KÄSKKIRI  

      07.09.2026 nr 30   

    Riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmine     Perioodi  2021–2027  Euroopa  Liidu  ühtekuuluvus-  ja  siseturvalisuspoliitika  fondide  rakendamise  seaduse  §  10  lõigete  2  ja  4  alusel muudan  riigisekretäri  7.  detsembri  2022.  a  käskkirja  nr  47  „Toetuse  andmise  tingimused  avaliku  sektori  innovatsioonivõimekuse  tõstmiseks“ lisa 2 tabeli 1. rida järgmiselt:    

Partner    

Innovatsiooniprojekt  Summa  eurodes 

Maa- ja Ruumiamet Süvaõppe kasutusvõimalused  ruumiandmete hõivel

543 000

            (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär

.

EELNÕU

Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmine seletuskiri

I. SISUKOKKUVÕTE Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel aastatel 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas riigisekretär 7. detsembril 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi käskkiri). Lähtuvalt käskkirja punktist 6.3 võib tegevuse 5.1.1 elluviimiseks Riigikantselei kaasata partnereid. Kuni 31.12.2025 kinnitati partnerid käskkirja lisas.

Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Johanna Madleen Rodima ([email protected]) ja innovatsioonivaldkonna nõunik Eneli Saabas ([email protected]).

1) Käskkirjas partnerina nimetatud Maa-ameti nimi asendatakse Maa- ja Ruumiameti nimega, kuna alates 1. jaanuarist 2025 korraldati Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks. Muudatus on tehnilist laadi ega muuda partneri rolli ega ülesandeid.

2) Maa- ja Ruumiameti innovatsiooniprojekti „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel“ eelarvet suurendatakse 40 000 euro võrra.

Projekti praegune kogumaksumus on 503 000 eurot, millele on vaja 40 000 euro ulatuses lisarahastust, et tagada projekti elluviimiseks vajalik kõrgjõudlusega GPU-arvutusressurss.

Projekti eesmärk on hinnata tehisintellekti rakendamise võimalusi riiklike ruumiandmete tootmisel ja ajakohastamisel. Lisarahastus ei ole seotud projekti eesmärkide ega ulatuse muutumisega, vaid võimaldab saavutada algselt kavandatud eesmärke tänaste tehnoloogiliste võimaluste tasemel. Projekti ettevalmistamise ja tegeliku käivitumise vahele jäi ligikaudu poolteist aastat, kuna hankemenetlus vaidlustati kahel korral kohtus. Selle aja jooksul on tehisintellekti valdkond arenenud märkimisväärselt ning kasutusele saaks võtta uue põlvkonna TI mudelid, mis võimaldavad senisest täpsemalt tuvastada hooneid, teid, vooluveekogusid, hoonete sissepääse ja teisi ruumiobjekte. Nende mudelite kasutamine eeldab aga oluliselt suuremat arvutusvõimsust ning kõrgjõudlusega GPU-arvutusressursi olemasolu (riigipilv). Sellist vajadust ei olnud võimalik ette näha ei Maa- ja Ruumiametil hanke ettevalmistamise ajal ega ka projekti teostajal pakkumuse koostamisel, kuna vastavad tehnoloogiad ei olnud projekti alguses 2024.a lõpus veel kättesaadavad.

Lisarahastus võimaldab kasutada projekti elluviimisel tänaseid parimaid tehnoloogilisi lahendusi, suurendab oluliselt projekti eesmärkide saavutamise tõenäosust ning aitab tagada, et investeeringu tulemusena valmivad praktiliselt kasutatavad tehisintellekti lahendused, mis

vähendavad käsitöö mahtu, parandavad ruumiandmete kvaliteeti ja tõstavad avaliku sektori tööprotsesside efektiivsust.

II. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas ühissätete määrusega.

III. Käskkirja mõjud Mõjud on hinnatud 7. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 47.

IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

Käskkirja alusel rahastatava tegevuse puhul on lähtutud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-st 7.

V. Käskkirja jõustumine

Käskkirja muudatus jõustub alates allkirjastamisest.

VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.