| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 4.1-3.1/26/154 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
BWRX-300 tuumareaktori passiivjahutuse kirjeldus
BWRX-300 reaktoris on peakondensaatori jahutussüsteem osa tavapärasest
energiatootmise aururingest, mitte ohutusfunktsioone täitvast süsteemist.
Peakondensaatori tavapärane jahutussüsteem (Normal Heat Sink, NHS) koosneb
kondensaatorist ja tsirkuleeriva jahutusvee süsteemist (CWS). Seda süsteemi ei
klassifitseerita ohutusega seotud (ohutuskriitiliseks) süsteemiks järgmistel põhjustel:
Täielik tuginemine passiivsetele süsteemidele: Reaktori avarii- ja jääksoojuse
eemaldamine ning südamiku jahutamine ja rõhu alandamine
(ohutusfunktsioonid) on tagatud täielikult passiivse isoleeriva
kondensaatorisüsteemi (ICS) poolt. ICS töötab gravitatsiooni ja loomuliku
tsirkulatsiooni jõul ja see ei vaja tööks aktiivseid elektritoitesüsteeme,
pumpasid, operaatori sekkumist ega mingit sisendit peakondensaatorilt või
CWS-ilt.
Sõltumatus välisest vahelduvvoolust ja veevõtukonstruktsioonidest:
Süsteemid, mis tagavad reaktori põhilised ohutusfunktsioonid (Fundamental
Safety Functions, FSF) nagu reaktsiooni seiskamine, ülekuumenemise ja
ülerõhu vältimine ja seire, on projekteeritud töötama vähemalt 72 tundi ilma
jaama vahelduvvoolutoiteta (AC) ja täielikult ilma tavapärast jahutusvett
pakkuva veevõtukonstruktsioonita (Intake structure).
Lõplik soojuse tagastuse koht neelaja (Ultimate Heat Sink, UHS): Jääksoojuse
eemaldamiseks avariiolukorras, kui peakondensaatorit ei ole võimalik
kasutada, kasutatakse reaktorihoones asuvaid kondensatsioonibasseine (ICS
pools), mis toimivad reaktori lõpliku soojuse tagastuse neelamis süsteemina.
Selles basseinis olev vesi keeb ja aurustub passiivselt atmosfääri, tagades
piisava jahutuse vähemalt 72 tunniks (koos täiendavate basseinidega kuni 7
päevaks) ilma igasuguse välise ressursita.
Tavapärase jahutussüsteemi roll ja klassifikatsioon: Kondensaatori
jahutussüsteem, mis pumpab merest/jahutustornidest vett läbi jaama
kondensaatorite, on ette nähtud soojuse eemaldamiseks ainult reaktori
tavapärase töö ja plaanilise seiskamise ajal. Kuna avariiolukorras (näiteks
jaama täieliku voolukao ehk Station Blackout korral) on reaktori ohutu
seiskamine, jahutus ja ülerõhu piiramine täielikult tagatud ilma selle süsteemita,
puudub kondensaatori jahutussüsteemil ohutuskriitiline roll ning sellele ei ole
määratud ohutusklassi (üheski projekteerimispõhistest õnnetuses (Design
Basis Accident, DBA) ega laiendatud projekteerimistingimuses (Design
Extension Conditions, DEC), pole nendel jaama töösüsteemidel vaja vastata
ohutusklassi nõuetele).
Toimides puhtalt passiivse jahutuse põhimõttel, on BWRX-300 reaktori
ohutusfunktsioonid täielikult tagatud ka siis, kui tavapärane kondensaatori
jahutussüsteem peaks täielikult rivist välja langema.
Kokkuvõttes on kondensaatori jahutussüsteem vajalik elektritootmiseks, kuid mitte
reaktori ohutuks seiskamiseks ega jahutamiseks — selle rolli täidab sõltumatult ja
passiivselt ICS koos oma basseinidega. Mere lähedus on oluline, sest tuumajaam
vajab jahutuseks pidevalt suurt kogust vett selle töökindluse tagamiseks. Samuti tagab
avatud veekogu (nt meri) vee stabiilselt ja lihtsustab ka rasketehnika transporti
ehitusel. Mere lähedus on oluline ka nt sõja olukorras, kus on võib tekkida vajadus
merest vett tarnida nt tuletõrje autodega passiivjahutuse tagamiseks juhul kui
pumpasid ei saa kasutada. Julgeolekuohtudest kaugele jäämine ei paranda reaktori
tehnilist ohutust, vaid vähendab riski, et rajatis satub tahtliku ründe või sõjalise konflikti
sihtmärgiks.
Allikad:
BWRX-300 General Description Rev J
- https://www.gevernova.com/content/dam/gevernova-
nuclear/global/en_us/documents/carbon-free-power/005N9751-BWRX-300-
General-Description.pdf
DNNP: BWRX-300 Preliminary Safety Analysis Report
(PDF) https://www.opg.com/documents/dnnp-bwrx-300-preliminary-safety-
analysis-report-pdf/
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaitseministeerium
Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus
Kaitsevägi
Meie 16.09.2026 nr 13-3/3175-1
Sisendipäring tuumaelektrijaama riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku
julgeolekualaseks hindamiseks
Vabariigi Valitsus algatas 22.05.2025 korraldusega nr 102 600 MW elektrilise võimsusega
tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) ning selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise. Menetlus on kaheetapiline: käimas on asukoha
eelvaliku etapp, mille käigus võrreldakse kuut kandidaatala Viru-Nigula ja Lüganuse vallas.
Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) programmi kohaselt koostatakse väliste ohutegurite analüüs, mille
tulemusena peab selguma kandidaatalade paremusjärjestus. Julgeolekuohtude osa hinnatakse
programmi kohaselt eraldi ja KSH menetlusest sõltumatult.
Rahvusvaheline raamistik näeb ette, et tuumajulgeoleku ohuhinnangu koostamine on riigi ja
pädevate asutuste ülesanne (Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (International Atomic
Energy Agency, IAEA) tuumajulgeoleku seeria (Nuclear Security Series, NSS) juhend nr 10-G
(Rev. 1), p 4.2) ning et julgeolekukaalutlusi tuleb asukohavalikul hinnata koos ohutus- ja muude
kaalutlustega (NSS nr 35-G, p 3.9–3.10).
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 kohaselt kooskõlastatakse
planeering Kaitseministeeriumiga, kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise
ehitise töövõime vähenemise. Sama määruse § 3 punkti 10¹ kohaselt kooskõlastatakse
planeering Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist,
planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või planeeringualal asub meri,
samuti kui elluviimine võib mõjutada merel riigipiiri valvamist ning sellega seotud seire- ja
valvetehnikat. Kavandatava jaama hooned ulatuvad ligikaudu 35 meetrini ja mereala kuulub
planeeringualasse, mistõttu mõlemad alused on täidetud.
Käesolev kiri on adresseeritud Kaitseministeeriumile ning Kaitseväele ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele ühiselt, kuna valitsemisala asutuste pädevuse täpne jaotus ei
ole avalik teave. Palume Teil täita kirjale lisatud küsimustik, mille on koostanud tuumajaama
riigi eriplaneeringu julgeolekuekspert.
2
Samuti on kirjale lisatud sisendipäringu metoodikat selgitav seletuskiri, tuumajaama eelvaliku
asukohtade katastriüksuste nimekiri ning selgitus kavandatava tuumareaktori passiivjahutuse
süsteemist.
Palume, et iga suunava küsimuse juures täidaks lahtri see asutus, kelle pädevusse küsimus
sisuliselt kuulub. Kui küsimus on adresseeritud ebatäpselt või kuulub tegelikult teise asutuse
pädevusse, palume see vastuses ära märkida — see on planeeringu jaoks samuti kasulik teave.
Palume vastust hiljemalt 09.10.2026. Kui vastuse koostamine eeldab pikemat tähtaega või
täiendavaid lähteandmeid, palume sellest teada anda tuumajaama riigi eriplaneeringu
projektijuhile Agnes Lihtsale ([email protected]). Oleme valmis vajadusel ka kohtuma, et
selgitusi jagada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Lisad: 1. Sisendipäringu küsimustik
2. Sisendipäringu metoodika seletuskiri
3. TEJ asukoha kinnistute nimekiri
4. BWRX-300 passiivjahutuse kirjeldus
Agnes Lihtsa +372 5819 0538
Lk 1 / 3
Seletuskiri Julgeolekuasutustele saadetavate sisendipäringute metoodika: kirjade ülesehitus, kriteeriumide alused ja vastuste
koondamine
Tuumaelektrijaama riigi eriplaneering · uuring nr 10 (väliste ohutegurite analüüs) · Andmejärv OÜ · 26.08.2026
1. Miks saadetakse eraldi kirjad
Igale asutusele saadetakse eraldi kiri tema pädevuse piires. Kirjade ülesehitus on identne, samuti hindamiskriteeriumid ja
skaala — vahetuvad üksnes kriteeriumide all olevad asutusepõhised täpsustused, mida ei skoorita. Nii on vastused
omavahel koondatavad ja iga asutus vastab siiski üksnes oma valdkonnas.
Adressaadid ja nende kaasamise õiguslik alus:
Asutus Alus Valdkond
Kaitseministeerium / Kaitsevägi VV määrus nr 133 § 3 p 1 Sõjaline oht, õhuruum, radarid, laskeväljad, riigikaitselised
ehitised
Politsei- ja Piirivalveamet VV määrus nr 133 § 3 p 8 Riigipiir, mereline ohupilt, lennundusjulgestus,
reageerimine ja evakuatsioon
Päästeamet VV määrus nr 133 § 3 p 10 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus VV määrus nr 133 § 3 p 10¹ Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, merel riigipiiri
valvamine ja seiretehnika, kaitsetööstuspargi ala
Transpordiamet VV määrus nr 133 § 3 p 14 Õhuruum, lennukoridorid, navigatsioonimärgistus
Kaitsepolitseiamet VV määrus nr 133 § 2 lg 3
(põhjendatud juhul) Terrorism, sabotaaž, siseoht
Välisluureamet VV määrus nr 133 § 2 lg 3
(põhjendatud juhul) Välisriiklik ja luureoht, geograafiline haavatavus
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 loetelus ei ole Kaitsepolitseiametit ega Välisluureametit. Nendega
tehakse koostööd sama määruse § 2 lõike 3 alusel, mis nõuab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja põhjendab koostöö
vajadust ja selgitab küsimuse kuulumist asutuse tegevusvaldkonda. See põhjendus on kirjade punkti 1 sisse kirjutatud.
2. Hindamise lähte-eeldus
Kõikides kirjades on identses sõnastuses fikseeritud järgmine eeldus, mida ei hinnata punktidega:
Ohuallikas omab maksimaalset võimekust nii taktikalisel, operatiivsel kui strateegilisel tasandil ning püsivat
tahet rünnata, viies läbi nii otseseid, vahendlikke kui hübriidründeid.
Põhjus: ohupilt on kõigi kuue kandidaatala puhul sama ega erista neid omavahel. Riski kolmikust (oht × haavatavus ×
tagajärg) jääb ohutegur konstandiks ning alasid eristavad üksnes haavatavus ja tagajärg.
Rünnaku tõenäosust asutustelt ei küsita. Lisaks sellele, et oht on eelduses fikseeritud, puudub tõenäosushinnangus
määramatuse komponent, mis on alates 24.02.2022 kasvanud eksponentsiaalselt. Iga tõenäosushinnang oleks paratamatult
kvalitatiivne ega oleks võrreldav ohutuspoole kvantitatiivse sõelumislävega (screening probability level, 10⁻⁷ reaktoriaasta
kohta; IAEA SSG-79 p 3.13 ja joonealune märkus 6, lk 13).
3. Kriteeriumide alused
Ühine tuum tuleneb IAEA Nuclear Security Series juhendist nr 35-G punktist 3.10 (lk 10), mis loetleb asukohavaliku etapi
tuumajulgeoleku eesmärgid. Alljärgnev tabel näitab, kuidas juhendi punktid (a)–(f) on kriteeriumideks teisendatud ja kus
on tehtud käesoleva planeeringu vajadustest tulenevaid täiendusi.
Nr Kriteerium Alus Täiendus originaali suhtes
Ü1 Kohalikud ja piirkondlikud ohud NSS 35-G p 3.10(a), lk 10 —
Ü2 Seosed lähedaste tundlike
objektidega NSS 35-G p 3.10(b), lk 10; NSS 48-T p 7.19,
lk 40; SSR-1 nõue 9 Originaal käsitleb tuumarajatisi;
laiendatud muudele tundlikele
objektidele, kuna planeeringualal teisi
tuumarajatisi ei ole.
Lk 2 / 3
Nr Kriteerium Alus Täiendus originaali suhtes
Ü3 Ründe toimepanemist soodustavad
tingimused NSS 35-G p 3.10(c), lk 10; NSS 48-T p 3.32 lk
21 ja p 7.18–7.19 lk 40; NSS 13 p 5.30, lk 33 —
Ü4 Reageerimisvõime ja -aeg NSS 35-G p 3.10(e), lk 10; tegevus 2-2, lk 11 Lisatud side- ja seirekatvus ning
hädaolukorraplaani rakendatavus
(ruumianalüüsi kriteerium nr 59, IAEA
SSG-35).
Ü5 Turvaperimeetri laiendatavus ja
kindlustatavus NSS 35-G p 3.10(f), lk 10; NSS 13 p 5.30, lk
33 —
Ü6 Jahutussüsteemi haavatavus SSR-1 nõue 11, p 4.36–4.37; NSS 48-T lk 5;
NSS 13 p 5.30, lk 33 Seondub ruumianalüüsi kriteeriumiga nr
30 „Jahutusvee sissevõtu kanalite
blokeerumine“ (IAEA SSG-35), kuid
käsitleb tahtlikku tegevust, mitte
juhuslikku blokeerumist.
Tagajärg Mõjualas paiknevad objektid ja
elanikkond NSS 35-G p 3.10(d), lk 10 Eraldi mõõde, ei kuulu haavatavuse
summasse.
Miks siseohtu (insider) kriteeriumina ei kasutata
IAEA NSS nr 13 sõnastik (lk 52) määratleb siseohu kui volitatud juurdepääsuga isikutest tuleneva ohu. Selline oht ei ole
asukohaomadus — see sõltub personali taustakontrollist, sisekontrolli meetmetest ja julgeolekukultuurist, mis on kõigil
kuuel alal ühesugused. Siseohu lisamine võrdluskriteeriumiks annaks kas kuus identset hinnet või eeldaks hinnanguid
kohaliku elanikkonna kohta, mis ei ole metoodiliselt põhjendatud. Siseoht kuulub rajatise tasandile ja käsitletakse
planeeringu teises etapis.
4. Skaala
Kasutatakse asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi lk 112 sätestatud nelja palli skaalat (0–3), mistõttu
asutuste vastuseid ei ole vaja hiljem teisendada. Hinnatakse kahte mõõdet eraldi: haavatavust kriteeriumide Ü1–Ü6 lõikes
ja tagajärge ala kohta tervikuna.
Hinnete 2 ja 3 sisustusse on lisatud vastavusriski mõõde: asukohaspetsiifilised lisameetmed loovad püsiva kohustuse
tõendada nõuetele vastavust kogu elutsükli vältel ning nõuete muutumisel uuesti hinnata. See on asjakohane, kuna
kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse uus redaktsioon jõustuvad 01.10.2026
ja tuumaenergia ja -ohutuse seadus 01.01.2027.
Välistav asjaolu on eraldi binaarne väli, mitte skaala madalaim aste. Vastasel juhul keskmistuks üks välistav hinnang
koguskooris ära.
5. Vastuste koondamine
Iga asutus hindab kriteeriume oma pädevuse piires ja märgib ülejäänute juurde hinde 0 („ei kohaldu või ei erista“).
Vastuseid ei keskmistata. Iga kriteeriumi lõpphinne on kõrgeim asutuste antud hinne. Keskmistamine lahjendaks pädeva
asutuse hinnangut teiste asutuste märkega „ei kohaldu“: kui üks asutus annab hindeks 3 ja teine 0, ei vasta keskmine 1,5
kummagi hinnangule. Maksimumreegel säilitab halvima leiu, mis on julgeolekuhinnangus ainus kaitstav lähenemine ja
avalikul väljapanekul lihtsalt põhjendatav.
Ala koondhinne kujuneb kuue kriteeriumi lõpphinnete summana (0–18). Tagajärje hinne esitatakse eraldi veerus ja välistav
asjaolu eraldi väljana.
See reegel puudutab üksnes asutuste hinnangute koondamist ühe kriteeriumi piires. Kriteeriumidevaheline kaalumine ja
lõplik asukohavalik toimub planeeringu üldises mõjude hindamise metoodikas. 2023. aasta ruumianalüüsi lõpparuanne (lk
89) soovitab selleks kaalude määramist koostöös huvigruppidega ja multikriteeriumilise otsustusanalüüsi kasutamist; sama
aruanne märgib, et paremusjärjestuse metoodikat selle töö käigus ei koostatud.
6. Salastatud teabe käitlemine
Vastus palutakse esitada kaheosalisena. Mittesalajane osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistes sisaldab
hindeid, välistava märget ja põhjendust. Asutusel palutakse anda põhjendus sellise täpsusega, mis võimaldab seda avalikus
planeeringudokumendis käidelda, ning esitada tundlik selgitus vajaduse korral salastatud lisas.
Lk 3 / 3
Kirjades ei küsita eraldi, kas mittesalajane osa on avalik teave või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Selline
küsimus kallutaks vastust ülemäärase juurdepääsupiirangu poole; asjakohane eristus tuleneb niikuinii avaliku teabe seaduse
§-st 35 ja selle teeb asutus ise.
Salastatud osa palutakse esitada põhidokumendist eraldi lisana. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 64
lõike 1 kohaselt märgistatakse dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, eraldi dokumendina — see võimaldab
avalikku ja salastatud osa käidelda eri režiimides.
Asutustel palutakse märkida juurdepääsupiirangu tase tekstiosade kaupa vastavalt sama korra § 65 lõikele 1. Ilma selleta
tuleks kogu vastust käidelda kõrgeima taseme järgi ja avaliku osa eraldamine nõuaks asutuselt eraldi korduvat
kooskõlastust.
Koostas: Andmejärv OÜ. Leheküljeviited IAEA dokumentides on trükitud leheküljenumbrid. Dokument ei sisalda salastatud teavet.