Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie 03.09.2026 nr 2-3/15-600

Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4-4/2226 -1

Kirjalik küsimus PRIA poolt maa kasutusõigust

tõendavate dokumentide ja pangakonto

väljavõtete nõudmise kohta (KK 600)

Austatud härra Hussar

Esitame vastuse Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri ja Riigikogu liikme Rain Epleri kirjalikule

küsimusele PRIA poolt maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete

nõudmise kohta(KK 600). Enne küsimustele vastamist soovime põhjalikumalt selgitada maa

kasutusõiguse kontrollimisega seotud õiguslikke aluseid ning põhjuseid, miks PRIA selliseid

kontrolle läbi viib.

Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusruumis on maa kasutamise õiguse puhul tegemist ühe toetuse

saamise põhitingimusega, ehk tegemist on nõudega toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta.

Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus

põhinema õiguslikul alusel. Näiteks sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 4 lõige 4, et otsetoetuste puhul loetakse toetusõiguslikuks hektariks maa-ala, mis

on põllumajandustootja kasutuses. Riigisiseses õiguses on sama nõue sätestatud maaeluministri

21. detsembri 2022. aasta määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku

toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 lõikes 1, mille kohaselt

antakse toetust põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta

15. juuni seisuga. Seega ei piisa toetuse määramisel üksnes asjaolust, et maa on tegelikult haritud

või põllumajanduslikus kasutuses, vaid samuti peab olema tagatud, et maa kasutamine toimub

õiguspärasel alusel.

Maa kasutusõiguse sisustamisel on olulist rolli mänginud Euroopa Kohtu praktika1, eelkõige

kohtuasi C-216/19 WQ vs. Land Berlin (17.12.2020), kus Euroopa Kohus pidi selgitama, kellel

on õigus saada pindalapõhiseid toetusi olukorras, kui selleks puudub õiguslik alus. Kohtuasjas

C-216/19 WQ vs. Land Berlin leidis Euroopa Kohus, et põllumajandustoetuste saamiseks peab

põllumajandustootjal olema maa tegelik ja õiguspärane kasutus. Maa õigusliku aluseta kasutamine

1 Ka riigisiseses kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et maa kohta toetuse saamiseks peab olema

selle maa kasutamiseks õiguslik alus ning toetatavaid tegevusi tuleb maal ka ellu viia (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1.

novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1656, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr

3-19-616; Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-383; Tartu Ringkonnakohtu

12. jaanuari 2022. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-894).

ei anna õigust pindalatoetustele.

Pärast nimetatud kohtuotsust avaldas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu

peadirektoraat (DG AGRI) 26. juulil 2021 juhise Ares(2021)4784364, milles täpsustati maa

kasutusõiguse kontrollimise põhimõtteid. Komisjoni seisukoha kohaselt peab liikmesriigil olema

toimiv kontrollisüsteem, mis võimaldab avastada ja ennetada olukordi, kus toetust taotletakse maa

kohta, mille kasutamiseks puudub õiguslik alus. Antud juhist on uuendatud käesoleval aastal.

Muuhulgas on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas aastateks

2023–2027 punktis 4.1.3.2 „Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja

kasutuses“ sisustatud ja kirjeldatud tegevused, mida Eesti strateegiakava elluviimisel maa

kasutusõiguse kontrollimisel rakendab:

„Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse

infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse

määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida

taotlejal on õigus kasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat

rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

Taotleja peab taotlusele märkima ning ära näitama iga põllu kohta kehtiva õigusliku aluse, milleks

võib olla näiteks kirjalik või suuline rendileping või muu kasutusõigus või on maa taotleja

eraomandis.

Selleks, et välja selgitada, kas maa on põllumajandustootja kasutuses ning tagada nimetatud

kriteeriumi täitmine, selgitatakse välja eelkõige maakasustuse õigusliku kontrolli, täpsemalt

administratiivses kontrollis topelttaotlemise käigus. Lisaks teostatakse kontrolli taotlejate vihjete

alusel ning vajadusel kohapealses kontrollis/…/“.

Eeltoodust tulenevalt oleme maa kasutusõigusega seotud nõude sisustamisel lähtunud Euroopa

Liidu õigusraamistikust ning PRIA on omakorda maa kasutusõiguse kontrollisüsteemi

kavandamisel ja rakendamisel lähtunud nii Euroopa Liidu õigusraamistikust, Euroopa Komisjoni

juhistest kui ka Eesti ÜPP strateegiakavas kokku lepitud nõuetest.

Mis puudutab toetuste kontrollidega seonduvat reguleerimist, siis põhialused on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 II peatükis, mis käsitleb ühtset

haldus- ja kontrollisüsteemi tervikuna. Artikli 72 kohaselt peavad liikmesriigid looma karistuste-

ja kontrollisüsteemi vastavalt sama määruse artikli 66 lõike 1 punkti e kohaselt. Lisaks täiendavad

seda Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2022/1172 ning Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr

2022/1173, milles on ette nähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamise detailsemad

eeskirjad.

Kontrollide läbiviimise eesmärk on olnud tagada toetuste õiguspärane maksmine kõigile toetuse

saamise tingimustele vastavatele taotlejatele. Seejuures lähtub PRIA põhimõttest, et kontrollid

peavad olema proportsionaalsed ning põhjustama taotlejale võimalikult väikese halduskoormuse.

EL õigus eeldab riskipõhist kontrollisüsteemi, mida tuleb kohandada vastavalt tuvastatud riskidele,

auditite tähelepanekutele, kontrollitulemustele ning Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete ja

veamäärade analüüsile. Liikmesriikide makseasutustelt oodatakse pidevat kontrollisüsteemide

hindamist ja vajaduse korral nende ajakohastamist. Seega tuleb arvestada, et tõhus

kontrollisüsteem ei saa olla aastast aastasse muutumatu.

Oluline on rõhutada, et kontrollide tugevdamine ei tohi põhjustada põllumajandustootjatele

põhjendamatut halduskoormuse tõusu. Kontrollide kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

kontroll peab olema põhjendatud, riskipõhine ja proportsionaalne ning koormama taotlejat

võimalikult vähe. Seetõttu kasutatakse esmalt olemasolevaid andmekogusid, registrite ristkasutust

ja riskianalüüsi ning taotlejalt küsitakse täiendavaid dokumente või selgitusi üksnes juhul, kui

olemasolevad andmed ei võimalda nõude täitmist piisava kindlusega hinnata. Eesmärk on tagada

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine ning toetuste

õiguspärane maksmine, kuid teiselt poolt hoida toetuse taotleja jaoks menetlus võimalikult lihtne,

arusaadav ja vähese halduskoormusega.

Järgnevalt esitame Teie poolt tõstatud küsimustele vastused, mis on koostatud PRIA-lt saadud

sisendi põhjal. Märgime, et kuna toetuste kontrollide läbiviimine on pooleli, selgub lõplik statistika

pärast kontrollide lõpetamist. Kõiki küsitud statistilisi andmeid, eelkõige mis puudutab

maakondade kaupa info esitamist, ei olnud PRIAl võimalik esitada vastamiseks ettenähtud piiratud

ajaraami tõttu.

1. Kui paljudelt põllumajandustoetuste taotlejatelt on PRIA 2026. aastal kirjaliku küsimuse

esitamise kuupäeva seisuga nõudnud täiendavaid tõendeid põllumajandusmaa

kasutusõiguse kohta? Palun esitada andmed maakondade kaupa, lähtudes kontrollitud

põllumajandusmaa asukohast, ning võimalusel eraldi taotlejate arvu, kontrollitud põldude

või maatükkide arvu ja kontrolliga hõlmatud hektarite arvu kohta.

2026. aastal taotles pindalapõhiseid toetusi kokku 12 108 taotlejat, kellest on erinevate

kohapealsete kontrollide valimitega hõlmatud kokku 788 unikaalset taotlejat. Seega on maa

kasutusõiguse kontrolli hõlmatud 6,5% taotlejatest.

14.09.2026 seisuga on kontrollid läbi viidud 473 taotleja juures, see hõlmas 1498 põldu ja 10 400

hektarit.

Administratiivse kontrolli käigus on veel välja saadetud (18.06.2026) topelttaotlemiste teatised,

kus muuhulgas küsiti tõendust maakasutusõiguse kohta. Nende teatiste info on maakondade kaupa

olemas:

Maakond Taotlejaid Põlde

Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu

pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei

kattu 100 % teise taotleja põlluga.

Harjumaa 43 75 511,7

Hiiumaa 3 4 47,94

Ida-Virumaa 8 11 37,91

Jõgevamaa 18 23 157,4

Järvamaa 24 32 220,11

Läänemaa 12 26 299,07

Lääne-Virumaa 32 62 456,28

Põlvamaa 23 38 229,6

Pärnumaa 32 62 361,37

Raplamaa 28 42 203,27

Saaremaa 60 94 297,96

Tartumaa 18 37 156,07

Valgamaa 13 19 95,67

Viljandimaa 26 45 418,1

Võrumaa 23 36 118,44

KOKKU 363 606 3610,89

2. Palun jaotada eelmises küsimuses nimetatud juhtumid kontrolli põhjuse järgi vähemalt

järgmistesse rühmadesse:

 samale maale on toetust taotlenud mitu isikut;

 maaomanik või muu isik on esitanud kaebuse või teate;

 PRIA või muu registri andmetes on tuvastatud vastuolu;

 taotleja on sattunud juhuvalimisse;

 taotleja on sattunud riskipõhisesse valimisse;

 muu alus.

Palun näidata iga rühma kohta taotlejate arv ja võimalusel kontrollitud hektarite arv

maakondade kaupa.

Juhtumid, mis on 2026. aastal tuvastatud, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud

põllumassiivide registrisse:

Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)

Harjumaa 3 19 20,86

Hiiumaa 0 0 0

Ida-Virumaa 0 0 0

Jõgevamaa 4 6 28,16

Järvamaa 0 0 0

Läänemaa 0 0 0

Lääne-Virumaa 0 0 0

Põlvamaa 0 0 0

Pärnumaa 0 0 0

Raplamaa 0 0 0

Saaremaa 0 0 0

Tartumaa 1 1 7,1

Valgamaa 0 0 0

Viljandimaa 2 2 12,79

Võrumaa 1 2 0,88

KOKKU 11 30 69,79

Juhu- ja riskivalimisse on hõlmatud kokku 788 taotlejat. Riigimaade kasutusõiguse ja eraomandis

oleva maa omandis olemise kontrollid teostatakse registrite andmete alusel administratiivsete

kontrollidena PRIA poolt.

2026. aastal on esitatud 30 maakasutusõigusega seotud vihjet (maaomanik või muu isik on

esitanud kaebuse või teate), mis on hetkel menetluses ning maakondade lõikes statistika puudub.

Andmed mitme isiku poolt samale maale esitatud toetustaotluste kohta on toodud esimese

küsimuse vastuses.

3. Millisel õiguslikul alusel ning millise metoodika järgi moodustatakse maa kasutusõiguse

kontrollimise valim? Kui suur osa 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollidest on olnud

juhuvalimil põhinevad ja kui suur osa riskipõhised? Millised on riskipõhisesse kontrolli

valimise kriteeriumid?

Ühise põllumajanduspoliitika tulemuspõhise rakendamismudeli kohaselt vastutab liikmesriik

haldus- ja kontrollisüsteemi kujundamise eest viisil, mis tagab toetuse saamise nõuete täitmise

kontrolli ning arvestab liikmesriigi põllumajandusstruktuuri, kohalikke olusid ja tuvastatud riske.

Euroopa Liidu õigusaktid sätestavad poliitika üldeesmärgid, sekkumisviisid ja põhinõuded, kuid

kontrolliraamistiku täpsem ülesehitus on liikmesriigi pädevuses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike

2 kohaselt loovad liikmesriigid tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu

sekkumisi reguleerivate õigusnormidega. Sama määruse artikli 60 kohaselt peab juhtimis- ja

kontrollisüsteem sisaldama süsteemseid kontrolle, mis hõlmavad muu hulgas valdkondi, kus

vearisk on kõige suurem. Liikmesriigid peavad tagama, et kontrolle tehakse tasemel, mis on vajalik

liidu finantshuvidele avalduvate riskide tõhusaks juhtimiseks. Kontrollivalim võib asjakohasel

juhul koosneda juhuvalimist ja riskipõhisest valimist.

Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi maa kasutusõiguse

kontrollimise juhiste (AGRI.B.1/JT/RD D(2026) 6034819) kohaselt peab liikmesriigi

kontrollisüsteem hõlmama kõiki siseriikliku õiguse alusel tunnustatud maa kasutusõiguse liike,

sealhulgas omandiõigust, rendisuhet, suulist kokkulepet ja muud õiguspärast kasutusõigust.

Kontrollimehhanism peab olema tõhus ning suunatud pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamisele

ja tuvastamisele. Seetõttu ei piirdu maa kasutusõiguse kontroll üksnes topelttaotluste või esitatud

vihjetega, vaid hõlmab ka valimipõhiseid kontrolle.

Euroopa Liidu õigusaktidega ei ole maa kasutusõiguse kontrollimiseks ette nähtud eraldi kindlat

kontrollimäära. Kontrollide ulatus ja valimi moodustamise viis määratakse kindlaks riskide,

sekkumiste eripära ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi eesmärkide alusel. PRIA moodustab

kohapealsete kontrollide valimid sekkumiste kaupa. Nende kontrollide raames kontrollitakse kõiki

asjakohaseid toetusõiguslikkuse nõudeid, sealhulgas maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu.

Valimi moodustamisel võetakse arvesse nii sekkumispõhiseid kui ka üldisi riske, mis moodustavad

riskikogumi. Lisaks sekkumispõhistele kohapealsete kontrollide valimitele kontrollib PRIA

toetuse taotlemise nõudeid ka pinnaseire kvaliteedikontrolli valimi raames. Kvaliteedikontrolli

valimi suuruse ja põldude loetelu määrab Euroopa Komisjon.

Lisaks moodustab PRIA eraldiseisva riskipõhise valimi maa kasutusõiguse kontrollimiseks. Maa

kasutusõigusega seotud riskitegurid on näiteks: ükski põld ega ala ei ole omandis; suuline

rendileping; toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud põllumassiivide või pärandniitude

registrisse; uus massiiv; taotletud on suuremale pinnale, kui registrisse kantud pind; eelmisel aastal

puudus maa kasutamiseks õiguslik alus.

4. Kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejalt konkreetselt kirjaliku

rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist? Palun esitada andmed maakondade kaupa.

Kui taotlejal oli maaomanikuga kehtiv suuline kokkulepe, kas ja kuidas teavitati teda

võimalusest tõendada kasutusõigust maaomaniku kinnituse või muu tõendiga?

Küsimusele, kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejatelt konkreetse kirjaliku

rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist, hetkel vastata ei ole võimalik, sest nõutavate andmete

väljavõtmine vajab PRIA poolt täiendavat analüüsi. Vastavalt esimeses küsimuses esitatud

vastusele, on pindalapõhiste toetuste taotluste osas hõlmatud erinevate kohapealsete kontrollide

valimitega kokku 788 unikaalset taotlejat, millest võib eeldada, et enamustel juhtudel on taotleja

pidanud esitama andmeid maa kasutusõiguse tõendamiseks. Nende maade osas ei küsita

lisaandmeid, mida on võimalik kontrollide erinevatest registrites (nt omandis olevad maad).

Taotlejaid informeeritakse vajadusest maakasutusõigust tõendada "Abiks taotlejale" juhises,

täpsemalt punktis 2.2.4 (https://www.pria.ee/sites/default/files/2026-06/otsetoetuste-at-2026.pdf).

Samuti selgitatakse antud teemat toetuste infopäevadel, PRIA koduleheküljelt leitavatest

infomaterjalides ning kindlasti toetuse menetleja tööjuhisest lähtuvalt kontrollist teavitamisel.

Tõendamise kohustus kehtib lepingu vormist olenemata. Teavitamise käigus informeerib kontrolli

teostav teenistuja taotlejat kasutusõiguse olemasolu tõendamise võimalustest.

5. Kuidas on kirjaliku lepingu nõudmine kooskõlas PRIA enda 2026. aasta avalike

selgitustega, mille kohaselt võib eraomandis oleva maa rendileping olla ka suuline? Kas

PRIA ametnikele on antud juhis, mille kohaselt tuleb esmalt nõuda kirjalikku lepingut, või

peab ametnik igal üksikjuhul aktsepteerima ka muid õiguspäraseid kasutusõiguse

tõendeid?

PRIA 2026. aasta läbiviidud kontrollid ja avalikult esitatud selgitused on omavahel kooskõlas.

Maa kasutusõiguse kontrollimisel lähtutakse maakasutusõiguse kohta taotlusel esitatud

kasutusõiguse andmetest. Vastavalt taotlusel esitatud kasutusõiguse andmetele kasutatakse selle

tõendamiseks erinevaid võimalusi, mis lähtuvad põhimõttest, et need oleksid taotlejale võimalikult

vähe halduskoormavad, kuid samal ajal tagaks kontrollitulemuste usaldusväärsuse.

6. Kui mitmel juhul on aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026 PRIA kontrollinud maa

kasutusõigust ning kui mitmel juhul on selleks nõutud rendi- või muid

maakasutuslepinguid? Palun esitada aastate võrdlus ning võimaluse korral andmed

maakondade kaupa. Millest tuleneb maa kasutusõiguse kontrollimisega seotud

pöördumiste ja küsimuste sagenemine 2026. aastal, millele PRIA on ka ise oma avalikus

teavituses viidanud?

Pindalapõhiste toetuste kontrollivalimiga hõlmatud taotlejate, põldude ja hektarite arv 2023, 2024,

2025 ja 2026:

Taotlemise aasta Taotlejate arv Põldude arv Hektartite arv

2023 834 3 882 19 923

2024 627 4 344 19 215

2025 862 4 255 27 285

2026 788 6 543 61 244

2023. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti muu hulgas maa

kasutusõiguse tõendamist:

Maakond Taotlejaid Põlde

Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu

pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei

kattu 100 % teise taotleja põlluga.

Harjumaa 27 63 290,77

Hiiumaa 3 6 17,95

Ida-Virumaa 3 5 17,34

Jõgevamaa 2 2 9,19

Järvamaa 2 8 9,83

Läänemaa 0 0 0

Lääne-Virumaa 6 12 27,09

Põlvamaa 2 8 37,71

Pärnumaa 0 0 0

Raplamaa 4 18 30,5

Saaremaa 13 24 43,16

Tartumaa 6 11 39,01

Valgamaa 9 12 38,72

Viljandimaa 19 38 156,24

Võrumaa 15 31 77,3

KOKKU 111 238 794,81

2024. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti mh kasutusõiguse

tõendamist:

Maakond Taotlejaid Põlde

Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu

pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud

ei kattu 100 % teise taotleja põlluga.

Harjumaa 23 48 296,06

Hiiumaa 0 0 0

Ida-Virumaa 0 0 0

Jõgevamaa 3 5 36,34

Järvamaa 5 6 68,61

Läänemaa 1 8 44,62

Lääne-Virumaa 5 9 28,57

Põlvamaa 9 19 103,16

Pärnumaa 2 3 7,3

Raplamaa 2 2 7,2

Saaremaa 10 34 112,97

Tartumaa 5 6 31,15

Valgamaa 6 9 33,57

Viljandimaa 11 36 198,44

Võrumaa 14 29 59,24

KOKKU 96 214 1027,23

05.09.2025 saadetud topelttaotlemise teatised, milles mh küsiti kasutusõiguse tõendamist:

Maakond Taotlejaid Põlde

Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu

pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei

kattu 100 % teise taotleja põlluga.

Harjumaa 19 38 220,53

Hiiumaa 4 7 13,19

Ida-Virumaa 8 8 89,04

Jõgevamaa 11 13 77,35

Järvamaa 4 6 42,24

Läänemaa 3 5 34,66

Lääne-Virumaa 13 18 119,96

Põlvamaa 7 8 46,25

Pärnumaa 20 49 393,37

Raplamaa 16 21 172,33

Saaremaa 21 50 265,5

Tartumaa 19 37 227,72

Valgamaa 9 18 83,72

Viljandimaa 9 28 236,87

Võrumaa 8 13 42,6

KOKKU 171 319 2065,33

2023. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud

põllumassiivide registrisse:

Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)

Harjumaa 0 0 0

Hiiumaa 0 0 0

Ida-Virumaa 0 0 0

Jõgevamaa 0 0 0

Järvamaa 0 0 0

Läänemaa 1 1 2,07

Lääne-Virumaa 1 4 28,37

Põlvamaa 0 0 0

Pärnumaa 0 0 0

Raplamaa 0 0 0

Saaremaa 0 0 0

Tartumaa 1 3 2,39

Valgamaa 0 0 0

Viljandimaa 0 0 0

Võrumaa 0 0 0

KOKKU 3 8 32,83

2024. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud

põllumassiivide registrisse:

Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)

Harjumaa 1 1 2,61

Hiiumaa 0 0 0

Ida-Virumaa 0 0 0

Jõgevamaa 0 0 0

Järvamaa 2 2 6,85

Läänemaa 0 0 0

Lääne-Virumaa 0 0 0

Põlvamaa 1 1 35,09

Pärnumaa 1 1 7,29

Raplamaa 0 0 0

Saaremaa 1 5 38,2

Tartumaa 1 1 1,46

Valgamaa 0 0 0

Viljandimaa 0 0 0

Võrumaa 1 1 1,57

KOKKU 8 12 93,07

2025. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud

põllumassiivide registrisse:

Maakond Taotlejaid Põlde

Põldude pindala kokku

(ha)

Harjumaa 2 3 21,93

Hiiumaa 0 0 0

Ida-Virumaa 1 2 4,74

Jõgevamaa 2 6 14,35

Järvamaa 3 4 7,25

Läänemaa 1 1 10,92

Lääne-Virumaa 0 0 0

Põlvamaa 0 0 0

Pärnumaa 0 0 0

Raplamaa 0 0 0

Saaremaa 1 1 0,35

Tartumaa 2 3 35,28

Valgamaa 3 4 1,84

Viljandimaa 1 2 11,06

Võrumaa 1 1 1,48

KOKKU 17 27 109,2

PRIAle esitatud maa kasutusõigusega seotud vihjed taotlejate kohta:

Aasta Taotlejaid

2023 40

2024 37

2025 28

2026 30

Teostatud riigimaade kasutusõiguse kontroll 2023, 2024 ja 2025:

Aasta Taotlejad Põlde

Pindala kokku (ha) ehk katastrite ja

taotletud põldude ühisosad

2023 388 620 1017,55

2024 475 771 1723,55

2025 178 386 1731,56

7. Palun nimetada täpselt õigusnormid – seaduse, määruse ja vajaduse korral Euroopa

Liidu õigusakti sätted –, millele tuginedes on PRIA-l õigus nõuda:

a) maa kasutusõiguse tõendamist;

b) kirjaliku rendilepingu esitamist olukorras, kus eraõiguslik rendileping võib kehtivalt olla

sõlmitud suuliselt;

c) pangakonto väljavõtte esitamist maa kasutusõiguse või pindalatoetuse nõuete

kontrollimiseks.

Palun selgitada iga nimetatud õigusnormi puhul ka seda, millise konkreetse asjaolu

tõendamiseks seda rakendatakse.

Sissejuhatavas osas on esitatud kokkuvõtlik ülevaade asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormide

kohta. ELÜPS § 8 lõigete 1 ja 3 ning HMS § 38 lõigete 1–3 kohaselt on PRIA-l õigus toetuse

saamise nõuete täitmise kontrollimiseks nõuda taotlejalt asja lahendamiseks oluliste andmete ja

tõendite, sealhulgas maakasutusõigust tõendava rendilepingu esitamist. Kõigis pindalapõhiste

toetuste andmist reguleerivates määrustes on ette nähtud asjaomased sätted taotleja ja toetatava

tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Näiteks otsetoetuste andmist reguleeriva

maaeluministri 21.12.2022 määruse nr 71 § 14 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud

andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

Eelnimetatud sätetest tuleneb PRIA õigus nõuda kontrollimiseks vajalike tõendite esitamist.

HMS § 38 lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks

tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seetõttu peab taotleja

esitama suulise kokkuleppe kohta vähemalt sellised andmed või tõendid, mis võimaldavad PRIA-

l kontrollida, kas taotlejal oli asjakohasel ajal õigus vaidlusalust maad kasutada.

Suulise rendilepingu olemasolu võib tõendada maaomaniku suuline või kirjalik kinnitus,

rendimaksete tegemist tõendavate dokumentidega, muud dokumendid või asjaolud, millest on

võimalik järeldada, et maaomanik on andnud taotlejale õiguse maad kasutada.

PRIA-lt saadud info kohaselt ei kontrolli PRIA maa kasutusõiguse olemasolu taotleja pangakonto

väljavõtte alusel. Kui suulise rendilepingu olemasolu tõendamiseks esitatakse rendimakse

tegemist kinnitav tõend, piisab selleks konkreetse makse maksekorraldusest. Kui taotleja esitab

kontrollitava asjaolu kohta muu piisava ja usaldusväärse tõendi, mille alusel on võimalik maa

kasutusõiguse olemasolu tuvastada, ei ole alust käsitada tema tegevust kontrollile kaasaaitamise

kohustuse rikkumisena. Sellisel juhul ei ole ka alust üksnes sellel põhjusel toetuse maksmisest

keelduda ega toetust vähendada.

Teistsugune on olukord juhul, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid

asjaolusid ja tõendeid sellises ulatuses, et PRIA-l oleks võimalik toetuse saamise nõuete täitmist

kontrollida. Otsetoetuste puhul näeb ELÜPS § 16 lõike 8 punkt 2 ette taotluse rahuldamata jätmise,

kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist. Maaelu arengu toetuste puhul tuleneb vastav alus ELÜPS

§ 28 lõike 3 punktist 2.

8. Kui paljudelt pindala- või maa kasutusõigusega seotud toetuste taotlejatelt on PRIA

2026. aastal nõudnud pangakonto väljavõtet? Palun esitada andmed maakondade kaupa

ning eristada juhtumid, kus nõuti:

a) konkreetset makset tõendavat väljavõtet või maksekorraldust;

b) piiratud ajavahemiku konto väljavõtet;

c) täielikku või filtreerimata pangakonto väljavõtet.

Palun märkida ka, millise ajavahemiku kohta on konto väljavõtteid tüüpiliselt nõutud.

9. Millist asjaolu peab pangakonto väljavõte maa kasutusõiguse kontrollimisel tõendama?

Kui eesmärk on näiteks kontrollida renditasu maksmist, siis miks ei piisa konkreetse

rendimakse maksekorraldusest, väljavõtte vastavast reast, maaomaniku kinnitusest või

muust sama asjaolu tõendavast dokumendist?

10. Millistel juhtudel peab PRIA põhjendatuks täieliku või filtreerimata pangakonto

väljavõtte nõudmist? Kuidas hinnatakse enne sellise nõude esitamist selle vajalikkust ja

proportsionaalsust ning kas taotlejal on õigus kontrolli eesmärgiga mitteseotud tehingud ja

andmed konto väljavõttelt kinni katta?

11. Kuidas on pangakonto väljavõtete kogumisel tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusest

tulenev andmete minimaalsuse põhimõte? Kui kaua selliseid väljavõtteid PRIA säilitab,

kellel on neile juurdepääs ning kuidas tagatakse, et kontrolli eesmärgiga mitteseotud

andmeid ei kasutata muul eesmärgil?

13. Kui põllumajandustootja ei soovi esitada PRIA-le kogu pangakonto väljavõtet, kuid

esitab kontrollitava asjaolu kohta konkreetse ja piisava alternatiivse tõendi, kas PRIA

käsitab seda kontrollile kaasaaitamise kohustuse rikkumisena? Kas sellisel juhul võib

toetuse maksmisest keelduda või toetust vähendada ning millisele õigusnormile selline otsus

tugineks?

Küsimustele 8-11 ja 13 anname ühise vastuse.

Meile teadaolevalt ei ole PRIA taotlejatelt maa kasutusõiguse kontrollides täielikku või

filtreerimata pangakonto väljavõtet nõudnud. Eraomandis oleva maa kasutusõiguse tõendamiseks

on piisav nii kirjalik kui suuline rendileping. Suulist rendilepingut tõendab nii maaomaniku kirjalik

kui suuline kinnitus ning ka muud usaldusväärsed tõendid (näiteks varasemad rendimaksed,

pooltevaheline kirjavahetus). Üheks suulise rendilepingu tõendamise võimaluseks võib taotleja

esitada näiteks ka rendimaksete tegemist tõendavad dokumendid.

Maa kasutusõiguse tõendamiseks esitatud piisavate tõendite olemasolul ei ole PRIA-l alust

vähendada toetussummat või toetuse maksmisest keelduda.

Kui Teil on konkreetseid näiteid pangakonto väljavõtte küsimise kohta, siis palume need PRIA-le

edastada ning sellisel juhul on võimalik juhtumipõhiselt konkreetne situatsioon üle vaadata ja anda

PRIA poolsed selgitused.

12. Kas PRIA-l on 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollide kohta olemas sisemine juhend,

kontrollimetoodika, tööjuhis või muu dokument, milles on sätestatud:

 kontrollitavate taotlejate valimise alused;

 nõutavate dokumentide loetelu;

 kirjaliku ja suulise rendilepingu tõendamise kord;

 pangakonto väljavõtete nõudmise tingimused;

 ametniku kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse hindamise põhimõtted?

Kui selline dokument on olemas, palun märkida, millal ja kelle poolt see kinnitati ning kas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud selle vastavust seadustele ja

Riigikohtu praktikale. Palun võimalusel lisada vastusele nimetatud juhend või selle avalik

osa.

PRIAl on olemas juhendid maa kasutusõiguse kontrollide läbiviimiseks. Juhendmaterjalid on

leitavad PRIA avalikust dokumendiregistrist: “Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste

menetlemise protseduur”; “Pindalatoetuste kohapealse kontrolli protseduur”;” Pindala- ja

loomapõhiste toetuste kunstlike tingimuste kontrollimise protseduur”. Juhime tähelepanu, et

PRIA on avaldanud ka oma kodulehel info maa kasutusõiguse tõendamise võimalustest, millega

saate tutvuda siin.

14. Kas peate praegust PRIA praktikat maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja

pangakonto väljavõtete küsimisel piisavalt selgeks, ühetaoliseks ja proportsionaalseks? Kas

peate vajalikuks anda PRIA-le täiendavad juhised, et põllumajandustootjatelt nõutaks

üksnes konkreetse kontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalikke dokumente ning et taotlejale

selgitataks iga nõude puhul selle õiguslikku alust, eesmärki ja võimalikke vähem koormavaid

tõendamisviise?

Nõuete kontrollimisel saab faktiliste asjaolude hindamine kuuluda üksnes taotlust menetlevale

asutusele, sest üksikjuhtumi lahendamise jaoks vajalike faktiliste asjaolude ja asjaomaste tõendite

kohta on ülevaade just sellel asutusel. PRIA peab seejuures toimima kooskõlas kõigi asjaomaste

õigusaktide nõuetega, sh Euroopa Liidu tasandil ette nähtud reeglitega ning konkreetse nõude

kontrollimisel lähtuma kontrolli läbiviimise eesmärgist, õiguslikest alustest ning nõudma üksnes

neid dokumente, mis on vajalikud asjaomase nõude täitmise tõendamiseks, kasutades selleks kõige

vähem koormavaid tõendamisviise. Meile teadaolevalt ei nõua PRIA maakasutusõiguse

tõendamiseks pangakonto väljavõtete esitamist (vt vastuseid 8–13). Sellegipoolest juhime

tähelepanu asjaolule, et kõiki juhtumeid ei ole võimalik alati menetleda ühesuguselt ning

üksikjuhtumite lahendamiseks võib teatud juhtudel osutuda vajalikuks kasutada erinevaid

tõendamisviise.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Riigikantselei, PRIA

Veronika Vallner-Kranich

520 5796 [email protected]