Lisa 1 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation

capability development“

Tartu Ülikoolile

06.09.2026

1. Tagasiside eesmärk

Täname projektimeeskonda tehtud töö, senise koostöö ning avatud ja konstruktiivsete arutelude eest. Projekti käigus ja raporti tutvustamisel oleme käsitlenud tekkinud küsimusi vahetult. Käesolev dokument koondab tellija ametliku sisulise tagasiside ning ootused raporti parandatud versioonile.

Tagasiside eesmärk ei ole suunata tööd Kaitseväe või tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse (TIVJ) siseanalüüsiks. Raport peab käsitlema kaitseinnovatsiooni ümbritsevat ökosüsteemi, milles Kaitsevägi on üks keskne osaline: vajaduse omanik, kaasarendaja, katse- ja valideerimiskeskkond ning lahenduste kasutuselevõtja. TIVJ tegevus on selles vaates praktiline ühenduspunkt, mille kaudu siduda Kaitseväe vajadused ühiskonna innovatsiooniressursiga.

2. Lepinguline lähtekoht

Lepingu punkti 2.1. järgi on projekti nimetus „Kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudel“. Lepingu punkti 3.2.1. järgi peab valmima raport, mis kirjeldab kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudelit, selle toimimispõhimõtteid ja osapoolte rolle. Töö tulemuslikkuse tingimustena on punktides 2.2.1.‒2.2.5. nimetatud tihe seos prioriteetsete kaitsevõimete arendamisega, sisuline asjakohasus ja tõhusus, kõrge akadeemiline tase, sidusus sõjalise kaitse vajadustega ning tõhus ja järjepidev koostöö asjaomaste struktuuriüksustega.

Raporti hindamisel on seega keskne küsimus, kas esitatud töö annab põhjendatud ja kasutatava kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudeli: millised on selle tasandid ja osalised, kuidas nendevaheline koostöö toimib, kuidas liigub vajadus lahenduseni ning kuidas muutub väline innovatsioon tegelikuks kaitsevõimeks. Teaduspublikatsioonide ettevalmistamine on lepingus eraldi väljund ega ole käesoleva tagasiside ese.

3. Üldhinnang Raport sisaldab asjakohaseid lähtekohti, sealhulgas innovatsiooni käsitlemist arendatava võimena, DOTMLPFI-raamistiku kasutamist, süsteemide süsteemi vaadet ning rahu- ja sõjaaja erinevuste esmast käsitlust. Need võivad toetada ökosüsteemi analüüsi, kuid ei asenda kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelit ega selle toimeloogika kirjeldust.

Praeguses versioonis on uurimisobjekt nihkunud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelilt peamiselt innovatsioonivõime arendamise raamistikule. Dokument nimetab osalisi ja võimalikke tegevusi, kuid ei näita piisavalt, kuidas ökosüsteem tervikuna toimib, millised on osaliste vahelised seosed, otsustusõigused, ressursivood ja üleminekud rahuajast kriisi või sõtta. Samuti ei ole lugejale jälgitav, kuidas projekti käigus tehtud intervjuud, vaatlused ja sõjamäng on kujundanud mudelit ning järeldusi.

2

Tellija jaoks peab raporti väärtus seisnema uues, põhjendatud ja rakendatavas teadmises. Praegune versioon kordab suures osas üldtuntud põhimõtteid, kuid ei ava piisavalt projekti käigus loodud teadmist, kaalutud alternatiive ega Eesti jaoks tehtavaid valikuid. Seetõttu ei võimalda praegune versioon veel lugeda lepingu punktis 3.2.1. nõutud sisulist väljundit täidetuks ja vajab enne lõplikku kooskõlastamist olulist ümbertöötamist.

4. Nõutavad parandused

4.1. Uurimisobjekti ja mudeli teoreetilise aluse täpsustamine

Raportis tuleb üheselt määratleda, mida käsitatakse kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelina ning milline on selle seos innovatsioonivõime arendamise, DOTMLPFI ja süsteemide süsteemi käsitlustega. Eristada tuleb vähemalt kolme tasandit: riiklik kaitseinnovatsiooni ökosüsteem, Kaitseväe võime välist innovatsiooni vastu võtta ja rakendada ning üksiku lahenduse teekond vajadusest kasutuselevõtuni.

Parandatud raportis tuleb:

1) esitada mudeli teoreetilised lähtekohad ja analoogid, sealhulgas kolm-, neliheeliski mudelid ning muud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi käsitlused;

2) selgitada mudelite erinevusi, tugevusi ja piiranguid Eesti kaitsevajaduste vaates; 3) põhjendada valitud mudeli struktuur, osalised ja seosed ning näidata, milline osa on

uurimistulemus ja milline autorite ettepanek; 4) põhjendada eraldi investeerimiskogukonna käsitlemist võimaliku viienda heeliksina, kui see

jääb mudeli osaks. Seda ei saa jätta üksnes tulevase uurimistöö ettepanekuks.

Oodatav tulemus: selgelt piiritletud ja teoreetiliselt põhjendatud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudel, mitte üksnes innovatsioonivõime arendamise üldraamistik.

4.2. Ökosüsteemi toimimispõhimõtete ja Kaitseväe vastuvõtuvõime avamine

Raport peab vastama põhiküsimusele, kuidas kaasata ühiskonna innovatsiooniressurss - ettevõtted, teadusasutused, investorid, reservväelaste kompetents ja rahvusvahelised võrgustikud - kaitsevõime arendamisse ning kuidas muuta kaitsesüsteem suutlikuks seda panust absorbeerima, kasutusele võtma ja laiendama.

Kirjeldada tuleb terviklik toimeloogika:

1) sõjaliste probleemide tuvastamine, sõnastamine ja prioriseerimine; 2) probleemide avamine ökosüsteemi osalistele ning lahenduste leidmine ja arendamine;

3) katsetamine, valideerimine, kasutaja tagasiside ja otsustusväravad; 4) otsus lõpetamise, jätkamise, hankimise või muu kasutuselevõtu viisi kohta;

5) eduka lahenduse viimine üksikkatsest väljaõppesse, hankesse, tootmisse ja laialdasse kasutusse;

6) rollid, vastutus, otsustusõigus, rahastus ja infovahetus rahuajal, vahetu ohu või kriisi ajal ning sõja ajal.

Oodatav tulemus: lugejale arusaadav süsteem, mis näitab, kuidas välisest innovatsioonist tekib mõõdetav sõjaline võime. 4.3. Rahvusvahelise võrdluse laiendamine Valitud riikide põhjal tuleb anda kaitseinnovatsiooni rahvusvaheline võrdluspilt. Ukraina ja Soome näited on olulised, kuid neist ei piisa erinevate mudelite, riigisuuruste ja ohutasemete võrdlemiseks. Riikide valik tuleb põhjendada ning juhtumid esitada ühtse analüütilise struktuuri järgi.

3

Võrdlus peab hõlmama vähemalt:

1) ökosüsteemi osalisi, juhtimist ja rollijaotust;

2) vajaduste loomist ja edastamist, katsetamist, hankimist, kasutuselevõttu ning laiendamist;

3) avaliku rahastuse, riskikapitali ja teiste erasektori ressursside seostamist;

4) rahuaja, kriisi ja sõjaaja toimerežiime ning nende vahelisi üleminekuid;

5) iga juhtumi rakendatavust Eestile koos piirangute ja vajalike kohandustega.

Oodatav tulemus: põhjendatud võrdlusbaas, mille järgi saab hinnata Eesti mudeli tugevusi, puudujääke ja võimalikke arendussuundi. 4.4. Projekti empiiriliste tulemuste ja tõenduskäigu esitamine

Raport viitab intervjuudele, vaatlustele, töötubadele ja sõjamängule, kuid nende tulemused ei ole praegu lugejale piisavalt nähtavad ega mudeli ja soovitustega seostatavad. Parandatud versioonis peab iga keskne järeldus olema jälgitavalt seotud projekti tõendite või kirjandusega ning eristada tuleb uurimistulemust, kirjandusest tuletatud järeldust ja autorite ettepanekut.

Põhitekstis tuleb sünteesida:

1) intervjuudest ja vaatlustest ilmnenud korduvad teemad, eriarvamused, süsteemsed takistused ja toimivad praktikad;

2) sõjamängu eesmärk, stsenaarium, osalejate ring, otsustuskohad, peamised sündmused ja järeldused;

3) sõjamängu mõju mudeli rahu-, kriisi- ja sõjaaja toimeloogikale;

4) empiirilise materjali mõju mudeli valikule, osaliste rollidele ja praktilistele ettepanekutele.

Oodatav tulemus: tõenduspõhine analüüs, mille järeldusi saab kontrollida ja kasutada, mitte üksnes kasutatud meetodite loetelu. 4.5. Eesti mudeli, TIVJ rolli ja praktiliste ettepanekute sidumine

Raport peab kirjeldama Eestis kavandatud nelikheeliksi mudelit ja selle eesmärki, võrdlema kavandatut tegelikult kujunenud korralduse ning rahvusvaheliste praktikatega ja hindama, millised eeldused on loodud ning millised seosed, volitused või ressursid puuduvad. TIVJ-d tuleb käsitleda ökosüsteemi praktilise liidesena, mitte eraldiseisva siseauditi objektina.

Parandatud raport peab:

1) näitama, kuidas TIVJ ühendab Kaitseväe vajadused teaduse, tööstuse, kapitali ja teiste väliste võrgustikega;

2) võrdlema algselt kavandatud mudelit praeguseks ellu viidud lahendustega;

3) esitama Eesti ökosüsteemi hetkeseisu ja lünkade analüüsi; 4) tooma välja konkreetsed, prioriseeritud ja rakendatavad tegevussuunad, mis on seotud

prioriteetsete kaitsevõimete ja sõjalise kaitse vajadustega; 5) määrama peamiste ettepanekute puhul lahendatava probleemi, soovitud tulemuse, juhtiva ja

toetavad osalised, ajahorisondi, vajalikud eeldused ning tulemuse hindamise viisi.

Oodatav tulemus: raport, mida saab kasutada Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi puudutavate otsuste, võimearenduse ja järgmiste rakenduste põhjendatud lähtealusena.

5. Nõutavad lisad ja kasutatav alusmaterjal

Raporti põhitekst peab sisaldama keskset sünteesi ja järeldusi. Mahukam alusmaterjal tuleb esitada lisades selliselt, et tellija saab seda hiljem kasutada, kontrollida järelduste kujunemist ja jätkata rakendustööd. Isikuandmete või tundliku info korral võib kasutada anonümiseeritud või piiratud juurdepääsuga lisa.

4

Parandatud raportile tuleb lisada vähemalt:

1) intervjuude metoodika ja tulemuste lisa (uurimisküsimused, intervjuude arv ja aeg, sidusrühmade ning riikide jaotus, intervjuukava, analüüsimeetod, piirangud ja struktureeritud tulemuse);

2) sõjamängu lisa (eesmärk, stsenaarium, osalejad, ülesehitus ja otsustuspunktid, peamised sündmused, tähelepanekud, tulemused ning järeldused mudeli kohta);

3) riikide juhtumite lisa ühtses võrdlusvormingus;

4) mudelite analoogide, valikukriteeriumide ja teoreetiliste lähtekohtade lisa; 5) Eesti hetkeseisu ja lünkade analüüs, milles kavandatud mudelit võrreldakse ellu viidud

korraldusega;

6) rakenduslik tööriistakast (rolli- ja vastutusmaatriks, vajadusest kasutuselevõtuni protsess, otsustusväravad, valmisolekukriteeriumid, mõõdikud ning rahu-, kriisi- ja sõjaaja üleminekutingimused);

7) mudeli rakendamise näide vähemalt ühe tegeliku või realistliku prioriteetse võimeprobleemi puhul.

6. Oodatav lõpptulemus ja edasine töö

Parandatud raport peab võimaldama ka teemaga varem mitte kokku puutunud lugejal saada üheselt aru, millist probleemi lahendatakse, millise teooria ja empiirilise materjali põhjal mudel loodi, kuidas ökosüsteem toimib, kuidas seostub sellega Eestis TIVJ eestvedamisel käivitatud mudel ning mida tuleb järgmisena teha.

Rahvusvahelist võrdlust, Eesti mudeliga sidumist, intervjuude ja sõjamängu tulemusi ning praktilisi ettepanekuid ei tule jätta tulevase uurimistöö teemaks. Need kuuluvad lepingu eesmärgist tuleneva raporti põhisisusse, lisad peavad andma nende kontrollimiseks ja kasutamiseks piisava alusmaterjali.

Palume enne parandatud tervikversiooni koostamist esitada lühike muudatuste plaan, milles näidatakse iga parandussuuna puhul kavandatav täiendus, kasutatav allikmaterjal, vastutaja ja raporti osa, kuhu muudatus tehakse. Muudatuste plaan võimaldab enne lõppversiooni koostamist kinnitada ühise arusaama töö ulatusest ja oodatavast tulemusest.

Senine koostöö on olnud avatud ja sisuline. Käesoleva tagasiside eesmärk on jõuda lõppversioonini, millel on selge seos lähteülesande ja sõjalise kaitse vajadustega ning praktiline väärtus Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi edasiarendamisel. Raporti praegune versioon vajab enne lõplikku kooskõlastamist eespool kirjeldatud sisulist täiendamist.

Lisa 2 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Feedback to the Report of Project “Defense Innovation Ecosystem Model”

06.09.2026 According to the agreement (0.4-2.8/25/20 (04.12.2025) the effectiveness of the project activities was stated to depend on close alignment with the development of priority defence capabilities, substantive relevance and effectiveness and a high academic standard. The following feedback is focusing on relevance in general and more precisely on academic quality.

1. Relevance to Estonian defence capability development

The report is a strong and practically relevant conceptual contribution to Estonian defence innovation capability development. Its main strength is the treatment of innovation not as a set of isolated projects, but as a capability that must be deliberately developed across the full DOTMLPFI spectrum. The combination of DOTMLPFI, a System-of-Systems perspective, TRL logic, the OODA loop, and a multi-stakeholder innovation ecosystem is especially useful for a small state such as Estonia. The emphasis on peacetime-wartime transition, interoperability, distributed innovation, testing infrastructure, industry, academia, investors, and societal support is well aligned with Estonia’s defence context.

2. Academic quality

Academic quality is assessed according to common academic standards, which may not be applicable in all possible cases of reports, but are considered to be good examples of high academic standards. The authors are expected to take a critical look at the draft of the report and improve where possible. 2.1 Novelty of ideas

The report is conceptually ambitious and relatively novel mainly in the way it integrates existing frameworks into one adaptive defence innovation model. Valuable contributions include treating innovation as a capability in its own right, combining DOTMLPFI with a System-of-Systems logic, highlighting the Investment Community as a distinct ecosystem actor, linking operational validation with market validation, and connecting rapid wartime innovation with long-term capability development. The novelty is therefore mostly at the level of conceptual synthesis and application to the Estonian context, rather than in introducing entirely new theoretical constructs.

However, a concern here is that throughout the report there are statements mentioned as “findings”, although they are not clearly based on data or results of analyses, and appear in Appendix D as further research suggestions. In the reviewer’s opinion, there is a question, whether the findings should currently be regarded as well-founded research hypotheses or propositions rather than empirically validated findings.

2.2 Methodological clarity

The main academic weakness is methodological transparency. The report states that it is based on desk research, interviews, observations, and tabletop wargames conducted in Estonia, Finland, and Ukraine, but the methodological description is not sufficiently detailed to assess the strength, reproducibility, or representativeness of the empirical basis.

2

Methodological issue Is it sufficiently described?

Number of interviews No

Composition of interview sample Partly

Sampling strategy No

Interview procedure / interview guide No

Interview duration and recording No

Transcription process No

Data analysis method No

Coding / thematic analysis procedure No

Comparison across countries No

Number and structure of observations No

Documentation of observational data No

Analysis of tabletop wargame results No

Process of synthesising evidence into the model Insufficiently

For an academic research report, the methodology should make clear not only what kinds of data were collected, but also how the data were analysed (which data analysis was implemented) and how conclusions were derived from them. As different methods on content analyses allow different types of conclusions, the methods are highly important to be stated.

2.3 Use of sources and traceability of claims

The literature review is a useful starting point and includes peer-reviewed academic work, standards, institutional documents, and policy research. The report also explicitly prioritises academic sources over policy and think-tank material where possible. However, the main text does not consistently link specific claims to specific theoretical or empirical sources. It is often unclear whether an argument is based on literature, interviews, observations, wargaming, or the authors’ judgement.

Type of claim Current situation Recommended practice

Literature-based

claim

Often presented without

an in-text reference

Cite the specific theoretical or empirical

source directly

Interview finding Usually not identifiable

as interview-based

Indicate interview evidence and, where

possible, use anonymised interview IDs

Observation-based

finding

Source often unclear Identify the observation, exercise, or event

Wargame-derived

finding

Usually described

generally

Specify which wargame or exercise

produced the insight

Author interpretation Often blended with

findings

Clearly signal as interpretation or synthesis

Policy

recommendation

Sometimes presented

as a finding

Distinguish explicitly between evidence and

recommendation

A stronger academic structure would clearly distinguish between: “The literature indicates…”, “Interview participants reported…”, “Observations / wargames indicated…” , “Based on these findings, the authors propose…”

This would substantially improve the transparency and credibility of the report.

3

Summary of feedback

Although there were no clear assessment criteria given to assess the report, the reviewer has set a scale of 1–5 with 5 being the best possible quality and 1 the lowest in my professional opinion and experience.

Criterion Assessment Comment

Relevance to Estonian defence innovation priorities

4/5 Strong alignment with small-state defence, readiness, interoperability and wartime adaptation

Novelty of ideas 4/5 Strong conceptual integration and several interesting original propositions

Theoretical / conceptual framework

4/5 Coherent combination of DOTMLPFI, SoS, OODA and TRL

Methodological transparency

2/5 Key details on sampling, data collection and analysis are missing

Empirical grounding 2–2.5/5 Empirical material appears substantial, but its scope and quality are difficult to assess

Use of academic literature 3–3.5/5 Relevant sources are included, but not consistently integrated into the main argument

Traceability of claims to evidence

2/5 A major weakness; theoretical, empirical and expert-derived claims are often not clearly distinguished

Practical / policy value 4–4.5/5 Very useful as a framework for further capability development

Overall, the report can be assessed as an expert-informed, conceptually ambitious applied report, but not yet a fully transparent academic research report. Excessive conceptual confidence, combined with insufficient critical reflection and nuance, does not convey a strong academic standard. Its academic quality would improve considerably if the methodology were described in more detail and if the evidence chain from claim → source/data → analysis → conclusion → recommendation were made explicit. The authors are expected to go through suggestions and improve the report accordingly.

Lisa 3 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Review to: Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report

Overall assessment

This report is a serious, policy-relevant, and conceptually ambitious attempt to define an adaptive defence innovation capability model for Estonia. Its principal strength lies in reframing innovation not as a narrow procurement or research activity, but as a whole-of-ecosystem capability spanning doctrine, organization, training, materiel, leadership, personnel, facilities, and interoperability. The integration of NATO’s DOTMLPFI framework with systemsengineering and system-of-systems logic is coherent and potentially useful for defence planners.

At the same time, the report is significantly stronger as a strategic concept paper than as a research report. Its empirical claims often exceed what the stated methodology can support. The methodology section identifies relevant sources of input — literature review, interviews, observation, and wargaming — but does not document them with sufficient rigor to allow the reader to assess evidential strength, bias, or reproducibility. As a result, many of the report’s conclusions should be treated as expert-informed propositions rather than validated findings.

Major weaknesses

1. Methodology is underdeveloped

The most serious weakness is the lack of methodological transparency. The report states that it draws on desk review, interviews, direct observation, and tabletop wargames, but provides almost no detail on:

1) the number of interviews;

2) sampling strategy;

3) interview structure;

4) participant profile;

5) coding or synthesis method;

6) observational protocol;

7) game design;

8) or treatment of contradictory evidence.

This leaves the reader unable to judge how particular findings were derived.

2. Conceptual framing is presented as methodology

Much of Chapter 5 functions not as methodology in the strict sense, but as:

1) theoretical framing;

2) conceptual clarification;

3) and analytical design justification.

Sections on “Innovation vs Innovation Capability”, “DOTMLPFI approach,” and “Systems Engineering approach” explain the model’s organizing logic, but they do not substitute for a research design.

2

3. Overclaiming from limited evidence

Several conclusions are stated too confidently relative to the documented evidence. Examples

include:

1) the superiority of distributed innovation structures;

2) the centrality of societal attitude as a precondition;

3) the role of investment-community structure;

4) and the operational significance of a 30-day transition window.

These claims may be correct or highly plausible, but the evidence trail is not sufficiently explicit.

4. Insufficient separation of evidence, inference, and recommendation

The report often moves quickly from observed issue to conceptual interpretation to prescriptive

recommendation. A more rigorous structure would distinguish:

1) what the data show;

2) what the authors infer;

3) and what they recommend on that basis.

5. Limited engagement with alternatives and trade-offs

The report strongly advocates certain positions - especially distributed innovation, wargaming, and broad ecosystem integration - but pays less attention to counterarguments. For example, it does not systematically examine:

1) when centralization may be necessary;

2) when rapid MVP approaches may undermine standardization;

3) or when multi-stakeholder complexity may reduce rather than enhance effectiveness.

Detailed comments on methodology

Research design

The study appears to be an expert-informed applied model-building exercise, but it is not explicitly presented as such. It would benefit from clearly stating whether it is:

1) exploratory qualitative research;

2) policy design research;

3) a concept-development study;

4) or a practitioner-informed strategic framework.

At present, the report occupies all of these categories simultaneously.

Interviews

The interview component is inadequately documented. At minimum, the report should specify:

1) how many interviews were conducted; 2) in which countries; 3) across which sectors; 4) whether they were structured or semi-structured, 5) and how findings were analysed.

Without this information, interview-based claims remain difficult to evaluate.

3

Observation

The use of direct observation is potentially valuable, but again under-specified. The report should indicate:

1) what was observed;

2) under what conditions;

3) for how long;

4) and according to what observation framework.

Wargaming

The wargaming component is one of the most interesting features of the report, but its methodological role is unclear. It is treated variously as:

1) a research input;

2) a validation method;

3) a training tool;

4) and a capability-development mechanism.

These functions should be separated. If wargames are used as evidence, the report should explain how game outputs were captured, interpreted, and validated.

Case selection

The selection of Estonia, Finland, and Ukraine seems intuitive, but should be explicitly justified. The report should explain what each case contributes analytically and on what basis lessons are transferable.

Limitations

A dedicated limitations section is needed. This should acknowledge likely constraints including:

1) elite interview bias; 2) wartime information uncertainty; 3) case-transfer limitations; 4) institutional access bias; 5) and the fact that the report produces a model rather than a tested causal explanation.

Comments on style and presentation

The report is at times over-smoothed and overly uniform, which can create the impression of stronger certainty than the evidence warrants. Some sections would benefit from tighter drafting and more explicit attribution of claims.

The visual materials - especially ecosystem and process diagrams - are useful, though some tables appear more authoritative than the underlying method supports.

Recommendation

This report should be treated as a valuable strategic framework and concept-development document, not yet as a fully validated research product. Before being used as a high-confidence basis for policy or institutional reform, it would benefit from revision in three areas:

4

Strengthen methodology disclosure

Add a proper methods section with interview counts, sampling, observation design, wargame methodology, and synthesis procedure.

Qualify claims more carefully

Distinguish clearly between empirical findings, expert judgments, and author recommendations.

Add limitations and validation strategy

Include explicit discussion of evidential limits and propose how the model should be empirically tested in future work.

Final judgment

The report is methodologically under-documented and therefore stronger as a policy model than as a research report.

Lisa 1 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation

capability development“

Tartu Ülikoolile

06.09.2026

1. Tagasiside eesmärk

Täname projektimeeskonda tehtud töö, senise koostöö ning avatud ja konstruktiivsete arutelude eest. Projekti käigus ja raporti tutvustamisel oleme käsitlenud tekkinud küsimusi vahetult. Käesolev dokument koondab tellija ametliku sisulise tagasiside ning ootused raporti parandatud versioonile.

Tagasiside eesmärk ei ole suunata tööd Kaitseväe või tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse (TIVJ) siseanalüüsiks. Raport peab käsitlema kaitseinnovatsiooni ümbritsevat ökosüsteemi, milles Kaitsevägi on üks keskne osaline: vajaduse omanik, kaasarendaja, katse- ja valideerimiskeskkond ning lahenduste kasutuselevõtja. TIVJ tegevus on selles vaates praktiline ühenduspunkt, mille kaudu siduda Kaitseväe vajadused ühiskonna innovatsiooniressursiga.

2. Lepinguline lähtekoht

Lepingu punkti 2.1. järgi on projekti nimetus „Kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudel“. Lepingu punkti 3.2.1. järgi peab valmima raport, mis kirjeldab kaitsealase innovatsiooni ökosüsteemi mudelit, selle toimimispõhimõtteid ja osapoolte rolle. Töö tulemuslikkuse tingimustena on punktides 2.2.1.‒2.2.5. nimetatud tihe seos prioriteetsete kaitsevõimete arendamisega, sisuline asjakohasus ja tõhusus, kõrge akadeemiline tase, sidusus sõjalise kaitse vajadustega ning tõhus ja järjepidev koostöö asjaomaste struktuuriüksustega.

Raporti hindamisel on seega keskne küsimus, kas esitatud töö annab põhjendatud ja kasutatava kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudeli: millised on selle tasandid ja osalised, kuidas nendevaheline koostöö toimib, kuidas liigub vajadus lahenduseni ning kuidas muutub väline innovatsioon tegelikuks kaitsevõimeks. Teaduspublikatsioonide ettevalmistamine on lepingus eraldi väljund ega ole käesoleva tagasiside ese.

3. Üldhinnang Raport sisaldab asjakohaseid lähtekohti, sealhulgas innovatsiooni käsitlemist arendatava võimena, DOTMLPFI-raamistiku kasutamist, süsteemide süsteemi vaadet ning rahu- ja sõjaaja erinevuste esmast käsitlust. Need võivad toetada ökosüsteemi analüüsi, kuid ei asenda kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelit ega selle toimeloogika kirjeldust.

Praeguses versioonis on uurimisobjekt nihkunud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelilt peamiselt innovatsioonivõime arendamise raamistikule. Dokument nimetab osalisi ja võimalikke tegevusi, kuid ei näita piisavalt, kuidas ökosüsteem tervikuna toimib, millised on osaliste vahelised seosed, otsustusõigused, ressursivood ja üleminekud rahuajast kriisi või sõtta. Samuti ei ole lugejale jälgitav, kuidas projekti käigus tehtud intervjuud, vaatlused ja sõjamäng on kujundanud mudelit ning järeldusi.

2

Tellija jaoks peab raporti väärtus seisnema uues, põhjendatud ja rakendatavas teadmises. Praegune versioon kordab suures osas üldtuntud põhimõtteid, kuid ei ava piisavalt projekti käigus loodud teadmist, kaalutud alternatiive ega Eesti jaoks tehtavaid valikuid. Seetõttu ei võimalda praegune versioon veel lugeda lepingu punktis 3.2.1. nõutud sisulist väljundit täidetuks ja vajab enne lõplikku kooskõlastamist olulist ümbertöötamist.

4. Nõutavad parandused

4.1. Uurimisobjekti ja mudeli teoreetilise aluse täpsustamine

Raportis tuleb üheselt määratleda, mida käsitatakse kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudelina ning milline on selle seos innovatsioonivõime arendamise, DOTMLPFI ja süsteemide süsteemi käsitlustega. Eristada tuleb vähemalt kolme tasandit: riiklik kaitseinnovatsiooni ökosüsteem, Kaitseväe võime välist innovatsiooni vastu võtta ja rakendada ning üksiku lahenduse teekond vajadusest kasutuselevõtuni.

Parandatud raportis tuleb:

1) esitada mudeli teoreetilised lähtekohad ja analoogid, sealhulgas kolm-, neliheeliski mudelid ning muud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi käsitlused;

2) selgitada mudelite erinevusi, tugevusi ja piiranguid Eesti kaitsevajaduste vaates; 3) põhjendada valitud mudeli struktuur, osalised ja seosed ning näidata, milline osa on

uurimistulemus ja milline autorite ettepanek; 4) põhjendada eraldi investeerimiskogukonna käsitlemist võimaliku viienda heeliksina, kui see

jääb mudeli osaks. Seda ei saa jätta üksnes tulevase uurimistöö ettepanekuks.

Oodatav tulemus: selgelt piiritletud ja teoreetiliselt põhjendatud kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi mudel, mitte üksnes innovatsioonivõime arendamise üldraamistik.

4.2. Ökosüsteemi toimimispõhimõtete ja Kaitseväe vastuvõtuvõime avamine

Raport peab vastama põhiküsimusele, kuidas kaasata ühiskonna innovatsiooniressurss - ettevõtted, teadusasutused, investorid, reservväelaste kompetents ja rahvusvahelised võrgustikud - kaitsevõime arendamisse ning kuidas muuta kaitsesüsteem suutlikuks seda panust absorbeerima, kasutusele võtma ja laiendama.

Kirjeldada tuleb terviklik toimeloogika:

1) sõjaliste probleemide tuvastamine, sõnastamine ja prioriseerimine; 2) probleemide avamine ökosüsteemi osalistele ning lahenduste leidmine ja arendamine;

3) katsetamine, valideerimine, kasutaja tagasiside ja otsustusväravad; 4) otsus lõpetamise, jätkamise, hankimise või muu kasutuselevõtu viisi kohta;

5) eduka lahenduse viimine üksikkatsest väljaõppesse, hankesse, tootmisse ja laialdasse kasutusse;

6) rollid, vastutus, otsustusõigus, rahastus ja infovahetus rahuajal, vahetu ohu või kriisi ajal ning sõja ajal.

Oodatav tulemus: lugejale arusaadav süsteem, mis näitab, kuidas välisest innovatsioonist tekib mõõdetav sõjaline võime. 4.3. Rahvusvahelise võrdluse laiendamine Valitud riikide põhjal tuleb anda kaitseinnovatsiooni rahvusvaheline võrdluspilt. Ukraina ja Soome näited on olulised, kuid neist ei piisa erinevate mudelite, riigisuuruste ja ohutasemete võrdlemiseks. Riikide valik tuleb põhjendada ning juhtumid esitada ühtse analüütilise struktuuri järgi.

3

Võrdlus peab hõlmama vähemalt:

1) ökosüsteemi osalisi, juhtimist ja rollijaotust;

2) vajaduste loomist ja edastamist, katsetamist, hankimist, kasutuselevõttu ning laiendamist;

3) avaliku rahastuse, riskikapitali ja teiste erasektori ressursside seostamist;

4) rahuaja, kriisi ja sõjaaja toimerežiime ning nende vahelisi üleminekuid;

5) iga juhtumi rakendatavust Eestile koos piirangute ja vajalike kohandustega.

Oodatav tulemus: põhjendatud võrdlusbaas, mille järgi saab hinnata Eesti mudeli tugevusi, puudujääke ja võimalikke arendussuundi. 4.4. Projekti empiiriliste tulemuste ja tõenduskäigu esitamine

Raport viitab intervjuudele, vaatlustele, töötubadele ja sõjamängule, kuid nende tulemused ei ole praegu lugejale piisavalt nähtavad ega mudeli ja soovitustega seostatavad. Parandatud versioonis peab iga keskne järeldus olema jälgitavalt seotud projekti tõendite või kirjandusega ning eristada tuleb uurimistulemust, kirjandusest tuletatud järeldust ja autorite ettepanekut.

Põhitekstis tuleb sünteesida:

1) intervjuudest ja vaatlustest ilmnenud korduvad teemad, eriarvamused, süsteemsed takistused ja toimivad praktikad;

2) sõjamängu eesmärk, stsenaarium, osalejate ring, otsustuskohad, peamised sündmused ja järeldused;

3) sõjamängu mõju mudeli rahu-, kriisi- ja sõjaaja toimeloogikale;

4) empiirilise materjali mõju mudeli valikule, osaliste rollidele ja praktilistele ettepanekutele.

Oodatav tulemus: tõenduspõhine analüüs, mille järeldusi saab kontrollida ja kasutada, mitte üksnes kasutatud meetodite loetelu. 4.5. Eesti mudeli, TIVJ rolli ja praktiliste ettepanekute sidumine

Raport peab kirjeldama Eestis kavandatud nelikheeliksi mudelit ja selle eesmärki, võrdlema kavandatut tegelikult kujunenud korralduse ning rahvusvaheliste praktikatega ja hindama, millised eeldused on loodud ning millised seosed, volitused või ressursid puuduvad. TIVJ-d tuleb käsitleda ökosüsteemi praktilise liidesena, mitte eraldiseisva siseauditi objektina.

Parandatud raport peab:

1) näitama, kuidas TIVJ ühendab Kaitseväe vajadused teaduse, tööstuse, kapitali ja teiste väliste võrgustikega;

2) võrdlema algselt kavandatud mudelit praeguseks ellu viidud lahendustega;

3) esitama Eesti ökosüsteemi hetkeseisu ja lünkade analüüsi; 4) tooma välja konkreetsed, prioriseeritud ja rakendatavad tegevussuunad, mis on seotud

prioriteetsete kaitsevõimete ja sõjalise kaitse vajadustega; 5) määrama peamiste ettepanekute puhul lahendatava probleemi, soovitud tulemuse, juhtiva ja

toetavad osalised, ajahorisondi, vajalikud eeldused ning tulemuse hindamise viisi.

Oodatav tulemus: raport, mida saab kasutada Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi puudutavate otsuste, võimearenduse ja järgmiste rakenduste põhjendatud lähtealusena.

5. Nõutavad lisad ja kasutatav alusmaterjal

Raporti põhitekst peab sisaldama keskset sünteesi ja järeldusi. Mahukam alusmaterjal tuleb esitada lisades selliselt, et tellija saab seda hiljem kasutada, kontrollida järelduste kujunemist ja jätkata rakendustööd. Isikuandmete või tundliku info korral võib kasutada anonümiseeritud või piiratud juurdepääsuga lisa.

4

Parandatud raportile tuleb lisada vähemalt:

1) intervjuude metoodika ja tulemuste lisa (uurimisküsimused, intervjuude arv ja aeg, sidusrühmade ning riikide jaotus, intervjuukava, analüüsimeetod, piirangud ja struktureeritud tulemuse);

2) sõjamängu lisa (eesmärk, stsenaarium, osalejad, ülesehitus ja otsustuspunktid, peamised sündmused, tähelepanekud, tulemused ning järeldused mudeli kohta);

3) riikide juhtumite lisa ühtses võrdlusvormingus;

4) mudelite analoogide, valikukriteeriumide ja teoreetiliste lähtekohtade lisa; 5) Eesti hetkeseisu ja lünkade analüüs, milles kavandatud mudelit võrreldakse ellu viidud

korraldusega;

6) rakenduslik tööriistakast (rolli- ja vastutusmaatriks, vajadusest kasutuselevõtuni protsess, otsustusväravad, valmisolekukriteeriumid, mõõdikud ning rahu-, kriisi- ja sõjaaja üleminekutingimused);

7) mudeli rakendamise näide vähemalt ühe tegeliku või realistliku prioriteetse võimeprobleemi puhul.

6. Oodatav lõpptulemus ja edasine töö

Parandatud raport peab võimaldama ka teemaga varem mitte kokku puutunud lugejal saada üheselt aru, millist probleemi lahendatakse, millise teooria ja empiirilise materjali põhjal mudel loodi, kuidas ökosüsteem toimib, kuidas seostub sellega Eestis TIVJ eestvedamisel käivitatud mudel ning mida tuleb järgmisena teha.

Rahvusvahelist võrdlust, Eesti mudeliga sidumist, intervjuude ja sõjamängu tulemusi ning praktilisi ettepanekuid ei tule jätta tulevase uurimistöö teemaks. Need kuuluvad lepingu eesmärgist tuleneva raporti põhisisusse, lisad peavad andma nende kontrollimiseks ja kasutamiseks piisava alusmaterjali.

Palume enne parandatud tervikversiooni koostamist esitada lühike muudatuste plaan, milles näidatakse iga parandussuuna puhul kavandatav täiendus, kasutatav allikmaterjal, vastutaja ja raporti osa, kuhu muudatus tehakse. Muudatuste plaan võimaldab enne lõppversiooni koostamist kinnitada ühise arusaama töö ulatusest ja oodatavast tulemusest.

Senine koostöö on olnud avatud ja sisuline. Käesoleva tagasiside eesmärk on jõuda lõppversioonini, millel on selge seos lähteülesande ja sõjalise kaitse vajadustega ning praktiline väärtus Eesti kaitseinnovatsiooni süsteemi edasiarendamisel. Raporti praegune versioon vajab enne lõplikku kooskõlastamist eespool kirjeldatud sisulist täiendamist.

Lisa 2 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Feedback to the Report of Project “Defense Innovation Ecosystem Model”

06.09.2026 According to the agreement (0.4-2.8/25/20 (04.12.2025) the effectiveness of the project activities was stated to depend on close alignment with the development of priority defence capabilities, substantive relevance and effectiveness and a high academic standard. The following feedback is focusing on relevance in general and more precisely on academic quality.

1. Relevance to Estonian defence capability development

The report is a strong and practically relevant conceptual contribution to Estonian defence innovation capability development. Its main strength is the treatment of innovation not as a set of isolated projects, but as a capability that must be deliberately developed across the full DOTMLPFI spectrum. The combination of DOTMLPFI, a System-of-Systems perspective, TRL logic, the OODA loop, and a multi-stakeholder innovation ecosystem is especially useful for a small state such as Estonia. The emphasis on peacetime-wartime transition, interoperability, distributed innovation, testing infrastructure, industry, academia, investors, and societal support is well aligned with Estonia’s defence context.

2. Academic quality

Academic quality is assessed according to common academic standards, which may not be applicable in all possible cases of reports, but are considered to be good examples of high academic standards. The authors are expected to take a critical look at the draft of the report and improve where possible. 2.1 Novelty of ideas

The report is conceptually ambitious and relatively novel mainly in the way it integrates existing frameworks into one adaptive defence innovation model. Valuable contributions include treating innovation as a capability in its own right, combining DOTMLPFI with a System-of-Systems logic, highlighting the Investment Community as a distinct ecosystem actor, linking operational validation with market validation, and connecting rapid wartime innovation with long-term capability development. The novelty is therefore mostly at the level of conceptual synthesis and application to the Estonian context, rather than in introducing entirely new theoretical constructs.

However, a concern here is that throughout the report there are statements mentioned as “findings”, although they are not clearly based on data or results of analyses, and appear in Appendix D as further research suggestions. In the reviewer’s opinion, there is a question, whether the findings should currently be regarded as well-founded research hypotheses or propositions rather than empirically validated findings.

2.2 Methodological clarity

The main academic weakness is methodological transparency. The report states that it is based on desk research, interviews, observations, and tabletop wargames conducted in Estonia, Finland, and Ukraine, but the methodological description is not sufficiently detailed to assess the strength, reproducibility, or representativeness of the empirical basis.

2

Methodological issue Is it sufficiently described?

Number of interviews No

Composition of interview sample Partly

Sampling strategy No

Interview procedure / interview guide No

Interview duration and recording No

Transcription process No

Data analysis method No

Coding / thematic analysis procedure No

Comparison across countries No

Number and structure of observations No

Documentation of observational data No

Analysis of tabletop wargame results No

Process of synthesising evidence into the model Insufficiently

For an academic research report, the methodology should make clear not only what kinds of data were collected, but also how the data were analysed (which data analysis was implemented) and how conclusions were derived from them. As different methods on content analyses allow different types of conclusions, the methods are highly important to be stated.

2.3 Use of sources and traceability of claims

The literature review is a useful starting point and includes peer-reviewed academic work, standards, institutional documents, and policy research. The report also explicitly prioritises academic sources over policy and think-tank material where possible. However, the main text does not consistently link specific claims to specific theoretical or empirical sources. It is often unclear whether an argument is based on literature, interviews, observations, wargaming, or the authors’ judgement.

Type of claim Current situation Recommended practice

Literature-based

claim

Often presented without

an in-text reference

Cite the specific theoretical or empirical

source directly

Interview finding Usually not identifiable

as interview-based

Indicate interview evidence and, where

possible, use anonymised interview IDs

Observation-based

finding

Source often unclear Identify the observation, exercise, or event

Wargame-derived

finding

Usually described

generally

Specify which wargame or exercise

produced the insight

Author interpretation Often blended with

findings

Clearly signal as interpretation or synthesis

Policy

recommendation

Sometimes presented

as a finding

Distinguish explicitly between evidence and

recommendation

A stronger academic structure would clearly distinguish between: “The literature indicates…”, “Interview participants reported…”, “Observations / wargames indicated…” , “Based on these findings, the authors propose…”

This would substantially improve the transparency and credibility of the report.

3

Summary of feedback

Although there were no clear assessment criteria given to assess the report, the reviewer has set a scale of 1–5 with 5 being the best possible quality and 1 the lowest in my professional opinion and experience.

Criterion Assessment Comment

Relevance to Estonian defence innovation priorities

4/5 Strong alignment with small-state defence, readiness, interoperability and wartime adaptation

Novelty of ideas 4/5 Strong conceptual integration and several interesting original propositions

Theoretical / conceptual framework

4/5 Coherent combination of DOTMLPFI, SoS, OODA and TRL

Methodological transparency

2/5 Key details on sampling, data collection and analysis are missing

Empirical grounding 2–2.5/5 Empirical material appears substantial, but its scope and quality are difficult to assess

Use of academic literature 3–3.5/5 Relevant sources are included, but not consistently integrated into the main argument

Traceability of claims to evidence

2/5 A major weakness; theoretical, empirical and expert-derived claims are often not clearly distinguished

Practical / policy value 4–4.5/5 Very useful as a framework for further capability development

Overall, the report can be assessed as an expert-informed, conceptually ambitious applied report, but not yet a fully transparent academic research report. Excessive conceptual confidence, combined with insufficient critical reflection and nuance, does not convey a strong academic standard. Its academic quality would improve considerably if the methodology were described in more detail and if the evidence chain from claim → source/data → analysis → conclusion → recommendation were made explicit. The authors are expected to go through suggestions and improve the report accordingly.

Lisa 3 17.09.2026 kirja

nr 0.7-1.1/26/58-2 juurde

Review to: Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report

Overall assessment

This report is a serious, policy-relevant, and conceptually ambitious attempt to define an adaptive defence innovation capability model for Estonia. Its principal strength lies in reframing innovation not as a narrow procurement or research activity, but as a whole-of-ecosystem capability spanning doctrine, organization, training, materiel, leadership, personnel, facilities, and interoperability. The integration of NATO’s DOTMLPFI framework with systemsengineering and system-of-systems logic is coherent and potentially useful for defence planners.

At the same time, the report is significantly stronger as a strategic concept paper than as a research report. Its empirical claims often exceed what the stated methodology can support. The methodology section identifies relevant sources of input — literature review, interviews, observation, and wargaming — but does not document them with sufficient rigor to allow the reader to assess evidential strength, bias, or reproducibility. As a result, many of the report’s conclusions should be treated as expert-informed propositions rather than validated findings.

Major weaknesses

1. Methodology is underdeveloped

The most serious weakness is the lack of methodological transparency. The report states that it draws on desk review, interviews, direct observation, and tabletop wargames, but provides almost no detail on:

1) the number of interviews;

2) sampling strategy;

3) interview structure;

4) participant profile;

5) coding or synthesis method;

6) observational protocol;

7) game design;

8) or treatment of contradictory evidence.

This leaves the reader unable to judge how particular findings were derived.

2. Conceptual framing is presented as methodology

Much of Chapter 5 functions not as methodology in the strict sense, but as:

1) theoretical framing;

2) conceptual clarification;

3) and analytical design justification.

Sections on “Innovation vs Innovation Capability”, “DOTMLPFI approach,” and “Systems Engineering approach” explain the model’s organizing logic, but they do not substitute for a research design.

2

3. Overclaiming from limited evidence

Several conclusions are stated too confidently relative to the documented evidence. Examples

include:

1) the superiority of distributed innovation structures;

2) the centrality of societal attitude as a precondition;

3) the role of investment-community structure;

4) and the operational significance of a 30-day transition window.

These claims may be correct or highly plausible, but the evidence trail is not sufficiently explicit.

4. Insufficient separation of evidence, inference, and recommendation

The report often moves quickly from observed issue to conceptual interpretation to prescriptive

recommendation. A more rigorous structure would distinguish:

1) what the data show;

2) what the authors infer;

3) and what they recommend on that basis.

5. Limited engagement with alternatives and trade-offs

The report strongly advocates certain positions - especially distributed innovation, wargaming, and broad ecosystem integration - but pays less attention to counterarguments. For example, it does not systematically examine:

1) when centralization may be necessary;

2) when rapid MVP approaches may undermine standardization;

3) or when multi-stakeholder complexity may reduce rather than enhance effectiveness.

Detailed comments on methodology

Research design

The study appears to be an expert-informed applied model-building exercise, but it is not explicitly presented as such. It would benefit from clearly stating whether it is:

1) exploratory qualitative research;

2) policy design research;

3) a concept-development study;

4) or a practitioner-informed strategic framework.

At present, the report occupies all of these categories simultaneously.

Interviews

The interview component is inadequately documented. At minimum, the report should specify:

1) how many interviews were conducted; 2) in which countries; 3) across which sectors; 4) whether they were structured or semi-structured, 5) and how findings were analysed.

Without this information, interview-based claims remain difficult to evaluate.

3

Observation

The use of direct observation is potentially valuable, but again under-specified. The report should indicate:

1) what was observed;

2) under what conditions;

3) for how long;

4) and according to what observation framework.

Wargaming

The wargaming component is one of the most interesting features of the report, but its methodological role is unclear. It is treated variously as:

1) a research input;

2) a validation method;

3) a training tool;

4) and a capability-development mechanism.

These functions should be separated. If wargames are used as evidence, the report should explain how game outputs were captured, interpreted, and validated.

Case selection

The selection of Estonia, Finland, and Ukraine seems intuitive, but should be explicitly justified. The report should explain what each case contributes analytically and on what basis lessons are transferable.

Limitations

A dedicated limitations section is needed. This should acknowledge likely constraints including:

1) elite interview bias; 2) wartime information uncertainty; 3) case-transfer limitations; 4) institutional access bias; 5) and the fact that the report produces a model rather than a tested causal explanation.

Comments on style and presentation

The report is at times over-smoothed and overly uniform, which can create the impression of stronger certainty than the evidence warrants. Some sections would benefit from tighter drafting and more explicit attribution of claims.

The visual materials - especially ecosystem and process diagrams - are useful, though some tables appear more authoritative than the underlying method supports.

Recommendation

This report should be treated as a valuable strategic framework and concept-development document, not yet as a fully validated research product. Before being used as a high-confidence basis for policy or institutional reform, it would benefit from revision in three areas:

4

Strengthen methodology disclosure

Add a proper methods section with interview counts, sampling, observation design, wargame methodology, and synthesis procedure.

Qualify claims more carefully

Distinguish clearly between empirical findings, expert judgments, and author recommendations.

Add limitations and validation strategy

Include explicit discussion of evidential limits and propose how the model should be empirically tested in future work.

Final judgment

The report is methodologically under-documented and therefore stronger as a policy model than as a research report.

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

Pr Siret Rutiku Tartu Ülikooli grandikeskus [email protected]

Teie 31.08.2026 Meie 17.09.2026 nr 0.7-1.1/26/58-2

Tagasiside aruandele ning ettepanek sihtfinantseerimislepingu tähtaja pikendamiseks

Austatud proua Rutiku

Kaitsevägi on kätte saanud Tartu Ülikooli koostatud aruande sihtfinantseerimislepingule nr 0.4-2.8/25/20. Oleme selle kohta küsinud kaks ekspertarvamust ning saanud kätte ka tellija ehk tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülema tagasiside, mis on lisatud käesolevale kirjale. Aruannet me hetkel heaks ei kiitnud, kuna leiame, et see vajab täpsustamist ja täiendamist.

Tartu Ülikooli ja Kaitseväe esindajad on pidanud aruande teemal täiendava kohtumise ning leppinud kokku edasises tegevuskäigus lepingus sätestatud kahe kõrgetasemelise teaduspublikatsiooni osas. Plaanis on need avaldada 2026. a lõpuks Teaduste Akadeemia Toimetiste eriväljaandena, mida rahastatakse käesoleva lepingu raames.

Ilmnenud on vajadus täpsustada aruandele antud ekspertarvamustes ning tellija tagasisides tõstatatud erinevaid küsimusi ning täiendada aruannet vastavalt nendes esitatud ettepanekutele. Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia esindajad on üksmeelel vajaduses võimaldada autoritel aruannet täiendada ja esitada raport hiljemalt 30.11.2026. a ning pikendada lepingu lõpptähtaega kuni 30.12.2026. a. Tähtaegade pikendamine võimaldab paremini kajastada ekspertarvamustes viidatud puudulikke metodoloogilisi aspekte, viia sisse tellija tagasisides soovitud parandused ning koostada tehtud uurimistöö põhjal lepingus sätestatud teaduspublikatsioonid.

Palun Teil edastada oma seisukoht lepingu lõpptähtaja pikendamise ning lepingu punktides 1.2., 3.2.2., 4.7. ja 5.5.1. sätestatud tähtaegade pikendamise osas hiljemalt 23.09.2026. a.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem

2

Lisad: Lisa 1 Tagasiside raportile „Adaptive model for defence innovation capability development“

Lisa 2 Feedback to the Report of Project “Defence Innovation Capability Development“ Lisa 3 Review - Adaptive Model for Defence Innovation Capability Development Report