäeeraldise piir
teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise
Katastriüksuse piir ja tunnus
Kaitsevöönd
Liiv, huumuserikas
Saviliivmoreen
Liivsavimoreen
EK - ehituskruus TL - täiteliiv EL - ehitusliiv Savi- ja tolmusisaldus, % Kruusa sisaldus, % Proovi number
Kruus
abs 33,0 m
Kaevandamise järgne veetase,
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
I - I' ... IV - IV'
Geoloogilised läbilõiked
V 1 : 100
H 1 : 2000
Graafiline lisa 2/3
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Lääne Teed OÜ
1:5 vastab kaldele 12°
1:2 vastab kaldele 26°
Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus
24/4715
14.02.2024
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...IV-IV',
4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
44101:001:1538
kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
4 3 6 0 1 :0
0 1 :0
1 4 8
K a o p a lu k ru
u s a k a rj ä ä r 2
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
7 7 6 0 1 :0
0 3 :0
3 9 7
P ii rs
a lu m
e ts
k o n d 5
6
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
4 3 6 0 1 :0
0 1 :0
1 4 9
K a o p a lu k ru
u s a k a rj ä ä r 1
Plokk 2 aT
Plokk 16 aT
Plokk 2 aT Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
P lo
k k 8 a
T
Plokk 8 aT
P lo
k k 7 a
T
P lo
k k 7 a
T
Plokk 2 aT
Plokk 15 aT
Plokk 15 aT
Plokk 16 aT Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Suudme abs kõrgus, m
Kaevandi nrK-20
35,39
0,2
2,3
2,5
St. Kr.
EL 4,9 2,0
K-20-1
35.36
35.46
35.31
37.77
35.56
36.47
35.73
36.21
41.66 42.63 43.18
37.1239.87
36.49
33.93
36.76 34.12
37.20
35.57
36.61
Kruus
K ru
u s
K ru
u s
Pinnas
Kruus
K ru
u s
Kruus
P in
n a s e h u n n ik
43.39 43.39
38.58 39.02
39.85 39.27
38.01
38.73
3 8 .3 8
39.18
43.66
40.67
36.52
36.03
35.70
35.83
35.28
38.60
34.95
39.14
39.04
38.89
35.82
39.23
35.57
37.47
36.52
41.2242.77
45.54
35.55
43.93
44.85
44.70
39.57
45.71
43.79
3 5 .7 0
35 .3 1
35.1 2
34.96
35.13
34.91
35.81
35.77
35.94
35.91
35.94
35.80
35.85
35.83
35.94
35.72
35.74
35.70
36.27
37.70
37.17
38.07
36.26
35.82
36.13
35.83
36.88
36.20
35.65
36.39
35.75
35.75
35.86
36.19
35.94
35.75
35.77
36.90
35.81
35.70
34.43
37.74
36.47
34.90
3 2 .0
9
3 2 .0
2 3 4 .3
33 4 .3
1
34.16
35.65 34.90
35.07 36.06
35.83 34.50
36.12
34.96
36.2035.11
37.33
36.21 34.04
36.28 36.29
35.41 36.60
36.48
35.69 36.63
36.05
34.17
35.06 34.45
34.77
34.18
34.99
35.25
34.31 35.18
36.88
35.33 36.58
35.25 36.54
36.4935.85
35.73
35.18
35.34
35.60
35.13
35.91
35.81
36.00
35.99
35.32
35.24 35.25
35.67
35.92
42.60
42.91
42.95
42.91
40.63
41.63
42.55
42.74
42.73
42.12
42.58
42.1342.00
42.98
42.74
42.24
41.97 41.84
42.28 42.34
41.78
4 2 .7
1 4 2 .7
9
4 1 .3
4
3 7 .2
5
3 5 .8
1
3 6 .4 0
4 0 .2
8
3 5 .4 9
36.02
3 8 .2 6
36.06 36.37
36.77 35.00
3 8 .8
9
3 3 .5
2
35.25
35.43
32.92
35.37
35.36
32.84
35.09
32.5932.89 34.22
32.81 34.8434.8333.21
34.15
32.22
35.24
32.97
33.1134.02
33.1934.41
38.12
36.91
33.72
35.18
35.41
35.47
35.43
35.23
35.69
36.07
4 1 .1 7
35.19
35 .5 9
35.83
46.67
4 4 .3
7
34.98
35.14
45.06
34.72 34.84
34.99
35.70
45.94
36.77
35.76
45.56
38.65
35.16
35.81
3 5 .6 7
3 6 .2 5
3 5 .6 9
36.20
3 6 .2
6
40 .3 4
4 0 .1
1
41.28
3 9 .3
1
3 6 .2
6
3 5 .9 3
35.92
36.12
42.85
43.28 42.71
43.26 42.89
43.09 42.46 42.72
4 1 .4
1
43.25
43.13
43.16
43.47
43.05
43.18
42.90
42.90
42.48
42.55
42.20
43.24
36.74
36.66
37.74
37.16
36.56
35.98
3 9 .8
4
35.31
35.71
36.56
35 .62
36.37
35.66 35.52
35.30 35.81
35.18
37.56 37.31
35.73
36.41
43601:001:0149
Kaopalu kruusakarjäär 1
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
3 3
3 4
3 1
31
32
32
3 2
32
3 2
32
3 2
32
3 2
33
33
33
33
33
3 3
33
33
33
3 3
33
3 3
3 4
34
3 4
34
3 4
34
34
34
34
34
3 4
34
34
3 5
35
35
3 5
35
3 5
35
35
35
35
35
35
3 5
36
3 8
3 8
39
40
42
43
44
45
45
36
35
3 7
3 9
3 8
3 6
44 43
4 3
42
7
38
39
37
37 3 2
2 9
3 1
3 1
32
3 0
3 0
3 1
2 9
3 0
3 2
3 1
33
30
3 0
31
33 31
32
33
3 1
3 2
3 1
32
1
2
3 4 5
6
8 9
10 11
12 13
14
1516
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
2829
30
31
32
3334
35
36
3738
39
40
41
42
43 44
4546 47 48
49
50
51
52
1'
'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10' 11'
12' 13'
15' 16'
17'
18'
19'
20' 21'
22'
23'
24'
25'
26'
27'
28'29'
30'
31'
32'
33' 34'
35'
36'
7'
38'
39'
40'
1'
42'
43'
44'
4 '
46'
47' 48'
49'
50'51'
52'
0 200 m100 OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan,
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Lääne Teed OÜ
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
24/4715
03.09.2025
Graafiline lisa 3/3
1 : 2000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538
Kaitsevöönd
Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
Korrastatud ala plaan
Kaardileht nr 6224 (Palivere)
Tekkiv tehisveekogu abs kõrgusel 33,0 m, pindala 17,0 ha
6 537 000
4 9 5 6
0 0
4 9 5 8
0 0
4 9 6 0
0 0
4 9 6 2
0 0
4 9 6 4
0 0
4 9 5 4
0 0
6 537 000
4 9 6 2
0 0
77601:003:0342
Kaopalu karjäär
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
Kaopalu kruusakarjäär 2
Kaopalu kruusakarjäär 3
77601:003:0287
Piirsalu metskond 57
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
44101:001:1539
Piirsalu metskond 56
44101:001:1547
Kaopalu kruusakarjäär 5
43601:001:0148
77601:003:0580
Kaopalu karjäär
44101:001:1538 44101:001:1538
Kaopalu kruusakarjäär 3
Plokk 8 aT Plokk 7 aT
Plokk 6 aT Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
Plokk 12 aR
Plokk 9 aT
Plokk 13 aT
Plokk 11 aT Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 4 aT
kruusakarjäär
Kaopalu
Plokk 4 aT
Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
kruusakarjäär Kaopalu III
kruusakarjäär Kaopalu III
Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
koordinaadid
Nr X Y
1 6 536 884,64 495 516,02
2 6 536 890,00 495 642,94
3 6 536 634,22 495 649,75
4 6 536 638,34 495 910,85
5 6 536 642,67 496 177,59
6 6 536 872,66 496 165,38
7 6 536 877,71 496 323,14
8 6 536 919,28 496 320,75
9 6 536 924,78 496 433,78
10 6 536 912,14 496 434,55
11 6 536 912,14 496 446,31
12 6 536 925,50 496 448,54
13 6 536 927,01 496 479,62
14 6 536 880,43 496 487,78
15 6 536 786,93 496 388,90
16 6 536 801,75 496 335,91
17 6 536 767,85 496 302,50
18 6 536 721,32 496 319,53
19 6 536 479,41 496 063,70
20 6 536 404,40 496 003,87
21 6 536 434,97 495 867,50
22 6 536 470,33 495 875,00
23 6 536 506,74 495 867,21
24 6 536 483,61 495 842,48
25 6 536 440,33 495 843,58
26 6 536 443,38 495 773,58
27 6 536 453,32 495 762,26
28 6 536 444,04 495 758,53
29 6 536 448,64 495 653,01
30 6 536 529,18 495 651,95
31 6 536 602,77 495 609,62
32 6 536 588,87 495 591,96
33 6 536 522,51 495 634,87
34 6 536 522,50 495 483,27
35 6 536 619,91 495 474,80
36 6 536 611,42 495 451,11
37 6 536 522,50 495 449,70
38 6 536 522,49 495 362,93
39 6 536 602,74 495 362,10
40 6 536 660,40 495 361,50
41 6 536 760,63 495 408,45
42 6 536 813,16 495 519,09
43 6 536 825,10 495 518,57
44 6 536 825,77 495 533,71
45 6 536 848,77 495 533,31
46 6 536 848,84 495 517,56
Pindala 22,17 ha
47 6 536 828,55 496 244,65
48 6 536 828,55 496 272,64
49 6 536 808,70 496 284,95
50 6 536 764,22 496 259,03
51 6 536 776,69 496 243,80
52 6 536 807,70 496 234,19
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide
N
36
35.36
35.19
35.46
35.31
37.77
35.56
36.47
35.73
36.54
36.21
41.66 42.63 43.18
37.12
36.27
32.81
3 6 .6
1
3 2 .8
1
3 7 .4
9
3 2 .9
1
3 6 .7
1
3 2 .9
5
3 6 .0
6
3 3 .1
0
3 5 .6
9
3 3 .0
1
3 6 .3
9
3 3 .0
2
3 6 .6
0
3 3 .2
0
3 6 .7
3
33.54
39.87
36.49
33.93
33.8433.86
36.76 34.12
37.20
35.57
36.61
36.10
32.78
36.14
3 3 .9
3
35.76
32.76
35.9336.45
32.7432.67
35.68
32.73
33.64
33.1633.15
35.75 35.2335.86
33.08
35 .5 9
35 .6 3
35.76
36.16
35.27
32.8833.59
33.19
33.46
33.18
33.57
33.15
35.65
35.56
35.81
32.29
3 3 .8
7
3 3 .2
0 3 2 .3
7
33.01
33.38
33.16
35.05
33.13
33.00
35.66
34.93
33.03
33.23
3 4 .8
7
42.12
35.79
33.02
33.2735 .08
33.18
35.76
3 3 .1
9 3 2 .3
5 3 3 .2
5
3 3 .3
1
3 3 .3
5 3 2 .3
5
33.53
33.44
34.00
33.51
36.14
33.04
35.69
33.0435.91
33.05
33.06
35.94
33.07 35.67
35.75
35.89
35.03
36.83
35.26
36.02
33.5833.47
35.35
33.61
36.01
35.44
33.09
32.95
36.89 36.80
33.08
33.06
Kruus
K ru
u s
K ru
u s
K ru
u s
Kr uu s
Pinnas
Kruus
K ru
u s
Kruus
Pinnasehunnik
P in n a s e h u n n ik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
KividKivid
Pin na seh
un nik
Pinnasehunnik
Pinnasehunnik
P in
n a s e h u n n ik
Pi nn as eh
un ni k
P in
n a s e h u n n ik
P in n a s e h u n n ik
Laoplats
Tiik
Tiik
Tiik
Pinnasehunnik
Pi nn as eh
un ni k
Tiik
Liiv
43.39 43.39
33 .89
33. 79
36.12
38.58 39.02
39.85 39.27
33.42
33.14 33.29
33.14
33.38
38.01
38.73
36.62
35.99
38.66
3 8 .3 8
39.18
43.66
40.67
3 7 .2
4 3 6 .2
5
35.94
3 5 .7
2
3 5 .7
0
3 5 .7 1
3 5 .6 0
36.22
3 6 .2
8
3 7 .6
1
36 .6 6
3 6 .0 2
36 .2 8
36 .5 2
36 .7 8
3 5 .2 5
3 5 .0
6
36.52
36.03
35.70
35.83
37.63 35.28
38.34
35.57 37.57
35.44
37.20
37.47
37.78
35.53
36.84
35.3535.72
35.91 36.30
37.54 35.82
35.42 36.72
36.41
37.54
35.50
35.56
36.26
38. 32
35.98
3 7 .8
6
36.07
38.43
35.28
36.59
36.6336.40
35.01 35.76
35.01
36.16 35.94 34.98
36.1534.90
38.60
34.95
39.14
35.46
39.04
35.91
38.89
35.82
39.2336.02
35.88
35.91
35.89
35.66
35.70
35.48 36.72
35.57
37.47
36.52
41.22
35.86
44.92
35.96
45.92
35.84
42.77
45.54
35.55
43.93
44.85
44.70
39.57
45.71
43.79
36.16
35.84
36.14
36.11
36.05
35.49
35.72
3 5 .2 2
3 5 .7 0
35 .3 1
35.1 2
34.93
36.9234.96
35.13
34.91
35.43
35.06
35.20 35.26
35.25
35.37
35.10
35.43 35.24
35.34
35.20
34.93
35 .9 2
35.17
36.44
35.20 36.47
36.54 35.13
36.42
35.42
36.51
35.40
36.0235.64
35.68
3 6 .6 6
36.08 36.99
35.37
37.22
35.79
36 .7 0
36.80
35.54
35.57
37.13
35.27
35.21
35.04
35.54
35.46
35.93
35.35
35.63
3 8 .1 7
35.35
35.10
37.25
35.8836.39
35.6036.39
36.2635.94
36.0 8
35.21 35.65
37.09
35.21
35.09
35.39
37.07
35.33
35.14
35.36 35.37 35.42
35.20
35.57
35.33
35.47 35.81
35.77
35.94
35.91
35.94
35.80
35.85
35.83
35.94
35.72
35.74
35.70
36.27
37.70
37.17
38.07
36.26
35.82
36.13
35.83
36.88
36.20
35.65
36.39
35.75
35.75
35.86
36.19
37.78
37.87
35.94
35.75
35.77
36.90
35.81
35.70
34.43
37.74
36.47
34.90
37.14
38.82
38.16
35.12
36.05
36.57
33.51
33.50
33.47
33.54
33.02
33.01
33.03
36.08
32 .9 0
32 .9 1
32 .8 4
3 2 .4
8 3 2 .4
0
3 2 .4
1 3 2 .3
5
3 2 .2
6
3 2 .0
9
3 2 .0
2 3 4 .3
3 3 5 .1
0
3 5 .4
8
3 4 .3
1
3 6 .0
2
3 5 .4
9
3 5 .3
4
3 6 .0
9 3 6 .2
9
3 5 .9
1
3 5 .7
2
3 5 .6
2
36.09
35 .9 9
35 .7 6
35 .4 835
.6 2
35.76
36.19
38.09
35.23
35.28
35.38
34.16
35.65 34.90
35.07 36.06
35.83 34.50
36.12
34.96
36.2035.11
37.33
36.21 34.04
36.28 36.29
35.41 36.60
36.48 35.54
37.3336.18
37.60
36.43
37.3835.86
35.69 35.7636.63
36.05
34.17
35.06 34.45
34.77
34.18
34.99
35.25
34.31 35.18
36.88
37.09 35.32
35.78 37.77
37.01 35.4937.42
35.33 34.99
36.46
37.14
35.27
35.33 36.58
35.25 36.54
35.1935.97
36.4935.85
35.73
35.18
35.34
35.23
36.09
35.39
35.68
35.60
35.13
35.91
35.78 35.06
35.58
35.18
35.81
34.60
36.0434.89
34.70
35.73
35.83
34.99
35.33
35.49
35.61 35.64
35.66
35.84
35.61
35.49 34.85
35.48 34.88
34.95 35.59
34.89
35.40
35.94
37.43
35.61
36.72
37.70
36.22
36.84
37.15
35.67
35.56
35.36
35.3934.96
33.2233.06
35.5435.68
33.18
33.12
33.10
33.32
33.11
33.38
33.47
35.78
35.91
38.64
36.03
35.9032.44
35.4132.4034.92
34.95
32.49
35.20
35.15
32.29
35.62
32.17 35.54
33.22
36.06
34.44
37.02
34.83
36.88
36.38
34.58
36.08
35.06 35.34
35.37 34.90
36.82
35.14
35.84
36.78
35.43
35.34
3 4 .9
2
35.51
3 4 .9 2
35.50
35.50 35.88
35.50
35.12
35.33
36.00
35.99
34.95
35.32
35.24
35.24 35.44
35.25
35.67
35.92
35.24
35.91
35.86
35 .0 836.09
35.16
35.77
34.88
39.0535.43
38.09
35.48
35.13
35.38
35.48
35.39
35.60
35.25
35.16
35.61
35.46
35.35
36.10
35.89
35.69
35.53
35.37
35.40
35. 49
36.17 36.32
42.60
42.91
42.95
42.86
42.91
40.63
41.63
42.55
42.74
42.73
42.12
42.58
42.1342.00
42.98
42.74
42.24
41.97 41.84
42.28 42.34
41.78
4 2 .7
1 4 2 .7
9
4 1 .3
4
3 7 .2
5
3 6 .5
2
3 6 .0
8
3 5 .8
6
3 6 .0
3
3 5 .8
1
3 6 .5 3
3 5 .8
1
41 .05 3
5 .5
2 3 5 .2
9
3 6 .4 0
35.15
35.37
35.49
35.71
35.34
35.74
35.24
37.64
36.63 3 5 .2
8
35.52
35.49
35.62
35.29
3 5 .5 5
4 0 .2
8
3 5 .4 9
35.39
35.90
34.68 35.75
35.95 34.74
35.92
34.49
36.17
34.94
34.64 34.95
35.97
36.67
35.34
35.11
36.02
3 8 .2 6
36.06 36.37
36.77 35.00
3 8 .8
9
34.54 35.34
3 3 .5
2
35.25
3 5 .3 5
35.43
32.92
35.37
35.36
32.84
35.09
32.5932.89 34.22
32.81 34.8434.8333.21
34.15
32.22
35.24
32.97
33.1134.02
33.1934.41
38.12
36.91
33.72
35.18
35.41
35.47
35.43
35.16
35.29
35.28 35.23
35.69
36.24 40.97
35.24
36.07
4 1 .1 7
4 0 .4 4
41.22
35.48
34.78
34.68
34.88
34.90
36.52
34.77
34.98
36.10
35.49
36.3434.74
3 5 .9
7
34.90
3 5 .9
9
35.15
34.98
35.20
35.60
35.43
35.11
3 5 .2
0
35.19
35 .5 9
35.88 35.83
46.67
35.66
4 4 .3
7
34.98
35.14
45.06
34.72 34.84
34.99
35.70
45.94
36.77
35.76
36.32
35.43
36.72
45.56
38.09
45.37
38.09
38.65
35.16
38.11
35.76
35.42
35.64
35.81
3 5 .6 7
3 6 .2 5
3 5 .6 9
36.20
3 6 .2
6
40 .3 4
4 0 .1
1
41.28
3 9 .3
1
3 6 .2
6
3 5 .9 3
35.92
36.12
42.85
43.28 42.71
43.26 42.89
43.09 42.46 42.72
4 1 .4
1
43.25
43.13
43.16
43.47
43.05
43.18
42.90
42.90
42.48
42.55
42.20
43.24
3 5 .9
7
36.74
36.66
37.74
37.16
36.56
35.98
3 9 .8
4
36.59
35.31
35.71
35.57
35.09
3 6 .4
4
35.95
36.56
35 .62
36.37
35.66 35.52
35.30 35.81
35.18
35.51
35.77
35.60
35.54
35.55
35.92
36.52
35.97
36.16
36.43
35.77
37.56 37.31 35.96
35.73
36.41
P in
n a s e h u n n ik
u d
Pinnasehunnik Pinnasehunnik
Liiv
k ra
a v
K a o p a lu
43601:001:0149
Kaopalu kruusakarjäär 1
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
Pinnasehunnik Kruus
Kruus
Kruus
Kruus
34
3 6
35
3 5
37
36
36
36
36
3 8
3 8
39
40
42
43
44
45
45
3 636
36
3 6
36
35
3 8
3 7
3 9
3 8
3 6
36
44 43 4 3
36
3 6
36
42
7
38
3 6
41
39
3 6
36
37
37
37
3 7
3 6
3 6
37 3 2
2 9
3 1
3 1
32
3 0 3
0
3 1
2 9
3 0
3 2
3 1
33
30
3 0
31
33 31
32
3 2
33 3 1
3 2
3 1
32
26.02.2020
33,10
27.02.2020
32,04
27.02.2020
33,22
26.02.2020
32,96
26.02.2020
32,80
26.02.2020
33,31
27.02.2020
33,09
26.02.2020
31,71
26.02.2020
32,79
26.02.2020
33,01
27.02.2020
33,12
26.02.2020
33,38
26.02.2020
33,49
III'
I'
I'
I
II
TL
EL
EK
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
EL
TL
EL
EL
3,2 EL 4,3 EK
3,8 EL 3,7 EK
1,3 EL 5,3 EK
EK
EK
2,5 EL 4,3 EK
3,2 EL 4,0 EK
5,0 EL 1,7 EK
4,9 EL 2,0 EK
5,2 EL 2,0 EK
5,0 EL 2,5 EK
EK
35,30
31,50
0,2
3,6
K-5
7,5
-
6,2
-
6,6
-
7,5
-
7,5 -
6,8
0,3
7,2
0,2
6,7
0,6
6,9
-
4,3
-
7,5
7,2
-
-
1,4K-1
43,02
4,6 K-18
36,64 -
2,5+
32,70
K-2
35,20
0,2
3,6+
31,50
K-5
35,30 0,1
5,4+
29,44
K-4
34,94
1,0
1,1+
37,45
S-4
39,55
0,2
4,2+
31,02
K-6
35,42
0,2
2,2
32,96
K-7
35,36
0,2
1,8
33,35
35,35
0,2
1,9
33,31
K-9
35,41
0,2
2,1
33,09
K-20
35,39
0,1
2,4
33,70
K-10
36,20
0,8
5,0
30,12
K-11
35,92
0,3
5,4+
29,91
K-12
35,61
0,5
3,3+
31,56
K-13
35,36
0,7
3,5+
32,59
K-14
36,79
0,5
5,5+
31,81
K-15
37,81
0,2
3,7+
0,2
3,0+ 32,18
K-16
36,18
0,2
3,6+
31,99
K-17
35,79
-
K-8
38,50
36,10
35,70
36,20
35,50
31,00
35,70
29,50
36,20
28,70
36,20
28,70
28,70
28,20
29,50
36,00
28,50
28,70
-
35,42
31,52
K-19
-
-
32,50
28,00
35,20
36,80
28,90
35,60
PA-10(03)
PA-9(03)
PA-8(03)
PA-3(07)
PA-4(07)
PA-5(07)
PA-1(07)
PA-7(07)
PA-10(07)
PA-9(07)
PA-11(07)
PA-8(07)
35,6
0,2
6,7
PA-8(03)
PA-7(07)
1
2
3 4 5
6
8 9
10 11
12 13
14
1516
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 7
2829
30
1
32
3334
35
36
3738
39
40
41
42
43 44
4546 47 48
49
50
51
52
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10' 11'
12' 13'
15' 16'
17'
18'
19'
20' 21'
22'
3'
24'
25'
26'
27'
28'29'
30'
31'
32'
33' 34'
35'
6'
7'
38'
39'
40'
1'
42'
43'
44'
45'
46'
47' 48'
49'
50'51'
52'
Suudme abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaevandi nr (2020. a)
Puuraugu nr (2007. a)
Puuraugu nr (2003. a)
TL - täiteliiv) (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv,
0 200 m100
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538
Kaitsevöönd
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan,
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Lääne Teed OÜ
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
24/4715
14.02.2024
Graafiline lisa 1/3
1 : 2000
Kaardileht nr 6224 (Palivere)
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
6 537 000
4 9 5 8
0 0
4 9 6 0
0 0
4 9 6 2
0 0
4 9 6 4
0 0
6 537 000
77601:003:0342
Kaopalu karjäär
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
Kaopalu kruusakarjäär 2
Kaopalu kruusakarjäär 3
77601:003:0287
Piirsalu metskond 57
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
44101:001:1539
Piirsalu metskond 56
44101:001:1547
Kaopalu kruusakarjäär 5
43601:001:0148
77601:003:0580
Kaopalu karjäär
44101:001:1538 44101:001:1538
Kaopalu kruusakarjäär 3
Plokk 8 aT Plokk 7 aT
Plokk 6 aT Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
Plokk 12 aR
Plokk 9 aT
Plokk 13 aT
Plokk 11 aT Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 4 aT
kruusakarjäär
Kaopalu
Plokk 4 aT
Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
kruusakarjäär Kaopalu III
kruusakarjäär Kaopalu III
Plokk 2 aT
koordinaadid
Nr X Y
1 6 536 884,64 495 516,02
2 6 536 890,00 495 642,94
3 6 536 634,22 495 649,75
4 6 536 638,34 495 910,85
5 6 536 642,67 496 177,59
6 6 536 872,66 496 165,38
7 6 536 877,71 496 323,14
8 6 536 919,28 496 320,75
9 6 536 924,78 496 433,78
10 6 536 912,14 496 434,55
11 6 536 912,14 496 446,31
12 6 536 925,50 496 448,54
13 6 536 927,01 496 479,62
14 6 536 880,43 496 487,78
15 6 536 786,93 496 388,90
16 6 536 801,75 496 335,91
17 6 536 767,85 496 302,50
18 6 536 721,32 496 319,53
19 6 536 479,41 496 063,70
20 6 536 404,40 496 003,87
21 6 536 434,97 495 867,50
22 6 536 470,33 495 875,00
23 6 536 506,74 495 867,21
24 6 536 483,61 495 842,48
25 6 536 440,33 495 843,58
26 6 536 443,38 495 773,58
27 6 536 453,32 495 762,26
28 6 536 444,04 495 758,53
29 6 536 448,64 495 653,01
30 6 536 529,18 495 651,95
31 6 536 602,77 495 609,62
32 6 536 588,87 495 591,96
33 6 536 522,51 495 634,87
34 6 536 522,50 495 483,27
35 6 536 619,91 495 474,80
36 6 536 611,42 495 451,11
37 6 536 522,50 495 449,70
38 6 536 522,49 495 362,93
39 6 536 602,74 495 362,10
40 6 536 660,40 495 361,50
41 6 536 760,63 495 408,45
42 6 536 813,16 495 519,09
43 6 536 825,10 495 518,57
44 6 536 825,77 495 533,71
45 6 536 848,77 495 533,31
46 6 536 848,84 495 517,56
Pindala 22,17 ha
47 6 536 828,55 496 244,65
48 6 536 828,55 496 272,64
49 6 536 808,70 496 284,95
50 6 536 764,22 496 259,03
51 6 536 776,69 496 243,80
52 6 536 807,70 496 234,19
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide
N
36
30
1
KAOPALU IV LIIVAKARJÄÄRI EKSPERTHINNANG (TÖÖ NR 25/5105)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
2
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostas:
Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert Kaarel Mänd Hüdrogeoloog Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000011 (07.11.2024) Lizet Tüvi Hüdrogeoloog
© 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
3
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevusega kaasneva kuivenduse mõju .......................................................... 5
1.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus ................................................................... 5
1.2. Mõju põhja- ja pinnaveerežiimile .................................................................................. 6
1.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile............................................................................. 9
2. Kavandatava tegevuse mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ............................... 11
2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................... 11
2.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................ 12
2.3. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ...................................................... 13
2.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura-aladele ............................. 13
2.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................ 20
Kokkuvõte ................................................................................................................................. 21 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 22
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
4
SISSEJUHATUS
Lääne Teed OÜ taotleb liiva kaevandamiseks keskkonnakaitseluba Kaopalu IV liivakarjääri.
Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.03.2024 numbril T-
KL/1023210, ja parandustaotlus 03.05.2024 numbril T-KL/1023210-2 (menetlus nr M-127781).
Keskkonnakaitseloa taotlusega taotletakse luba maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet
esitas 28.05.2024 kirjaga nr DM-127781-7 oma seisukohad taotletava Kaopalu IV liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse kohta, millele vastab antud eksperthinnang võimalike veetaseme
muutuste ning Marimetsa-Õmma Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala eelhinnangu osas.
Eksperthinnangu raames analüüsitakse järgnevaid võimalikke keskkonnamõjusid:
₋ Kavandatava tegevusega kaasneva veetaseme muutuse ja mõju kohta piirkonnas,
arvestades sh. kumulatiivseid mõjusid.
₋ kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvale
Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale (Natura eelhinnang).
Taotletav Kaopalu IV mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa küla
territooriumil katastritunnusel Kaopalu kruusakarjäär 3 (tunnus 44101:001:1538, 100%
maatulundusmaa). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad, nende pindala on
22,17 ha. Taotletavast mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu
kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426, kehtib kuni 26.02.2033), sellest omakorda
põhja suunda aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998,
kehtivusega kuni 04.08.2036. a) ning edelasse OÜ-le Hoovivara taotletav Kaopalu V liivakarjäär
(taotlus T-KL/1021272, esitatud 31.10.2023; menetlus M-126268). Taotletava Kaopalu IV
liivakarjääri lõunaservast u. 160 m kaugusele jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Marimetsa-
Õmma loodus- ja linnuala (EE0040203).
Antud töö sisaldab I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide täpseid asukohti, seetõttu ei
tohi antud aruannet avalikustada tulenevalt Looduskaitseseaduse § 53-st.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
5
1.KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KUIVENDUSE MÕJU
1.1.Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kohaselt (Vohta jt 2022) asub Kaopalu kruusamaardla ulatusliku ida-läänesuunalise levikuga Riisipere-Palivere oosiahelal. Eesti Geoloogiateenistuse 1 : 400 000 pinnakattekaardi alusel levivad kavandatava tegevuse ala põhjaosas liustikujõesetted ning lõunaosas jääjärvelised setted. Maapinna absoluutkõrgused taotletava mäeeraldise lähiümbruses jäävad vahemikku 33,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m).
Taotletava mäeeraldise kvaternaarisetete kasuliku kihi moodustavad 1,8 - 5,5 m paksuselt (keskmiselt 3,6 m) glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikas ja tumepruun kruus, kruusliiv ning jäme- kuni peenliiv, kohati tolmliiv (mäeeraldise detailsed geoloogilised läbilõiked toodud taotluse lisades). Antud setetes levib ka maapinnalt esimene, vabapinnaline põhjaveekiht. Kvaternaarisetetes levivast põhjaveest toituvad piirkonna üksikud salvkaevud asuvad ~800 m lääne suunas Palivere alevikus (kus on olemas ka ühisveevärk) ja >600 m põhja suunas Luigu külas.
Vabapinnalise põhjaveekihi veetase jälgib reeglina maapinna reljeefi ja põhjavee voolusuund on kallutatud veekihti dreenivate vooluveekogude (nt kraavide) suunas. Taotletava mäeeraldise piires asuvas seirepunktis 2020. a veebruaris mõõdetud veetasemed jäid maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) sügavusele, absoluutkõrgustele 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m). Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase oli uuringu ajal 32,97 m. Põhjavee looduslik sademete ja aurumise intensiivsusest sõltuv aastaajaline kõikumine on väike, jäädes alla 1 m (tabel 1.1). Kruusakarjääri 2020. – 2023. a läbi viidud omaseire tulemuste kohaselt varieerus veetase karjäärijärves 32,24 – 33,03 m piires (keskmiselt 32,24 m). Veetase taotletava mäeeraldise lõunaosas asuvas vaatluskaevus oli samal perioodil vahemikus 31,57 – 32,54 m (keskmiselt 32,31 m).
Pinnaseveetaseme langus on taotletava mäeeraldise piirkonnas lõuna suunas ning põhjavee väljavool toimub läbi Kaopalu kraavi (Keskkonnaregistri kood VEE1104702), mis läbib uuringuruumi. Antud kraavi juhitakse veed Kaopalu karjäärist (vee erikasutusluba nr L.MK/330426) ning see suubub ~670 m pärast Taebla jõkke (VEE1104700), mis suubub omakorda ~15 km kaugusel läänes Saunja lahte.
Kruusa ja liiva lamamiks on võrdlemisi halbade filtratsiooniomadustega hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Koos moodustavad need kuni 8 m paksused kihid tingliku veepideme kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihi ja Siluri-Ordoviitsiumi lubjakivides leviva survelise põhjaveekompleksi vahel, mis on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekihist ammutavad vee lähimad piirkonna üksikmajapidamiste puurkaevud. Palivere aleviku ühisveevärgi puurkaevud ammutavad vett nii Siluri-Ordoviitsiumi
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
6
veekompleksist kui ka sügavamal lasuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist, mis on veel omakorda kaitstud Ordoviitsiumi regionaalse veepideme poolt.
Tabel 1.1. Kaopalu kruusakarjääri veetaseme ja vooluhulga omaseire tulemused
Aeg Kaopalu karjääri veetase, m abs
Vaatluskaevu veetase, m abs
Silmaallika veetase, m abs
Kaopalu kraavi vooluhulk, l/s
19.10.2020 32,90 20
31.03.2021 66
23.04.2021 32,86 32,31 31,95 71
21.05.2021 32,90 32,39 32,39 60
28.06.2021 32,91 32,35 31,45 44
22.07.2021 32,83 32,31 31,35 40
16.08.2021 32,24 32,38 31,35 63
23.09.2021 32,97 32,38 31,35 58
29.10.2021 32,88 32,43 31,40 133
17.11.2021 32,83 32,46 31,50 109
21.04.2022 32,90 32,54 99
27.09.2022 32,93 32,31 43
21.06.2023 32,84 31,57 48
28.09.2023 33,03 32,31 79
1.2.Mõju põhja- ja pinnaveerežiimile
Kaopalu IV karjääri piirkonna vabapinnaline põhjavesi tekib peamiselt liivaseljandikul endal, kus sademed imbuvad hästi vett juhtivatesse liivakihtidesse. Pindmine põhjavesi liigub vastavalt reljeefi languse suunas, valdavalt läände ja edelasse, sh Palivere aleviku suunas, kuni väljub piirkonna ojas, jões ja kraavides. Siinkohal väljub vesi Taebla jõkke. Seetõttu mõjutab iga potentsiaalne mõjur, mis paikneb liivaseljandiku ja vastava äravoolu vahelisel alal, teoreetiliselt kogu pinnasevee liikumist seljandiku ulatuses. Samas ei saa mõju ulatuda jõest kaugemale Palivere aleviku suunas, kuna pinnasevesi suunatakse sealt looduslikult välja. Mõju tegelik ulatus ja iseloom sõltub pinnase filtratsiooniomadustest, veepideme järjepidevusest ning konkreetsetest kaevandamistegevustest, mida järgnealt üksikasjalikumalt käsitletakse.
Kaopalu karjääris ei alandata aktiivsetel meetoditel veetaset (isevoolne kuivendus või pumpamine), seega on mõju piirkonna, k.a Palivere aleviku, põhja- ja pinnaveerežiimile väike. Samas võib kaevandustegevus isegi ilma aktiivselt veetaset alandamata omada mõningaid mõjusid veetasemetele reljeefimuutuse, maavara väljamist kompenseeriva põhjaveevoolu või suurenenud aurumise tõttu karjäärijärvelt.
Reljeefimuutus on taotletaval Kaopalu IV mäeeraldisel võrdlemisi minimaalse mõjuga, kuna mäeeraldis asub juba varem kaevandamisega rikutud maa-alal, kus maapinna kõrgus on
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
7
ümbritsevast looduslikust alast madalam. Seega ei ole oodata kaevandamistegevusest tulenevat suurt muutust põhjavee voolurežiimis ning toitumis- ja väljavoolualade paigutuses. Võrreldes 2020. a veebruaris mõõdetud keskmise põhjaveetasemega 33 m jääb pärast maavara väljamist korrastatud karjääri veetase sarnaseks. Veetaset reguleerib ligikaudu 32,5 m abs kõrgusel paiknev Kaopalu kraav, mis läbib taotletavat mäeeraldist.
Kuigi veealuse varu väljamise puhul põhjaveetaset isevoolselt või pumpamisega ei alandata, põhjustab see siiski olukorra, kus tekkinud tühimikku peab täitma külgnevatest setetest valguv vesi. Seega võib veealuse varu väljamine mõjutada põhjaveetaset uuringualal ja ka selle lähedal. Hindamaks, kas ja kui kaugele võib ulatuda põhjaveetaseme alanemise mõju, tuleb eelnevalt hinnata maavara väljamise kompenseerimiseks vaja minevat lisanduvat veekogust. Siinkohal teeme seda valemiga 1.1:
= (1 − ) ∙
[1.1],
kus n on pinnasekihi poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt peenliiva miinimum 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuste maavaraplokkide 14 aT ja 16 aT kombineeritud ruumala (297 340 m3) ja t on karjääri ammendamise aeg (12 aastat). Tulemuseks on maavara väljamist kompenseeriv veekogus ~50 m3/päevas.
Vajalikku veekogust tasakaalustavad esmajoones karjäärile langevad sademed. Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 1.2:
= ( − ) × [1.2],
kus:
• Wp on sademete hulk, Lääne-Nigula meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 688 mm/a ehk 0,00188 m/päevas (Keskkonnaagentuur);
• We on aurumine, mis on Eestis keskmiselt ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/päevas (Kink jt. 1998), kuid on karjäärijärve veepinnalt keskmiselt suurem. Siin on valitud väärtus 482 mm/a ehk 0,00132 m/päevas, mis vastab aurumisele Männikjärve raba laugastelt (Keskkonnaagentuur 2025);
• S on plokkide 14 aT ja 16 aT pindala, 18,56 ha ehk 185 600 m2.
Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud veekogus ligikaudu 105 m3/päevas. Veelgi enam, tegelikkuses koonduvad Kaopalu karjäärijärve sademed oluliselt suuremalt alalt, mida näitavad keskkonnnaseire käigus mõõdetud Kaopalu kraavi vooluhulgad 20 – 133 l/s ehk 1728 – 11491 m3/päevas (tabel 1.1). Seega tasakaalustavad kogu maavara väljamisest põhjustatud tingliku veevõtu karjäärile langevad sademed ning väljastpoolt ploki piire põhjavett täiendavalt karjääri valguma ei pea.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
8
Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurustumist mõjutab oluliselt karjääri piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Eestis on aurumise vooks keskmiselt ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/päevas (Kink jt. 1998). Võrreldes sellega on Männikjärve raba laugastelt aurumine keskmiselt 482 mm/a ehk 0,00132 m/päevas (Keskkonnaagentuur 2025). Võttes aluseks eeltoodud andmed, oleks praeguse olukorraga võrreldes suurenenud aurumisest tulenev vee defitsiit 32 mm/a, mis on karjääri pindala arvestades summaarselt ~16 m3/päevas. Seega on suurenenud aurumise mõju tõenäoliselt oluliselt väiksem kui maavara väljamise enda poolt põhjustatud defitsiit ning ei mõjuta ümbruskonna veetaset tajutavalt.
Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja arutumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõunasuunas asuva Natura 2000 alani.
Joonis 1.1. Kaopalu liivamaardla olemasolevad ja kavandatavad mäeeraldised (Maa- ja Ruumiameti ning Eesti Geoloogiateenistuse 24.03.2025 andmete alusel).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
9
Kuivendamise koosmõju teiste sama piirkonna karjääridega ei tekita lisanduvaid mõjusid. Kuivendamisel karjääride mõjuraadiused liituvad, kuid ühinenud alanduslehtri pindala on pigem summaarselt väiksem kui eraldiasuvate karjääride alanduslehtrite pindalade summa. Samuti võib väheneda kuivendamise koosmõjus summaarne väljajuhitava põhjavee kogus. Juhul kui külgnevas Kaopalu VI uuringuruumis planeeritud karjääris (joonis 1.1) langetatakse veetase isevoolselt madalamale kui 32,5 m, võib see ka mõjutada Kaopalu IV taotletava mäeeraldise ja aktiivse Kaopalu mäeeraldise veetaset ning põhjaveetase võib hakata täiendavalt langema ka väljaspool karjääre. Seega on Kaopalu IV karjääris looduskaitseliselt soovitatav veetaset mitte langetada alla 32,5 m.
Kuna karjääri põhi ei läbista kasuliku kihi lamamis olevat tinglikku veepidet, ei ole oodata mõju aluspõhjalistele põhjaveekihtidele ega neist toituvatele salvkaevudele.
Salvkaevudest, mis võivad esineda üksikmajapidamistes Palivere alevikus, jäävad teoreetilisse mõjupiirkonda ainult need, mis jäävad Taebla jõest itta. Jõgi toimib selge loodusliku väljavoolualana, mis katkestab võimaliku mõju leviku edasi aleviku keskosa suunas. Siiski näitas eelnev hüdrogeoloogiline käsitlus, et ka nende võimalike salvkaevudeni, mis võivad asuda jõest idas, ei saa ulatuda oluline mõju. Järeldus on tehtud eeldades ebasoodsaimat võimalikku stsenaariumit, et liivaseljandiku ja aleviku vahel levib pidev hea veejuhtivusega liivakiht. Arvestades piirkonna tegelikku geoloogilist ehitust, saaks aleviku ja maardla vaheliste setete täpsem hindamine ainult veelgi vähendada eeldatava mõju tõenäolisust. Liivpinnase asemel savikasse moreeni rajatud salvkaevud toituvad hajusatest, üksteisega hüdrauliliselt vähe seotud lokaalsetest liivakihtidest ja läätsedest, mida ei saa mõjutada kilomeetri kaugusel toimuv kaevandustegevus, eriti kuna Kaopalu IV karjääris ei kaevandata kasuliku kihi lamamis asuvat moreenikihti.
Kokkuvõtvalt ei mõjutata olulisel määral aleviku aluspõhja ega pinnakatte põhjaveekihtide veerežiimi, mistõttu ei ole oodata mõju aleviku salv- või puurkaevude veetasemele ega veekvaliteedile.
Samuti, kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata veetaset aktiivselt pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning sellest allavoolu asuva Taebla jõe veerežiim ei muutu. Pigem on võimalik Kaopalu kraavi vooluhulga teatud määral vähenemine tänu suurenenud aurustumisele karjäärijärve pinnalt.
1.3.Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile
Mõju vee kvaliteedile on liiva kaevandamisel reeglina seotud heljumi tekkega või kasutatava tehnika avariiolukordadega.
Kaevandamistegevuse jooksul tekib paratamatult heljum, mis võib levida mööda Kaopalu kraavi Taebla jõe suunas. Taebla jõkke heljumi levimine peab olema välistatud, mida saab tagada heljumi nõuetekohase väljasetitamisega karjäärijärves või selleks spetsiaalselt rajatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
10
settebasseinis. Heljumi kontsentratsiooni karjääri väljalasus ning Kaopalu kraavi suublas tuleb regulaarselt seirata, et tagada heljumi ärastuse efektiivsus. Kaopalu kruusakarjääri väljalaskme seires ei ole veel täheldatud piirnormi ületavaid heljumikoguseid. Settebasseini ja väljavoolu vajalikud mõõtmed ja tehnilised parameetrid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata aktiivselt veetaset pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene ka oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning seetõttu puudub risk juba kraavi settinud heljumi uuesti suspensiooni sattumiseks ja Taebla jõkke kandumiseks.
Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna vee voolukiirus poorsetes setetes on suurusjärkude võrra väiksem kui pinnavees. Seega settivad heljumit moodustavad liiva- ja aleuriidiosakesed kiiresti pooridesse ning pinnalaenguga saviosakesed adsorbeeritakse pinnaseteradele.
Kuna karjääris kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et avariiolukordades esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinaid tuleb tankida ning suuremahulisi hooldus- ja remonttöid teostada väljaspool karjäärisüvendit.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
11
2.KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU MARIMETSA-ÕMMA LOODUS- JA LINNUALALE
Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodus- ja linnualad moodustati tuginedes Euroopa Nõukogu loodusdirektiivile 92/43/EMÜ ja linnudirektiivile 2009/147/EMÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamisel hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele. Mõjud on olulised, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või pole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura eelhindamine on Natura hindamise esimene etapp, mille käigus prognoositakse kavandatava tegevuse võimalikud mõjud ja selgitatakse, kas on vajadus liikuda edasi Natura asjakohase hindamise etappi. Natura asjakohase hindamise vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna praeguste õigusaktide alusel pole võimalik läbi viia Natura asjakohast hindamist väljaspool KMH menetlust.
2.1.Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Kaopalu IV liivakarjääri rajamine ja liiva kaevandamine ning ala hilisem korrastamine vastavalt keskkonnaloa taotlusele, mis on esitatud Keskkonnaametile 03.05.2024 kirjaga nr T/KL-1023880 ja registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse M-127781 juurde. Kaopalu IV liivakarjäär piirneb põhjast Kaopalu kruusakarjääriga (L.MK/330426; Lääne Teed OÜ, loa kehtivus 27.02.2018 - 26.02.2033) ning Kaopalu III kruusakarjääriga (KL-511998; Kiirkandur AS, loa kehtivus 04.08.2021 - 04.08.2036) ning läänest taotletava Kaopalu V liivakarjääriga (menetlus M-126268, taotlus T-KL/1021272-2, OÜ Hoovivara).
Enamasti jäävad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse, kuid mõnedes aspektides (näiteks kuivenduse mõjuulatus) võib mõjuala olla ulatuslikum. Taotletavalt Kaopalu IV liivakarjääri alalt veetaset aktiivselt alandada ei plaanita. Tõenäoliselt ei ole maavara eemaldamisest ning suurenenud aurumisest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõuna suunas asuva Natura 2000 alani.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
12
Müra ja tahkete osakeste levik ei avalda loodusala kaitse-eesmärkidele (Natura elupaigatüübid ning kaitsealune taimeliik ning kaks kaitsealust liblikaliiki) mõju, karjäärimüra võimaliku häiringu mõju võib avalduda peamiselt linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, kuid ei ulatu nendeni. Valdavalt jääb müra karjääriala piirkonda ning ei oma olulist mõju Natura 2000 ala mürafoonile, arvestades et piirkonnas on juba teatav kaevandamisega seotud mürafoon (tulenevalt olemasolevatest Kaopalu kruusakarjäärist ning Kaopalu III kruusakarjäärist).
2.2.Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodus- ja linnualasid taotletava Kaopalu IV liivakarjääri piires ei leidu ja taotlev ala ka ei piirne Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega. Marimetsa- Õmma loodus- ja linnuala (EE0040203) jääb taotletavast Kaopalu IV liivakarjääri teenindusmaast vähemalt 163 m kaugusele. Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusala paiknemine
taotletava Kaopalu IV liivakarjääri suhtes on toodud joonisel 2.1 ja joonisel 2.2. Marimetsa- Õmma loodus- ja linnuala pindala on 7 868 ha. Alale on koostatud kaitsekorralduskava „Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma
metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025" (Keskkonnaamet, 2016), mida kasutati ka Natura eelhindamise raames.
Marimetsa-Õmma loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) isendite elupaiku ja kasvukohti. Marimetsa-Õmma linnualal kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Täpsem informatsioon Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala ning selle kaitse-eesmärkide kohta on esitatud Natura standardandmebaasis (2023).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
13
Joonis 2.1. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma loodusala, selle elupaigatüüpide ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide suhtes (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel).
2.3.Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitsekorraldusega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa selle kaitse-eesmärkide saavutamisele.
2.4.Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura- aladele
Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimisel on lähtutud EELIS andmebaasis (seisuga 14.01.2025) toodud andmetest, Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma metsise püsielupaiga kaitsekorralduskavast 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015) ning Natura standardandmebaasi (2023) andmetest (seisuga 14.03.2025). Tabelis 4.1 on toodud mõju prognoos Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele. Detailsem Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide paiknemine taotletava Kaopalu IV liivakarjääri suhtes on toodud joonisel 2.3. Tulenevalt tabelis 2.1 toodust
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
14
on ebasoodne mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud ning Natura asjakohast hindamist pole vaja läbi viia.
Joonis 2.2. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma linnuala ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide suhtes (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
15
Tabel 2.1. Mõjuhinnangud Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju, ++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju.
Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang
Loodusala
3160
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 3 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
3260
EELIS andmebaasis elupaigatüübi 3260 kohta Marimetsa- Õmma loodusala piires andmed puuduvad.
Kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2016) andmetel kuuluvad antud elupaigatüüpi Silgi oja ja Liivi jõgi, mis mõlemad asuvad kavandatavast tegevusest üle 10 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
6210
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
6270*
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 8 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
6430
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 8 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
6510
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 9 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
6530* Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv
elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 4 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur
0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
16
selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
7110*
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv raba elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
2 km kaugusel. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
7120
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
7140
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
0
7150
Nokkheinakoosluste elupaigatüüp on seotud rabade elupaigatüübiga (st. ei esine eraldiseisvalt). Lähim
Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv raba (ja seega ka nokkheinakoosluste) elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 2 km kaugusel. Planeeritava tegevuse
mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
7160
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
820 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
7210*
Marimetsa-Õmma loodusala piires pole antud elupaika piiritletud ei EELIS andmebaasis ega kaitsekorralduskavas (Keskkonnaamet, 2016). Antud elupaiga paiknemine pole
teada. Arvestades distantsi kavandatava tegevuse ja Marimetsa-Õmma loodusala vahel (165 m), siis
kavandatava tegevusega seotud mõjualad sinna ei ulatu, isegi kui elupaigatüüp paikneks Natura 2000 alal
kavandatava tegevuse lähistel.
0
7230
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
320 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
9010*
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
230 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
9020* Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv
elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
17
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile
on välistatud.
9050
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
10 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
9060
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
720 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
9070
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
10 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
9080*
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
1,3 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud.
0
91D0*
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt
1,5 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju
elupaigatüübile on välistatud.
0
Eesti soojumikas
Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv liigi kasvukoht paikneb kavandatavast tegevusest üle 330 m
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju eesti
soojumikale on välistatud.
0
teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia)
Teelehe-mosaiikliblika elupaik Marimetsa-Õmma loodusalal paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 180 m
kaugusel, samas see elupaik paikneb valdavalt väljaspool Marimetsa-Õmma loodusala ning kattub väikesel määral
(alla 0,5 %) taotletava mäeeraldisega. Viimati vaadeldi liiki alal 2002.a. (st. üle 20 aasta tagasi) ning EELIS andmebaasis
liigi alamkirjed puuduvad. Kaitsekorralduskavas (Keskkonnaamet, 2016) on soovitatud viia läbi aastatel
2017-2020 päevaliblikate inventuur täpsustamaks mosaiikliblikate levikut Marimetsa-Õmma loodusalal.
Arvestades seda, et Marimetsa-Õmma loodusala piires olevale elupaigale on kavandatava tegevuse mõju
välistatud, siis minimaalne (alla 0,5 %) ammu piiritletud ja ajakohaste vaatlusandmeteta elupaiga teisenemine
0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
18
väljapool Natura 2000 ala ei mõjuta oluliselt teelehe- mosaiikliblikat. Planeeritava tegevuse mõju teelehe-
mosaiikliblikale puudub.
suur- mosaiikliblikas
(Hypodryas maturna)
Suur-mosaiikliblika elupaik Marimetsa-Õmma loodusalal paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 180 m
kaugusel, samas see elupaik paikneb valdavalt väljaspool Marimetsa-Õmma loodusala ning kattub väikesel määral
(alla 0,5 %) taotletava mäeeraldisega. Viimati vaadeldi liiki alal 2002.a. (st. üle 20 aasta) ning EELIS andmebaasis liigi
alamkirjed puuduvad. Kaitsekorraldusekavas (Keskkonnaamet, 2016) on soovitatud viia läbi aastatel
2017-2020 päevaliblikate inventuur täpsustamaks mosaiikliblikate levikut Marimetsa-Õmma loodusalal.
Arvestades seda, et Marimetsa-Õmma loodusala piires olevale elupaigale on kavandatava tegevuse mõju
välistatud, siis minimaalne (alla 0,5 %) ammu piiritletud ja ajakohaste vaatlusandmeteta elupaiga teisenemine
väljapool Natura 2000 ala ei mõjuta suur-mosaiikliblikat. Planeeritava tegevuse mõju suur-mosaiikliblikale puudub.
0
Linnuala
kaljukotkas (Aquila
chrysaetos)
Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigi elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 1,5 km kaugusel.
Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju kaljukotkale on
välistatud.
0
sooräts (Asio flammeus),
Hoolimata sellest, et soorätsa esinemisest Marimetsa- Õmma linnualal on kirjandusviide (Kuus ja Kalamees, 2003),
siis liigi esinemist alal ei ole tõestatud (EELIS) ja tuleks seetõttu ala kaitse-eesmärkidest välja arvata
(Keskkonnaamet, 2016). Planeeritava tegevuse mõju soorätsale on välistatud.
0
must-toonekurg (Ciconia nigra)
Hoolimata sellest, et must-toonekure esinemisest Marimetsa-Õmma linnualal on kirjandusviide (Kuus ja Kalamees, 2003), siis liigi esinemist alal ei ole tõestatud (EELIS) ja see tuleks seetõttu ala kaitse-eesmärkidest välja arvata (Keskkonnaamet, 2016). Planeeritava tegevuse mõju must-toonekurele on välistatud.
0
mustsaba-vigle (Limosa limosa)
Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigi elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel.
Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju mustsaba-viglele on
välistatud.
0
väikekoovitaja (Numenius phaeopus)
Kuigi EELIS andmebaasi andmetel väikekoovitaja elupaiku Marimetsa-Õmma linnuala piires ei ole, siis
kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba üle- Eestilise tähtsusega väikekoovitaja elupaik, mille kohta on
mitmeid varasemaid andmeid (Keskkonnaamet, 2016).
0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
19
Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km
kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju
väikekoovitajale on välistatud.
rüüt (Pluvialis apricaria)
EELIS andmetel on kavandatavale tegevusele lähim rüüda elupaik üle 5 km kaugusel. Kaitsekorralduskava andmetel
on Marimetsa lageraba üle-Eestilise tähtsusega rüüda elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid andmeid
(Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast
tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava
tegevuse mõju rüüdale on välistatud.
0
mudatilder (Tringa glareola)
EELIS andmetel on kavandatavale tegevusele lähim mudatildri elupaik üle 5 km kaugusel. Kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba üle-Eestilise tähtsusega
mudatildri elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb
kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur selleni ei ulatu.
Planeeritava tegevuse mõju mudatildrile on välistatud.
0
punajalg-tilder (Tringa totanus)
Kuigi EELIS andmebaasi andmetel punajalg-tildri elupaiku Marimetsa-Õmma linnuala piires ei ole, siis
kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba punajalg-tildri elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid
andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb
kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu.
Planeeritava tegevuse mõju punajalg-tildrile on välistatud.
0
kiivitaja (Vanellus vanellus)
Kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba kiivitaja elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid
andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb
kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu.
Planeeritava tegevuse mõju kiivitajale on välistatud.
0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
20
Joonis 2.3. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala ning nende kaitse-eesmärkide suhtes, lähivaade (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel).
2.5.Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele ning ei ole vajadust Natura asjakohast hindamist läbi viia, sh. algatada keskkonnamõju hindamist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
21
KOKKUVÕTE
Enamasti jäävad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse, kuid mõnedes aspektides (näiteks kuivenduse mõjuulatus) võib mõjuala olla ulatuslikum. Taotletavalt Kaopalu IV liivakarjääri alalt veetaset aktiivselt alandada ei plaanita ning seetõttu võib veetaseme alandus toimuda vaid läbi eemaldatava maavara mahu ning maismaast suurema aurustumisega veepeegli pindala suurenemisest. Senise omaseire tulemusena (2020-2023) on tuvastatud, et veetase on antud piirkonnas valdavalt 32 - 33 m absoluutkõrguse vahemikus. Kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata aktiivselt veetaset pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene ka oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning seetõttu puudub risk juba kraavi settinud heljumi uuesti suspensiooni sattumiseks ja Taebla jõkke kandumiseks.
Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri läheduses paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala. Hindamaks kavandatava tegevuse võimalikku mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ning selle kaitse-eesmärkidele viidi läbi Natura eelhindamine. Tõenäoliselt ei ole maavara eemaldamisest ning suurenenud aurumisest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõuna suunas asuva Natura 2000 alani. Arvestades Natura 2000 võrgustiku ala ja kavandatava tegevuse vahelist distantsi, on kavandatava tegevusega seotud mõjud Marimetsa- Õmma loodus- ja linnualale välistatud. Seega pole Natura asjakohast hindamist Kaopalu IV liivakarjäärile vaja läbi viia.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang
22
KASUTATUD KIRJANDUS
EELIS andmebaas (kasutatud 19.03.2025)
Euroopa Komisjon (2005) Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Keskkonnaministeerium.
Keskkonnaagentuur. kliimanormid(kasutatud 13.03.2025)
Keskkonnaagentuur, 2025. Soo aastaraamat 2024. Tallinn
Keskkonnaamet, 2016. Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) redaktsioon RT I, 10.10.2024, 9
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, pp. 1–128
KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem (kotkas.envir.ee)
Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. (2019) Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) redaktsioon RT I, 04.12.2024, 13
Maa-ameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/)
Morris, D.A., Johnson A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p.
Natura standardandmebaas (2023). Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala.
Vohta, A., Mõtus, M.-A., Mikkelsaar, K., 2022. Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022). OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn, EGF: 9674
KAOPALU KÄRJÄÄRI KARVASE LIPPHERNE (Oxytropis pilosa) KASVUKOHA KLO9328875
PÕHJAOSA TAIMEDE ÜMBERASUSTAMISE EKSPERTHINNANG
OÜ Nordic Botanical Koostaja: Mart Meriste
Taust ja lähteülesanne Lääne Teed OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER pöördusid OÜ Nordic Botanical poole 26.11.2024 ning palusid abi seoses Kaopalu karjääris kavandatava IV mäeeraldise kasutuselevõtmisega seal kasvava karvase lippherne (Oxytropis pilosa) ümberasustustamiseks vajalike ekperthinnangute, inventuuri ja ümberasustustööde korraldamisel. Edasises kirjavahetuses, mis kestis kuni 15.08.2025 leiti, et esialgu piisab kasvase lippherne osas vaid eksperthinnangust ning ümberasustustöid saab teostada ka karjääri kasutamisega samaaegselt. Keskkonnaamet saab kaevandamise keskkonnaloa väljastada ka vastava lisatingimusega.
Käesolev eksperthinnang on aluseks ümberasustusloa küsimiseks Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet võib seada loa väljastamisel ka täiendavaid ja teistsuguseid tingimusi kui käesolevas hinnangus.
Karvase lippherne bioloogia Karvane lipphernes kuulub sugukonda liblikõielised (Fabaceae). Liik eelistab kasvada väga kuivades ja sageli ka lubjarikastes kasvukohtades, milleks on enamasti kuivad niidud ja hõredamad
metsad. Liiki leidub sageli ka ajutistes ning häiritud inimtekkelistes kooslustes nagu teeääred, raudteetammid ning karjäärid. Karvane lipphernes on pikaealine püsik ja levib looduses seemnetega. Seemnete levikuvõime aga ei ole suur ning enamus neist langeb emataime lähiümbrusesse. Taime püsimine koosluses sõltub enamikel juhtudest inimtegevusest nagu niitude hooldus või ka ehitustegevus, kaevandamine jm pinnasehäiringutega seotud tegevused liigile sobilikel aladel.
Eestis kuulub karvane lipphernes II kaitsekategooriasse ning on Punase
1
Joonis 1: Karvase lippherne levik Eestis. Allikas: Eesti taimede levikuatlase veebiversioon.
nimestiku kategoorias ohualdis (VU). Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks on valgustingimuste halvenemine (metsa, võsa pealekasv, niiduhoolduse lakkamine), sammaldumine, kamardumine ja elupaikade hävimine inimtegevuse tulemusena, näiteks karjääride rajamine. Et liik levib aga sageli just karjäärides, võib karjääride rajamine olla paradoksaalsel kombel liigile ka kasulik. Kaopalus levib liik just peaasjalikult vanemates Kaopalu kruusakarjääri osades ning lähipiirkonna elektriliinide sihtidel.
Karvase lippherne ümberasustamine Kaopalu karjääris Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtmisel on kavas enamik seni teada olevaid karvase lippherne kasvukohti jätta kaevandamisest puutumata. Erandiks on aga mäeeraldise idaosas oleva kasvukoha KLO9328875 väike väljaulatuv osa, mis kujutab endast u 1 m kõrgust ja 2 – 3 m laiust hõredalt taimestunud kruusavalli pindalaga ligikaudu 150 m2. Nordic Botanical OÜ spetsialist
Mart Meriste külastas ala 25.07.2025 ning loendas alal ligikaudu 40 õitsenud karvase lippherne taime ja teist sama palju noortaimi, millel õisikuvarred puudusid. Noortaimede arv võis olla ka alahinnatud, sest väiksemaid neist on raskem leida. Külastuse ajaks olid taimed juba ära õitsenud ja viljunud, kuid seemnetest enamik oli veel kaunades. Arvestades, et külastamise ajal oli vastavalt tellija lähteülesandele kavas taimede võimalikult kiire ümberasustamine, korjas spetsialist Mart Meriste ära kõigi alal kasvavate karvaste lippherneste seemned. Tegevuseks ei olnud sel ajahetkel Keskkonnaameti luba. Juhul kui Keskkonnamet ümberasustamiseks luba ei anna, külvatakse kõik seemned samale kasvukohale veel sügisel 2025 ning tegevusega ei kaasne seega keskkonnakahju.
Kui Keskkonnaamet aga otsustab väljastada loa karvase lippherne ümberasustamiseks kõnealuselt kasvukohalt, tuleks käesoleva eksperthinnangu kohaselt talitada järgnevalt:
2
Joonis 2: Karvase lippherne kasvukoha KLO9328875 põhjapoolne osa. Väikesel joonisel rohelise piirjoonega on kasvukoha kõnealune väljaulatuv osa. Sinine topeltjoon on mäeeraldise piir ning suurem osa karvase lippherne kasvukohast jäätakse kaevandamisest puutumata.
• füüsiliselt tuleks uude kasvukohta ümber asustada nii palju taimi kui võimalik;
• kogutud seemnetest tuleb ex-situ kasvatada ligikaudu 200 taimeisendit ja istutada ka need liigi tulevasele uuele kasvukohale;
• kui taimede kasvatusest jääb seemneid üle, tuleb need külvata samuti uuele rajatavale kasvukohale.
Uus kasvukoht tuleb leida karjääri lääneosas olevale alale, kus täiendavat kaevandamist ei kavandata. Seal on juba olemas juba kaks teadaolevat karvase lippherne kasvukohta (KLO9338997 ja KLO9338991), mis viitab, et üldjoontes on ala liigile sobilik (joonis 3). Uue kasvukoha pindala peab olema visuaalsel hinnangul liigile sobilik ja pindalalt ligikaudu kaks korda suurem kui hävineval kasvualal ehk u 300 m2.
Uude kasvukohta asustatakse ümber algsest kasvukohast kõik karvase lippherne taimed, mille väljakaevamine on teostatav. Võimalik, et need on pigem väiksemad noortaimed, sest vanemate taimede juurestik võib olla sedavõrd sügaval, et nende väljakaevamine ja hilisem istutamine võib olla väheefektiivne. Sageli on kuivade kasvukohtade taimedel, eriti liblikõielistel, väga sügavale ulatuv juurestik. Kirjanduse andmetel võib mõne lippherneliigi juurestik ulatuda ka sügavamale kui 1 m (Wang, Z. 2017). Labidaga on välja kaevatav aga mitte rohkem kui 30 cm ja seetõttu on tõenäoline, et vanemad taimed (õitsevad ja suurema puhmana) võivad ümberasustusjärgselt ka hukkuda. Kruusane pinnas võib väljakaevatavate taimede juurte ümber kaevamise käigus suuresti pudeneda ja taimed tuleb istutada pea paljasjuursetena. Ka see mõjub taimede ellujäämusele negatiivselt.
3
Joonis 3: Sobilik ümberasustusala tuleb leida Kaopalu karjääri vanemalt osalt, kus kaevandutööd lõppenud. Liigi kasvukohtade KLO9338997 ja KLO9338991 olemasolu viitab, et ala on üldjoontes liigile sobilik.
Ümberasustatavate taimede arv on realistlikult kuni 50 tk. Et algses kasvukohas ei ole püsivat kamarat, taimed kasvavad nõlval, pinnas on kruusast ja sisaldab ka suuremaid kive, võib taimede üleskaevamine olla keeruline ja on võimalik ainult käsitsi ja labidaga taimhaaval. Taimed tuleb uude kasvukohta istutada koheselt. Töö on teostatav terve suveperioodi jooksul, kuid eelistada tasub kevadet või sügist, mil maapinna niiskusvaru on suur ning taimi ei ole vaja ümberasustusjärgselt kasta. Algse kasvuala saaks taimede füüsilise ümberasustamise järgselt koheselt võtta kasutusele karjäärina.
Kogutud seemnetest tuleb kasvatada (näiteks Nordic Botanical poolt) ex-situ taimed. Keskkonnaameti vastava loa korral tuleb kogutud seemned külvata standardsetesse aianduslikesse külvikassettidesse juba sügisel 2025 kasutades liigile sobilikku kasvusubstraati. Seemnetest kasvatatud taimed istutatakse uuele kasvukohale sügiseks 2026. Taimi võiks olla ligikaudu 200 tk, kuid et seemnete idanevus on teadmata, tuleks külvata pigem 300 kassetikambrit. Juhul kui idanevus on kõrge, tuleb uuele kasvukohale maha istutada kõik tärganud taimed. Taimede kasvatamisest eeldatavalt üle jäävad seemned külvatakse uuele kasvualale samuti sügisel 2026. Vajadusel tehakse nendest veel kevadel 2026 täiendav külv külvikassettidesse.
Ümberasustustööd tuleb dokumenteerida.
Karvase lippherne uue kasvukoha seire ja hooldus Ümberasustatud ja seemnetest paljundatud taimi tuleb ümberasustustööde järgselt seirata 1., 3. ja 5. aastal peale ümberasustustöid. Kui taimed kasvavad alal ka 5. ümberasustusjärgsel aastal ning märgata on ka uusi noortaimi või kasvukoha laienemist, võib ümberasustamise lugeda õnnestunuks. Seda ka siis kui osa algselt istutatud taimedest on hukkunud või liigi arvukus uues kasvukohas on algsest veidi madalam (kuni 40%).
Karvane lipphernes kasvab enamasti hõredalt taimestunud pinnasel ning talle on ohuks kasvukohtade võsastumine ja metsastumine. Seetõttu tuleb taime uut kasvuala hooldada 5. ümberasustusjärgsel aastal. Alale tekkinud noored puud ja põõsad tuleks võimaluse korral välja juurida või kui see ei ole võimalik, siis raiuda. Juhul kui ala rohttaimestik on arvestataval määral tihenenud, tuleb tekitada kunstlikke pinnasehäiringuid taimede kasvukohtade läheduses > 0,5 m kaugusel nähtavatest lippherne taimedest. Selleks saab kasutada näiteks aianduslikku mullafreesi. Sarnaseid hooldustöid tuleb kasvukohas korrata ka edaspidi iga viie aasta tagant.
Kirjandus:
• Keskkonnaamet. 2017. Kuiva kasvukoha taimede kaitse tegevuskava.
• Wang, Z. 2017. Root distribution of 430 plants in temperate Grassland of northern China. Applied Ecology and Environmental Research 15(3):1625-1651.
29.08.2025
4
Lääne Teed OÜ taotleb liiva kaevandamiseks keskkonnakaitseluba Kaopalu IV liivakarjääri.
Keskkonnakaitseloa taotlusega taotletakse luba maavarade kaevandamiseks. Keskkonnaamet
edastas 24.07.2026 kirjaga nr DM-127781-25 Kaopalu IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõule esitatud arvamuse ja küsis lisaandmeid.
Vastavad muudatused on sisse viidud eksperthinnangusse. Käesolev vastuskiri koondab
hinnangu piirkonna setete filtratsiooniomaduste ja Kaopalu IV karjääri ning Palivere aleviku
veerežiimi omavahelise seotuse kohta.
Taotletav Kaopalu IV mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa küla
territooriumil Kaopalu kruusakarjäärt 3 katastriüksusel (tunnus 44101:001:1538, 100%
maatulundusmaa). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad, nende pindala on
22,17 ha. Taotletavast mäeeraldisest asub Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes.
Kaopalu IV karjääri kaevandatava kruusa ja liiva lamamiks on võrdlemisi halbade
filtratsiooniomadustega hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise
tekkega aleuriitide ja savidega. Koos moodustavad need kuni 8 m paksused kihid tingliku
veepideme pinnakattesetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihi ja Siluri-Ordoviitsiumi
lubjakivides leviva survelise põhjaveekompleksi vahel. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist
ammutavad vee lähimad piirkonna üksikmajapidamiste puurkaevud. Palivere aleviku
ühisveevärgi kaevud ammutavad vett nii Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist kui ka sügavamal
lasuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist, mis on veel omakorda kaitstud
Ordoviitsiumi regionaalse veepideme poolt. Kuna karjääri põhi ei läbista kasuliku kihi lamamis
olevat tinglikku veepidet, ei ole oodata mõju aluspõhjalistele põhjaveekihtidele ega neist
toituvatele piirkonna puurkaevudele.
Küsimuseks jääb seega ainult mõju piirkonna salvkaevudele, mis toituvad pinnakattesetetest.
Teoreetiliselt võib aga iga põhjaveetaset mõjutav tegur (kaev, kraav, tiik, karjäär) omada mõju
põhjaveerežiimile kohalikus põhjavee valgalas, mis antud kontekstis on ala maardla liivase
seljandiku laelt kuni Taebla jõeni – kuid mitte kaugemale. Seega saab võimalik mõju ulatuda
vaid Taebla jõest itta jäävatele salvkaevudele. Veelgi enam, kuna Kaopalu karjääris ei alandata
veetaset, on mõju piirkonna, k.a Palivere aleviku, põhja- ja pinnaveerežiimile väike. Siiski võib
kaevandustegevus põhjustada mõningaid muutusi veetasemetele reljeefimuutuse, maavara
väljamist kompenseeriva põhjaveevoolu või suurenenud aurumise tõttu karjäärijärvelt. Neid
mõjureid kokku võttes on hinnanguline veetaseme alanemine karjääri enda alal võrreldes
loodusliku veetasemega siiski vaid 0,5 m. Karjäärist kaugenedes veetaseme alandus väheneb
kiirelt kuni (hiljemalt mõnede kümnete meetrite jooksul) kaheneb vaid üksikute sentimeetriteni,
mis ei ole loodusliku veetaseme kõikumise taustal tajutav. Välistatud on seega olulise
põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~800 m läänes asuva Palivere alevikuni ja sealsete
kaevudeni.
Järeldus on tehtud eeldades ebasoodsaimat võimalikku stsenaariumit, mille kohaselt levib
liivaseljandiku ja aleviku vahel pidev hea veejuhtivusega liivakiht. Täpsem hindamine ja
lisauuringud (sh moreenikihi vettandvate kihtide uurimine ja katsekaevude rajamine) tooks
kaasa loastamise ja pikema menetluse vajaduse, suurendaks suurusjärgu võrra hinnangu
maksumust, kuid saaks ainult vähendada hinnangulist olulise mõju tõenäolisust. Moreeni
vettandvate kihtide puhul peab lisaks silmas pidama, et sete toimib suures plaanis veepidemena
ning sinna rajatud salvkaevud toituvad hajusatest, üksteisega hüdrauliliselt vähe seotud
liivakihtidest ja -läätsedest. Vettandvate moreenikihtide selgitamine karjääri lähedal seega ei
anna infot nende paiknemise kohta alevikus. Kaopalu IV karjääri kaevandamine ei mõjuta
moreenikihti ega selle veerežiimi, mistõttu ei ole oodata mõju aleviku salvkaevude veetasemele
ega veekvaliteedile.
Kaopalu piirkonna geoloogiline ehitus on põhjalikult uuritud varasemates geoloogilistes töödes
(Kaopalu kruusamaardla uuringuruumide geoloogilised uuringud). Uuringute alusel on teada,
et moreenikiht on järjepidev, paksusega 6-12 m, filtratsiooniomadused on madalad, savikihid
on järjepidevad moodustades veepideme kvaternaari vabapinnalise põhjaveekihi ja esimese
aluspõhjalise veekompleksi vahel. Kaopalu IV karjääri piirkonna geoloogilised läbilõiked on
juba esitatud keskkonnakaitseloa taotluses ning olemasolevad puurandmed katavad karjääri ja
selle ümbruse piisava tihedusega, et hinnata kvaternaarisetete ehitust ja vett kandvate kihtide
võimalikku levikut. Uued proovikaevud ei annaks täiendavat ega olulist hüdrogeoloogilist
teavet.
7 7 6 0 1 :0
0 3 :0
5 8 0
K a o p a lu k a rj ä ä r
1 :2
1 :2
1 :5
1 :5
1 :51 :5
1 :5
1:5
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
26.02.2020
vt. 33,38 m 26.02.2020
vt. 33,49 m
26.02.2020
vt. 32,96 m
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige I-I' E
m W
m
W m
E m
W m
E m
vt. 31,71 m
26.02.2020
26.02.2020
vt. 33,01 m 27.02.2020
vt. 33,22 m
27.02.2020
vt. 33,74 m
27.02.2020
vt. 34,94 m
26.02.2020
vt. 32,80 m
abs kõrgus 33,0 m
abs kõrgus 33,0 m
abs kõrgus 33,0 m
36,18
K-16
35,79
K-17 36,20
PA-11
35,42
K-6
35,36
K-7 35,35
K-8 36,20
K-10
35,61
K-12
37,81
K-15
36,20
PA-10
36,64
K-3
34,94
K-4 35,30
K-5 36,10
PA-8(03)
Pr.13
Pr.28
Pr.29
Pr.30
Pr.13
Pr.14
Pr.25
0,2
4,0
St. Kr.
EL 1,5 9,2
K-16-1
3,8
0,2
St. Kr.
TL 5,8 15,9
K-17-1
4,4
0,2
St. Kr.
EL 1,1 24,9
K-6-1
0,2
St. Kr.
EL 2,5 2,6
K-7-1
0,2
0,1
0,6
2,5
3,4
2,4 2,5
2,0
2,4 2,6
St. Kr.
EL 2,7 8,3
K-8-1 St. Kr.
EL 4,5 2,4
K-10-1
5,4
0,3
St. Kr.
EL 4,4 6,0
K-12-1
0,5
6,0
0,2
St. Kr.
EL 3,2 -
K-15-1
St. Kr.
EK 3,4 38,6
K-3-1
St. Kr.
TL 6,9 10,8
K-4-1 St. Kr.
EL 1,9 9,7
K-5-1
0,1
4,4
0,1
5,5
0,2
2,1
0,6
2,6
7,5
7,1
7,5
5,3
2,5
6,6
27.02.2020
vt. 33,09 m
Proovitud intervall, mSügavus maapinnast, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Kaevandi sügavus, m
0 200 m100
Kasvukiht
Täiteliiv
Ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Külgneva mäeeraldise piir
teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise
Katastriüksuse piir ja tunnus
Kaitsevöönd
Liiv, huumuserikas
Saviliivmoreen
Liivsavimoreen
EK - ehituskruus TL - täiteliiv EL - ehitusliiv Savi- ja tolmusisaldus, % Kruusa sisaldus, % Proovi number
Kruus
abs 33,0 m
Kaevandamise järgne veetase,
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
I - I' ... IV - IV'
Geoloogilised läbilõiked
V 1 : 100
H 1 : 2000
Graafiline lisa 2/3
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Lääne Teed OÜ
1:5 vastab kaldele 12°
1:2 vastab kaldele 26°
Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus
24/4715
14.02.2024
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...IV-IV',
4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
44101:001:1538
kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
4 3 6 0 1 :0
0 1 :0
1 4 8
K a o p a lu k ru
u s a k a rj ä ä r 2
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
7 7 6 0 1 :0
0 3 :0
3 9 7
P ii rs
a lu m
e ts
k o n d 5
6
44101:001:1538 Kaopalu kruusakarjäär 3
4 3 6 0 1 :0
0 1 :0
1 4 9
K a o p a lu k ru
u s a k a rj ä ä r 1
Plokk 2 aT
Plokk 16 aT
Plokk 2 aT Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
P lo
k k 8 a
T
Plokk 8 aT
P lo
k k 7 a
T
P lo
k k 7 a
T
Plokk 2 aT
Plokk 15 aT
Plokk 15 aT
Plokk 16 aT Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Plokk 14 aT
Suudme abs kõrgus, m
Kaevandi nrK-20
35,39
0,2
2,3
2,5
St. Kr.
EL 4,9 2,0
K-20-1
35.36
35.46
35.31
37.77
35.56
36.47
35.73
36.21
41.66 42.63 43.18
37.1239.87
36.49
33.93
36.76 34.12
37.20
35.57
36.61
Kruus
K ru
u s
K ru
u s
Pinnas
Kruus
K ru
u s
Kruus
P in
n a s e h u n n ik
43.39 43.39
38.58 39.02
39.85 39.27
38.01
38.73
3 8 .3 8
39.18
43.66
40.67
36.52
36.03
35.70
35.83
35.28
38.60
34.95
39.14
39.04
38.89
35.82
39.23
35.57
37.47
36.52
41.2242.77
45.54
35.55
43.93
44.85
44.70
39.57
45.71
43.79
3 5 .7 0
35 .3 1
35.1 2
34.96
35.13
34.91
35.81
35.77
35.94
35.91
35.94
35.80
35.85
35.83
35.94
35.72
35.74
35.70
36.27
37.70
37.17
38.07
36.26
35.82
36.13
35.83
36.88
36.20
35.65
36.39
35.75
35.75
35.86
36.19
35.94
35.75
35.77
36.90
35.81
35.70
34.43
37.74
36.47
34.90
3 2 .0
9
3 2 .0
2 3 4 .3
33 4 .3
1
34.16
35.65 34.90
35.07 36.06
35.83 34.50
36.12
34.96
36.2035.11
37.33
36.21 34.04
36.28 36.29
35.41 36.60
36.48
35.69 36.63
36.05
34.17
35.06 34.45
34.77
34.18
34.99
35.25
34.31 35.18
36.88
35.33 36.58
35.25 36.54
36.4935.85
35.73
35.18
35.34
35.60
35.13
35.91
35.81
36.00
35.99
35.32
35.24 35.25
35.67
35.92
42.60
42.91
42.95
42.91
40.63
41.63
42.55
42.74
42.73
42.12
42.58
42.1342.00
42.98
42.74
42.24
41.97 41.84
42.28 42.34
41.78
4 2 .7
1 4 2 .7
9
4 1 .3
4
3 7 .2
5
3 5 .8
1
3 6 .4 0
4 0 .2
8
3 5 .4 9
36.02
3 8 .2 6
36.06 36.37
36.77 35.00
3 8 .8
9
3 3 .5
2
35.25
35.43
32.92
35.37
35.36
32.84
35.09
32.5932.89 34.22
32.81 34.8434.8333.21
34.15
32.22
35.24
32.97
33.1134.02
33.1934.41
38.12
36.91
33.72
35.18
35.41
35.47
35.43
35.23
35.69
36.07
4 1 .1 7
35.19
35 .5 9
35.83
46.67
4 4 .3
7
34.98
35.14
45.06
34.72 34.84
34.99
35.70
45.94
36.77
35.76
45.56
38.65
35.16
35.81
3 5 .6 7
3 6 .2 5
3 5 .6 9
36.20
3 6 .2
6
40 .3 4
4 0 .1
1
41.28
3 9 .3
1
3 6 .2
6
3 5 .9 3
35.92
36.12
42.85
43.28 42.71
43.26 42.89
43.09 42.46 42.72
4 1 .4
1
43.25
43.13
43.16
43.47
43.05
43.18
42.90
42.90
42.48
42.55
42.20
43.24
36.74
36.66
37.74
37.16
36.56
35.98
3 9 .8
4
35.31
35.71
36.56
35 .62
36.37
35.66 35.52
35.30 35.81
35.18
37.56 37.31
35.73
36.41
43601:001:0149
Kaopalu kruusakarjäär 1
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
3 3
3 4
3 1
31
32
32
3 2
32
3 2
32
3 2
32
3 2
33
33
33
33
33
3 3
33
33
33
3 3
33
3 3
3 4
34
3 4
34
3 4
34
34
34
34
34
3 4
34
34
3 5
35
35
3 5
35
3 5
35
35
35
35
35
35
3 5
36
3 8
3 8
39
40
42
43
44
45
45
36
35
3 7
3 9
3 8
3 6
44 43
4 3
42
7
38
39
37
37 3 2
2 9
3 1
3 1
32
3 0
3 0
3 1
2 9
3 0
3 2
3 1
33
30
3 0
31
33 31
32
33
3 1
3 2
3 1
32
1
2
3 4 5
6
8 9
10 11
12 13
14
1516
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
2829
30
31
32
3334
35
36
3738
39
40
41
42
43 44
4546 47 48
49
50
51
52
1'
'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10' 11'
12' 13'
15' 16'
17'
18'
19'
20' 21'
22'
23'
24'
25'
26'
27'
28'29'
30'
31'
32'
33' 34'
35'
36'
7'
38'
39'
40'
1'
42'
43'
44'
4 '
46'
47' 48'
49'
50'51'
52'
0 200 m100 OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891
- Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan,
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 .
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Lääne Teed OÜ
Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond
Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kaopalu IV liivakarjäär
24/4715
03.09.2025
Graafiline lisa 3/3
1 : 2000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kruusakarjäär 3
Kaopalu
44101:001:1538
Kaitsevöönd
Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
Korrastatud ala plaan
Kaardileht nr 6224 (Palivere)
Tekkiv tehisveekogu abs kõrgusel 33,0 m, pindala 17,0 ha
6 537 000
4 9 5 6
0 0
4 9 5 8
0 0
4 9 6 0
0 0
4 9 6 2
0 0
4 9 6 4
0 0
4 9 5 4
0 0
6 537 000
4 9 6 2
0 0
77601:003:0342
Kaopalu karjäär
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
Kaopalu kruusakarjäär 2
Kaopalu kruusakarjäär 3
77601:003:0287
Piirsalu metskond 57
44101:001:1547
Piirsalu metskond 56
44101:001:1548
Kaopalu kruusakarjäär 4
44101:001:1539
Piirsalu metskond 56
44101:001:1547
Kaopalu kruusakarjäär 5
43601:001:0148
77601:003:0580
Kaopalu karjäär
44101:001:1538 44101:001:1538
Kaopalu kruusakarjäär 3
Plokk 8 aT Plokk 7 aT
Plokk 6 aT Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
Plokk 12 aR
Plokk 9 aT
Plokk 13 aT
Plokk 11 aT Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 4 aT
kruusakarjäär
Kaopalu
Plokk 4 aT
Plokk 10 aT Plokk 9 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 16 aT Plokk 15 aT
kruusakarjäär Kaopalu III
kruusakarjäär Kaopalu III
Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
Plokk 14 aT Plokk 2 aT
koordinaadid
Nr X Y
1 6 536 884,64 495 516,02
2 6 536 890,00 495 642,94
3 6 536 634,22 495 649,75
4 6 536 638,34 495 910,85
5 6 536 642,67 496 177,59
6 6 536 872,66 496 165,38
7 6 536 877,71 496 323,14
8 6 536 919,28 496 320,75
9 6 536 924,78 496 433,78
10 6 536 912,14 496 434,55
11 6 536 912,14 496 446,31
12 6 536 925,50 496 448,54
13 6 536 927,01 496 479,62
14 6 536 880,43 496 487,78
15 6 536 786,93 496 388,90
16 6 536 801,75 496 335,91
17 6 536 767,85 496 302,50
18 6 536 721,32 496 319,53
19 6 536 479,41 496 063,70
20 6 536 404,40 496 003,87
21 6 536 434,97 495 867,50
22 6 536 470,33 495 875,00
23 6 536 506,74 495 867,21
24 6 536 483,61 495 842,48
25 6 536 440,33 495 843,58
26 6 536 443,38 495 773,58
27 6 536 453,32 495 762,26
28 6 536 444,04 495 758,53
29 6 536 448,64 495 653,01
30 6 536 529,18 495 651,95
31 6 536 602,77 495 609,62
32 6 536 588,87 495 591,96
33 6 536 522,51 495 634,87
34 6 536 522,50 495 483,27
35 6 536 619,91 495 474,80
36 6 536 611,42 495 451,11
37 6 536 522,50 495 449,70
38 6 536 522,49 495 362,93
39 6 536 602,74 495 362,10
40 6 536 660,40 495 361,50
41 6 536 760,63 495 408,45
42 6 536 813,16 495 519,09
43 6 536 825,10 495 518,57
44 6 536 825,77 495 533,71
45 6 536 848,77 495 533,31
46 6 536 848,84 495 517,56
Pindala 22,17 ha
47 6 536 828,55 496 244,65
48 6 536 828,55 496 272,64
49 6 536 808,70 496 284,95
50 6 536 764,22 496 259,03
51 6 536 776,69 496 243,80
52 6 536 807,70 496 234,19
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide
N
36
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Lääne Teed (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaopalu IV liivakarjääri
mäeeraldisele. Lääne maakonnas Kaopalu IV uuringuruumis viidi 01.01.2022. a. seisuga läbi
geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14
aT ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on
tagada mitmete riigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja
põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss.
Kaopalu IV liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest
taristuobjektidest planeeritud Ridala-Nigula kattega tee säilitusremont 3,1 ja 2,6 km pikkusel
lõigul, Taebla-Kullamaa kattega tee säilitusremont 1,2 km pikkusel lõigul, Liivi-Üdruma
kruusatee remont 7,2 km pikkusel lõigul ja Saaniku- Martna kruusateed remont 6,9 km pikkusel
lõigul, millega kaasneb piirkonna ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad
taotletavast Kaopalu IV liivakarjäärist edela suunal, kus käesoleval ajal puuduvad
olemasolevad täitematerjalide karjäärid. Piirkonda üldisemalt analüüsides on näha, et lisaks
kirdesuunale praktiliselt puuduvad ka karjäärid taotletavast alast lõunasuunal. Taotletava ala
kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali
transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel
täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale
kõige lähemal.
Taotletav ala kattub olemasoleva Kaopalu kruuskarjääri teenindusmaaga, mis kuulub samuti
taotlejale. Kaopalu kruusakarjääri teenindusmaa piire muudetakse kui käesolev luba välja
antakse.
Käesolevaga taotleb Lääne Teed OÜ Kaopalu IV liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15
aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse suurem osa
endise korrastamata karjääriala jääkvarust ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine
karjääriala.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Kaopalu IV mäeeraldis asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu
kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100%
maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-ministeerium ja volitatud asutuseks
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Logistiliselt jääb taotletav mäeeraldis Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9
ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldiseni viivad ja läbivad mitteavalikud teed
läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt Metsavahe tee (tunnus 7760354).
Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m kaugusel
idas. Lähimad majapidamised asuvad ~600 m kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed
ja ~800 m kaugusel läänes. Mäeeraldist läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702).
Mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär
(kaevandamisloa nr L.MK/330426). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb OÜ-le Hoovivara
kuuluv taotletav Kaopalu V liivakarjäär. Põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR
kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a).
Lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade hulka kuuluv Marimetsa
Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel läänes asub Silma (Palivere)
allikas. Mäeeraldise lõunaservast ~800 m kaugusel lõunas ja läänes asub Taebla jõgi
(VEE1104700).
Mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane
neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904
ja KLO9342897), Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905)
kasvukohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens
(tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja
KLO9342898) kasvukohad. Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia
riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-
mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur-
mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m
kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip;
keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Maardla registrikaart nr 0317 andmetel on maardlat uuritud kaheksal korral:
- Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste
tööde aruanne“ (R. Sinisalu, 1980, EGF 3729);
- Haapsalu TREV „Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kaopalu karjääri
laienduse geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (E. Valt, 1980, EGF 3739);
- AS ASBE „AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutus“ (U. Maiste, 1994, EGF
4875);
- V.Kattai (litsents TJA nr. 76) „Lääne Teedevalitsuse Kaopalu kruusakarjääri jääkvaru
arvutus (seisuga 01.01.1998.a.)“ (V. Kattai, 1998, EGF 5905);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal (varu
seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring läänemaal
(varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi
geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011.a.)“ (R. Sinisalu, 2011, EGF
8347);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru
osaliseks kaevandatavaks tunnistamine (varu seisuga 01.07.2012)“ (R. Sinisalu, 2012,
EGF 8414).
2022. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Kaopalu
kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.01.2022) “. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 28.12.2022 kirjaga nr
1-17/22/2813 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:
- plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3;
- plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3;
- plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3;
- plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3.
Mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 43,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m).
Katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt 0,3 m), välja arvatud ala
loodeosas, kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Katend on esindatud seinapuhastuses S-4
saviliimoreeniga. Kaevandites K-01, K-11, K-13…K-15 esineb tumepruun huumuserikas
peenliiv. Katend on esindatud valdavas osas kasvukihiga 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m).
Ala läbilõige koosneb glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikast ja
tumepruunist kruusast, kruusliivast ning jäme- kuni peenliivast, kohati tolmliivast (fIIIjr).
Kruusaosise sisaldus ja suurus vähenevad lamami suunas. Esinevad 5 - 20 cm suurusega
munakad ja veerised. K-10 kaevandis on ülemises intervallis on 0,5 m paksune pruuni
kruusliiva kiht, kus ei ole proovi võetud, kuid maavara ühtlase leviku tõttu on arvestatud
kasuliku kihi sisse. Kruusa ja liiva lamamiks on hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr).
Mäeeraldise kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud plokkide
kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,8 - 5,5 m (keskmiselt 3,6 m), sh veepealne varu
1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m).
Mäeeraldisel esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Lamami
moodustab saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega.
Viimased koos moreeniga moodustavad tingliku veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala
jt., 1969) ja mis eraldab pinnasevee pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri-
Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate
setete filtratsioonikoefitsient jääb tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/ööp.
Veetase asub maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) kõrgusel, asudes absoluut-kõrgustel
31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m). Arvestatakse veetasemega 33,0 abs m, kuna see on ka
markšeidermõõdistustega fikseeeritud Kaopalu kruusakarjääri veekogus. Kaopalu
kruusakarjääri veekogus tase on 32,97 m. Kasulik materjal on esindatud nii veepealse kui ka
veealuse varuna.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 22,17 ha.
Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud osaliselt Kaopalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokid
2, 14, 15 ja 16 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Kaopalu IV liivakarjääris lasuva materjali
ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse
tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley
PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 2.
Tabel 1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Kaopalu IV liivakarjääris (seisuga 31.12.2023)
Plokk Ploki
pindala, ha Maavara
Taotletav
varu, tuh m3
Kadu,
tuh m3
Kaevandatav
varu, tuh m3
2 aT
(veepealne) 18,78 ehitusliiv 481,08 25,58 455,50
14 aT
(veealune) 15,18 ehitusliiv 277,19 23,60 253,59
15 aT
(veepealne) 3,38 täiteliiv 106,48 30,70 75,78
16 aT
(veealune) 3,38 täiteliiv 59,83 17,08 42,75
Kokku 924,58 96,96 827,62
Taotletaval Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 827,62 tuh m3,
millest veealust varu 296,34 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on
seega ~69 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kaopalu IV
liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja
tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna mäeeraldis jääb Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla
põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldisele viivad metsateed
Metsavahe tee (tunnus 7760354) ja Karjääri tee (tunnus 7760323).
Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on
esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on 1,8 - 4,3 m
(keskmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4
m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe on hea (katenditegur 0,1).
Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning tumepruun huumuserikka peenliivaga.
Katendi maht mäeeraldisel on 63 tuh m3, millest kasvukihti 31 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb
vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida
katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle
teenindusmaal.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja
bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada
vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kaopalu IV liivakarjääris lasuv materjal
kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest
varust eraldi, siis seda tehakse.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis
kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee
taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus
liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega
ning transporditakse karjäärist välja.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest
allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaopalu
IV mäeeraldise korral on tegemist vana karjäärialaga, mis on looduslikult osaliselt taastunud.
Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine, mistõttu kaevandamise
mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine.
Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra
ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
frontaallaadur, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb
põhjapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist põhja suunda, linnulennult ~ 650m kaugusele Soeva
kinnistule (katastritunnus 77601:003:0590).
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset
(Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Kaopalu IV liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule
lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 50 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-
pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla
II kategooria segaalas päevase piirtaseme piire. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus
maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava
meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega
majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib
üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m
ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt
mõju ei avalda.
Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset
mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et
karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 69 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Kaopalu IV liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavas v liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest
tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas
asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Mäeeraldise lõunaserv kattub 0,30 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia
(teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas)
(tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala 62,02 ha). Varasema karjääri põhja
loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad, mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur
mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud
plokkidega kattuvaks osaks alla 1%. Kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga.
Mäeeraldise keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud
pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia
(kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua uut
kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud puistanguid
elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks värskeid nõlvu, kuhu
uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse talvitusaladele Aafrikasse ning kui
järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris on tingimused muutunud ebasobivaks,
otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul,
kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles
piirkonnas pesitsusajal (01.05 - 30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi
lõppedes kaitsealust liiki tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv
nõlv või puistang.
Taotletava mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens
(tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901,
KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu-kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse
liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003,
KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka mäeeraldise lõuna
suunas, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel. Loodeosal
asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood
KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest
eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise
eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb
teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik
ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava
eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav
taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses
nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
Taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
veekoguks.
Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 17,00 ha ning selle keskmine sügavus on
hinnanguliselt ca 3-4 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase
enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 33,0 m.
Mäeeraldise veepealsed osad jäetakse looduslikult taimestuma, mis soodustab kohaliku fauna
levikut.
Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele
vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva
püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus
pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks.
Mäeeraldisele teenindusmaale moodustatava looduslikult taastuva ala pind peab jääma tasane,
vältida tuleb sulglohkude teket.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Kaopalu IV liivakarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud
tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist
ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Kaopalu IV liivakarjääri korrastamise eeldatavaks
maksumuseks 22,17 x 2000 ≈ 45000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Merily Melts / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Lääne Teed
Karjääride projektijuht
Taotluse koostas 03.09.2025. a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Lääne maakonna Kaopalu
kruusamaardla registrikande muutmine
Lääne Teed OÜ esitas Maa-ametile Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ja
ehituskruusa aktiivse tarbevaru ja reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva ja
täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 12.12.2022, kirja registreerimise nr 9-
3/22/11295-5). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on
22.08.2019 korraldusega nr 1-3/19/1672 andnud Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu
loa nr L.MU/333395) ja varasemate uuringute geoloogilise andmestiku põhjal.
Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 2. ja 14.-16. plokk), mis paiknevad Lääne
maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel oleval katastriüksusel Kaopalu kruusakarjäär 3 (tunnus 44101:001:1538), mille
volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).
Aruandes moodustatud 2. ja 14. plokk hõlmavad Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse
reservvaru 2. plokki ning osaliselt ehituskruusa aktiivse reservvaru 1. plokki ja aktiivse tarbevaru
4. plokki. Aruandes moodustatud varuplokid asuvad suures osas Kaopalu IV uuringuruumi piires.
Varuplokkide edelaosa moodustati 0,87 ha ulatuses ja varuplokkide kirdeosa 1,85 ha ulatuses
väljapoole Kaopalu IV uuringuruumi. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt
põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest.
Ekstrapoleerimise tulemusena on moodustatud varuplokkide osad asuvad Kaopalu kruusakarjäär
3 katastriüksuse alal.
Aruandes moodustatud varuplokke läbivad metsateed nr 7760323 Karjääri tee ja nr 7760354
Metsavahe tee. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus, mille kohaselt võib nihutada Metsavahe
tee varuplokkide piirile. Kui Karjääri tee varuplokkide alalt likvideerida, siis Piirsalu metskond 57
kinnistule juurdepääsu säilitamiseks on vajalik truubi rajamine ligikaudsetele koordinaatidele
6536266/495884.
Aruandes moodustatud varuplokkidele jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium
ebracteatum (püst-linalehik; Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood)
KORRALDUS
28. detsember 2022 nr 1-17/22/2813
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 28.12.2022
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 27.12.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS § 53 lg 1
Teabevaldaja: Maa-amet
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
2
KLO9339001) ja Oxytropis pilosa (karvane lipphernes; EELIS koodid KLO9328875,
KLO9331203, KLO9342907, KLO9342906, KLO9338996, KLO9342913 ja KLO9328872)
kasvukohad. Samuti jäävad aruandes moodustatud varuplokkidele III kategooria kaitsealuste
liikide Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; EELIS koodid KLO9339002, KLO9342898,
KLO9339003, KLO9342899, KLO9342904, KLO9342901, KLO9342897, KLO9342900) ja
Orchis militaris (hall käpp; EELIS kood KLO9342905) kasvukohad ning Riparia riparia
(kaldapääsuke; EELIS kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas; EELIS
kood KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas, EELIS kood KLO9200148)
elupaigad. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti 13.09.2022 nr 12-1/22/16219-2 kiri, mille
kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi karvane lipphernes (Oxytropis pilosa ) asurkond
on Kaopalu karjäärialal väga esinduslik, olles tõenäoliselt Mandri-Eesti üks arvukamaid
esinemisalasid. Taimed on eksperdi juhendamisel võimalik asustada Kaopalu karjääriala teistesse
piirkondadesse koos pinnasega, kuid ümberasutamisele peab eelnema vastav ekspertiis. Soovitatav
on jätta karvase lippherne kasvukoht tunnusega KLO9342906 aktiivsest varust välja või neid
piirkondi mitte kaevandada, sest endise karjääri teevallil on hetkel väga head kasvutingimused.
Käpaliste (hall käpp ja tumepunane neiuvaip) ümberasustamine eeldab kindlasti ekspertarvamust
võimaliku ümberasustamiskoha ja metoodika leidmiseks. Vaatamata sellele, et neid liike esineb
karjääri piirkonnas, ei ole neid sinna puuduva mullakihi, orgaanilise katendi kihi olemasolu,
lämmastikurikkuse või võsastumise pärast lihtne asustada. Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid
aktiivse tarbevaru plokkide moodustamise ja nende arvele võtmise osas. Ala kasutamisel tuleb
arvestada Keskkonnaameti poolsete seisukohtadega kaitsealuste taimede kahjustamise
vältimiseks. Eeltoodud seisukohta saab arvestada kaevandamisloa taotluse koostamisel ja loa
andmisel.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks
ja täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Kaopalu kruusamaardla
Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2022 maavarade
registris Kaopalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu
järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 19,64 ha – 506 tuh m3 (aruandes 2. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 15,87 ha – 287 tuh m3 (aruandes 14. plokk,
allpool põhjavee taset, 2. ploki lamamis),
1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,40 ha – 108 tuh m³ (aruandes 15. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,40 ha – 60 tuh m³ (aruandes 16. plokk,
allpool põhjavee taset, 15. ploki lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0317) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Lääne Teed OÜ-le,
Keskkonnaametile, Lääne-Nigula Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
3
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla
Kaopalu IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022)
Töö nr 20/2891
Tallinn 2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/
Mäeinsener
Mari-Ann Mõtus /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
3
ANNOTATSIOON
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022).
Aruanne ühes köites, teksti 27 lk, 16 tekstilisa, 3 graafilist lisa ja digitaalsed lisad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn.
Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
geoloogilise uuringu loa L.MU/333395 alusel (kehtis kuni 21.08.2021. a). Uuringuruum,
teenindusala pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa
külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve
100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud
asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva maavara levikut, paksust,
kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamistingimusi.
Geoloogilise uuringu käigus rajati ekskavaatoriga 20 kaevandit ja kaks seinapuhastust.
Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks.
Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000.
Uuringuruumi katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt
0,3 m), välja arvatud ala loodeosas kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Kasvukihi
paksus on 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m).
Uuringuruumi kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud
plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,1 - 5,5 m (keskmiselt 3,4 m), sh
veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 1,3 m) ja veealune varu 0,2 - 5,4 m (keskmiselt
1,7 m). Kasuliku kihi materjal kvalifitseerub nii ehitus- kui ka täiteliivana. Lamamiks on
hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr).
Uuringupunktides avatud põhjavee tase jääb absoluutkõrgustasemelt 31,7 - 33,7 m
vahemikku, keskmiselt 33,0 m.
Uuringu tulemuste alusel eraldati Kaopalu IV uuringuruumi piires neli maavaravaru
plokki:
- plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3;
- plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3;
- plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3;
- plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3.
Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4
ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja maht:
- plokk 1 (pindala 3,49 ha) ehituskruusa passiivne tarbevaru 115 tuh m3;
- plokk 4 (pindala 1,79 ha) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 tuh m3.
Registrist soovitame kustutada moodustatud plokkidega täielikult pindaliselt kattuv
aktiivse reservvaru ploki 2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
4
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele
võtmiseks seisuga 01.01.2022. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maard-
late nimistusse ja Kaopalu kruusamaardla registrikaarti (nr 0317) sisse viia vastavad
muudatused.
Võtmesõnad: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kaopalu kruusamaardla, Kaopalu IV
uuringuruum, ehituskruus, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, geoloogiline uuring.
Koostas: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ........................... 8
3. MAARDLA UURITUS ..................................................................... 10
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ... 12
4.1 Kaevandite rajamine ........................................................................................ 12
4.2 Proovide võtmine ............................................................................................ 12
4.3 Topograafilised tööd ....................................................................................... 12
4.4 Laboratoorsed uuringud .................................................................................. 12
4.5 Kameraaltööd .................................................................................................. 13
4.6 Uuringu keskkonnamõju ................................................................................. 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED ................................................................................... 15
5.1 Geoloogiline ehitus ......................................................................................... 15
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................................... 16
6. MAAVARA KVALITEET ............................................................... 19
7. VARU ARVUTUS ............................................................................. 21
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................ 23
8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................... 23
9. KOKKUVÕTE .................................................................................. 26
10. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 27
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333395 ............................................................ 28
2. Kaevandite kataloog ............................................................................................. 31
3. Kaevandite geoloogilised kirjeldused................................................................... 33
4. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog........ 40
5. Labori katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER).......................................... 42
6. Uuringuruumi ja varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindalad .................... 46
7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 48
8. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 50
9. Maavara koguse koondtabel ................................................................................. 55
10. Kaevandite likvideerimise akt .............................................................................. 57
11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...................................................................... 61
12. Korrastamise akti heakskiitmine .......................................................................... 63
13. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvamus ......................................................... 67
14. Keskkonnaameti arvamus ..................................................................................... 68
Varu kinnitamise käskkiri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
6
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’...IV - IV’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100
3. Geoloogilised läbilõiked V - V’...IX - IX’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100
DIGITAALSED LISAD
1. Moodustatud plokkide ruumikujud.
2. Isojooned:
- Maapind.dgn (maapinna samakõrgusjooned);
- Katend.dgn (katendi lamami samakõrgusjooned);
- Lamam (Plokk 2 aT).dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned);
- Lamam (Plokk 14 aT).dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
7
1. SISSEJUHATUS
Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Lääne
Teed OÜ tellimusel Keskkonnaameti 22.08.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa
L.MU/333395 alusel (tekstilisa 1).
Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi ja selle lähiümbruses
kinnistu Kaopalu kruusakarjäär 3 (44101:001:1538, endine 43601:001:0147) piires
geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning
kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et
hiljem taotleda antud maa-alale maavara kaevandamise luba.
Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati kakskümmend (20) kaevandit ja kaks (2) seina-
puhastust. Uuringupunktidest võeti kokku kakskümmend kolm (23) proovi terastikulise
koostise määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud
laboratooriumites. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine
mõõtkavas 1 : 2000.
Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 26.-27.02.2020. a
geoloogiainsenerid Mari-Ann Mõtus ja Kadri Mikkelsaar. Topograafilise mõõdistamise
tegi 28.02.2020. a geodeet Arles Tehu. Geoloogilise uuringu aruande ja graafilised lisad
koostas mäeinsener Annika Vohta.
Maavaravaru jääkvaru uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järve-
lubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste
kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Kaopalu IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas,
Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus
44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-
ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Logistiliselt jääb uurignuruum Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9
ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Uuringuruumini viivad ja läbivad
mitteavalikud teed läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt
Metsavahe tee (tunnus 7760354) (tekstilisa 13).
Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m
kaugusel idas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumi teenindusalast ~600 m
kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed ja ~800 m kaugusel läänes. Uuringu-
ruumi läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702).
Uuringuruumist vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär
(kaevandamisloa nr L.MK/330426). Uuringuruumis vahetult edelasse jääb OÜ-le
Hoovivara kuuluv Kaopalu V uuringuruum (kehtiv kuni 01.06.2023). Uuringuruumist
põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba
nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a).
Uuringuruumi lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade
hulka kuuluv Marimetsa Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel
läänes asub Silma (Palivere) allikas. Uuringuruumi lõunaservast ~800 m kaugusel
lõunas ja läänes asub Taebla jõgi (VEE1104700).
Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse
liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid
KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897), Orchis
militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Ida ja kirdeosas
asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip;
keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad.
Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke;
keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas;
keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas;
keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m kaugusel
asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip;
keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad.
Uuringuruumi piires esinevad II kategooria kaitsealuse liigi Oxytropis pilosa (karvane
lipphernes; keskkonnaregistri koodid KLO9342913, KLO9328875, KLO9338996,
KLO9331203, KLO9342906 ja KLO9342907) kasvukohad ja II kategooria kaitsealuse
liigi Thesium ebracteatum (püst-linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9339001)
kasvukohad.
Ala lähiümbruses asuvad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium ebracteatum (püst-
linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9342928), Oxytropis pilosa (karvane lipphernes;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
9
keskkonnaregistri kood KLO9328872) ja Dracocephalum ruyschiana (sile tondipea;
keskkonnaregistri kood KLO9338999) kasvukohad.
Uuringuruumi teenindusala pindala on 23,15 ha, mille ligikaudsed mõõtmed on
600 × 200 m. Uuringuruumi puhul on osaliselt tegemist vana karjääriga, kus on
varasemalt kaevandatud ning osaliselt metsamaaga. Uuringu käigus tehtud topo-
graafilise mõõdistuse andmetel on sealne maapinna reljeef ebatasane.
Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6224 (Palivere). Ala keskosa
geograafilised koordinaadid on 58 58' 5,41'' pl ja 23 55’ 41,19'' ip.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
10
3. MAARDLA UURITUS
Kaopalu IV uuringuruum kattub 3,08 ha ulatuses Kaopalu kruusamaardlaga. Maardla
registrikaart nr 0317 andmetel on maardlat uuritud kaheksal korral:
- Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-
hinnanguliste tööde aruanne“ (R. Sinisalu, 1980, EGF 3729);
- Haapsalu TREV „Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kaopalu karjääri
laienduse geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (E. Valt, 1980, EGF 3739);
- AS ASBE „AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutus“ (U. Maiste, 1994, EGF
4875);
- V.Kattai (litsents TJA nr. 76) „Lääne Teedevalitsuse Kaopalu kruusakarjääri jääkvaru
arvutus (seisuga 01.01.1998.a.)“ (V. Kattai, 1998, EGF 5905);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal (varu
seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring läänemaal
(varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi
geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011.a.)“ (R. Sinisalu, 2011, EGF
8347);
- OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru
osaliseks kaevandatavaks tunnistamine (varu seisuga 01.07.2012)“ (R. Sinisalu,
2012, EGF 8414).
1978 - 79. a. tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Läänemaal liiva ja kruusa otsingu-
hinnangutöid, mille käigus uuriti ka Kaopalu karjääri põhja ja karjääri lähiümbrust
jääkvarude hindamiseks. Uuringu käigus rajati põhja-lõunasuunaliste profiilidena
puuraugud ligikaudu 400 m vahedega, puuraukude vahekaugus profiilil 50 - 130 m ning
sügavusega 3 - 12 m.
1979. aastal teostas Haapsalu TREV 3,0 ha suurusel alal geoloogilisi uurimistöid
mäeeralduse laiendamiseks. 1979.a. novembris puuruti uuritavale alale 3 puurauku, mis
lõpetati lamamis. Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks oli 5,6 - 11,7 m.
1994. a AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutuse. Uuring teostati tolleaegsel
mäeeraldisel 3,4 ha pindalal. Kasutati ala ja selle vahetusse lähedusse rajatud kümne (10)
puuraugu andmeid. Varu kinnitati aktiivse ja passiivse tarbevaruna.
1997. a. tegi FIE V. Kattai Lääne Teedevalitsuse tellimusel Kaopalu karjääri lõunosas
4,82 ha suuruse taotletava mäeeraldise uuringu. Uuringu käigus võeti 7 proovi, sh 4
seinapuhastustest ja 3 šurfidest, topoplaan koostati mõõtkavas 1 : 1000. Varu arvutati
pealpool veetaset.
2003 - 2004. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Lääne Teed OÜ tellimusel Kaopalu
kruusakarjääri põhjaosas 5,90 ha suuruse ala täienduuringu, mille käigus rajati 13
puurauku ja seinapuhastust, võeti 18 proovi, topoplaan koostati mõõtkavas 1 : 1000.
Ehituskruusa aktiivne tarbevaru arvutati 5,90 ha suurusel pindalal.
2007 - 2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Lääne Teed OÜ tellimusel järjekordse
Kaopalu karjääripõhja uuringu. Kaopalu II uuringuruumi teenindusala, mille pindala oli
7,80 ha, jäi Lääne Teed OÜ Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lõuna ja ida
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
11
poole. Uuringualale rajati 13 puurauku ja 1 seinapuhastus, võeti 37 proovi, koostati
topoplaan mõõtkavas 1 : 1000.
2010 - 2011. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus AS Kiirkandur tellimusel Kaopalu III
uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus koostati topoalus mõõtkavas 1 : 1000,
rajati 20 puurauku ja üks seinapuhastus, laboriuuringuteks võeti 48 proovi.
2012. a valmis AS-i Kiirkandur tellimusel Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru
(pindalal 0,64 ha) osaliseks kaevandatavaks tunnistamise aruanne. Seletuskirja
koostamisel kasutati 1980., 2008. ja 2011. a geoloogilise uuringu andmeid. Täiendavaid
geoloogilisi uuringutöid ei tehtud. Topoalusena kasutati Kaopalu III uuringuruumi
geoloogilise uuringu käigus koostatud topoalust mõõtkavas 1 : 1000.
Tabel 3.1 Kaopalu IV uuringuruumi vahetus läheduses asuvate varasemate puuraukude
andmed
Kaevandi nr Suudme abs
kõrgus EH, m
Katendi paksus,
m
Kasuliku kihi
paksus, m Rajamise aasta
PA-8* 36,1 - 6,6
2003. a puurauk PA-9* 35,7 - 6,2
PA-10* 38,5 - 7,5
PA-1 36,0 0,3 7,2
2007. a puurauk
PA-3 35,7 - 7,5
PA-4 36,2 - 7,5
PA-5 35,5 - 6,8
PA-7 35,6 - 6,7
PA-8 36,8 - 4,3
PA-9 35,2 - 7,2
PA-10 36,2 0,6 6,9
PA-11 36,2 - 7,5
Joonis 3.1 Kaopalu IV uuringuruumiga kattuvad Kaopalu kruusamaardla plokid
(Aluskaart: Maa-amet 2020)
Käesolev uuringuruum kattub osaliselt Kaopalu kruusamaardla (registrikaart 0317)
aktiivse tarbevaru plokiga 4 ja ning täielikult aktiivse reservvaru plokiga 1 ja 2
(joonis 3.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
12
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Keskkonnaameti 22.08.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loas (L.MU/333395),
kehtivusajaga kuni 21.08.2021. a, oli lubatud uurimissügavuseks kuni 15 meetrit.
Uuringuga oli lubatud kaevata kuni 30 kaevandit ning puurida kuni 30 puurauku. Hüdro-
geoloogilistest töödest oli lubatud veetasemete mõõtmised.
4.1 Kaevandite rajamine
Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku määramiseks kaevati uuringuruumi
kakskümmend (20) kaevandit ja kaks (2) seinapuhastust. Kaevamiseks kasutati
26. - 27.02.2020. a geoloogilise uuringu välitööl 27,5 tonnist roomikekskavaatorit
Kobelco SK210 LC-6. Uuring teostati kasuliku kihi lamamini või ekskavaatori
maksimaalse ammutussügavuseni. Kasuliku kihi lamam avati kaheksas kaevandis.
Kaopalu IV uuringuruumi rajatud uuringuvõrk vastab tarbevaru uurituse tasemele ehk
kaevandite vaheline kaugus ei ületa 200 meetrit. Uuringupunktide sügavused jäid
vahemikku 0,8 - 5,8 m (keskmiselt 3,2 m). Kõikides uuringupunktides fikseeriti
põhjavee ilmnemisel selle tase ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks,
iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Veeproove ei võetud.
4.2 Proovide võtmine
Proovide võtmiseks tõsteti kaevanditest materjal kopaga puistangutesse, kust võeti kogu
kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa ühest kaevandist kuni neli proovi.
Kaevamisega välja tõstetud materjali ei rikutud ning uuringuaukudest võetud proovid
olid esinduslikud iseloomustamaks maavara kvaliteeti.
Välitöödel võeti 20 kaevandist ja 2 seinapuhastusest kokku 23 proovi terastikulise
koostise määramiseks, pikkusega 0,8 - 5,8 m (keskmiselt 3,3 m). Proovide üldpikkus oli
72,9 m.
4.3 Topograafilised tööd
Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 28.02.2020. a.
Mõõdistamistööd (GPS-mõõdistus) tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas
1 : 2000. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000
süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i
(litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde
seletuskirjas (tekstilisa 7).
4.4 Laboratoorsed uuringud
Kõik terastikulise koostise määramise proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER
laboratooriumis (EAK L202). Liiva terastikulise koostise määramiseks kasutati
standardile EVS-EN 933-1 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 63; 31,5; 16; 8; 4; 2; 1;
0,5; 0,25; 0,125; 0,063 mm. Vastavalt geoloogilise uuringu korrale lisati sõelad 125; 80;
40; 20; 12,5; 6,3 mm. Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud
tekstilisades 4 - 5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
13
4.5 Kameraaltööd
Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute
andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks,” mille alusel liiva kästiletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele
põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%.
Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täiteliiva.
Ehituskruusana käsitletakse, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <12%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) >35%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem.
Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan koos
geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised
läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i. Pinnamudelid ja mahu-
määrangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga.
4.6 Uuringu keskkonnamõju
Geoloogilise uuringu välitööde tegevus (topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine
ning nende likvideerimine) ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda.
Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator olid tehniliselt korras. Geoloogilise
uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei
reostatud. Samuti arvestati kaevandite rajamisel uuringuruumi piiresse jäävate II ja III
kaitsekategooria liikide ausokohtadega.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks
eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid likvideeriti kohe pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks
kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning
taastati uuringueelne seisund (foto 4.1 ja 4.2). Likvideerimise kohta on koostatud akt,
mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (tekstilisa 12).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
14
Foto 4.1 Likvideeritud kaevand K-05,
58˚58'10,52" pl, 23˚55’22" ip (Mõtus,
Mari-Ann; 26.02.2020. a)
Foto 4.2 Likvideeritud kaevand K-16,
58˚58'15,5" pl, 23˚56,5,32" ip (Mõtus,
Mari-Ann; 26.02.2020. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
15
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
5.1 Geoloogiline ehitus
Kaopalu kruusamaardla paikneb ulatusliku ida-läänesuunalise levikuga Riisipere-
Palivere oosiahelal. Maa-ameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 400 000
alusel levivad kavandatava tegevuse ala põhjaosas glatsiofluviaalsed- ehk
liustikujõesetted ning lõunaosas jääjärvelised setted limnoglatsiaalsed setted (joonis
5.1).
Joonis 5.1 Pinnakatte levik Kaopalu IV uuringuruumis (aluskaart: Maa-amet, 2020)
Käesolevas töös kasutatakse geoloogilise ehituse kirjeldamiseks 20 kaevandi ning 2
seinapuhastuse andmeid, mis rajati 2020. a talvel kasuliku kihi leviku ja kvaliteedi
määramiseks.
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 43,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m).
Uuringuruumi katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt
0,3 m), välja arvatud ala loodeosas kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Katend on
esindatud seinapuhastuses S-4 saviliimoreeniga. Kaevandites K-01, K-11, K-13…K-15
esineb tumepruun huumuserikas peenliiv. Katend on esindatud valdavas osas kasvu-
kihiga 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Kaevandis K-02 katendit ei esine.
Uuritud ala läbilõige koosneb glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega
beežikast ja tumepruunist kruusast, kruusliivast ning jäme- kuni peenliivast, kohati
tolmliivast (fIIIjr). Kruusaosise sisaldus ja suurus vähenevad lamami suunas. Esinevad
5 - 20 cm suurusega munakad ja veerised. K-10 kaevandis on ülemises intervallis on
0,5 m paksune pruuni kruusliiva kiht, kus ei ole proovi võetud, kuid maavara ühtlase
leviku tõttu on arvestatud kasuliku kihi sisse. Kruusa ja liiva lamamiks on hall
liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr).
Uuringuruumi kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud
plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,8 - 5,5 m (keskmiselt 3,6 m), sh
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
16
veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt
1,7 m).
Foto 5.1 Kaevandis K-02 esinev kruus
munakate ja veeristega 58˚58'13,98" pl,
23˚55'23,55" ip (Mari-Ann Mõtus,
26.02.2020. a)
Foto 5.2 Kaevandis K-10 esinev kruusliiv
ja peenliiv 58˚58'6,58" pl, 23˚55'40,47" ip
(Mari-Ann Mõtus, 26.02.2020. a)
Foto 5.3 Kaevandis K-16 esinev
kruusliiv 58˚58'14,5" pl, 23˚56'5,32" ip
(Mari-Ann Mõtus, 26.02.2020. a)
Foto 5.4 Kaevandis K-14 esinev
hallikaspruun ja beež peenliiv
58°58′4.365″, 23°55′56.569″ (Mari-Ann
Mõtus, 26.02.2020. a)
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Uuringuruumi teenindusalal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub
sadevetest. Lamami moodustab saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise
tekkega aleuriitide ja savidega. Viimased koos moreeniga moodustavad tingliku
veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala jt., 1969) ja mis eraldab pinnasevee
pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist.
Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate setete filtratsioonikoefitsient jääb
tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/ööp.
Maa-ameti kaardirakenduses oleva hüdrogeoloogia kaardi 1 : 400 000 alusel levivad
kavandatava tegevuse alal karbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5 - 2,0 l/s*m. Eesti
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
17
põhjavee kaitstuse kaardi 1 : 400 000 alusel jääb kavandatava tegevuse ala nõrgalt
kaitstud põhjaveega piirkonda (joonis 5.2).
Joonis 5.2 Põhjavee kaitstus Kaopalu IV uuringuruumis (aluskaart: Maa-amet, 2020)
Pinnasevee taseme langus on lõuna suunas. Varasmealt on rajatud Kaopalu karjäärist
Kaopalu kraav (VEE1104702), mis läbib uuringuruumi. Lääne Teed OÜ on väljastatud
vee erikasutusluba nr L.MK/330426 Kaopalu mäeeraldise karjäärivee ära juhtimiseks.
Karjääri veed suunatakse Kaopalu kraavi (Kaopalu kruusakarjääri väljalask LA085), mis
umbes 670 m pärast suubub Taebla jõkke. Kaopalu mäeeraldise karjäärivee juhtimisel
suublasse järgitakse keskkonnamõju hindamise aruandes (Petersell, V., All, T. jt 2009)
välja toodud leevendusmeetmeid.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti käesoleva uuringu raames põhjavee taseme
mõõtmised kõikides kaevandites, kus esines põhjavesi. Veetase fikseeriti 17 kaevandis.
Veetase asub maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) kõrgusel, asudes absoluut-
kõrgustel 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m; joonis 5.3). Kaopalu kruusakarjääri veekogu
tase on 32,97 m. Kasulik materjal on esindatud nii veepealse kui ka veealuse varuna.
Põhjavee taseme looduslik kõikumine on väike (<1 m).
Tabel 5.1 Uuringuruumi keskmise põhjavee taseme arvutamise andmed
(26.-27.02.2020)
Uuringupunkti
nr
Suudme abs
kõrgus, m
Lamami abs
kõrgus, m
Veetase maa-
pinnast, m
Veetaseme abs
kõrgus, m
K-1 43,02 41,62 - -
K-2 35,20 32,70 2,1 33,104
K-3 36,64 32,24 2,9 33,742
K-4 34,94 29,44 - -
K-5 35,30 31,50 2,5 32,797
K-6 35,42 31,02 2,2 33,219
K-7 35,36 32,96 2,4 32,955
K-8 35,35 33,35 - -
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
18
Uuringupunkti
nr
Suudme abs
kõrgus, m
Lamami abs
kõrgus, m
Veetase maa-
pinnast, m
Veetaseme abs
kõrgus, m
K-9 35,41 33,31 2,1 33,305
K-10 36,20 33,70 - -
K-11 35,92 30,12 - -
K-12 35,61 29,91 3,9 31,713
K-13 35,36 31,56 - -
K-14 36,79 32,59 4 32,791
K-15 37,81 31,81 4,8 33,013
K-16 36,18 32,18 2,8 33,378
K-17 35,79 31,99 2,3 33,494
K-18 36,64 32,04 4,6 32,036
K-19 35,42 31,52 2,3 33,122
K-20 35,39 33,09 2,3 33,09
S-3 41,49 38,79 - -
S-4 39,55 37,45 - -
Keskmine 36,6 32,9 2,9 33,0
5.3 Kaopalu IV uuringuruumi hüdroisohüpside skeem (aluskaart: Maa-amet, 2020)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
19
6. MAAVARA KVALITEET
Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2020. a geoloogilise uuringu
kaevanditest võetud proovide tulemusi. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused
ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 4 ja kokkuvõtlikud tulemused on
tabelis 6.1. Kokku on uuringuruumi piires kasutatud kasuliku kihi iseloomustamiseks ja
kvaliteedi määramiseks 23 proovi laboratoorsete analüüside tulemusi, millest kasulikku
kihti jääb 20.
Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad kaevanditest võetud kasulikule kihile vastava 23
proovi põhjal EVS-EN 933-1 standardi alusel on kruusa sisaldus uuringuruumis
vahemikus 0,8 - 38,6% (keskmiselt 10,7%). Liiva sisaldus on 56,3 - 97,2% (keskmiselt
84,4%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus on vahemikus 1,1 - 23,2% (keskmiselt
4,9%).
Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Kaopalu IV uuringuruumis
Maavara Ehitusliiv
Proovide arv 23
Proovide pikkus, m 72,9
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 56,3 - 97,2 (keskmine 84,4)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 0,0 - 38,6 (keskmine 10,7)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 - 23,2 (keskmine 4,9)
Laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal kvalifitseerub uuringuruumi piires
lasuv maavara ehitusliivale (68%) esitavatele nõuetele, mõned proovid täiteliivale (12%)
ja ehituskruusale (12%). Kasuliku kihi levikuala piires kvalifitseerub ehitusliivale (81%)
esitavatele nõuetele, mõned proovid täiteliivale (15%) ja ehituskruusale (4%).
Vastavalt maavara kvaliteedi levikule moodustati ala keskosas ehitusliiva plokk ning
lääne- ja idaosas täiteliiva plokid. Veepealse ja veealuse varu vahepiir on uuringuaegne
keskmine veetaseme abs kõrgus 33,0 m. Plokid ei ole moodustatud kogu uuringuruumi
piires ning osaliselt ka uuringuruumist väljas (selgitus peatükis 7). Moodustatud
ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 aT ja 14 aT kvaliteedi kirjeldamiseks on kasutatud
15 kaevandi (K-2, K-5…K-16, K-19, K-20) proovide andmeid.
Tabel 6.2 Materjali põhinäitajad moodustatud aktiivse tarbevaru plokkides 2 aT ja 14 aT
Maavara Ehitusliiv
Proovide arv 15
Proovide pikkus, m 50,7
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 60,2 - 97,2 (keskmine 89,1)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 0,0 - 38,5 (keskmine 8,0)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 - 4,9 (keskmine 2,9)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
20
Moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT ja 16 aT kvaliteedi kirjeldamiseks
on kasutatud kahe kaevandi ja ühe seinapuhastuse (K-4, K-17, S-4) proovide andmeid.
Tabel 6.3 Materjali põhinäitajad moodustatud aktiivse tarbevaru plokis 15 aT ja 16 aT
Maavara Ehitusliiv
Proovide arv 3
Proovide pikkus, m 10,1
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 78,3 - 94,0 (keskmine 82,1)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 1,3 - 15,9 (keskmine 11,6)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 4,7 - 6,9 (keskmine 6,3)
Kaopalu IV uuringuruumi materjal sobib kasutamiseks teedeehituses teetammide ja
aluspindade täitematerjalina, kattekihtides ning asfaltsegude koostises, ehitusmaterjali-
tööstuses ja ehitustel betooni ning segude valmistamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
21
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1) ja
2020. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute
tulemused. Kasuliku kihi iseloomustamiseks kasutati 2020. a 17 kaevandi ja ühe
seinapuhastuse andmeid (K-2, K-4…K-17, K-19, K-20, S-4).
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Nimetatud
programm arvestab maapinna, lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid
muutusi. Koostati maapinna, kattepinnase ja kasuliku kihi lasumi mudelid. Nimetatud
mudelite alusel arvutati moodustatud plokkide varu maht. Eraldi arvutati ka koostatud
mudelite alusel katendi maht. Mulla maht plokkide piires on arvutatud keskmiste
paksuste põhjal (tekstilisa 8). Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide
piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 6 ja graafilisel lisal 1.
Maavara arvutust ei tehtud kogu uuringuruumi teenindusala 23,15 ha pindalal. Plokkide
moodustamisel on lähtutud esmalt maavara levikust ja kvaliteedist. Ploki piirest jäeti
välja loodeosas olev ala, kus kaevandites esineb kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldus
(K-1, K-18). Samuti jäeti välja ala, kus kasuliku kihi peal lasub suur saviliivmoreeni
puistang, mille teisaldamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Loodenurgas kattub
uuringuruum osaliselt ka mittetulundusühingu Motoklubi Lääne krossirajaga, mis on
samuti jäetud varu arvutuse alast välja.
Varu arvutuse ala piires on ekstrapoleeritud uuringuruumi piiripunktide 13 - 17 ja
22 - 25 juures moodustatud ploki piiri vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a
määruse nr 52 § 9 lõikes 6 sätestatule lubatud 100 meetri ulatuses. Varu arvutuse ala
laiendatakse Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistu (43601:001:0147) piires. Varu arvutuse
ala pindala on 23,40 ha.
Maavaravaru arvutus tehti vertikaalses läbilõikes kasuliku kihi lamamini, mis on
fikseeritud kaheksas (8) kaevandis. Samuti on arvestatud kehtiva mäeeraldise piires
varasemalt rajatud 2003. a puuraukude (PA-8, PA-9, PA-10) ja 2007. a puuraukude
(PA-7 … PA-11) lamami andmeid. Kasutatud ei ole kehtiva mäeeraldise lõunapoolsete
puuraukude andmeid, kuna erinevalt tolleaegse uuringu tulemustest on kaevandamise
käigus selgunud seal leviv saviliivmoreen. Kaevandis K-2 maavara kasulik kiht jätkub
ning see asub 2003. a puuraukude ligidal, siis kaevandi sügavust ei ole lamami mudelis
arvestatud.
Kaopalu IV uuringuruumis moodustatud plokkides esineb laboratoorsete andmete järgi
valdavalt täite- ja ehitusliiv. Varu arvutatakse neljas plokis. Ala ida- ja lääneosas on
moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 ning keskosas ehitusliiva
aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14. Veealuse ja veepealse maavaravaru ploki piir on
arvestatud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme järgi (abs kõrgus 33,0 m).
Kokkuvõte Kaopalu IV uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemustest on toodud
tabelis 7.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
22
Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused seisuga 01.01.2022
Plokk1 2 aT
(vp)
14 aT
(va)
15 aT
(vp)
16 aT
(va)
Pindala, ha 19,64 15,87 3,40 3,40
Kasuliku kihi keskmine paksus2, m 2,6 1,8 3,2 1,8
Maavaravaru kogus, tuh m3 506 287 108 60
Maavara nimetus Ehitusliiv Ehitusliiv Täiteliiv Täiteliiv
Katendi keskmine paksus, m 0,3
Katendi kogus (sh kasvukiht), tuh m3 67
Kasvukihi kogus, tuh m3 33 1aT – aktiivne tarbevaru; va – veealune; vp – veepealne 2arvutatud pindala ja maavara koguse põhjal
Kaopalu IV uuringuruumis uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutus ka osaliselt
kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4 ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja varu maht.
Registrist soovitakse kustutada moodustatud plokkidega täielikult kattuva aktiivne
reservvaru plokk 2 (pindala 1,24 ha, varu kogus 22 tuh m3). Arvutatud varu kogused
plokkides on esitatud tabelis 8.2.
Plokkide varu on keskkonnaregistris arvutatud teisel metoodikal – aritmeetilise
keskmise teel. Korrektse tulemuse saavutamiseks on maavaravaru maha arvutatud samal
metoodikal. Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 7.2.
Tabel 7.2 Plokki 4 aT varu ümberhindamise tulemus (seisuga 01.01.2022)
Ploki
nr
M aa
v ar
a Keskkonnaregister
(seisuga 30.06.2021)
Varu muutus
2022. a
Maavaravaru
(seisuga
01.01.2022)
Pindala,
ha
Varu,
tuh m³
Keskmine
paksus, m
Pindala,
ha
Varu,
tuh m³
Pindala,
ha
Varu,
tuh m³
1 aR EK 6,19 204 3,3 -2,70 -89 3,49 115
4 aT EK 1,82 13,9 2,5 -0,03 -1 1,79 13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
23
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Kaopalu IV mäenduslikud tingimused on soodsad. Uuringuruumile ligipääs on hea.
Logistiliselt jääb uurignuruum Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9
ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Uuringuruumini viivad metsateed Metsavahe
tee (tunnus 7760354) ja Karjääri tee (tunnus 7760323). Vastavalt Riigi Metsamajanduse
Keskuse arvamusele võib Metsavahe tee nihutada ala piirile. Karjääri tee likvideerimise
korral on vajalik Piirsalu metskond 57 (77601:003:0287) kinnistule juurdepääsu
säilitamiseks truubi rajamine (ligikaudsed koordinaadid X: 6 536 266,00; Y:
495 884,00) (tekstilisa 13).
Ala piires on vaja mets ja võsa raadata ning katend eemaldada. Vahetult kehtiva
mäeeraldisega külgneval alal, kehtiva mäeeraldise teenindusmaal, on katend eemaldatud
ning esinevad juba mitmed pinnasehunnikud.
Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on
esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on kaevandite
andmetel 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m)
ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe
on hea (katenditegur 0,1).
Kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit, mis vastavalt vajadusele töötab paralleelselt
kallurauto, mobiilse sõeluri või purustiga. Kaevandamine toimub vastavalt kasuliku kihi
paksusele kas ühe- või topeltastanguga. Veealune varu kaevandatakse ekskavaatoriga.
Kui on vajalik kruusa purustamine, siis tuuakse karjääri mobiilne purustus- ja
sorteerimissõlm. Toodangu laadimisel kasutatakse rataslaadurit.
Käesoleva uuringu andmetel asub looduslik keskmine põhjavee tase absoluutkõrgusel
33,0 m. Veetaseme mõõtmised tehti veebruaris, mistõttu võib suurveeperioodil veetase
olla kõrgemal. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on
aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva
veekogu eelduseks. Vastavalt korrastamise projektile (2011, I. Malm, M. Sarv) on
külgneva Kaopalu kruusakarjääri korrastamisejärgne keskmine veetaseme abs kõrgus
34,5 m (Balti 77 süsteemis 34,3 m).
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääri süvend korrastada veekoguks.
8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Kaopalu IV uuringuruumi korral on tegemist vana karjäärialaga mis on looduslikult
osaliselt taastunud. Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine,
mistõttu kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri
avamine.
Toimub nii veepeale kui ka veealuse varu kaevandamine. Kuna uuringuruum külgneb
olemasoleva karjääriga, kus juba veetaset alandatakse, siis olulist täiendavat mõju
ümbritsevale veerežiimile ei ole. Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on
liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidutee ning
toodangu niisutamisega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
24
Lisaks suureneb lisanduva karjääri avamisel paratamatult ümberkaudsete teede liiklus-
koormus. Vajadusel reguleerib vald kevadistel vihmaperioodidel teede liikluskoormust
massi-piirangutega. Planeeritavas liivakarjääris tööle hakkavate masinate tekitatud müra
tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide tekitatud
müra.
Uuringuruumi teenindusala lõunaserv kattub 0,39 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse
liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas
maturna (suur-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala
62,02 ha). Varasema karjääri põhja loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad,
mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga
kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud plokkidega kattuvaks osaks alla 1%.
Plokkide moodustamine ja kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga.
Uuringuruumi keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud
pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia
(kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua
uut kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud
puistanguid elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks
värskeid nõlvu, kuhu uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse
talvitusaladele Aafrikasse ning kui järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris
on tingimused muutunud ebasobivaks, otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on
paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul, kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi
ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles piirkonnas pesitsusajal (01.05 -
30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi lõppedes kaitsealust liiki
tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv nõlv või puistang.
Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse
liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid
KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu-
kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens
(tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja
KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka uuringuruumist lõuna suunas, mis
tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi
ümberasustamine. Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III
kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood
KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik ning on
samuti võimalik liigi ümberistutaimine.
Kaopalu IV uuringuruum kattub II kategooria kaitsealuste liikide Oxytropis pilosa
(karvane lipphernes) kasvukohtadega (KLO9342913, KLO9328875, KLO9338996,
KLO9331203, KLO9342906 ja KLO9342907). Kaitsealune taim levib ka uuringuruumi
ümbruses, sh kehtival Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldisel (KLO9301062 ja
KLO9328872). Kuna kaitsealusele liigile on sobilik kasvukoht ka uuringuruumi vahetus
läheduses, siis on võimalik samuti teostada taimede ümberasustamine.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid
loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või
ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
25
Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis (tekstilisa 14). Ekspertiisi
tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik
ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul.
Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus.
Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses
nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
26
9. KOKKUVÕTE
Kaopalu IV geoloogiline uuring teostati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333395
alusel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada Kaopalu IV uuringuruumi
geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning
kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et
hiljem taotleda antud maa-alale maavara kaevandamise luba.
Kaopalu IV uuringuruum, pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula
vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus
43601:001:0147; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on
Keskkonnamideseerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringu tulemuste alusel eraldati Kaopalu IV uuringuruumi piires neli maavaravaru
plokki:
- plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3;
- plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3;
- plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3;
- plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3.
Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4
ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja maht:
- plokk 1 (pindala 3,49 ha) ehituskruusa passiivne tarbevaru 115 tuh m3;
- plokk 4 (pindala 1,79 ha) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 tuh m3.
Registrist soovitame kustutada täielikult pindaliselt kattuv aktiivse reservvaru plokk 2.
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele
võtmiseks seisuga 01.01.2022. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maard-
late nimistusse ja Kaopalu kruusamaardla registrikaarti (nr 0317) sisse viia vastavad
muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2022)
27
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi
ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (RT I, 14.01.2020, 9);
2. Eesti Geoloogiakeskus OÜ “Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu
I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise aruanne” (Petersell, V., All, T., Nahkur, R., Lehtmets, K., 2009)
3. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333395;
4. Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2017. OÜ Inseneribüroo
STEIGER;
5. Lääne-Eesti ala geoloogilise kaardistamise aruanne mõõtkavas 1:200 000 (vene
keeles) (Kala, E., Eltermann, G., Perens, R., Jõgi, S., Norman, A., 1969, EGF 3038)
6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/;
7. OÜ Alkranel „Kaopalu III kruusakarjääri kaevandamise loa taotluse
keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne (04.09.2020)“
(Noorvee, A., 2019-2020)
8. OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring
läänemaal (varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000);
9. OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal
(varu seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575);
10. OÜ Inseneribüroo Steiger “Ehitusmaavarade uuringu ja kaevandamisalade
korrastamise käsiraamat“ (Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L.,
2017)
11. OÜ Inseneribüroo STEIGER ” Kaopalu I ja Kaopalu II kruusakarjääri korrastamise
project” (Malm, I., Sarv, M., Stein, J., 2011, Töö nr 11/0639);
12. Riigikogu 27.10.2016 seadus, Maapõueseadus (RT I, RT I, 21.12.2019, 11);