| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 4-4/26/3446 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Transpordiamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: [email protected]
Sent: Thu, 17 Sep 2026 07:59:49 +0000
To: Undisclosed recipients:;
Subject: Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/409 kehtivuse pikendamine
|
KORRALDUS
17.09.2026 nr 1.1-3/26/583
Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Keila
lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu
ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-
3/21/409 muutmine
Transpordiamet algatas 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud riigitee 11 Tallinna ringtee
(E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti
projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg
1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 on antud projekteerimistingimused
riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse
ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste eesmärk on ning tingimused
hõlmavad järgmisi teelõike:
- Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee
kavandamine;
- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee
ja riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus;
- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila
põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel;
- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle
kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.
Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavast.
Projekteerimistingimuste andmise ajal oli I etapis realiseeritavana kavas Valingu-Keila lõik, mille
ehitus oli teehoiukava alusel ette nähtud 2025-2026 aastal. Vabariigi Valitsuse 12.02.2026
korraldusega on aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukavas kinnitatud vaid Keila lõunapoolse
ümbersõidu ehitus (2027-2028), teiste teelõikude ehitust ei ole kavandatud. Indikatiivselt on
Valingu-Keila võimalik ehituse aeg teehoiukavas näidatud 2034-2035 aastaks. Teelõikude
ehitusaasta edasi lükkumise tõttu ei ole käesolevaks hetkeks ühelgi lõigul tee ehitusloa andmise
menetlust läbi viidud ega ehitusluba antud.
Eelnevast tulenevalt pikendab Transpordiamet seitsme aasta võrra 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-
3/21/409 antud projekteerimistingimuste kehtivust.
Kuivõrd tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele
2
ja juhenditele, korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise
aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023
määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja
juhenditest. 21.09.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis 05.08.2015
majandus-ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava
asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023
määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojektide koostamise ajal uus määrus
veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati
juba eelprojektide koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei too normdokumentide muutmine kaasa
olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist.
Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate
normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste
kehtivuse pikendamises.
Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta
projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd projekteerimise ajal lähtuti käesoleval ajal
kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide
korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju
projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus
täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses.
Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus
muuhulgas saadetakse kaasatavatele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust
avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused
asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.
Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning
projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute
õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64
lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015
määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,
otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Pikendada Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud
projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat.
2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada
uues sõnastuses järgnevalt:
- 5.1.6. Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“;
- 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“
ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest, Keila linnas ka Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”;
3
- 5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7
Kergliiklustee ja jalgrattarada;
- 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“.
Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus;
- 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“.
3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise
menetluses kaasatud asutustele ja isikutele.
4. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Transpordiameti 21.09.2021 korraldus nr 1.1-3/21/409
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–
Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila
lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 72701:002:0552; 19801:012:0209; 19801:001:3650;
19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587;
29601:001:0404; 29501:011:0061; 19801:012:0092;
72701:003:0059
4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald Vanamõisa küla ja Valingu küla,
Harku vald Tutermaa küla ja Kumna küla, Lääne-Harju
vald Ohtu küla ning Keila linn
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1 ning täpsem esialgne paiknemine
lisas 2.Eskiisjoonised.
*Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused. Era-, munitsipaal või muud
riigiomandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigitee või selle koosseisu
kuuluvad teed ja rajatised ja millest on eeldatavalt vaja maavõõrandust, on vastavalt
tähistatud eskiisjoonistel (Lisa 2). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks veel
täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava
joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Põhimaantee 11 Tallinna ringtee (E265) kuulub
rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T)
teedevõrgustikku.
2
Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad
2020. aasta andmetel vahemikku 10 098 autot/ööpäevas kuni
10 902 autot ööpäevas, millest 7-9% moodustab raskeliiklus.
Transpordiameti tellimusel koostab Roadplan OÜ riigitee 1
Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigu ja Keila
lõunapoolse ümbersõidu eelprojekti (töö nr P20106).
Eelprojekti koostamise käigus on valminud I klassi maantee ja
Keila lõunapoolse ümbersõidu eskiislahendus, mis on toodud
lisas 2 „Eskiisjoonised“.
Eskiis on koostatud Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete,
eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused) ja
ulukiuuringu andmete alusel.
5.1.2. Projekti eesmärk - Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–
Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine.
- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1
ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja riigitee 11371
Keila–Ohtu vahelises lõigus.
- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee
liiklussõlme kavandamine koos Keila põhjapoolsele
ümbersõidule viiva haruga ning vajalike
ümberehitustega Tallinna ringteel.
- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee
ületuskoha kavandamine ja selle kokkuviimine Tallinna
ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.
- Projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha
täpsustamine, põhimaantee toimimiseks vajalike teede
ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa
vajaduse määramine.
- Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning
liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele
transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,
ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus jne).
- Projektlahendus projekteerida nelja lõiguna,
eraldiseisvalt realiseeritavana, kuna lõikude
realiseerimine toimub erinevatel aegadel. Esmalt on
eesmärk realiseerida I etapina lõik 1 (riigitee 11
Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul
2+2).
- Projekteerimisel on aluseks Roadplan OÜ koostatud I
klassi maantee ja Keila lõunapoolse ümbersõidu
eskiislahendus, mis projekteerimise käigus täpsustub ja
3
täieneb.
5.1.3 Lubatud suurim
sõidukiirus
Põhimaanteel 110 km/h, põhjendatud juhtudel madalam.
Keila lõunapoolsel ümbersõidul 80 km/h, põhjendatud
juhtudel muu.
5.1.4 Projekteerimise
lähtetase
rahuldav
5.1.5 Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2, Keila lõunapoolsel ümbersõidul 1+1
5.1.6 Ristlõige/
Sõidurada
Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.
5.2 Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1 Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, Keila linnas ka
Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib kasutada
Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme
ning muid juhendmaterjale.
5.2.2 Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiisjoonised“ toodud teede ja rajatiste
eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise
käigus.
5.2.3 Projekteerida kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja liikluskorraldus
lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja
liikluse koosseisust.
5.2.4 Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine.
5.2.5 Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,
mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.
5.2.6 Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.2.7 Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel (nt Alajaama tee) liikluskorralduse,
kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine ja meetmed lubatud sõidukiirusest
kinnipidamiseks.
5.3 Bussipeatused
5.3.1 Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine, vajadusel nihutades
peatuste asukohti või viies peatused kõrval- ja kogujateedele.
5.3.2 Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus
projekteeritakse.
5.3.3 Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.4 Kergliiklusteed
5.4.1 Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad
projekteerimise käigus täpsustuda.
5.4.2 Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).
5.4.3 Kergliiklustee laius 2,5 m, Saue ja Keila vahelises lõigus 3,0 m. Põhjendatud
vajaduse ilmnemisel kaaluda muud laiust.
5.5 Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1 Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud
uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,
eritasandilised raudteeületused ning eritasandilised ülepääsud ulukitele ja
kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad on esitatud eskiisjoonisel (Lisa 2).
4
5.5.2 Uued rajatised projekteerida kasutusajaga üldjuhul 100 aastat.
5.5.3 Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.
5.6 Teevalgustus
5.6.1 Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“, üldjuhul
kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate tunnelite
valgustamine.
5.6.2 Vajadusel lahendada ehitusele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et
tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.7 Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1 Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2 Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3 Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.7.4 Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.7.5 Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.8 Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1 Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2 Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3 Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–
Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti
koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1 Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2 Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10 EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
☒ Hüdroloogilised uuringud ja
arvutused
Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
5.11 MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmike läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
5
☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti
juhendile „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“.
☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja
müraleevendusmeetmete vajadus ja
asukohad.
☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete
võimalikud liikumisalad üle
projekteeritava teelõigu ning määrata
leevendavate meetmete rakendamise
vajadus ja asukohad.
5.12 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude
eelhindamine
Enne ehitusloa andmist
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Elle Tamm, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
2. Eskiisjoonised
6
Lisa 1. Projekteeritavate teelõikude asukohaskeem
Projekteeritavad teelõigud
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse
ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
Lisa 2. Eskiisjoonised (.pdf failina on nähtavad lingilt: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused > Projekteerimistingimuste andmine
riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks)
Lõigud 1, 2, 3, 4 terviklahendusena.
8
I etapis realiseeritav lõik 1.
9
Lillevälja tee elamugruppi ühendav jalgratta- ja jalgtee.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
1 Maa-amet
Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;
RAS § 25, 26
Kiri 28.06.2021 nr
6-3/21/9924-2
Edastatud eskiislahenduse joonise „Lõik 1 asendiskeem“ kohaselt on projektiga hõlmatud
kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-
amet:
Pihelga(katastritunnus 19801:001:3573), kinnisasjale on osaliselt kavandatud 2+2
sõidurada. Kinnisasi on antudpõllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Valingu Mõis;
Tutermaa tee 37(katastritunnus 19801:001:4434), kinnisasjalõunaserva on kavandatud
jalgratta-ja jalgtee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ-le
Agrokeelva;
Sorvali (katastritunnus 72701:002:0324), kinnisasja lõunaserva on kavandatud kogujatee
ning jalgratta-ja jalgtee.
Edastatud joonise „Lõik 1-4 asendiskeem“ kohaselt on terviklahendusega hõlmatud lisaks
eelloetletud kinnisasjadele:
Lohumäe(katastritunnus19801:001:2577);
Vana-Sepperi (katastritunnus 19801:001:3572);
Eha (katastritunnus 72701:003:0135);
Leesi (katastritunnus 72701:003:0133);
Ristiku (katastritunnus 29501:011:0221);
Lillekopli(katastritunnus 72701:001:2098).
Lisaks on projektiga hõlmatud Viivi (katastritunnus 72601:001:1303), Piiriäärse(katastritunnus
29601:001:0389) ja Kraavi(katastritunnus 29601:001:0386) maaüksused, mis on kantud katastrisse,
kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud.
Palume riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse
ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel arvestada, et ehitusalasse jääb riigi kaitse all olev
tihendusvõrgu geodeetiline märk 0505 (GPA ID 41467), sama märk on ka nivelleerimise I klassi
märk. Geodeetilise märgi kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Geodeetiline märk tuleb
võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajal. Kui projektlahendusega ei ole
võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt „Geodeetiliste
tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse
asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on
geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt
kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis
on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või
tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või
mullatööde tegemine.
Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui
projektiga on ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt
Korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2 ja 3
kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna
juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab
vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega
Põhjendus:
Võtta kirjas toodu teadmiseks ja projektlahenduse koostamisel arvesse.
Otsus:
1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja
kaitsevööndi ulatus.
2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele
tingimustele. Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass
või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.
3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise
ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus
ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada
kooskõlastamiseks Maa-ametile.
4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.
5. Edastada projekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile
kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust ja kaasata Maa-amet ehitusloa
menetlusse.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
2
seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste
võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“.
RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada
isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7.
tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste
tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks.
Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning
geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-
ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva
jooksul pärast geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Ehitusalasse jäävad veel kohaliku polügonomeetria võrgu geodeetilist märgid kaitsevööndiga 3
meetrit märgi tsentrist. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde
tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö
korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada
projekti koostamise nimetatud geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või
likvideerimise menetluse osas.
Palume projekti lisada järgnevad tingimused:
1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja kaitsevööndi ulatus;
2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele.
Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega
sätestatud korrale;
3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise
märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks
loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile;
4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.
Palume arvestada Maa-ameti tingimustega riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu
km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel ning kaasata Maa-amet
ehitusloa andmise menetlusse. Palume edastada põhiprojekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-
ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust.
2 Põllumajandus- ja
Toiduamet
Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;
MaaParS § 50 lg 1
Kiri 07.06.2021 nr
6.2-2/27250
Eelnõus käsitletud tee ristub maaparandusehitise ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise
kood 4109870020000/001) nimetusega Valingu peakraav ja maaparandussüsteemi KEILA,
MM-1965-1 ehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610030090/001) eesvooluga ning
paikneb osaliselt drenaažiga kuivendatud maa-alal.
Projekti koostamisel peame vajalikuks tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine
tulenevalt maaparandusseaduse § 47 lg 1. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel
Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile
kooskõlastamiseks. Tagada antud eesvoolu nõuetekohane toimimine (MaaParS § 47 ja § 48)
Põhjendus: Võtta teadmiseks.
Otsus: Tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Taotleda
drenaaži plaan. Esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile
kooskõlastamiseks.
3 Muinsuskaitseamet
Alus: EhS § 31 lg 4 p 1;
MuKS § 14, § 58
Kiri 22.07.2021 nr
5.1-17.6/1715
Muinsuskaitseameti tingimused on järgmised:
1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi
alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused
(MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu
muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel
loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt
väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb
kanda projekti seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina.
Põhjendus: Võtta teadmiseks ja arvesse kirja punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu
ning kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas.
Punktis 4 välja toodud arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh
metallidetektoriga ala kontrollimine) viiakse projekteerimise käigus läbi
(põhiprojekti faasis) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni
(19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud.
Otsus: Punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu võtta teadmiseks, arvestada sellega ning
kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas. Põhiprojekti faasis viia läbi
arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
3
2. Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse
ümbersõidu I etapis realiseeritavale lõigule ei jää Kultuurimälestiste registris olevaid
arheoloogiamälestisi ega nende kaitsevööndeid, küll aga esineb antud lõigul mitmeid teateid
juhuleidudest (registreeritud TÜ arheoloogiateadete andmebaasis). Ühtlasi ei ole välistatud, et
projektialal võib leiduda seni teadmata arheoloogiapärandit, sest väljapoole olemasolevat Tallinna
ringteed planeeritud kõrvalmaantee on kavandatud muinas- ja keskajal tiheda asustusega alale.
3. Muinsuskaitse põhimõtete kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna
ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1). Muinsuskaitseseadus sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse
ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel
arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised
ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning
viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute
vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2).
4. Et vähendada tõenäosust juhuslikult tööde käigus arheoloogilisele kultuurkihile sattumisele,
millega kaasneksid planeerimata kulud ning muististe osaline hävimine enne leiust aru saamist,
tuleb enne ehitustööde algust I etapis realiseeritaval lõigul läbi viia arheoloogiline eeluuring
(meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine).
5. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47,
§ 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Uuringu läbiviija peab Muinsuskaitseametit teavitama maastikuseirest ja
esitama koos teatisega nõuetekohase uuringukava.
6. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht,
tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised
väljakaevamised).
7. Kogu projektialal (sh Tallinn ringtee olemasolevast teetammist väljuvatel pinnasetöödel) tuleb
olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
kontrollimine) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni
(19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud.
Punktis 4 toodu võtta arvesse osaliselt, teostada projektlahenduse koostamise
käigus kinnismälestiste ja nende kaitsevööndi ulatuses arheoloogiline eeluuring
(meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine).
4 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Alus: EhS § 31 lg 4 p 1
e-kiri 13.07.2021
TTJA tutvus edastatud dokumentidega ning märgib, et vastuväited projekteerimistingimuste osas
puuduvad.
Otsus: Võtta teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
4
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Saue Vallavalitsus
e-kiri 02.07.2021
1. Valingu raudteejaama juures on ettepanek teha lisaks üks jalgratta- ja jalgteelõik (punasega),
siis ühendaks küla raudteejaamaga korrektselt ära.
2. Bussipeatuste osas oli viimasel arutelul jutt, et lähevad kogujatee äärde + Valingu jjt tunnel
tõstetakse Tutermaa tee juurde.
3. Lillevälja tee elanikele tuleb tagada ohutu ligipääs Saue linnale jalgratta- ja jalgtee näol:
4. Teemaks on ka Tutermaa tee läheduses olevate inimeste üle tee saamine (suunaga Valingu
raudteejaama). Märkisin punasega metsarajad mida praegu kasutatakse:
5. Ettepanek oleks ka Saue ja Keila vaheline jalgratta- ja jalgtee võimalusel kavandada 4m
laiuseks (jalgrattamagistraal).
6. Palume võimalusel Lillevälja teest algava (Keila suunal) lõuna poolse kogujateele teha
vähemalt 1m laiune kindlustatud peenar (jalakäijate ja ratturite jaoks).
Põhjendus: 1. Ettepanekut kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Soovitud
jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m
lühem kui mööda praegu olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m).
Uue lõigu puhul peaksid kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima
kõrgemale muldele (sh kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise
lõigu pikikalle oleks ca 6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning
kõrvalmaantee ristumiskohta on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis
võimaldab mugavamalt pääsu raudteepeatusesse.
2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone
kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus,
muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse
kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel
nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
3. Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega)
kavandatakse täiendav jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema
projektlahendusega põhimaantee viadukti juures.
4. Kangru ja Piimaka kinnistu lähedusse, st Tutermaa tee piirkonda
projekteeritakse kergliiklustunnel.
5. Tuginedes Stratum OÜ koostatud kergliikluse prognoosile kavandatakse 3,0 m
laiune jalgratta- ja jalgtee. Sama lai olemasolev jalgratta- ja jalgtee on Välja tee
ääres. Projekteerimise käigus uute asjaolude või põhjenduse ilmnemisel kaaluda
muud laiust.
6. Nimetatud kogujatee jääb teenindama ühte hoonestatud kinnistut (Piimaka)
ning külgnevaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid, mistõttu tee
prognoositav kasutatavus on väga väike. Projekteerimise käigus kaalutakse,
milline on optimaalne tee ristlõige arvestades ka võimalikke kergliiklejaid ning
kas ja kuidas kergliiklejate liiklusruum sõidukite liiklusruumist eraldada.
Otsus: Kaaluda punktides 1 ja 6 esitatud ettepanekuid projektlahenduse
koostamise käigus. Punktides 2, 3 ja 4 ettepanekud võtta projekteerimisel arvesse.
Punktis 5 esitatud ettepanek jätta arvesse võtmata, kuid uute asjaolude või
põhjenduse ilmnemisel kaaluda.
2 Harku Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste
osas arvamust avaldada.
3 Keila Linnavalitsus -
4 Lääne-Harju Vallavalitsus -
5 MTÜ Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
-
6
Keskkonnaamet
Kiri 18.06.2021nr
6-2/21/12537-2
Antud juhul puudub Keskkonnaametil alus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks.
Siiski on Keskkonnaamet tutvunud esitatud materjalidega ning palub projekteerimisel arvestada
alljärgnevalt tooduga:
1. Valingu-Keila lõigu ümbersõidu ehitusprojektiga hõlmatavale alale jäävad veehaarete
Tarbepuurkaev (21958)3 ja Tarbepuurkaev (30521)4 sanitaarkaitsealad. Vastavalt VeeS § 151 lg 1
Põhjendus: 1. Puurkaev 21958 asub Tammiste kinnistul. Puurkaev 30521 asub Piimaka
kinnistul. Lähimad rajatised neile on jalgratta- ja jalgtee ja kogujatee. Juhul kui
veevõtt on alal 10 m3/ööp, on otstarbekas alustada menetlust puurkaevude
sanitaarkaitsealade hooldusalaks muutmiseks.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
5
tuleb veehaarde sanitaarkaitsealal vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist
ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise.
Sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus välja arvatud VeeS § 151 lg 2 p 1-6 toodud
eranditel5. Kui puurkaevust võetakse vett vähem kui 10 m3 ööpäevas, on puurkaevul VeeS § 148
lg 2 kohaselt hooldusala. Keskkonnaamet palub projekteerimistingimustes arvestada
sanitaarkaitseala kitsendustega ja võimalusel muuta veehaarete Tarbepuurkaev (21958) ja
Tarbepuurkaev (30521) sanitaarkaitseala hooldusalaks vastavalt VeeS § 277 lg 2, esitades taotluse
Keskkonnaagentuurile.
2. Kavandatava ehitusprojektiga hõlmatav ala läbib Keila kraavi (VEE1098600) ja Valingu
peakraav (VEE1098700), mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi avatud eesvoolud
(maaparandussüsteemide registri kood 41096100300900011M ja 41098700201000011M) ning
Keila jõe(VEE1096100) piiranguvööndit, ehituskeeluvööndit ja osaliselt ka veekaitsevööndit.
Keskkonnaamet palub teega seotud rajatiste planeerimisel veekogude ületamiseks eelistada
looduslähedasi lahendusi, nagu sillad või ühe suure avaga ja lameda põhjaga torusillad, mis
vähendaksid voolukiirusi ja looks soodsad tingimused vee-elustiku läbipääsuks ja kinnitumiseks,
vähendaks seeläbi ka ummistuste ning paisutuse riski. Vastavalt VeeS § 196 lg 2 p 5 peab
veekogusse6 5–100 m3 tahke aine paigutamiseks taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse
registreeringu. Keskkonnaamet palub ehitustöid planeerida viisil, mis ei ohustaks veekogude ja
veekaitsevööndi eesmärke.
3. Keskkonnaamet palub sademevee ära juhtimise lahendustes arvestada VeeS § 129 lg 1 ja 3
toodut. Eelistades looduslähedasi lahendusi, mis aitaksid vältida sademevee reostumist. Vastavalt
VeeS § 129 lg 4 peab suublasse juhitav sademevesi vastama VeeS § 129 lg 5 alusel kehtestatud ja
keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-
, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 toodud saasteainesisalduse
piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu
seisundile on vastavalt VeeS § 187 p 6 vajalik taotleda ka keskkonnaluba vee erikasutuseks.
4. Projektiga on kavandatud ehitustegevus mh Keila jõe ehituskeeluvööndis, kus LKS § 28 lg 3
kohaselt on ehitustegevus üldjuhul keelatud. LKS § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld
kehtestatud detail-või üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on
kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+7 kavandatud Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja
Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimist liiklusohutuse ja läbilaskvuse
suurendamiseks ning Keila ja Saku ümbersõitude rajamist transiitliikluse mööda juhtimiseks
tiheasustusest. Kavandatud tegevused on kujutatud ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel
nr 2 „tehniline võrgustik“. Seega antud juhul rakendub kavandatavale tegevusele LKS § 38 lg 5 p-
st 10 tulenev ehituskeeluvööndi erisus.
5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et projekteerimisel tuleb arvestada projektiala läheduses
asuvate eramaal olevate vääriselupaikadega (edaspidi VEP). Eraomanikule kuuluvas metsas on
VEP kaitsmine vabatahtlik ning ühelgi projektiala läheduses asuva VEP-de osas ei ole selle kaitseks
omanikuga lepingut sõlmitud. Siiski Keskkonnaamet rõhutab vajadust projekti koostamisel VEP-
idega arvestada, need võimalikult säilitada ning kaaluda VEP-ide pinna võimaliku vähendamisega
kaasnevaid keskkonnamõjusid keskkonnamõjude (eel)hindamise käigus.
Punktides 2, 3 ja 5 väljatoodut peetakse projektlahenduse koostamisel silmas ja
võimalusel arvestatakse.
3. Võetakse teadmiseks.
Otsus: Punktides 1 ja 4 toodu võtta teadmiseks. Punktides 2, 3 ja 5 toodut pidada
projektlahenduse koostamisel silmas ja võimalusel arvestada.
7 Eesti Raudtee AS
Kiri 21.06.2021 nr
13-8/2101-1
AS Eesti Raudtee kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 11 Tallinna ringtee (E265)
Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitamiseks järgmistel
tingimustel:
1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.7 alla lisada eraldi punktina: Projekti koosseisus
koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks
raudteemaale) vajalikud teede- ja tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee
omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee
nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele.
Põhjendused: 1. Eskiislahenduse faasis ei ole täpselt teada, kas esineb vajadus
isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale ja sellega seonduva protsessi
läbimiseks, mistõttu projekteerimistingimuste eelnõusse täiendust sisse ei viida.
Kirjas esitatud tingimusega arvestatakse projektlahenduse koostamise faasis ning
järgitakse viidatud protsessi (sh vormistatakse teede- ja tehnovõrkude või
teerajatiste kasutusala plaanid) kui selgub vajadus isikliku kasutusõiguse
seadmiseks raudteemaale.
2. Uute tehniliste tingimuste taotlus on esitatud (14.07.2021).
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
6
2. Seoses sellega, et esitatud lahendus ei vasta otsusele, mille kohta väljastas AS Eesti Raudtee
26.01.2021 tehnilised tingimused nr 13-8/4280-1, tuleb iga etapi (lõigu) kohta esitada uus tehniliste
tingimuste taotlus vastavalt täpsustatud eskiislahendusele.
3. I ehitusetapi realiseerimisel lõigus 1 arvestada:
- Riigimaantee nr 1117 Valingu-Jõgisoo rekonstrueerimise lahendus ning töömahud näha ette kuni
Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km 81,189 I tee).
- Planeeritav kergliiklustee siduda raudtee mõlema ooteplatvormiga.
4. Antud kooskõlastus kehtib üks (1) aasta.
Punktides 3 ja 4 esitatu võetakse arvesse.
Otsus: Võtta projekteerimisel arvesse, et kui esineb vajadus isikliku
kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale, tuleb selleks järgida kirjas viidatud
protsessi, sh vormistada kasutusõiguse plaanid.
I ehitusetapis riigimaantee nr 11117 Valingu‒Jõgisoo rekonstrueerimise
lahendus ning töömahud näha ette kuni Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km
81,189 I tee) ning planeeritav jalgratta- ja jalgtee siduda raudtee mõlema
ooteplatvormiga.
8 Elering AS - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste
osas arvamust avaldada.
9 Elektrilevi AS
e-kiri 10.06.2021
Tagasisideks kirjale anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja:
- taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või
territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel
www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.
- peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel
www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.
Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt
meid teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued
tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada.
Otsus: Taotleda Elektrilevi AS-lt tehnilised tingimused ja projekt
kooskõlastada Elektrilevi AS-ga.
10 Telia Eesti AS
Kiri 28.06.2021 nr
EC.1-5.1/1026-1
Teatame, et Harju maakonnas, Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-
38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu põhiprojekti koostamisel arvestada kõigi
projekteerimisalasse jäävate siderajatistega. Antud maanteelõigul asuvad Telia optilised ja vask
sidekaablid.
Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada
normatiivsed sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised.
Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia
ehitajate portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
Otsus: Taotleda Telia Eesti AS-lt tehnilised tingimused ja projekt
kooskõlastada Telia Eesti AS-ga.
11 Elisa Eesti AS - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste
osas arvamust avaldada.
12 Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (AS Connecto
Eesti kiri 02.06.2021)
ELA SA haldus (AS Connecto Eesti) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.
Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse
ümbersõidu projekti alas paiknevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA054 ja ELA094.
Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada
ELA SA haldusega.
Otsus: Taotleda Eesti Lairiba Arenduse SA halduselt tehnilised tingimused ja
projekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse SA haldusega.
13
J.M.
e-kiri 11.06.2021
(Selgituse küsimine)
1. Kes, kuidas ja mis viisil on selle projekti jaoks teinud keskkonnaanalüüsi ja hinnangu
elukvaliteedi muutusele? Kus ja millised on eelhindamise tulemused? Kes hindab ehituse
Selgitus: 1. Eelprojekti raames koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille
ülesanne on käsitleda projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning anda soovitus KMH algatamise või
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
7
kahju kõrvalolevale märgalale (kus elavad konnad) ja metsale, reostus jms. Seal on ka
meie allikas, kust saab joogivett, kui kaev peaks alt vedama.
2. Müra mõõtmine ja hinnang tehakse pärast. Kuidas see mõeldav on? On teada, et puud ja
nn roheline mass on parim CO2 siduja, parim kaitse vingugaasi eest. Kui nüüd see projekt
sellises mahus tehakse, siis see kahjustab elukvaliteeti mõõtmatult. Kes ja kuidas seda
hindab?
mittealgatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Eelhinnangut on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Lisaks koostatakse projekti koosseisus ulukiuuring, mille üks osa on
kahepaiksete ja roomajate elupaikade ja sigimisveekogude väljaselgitamine.
Uuring annab vajadusel soovitused leevendusmeetmete kavandamiseks.
2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele,
tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad
meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring eesmärgipärane
koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning pikiprofiili
paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee kõrguslikku ja
plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra kaugemale).
14 R.I.
15.06.2021 elanike
ühispöördumine
Edastan Tutermaa elanike nimel riigitee nr 11 ehitust puudutava taotluse. Leiame, et projektis on
olulisi puuduseid, mis ei arvesta piirkondlike eripäradega ning mille tulemusena halveneb kohalike
elanike heaolu ning toimetuleku- ja konkurentsivõime.
Intensiivse maanteeliiklusega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra, õhusaaste ja rehvidest
tulenev mikroplast, mis mõjutavad otseselt inimese tervist. Hindame oma elukeskkonda kõrgelt ja
soovime, et selle väärtus ei väheneks. Seepärast taotleme kompensatsioonimeetmeid, et vähendada
projektiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid.
Seoses korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-
Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“
(järgnevalt projekt) täitmisel palume tagada Tutermaa küla elanikele mugav ja senisest väiksema
ajakuluga ligipääs Valingu rongipeatusele.
Paljud Tutermaa küla maaomanikud, elanikud ja nende lähikondsed kasutava rongi liikumiseks
tööle, kooli ja koju ning see on sobiv ja eelistatud transpordi vahend.
Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhisuundade ja eesmärkida all on toodud, et tuleb luua head
ja mugavad liikumisvõimalused, mis eeldab teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse
tagamist läbi toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil,
kiire, piisava sagedusega ja mugava ühenduse tagamise läbi välismaailmaga ning läbi erinevate
transpordiliikide tasakaalustatud kasutamise, arvestades piirkondlikke eripärasid.
Hiljuti kinnitatud EL-i rohelises kokkuleppes punktis 2.1.5 Säästvale ja asukale liikuvusele
ülemineku kiirendamine on toodud, et transport põhjustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest
ja see osa kasvab jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet
vähendada 2050. aastaks 90%. Maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransport peavad kõik sellele kaasa
aitama. Säästva transpordi saavutamine tähendab kasutajate esikohale seadmist ning nende
praeguste liikumisharjumuste asemele taskukohasemate, paremini juurdepääsetavate,
tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta transpordi ja keskkonna aastaarandes on kokkuvõtvalt
toodud, et rong on kõige keskkonnahoidlikum reisijate mootortranspordi liik Euroopas, võttes
arvesse kasvuhoonegaaside heite ja võrdluse auto ja lennukiga. Ühtlasi rõhutatakse, et tuleb
soodustada keskkonda säästvatele transpordivahenditele üleminekut.
Harku Vallavalitsus planeerib Tutermaa tee asfalteerida 2022.aastal. Selle tulemusena luuakse
kohalikele elanikele ja teistele teekasutajatele mugavam liikumiskoridor Keila (riigitee 11) ja
Paldiski maantee (riigitee 8) vahel, mis suurendab teelõigu kasutamist, sh loob soodsamad eeldused
rongi kasutamiseks.
Lisaks on ainuüksi Tutermaal Kumna teel ehitusjärgus mitu majapidamist, kus peredes on koolis
ja lasteaias käivad lapsed, kelle vajadused ja huvid on kooskõlas taotluse eesmärkidega.
Võttes arvesse eeltoodut, taotleme, et Tutermaa tee ja Keila maantee (riigitee 11) ristumiskohta
tuleb jalakäijate tunnel ja kergliikustee (projekti lisa 1 eelnõus rakendada p 5.4 Kergliiklusteed, 5.5
Teega seotud rajatised ja 5.6 Teevalgustuse põhimõtteid), mis kulgeb kuni Valingu rongipeatuseni.
Põhjendus:
Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone
kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus,
muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse
kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel
nihutatakse Tutermaa tee piirkonda. See võimaldab kergliiklejatel jätkata
senisele sarnaselt liikumist Valingu rongipeatustesse.
Tutermaa ja Valingu rongipeatuse vahele jalgratta- ja jalgtee (kergliiklustee)
projekteerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu ning vajab eraldi analüüsi,
milline on optimaalne teelahendus looduskaitse all oleva objektiga - Valingu
tammik – kattuvas lõigus.
Otsus: Projekteerida põhimaanteele kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
8
15 J.E.
e-kiri 03.06.2021
Palun riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekteerimisel
arvestada Tutermaa elanikega kes kasutavad nullsaastega elektrirongi transpordi vahendina. Hetkel
toimub maantee ületamine Tutermaa teelt ca. 200m Keila suunas.
Palume leida võimalus seal piirkonnas kas tunneli vms. näol. Pole eriti realistlik lisada teekonnale
ca 1,5..2 km. Manusena lisan lõike kus punktiiriga tähistatud teekond raudteejaama.
Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale
konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele
Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse
Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee
piirkonda.
16 R.R
e-kiri 15.06.2021
ühispöördumine
Loovälja
19801:012:0012
Hundivälja
19801:001:4514
Aado
19801:012:0008
Pae
19801:012:0379
Aru
19801:012:0161
Tutermaa tee 31
19801:001:3588
Männiku
19801:012:0334
Kurma-Sepa
19801:012:0159
Tutermaa tee 25
19801:001:3641
Kurma-Juhani
19801:012:0553
Pihelga
19801:001:2942
Pähklisalu tee 8
72701:002:1692
Pähklisalu tee 10
72701:002:1693
Pähklisalu tee 2
72701:002:0769
Soovime säilitada praegused väljakujunenud otseteed Valingu rongipeatusesse Aru talu teelt läbi
Valingu tammiku jalgtee; ja jalgtee Loovälja teelt, kuna:
1. märkimisväärne osa Tutermaa siinse piirkonna elanikest kasutab liikumiseks Tallinn/ Keila/
Paldiski suunal rongiühendust Valingu peatusest. Piirkonnas on palju koolilapsi;
2. ühistranspordi vahendina on elektrirong praegu ainus regulaarne ja piisava tihedusega
liikumisvõimalus tööl ja koolis käimiseks ning esmatarbe kaupade soetamiseks;
3. Elektrirong on mugav, kaasaegne ja keskkonnasäästlik liikumisvõimalus;
4. Bussiliiklus antud teelõigul (Keila-Saue) pole kohalikule kogukonnale senini toiminud;
Manuses ka allkirjastatud avaldus 15-lt kõige lähemalt ja otsesemalt mõjutatud talude
perekondade esindajatelt. Lisaks puudutab antud ülekäik ka Tutermaa Paldiski maantee poolset
elanikkonda, kes samuti antud rongiühendust kasutab.
Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale
konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele
Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse
Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee
piirkonda.
17 MTÜ Valingu ja Aila
külaselts
Täname, et olete kaasanud Valingu ja Aila Külaseltsi kogukonda viidatud projektiarutelusse. Meie
omapoolne kaasamine toimus kasutades 140-liikmelist meililisti, kus adressaadid on enamasti
leibkonna esindajad.
Põhjendus: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale
konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
9
e-kiri 28.06.2021 Läbiviidud arutelu tulemusel soovime Valingu ja Aila küla poolt lisada järgmised soovitused ja
märkused Tallinna ringtee Valingu – Keila lõigu eelprojekti koostamiseks:
1. Väga pooldame Tutermaa küla ettepanekut kergliiklustee tunneli planeerimisel Tutermaa
tee piirkonda. Saue suunas liikumiseks on läbi Valingu tammiku kulgev jalgtee ja maantee
ületus kergliiklejatele kõige otsem liikumine ja seda on Valingu ja Aila küla elanikud
(vaatamata ohtudele) läbi aegade kasutanud.
2. II ehitusetapis plaanitud Valingu raudtee viadukti ehitusega seoses uue Puiestee tänava
pikenduse ehitusel palume selle kõrvale arvestada ka kergliiklustee. Inimesed, kes
rongijaama vahet liiguvad, hakkavad loogilise tõenäosusena liikuma pigem uuel sõiduteel
(täpselt selliselt, üle põllu kulgevalt, liiguvad Puiestee poolsed elanikud soodsatel ilmaolude
korral ka praegu) ja olemasolev kergliiklustee end enam sellel otstarbel ei õigusta.
Plaanitava uue lõigu soovituslik algus peaks olema otse Puiestee tänavalt (praegunegi
peatee) selliselt, et Suurekivi tee jääks kõrvalteeks. Lisatud joonisel on toodud ettepanek
punase joonega. Antud suunas liiguvad teatud sagedusega raskeveokid (seotud
põllumajandusega), projektlahendusena pakutud versioon on nende liikumiseks
raskendatud.
3. Võimalusel plaanida Valingu Jõgisoo tee äärde ka kergliiklustee Aila külani. Kanama –
Keila lõigu ehituse käigus suureneb kindlasti transiitliiklus sellel lõigul. Aila küla
kergliiklejad, eriti ratturid kasutavad antud teed raudteejaama ja jaamast koju jõudmiseks.
Samuti on see Valingu elanikele hetkel ainus vähegi turvaline jalgratastega Sauele liikumise
tee. Lisaks on antud lõik ka RMK matkaraja osaks.
Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse
Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
2. Valingu raudtee viadukt planeeritakse IV ehitusetapis. Ettepanekut kaalutakse
edasise projekteerimise käigus. Soovitud jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks
teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m lühem kui mööda praegu
olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m). Uue lõigu puhul peaksid
kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima kõrgemale muldele (sh
kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise lõigu pikikalle oleks ca
6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning kõrvalmaantee ristumiskohta
on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis võimaldab mugavamalt pääsu
raudteepeatusesse.
Uue sõidutee lõigu alguse ettepaneku korral tekiks kaks lähestikku olevat
ristmikku (Valingu ja Puiestee ristmik ning Puiestee tn ja Suurekivi tee ristmik),
mis kokkuvõttes ei ole hea lahendus. Projekteerimise käigus kaalutakse, kumba
asukohta ristmikuna eelistada.
3. Ettepanek väljub käesoleva projekti töömahtudest, mistõttu seda ei ole
käesolevas projektis võimalik arvestada. Projektlahendus säilitab võimaluse
jalgratta- ja jalgtee rajamiseks kõrvalmaantee (11117 Valingu‒Jõgisoo) kõrvale.
Otsus: Punkt 1 ettepanek võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa
tee piirkonda. Punkt 2 toodut kaaluda projektlahenduse koostamise käigus,
võimalusel arvestada. Punkt 3 jätta arvestamata.
18 O.D.
ühispöördumine
21.06.2021
Alajaama tee 7
19801:012:0142
Alajaama tee 5
19801:012:0350
Alajaama tee 3
19801:012:0710
Ringtee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu 2+2 ristlõikega maantee
kavandamise ja ringtee 8 Tallinn-Paldiski ja Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamise koos Keila
põhjapoolse ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel ja seoses
viimaste aastate suurenenud ja suureneva liikluse tihedusega ülaltoodud teelõikudel sooviksid
Alajaama tee kinnistute omanikud mürauuringuid ja müratõkke paigaldamist.
Ringtee 8 Tallinn-Paldiski on viimaste aastatega muutunud eriti mürarikkaks, lisaks
juurdeplaanitav Keila põhjapoolne ümbersõidutee, mis on plaani järgi mõeldud ehitada küllaltki
lähedale Alajaama teele, kindlasti tõstab ka mürafooni Alajaama tee piirkonnas.
Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle
tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra
leevendavad meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring
eesmärgipärane koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning
pikiprofiili paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee
kõrguslikku ja plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra
kaugemale).
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
10
Alajaama tee 10
19801:012:0046
Alajaama tee 12
19801:012:0670
Alajaama tee 4
19801:012:0045
Alajaama tee 2
19801:012:0121
Alajaama tee 14
19801:012:0770
Alajaama tee 9
19801:012:0035
Otsus: Projekti koosseisus tehakse mürauuring ning vastavalt selle tulemustele,
kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
19 K.V
e-kiri 26.06.2021
(selgituse küsimine)
Palun täpsustada kuidas on võimalik jalakäijatel liikuda Lillevälja teelt Sauele. Kas on tulemas
tunnel või mis on turvaline lahendus? Ilmselt üle neljarealise tee lippama ei hakka... Ühesõnaga
kuidas pääsevad inimesed Lillevälja teelt Välja tee kergliiklusteele ?
Selgitus: Lillevälja teelt on kavandatud paralleelselt raudteega rajada uus
jalgratta- ja jalgteelõik, et võimaldada kergliiklejate ühendus Saue suunal
(ühendatakse Välja teega). Kavandatav jalgratta- ja jalgteelõik on näidatud
eskiisjoonistel.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Alajaama tee 5
19801:012:0350
A.T.
(Lühendatult)
1) Kurb muidugi, et Alajaama tee jääb mõlemas suunas avatuks nii sisse- kui ka
väljasõiduks. Minu viimane teadaolev osalemine projekti arutelul tõi sellise tulemuse,
et Kumna teeristi ehitatakse ring ja sealt tuleb tee üle põllu meie teele selle keskossa.
See kadus ja uus plaan oli, et Keila poolsele põllule tulevale ringile tehakse tee meie
teele samuti üle põllu ja pea samasse kohta sissesõiduks ehk tee keskossa, kus on võsa.
See oleks lahendanud kõik selle liikluse meie teel elanike huvidele vastavaks, et siia
sõidavad sisse ainult meie tee elanikud või külalised või tellitud kaup autodel. Mõlemad
tee otsad suletakse. Paraku nii ei ole juhtunud ja palun saatke Alajaama tee Paldiski
maantee poolne lahend.
2) Veel oleks vaja mõlemale poole teedele müratõkked ja need peaksid algama juba
Tutermaalt ja lõppema Keila bensiinijaama juures, samuti Valingu poole ja kuni
surnuaiani. Ja põllule müra kaitseks Keila poolt. Nii palju on teede äärest metsa maha
võetud, et müra kostub juba Tutermaalt alates, enne seda müra ei olnud ja summutas
ka alajaama hoone ning peale Lutheri sammast algab taas automüra ja seda ka teisele
ehk Valingu poole. Keila on muutunud Tallinna magalaks, oleme ausad!
Põhjendus: 1. Alajaama tee juurdepääs tee keskosast on teoreetiliselt võimalik lahendada kui
Circle K ja Alajaama tee vahelisele alale (Keila kirikumõisa, Väljaotsa, Mõisa ja Vana-Seppari
kinnistutele) koostatakse detailplaneeringud. Käesolevas projektis on juurdepääs eelnevalt
nimetatud alale võimaldatud EMT Tutermaa tugijaam kinnistu juures. Kui rajatakse uus tee, siis
on teoreetiliselt võimalik sulgeda Alajaama tee Valingu poolses osas.
Alajaama tee ja Paldiski maantee ristmiku lahendust antud projektiga ei muudeta, seda
hakatakse käsitlema Tallinn–Paldiski mnt projekteerimisel.
2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
Otsus: Antud projekti raames Alajaama tee uut juurdepääsulahendust ega ristmike sulgemist
mitte kavandada. Vastavalt mürauuringu tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele,
kavandada müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
2 Kangru
19801:012:0033
B.S.
(lühendatult) 1) Kangru maatüki (19801:012:0033) maalõigul seoses teelaiendusega
väga suuri muudatusi esialgu ei näinud. Nagu veebisilla vahendusel selgitas
Transpordiameti kontaktisik Elle Tamm, siis võõrandatud osa kompenseeritakse.
Soovin teada, mis mahus, mis hinnakirja alusel ning mis ajal?
2) esitasin 14.03.21 Harku valda projekteerimistingimuste taotluse eramu ehituseks
ning 30.03.21 sain keelduva otsuse. Lisaks muudele põhjustele toodi välja antud
piirkonna rohevõrgustiku häirimist ning nimetati, et õhusaaste ületab perioodiliselt
lubatud piirkontsentratsiooni, pinnas on saastunud ning inimese elamine ja puhkamine
on tervisele ohtlik. Küsimus on selles, kas siin ei ole tekkinud mingisugust riivet? Tekib
justkui vastuolu, kui kirjeldatakse rohevõrgustiku häirimist ja õhusaaste suurt
probleemi eramaja rajamisel ning paar kuud hiljem teatatakse maaomanikule isikliku
Põhjendus: 1. Selgitame, et Kangru maatükist (19801:012:0033) on eskiislahenduse alusel esialgsel
hinnangul vajalik ribakujuline maavõõrandus vahetult Tallinna ringteega külgnevas osas, et
mahutada uus teelahendus koos kogujateedega. Maade omandamine toimub eelprojekti
koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja
pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele
hüvitusväärtuse alusel.
2. Selgitame, et antud kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee
olemasolevas asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T
teedevõrgustiku osa) ning olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee
ümberehituseks 2+2 ristlõikele vastavaks. Üldplaneeringus rohevõrgustikuga seotud
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
11
maa võõrandamisest ning teelaiendusest, mis teadupärast teebki just neid kahte
eelmainitud asja väga suures mahus.
3) Kangru mü (19801:012:0032) saab kõige rohkem kahjustada antud projekti raames-
seda möönati ka projekteerimistingimuste eelnõud arutaval koosolekul.
4) Esimene suur probleem antud projektis on pääs raudteejaama. Kuna sõidukikasutus
puudub meie peres paljudel, siis pole mõeldav, et esialgne jalgsi marsruut jaama teeb
ringi poolel teel Sauele ning siis tagasi. Koosolekul väljapakutud 2 pääsu (esialgse 1
asemel) oleks mõistlik. Valingu bussipeatus, kus oli planeeritud esialgne ülekäik, asub
väga kaugel ning 35 aasta jooksul ei tea, et minu pere või lähemad naabrid oleks kunagi
seda peatust kasutanud. Koosolekul mainiti naaberküla elaniku poolt, et väidetavalt
käib sealt koolibuss hommikul ja peale lõunat. Kui palju inimesi reaalselt sealt peale
ja maha tuleb, ei tea. Rong on mugav ning roheline liikumisviis, mida peaks
propageerima ja mitte jalakäijale keerulisemaks muutma.
5) Teine probleem on Loodevälja tee, mis plaanitakse sulgeda metsloomade tunneli
rajamise tõttu. Uus sissesõit tuleks aga suures mahus üle minu pere maa, põhimõtteliselt
minu ema akna alt, mis songib maad ning riivab ka privaatsust. Koosolekul pakuti välja
ka samalaadse sissesõidu tegemist teiselt poolt Loodevälja teed. Kuna antud teelõiku
kasutavad vaid naabrid, siis ei ole ka nendel soovi meie privaatsust rikkuda.
Kavandataval lõigul asub ka vana allikas, mida soovime säilitada. Samuti tekib kahju
metsa mahavõtmisest kohalikele looma- ja linnuliikidele, kelle elupaik ja rajad saavad
häiritud.
6) kergliiklustee, koosolekul sai tõstatatud küsimus ka selle reaalsest vajalikkusest.
Sooviksin teada, kas ja kuidas on tehtud kindlaks, kui paljud inimesed seda reaalselt
kasutaksid ning kas see on päriselt vajalik. Isiklikult ei poolda kergliiklustee rajamist,
kuna see ehitataks konkreetselt mitme pere elamute vahetusse lähedusse (nn akna alla),
mis kaotab inimeste privaatsuse, heaolu ning tõstatab turvalisuse küsimusi, kui kõigil
möödujatel on sel viisil ligipääs eramaale. Samuti tähendab see suures osas roheluse
mahavõtmist ning olemasoleva looduse rikkumist (sh VEP alad). Nagu koosolekul
meile selgitati, ei korva keegi maha võetud puid. Kuna Saue- Keila lõigul on olemas
hästi toimiv raudteeühendus, siis me ei leia, et kergliiklustee rajamine oleks hädavajalik
ning ei soovi selle rajamist.
piirangute kehtestamise ning elamuehituse osas tehtud otsuste kohta saab selgitusi anda
haldusakti andja.
3. Selgitame, et Kangru katastriüksusest (19801:012:0032) on eskiislahenduse alusel esialgsel
hinnangul vajalik maavõõrandus terves riigiteega külgnevas lõigus, et mahutada uus
teelahendus koos kogujateega ja jalgratta- ja jalgteega. Eskiislahenduse alusel kavandatava
teelahendusega olemasolev teele lähim hoone säilitatakse, küll aga laieneb tee võrreldes
tänasega hoonele lähemale. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt
hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Projekti
koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
4. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike
omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,
algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel
nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
5. Laekunud tagasiside põhjal hinnati uuesti Loovälja talu tee eskiisis välja pakutud trajektoori
ja võimalikke alternatiivseid kulgemisi. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori
ja projekteeritava kogujateega ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada
privaatsuse riivet (viiakse õuealast kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee
mitte kõrgele muldele, vaid asukohta, kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu
raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja
Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik
(nn L-kujuliselt), kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule, see vähendab projekteeritava
suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee kasutamiseks sõlmitud
isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse.
6. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ sätestatul,
mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata
projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017. a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu
jalgratta- ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava
jalgratta- ja jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt
suur ning rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks
kavandatakse tüüpse 2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud
ettepaneku kavandada kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks
kavandatakse meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise
projekteerimise käigus.
Otsus: Punktide 1, 2, 3 osas lugeda selgitused antuks. Punkt 4 ettepanek võtta arvesse,
kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. Punkt 5 toodut arvestada osaliselt ning
muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri
lähedale. Punktis 6 toodu jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja
avalik huvi jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee
kavandamata jätmiseks.
3
Tammetõru
72701:002:1361
E.S.
Projekteeritud on uus raudtee viadukt ja kaunid teed. Keila poolsel allatulekul võiks tee
vasak pööre olla pisut suurem et tee sirglõiguna jõuaks 3 km postini. Teede pikkus
lüheneks ca a` 60 m. Vasakule poolejääval võsal nn metsal pole häiritavaid kinnistuid
Tammiste, Tammetõru kinnistute lõikumine jääksid ära ja elukvaliteedi langus samuti.
Loodan et efekti oleks ja töösse minev lõik leiaks mõttele toetust.
Põhjendus: Projektlahendus tuleb siduda ehitusfaasis oleva eelneva Kanama‒Valingu
teelõiguga. Muudatusi ehituses oleva lõigu trajektooris ei ole praegusel ajahetkel võimalik teha.
Projekteeritava lõigu trajektoor on valitud võimalikult olemasoleva teega kohakuti. Tammetõru
ja Tammiste kinnistutest maavõõrandusi võimalusel välditakse.
Otsus: Edasisel projekteerimisel leida võimalusel projektlahendus, mis ei tingi
maavõõranduste vajadust Tammetõru ja Tammiste kinnistutest.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
12
4 Allika
19801:012:0325
E.F.
1) Kui kaugele tee ikkagi majast tuleb lõpuks?
2) Teiseks ega ei tahaks selle projektiga esialgu üldse nõus olla, kuna krunt
kaotab eelneva privaatsuse ja võlu.
3) Hetke projektist välja lugedes asjad, millega kohe kindlasti nõustuda ei
saa – müratõkkesein, mis minu arust peaks seal ikka ilmtingimata olema,
kuna tegemist ikkagi suure magistraaliga mis sinna hetkel kavandatakse,
4) väikeulukite tunnel, väga ebaloogiline koht ja seletamatu, kuidas juhitakse kõik
väikeulukid kellegile otse aeda ?
Põhjendus: 1. Eskiislahenduse alusel esialgsel hinnangul on projekteeritava põhimaantee katte
serv elamust ca 70-75 m kaugusel.
2. Olemasolev Tallinna ringtee jääb Allika kinnistuga külgnevas lõigus projekti realiseerumisel
kohalikuks teeks ning liiklussagedus sellel teel väheneb märkimisväärselt. Privaatsuse
säilitamiseks kavandatakse projekteerimise käigus uuel teetrassil meetmeid (nt aed, hekk vms)
ning vajadusel vastavalt mürauuringu tulemusele kavandatakse müraleevendusmeetmed.
3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
4. Väikeulukid liiguvad sageli piki vooluveekogude kaldaid, sh olemasolevas olukorras piki
kinnistute piiril asuvat Vahtralehe kraavi. Väikeulukitele üle maantee pääsu säilitamiseks ning
tunneli toimivuse huvides on see kavandatud ulukiuuringu alusel Vahtralehe kraavi asukohale.
Põhimaantee teetrass tarastatakse, mis suunab ulukeid tunnelini, tarastus kavandatakse vahetult
tee muldkeha lähedale. Distants võimalikust tarast eluhooneni on ca 60-70 m, mistõttu ei toimu
suunamist õuealale ja tunneli asukohast kaugemal võib eeldada loomade liikumise jätkumist
praegustel radadel, trajektooridel.
Otsus: Lugeda punktis 1 esitatud küsimusele selgitus antuks. Projekteerimise käigus kaaluda ja
vajadusel kavandada privaatsuse säilitamiseks meetmeid (nt aed, hekk vms) uuel teetrassil.
Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt
müratõkked). Väikeuluki tunneli asukoht jätta muutmata.
5 Alajaama tee 18
19801:012:0390
E.A.
Kas paigaldatakse müratõkkesein ka? Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes
kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt
müratõkked).
Otsus: Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed
(nt müratõkked).
6 Kangru
19801:012:0032
Kangru
19801:012:0033
J.M., K.S.
Kangru talu maaomanikena on meie jaoks endiselt projekt sellisel kujul
vastuvõetamatu, kuna hõivab liigselt meie maad mõlemalt poolt praegust 2-realist
maanteed. Muudatusettepanekud järgmised:
1) Praegusel kujul projekteeritud uus Loovälja tee on Kangru talu maaomanike
jaoks vastuvõetamatu. See lõikab läbi kohast, kus on meil looduslik allikas, kus
on varu veevõtukoht. Ehitus saastaks selle joogiveeallika. See lahendus ei ole
kuidagi maaomanikusõbralik. Sellele peab tulema parem lahendus. Seda enam,
et vana Looväljatee kasutus sai notariaalselt kinnitatud naabritega. Arusaamatu
ja taas eramaad lõhkuv, on ehitada tee asemel, mida kasutab üks pere uus.
2) Kergliiklusteega ei saa nõus olla. See toob pideva liikluse eramaa õuealale,
lisaks ei ole praegu selge valgustuse küsimus: kui ka see planeeritakse, siis tekib
küsimus, kuidas on mõõdetav privaatsuse ja eramaa omaniku elukohale
tekitatud kahjud (see on vana talumaade kant, kus privaatsus ja omaetteolek on
eesmärk). Kergliiklusteed saaks jätkata Sauelt, kus tee lõppeb raudtee kõrval
ning viia see Keilani.
3) Praegusel eskiisil on hõivatud tee alla vana kivikelder, mis on talukompleksi
osa. See on täiesti märkamata jäetud, taaskord – eramaasse ja –omandisse
selline suhtumine ei rõõmusta.
4) Praegu kaitseb teemüra ja –saaste eest roheline haljastus, mis on parim kaitse
üldse. Sama moodi on mõlemal pool teed heinamaa ja kartulimaa (jah, praegu
seda ei harita, kuid seda on alati tehtud ja me soovime seda tulevikus kindlasti
teha). Kui nüüd tee ehitusega võetakse see “rohemüür” maha, eitatakse meie
kartulimaale (mis, jah praegu on nn söötis, aga alati olnud maa, mida haritakse),
Põhjendus:
1. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori ja projekteeritava kogujateega
ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada privaatsuse riivet (viiakse õuealast
kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee mitte kõrgele muldele vaid asukohta,
kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja
talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed
vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik, kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule see
vähendab projekteeritava suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee
kasutamiseks sõlmitud isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse.
2. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“
sätestatul, mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata
projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017.a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu jalgratta-
ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava jalgratta- ja
jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt suur ning
rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks kavandatakse tüüpse
2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud ettepaneku kavandada
kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt hekk,
aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus.
3. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse keldri täpne asukoht. Juhul kui kelder
asub lisatud skeemi näidatud asukohas (või selle lähistel teemaa piiri vahetus läheduses), siis
teelahenduse realiseerimiseks tuleb kelder likvideerida. See täpsustub eelprojekti staadiumis.
Kui kelder tuleb likvideerida, siis jääb see võõrandatavale kinnistuosale ja selle väärtus maa
omandamise käigus hinnatakse ning kompenseeritakse.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
13
siis tekib küsimus, mil viisil saab üldse selles piirkonnas tegeleda söögi- ja miks
mitte loomakasvatusega? Rääkimata saastest, mida 4-realine tee toodab ning
asjaolu, et müratõkkesein saastest ei päästa. Ideaalne oleks kui suurte veoautode
liiklus suunatakse kohustuslikult Paldiski maanteele ja jagatakse teekoormus
kahe erineva manatee vahel. Sellises mahus laia tee ehitust enam tulevikus
tagasi ei võta, liiklus koormus võib aastakümnete jooksul muutuda kuid
maaomanikele tehtud kahju on pöördumatu. Kui küsimus on liikluskoormuses
siis peaks mõtlema nutikatele lahendustele kuidas seda vähendada
keskkonnasõbralikult (liikluskoormuse hajutamine) mitte suurendada
keskkonnale tekkivat kahju (arvestades üleüldist globaalset olukorda ja
keskkonna saastatust).
5) Samal põhjusel, saaste ja müra, tõttu ei kinnitanud Harku vald Birgit Serbini
(ka üks maa pärijatest) detailplaneeringut. Sisuliselt ei ole võimalik oma maad
kasutada, kuna tee-ehitus ja laiendus on planeeritud. Kuidas on see üldse
võimalik? Kuidas on mõeldav, et me oma maad saaks kuidagi realiseerida, kas
ehituse või taime- või loomakasvatusega? Mil viisil on selliste kahjudega
arvestatud? See on lubamatu, et seoses tee-ehitusega ahenevad eramaa omaniku
võimalused oma maa peal tegutseda soovitud viisil tervist ja oma heaolu
säästvalt. Vana talu jääb samuti sobimatult lähedale teele.
6) Tee ülekäigukoht bussipeatuse läheduses ei sobi ning pikendab teekonda
rongijaama, mida kasutatakse peamise liikumisvahendina. Bussi ei kasuta me
kunagi.
7) Ehituseks kuluv ala – on mõeldamatu, et ehituseks kuluv materjal ja masinad
ning tööjõud meie maal viibivad.
8) Kokkuvõtteks nii laias ulatuses tee-ehitus muudab elukeskkonda määramatult
ja kindlasti mitte Kangru talu maa-omanike huvides. Müra ja õhusaaste, metsa
“hakkimine”, tulevikuperspektiiv ehitada või taas maad harida muudetakse pea
võimatuks (taas, keegi uusi puid asemele ei istuta) õhusaaste tõttu. Samuti on
korvamatu kahju, kui roheluse asemel vaatad aknast halli müratõkke seina või
siis kergliiklusteel toimuvat.
4. Kangru kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee olemasolevas
asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T teedevõrgustiku
osa) ning tee olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee ümberehituseks
2+2 ristlõikele vastavaks.
5. Kangru kinnisasja 19801:012:0032 pindala on 14,92 ha. Tee-ehituseks on vajalik kinnistust
ribakujuline maaeraldus vahetult kinnistu Tallinna ringteega külgnevas osas. Täpne ulatus
selgub edasise projektlahenduse alusel ja krundijaotuskava koostamisel, kuid on ilmne, et
kinnisasja suurust arvestades valdav osa sellest tee ehitusalaga ei kattu. Kinnistu haritava maa
kõlvikul on võimalik maa harimine, metsamaa kõlvikul metsa majandamine vastavalt
kehtivatele regulatsioonidele. Kinnistu paikneb Harku valla üldplaneeringus määratud
Tutermaa rohevõrgustiku tuumalal, mis seab raamid ehitustegevusele. Seega riigitee
ümberehitus antud juhul kinnisasjale 19801:012:0032 täiendavaid piiranguid ei loo, kinnistu
asub juba olemasolevate erinevate piirangute tingimustes.
6. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike
omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,
algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel
nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
7. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ei
ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab leidma ladustuspaigad ning sõlmima selleks
kokkulepped maaomanikega.
8. Riigitee ümberehitusele olemasolevas asukohas ei ole antud lõigus alternatiivi (Tallinna
ringtee eelnev lõik on ehituses, millega 2+2 maantee jõuab Välja tee ristmikuni, so ca 1 km
kaugusele Kangru kinnisasjast; olemasolevast teest põhjapool paikneb Harku valla
üldplaneeringus määratud range režiimiga rohevõrgustiku tuumala, lõunapool looduskaitse
all olev objekti - Valingu tammik, mistõttu eelprojekti antud lõigus ei ole reaalselt võimalik
teekoridori muutmine ning riigitee ümberehitus 2+2 sõidurajaga teeks on kavandatud
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
14
olemasolevas asukohas). Kangru kinnistu asub juba olemasolevate erinevate piirangute ja ka
häiringute (sh müra) tingimustes. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse projektis
erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise
projekteerimise käigus.
Otsus: Punktis 1 toodut arvestada osaliselt ning muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades
selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri lähedale. Punktis 2 kergliiklustee osas tehtud
ettepanek jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja avalik huvi
jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee
kavandamata jätmiseks. Õuealal privaatsuse tagamiseks on võimalik ja tuleb kavandada
erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise
käigus. Punktides 3, 4, 5, 7 ja 8 toodu osas lugeda selgitus antuks. Punktis 6 esitatud ettepanek
võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda.
7 Alajaama tee 1
19801:012:0066
Alajaama tee 1a
19801:012:0067
J.L.
Minu ja meie kinnistu (Alajaama tee 1) elanike soov on, et lahendatud saaks Künka
bussipeatuse (Tallinna poole sõites) juures oleva maanteekraavi sadevee küsimus.
Nimelt Paldiski mnt.-lt Alajaama teele pööratava tee teetruup on kõrgemal /samal
kõrgusel, kui maanteekraavi suubuva meie krundilt (Alajaama tee 1) tuleva sadevee
kraavi põhi,. Seoses sellega on meie kinnistu enamuse ajast liigvee all. See olukord
tekkis peale seda, kui tehti Padiski mnt-lt uus mahapööre Alajaama teele ja renoveeriti
seal juures olev maanteelõik koos sadevee kraavidega.
Mõned aastad tagasi sai (MNT-le) sellele probleemile tähelepanu pööratud ja vastavalt
kokkuleppele MNT-ga sai meie poolt tellitud vajalikud mõõdistused ja , kuid probleemi
lahendus jäi poolikuks, sest sadeveekraavidele ei olnud võimalik anda piisavat kallet,
kuna Alajaama teele pööratava tee teetruup on liiga kõrgel.
Vaadates seda projekteeritavat ala, siis jääb see ala täpselt piiri peale. Lisan ka senise
kirjavahetuse MNT-ga ja meie poolt lastud teha tööprojekti.
Loodan, et see küsimus / probleem saab tulevaste tööde käigus lahendatud.
Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb
sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti
koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee
lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv
terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.
Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee
lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv
terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.
8 Männiku tee 14
19801:012:0127
J.S.
Küsiti selgitust, mis põhjusel dokumendid on saadetud. Selgitus: Maaomanik kaasatud menetlusse piirinaabrina. Eesmärk teavitada riigiteel
kavandatavast projektlahendusest ning anda võimalus arvamuse avaldamiseks.
9 Alajaama tee 3
19801:012:0710
K.P.
Küsin üle igaks juhuks sa seda, äkki oskate vastata, kas Alajaama tee tänava sissesõidud
ka muutuvad? Eskiisjoonisel näha ei ole, mis varasemalt oli räägitud.
Selgitus: Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 8 Tallinn‒Paldiski ei ole plaanis muuta ja säilitatakse
tänane olukord. Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 11 Tallinna ringtee muudetakse, eesmärk on
kavandada ristmik ohutumaks, viia ristumine täisnurga alla ning lahendada ohutu jalgratta- ja
jalgteega ristumine.
10 Aukamäe
29501:011:0190
K.V.
1) Esitatud jooniselt on näha, et muldkatendi saab rajada ilma minule kuuluva
kinnistuosa võõrandamiseta, seega ei pea antud lahendust põhjendatuks.
2) Millistel kaalutlustel on likvideeritud olemasoleva Ringtee tänava lõik
(projektil märgitud punaste ristidega). Millistel kaalutustel on loobutud varasemast
lahendusest?
3) Palun esitage täiendavalt juurde Keila lõunapoolse ümbersõidu
alternatiivlahenduste võrdlus, kus nähtub lõunapoolse ümbersõidutee asukoht, mis on
viidud linnast eemale (keskkonnahäiringute vähendamiseks).
Põhjendus: 1. Võimalusel rajatakse tee muldkeha ilma Aukamäe kinnisasjast maa
võõrandamiseta. Eskiislahenduse faasis on ennatlik kinnitada, et võõrandamise vajadus puudub,
see selgub edasise projekteerimise käigus kui projektlahendus läheb detailsemaks.
2. Ringtee lõik on praeguse teadmise kohaselt kavas likvideerida seetõttu, et kujundada
Lõunapoolse ümbersõidu trass sujuvamaks ja laugemate kurviraadiustega. Varasemas K-
Projekti lahenduses oli nimetatud Ringtee teelõik samuti ette nähtud likvideerida.
3. Keila lõunapoolse ümbersõidu trass on kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ ning
kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse, eskiislahendusega ei ole trassi asukohta muudetud.
Otsus: Võimalusel kavandada projektlahendus, mis ei tingi Aukamäe kinnisasjast maa
võõrandamise vajadust. Punktides 2 ja 3 toodu osas lugeda selgitused antuks.
11 Pähklisalu tee 8
72701:002:1692
Pähklisalu tee 10
72701:002:1693
1) Pähklisalu tee elanikud ei soovi Valingu JJT tunnelit praegusesse kohta, kuna
see toob ehitatava tee elamute poole ja raiutavat metsa oleks rohkem. Oleme kahe
käega poolt, et projekteeritav Valingu JJT tunnel tuleks Tutermaa tee ja Loovälja tee
poole. Ning loodame, et Lillevälja tee elanikele lahendatakse juurdepääs Saue poole
uue kergliiklusteega.
Põhjendus: 1. ja 2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone
kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse
eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud
kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega) kavandatakse täiendav
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
15
K.G. ja T.A.
2) Samuti on meie jaoks väikese tähtsusega projekteeritavad bussipeatused (B)
Tallinna ringtee äärde, sest liinibusse siin praktiliselt ei sõida. Bussipeatuseta jääks
maantee kitsamaks ning läheks kokku meie algse ideega metsa võimalikult palju alles
jätta. Meie oleme poolt bussipeatuse projekteerimisega kogujatee äärde, et lapsed
saaksid vajadusel koolibussi peale, mis sõidab marssruudil Saue - Laagri.
3) Samuti ootame, et projekteeritaks müratõkkesein Pähklisalu tee elanike
kaitseks, sest on teada, et liikluskoormus kasvab, liikumiskiirus suureneb ning
paratamatult võetakse maha ka natuke metsa.
4) Mida tähendab roheline katkendjoon VEP – kirjanurgas puudub info.
jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega põhimaantee viadukti
juures. Valingu bussipeatuste asukohti on muudetud, peatused on säilitatud, aga ümber tõstetud
kavandatava kogujatee äärde.
3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
4. VEP – vääriselupaik ehk väärtuslik metsaosa.
Otsus: Punktides 1 ja 2 esitatud ettepanekuid arvestada, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa
tee piirkonda ning Valingu bussipeatused viia kogujateele. Punktis 3 toodut osas, vastavalt
mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
Punkti 4 osas lugeda selgitus antuks.
12 72701:002:0701
Aruvälja-Põllu
L.A.
Käesolevaga edastan omapoolsed ettepanekud Projekteerimistingimuste andmisele
riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise
ehitusprojekti koostamiseks.
1) Olles tutvunud projekteerimistingimustega palun näha ette minu kinnistule Aruvälja
Põllu kat. Nr 72701:002:0701 juurdepääs kogujateelt kinnistule lisatud skeemil näidtud
asukohta.
2) Samuti palun kaaluda kinnistul 72602:001:0357 oleva elamumaa mürakaitseks
müraseina või müravalli rajamist.
Põhjendus: Transpordiamet käsitleb esitatud ettepanekuid antud menetluse raames, arvates et
kodanik on kogemata eksinud menetluse nimetusega (kirjas viidatud menetlus on lõppenud).
Seetõttu kaalub amet ettepanekuid sisuliselt.
1. Riigitee projektiga uusi mahasõite erakinnistutele ei projekteerita, v.a juhul kui
projektiga senine juurdepääs likvideeritakse. Aruvälja-Põllu katastriüksusel (72701:002:0701)
mahasõit riigiteelt puudub, mistõttu katastriüksusele mahasõitu ei projekteerita. Eelprojekti
realiseerumise järel, st peale kogujatee väljaehitust, on maaomanikul võimalik tavapärases
korras taotleda kogujatee omanikult mahasõitu ja see rajada vastavalt selleks antavatele
tingimustele. Juurdepääs Aruvälja (72601:001:0357) ja Müüri (72701:002:1741)
katastriüksustele säilitatakse, olemasolev juurdepääsutee ühendatakse kavandatava
kogujateega.
2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes
kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt
müratõkked).
Otsus: Ettepanekut uue mahasõidu rajamiseks mitte arvestada. Vastavalt mürauuringu
tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
13 Alajaama tee 20
19801:012:0780
M.P.
1) Milline saab olema Alajaama tee Keila maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis
sõiduteega ühendus katkestatakse aga kuidas teostatakse Alajaama tee samatasandiline
ühendus uue rajatava kergliiklusteega nii, et seda ei kasutaks pahatahtlikud sõidukid?
Kas Alajaama teelt saab samal tasapinnal otse, ilma kraavist läbi ronimata
kergliiklusteele ja vastupidi?
2) Milline saab olema Alajaama tee Paldiski maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis
Keila poolt hakkab Paldiski maantee suunas kulgema neljarealisena, eraldatud
maanteena, mistõttu Paldiski maantee laieneb ja läheb ohtlikult olemasolevale
kergliiklusteele?
3) Kui maantee 8, mitte neljarealise tee ja Valingu juures neljarealise tee ületamiseks
rajatakse kergliiklustee tunnel, siis kuidas teostatakse lastele ohutu neljarealise Paldiski
maantee ja Alajaama tee kergliiklustee ülekäik Lutheri mälestussamba juures, st kahel
pool Palaldiski maanteed olevate kergliiklusteede ühendus? Kas sinna tuleb ka tunnel?
4) Mis mõtet on kaherealisel maanteel suunas Valingu > Keila, kui 2016, Maanteameti
korraldusel teekattemärgistuse teostaja, erinevalt ehitusprojektis olevast
liikluskorraldusest, märkis maha Circle-K juures teiselt realt sunnitud esimesele reale
liikluse, vähendades sellega ringi läbilaskevõimet?
5) Millised rajatavate maanteede ja kergliiklusteede lõigud saavad ja kui siis millises
ulatuses valgustatud?
6) Millal teostatakse Alajaama teega paralleeleselt, põllu peale rajatava maantee müra
modelleerimine?
Põhjendus: 1. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmik ehitatakse T-kujuliseks
lihtristmikuks. Sõidukite ühendust Alajaama teega ei katkestata. Alajaama teelt hakkab saama
projekteeritavale jalgratta- ja jalgteele otse ja samas tasandis.
2. ja 3. Alajaama tee ja riigitee 8 Tallinn‒Paldiski maantee ristmiku lahendust antud töös ei
käsitleta.
4. Teekattemärgistus paigaldati eesmärgiga suunata Paldiski suunas liikuvad raskeveokid
varakult õigesse sõiduritta, et vältida raskeveokite ümberreastumise vajadust Keila jõe sillal
enne järgmist ringristmikku.
5. Valgustuse ulatus täpsustatakse eelprojekti staadiumis.
6. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked).
7. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmikku ei ole kavas sulgeda. Alajaama
teele kavandatakse vajadusel liiklust rahustavad meetmed kehtestatud kiirusrežiimist
kinnipidamiseks. Projektlahenduse koostamisel on vaja arvestada, et nn vana tee (Tallinna
ringtee) kaudu on vajalik tagada juurdepääs ka peale mobiilimasti paiknevatele kinnistutele.
8. Projektlahenduse koostamise käigus kaalutakse vajadust Alajaama teele jalakäija/ratturi ala
märgistamiseks, selle ala eraldamiseks Alajaama tee sõidutee arvelt (et anda signaal sõidukitele,
et tegemist elurajooniga). Samuti kaalutakse liiklusmärkide (nt õueala) kavandamist, mis
piiravad läbisõitu ja määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või
teenindavale transpordile.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
16
7) Vestlesin täna Elle Tamm -ga ja selgus, et minu arusaam Alajaama tee Põhimaantee
11 poolse otsa sulgemise osas on aegunud (minu info põhines sellel -
https://www.mnt.ee/sites/default/files/construction_files/3.1_valingu-
keila_eskiisi_tooversioon.pdf) . Kuigi sellega pikeneb ka minu enda kodutee, taotlen
siiski Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamist. Probleem on selles,
et Alajaama tee on kitsas, sellel puuduvad kõnniteed kuid sellel liiguvad lapsed ja
jalgratturid aga Alajaama kasutavad paljud (ja seoses teetöödega suureneb nende hulk
veelgi) sõidukid lõikamiseks otseteena Põhimaantee 11 ja Paldiski maantee vahel,
millest johtuvalt on hommikuti ja õhtuti siin tihe liiklus, Põhimaantee 11 suunalt sujuva
sissesõidutee tõttu võivad sõidukid kiirust vähendamata Alajaama teele pöörata.
Põhimaantee 11 suunalt on peale kolme maja tükk maad metsa, mis tekitab
sõidukijuhtides mulje, et tegemist on asutusevälise teega, mistõttu suurendavad nad
kiirust ja majade alale jõudes teevad äkkpidurduse kurvi taga oleva lamava politseiniku
või seal liikuvate jalakäijate/ratturite tõttu. See valgustamata metsatuka osa on ka
pidevalt prügiga reostatud ja seega tuleohtlik. Alajaama tee elanikud on taotlenud
Alajaama tee läbisõiduks sulgemist mehhaaniliste tõkiste abil (näiteks enne ja peale
metsatukka), kuid vald, viidates operatiivsõidukite vajadustele, pole seda võimaldanud.
Ja kui Põhimaantee 11 ja Alajaama tee ühendus jääb läbilõigutuks, siis tundub selle
vana tee alles jätmine vaid Telia mastini väga kummaline, sest selle hooldustee mastini
võiks tuua kas otse Alajaama teelt (nagu näiteks eskiisi tööversioonis Juurdepääsu tee
6 pikendamisega Telia mastini) ja Põhimaantee 11 vana osa lõppeks siis Korvi kalmistu
juures.
Alajaama tee Põhimaantee 11 otsapoolses osas on vaid 3 maja (90% maju on Paldiski
maantee suunas), mistõttu usun, et need majaomaniku on nõus kasutama Alajaama teed
vaid Paldiski maantee suunalt.
8)Juhul kui Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamine ei ole
võimalik (samas, miks see oli võimalik eskiisi tööversioonis ja mida ka Mart Michelis
mulle kinnitas?), siis palun teostada Alajaama teele jalakäija/ratturi ala märgistamine
ja selle ala eraldamine füüsiliste tõketega Alajaama tee sõidutee arvelt, mis tervikuna
annab selge signaali sõidukitele, et tegemist elurajooniga. Samuti võimalusel palun
lisada täiendavad liiklusmärgid (näiteks õueala vms), mis piiravad läbisõitu ja
määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või teenindavale
transpordile.
Otsus: Lugeda punktides 1-6 esitatu osas selgitused antuks. Punktis 7 esitatud ettepanek
Alajaama tee ja Tallinna ringtee ristmiku sulgemiseks jätta arvestamata. Punktis 8 esitatud
meetmeid kaaluda projektlahenduse koostamise käigus, vajadusel rakendada.
14 Kuremäe
19801:012:0248
P.K.
Kinnistul asub ka minu kodu. Mainin veel , et nimetatud Kuremäe kinnistu on ajaloo
vältel olnud sama perekonna (Kelement) kasutuses ja sellel on elanud läbi aegade
erinevad põlvkonnad samast sugupuust. Minul, kui praegusel kinnistuomanikul, jääb
edasi pärandada ainult üks väike näpuotsatäis 2+2 maanteega piirnevat armsaks saanud
kodu kohta. Kindlasti väheneb kinnistu ja elamu väärtus uue 2+2 maantee ehitusega.
Kuna Transpordiamet on teinud oma suured plaanid seoses teega just Kuremäe
kinnistule, tahaksin omalt poolt selgitada kuidas olukord mõjutab ümbruskonda ja meie
eluolu. Oleme vähemalt 15a elanud teadmisega, et tuleb uus 2+2 maantee praeguse 1+1
tee asemele samas koridoris, uudis muudatustest trassi osas oli üksjagu ehmatav ja
mõtlema panev, et kas tõesti tehakse nii nagu kirjas saadetud eskiisjoonis näitab. Üle
poole kinnistust on maantee alla paigutatud ja veel hullem, et tee hoone siseõuele nii
lähedale jõuab, kus enne oli mets, põld ja linnulaul, siis nüüdsest laiub seal 2+2
maantee. Mõte, et uus maantee tuleb minu elule lähedale küljest, kust suunast ei osanud
oodata, vajab veel harjumist. 2.juunil oli sisukas kohtumine Kuremäe maadel ning
kirjutan nüüd oma tähelepanekud ja soovid, millele loodan teiepoolset lahendust ja
kaasaaitamist väärika elukeskkonna säilitamisel ja loomisel.
Põhjendus: 1. Projekteerimise käigus kaalutakse võimalust ettepanekus sisalduvaks trassi täpsustuseks ja
võimalusel arvestatakse ettepanekut, kuid tuleb arvestada, et projekteeritav tee peab vastama
kavandatud kiirusrežiimile vastavale plaaniraadiusele, kuna see on otseselt seotud ohutu
liikluskeskkonna kujundamisega.
2. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse ettepanekus nimetatud üksikpuud ning
eesmärgiks on leida projektlahendus, mis puud ja nende kasvutingimused säilitab.
3. Kui projektlahendusega on vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendatakse
eraomanikuga kokkulepitavas asukohas.
4. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele
piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Meetmete
valikul tehakse koostööd maaomanikuga ja võimalusel lähtutakse maaomaniku eelistustest.
Juhul kui tee-ehitusega seotud metsaraie või raadamine jääb eramaast võõrandatavale
kinnistuosale, siis kuulub kasvava metsa kompenseerimine maa omandamise hinna sees ning
raiutava puidu käitleb Riigimetsa Majandamise Keskus.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
17
1. Palun leida projekteerijal lahendus, et uue maantee trassikoridor ei lõikaks
Allika kinnistu nurka vaid leiduks võimalus tee nihutamiseks raudtee poole ja sealt
algav tee kaar /kurv jääksid Kuremäe maadele. Läbin Tallinna ringteed kaks kord
päevas ja olen jälginud maantee kurve, silma on hakanud Rail Balticu viadukti kurv
Tallinna ringteel , mis on väga suure kaarega ja läbitav 110 km/h kiirusel. Palun
kaaluda ja leida võimalus meie teelõigu kurvi nihutamiseks Allika kinnistult
välja. Projekteeritud meie Valingu sõlme teejoonist vaadates tundub, et Saue poole
jääv kurv on sootuks väiksema kaarega, kas ei oleks võimalik kurvide osas omavahel
kohad vahetada. See annab võimaluse metsatuka mahukamaks säilitamiseks minu
kinnistul ja uue tee elamust (elamutest/ka naabrid) kaugemale viimise.
2. Eelnevalt nimetatud metsatukas on 2 olulist puud. Nimelt suur tugev pikk
kaheharuline mänd millel on nimetähed LK, mis on minu lähisugulase nimetähed tema
mälestuseks. See oli tema soov kui lahkub siit ilmast, et mina puistaksin tuha ja leiaksin
vaikses rahulikus paigas puu ja jäädvustaksin tema mälestuse sel viisil puule
nimetähtedega. Kaks puuharu sümboliseerib, et tegu oli kaksikutega. Kohapeal
tutvusid puuga projektijuht Elle Tamm ja projekteerijad. Oli jutuks, et kohale tuleb
geodeet ja märgib puu ülesse. Teine puu on kraavi kaldal olev suur vana tamm, mis on
kasvanud koos eelnevate põlvedega Kuremäe maadel. Metsatukas kasvavad suured
kuused ja männid, kased ja teised lehtpuud.
3. Oleme Kuremäe kinnistu raudtee poolsesse põllumaa serva istutanud
kuuseheki, mis on tänaseks kasvanud 3-4m kõrgusteks puudeks (~50tk) , eesmärgiga
privaatsuse ja raudtee müra tõkkeks. Uue tee ehitusega ei täida need kuused meie jaoks
enam oma olulist eesmärki, jäädes uue maantee raudtee poolsesse serva. Ümber
istutamisele need puud vastu ei peaks ja seoses sellega palun leida võimalus
asendusistutuseks minu poolt valitud kohta, et tekitada minu koduõuele uus privaatsus.
4. Uue 2+2 maantee ehitusega ehk teemüra kolimisega minu koduhoonete
paigutuse mõttes siseõue on minul ja naaberkinnistute omanikel ühine soov, et hoonete
poolne uue maanteeserv saaks kaetud müratõkkeseinaga maksimaalses ulatuses
Aavokati kinnistust kuni ringteelt pealesõidu raja algusesse. Samuti soovin kaasa
rääkida müratõkkeseina visuaalses valikus, kuna see jääb nähtavaks kogu minule
allesjääva kinnistu servast. Pool on lagedal põllul ja teine osa hõredas metsatukas,
millest pool moodustavad lehtpuud, mis sügis-talv-kevad ei anna raagus oleku tõttu
kattevarju. Soovin ka, et leiaksite võimaluse, teevajadusemaal, müratõkkest hoonete
poole säilitada suured puud, mitte teha 100% lageraiet. Väga loodan, et teevajadusmaa
hoonete poole on minimaalne ja projekteerija saab lahendada kraavide vajadused
maantee äärde raudtee poolsesse serva. Minimaalselt vajaliku trassi lageraiet tehes
tekkiva palgi puidu olen valmis lisaväärtusena omale võtma.
5. Tuleviku mõttes on mure ka talvise teehoolduse osas. Praegune olemasolev tee
jääb uue maantee valmimisel kõrvalteeks, pean vajalikuks mainida ikkagi läbitavust
talvisel perioodil kinnistutelt väljasõidu teedel. Loodan, et jätkuvalt on saab tagatud
ka tulevikus toimiv teehooldus ja sõidetavus vanal lõigul. Vastasel juhul on
põhimaanteele saamine häiritud ning põhjustab ebameeldivaid probleeme. Alajaama
teed ja Korvi kalmistu sissesõidu teed hooldab Harku vald. Hetkel ei ole meile ette
nähtud teehooldus teenust valla poolt talvisel ajal. Tundub mõistlik vallaga läbi rääkida
ja leida võimalus kokkuleppeks, et saaks ühendada meie teed sama hooldusega.
Oleme Harku valla elanikud.
6. Kuivõrd uus 2+2 maantee jääb nähtavaks minule ka Aavokati kinnistult, millel
meil on ühine kinnistupiir , siis visuaali ja müra tagamiseks oleks lihtne lahendus
rajada meie vahelisele kinnistu piirile 2020a ehitatud uue kõrgepingeliini alla
maksimaalse kõrgusega muldvall. Palun leida võimalus muldvalli rajamiseks
5. Kinnistuga külgnev Tallinna ringtee lõik hakkab peale ümberehitust täitma kohaliku tee
funktsiooni ning on kavas tulevikus üle anda kohalikule omavalitsusele, kes seejärel korraldab
ka teehooldust.
6. Ettepanekut kaalutakse projekteerimise käigus ning rakendatakse privaatsust tagavaid
meetmeid (nt muldvall, hekk, aed).
7. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda, kui on valminud
krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub
vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel.
8. Maaomanikku hoitakse projekteerimise käiguga kursis ning räägitakse läbi projekti erinevates
etappides.
9. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ega
maa juurdepääsuks kasutamine ei ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab selleks sõlmima
kokkulepped maaomanikega.
Otsus: Punktis 1 esitatud ettepanekut trassi täpsustamiseks kaaluda edasise projekteerimise
käigus, võimalusel arvestada. Punktis 2 esitatule vastavalt mõõdistada kaks üksikpuud ja leida
projektlahendus, mis nende kasvutingimused säilitab. Punkt 3 osas - kui projektlahendusega on
vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendada eraomanikuga kokkulepitavas
asukohas. Punkt 4 toodu osas teostada projekti koosseisus mürauuring ning vastavalt selle
tulemustele kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Punktides 5, 7
ja 9 esitatu osas lugeda selgitused antuks. Punktis 6 toodud ettepanekuid privaatsuse
säilitamiseks kaaluda edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvestada. Punkt 8 osas -
maaomanikku hoida projekteerimise käiguga kursis ning rääkida läbi projekti erinevates
etappides.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
18
eesmärgiga tekitada privaatsus, müra vähenemine ja eraldatus, et tekiks taas koduõue
tunne.
7. Kirjutan lahti , mis lähiaegadel on Kuremäe kinnistule Eesti Vabariigi vajadustest
lähtuvalt rajatud:
*2020 aastal ehitati Kuremäe ja Aavokati kinnistu piirile hiiglaslik uus
kõrgepingemast.
*2021 aastal ehitatakse Kuremäe kinnistuga piirnevale raudteele teine
raudteeharu Kuremäe kinnistu poole.
*2021 aastast planeeritakse ka 2+2 maanteed Kuremäe kinnistule.
Ehk eelpool nimetatud protsesside käigus on allesjääva maa ja kinnisvara väärtus
oluliselt vähenenud nii materiaalselt kui emotsionaalsel tasandil. Riigile on Kuremäe
kinnistu võõrandatava maa väärtus kordades ja kordades olulisem ja suurem , võidab
rohkem, kuna tekib võimalus suures ja pikas perspektiivis ülioluline teetaristu rajamine,
mis ühendab paljusid oluliselt vajalikke liiklussõlmi ja annab võimaluse liikluse
sujuvaks ja kiireks arendamiseks. Rõhutan, et praeguse töösoleva maantee
lahendusega Kuremäe kinnistust allesjääva maa ja kinnisvara väärtus väheneb, mis ei
võimalda vajadusel tulevikus müügihinna eest soetada uut samaväärselt väärtuslikku
kinnisvara. Kuidas sellist olukorda arvestatakse, kuidas saadakse maaomanikud
rahumeelselt ülisuure tee projektiga nõustuma? Palun sellega arvestada kui on aeg
materiaalseks läbirääkimiseks ning sinna juurde kuuluvad ka ajaloolised sidemed,
hingelised sidemed, uute olude talumine (ei saa keelduda tee ehitusest ehk
sunniviisiline nõusolek tee ehituseks minule kuuluval kinnistul, müra suurenemine,
jne). Seda tunnet ja rasket leppimist ei oska mõista ega aru saada ükski inimene, kes
pole vastavas olukorras ise olnud ja läbi elanud. Piltlikult öeldes lõigatakse kogu eelnev
elu pooleks. Pean mainima, et eelmisel aastal lahkus meie seast minu abikaasa, kes
rääkis mulle üle 30a oma lugusid, kuidas tema oli oma lapsepõlve siin Kuremäe maadel
veetnud ja kasvanud ja kuidas ta soovis rajada meile, oma perele kodu just siia, esiisade
maadele ja mitte kuskile mujale. Selleks tekkis võimalus, kui Eesti Vabariik otsustas
sundvõõrandatud maad tagastada järeltulijatele. Plaanist kahele pojale eraldada
kinnistust osa, oma kodu rajamiseks, pean loobuma, sest 2+2 maantee äärde ei soovi
kumbki pere tulla. Tasu, mida plaanib riik maksta, peab olema väärtus, mille
eest saaks soetada asenduseks väärtusliku kinnisvara, mis tasakaalustaks tekkinud
olukorda ja leevendaks meie pere lõhutud pikaajalisi väärtusi ja traditsioone. Meie
elukeskkond saab olema tulevikus lõhutud, mõtetes juba praegu ja pakutavad
leevendavad meetmed nagu nt müratõke, ei korva piisavalt harjumuspärast nauditavat
olu.
8.Soovin, et minuga räägitakse läbi projekti erinevates etappides, arutatakse ja leitakse
sobivaid lahendusi, mis tagaks minule olukorraga leppimise ja ma suudaks leida üles
positiivse mõtted ja saaks nautida Kuremäel elamist.
9.Lõppu mainin, et kui algab maanteetrassi ettevalmistus ja sellele järgnev ehitus, siis
soovin, et ehitusega seotud seadmed ja masinad ei kasutaks objektile pääsemiseks alles
jäävat Kuremäe kinnistut v.a. kui on minuga kokkulepitud kinnistu tarbeks vajalikud
tööd.
15 Keila metskond 269
(29501:011:0293)
Keila metskond 292
(19801:001:2513)
Projekt hõlmab ka riigimaa katastriüksusi Keila metskond 269 (29501:011:0293),
Keila metskond 292 (19801:001:2513) ja Keila metskond 293 (19801:001:2514),
milliste volitatud asutus on RMK.
Kooskõlastan eelprojekti järgmistel tingimustel:
1. Säilitada või projekteerida ja ehitada juurdepääsud kinnistutele Keila metskond 292
ja Keila metskond 293. Ehitusprojekt esitada RMKle kooskõlastamiseks.
Põhjendus: 1. Juurdepääs Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt
19801:001:2513 ja 19801:001:2514) säilitatakse kavandatavalt kogujateelt. Projekteerimise
käigus võib seoses kavandatava kergliiklustunneliga juurdepääsu asukoht täpsustuda, see selgub
edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekt esitatakse arvamuse andmiseks RMK-le.
2. Punktides 2-6 esitatud tingimused võetakse teadmiseks ja arvestatakse nendega.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
19
Keila metskond 293
(19801:001:2514
2. Arendusalale jäävate puude raieks riigimetsamaal metsateatis ja raie tingimused
taotleda RMK Edela regioonilt ([email protected]). Raiutav puit kuulub RMK-le.
3. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.
4. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.
5. Kavandatavate riigimaanteede aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib
arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga. Jagamise
järgselt taotleda Keskkonnaministeeriumilt kinnistu üleandmist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
6. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun
teavitada RMK Lääne-Harjumaa metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti
aadressil [email protected].
Otsus: Juurdepääsud Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt
19801:001:2513 ja 19801:001:2514) tagada kavandatavalt kogujateelt. Ehitusprojekt esitada
arvamuse andmiseks RMK-le. Punktides 2-6 toodust lähtuda tööde kavandamisel ja edasisel
projekteerimisel.
16 Kotkasule
19801:012:0960
S.S.
(selgituste küsimine)
1) Kuidas pääsevad jalgsi liiklevad elanikud edaspidi üle maantee, et suunduda
Valingu rongijaama? Millised on teiepoolsed lahendused?
2) Kuna antud piirkonnas elab palju metskitsi ja muid ulukeid, siis kuidas on
tagatud loomade edaspidine liikumine kahe metsa vahel, mida kavandatud
2+2 maantee takistab?
3) Samuti huvitab mind kompenseerimise ulatus, kuna minu maadest võetakse
tükk ära. Millised on tingimused ja tähtajad? Millal võetakse minuga
ühendust?
Selgitused: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone
kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse
eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud
kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse).
See tagab jalakäija ühenduse Valingu rongijaamaga.
2. Loovälja talu tee ja Tallinna ringtee ristmiku tänase asukoha lähedusse on planeeritud
suurulukite läbipääs.
3. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud
krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub
vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel.
17
Lillevälja tee elamugrupi
ühispöördumine
T.K.
Lillevälja tee 7
72701:002:0995
Lillevälja tee 2
72701:003:0409
Lillevälja tee 4
72701:003:0411
Lillevälja tee 6
72701:003:0412
Lilleväja tee 8
72701:001:1087
Lillevälja tee 5
72701:002:0994
Lillevälja tee 9
72701:002:1001
Lähtudes 15.06.2021 veebikeskkonnas toimunud Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265)
Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekti avalikust arutelust, oleme jõudnud ühisele
otsusele, et projekteeritavat Valingu JJT tunnelit Tallinna ringtee alt ei tohi mingil juhul
nihutada Keila suunas Tutermaale või Valingule või mis veel hullem, kogunisti
ehitamine ära jätta.
Argumendid meie esitatavale nõudmisele on alljärgnevad:
1. Tunnel planeeritaval kohal on eluliselt vajalik meie asumi elanikele selleks, et
pääseda mugavalt ja ohutult ehitatavale ja osaliselt juba olemasolevale Välja tee
kergliiklusteele, mis ühendab juba praegu meid Sauega ning mida me kõik
tihedalt kasutame. Saue on loogiline ja lähim tõmbekeskus, kus on
tervisekeskus, teenindus ja kaubandus, kool, lasteaed, ettevõtted, kus töötavad
mitmed meie asumi elanikud, lisaks ka vallavalitsus;
2. Kui tunnel nihutada Keila suunas, siis selleks, et pääseda kergliiklusteele, tuleb
algatuseks liikuda Saue suhtes vales suunas ja seejärel alles tagasi Saue suunas.
Lisandub mõttetu mitme kilomeetri pikkune lisateekond. Kui koolibuss hakkab
liikuma ja peatuma kogujateel teiselpool ringteed, siis ei ole meie lastel
võimalik ohutult jõuda ka koolibussile ja koolibussilt tagasi koju;
3. Kogujatee uue ehitatava raudteeviadukti alt ei ole alternatiiviks tunnelile, sest
nagu selgus ka arutelul, ei ole sellele teele planeeritud kergliiklusteed (või
jalgteed). Lisaks hakkab sellel teel viadukti alt toimuma suhteliselt intensiivne
liiklus Välja tee elurajooni suunalt, kui sealt soovitakse sõita Kanama
liiklussõlme suunas ja seda just hommikusel tipptunnil kui kooli lähevad lapsed
jalgsi või jalgrattaga. Samuti ei ole selge, kas sellele kogujateele on planeeritud
tänavavalgustus;
4. Veebikoosolekul kõlasid ka Valingu kandi inimeste mured, et kuidas nemad
pääsevad Valingu raudteejaama, kui tunnel on nii kaugel, kuid nemad said meie
arvates vastuse, mis kinnitas, et neil jääb mitu valikut, kuidas raudteejaama
liikuda – neil on alternatiivid, mis meie asumi elanikel puuduvad;
Põhjendus: 1. Lillevälja tee elanike kergliiklejate ühendus Sauega tagatakse, eskiislahendust on
täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik
paralleelselt raudteega, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega viadukti piirkonnas.
2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike
omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust,
algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel
nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). Koolibussi
trajektoorile kavandatakse vajadusel täiendav peatus Välja tee ja Toominga tee lähedusse,
millele tagatakse kergliiklejate ligipääs ja ühendus raudtee äärde kavandatud jalgratta- ja
jalgteega.
3. Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud
uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega.
4. Valingult saab Valingu raudteejaama kavandatavate põhimaanteega paralleelselt
kulgevate jalgratta- ja jalgtee (maantee põhjaküljel) ja kogujatee (maantee lõunaküljel) kaudu.
Tutermaa tee piirkonda kavandatava kergliiklustunneli kaudu on võimalik suunduda
põhimaantee alt läbi.
5.Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee elanike Sauele liiklemise võimaldamiseks on
kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega, mis võimaldab lühima teekonna
perspektiivse raudteepeatuseni.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
20
5. Tulevikus on planeeritud Välja tee äärde ka uus võimalik rongi peatuskoht ja
Saue busside lõpp peatus/tagasipöörde koht. Ilma jalakäijate tunnelita on
keeruline ka jõuda rongi peatuskohta ja edendada jätkusuutlikku ühistranspordi
kasutamist.
Kokkuvõtteks - Lillevälja tee elanikel on õigus ja vajadus kasutada kergliiklusteed
ühenduseks Sauega ja seda ilma mitmeid kilomeetreid teekonnale lisamata.
18 Alajaama tee 1
19801:012:0066
Alajaama tee 1a
19801:012:0067
T.S.
Mure selline, et pärast ca 5 aasta tagust Alajaama tee ja Paldiski mnt. ristumiskoha
teetöid ei voola liigne sadevesi enam meie krundilt kraavide kaudu ära vaid just
koguneb meile Meie jaoks läks olukord hullemaks. Kevaditi lausa uputab. Aastad on
möödunud ja mingeid arenguid pole näha. Minuteada lasi meie majast naaber Jaanus
Lohur ka teha kas mõõtmised või tööprojekti.
Ühesõnaga sadevee ärajuhtimisega peaks mingi lahenduse leidma, et eelnev normaalne
olukord taastada.
Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb
sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti
koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee
lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv
terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.
Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee
lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv
terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri.
19 Väljaotsa
19801:012:0093
Mõisa
19801:012:0082
1.Kinnistute- ja nende osade vahetuse küsimus
Esiteks märgib puudutatud isik, et projekteerimistingimuste eskiislahenduse (Lisa 2)
kohaselt ei hõlma teemaa kogu ulatuses puudutatud isikule kuuluvaid kinnistuid
(19801:012:0093 ja 19801:012:0082) vaid üksnes osa sellest. Tõdeda tuleb küll asjaolu,
et teemaa läbib kinnistuid nende keskelt, lõigates kinnistud sisuliselt kaheks, mille
tulemsena moodustub maakorralduslikult kolm eraldiseisvat kinnisasja. Teemaa osa
hõlmab suhteliselt suure osa kinnistutest ja vähendab nende pindala ja väärtust, kuid ei
muuda maaüksuste arendamist ja nende kasutamist tervikuna võimatuks. Sellest
tulenevalt on jätkuvalt võimalik puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute ja nendega
piirnevate kinnistute kasutamine ja arendamine ulatuses, mis ei piirne teemaa
katastriüksusega ega lähe vastuollu seadusega riigitee kasutamiseks ja haldamiseks
ettenähtud nõuetega.
Üheks selliseks on riigile kuuluv Vana-Sepperi, Tutermaa küla, Harku vald kinnistu
(19801:001:3572), mille lõikab rajatav riigitee ja selle juurde loodav teemaa
katastriüksus keskelt pooleks nii, et kinnistu järele jäävate osade eraldi arendamisne ei
oleks sisuliselt võimalik. Samas Vana-Sepperi kinnistu teemaa moodustamisest järele
jäävate osade liitmisel puudutatud isikule kuuluvate kinnistutega moodustuks ühtne
terviklik maaüksus, mille arendamine oleks perspektiivne.
Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks projekteerimistingimuste eskiislahendusel (Lisa
2) näidatud teemaa katastriüksuse potentsiaalset asukohta tuleks
projekteerimistingimuste menetluses kaaluda puudutatud isikule kuuluvate kinnistute
(19801:012:0093 ja 19801:012:0082) riigitee alla jääva osa (teemaa katastriüksuse) ja
Riigile kuuluva ning riigitee alla mitte jääva kinnistu registriosa nr 15484250
(19801:001:3572 Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla, Vana-Sepper) vahetuse
võimalust (vt. Lisa 1 punkt nr 6- tähistatud plaanil viirutatult) Kinnistute avalikes
huvides omandamise seaduse § 24 alusel, et tulevikus oleks neid võimalik arendada
ühtse maaüksusena.
2. Transpordiameti kooskõlastused puudutatud isikule kuuluvate kinnistute
arendamiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks
Tulenevalt asjaolust, et vaidlusaluse riigitee (Keila põhjapoolne ümbersõit) rajamiseks
vajaliku teemaa katastriüksuse moodustamisega ei piirata tervikuna puudutatud isikule
kuuluvate kinnistute kasutamist, tuleb projekteerimistingimuses sätestada muuhulgas,
et Transpordiamet on nõus kooskõlastama riigitee (teemaa katastriüksuse) alla mitte
jäävate puudutatud isiku kinnistute arendustegevuse ja detailplaneeringu kehtestamise
ega sea sellele kintsendusi või piiranguid v.a. mis on seadusega ette nähtud riigitee
Põhjendused: 1. Kinnisasjade vahetuse võimalusi on põhjendatud edaspidi kaaluda, seda enam
kui samas piirkonnas esineb vahetamiseks sobilikku riigimaad. Maade hindamine ja asendusmaa
valik toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on
eramaast omandatava maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud.
2. Käesoleva projekteerimistingimuste menetluse raames ei ole Transpordiametil võimalik ega
kohane anda kinnitust või kooskõlastust mõne teise haldusmenetluse kohta, sh ettepanekus
taotletu osas. Kooskõlastuse/mittekooskõlastuse konkreetsele detailplaneeringule saab anda
vastava haldusmenetluse raames. Küll aga on Transpordiametil eesmärk Keila põhjapoolsele
ümbersõidule viiva teeosa eelprojekti koostamise lõpptulemusena veenduda riigitee teelaheduse
ruumivajaduses ning omandada selleks vajalik maa. See võimaldab eelprojekti valmimise järel
üle vaadata üldplaneeringute tasandil perspektiivse teelahenduse elluviimiseks seatud piirangud
ja neist vabastada teelahenduse jaoks mittevajalikud maa-alad, sh alad Väljaotsa ja Mõisa
kinnistutest.
3. Väljaotsa 19801:012:0093 ja Mõisa 19801:012:0082 katastriüksustel riigiteedelt
olemasolevad juurdepääsud puuduvad. Antud juhul on ettepanekus taotletud riigimaanteedelt
uute juurdepääsude rajamist. Selgitame, et projekteerimistingimuste p 5.2.6. kohaselt uusi
mahasõite ega ristmikke põhimaanteelt riigitee projektiga ei kavandata ega rajata. Punkt 5.2.6
ei piira eraisiku võimalust taotleda tee omanikult nõudeid avaliku teega ühinemiseks ning
rajamiseks omal kulul. Eesmärgipärane on juurdepääsude küsimus antud kinnistute puhul
(Mõisa ja Väljaotsa) lahendada alale koostatava planeeringu käigus, et tagada terviklahendus,
mis arvestab muuhulgas kavandatava arendustegevus iseloomu ja sellega kaasnevat
liiklussagedust ja -koosseisu.
Eskiislahenduses on eelnimetatud kinnistute perspektiivse juurdepääsu vajadust silmas peetud.
Säilitatud on kohalikuks teeks üle antav olemasolev Tallinna ringtee lõik pikkuses, mis
võimaldab selle tee kaudu kinnistutele ühise juurdepääsu (ja teedevõrgustiku) lahendada
mobiilimasti piirkonnast (vt lisatud skeem).
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
21
kasutamiseks või selle haldamiseks. Nimetatud täiendus projekteerimistingimustes on
vajalik puudutatud isikule õiguskindluse loomiseks, et tema omandiõigusi
vaidlusaluste kinnistute suhtes ei piirata riigi poolt rohkem, kui on hädavajalik riigitee
ja selle teenindamiseks vajaliku maa moodustamiseks (teemaa katastriüksus).
3. Projekteerimistingimustes puudutatud isiku kinnistutele ligipääsuteede ja riigiteelt
mahasõitude lahendamine
Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2 “Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud” kohaselt
lahendatakse projekti koostamise raames ka riigiteelt mahasõidu võimalused ehk
ligipääsud piirnevatele kinnistutele. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.1. sätestab,
et projekti koostamisel tuleb lähtuda Lisas 2. Eskiisjoonised toodud teede ja rajatiste
eskiislahendusest ning projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise
käigus. Seega tuleb juba projekteerimistingimuste eskiislahenduses näha ette vajalikud
riigiteelt mahasõidud, mida käesoleval juhul Lisa 2 Eskiisjooniselt puudutatud isikule
kuuluvate kinnistute suhtes ei nähtu. Seetõttu tuleb antud projekteerimistingimuste
menetluse etapis lahendada riigiteelt mahasõidud puudutatud isikule kuuluvatele
kinnistutele, Seda eelkõige põhjusel, et projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.6.
kohaselt täiendavaid mahasõite, mis eskiislahenduselt ei nähtu, projektiga ei kavandata,
mis edaspidiselt viiks puudutatud isiku omandiõiguste olulise riiveni ja
arendustegevuse piiramiseni.
Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.5. kohaselt tuleb projekteerimistingimuste
kohaselt projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja
kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee
ehitusega. Sellest lähtuvalt esitab puudutatud isik ettepaneku näha
projekteerimistingimustes ette vajadus projekteerida vajalikud mahasõidud puudutatud
isikule kuuluvatele kinnistutele projekteeritatavatelt riigiteedelt ja rittmikelt järgmiselt
(vt. Lisa 1- sisse- ja väljasõidud):
a) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinn-Paldiski maanteele (p 1).
b) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 2).
c) Katastriüksuse „Mõisa“ „Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist lõuna poole jääva
osa sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 3).
d) Kahesuunalise liiklusega kogujatee katastriüksuste „Vana-Sepperi“ ja „Mõisa“
„Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist põhja poole jäävate osade ning „Keila
kirikumõisa“ katastriüksusele sisse- ja väljasõitude jaoks (p 4).
e) Kogujatee „4“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 5).
Puudutatud isik palub lisada eeltoodud mahasõidud projekteerimistingimuste
eskiisjoonistele (Lisa 1 ja Lisa 2) ning esitada need tutvumiseks puudutatud isikule
(Lisa 1 ja Lisa 2). Mahasõitude määratlemine projekteerimistingimustes ja
projekteerimine käesolevas menetlusetapis on oluline puudutatud isikule, sest nendest
lähtutakse puudutatud isikule kuuluvate ja riigiteega piirnevate kinnistute
detailplaneeringu menetluses.
Detailplaneeringu käigus on vajadusel võimalik kaaluda ka alternatiivseid juurdepääse (näiteks
Alajaama tee Tallinn‒Paldiski mnt poolsest osast), kuid seda on eesmärgipärane teha
detailplaneeringu raames komplekselt planeeritava ala teedevõrgustiku väljaarendamisega,
lähtudes planeeritavast maakasutuse funktsioonist ning kaasates vajalikud menetlusosalised.
Üheaegselt Keila lõunapoolse ümbersõidu realiseerumisega on võimalik eelnimetatud
kinnisasjadele kavandada täiendav ühine juurdepääs perspektiivselt turboringristmikult (vt
lisatud skeem).
See juurdepääs jääb pärast Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitust (mis poolitab kinnistud)
põhjapoolse ümbersõidutee ning Tallinna ringtee vahelise ala ainsaks juurdepääsuks.
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
22
Tuleb arvestada, et etapi I (Tallinna ringtee 2+2 lahendus), Keila lõunapoolse ümbersõidu ja
Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitus võib toimuda kõik eri aastatel.
Eelprojektide koostamisel arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel
skeemil nooltega tähistatud perspektiivsete juurdepääsude asukohad.
Otsus: 1. Võtta teadmiseks, et maaomaniku eelistus on eramaast omandatava maa vahetamine
riigimaaga. Ettepanekud 2 ja 3 jätta arvestamata, kuid selguse huvides eelprojektide koostamisel
arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel skeemil nooltega tähistatud
perspektiivsete juurdepääsude asukohad.
20 Lillevälja tee 8
72701:001:1087
N.I.
Arvestades naabrite vastuseisu eelmisele projekteeringule ja paratamatut vajadust leida
lahendus, mõistan et nüüdseks on tegemist sellise vältimatu alternatiiviga ja olen
käesoleva planeeringu viisiga nõustunud. Siiski soovin veelkord ka kirjalikult rõhutada,
et hetkel arutluses oleva piiripealse lahenduse asukoht jääks maksimaalseks
minupoolseks kompromissiks.
Nii nagu telefoni teel arutasime, sooviksin teada, kas maa võõrandamise asemel oleks
võimalik leida mingi muu lahendus - näiteks mingitlaadi servituudi andmine? St et olen
nõus, et minu omandis olevale krundile osaliselt selline jupp taristust luuakse ja seda
avalikult kasutatakse. Põhjus seisneb selles, et krundi suurus on täpselt 2 hektarit ja
selle vähenemisega muutuks maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Seda
ma tõesti ei sooviks. Ehk oleks võimalik, arvestades asjaolusid, sellise lahenduse puhul
vastu tulla.
Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas
maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatav
jalgratta- ja jalgteelõik enam Lillevälja tee 8 kinnisasjaga ei kattu, vaid kulgeb läbi Piibelehe
kinnistu.
Otsus: Võtta seisukoht teadmiseks.
21 Piibelehe
72701:002:0999
Lillevälja tee 9
72701:002:1001
U.P.
Oleme nüüd perega ja naabritega arutanud kergliiklustee asukohta. See välja pakutud
lahendus kahjuks ei sobi meile kuidagi. Oleme selle krundi kunagi ostnud sellel
eesmärgil, et saaksime olla rahus ja vaikuses nii, et keegi meid ei segaks. Pakutud tee
aga hakkaks tooma meie nn õuele palju inimesi ja seega oleks meie privaatsus rikutud.
Teiseks, oleme antud alale 15 aasta jooksul rajanud oma aiamaad (marjapõõsad,
õunapuud, ploomipuud, kasvuhoone jne.) Ning kolmandaks, krundi piirile oleme
kasvatanud heki, millel on emotsionaalne väärtus, kuna selle istutas minu ema, keda
kahjuks enam ei ole :-( Kunagi vaatasime kogu meie elanikega, kes me siin metsas
oleme, et hakkame saama üle tee tunneli kaudu, mis oli planeeritud uue tee alt läbi
(meist natuke Keila poole) ja olime sellega ka arvestanud. Kui tõesti muud võimalust
ei ole, siis pakun välja ühe lahenduse, mis tähisatatud meiliga kaasas oleval joonisel
punase joonega. Kuigi peab tunnistama, et see lahendus ei meeldi kindlasti meie
naabritele Lillevälja tee 7 (ei tahaks sellepärast ka naabritega riidu minna). Palun, et
äkki ikka leiate võimaluse rajada kergliiklustee uue riigitee 11 kõrvale (kus on maha ja
pealesõidud).
Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas on
maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatava
jalgratta- ja jalgteelõigu asukoht leitud üle Piibelehe kinnistu (algselt oli kaalumisel Lillevälja
tee 8 ja Piibelehe kinnistute piiril).
Alternatiivselt oli kaalumisel ka trajektoor Tallinna ringteega paralleelse ehituses oleval lõigu
uue kogujatee kõrval, kuid kitsaste olude tõttu Laane kinnisasjaga (72501:001:0262) kohakuti
jalgratta- ja jalgteed mahutada ei õnnestu. Lahenduse miinuseks oleks olnud ka väiksem
kasutusmugavus vahetult sõidutee servas ning pikem trajektoor perspektiivsesse viadukti alla
kavandatavasse raudteepeatussesse.
Privaatsuse säilitamiseks kaalutakse projektlahenduse koostamise käigus jalgratta- ja
jalgteelõigu alguses (alustamisel/üleminekul erateeks) sobilike liiklusmärkide ja/või muude
erateest märku andvate meetmete paigaldamist.
Otsus: Kavandada Lillevälja tee elanikke teenindava jalgratta- ja jalgteelõik vastavalt
eskiislahenduses näidatule. Kaaluda ja vajadusel rakendada privaatsust säilitavaid ja erateest
informeerivaid meetmeid.
a. Piirnevate kinnisasjade loetelu, mille osas maaomanikud arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis on toodud kinnisasjad, mis olid menetlusse kaasatud, kuid mille osas projekteerimistingimuste menetluse käigus maaomanikud kirjalikku arvamust ei avaldanud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS
§ 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Aavokati 19801:012:0249
Alajaama tee 16 19801:012:0450
Alajaama tee 1b 19801:001:2652
Alajaama tee 20a 19801:012:0077
Alajaama tee 22 19801:012:0144
Alajaama tee 24 19801:012:0700
Alajaama tee 6 19801:012:0930
Alajaama tee 8 19801:012:0910
Alajaama tee L1 19801:001:2395
Allikmaa 19801:012:0326
Antoni 72701:003:0164
Aruvälja 72601:001:0357
Aruvälja-Metsa 72701:003:0191
Aruvälja-Võsa 72701:002:0703
Hoidla 72701:001:1351
Kaare 72701:001:1962
Kalgi 72701:001:1355
Kasepõllu 72701:001:1958
Keila kirikumõis 19801:012:0267
Kiisa 19801:012:0137
Kiisa 19801:012:0138
Kiisa 19801:012:0139
Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2
23
Kopli 29501:011:0033
Korvi 72701:003:0396
Korvi kalmistu 19801:012:0108
Kureallika 19801:012:0400
Kuuseheki 72701:001:1960
Lillevälja tee 10 72701:001:1086
Linnumäe 19801:012:0206
Linnumäe-I 19801:012:0207
Lubjaahju 72701:001:1353
Luige 19801:012:0410
Mõisa 72701:003:0181
Mõisa 72701:003:0179
Mõisa 19801:012:0081
Mõisapõllu 19801:012:0083
Männiku 72701:003:0331
Männiku 72701:003:0332
Männiku tee 10 19801:012:0585
Männiku tee 12 19801:012:0044
Müüri 72701:002:1741
Paju 72701:003:0342
Piimaka 19801:012:0430
Pikkmaa 72701:002:0629
Põllukivi 72701:001:1961
Pähklisalu tee 1 72701:002:1279
Pähklisalu tee 3 72701:002:1281
Pähklisalu tee 4 72701:002:0772
Pähklisalu tee 6 72701:002:0771
Rumbergi 19801:012:0641
Rumbergi 19801:012:0642
Saare 72701:001:1515
Saare 19801:012:0127
Tagametsa 72701:003:0149
Tamme 72701:002:0825
Tammekivi 72701:002:0958
Tammepuu 72701:002:0959
Tammiste 72701:002:1055
Teelehe 19801:012:0620
Tutermaa tee 19801:012:0373
Tuuleveski 72501:001:0258
Uus-Allika 19801:012:0132
Vana-Allika 19801:012:0131
Võsu 72701:003:0395
Ööbiku tee 1 72701:001:1356
Ööbiku tee 9 72701:003:0074
Ülase 72701:002:0827
Ülejõe 19801:001:2493
Ülejõe tee 29601:001:0153
Ülejõe tee 10 29601:007:0220
Ülejõe tee 11 29601:007:0013
Ülejõe tee 12 29601:001:0362
Ülejõe tee 14 29601:001:0409
Ülejõe tee 2 29601:001:0108
Ülejõe tee 2c 29601:001:0114
Ülejõe tee 3 29601:007:0014
Ülejõe tee 4 29601:007:0025
Ülejõe tee 5 29601:007:0021
Ülejõe tee 6 29601:007:0230
Ülejõe tee 7 29601:007:0240
Ülejõe tee 8 29601:007:0180
Ülejõe tee 9 29601:007:0250
Ülejõe tee T1 29601:001:0282
Ülesõidu tn 43 29601:001:0388
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
KORRALDUS
21.09.2021 nr 1.1-3/21/409
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11
Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km
34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu
ehitusprojekti koostamiseks
Transpordiamet algatas 02.06.2021. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11
Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu
ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–
Keila lõik km 34,0-38,0 ning Keila lõunapoolne ümbersõit paikneb riigi transpordimaa
kinnisasjadel (katastritunnused 72701:002:0552; 19801:012:0209; 9801:001:3650;
19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587; 29601:001:0404; 29501:011:0061;
19801:012:0092; 72701:003:0059) Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa ja Valingu külades,
Harku vallas Tutermaa ja Kumna külades, Lääne-Harju vallas Ohtu külas ning Keila linnas.
Projekti eesmärk on:
- Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee
kavandamine;
- Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja
riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus;
- Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila
põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel;
- Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle
kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega.
Samuti on projekti eesmärk projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha täpsustamine,
põhimaantee toimimiseks vajalike teede ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa vajaduse
määramine ning liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ja liikuvuse tagamine
projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport,
kohalik liiklus, transiitliiklus jne).
Projektlahendus koostatakse nelja lõiguna, mis on eraldiseisvalt realiseeritavad, kuna lõikude
väljaehitus toimub etappidena ja erinevatel aegadel. Esimeses etapis rajatakse riigitee 11 Tallinna
ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 maantee.
2
Projekteerimistingimused menetletakse eskiislahenduse alusel (Roadplan OÜ, töö nr P20106).
Eskiislahendusega on võimalik tutvuda lingil: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused >
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km
34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks.
2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.
Katastritunnus Kinnisasja nimi
Aruvälja-Metsa 72701:003:0191
Aavokati 19801:012:0249
Allika 19801:012:0325
Allikmaa 19801:012:0326
Antoni 72701:003:0164
Aruvälja-Põllu 72701:002:0701
Aruvälja-Võsa 72701:002:0703
Aukamäe 29501:011:0190
Eha 72701:003:0135
Kaldaotsa 19801:001:3591
Kalgi 72701:001:1355
Kangru 19801:012:0033
Kangru 19801:012:0032
Keila kirikumõis 19801:012:0267
Keila metskond 269 29501:011:0293
Keila metskond 292 19801:001:2513
Keila metskond 293 19801:001:2514
Kiisa 19801:012:0137
Kiisa 19801:012:0138
Kiisa 19801:012:0139
3
Kopli 29501:011:0033
Korvi kalmistu 19801:012:0108
Kotkasule 19801:012:0960
Kraavi 29601:001:0386
Kureallika 19801:012:0400
Kuremäe 19801:012:0248
Leesi 72701:003:0133
Lillekopli 72701:001:2098
Lillevälja tee 2 72701:003:0409
Lillevälja tee 6 72701:003:0412
Lillevälja tee 8 72701:001:1087
Linnumäe 19801:012:0206
Linnumäe-I 19801:012:0207
Lohumäe 19801:001:2577
Lubjaahju 72701:001:1353
Luige 19801:012:0410
Mõisa 72701:003:0181
Mõisa 19801:012:0082
Mõisa 19801:012:0081
Mõisapõllu 19801:012:0083
Männiku 72701:003:0331
Männiku 72701:003:0332
Männiku tee 10 19801:012:0585
Pae 19801:012:0379
Pihelga 19801:001:3573
Piibelehe 72701:002:0999
Piimaka 19801:012:0430
Piiriäärse 29601:001:0389
Pikkmaa 72701:002:0629
Ristiku 29501:011:0221
Rumbergi 19801:012:0642
Sorvali 72701:002:0324
Suure-Kangru 19801:012:0034
Tagametsa 72701:003:0149
Tamme 72701:002:0825
Tammekivi 72701:002:0958
Tammetõru 72701:002:1361
Tammiste 72701:002:1055
Teelehe 19801:012:0620
Tiiu 72601:001:1359
Tutermaa tee 19801:012:0373
Tutermaa tee 37 19801:001:4434
Vana-Sepperi 19801:001:3572
Viivi 72601:001:1303
4
Väljaotsa 19801:012:0093
Ööbiku tee 1 72701:001:1356
Ööbiku tee 9 72701:003:0074
Ülase 72701:002:0827
Ülejõe tee 13 29601:001:0334
Ülejõe tee 2 29601:001:0108
Ülesõidu tn 43 29601:001:0388
Lisaks teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisest ja
eskiislahenduse valmimisest kohalikes ajalehtedes (Keila Leht, Lääne-Harju valla leht, Saue
Valdur), Harku valla ja Transpordiameti koduheleküljel ning korraldas eskiisprojekti
tutvustamiseks MS Teams keskkonnas 15.06.2021. a avaliku arutelu.
Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja
isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).
Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise käigus esitatud tagasiside ja arvamuste alusel on
eskiislahendusse sisse viidut muudatusi ja täpsustusi. Eskiislahendust on täiendatud Lillevälja tee
elamugrupile täiendava jalgratta- ja jalgteelõigu kavandamisega. Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-
ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus arutelu tulemusena on Valingu ja Korvi bussipeatused viidud
üle kavandatavale kogujateele ning algselt Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud
kergliiklustunnel viidud Tutermaa tee piirkonda, et võimaldada kergliiklejate pääs Valingu
raudteejaama.
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3
ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84
„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab
5
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu
km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt
korralduse lisale 1.
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
3. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Transpordiameti
04.05.2021 korraldus nr 1.1-3/21/149 projekteerimistingimuste andmine riigitee 11
Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti
koostamiseks.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Projekteerimistingimused;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
projekteerimise osakonna juhtivinsener