K Ä S K K I R I

Tallinn 11.09.2026 nr 1-2/26/412

Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 1-2/23/361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste

läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1. käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja ning projekti partneriks alates 01.10.2026 Keskkonnaameti.“;

2. käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm

Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja

edendamine, vastavate erialaekspertide koolitamine, investeeringud riikliku järelevalve

võimekuse suurendamiseks ning innovatsiooni edendamine digitaliseerimise abil.“; 3. käskkirja lisa 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5. Rakendusasutus, rakendussüksus, elluviija ja partner

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste osakond. 5.3. Tegevuste elluviija on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoda.

5.4. Projekti partner on Keskkonnaamet.“;

4. käskkirja lisa 1 punktis 6.1. asendatakse sõna „Keskkonnaameti“ sõnaga „partneri“; 5. käskkirja lisa 1 punkt 6.4. täiendatakse pärast sõna „elluviija“ sõnadega „ja partner“;

6. käskkirja lisa 1 punktis 9.2.5 jäetakse välja sõna „juhtimise“;

7. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.10. täiendatakse pärast sõna „kulud“ lauseosaga “, sh

digilahenduste kulud“;

8. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.11. tunnistatakse kehtetuks;

9. käskkirja lisa 1 punkt 10.4. täiendatakse pärast sõna „Elluviija“ sõnadega „ja partner“;

10. käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse lauseosa „2030. a.“ lauseosaga „2031. a.“;

11. käskkirja lisa 1 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060

artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või

lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija ja partner tagavad projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase

kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul.

11.5. Elluviija ja partner lähtuvad tööde tegemisel ringsuse põhimõtetest, mis on sätestatud

ringmajanduse valges raamatus, ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike

sündmuste juhendis. Hanked tuleb läbi viia keskkonnahoidlikke kriteeriume arvestades. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgivad elluviija ja partner toetuse andmisel nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 11.7. Elluviija ja partner teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peavad arvestust antava vähese tähtsusega

abi kohta ning esitavad sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.8. Elluviija ja partner on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.9. Elluviija ja partner tagavad vajadusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste

käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja

liikumispuudega inimeste) vajadusi arvestades. 11.10. Elluviija kasutab toetuse kasutamisel IT investeeringute puhul Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust.

11.11. Partneri õigused ja kohustused on sätestatud ÜSS2021_2027-s ja ühendmääruses.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks

nõustamist. 12.2. Elluviija ja partner lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija ja partner teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija ja partner esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.“;

12. käskkirja lisa 1 punkt 16.2 sõnastatakse järgmiselt: „16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner

pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.“;

13. käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks

ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

04.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/361 Lisa nr 2

Toetuse andmine ringmajanduse alaseteavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

3 109 668,78 3 109 668,78 3 109 668,78 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 466 450,32

Ühtekuuluvusfond 2 643 218,46

Toetus kokku 3 109 668,78

Projekti maksumus KOKKU 3 109 668,78

KINNITATUD

11.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/412

Lisa nr 1

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda eelarve:

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

2 254 469,13 1 916 298,76 338 170,37

Personalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65

Ühtne määr otsesest personalikulust 69 808,65 59 337,35 10 471,30

Kokku: 2 789 668,78 2 371 218,46 418 450,32

Keskkonnaameti eelarve:

Tegevuse nimetus:

Rakenduskava väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2024−31.12.2029

Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine

Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

278 260,87 236 521,74 41 739,13

Ühtne määr otsesest personalikulust 41 739,13 35 478,26 6 260,87

Kokku: 320 000,00 272 000,00 48 000,00

Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partneri vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.

1

Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse kliimaministri 4. septembri 2023. a käskkirjaga nr 361

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“

(käskkiri nr 361) kehtestatud toetuse andmise tingimusi. Projekti kaasatakse partnerina Keskkonnaamet, kelle eelarve on kokku 320 000 eurot,

sealhulgas Euroopa Liidu toetus 272 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 48 000 eurot. Projekti elluviija eelarvet vähendatakse sama summa võrra. Muudatusega projekti kogueelarve ei muutu.

Käskkirja nr 361 alusel antakse toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6

„Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.

Toetus kajastub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ (meetme number

21.2.4.1), sekkumises „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sealhulgas tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“ (sekkumise number 21.2.4.11).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise

valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi

teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu

Eelnõuga tehakse käskkirjas nr 361 sätestatud toetuse andmise tingimustes kolmteist muudatust.

Muudatuse punktidega 1–9 ja 11-13 kaasatakse Keskkonnaamet tegevuse 3.3 elluviimisse partnerina ning täpsustatakse projekti eesmärki, personalikulude abikõlblikkust ja projekti eelarvet. Punktiga 3 täpsustatakse ka rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust, kuna

asutusesiseselt täpsustati teenuste rakendamist tõhusama korralduse tagamiseks. Rakendusüksuse roll sisuliselt ei muutu. Punktiga 10 täpsustatakse Ühendmääruse muudatust.

Kuna kõrgemalseisev õigusakt on muutunud, siis viiakse käskkiri uue korraga kooskõlla. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast ning ühendmääruse § 7 nõuetest. Keskkonnaameti kavandatavad tegevused vastavad nimetatud kriteeriumidele järgmistel alustel.

1. Kooskõla valdkondliku arengukavaga Tegevuste kooskõla valdkondlike arengueesmärkidega tagavad riigi jäätmekava 2023–2028

ning panus Eesti 2035 eesmärkide saavutamisse.

Projekt on kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega, toetades kestlikku tootmist ja tarbimist, jäätmetekke vähendamist, korduskasutust ning ringsuse laiemat rakendamist.

2

PISTRIKu 1 arendus on riigi jäätmekavas ette nähtud ning aitab oluliselt parendada jäätmevaldkonna juhtimist ja järelevalvet.

Projekt panustab Eesti 2035 eesmärkide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisse. Samuti arvestatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsete põhimõtetega.

2. Projekti põhjendatus Ringsuse edendamine eeldab nii teadmiste kui ka tehniliste lahenduste arendamist. Projekt

toetab ringmajanduspõhiste lahenduste piloteerimist, ekspertteadmiste arendamist ning avaliku ja erasektori koostööd.

PISTRIKU arendus loob eeldused kvaliteetseks ja andmepõhiseks juhtimiseks ning järelevalveks. See aitab tõhusamalt rakendada ringsuse põhimõtteid ja parendada jäätmekäitluse

korraldust. 3. Projekti kuluefektiivsus

Projekti kuluefektiivsus tagatakse nii elluviija kui ka partneri tegevuste kaudu. Kõik kulud peavad olema projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja nende saavutamise

seisukohast põhjendatud. Kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnatakse projekti juhtrühmas enne tegevuste ja eelarve täpsustamist.

4. Partneri suutlikkus Keskkonnaamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle pädevusse

kuuluvad keskkonnakaitse, keskkonnajärelevalve ning keskkonnaalaste lubade ja otsuste menetlemine. Arvestades asutuse põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ja valdkondlikku kompetentsi, on Keskkonnaametil projekti tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik võimekus.

5. Kooskõla Eesti 2035 eesmärkidega

Projekt toetab ringmajanduse põhimõtete rakendamist, teisese toorme kasutamise suurendamist, ekspertteadmiste arendamist ja keskkonnahoidu. Samuti aitab see tugevdada vastutustundlikku ettevõtluskeskkonda, parandada ressursitõhusust ning suurendada jäätmesektori läbipaistvust.

Horisontaalsete põhimõtete rakendamisel pööratakse tähelepanu võrdsete võimaluste,

ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu tagamisele. Teavitus- ja koolitustegevuste kavandamisel arvestatakse eri sihtrühmade vajadustega ning tagatakse võimalused osaleda kogu Eestis.

Ringmajanduslahenduste piloteerimise raames arendatakse avaliku sektori jäätmevaldkonna

digilahendusi, sealhulgas järelevalvesüsteemi PISTRIK. Piloodi käigus arendatakse ja juurutatakse PISTRIKU andmetel põhinevaid uudseid järelevalve- ja juhtimis- ning klienditeeninduslahendusi ning rakendatakse reaalajas andmepõhist juhtimist. Süsteemi

eesmärk on suurendada jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja läbipaistvust, koondada andmeid jäätmekorralduse tõhustamiseks ning toetada ringsust edendavate uute ärimudelite

teket.

1 Uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK areneb koos kasutajatega – järgmised sammud teel 2027.

aastasse | Keskkonnaagentuur

3

PISTRIKU kasutuselevõtt Eestis ning selle rakendamine Keskkonnaametis ja Keskkonnaagentuuris võimaldab saavutada tõhusam järelevalvesüsteem, parandada turu läbipaistvust, soodustada investeeringuid ning tagada jäätmesektoris aus ja õiglane konkurents.

Esialgse kava kohaselt rakendab Keskkonnaamet 2026. a IV kvartalist kuni 2028. a lõpuni

tegevuste elluviimiseks kuni kolme täistöökohta. Partneri kulud hõlmavad tegevuste elluviimist ja projektijuhtimist ning kaudseid kulusid vastavalt projektis kehtivatele reeglitele.

Abikõlblikud on ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud projekti kaudsed kulud, mille suurus on 15 protsenti projekti otseste personalikulude maksumusest. Kuna toetatavate tegevuste

elluviimine eeldab nii elluviija kui ka partneri töötajate sisulist panust, kaotatakse muudatusega seni kehtinud piirang, mille kohaselt võisid personalikulud moodustada kuni 5 protsenti projekti kogumahust. Abikõlblikud on üksnes need personalikulud, mis on toetatavate tegevuste

elluviimisega otseselt seotud.

Täpsemalt on Keskkonnaametil on vaja kuni kahte täistöökohta (2 FTE), et arendada ja juurutada PISTRIKU andmetel põhinevaid järelevalve- ja juhtimislahendusi ning rakendada reaalajas andmepõhist juhtimist. Lisaks on klienditeeninduslahenduste arendamiseks,

testimiseks ja juurutamiseks vajalik kuni üks täistöökoht (1 FTE).

Arenduste tulemusena kujuneb välja tõhus ja tööprotsessidesse integreeritud järelevalve- ning klienditeenindussüsteem, mis suurendab jäätmekorralduse läbipaistvust ja tõhusust kogu riigis.

Projekti juhtrühmal on õigus muuta elluviija ja partneri vahel tegevuste ning eelarve jaotust projekti kogumahu piires. Tegevuste täpne jaotus lepitakse kokku juhtrühmas vastavalt projekti

vajadustele. Sekkumise 21.2.4.11 eelarve on esitatud tabelis 1.

Rakendusskeem

sekkumises

21.2.4.11:

EL toetuse %

Tegevuse

kogueelarve

EL osa €

Riiklik

kaasfinantseering

€

Oma- finantseering

€ Kogu eelarve

€

Sekkumise kogu

eelarve: 83 4 936 923 794 117 187 253 5 918 293

Käskkiri 04.09.2023 nr 361 85 2 643 218,46 466 450,32 0,00 3 109 668,78

Käskkiri

25.06.2024 nr 264 85 58 758,34 10 369,12 0,00 69 127,46

Käskkiri

06.09.2023 nr 374 85 1 650 000,00 291 176,00 0,00 1 941 176,00

Määrus 25.11.2024 nr 77 70 584 946,20 26 121,74 187 253,00 798 320,94

Tabel 1. Sekkumise number on 21.2.4.11 eelarve.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

4

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus

on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused toetavad peale muudatust jätkuvalt projekti

eesmärke. Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme sekkumise eelarve vahenditega

saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge

ringmajanduse edendamiseks. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori

eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kehtestamisel tehti

tehnilisi muudatusi. Riigi Tugiteenuste Keskus tõi välja, et käskkirja punkti 9.3 muudatust ei saa lubada, sellest tulenevalt jäetakse see muudatus välja.