| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01811-1 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Seisukohad Euroopa Liidu dokumendi suhtes |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis
käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
80/2009
1. Sissejuhatus
Käesolev seletuskiri sisaldab Eesti seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 80/20091. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2024.–2029. aasta
poliitilistes suunistes2 tuuakse välja, et paljude Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike jaoks on
rahvusvaheliste rongireiside broneerimine keeruline, kuna teenuseid pakuvad erinevad vedajad
ja puudub kasutajasõbralik ühtne broneerimissüsteem. Seetõttu ei ole võimalik mugavalt osta
ühe tehinguga mitme teenuseosutaja kaudu toimuvat üleeuroopalist rongireisi, säilitades samal
ajal kindlus, et kogu reisi ulatuses kehtivad reisija õigused, sealhulgas õigus hüvitisele või
asendusreisile.
Reisijad seisavad reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel
endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. ELi 100 tüüpilise marsruudi analüüsimisel leiti,
et mitmeliigilisi transpordivõimalusi oli võimalik kasutada 76 % juhtudest. Sellest hoolimata
pakkusid väga vähesed mitmeliigilised liikuvuse digiteenused eri transpordiliikide valikuid ja
neid kombineeriti harva.
Lisaks näitas 2024. aasta Eurobaromeetri uuring3, milles osales ELis 26 000 kodanikku, et
kolmandik vastanutest ei olnud kunagi broneerinud mitmeliigilist või mitme ettevõtjaga reisi.
Üle kolmandiku neist, kes seda teinud olid, olid kokku puutunud broneerimisraskustega, näiteks
ei olnud neil võimalik leida sobivaid ühendusi või osta kõiki vajalikke pileteid ühest kohast,
misjuures rongipiletite puhul ilmnesid sellised raskused veelgi selgemalt.
Probleemi lahendamiseks tuli komisjon 2026. aasta mais välja reisijate paketiga4, mille eesmärk
on muuta ELis riigisiseste ja piiriüleste reiside planeerimine, broneerimine ja piletite ostmine
reisijate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Kuigi paketi keskmes on
raudteetransport, ei piirdu see ainult sellega. Lisaks rongipiletite ja raudteereisijate õiguste
reformile sisaldab pakett ka mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekut, mis käsitleb
erinevate transpordiliikide, sealhulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetranspordi teenuste
otsimist, võrdlemist ja broneerimist.
Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada läbipaistmatus,
ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed võimalused reisijateveo digipiletite turul kõigi
1 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist
ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009. – https://eur-
lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:fab1cd4a-4ecb-11f1-b3e2-01aa75ed71a1.0008.02/DOC_1&format=PDF. 2 Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024 –2029. – e6cd4328-673c-
4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 3 European Union. Multimodal Digital Mobility Service. – Multimodal Digital Mobility Service - aprill 2025 - -
Eurobarometer survey.4 European Commission. Passenger Package. – Passenger Package - Mobility and Transport - European
Commission.
selliste mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul, mida osutatakse lennu-, raudtee-,
maantee- ja veetranspordis. See võib parandada piletitoodete levitamise turu toimimist ning
lihtsustada reisijatel erinevate reisivõimaluste, sealhulgas mitmeliigiliste reiside leidmist ja
võrdlemist. Reisivõimaluste selgem ja läbipaistvam esitamine võib parandada reisijatele
pakutava teenuse kvaliteeti ning toetada konkurentsi veoteenuste turul.
Eesti puhul on oluline hinnata ettepanekust saadavat lisaväärtust võrreldes selle rakendamisega
kaasneva haldus- ja järelevalvekoormusega. Kuigi Eesti võib olla üksikuid mitmeliigiliste
digitaalsete liikuvusteenuste (edaspidi ka MDMS; inglise keeles multimodal digital mobility
services) osutajaid, jäävad enamik nendest seletuskirja koostamise seisuga määruse ettepaneku
kohaldamisalast välja, sest tegemist on väikeste või keskmise suurusega ettevõtetega komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ 345 lisa artikli 2 mõttes. Eestis on tuvastatud üks võimalik MDMS
teenuseosutaja (Estravel Group AS), kellele sel juhul kohalduks muu hulgas kohustus esitada
igal aastal komisjonile ja asukohaliikmesriigile andmed eri transpordiliikides ja liikmesriikides
müüdud piletitoodete arvu ja väärtuse kohta, järgida piletitoodete neutraalse kuvamise ja
järjestamise nõudeid, jagada teatavatel tingimustel veoettevõtjatega koondatud ja anonüümitud
turundus-, broneerimis- ja müügiandmeid, kuvada veoettevõtjate esitatud heiteandmeid ning
esitada põhjendatud taotluse korral ühistranspordiasutustele tema valduses olevaid koondatud
ja anonüümitud reisijate mahu andmeid. Märkimisväärse turuosa künnise ületamisel
lisanduksid rangemad nõuded veoettevõtjatega sõlmitavatele ärilepingutele. Seletuskirja
koostamise ajal ei ole Eestis teadaolevalt märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaid.
Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et määrus looks tegelikud eeldused mitmeliigiliste
reisivõimaluste ja piletimüügi arenguks. Liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus peab olema
proportsionaalne tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega.
1.1 Määruse ettepaneku kohaldamisala ja kaasnevad kohustused
Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekuga soovitakse reguleerida mitmeliigilisi
digitaalseid liikuvusteenuseid. MDMSid hõlmavad endas digitaalseid teenuseid nagu
veebilehed, rakendused või süsteemid, mis pakuvad reisijatele infot sõiduplaanide, piletite
saadavuse ja hindade kohta ning võimaldavad osta või vahendada pileteid vähemalt kahelt
erinevalt transpordiettevõtjalt, kas samas transpordiliigis või erinevate transpordiliikide
(lennuk, rong, buss, praam) vahel.
Määruse ettepaneku kohaldamisala võib jagada kahte kategooriasse:
1. tarbijale suunatud teenused (edaspidi ka B2C6 MDMS), näiteks reisiportaalid ja
rakendused, kust eraisikud pileteid ostavad;
2. ettevõtjate-vahelised teenused (edaspidi ka B2B7 MDMS), mida kasutavad näiteks
reisibürood ja reisikorraldajad piletite broneerimiseks oma klientide nimel.
Määrus kohaldub B2C teenustele, kui neid pakutakse ELi lõppkasutajatele reiside puhul ELi
piires või ELi ja kolmandate riikide vahel. Määrus ei laiene linnasisesele ning selle lähiümbruse
5 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36–41). – EUR-Lex - 32003H0361 - ET - EUR-Lex. 6 B2C ehk business to consumer. 7 B2B ehk business to business.
transpordivajadusi teenindavale transpordile. B2B teenuste puhul kohaldub määrus, kui
müügipunkt asub ELis või kui transporditeenus toimub kasvõi osaliselt ELi territooriumil.
Sisuliselt paneb määrus MDMS teenuseosutajatele kohustuse kuvada piletitooteid neutraalselt
ja mittediskrimineerivalt, kasutades läbipaistvaid järjestuskriteeriume nagu lõpphind, reisiaeg
või kasvuhoonegaaside heide. B2C MDMS teenuseosutaja võib võtta veoettevõtjalt tasu
pakkumise esiletõstmise eest, kuid tasuline esiletõstmine ei või olla vaikimisi
järjestuskriteerium ning seda võib kasutada üksnes lõppkasutaja taotlusel.
MDMS teenuseosutajad peavad igal aastal esitama Euroopa komisjonile ja oma
asukohaliikmesriigile andmed viimase majandusaasta jooksul müüdud piletite arvu ja väärtuse
kohta transpordiliikide ja liikmesriikide kaupa. Lisaks kohustab määrus ka MDMS
teenuseosutajaid tegema anonüümitud ja koondatud turundus-, broneerimis- või müügiandmeid
kättesaadavaks kõigile veoettevõtjatele, kellega antud MDMS teenuseosutaja on ärilepingu
sõlminud, kui selliseid andmeid on taotlenud üks selline veoettevõtja. Samuti peavad MDMS
teenuseosutajad kuvama kasvuhoonegaaside ja CO2-ekvivalendi heite andmeid, kui
veoettevõtja on need esitanud, ning jagama koondatud ja anonüümitud andmeid reisijate mahu
kohta avaliku sektori transpordiasutustega nende taotlusel.
Kõige rangemad kohustused kehtivad aga nendele B2C MDMS teenuseosutajatele, kes on
tunnistatud „märkimisväärse turuosaga“ (inglise keeles significant market presence)
teenuseosutajateks, ning kõikidele B2B MDMS teenuseosutajatele. Nende suhtes kehtivad
täiendavad nõuded ärilepingutele transpordiettevõtjatega, sealhulgas keeld kehtestada
ainuõiguslikke tingimusi, ebaõiglasi lisatingimusi või takistada operaatoril kasutamast
alternatiivseid müügikanaleid.
Ettepaneku I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse teenuseosutaja ELis või
liikmesriigis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, kuna sellest sõltub rangemate
reeglite kohaldumine. Künnised põhinevad viimase majandusaasta jooksul müüdud
piletitoodete arvul ning müüdud piletitoodete väärtusel. Neid hinnatakse iga transpordiliigi
kohta eraldi. Selleks, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS
teenuseosutajaks piisab sellest, kui vähemalt ühe transpordiliigi puhul on ületatud kas müüdud
piletitoodete arv või nende väärtustele kehtestatud künnis. Mõlema künnise samaaegne
ületamine ei ole vajalik, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS
teenuseosutajaks.
Määruses I lisas toodud künnised EL osas on järgmised:
• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks 53,5 miljonist
müüdud piletitootest või 6 394 miljoni euro suurusest aastasest müüdud piletitoodete
väärtusest,
• raudteetranspordis 203 miljonist piletitootest või 3 832 miljoni euro suurusest
väärtusest,
• bussitranspordis 318 miljonist piletitootest või 18 071 miljoni euro suurusest väärtusest,
• veetranspordis 45 miljonist piletitootest või 792 miljoni euro suurusest väärtusest.
Määruse I lisas toodud riiklikud künnised Eesti osas on järgmised:
• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks umbes 290 000
müüdud piletitootest või ligikaudu 34,2 miljoni euro suurusest aastasest müüdud
piletitoodete väärtusest,
• raudteetranspordis umbes 800 000 piletitootest või 12,4 miljoni euro suurusest
väärtusest,
• bussitranspordis 4,7 miljonist piletitootest või ligikaudu 267 miljoni euro suurusest
väärtusest,
• veetranspordis 4,25 miljonist piletitootest või ligikaudu 73,9 miljoni euro suurusest
väärtusest.
Eestis käesoleval hetkel puuduvad MDMS teenuseosutajad, kes ületaksid riikliku lävendi ja
saaksid seetõttu määratud märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, mis tooks
endaga kaasa täiendavaid läbipaistvus- ja õiglusnõudeid suhetes veoettevõtjatega.
Määruses sätestatud kohustustest on vabastatud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 34 lisa
artikli 2 mõttes väikese8 ja keskmise suurusega9 ettevõtetest MDMS teenuseosutajad,
sõltumata sellest, kas nad tegutsevad B2C või B2B segmendis. Seletuskirja koostamise aja
seisuga on Eestis tuvastatud ühe võimaliku MDMS teenuseosutajana Estravel Group AS, kelle
käibe suurus ületab keskmise suuruse ettevõtte maksimaalset käivet. Estravel Group ASi puhul
tuleb siiski täiendavalt analüüsida ettevõtja tegevust ja majandusnäitajaid, et hinnata, kas tema
osutatavad teenused vastavad määruses sätestatud MDMS teenuseosutajale. Tuleb arvestada, et
ettevõtja kogukäive võib hõlmata lisaks MDMS teenuse osutamisele ka muudest tegevustest
saadavat tulu. Seetõttu ei ole üksnes käibe suuruse põhjal võimalik lõplikult järeldada, et
tegemist on MDMS teenuseosutajaga. Seega võib seletuskirja koostamise seisuga Eestis olla
ainult üks MDMS teenuseosutaja, kellele kohalduksid määruses sätestatud kohustused.
Määrust ei kohaldata internetiotsingumootoritele (nt Google), kuna need ei tegele piletitoodete
süstemaatilise koondamise ja võrdlemisega samal moel kui MDMS teenuseosutajad. Samuti
jäävad määruse kohaldamisalast välja veoettevõtjate veebisaidid või rakendused, mille kaudu
pakutakse üksnes asjaomase ettevõtja enda piletitooteid või samasse kontserni kuuluvate
ettevõtjate piletitooteid.
Lisaks peavad liikmesriigid määrama riikliku täitevasutuse, kes vastutab määruse nõuete
täitmise järelevalve, kaebuste menetlemise, oluliste turupositsioonide tuvastamise ning
rikkumiste korral karistuse kohaldamise eest. Täitevasutus peab tegema koostööd teiste
liikmesriikide täitevasutustega ELi ülese võrgustiku raames, et tagada määruse ühetaoline
kohaldamine kogu ELis. Eestis tuleb täiendavalt analüüsida, milline amet oleks kõige sobivam
neid ülesandeid täitma, kuna praegu ei ole ühelegi ametile antud määruses kavandatava
järelevalvega võrreldavat pädevust. Võimalike asutustena võib kaaluda Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalveametit, Konkurentsiametit või Transpordiametit. Täitevasutuse määramine
eeldaks asjaomase asutuse ülesannete ja volituste täiendamist siseriiklikus õiguses ning
8 Väikese suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käive või kogubilanss on
kuni 10 miljonit eurot. 9 Keskmise suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ning mille käive on kuni 50 miljonit
eurot või kogubilanss kuni 43 miljonit eurot.
täiendavate ressursside tagamist. Seega kaasneks määruse rakendamisega täiendav haldus- ja
ressursikulu ka juhul, kui Eestis on seletuskirja koostamise seisuga üks määruse
kohaldamisalasse kuuluvaid MDMS teenuseosutaja.
Kokkuvõttes suurendab määrus reisijate perspektiivis läbipaistvust MDMS teenuseosutajate
platvormidel kuvatavate piletitoodete osas. Kuivõrd Eestis käesolevalt märkimisväärse
turuosaga MDMS teenuseosutajad puuduvad ning määrus kohaldub seletuskirja koostamise
seisuga vaid ühele MDMS teenuseosutajale, suurendab määrus läbipaistvust eelkõige EL
tasandil märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajate ja Eesti veoettevõtete vahelistes
suhetes.
Reisivõimaluste järjestamisel tuleb arvestada ka teenuse ligipääsetavusega puudega ja piiratud
liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek selgelt ette, et MDMS teenuseosutajale
tuleks teha kättesaadavaks terviklik teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, näiteks peatuste,
jaamade, ümberistumiste ja abiteenuste kohta. Sellise teabe kättesaadavus võimaldaks reisijal
enne piletite ostmist paremini hinnata, kas kogu kavandatav reis on tema vajadusi arvestades
läbitav.
Lisaks ei taga määrus tervikuna, et reisijatele muutuksid kõik olemasolevad, sealhulgas
mitmeliigilised, reisivõimalused MDMS-teenustes kättesaadavaks ja leitavaks.
2. Ettepaneku õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu10 artikli 91 lõike 1 punkt d ja
artikli 100 lõige 2. Transport kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Ettepanek
võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu
tegutsevad kaasseadusandjatena ning nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega.
Ettepanek on osa ühisest transpordipoliitikast ning selle eesmärk on parandada reisijateveo
digitaalse piletituru toimimist kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegias11 sätestatud
eesmärkidega.
2.1 Koostajad
Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna
digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ([email protected]),
nõunik Helis Uus ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Viktoria
Sitnik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab liikuvuse asekantsler
Sander Salmu ([email protected]).
3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur on järgmine:
10 Euroopa Liidu toimimise leping (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388). – EUR-Lex - 12016ME/TXT - ET - EUR-
Lex. 11 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA
SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa
transpordivaldkonna edasise arengu suunad (COM/2020/789 final). – EUR-Lex - 52020DC0789 - ET - EUR-Lex.
Artiklis 1 määratakse kindlaks määruse eesmärgid ja reguleerimisese.
Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala.
Artiklis 3 esitatakse mõistete loetelu.
Artiklis 4 kirjeldatakse märkimisväärset turuosa omavate B2C mitmeliigilise liikuvuse
digiteenuse osutajate nimetamise protsessi.
Artiklis 5 sätestatakse tingimused, mida märkimisväärset turuosa omavad B2C mitmeliigilise
liikuvuse digiteenuse osutajad ja B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peavad
veoettevõtjatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.
Artiklis 6 sätestatakse tingimused, mida B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad
peavad tellijatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.
Artiklis 7 sätestatakse neutraalsete kuvamis- ja järjestamiskriteeriumidega seotud kohustused
kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.
Artiklis 8 sätestatakse eeskirjad veoettevõtjatele turundusandmete esitamise kohta kõigile
mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.
Artiklis 9 sätestatakse eeskirjad kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud
heidet käsitleva teabe esitamise kohta kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.
Artiklis 10 sätestatakse eeskirjad andmete ühistranspordiasutustega jagamise kohta kõigi B2C
mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate jaoks.
Artiklis 11 sätestatakse kolmandate riikide lennuettevõtjate võrdse kohtlemise eeskirjad.
Artiklis 12 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse määramist.
Artiklis 13 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse ülesandeid.
Artiklis 14 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju.
Artiklis 15 sätestatakse liikmesriikidele määruse rikkumise eest karistuste kehtestamise
kohustus.
Artiklis 16 sätestatakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise tingimused.
Artiklis 17 sätestatakse komiteemenetlus.
Artiklis 18 sätestatakse määruse läbivaatamine ning komisjoni kohustus esitada viis aastat
pärast määruse kohaldamise algust aruanne määruse rakendamise ja mõju kohta.
Artikliga 19 tunnistatakse kehtetuks arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusjuhend.
Artiklis 20 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.
I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse B2C mitmeliigilise liikuvuse
digiteenuste osutaja märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks;
II lisas esitatakse vastavustabel seoses määruse (EÜ) nr 80/2009 kehtetuks tunnistamisega.
4. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
4.1 Subsidiaarsus
Mõned ettepanekus tõstatatud probleemid, mis on seotud piletite müügi ja digitaalse
kättesaadavusega, saab lahendada juba riigi või piirkonna tasandil. Samas on vajalik ühine ELi-
ülene lähenemine, sest antud probleemid mõjutavad ka piiriülest reisimist ning kogu Euroopa
transpordisüsteemi sujuvat toimimist.
Kui iga liikmesriik hakkab uusi piletimüügi reegleid rakendama erinevalt, võib turg killustuda
veelgi rohkem, kulud kasvada ning digiteenuste kasu ametiasutustele, ettevõtjatele ja reisijatele
väheneda. Seepärast on vaja ELi tasandi sekkumist, et vältida liiga suuri erinevusi
liikmesriikide lähenemistes ja nendest tekkida võivaid soovimatuid tagajärgi. Eesti hinnangul
on piiriülese digitaalse piletituru ühtsete põhimõtete kujundamine ELi tasandil põhjendatud,
kuna üksnes riiklike reeglitega ei ole võimalik piisavalt vältida piiriülese turu killustumist.
4.2 Proportsionaalsus
Ettepaneku eesmärgiks on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed
konkurentsitingimused reisijateveo digitaalsel piletiturul MDMS teenuseosutajate puhul.
Kaudselt on ettepaneku eesmärk parandada reisijate võimalusi leida ja võrrelda erinevaid
reisivõimalusi, sh mitmeliigilisi.
Määrus näeb ette, et kohaldamisalasse kuuluvad MDMS teenuseosutajad peavad järgima muu
hulgas neutraalset kuvamist ja järjestamiskriteeriume, turundusteabe jagamist,
kasvuhoonegaaside heite kuvamist (kui veoettevõtjad teevad selle teabe kättesaadavaks) ning
andmete jagamist ühistranspordiasutustega käsitlevaid nõudeid. Ettepanekus on kohustuse
ulatuse määramisel arvestatud MDMS teenuseosutajate suuruse ja turupositsiooniga. Väikese
ja keskmise suurusega ettevõtjatest MDMS teenuseosutajad jäävad määruse kohustuste
kohaldamisest välja. Rangemad teenuseosutajate ja veoettevõtjate vaheliste ärisuhete tingimusi
käsitlevad nõuded kohalduvad eelkõige neile teenuseosutajatele, kellel on turul tugevam roll
või oluline turupositsioon. Selline diferentseeritud lähenemine aitab vähendada väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjatel tekkivat halduskoormust ning suunata kohustused
turuosalistele, kelle tegevusel võib olla suurem mõju veoettevõtjate turule pääsule ja
konkurentsitingimustele.
Ettepanekus kavandatud meetmed on osaliselt sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna
neutraalse kuvamise ning mittediskrimineerivate lepingutingimuste nõuded võivad parandada
läbipaistvust ja konkurentsitingimusi juba olemasolevates ärisuhetes. Samas ei taga ettepanek
piletitoodete tegelikku kättesaadavust MDMS teenuseosutajatele ega kohusta veoettevõtjaid ja
MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma. Seetõttu ei ole tagatud, et reisijatele muutuvad senisest
paremini leitavaks ja ostetavaks eri vedajate või transpordiliikide reisivõimalused või et tekivad
paremad võimalused uute mitmeliigiliste teenuste turule tulekuks.
Ettepaneku vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, kas eesmärke on võimalik saavutada
liikmesriikidele väiksema halduskoormusega. Eelkõige peab järelevalveraamistik võimaldama
arvestada liikmesriigi tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega ning vältima püsiva
järelevalvevõimekuse loomist ulatuses, milleks puudub tegelik vajadus.
Ettepaneku kui terviku mõõdukuse hindamisel tuleb tasakaalustada reisijatele ja turuosalistele
tekkiv kasu ettevõtjatele ja liikmesriikidele tekkiva kulu ja halduskoormusega. Eesti hinnangul
ei ole see tasakaal ettepaneku praeguses sõnastuses piisavalt tagatud, kuna liikmesriikidele
nähakse ette järelevalveraamistik, kuid ettepanek ei loo samal ajal piisavaid eeldusi
piletitoodete tegelikuks kättesaadavuseks ja uute mitmeliigiliste teenuste arenguks. Seetõttu ei
saa ettepanekut praegusel kujul pidada täielikult proportsionaalseks.
5. Ettepanekute esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
5.1 Mõju riigi eelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele
Mõju riigieelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest määrata määruse
rakendamise järelevalveks täitevasutus ning tagada sellele ülesannete täitmiseks vajalikud
volitused, valdkondlik pädevus ja ressursid. Eestis ei täida praegu ükski amet terviklikult
määruses kavandatud ülesandeid, mistõttu eeldaks täitevasutuse määramine siseriikliku õiguse
muutmist, olemasolevate ülesannete laiendamist ning täiendava haldus- ja
järelevalvevõimekuse loomist. Täiendav kulu võib tekkida muu hulgas kaebuste menetlemisest,
olulise turupositsiooniga teenuseosutajate tuvastamisest, järelevalvemenetlustest, karistuste
kohaldamisest ning koostööst teiste liikmesriikide täitevasutustega.
Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle pädevuse
põhiseaduspärasuse kohta. Määruse artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt kaebuste
menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud B2C MDMS
teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajate teenuse
kasutajatele, ühistranspordiametitele ning veoettevõtjatele. Artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et
riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast muuhulgas, kui liikmesriigi kohtus on
taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles remedy). Õiguskaitsevahend eelkõige on
tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või
ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7 nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine
võib olla alternatiiv kohtumenetlusele tsiviilvaidluste korral.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse12 (edaspidi PS) §-le 146 ei saa Eesti aga toetada
kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis
valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta. Tsiviilasjade kohtuväliste
12 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 11.04.2025, 3.
vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi13 kohaselt on selliste kohtuväliste organite
pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav ning sellist pädevuse laiendamist tuleks vältida.
Eeltoodule tuginedes olenemata sellest, milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti
toetada täitevasutuse pädevuste laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu
asemel siduvate otsuste tegemist.
Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse
kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka
B2B MDMS teenuseosutajate ja selle teenuse kasutajate vahelised suhted on reguleeritud
lepingutega. Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste
lahendamist, muuhulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb.
Konkurentsi valdkonnas teeb muuhulgas turgu valitseva seisundi ning selle kuritarvitamise osas
järelevalvet Eestis Konkurentsiamet. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse
ülesanded teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse
määramiseks.
Mõju proportsionaalsuse seisukohalt on oluline arvestada, et Eestis on teadaolevalt üks määruse
kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja. Seetõttu võib täitevasutuse ja vastava
järelevalvevõimekuse loomine põhjustada riigile püsiva haldus- ja ressursikulu ka olukorras,
kus tegelik järelevalvevajadus on väga vähene.
Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja
standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib olla sellel mõju tulevikus ka
ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele. Seda eelkõige juhul, kui määruse
kohaldamisala või selle rakendamiseks kasutatavad tehnilised nõuded eeldavad kohalike
piletisüsteemide liidestamist, uute andmestandardite kasutuselevõttu või täiendavate
andmevahetuslahenduste loomist. Sellise mõju ulatus sõltub lõplikust kohaldamisalast ja
tehniliste nõuete sisust.
Järelevalvega kaasnevate valitsusasutuse kohustused ja lisaressursi vajadus menetletakse RES
koostamise käigus.
5.2 Mõju ettevõtjatele ja majandusele
Ettepaneku otsene mõju Eesti ettevõtjatele on esialgsel hinnangul piiratud. Eestis võib olla
teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja, kuna määruse
kohustusi ei kohaldata väikese ja keskmise suurusega MDMS teenuseosutajatele. Samuti
puuduvad Eestis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajad. Kui Eestis hakkavad
tulevikus tegutsema määruse kohaldamisalasse kuuluvad suuremad MDMS teenuseosutajad,
kaasnevad neile muu hulgas nõuded piletitoodete neutraalseks ja mittediskrimineerivaks
kuvamiseks ja järjestamiseks, teatavate turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamiseks
13 V. Kõve, V.-P. Liin, J. Jäätma, M. Kreutzberg, D. Stein, G. Ojavee, M.-L. Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste
vaidlustelahendamise põhiseaduspärasuse analüüs. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasus
e%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.
ning avaliku sektori põhjendatud taotluse korral reisijate mahu andmete esitamiseks. Nende
nõuete täitmine toob kaasa täiendavaid IT-arendusi, halduskoormust ja kulusid.
Ettepanek võib mõjutada ka MDMS teenuseosutajate ärimudeleid. Eelkõige piiratakse
võimalust kasutada tasulist esiletõstmist vaikimisi järjestuskriteeriumina. Kuigi pakkumiste
läbipaistev ja mittediskrimineeriv kuvamine aitab parandada konkurentsitingimusi, tuleb
arvestada, et tasuline esiletõstmine on digitaalsete vahendusteenuste tavapärane tuluallikas ning
selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi oma ärimudelit kujundada.
Veoettevõtjatele võib ettepanek avaldada positiivset mõju, vähendades suure turujõuga
vahendajate võimalusi kehtestada ebamõistlikke lepingutingimusi ning tagades MDMS
teenuseosutajate poolt kuvatavate piletitoodete võrdsema kohtlemise. Samas ei kohusta
ettepanek veoettevõtjaid ja MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma ega veoettevõtjaid oma
piletitooteid kolmandatele isikutele müügiks kättesaadavaks tegema. Seetõttu võib ettepaneku
laiem mõju konkurentsile, uute teenuseosutajate turule tulekule ja mitmeliigiliste piletiteenuste
arengule jääda piiratuks.
Piletitoodete tegelikku kättesaadavust ning standardiseeritud tehniliste liideste kasutamist
soodustav lahendus võiks suurendada konkurentsi ja innovatsiooni ning luua uusi piletimüügi-
ja liikuvusteenuseid. Piletitoodete andmed, sealhulgas teave hindade, saadavuse ning
broneerimise ja müügi kohta, pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, kes teevad need MDMS
teenuseosutajatele tehniliselt kättesaadavaks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja
tehniliste liideste kasutamine võimaldaks veoettevõtjatel teha piletitoodete andmed eri MDMS
teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. See vähendaks vajadust kohandada andmeid
ja tehnilisi lahendusi iga MDMS-teenuse osutaja nõuetele eraldi. Ühiste tehniliste lahenduste
olemasolu ei tähendaks seejuures iseenesest veoettevõtja kohustust pakkuda oma piletitooteid
konkreetse MDMS teenuseosutaja kaudu, vaid looks tehnilise valmisoleku ja lihtsustaks sellise
müügikanali kasutamist juhul, kui veoettevõtja otsustab seda teha.
ELi tasandil ühtse lähenemise kasutamine võiks seega lihtsustada veoettevõtjate liidestumist
eri piletimüügi- ja liikuvusplatvormidega ning võimaldada piletitooteid pakkuda laiemalt nii
riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Samuti võiks see vähendada uute teenuseosutajate turule
sisenemise kulusid, kuna tehniliseks liidestumiseks ei oleks vaja iga veoettevõtjaga välja
töötada eraldiseisvat tehnilist lahendust. Piletitoodete standardiseerimine loob tehnilised
eeldused nende laiemaks kättesaadavuseks. Selline lahendus võimaldaks piletitooteid pakkuda
rohkemates müügikanalites ning toetaks uute mitmeliigiliste teenuste ja ELi-ülese piletimüügi
arengut. Veoettevõtjatele annaks ühtsete standardite võimalikult varajane määratlemine
võimaluse võtta tulevasi koostalitlusvõime vajadusi arvesse juba uute piletimüügisüsteemide
hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel ja muude kavandatud IT-arenduste
tegemisel. See võiks vähendada vajadust teha hiljem eraldiseisvaid ja kulukamaid
ümberarendusi.
Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja
standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib sellel olla ettevõtjatele nii
positiivne kui ka negatiivne majanduslik mõju. Ühelt poolt võib standardiseeritud juurdepääs
vähendada uute piletimüügi- ja liikuvusteenuste turule sisenemise kulusid, suurendada
konkurentsi piletimüügi turul ning luua ettevõtjatele täiendavaid müügikanaleid ja võimalusi
piletimüügi suurendamiseks. Pikemas vaates võib standardiseerimine vähendada ka
veoettevõtjate integratsioonikulusid, kuna sama piletitoote kättesaadavaks tegemiseks ei oleks
vaja kasutada eri platvormide puhul erinevaid andmekirjeldusi ja tehnilisi lahendusi.
Majanduslik kasu sõltub siiski sellest, millises ulatuses veoettevõtjad otsustavad eri MDMS
teenuseosutajatega liidestuda ja oma piletitooteid nende kaudu pakkuda.
Teisalt võib kolmandate osapoolte kaudu müügi osakaalu kasv vähendada veoettevõtja otsest
kliendisuhet, suurendada vahendustasudega seotud kulusid ning muuta keerulisemaks
hinnastamise, lojaalsusprogrammide, kampaaniate ja kliendiandmete haldamise. Samuti
kaasneksid veoettevõtjatele tehniliste liideste arendamise, andmevahetuse, küberturvalisuse ja
integratsioonide haldamise kulud. Eelkõige võib standardiseeritud lahendustele üleminek
nõuda olemasolevate piletimüügisüsteemide arendamist ja esialgseid investeeringuid. Samas
võimaldaks standardite ja tehniliste nõuete piisavalt varajane määratlemine veoettevõtjatel
kavandada vajalikud muudatused koos süsteemide tavapäraste arendus- ja uuendustsüklitega
ning vähendada seeläbi täiendavate arenduste mõju. Vajaduse korral tuleks nõudeid rakendada
etapiviisiliselt ning näha ette piisav üleminekuaeg.
5.3 Mõju keskkonnale
Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju keskkonnale. Mitmeliigiliste
reisivõimaluste parem leitavus ja võrreldavus võib lihtsustada erinevate transpordiliikide
kombineerimist ning soodustada säästvamate transpordiliikide kasutamist. Komisjoni
hinnangul võib ettepanek seeläbi toetada üleminekut säästvamatele transpordiliikidele ning
avaldada positiivset mõju transpordisektori kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitele.
Ettepaneku kohaselt peavad MDMS teenuseosutajad kuvama veoettevõtja poolt kättesaadavaks
tehtud teavet transporditeenuse kasvuhoonegaaside või CO2-ekvivalentheite kohta. Samuti
peab kasutajal olema võimalik järjestada reisivõimalusi heite alusel. Sellise teabe võrreldav
kuvamine võib suurendada reisijate teadlikkust erinevate reisivõimaluste keskkonnamõjust
ning toetada väiksema heitega transpordivalikute tegemist.
5.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale
Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja reisijate
heaolule. Mitmeliigiliste reisivõimaluste läbipaistvam kuvamine ja võrreldavus võib lihtsustada
reiside planeerimist. Ettepanek võib parandada ka reisijate kui tarbijate olukorda, vähendades
läbipaistmatust reisivõimaluste kuvamisel ning teatud veoettevõtjate põhjendamatut
eelistamist. Mitmeliigiliste reiside puhul on samas oluline, et reisijale oleks selgelt arusaadav,
milline ettevõtja vastutab teenuse osutamise ja võimalike häirete korral ning kelle poole tuleb
oma õiguste kasutamiseks pöörduda.
Ettepanek ei lahenda kõiki erinevate vedajate ja vahendajate vahelise vastutuse küsimusi,
mistõttu sõltub tegelik mõju reisijate õiguste tõhusale kasutamisele ka teistest reisijate õigusi
käsitlevatest õigusaktidest. Määruse suurem mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja teenuste
kättesaadavusele eeldaks, et see looks paremad eeldused eri vedajate ja transpordiliikide
teenuste tegelikuks ühendamiseks ja ühest kanalist kättesaadavaks tegemiseks.
6. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
6.1 Eesti toetab määruse eesmärki edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja
piletimüüki. Eesti saab ettepanekut toetada juhul, kui see loob tegelikud eeldused
(loetletud II seisukohas) mitmeliigiliste reisivõimaluste arenguks ega tekita liikmesriigile
ebaproportsionaalset halduskoormust, sealhulgas kohustust määrata riiklik täitevasutus
juhul, kui asjaomaste turuosaliste hulk on piiratud ning tegelik järelevalvevajadus
puudub. Samuti peab määruses olema selgelt määratletud määrava asutuse ja riikliku
täitevasutuse ülesannete jaotus ning välditud olukorda, kus kattuvate ülesannete
täitmiseks tuleb määrata mitu eraldi asutust.
Selgitus: ELi tasandil ühtsete reeglite kehtestamine võib olla põhjendatud, kuna mitmeliigiliste
ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt piiriülene ning reisijatel esineb
jätkuvalt raskusi eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimaluste leidmisel, võrdlemisel ja
ostmisel. Samuti on põhjendatud eesmärk tagada, et suure turupositsiooniga vahendusteenuse
osutajad kohtleksid veoettevõtjaid õiglaselt ning kuvaksid reisivõimalusi läbipaistvalt ja
mittediskrimineerivalt.
Ettepanek ei taga siiski praegusel kujul, et selle eesmärgid tegelikult saavutatakse. Määrus
reguleerib eelkõige MDMSides juba kättesaadavate piletitoodete kuvamist ning
teenuseosutajate ja veoettevõtjate vahel juba sõlmitavate ärilepingute tingimusi. Ettepanek ei
kohusta MDMS teenuseosutajat veoettevõtjaga ärilepingut sõlmima ega veoettevõtjat oma
piletitooteid MDMS teenuseosutajale kättesaadavaks tegema. Seetõttu ei taga määrus, et
reisijale muutuks eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimalused senisest rohkem leitavateks
ja ostetavateks. Samuti ei taga määrus, et tekiksid paremad võimalused uute mitmeliigiliste
broneerimis- ja piletimüügiteenuste arenguks. Arengute võimaldamiseks vajalikke tegevusi on
kirjeldatud põhjalikumalt järgnevas seisukohas.
Samal ajal kaasnevad määrusega liikmesriikidele uued rakendus- ja järelevalvekohustused.
Liikmesriik peab määrama riikliku täitevasutuse, andma sellele vajalikud volitused, tagama
piisavad ressursid ja pädevuse ning osalema liikmesriikide täitevasutuste koostöövõrgustikus.
Eestis on teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja ning ükski
olemasolev amet ei täida terviklikult määruses kavandatud järelevalveülesandeid. Seetõttu võib
määruse rakendamine kaasa tuua seadusandlikke muudatusi ja täiendavat haldus- ning
ressursikulu olukorras, kus Eestis on üks järelevalvatav turuosaline.
Eesti hinnangul peaks määrus võimaldama teha erandi riikliku täitevasutuse määramise
kohustusest juhul, kui liikmesriigis ei tegutse ühtegi määruse kohaldamisalasse kuuluvat
MDMS teenuseosutajat ning sellest tulenevalt puudub tegelik järelevalvevajadus. Sellises
olukorras ei ole põhjendatud nõuda liikmesriigilt püsiva järelevalvevõimekuse loomist.
Täitevasutuse määramise kohustus peaks tekkima siis, kui liikmesriigis tekivad määruse
kohaldamisalasse kuuluvad teenuseosutajad ja nendega koos tegelik järelevalvevajadus.
Lisaks ei ole ettepanekus piisavalt selgelt määratletud määrava asutuse (inglise keeles
designating authority) ja riikliku täitevasutuse (inglise keeles national enforcement body)
omavaheline suhe. Artiklis 4 kasutatakse märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutaja
määramise menetluses määrava asutuse mõistet, samas kuulub artikli 13 kohaselt vastavate
määramisotsuste tegemine riikliku täitevasutuse ülesannete hulka. Seetõttu tuleks määruses
üheselt täpsustada, kas tegemist võib olla sama asutusega ning kuidas nende ülesanded
omavahel suhestuvad. Eesti peab põhjendatuks lahendust, mille kohaselt võib sama asutus täita
mõlemat rolli, kui määruses sätestatud sõltumatuse ja muud nõuded on täidetud. See väldiks
paralleelsete pädevuste ja põhjendamatu täiendava halduskoormuse tekkimist.
Eesti hinnangul peab ELi tasandi sekkumisest saadav kasu olema vastavuses ettevõtjatele ja
liikmesriikidele tekkiva koormusega. Kui määrusega luuakse uus järelevalveraamistik, peab see
samal ajal andma piisava panuse mitmeliigilise piletituru tegelikku arengusse. Samuti peab
liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus olema seotud tegeliku järelevalvevajadusega.
Järelevalveraamistiku ülesehitus peab olema selge, lihtne ning vältima põhjendamatut
ülesannete dubleerimist eri asutuste vahel.
6.2 Eesti peab oluliseks, et määrus looks võimalused piletitoodete tegelikuks
kättesaadavuseks ning uute ja innovaatiliste mitmeliigiliste liikuvusteenuste arenguks.
Selleks toetame eri transpordiliikide ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja
tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis lihtsustaksid piletitoodete ja nende müügiks
vajaliku teabe vahetamist veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutajate vahel ning
võimaldaksid veoettevõtjatel teha oma piletitooted lihtsamalt kättesaadavaks erinevate
MDMS teenuseosutajate kaudu, sealhulgas piiriüleselt.
Selgitus: Ettepanekukohane neutraalse kuvamise nõue saab parandada reisijale pakutava teabe
läbipaistvust üksnes nende piletitoodete puhul, millele MDMS teenuseosutajal juba on
juurdepääs. Kui uuel teenuseosutajal puudub võimalus saada veoettevõtja piletitoodetele ja
nende müügiks vajalikule teabele juurdepääsu, ei kõrvalda neutraalse kuvamise nõue olulist
turule sisenemise tõket. Seetõttu on Eesti hinnangul oluline, et määrus looks paremad tehnilised
eeldused piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe laiemaks kättesaadavuseks.
Mitmeliigiliste reisiteenuste tegeliku arengu toetamiseks tuleks luua võimalused piletitoodete,
nende hindade ja saadavuse ning piletitoodete broneerimiseks ja müügiks vajaliku teabe
koostalitlusvõimeliseks vahetamiseks. Piletitoodete andmed ja nende müügiks vajalik teave
pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, mistõttu on oluline, et veoettevõtjad saaksid teha selle teabe
MDMS teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. Ühtsete tehniliste standardite,
andmemudelite ja liideste kasutamine vähendaks vajadust luua iga veoettevõtja ja MDMS
teenuseosutaja vahel erilahendusi, alandaks uute teenuste turule sisenemise kulusid ning
parandaks eri transpordiliikide süsteemide koostalitlusvõimet. ELi-üleste ühtsete standardite
kasutamine vähendaks ka veoettevõtjate vajadust kohandada piletitoodete andmeid ja tehnilisi
lahendusi iga teenuseosutaja nõuetele eraldi ning võimaldaks samu piletitooteid lihtsamini
pakkuda erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Ühtsete
standardite kasutamine võimaldaks seega ühelt poolt vähendada veoettevõtjate liidestumis- ja
arenduskulusid ning teiselt poolt lihtsustada MDMS teenuseosutajate juurdepääsu eri
veoettevõtjate piletitoodete müügiks vajalikule teabele.
Standardiseeritud andmevahetus loob siiski üksnes tehnilise eelduse piletitoodete laiemaks
kättesaadavuseks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste eesmärk
peaks olema muuta veoettevõtjatele oma piletitoodete eri müügikanalites kättesaadavaks
tegemine võimalikult lihtsaks ning vähendada vajadust töötada iga MDMS teenuseosutajaga
liidestumiseks välja eraldiseisev tehniline lahendus. See võib suurendada veoettevõtjate
valmisolekut pakkuda oma piletitooteid erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu ning luua
paremad eeldused uute mitmeliigiliste ja piiriüleste piletimüügiteenuste arenguks. Sellega
luuakse võimalus liidestuda erinevate teenuseosutajatega lihtsamalt ja väiksemate täiendavate
arendustega.
Sarnast eesmärki toetab ka komisjon määruse ettepanek (2023) 44314, mis käsitleb rongipiletite
ja- reiside müüki ning mille eesmärk on muu hulgas parandada rongipiletite ja reisiteabe
kättesaadavust sõltumatutele piletimüüjatele ja mitmeliigiliste liikuvusteenuste osutajale.
Selline juurdepääs võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate
valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki. Eesti
peab oluliseks, et rongipiletite müüki ja mitmeliigilisi piletimüügiteenuseid käsitlevad
regulatsioonid oleksid omavahel kooskõlas ning nendes sätestatud piletitoodetele juurdepääsu
põhimõtted ei oleks omavahel vastuolus.
Eesti seisukoha eesmärk ei ole selles etapis kehtestada veoettevõtjatele üldist kohustust teha
oma piletitooted kõigile MDMS teenuseosutajatele müügiks või vahendamiseks
kättesaadavaks. Oluline on luua ELi tasandil ühtsed tehnilised lähtekohad, mille alusel oleks
võimalik piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe vahetamine eri süsteemide vahel ning
mida veoettevõtjad saaksid arvestada oma piletimüügisüsteemide arendamisel ja uuendamisel.
See annaks veoettevõtjatele suurema kindluse ja tehnilise selguse tulevaste investeeringute
kavandamisel ning vähendaks riski, et juba tehtud arendusi tuleb hiljem uute nõuete tõttu ümber
teha.
Ühiste andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste võimalikult varajane
määratlemine annaks veoettevõtjatele selgema teadmise sellest, milliste tehniliste lahendustega
tuleb arvestada. See võimaldaks veoettevõtjatel võtta koostalitlusvõime nõudeid arvesse juba
uute piletimüügisüsteemide hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel või muude
kavandatud IT-arenduste tegemisel. Nii oleks võimalik vajalikud tehnilised lahendused
kasutusele võtta järk-järgult koos süsteemide tavapärase arendamisega ning vältida hilisemaid
eraldiseisvaid ja kulukaid ümberarendusi.
Ühiste tehniliste nõuete eesmärk oleks luua valmisolek ja tehniline võimekus piletitoodete
laiemaks kättesaadavaks tegemiseks ning lihtsustada tulevikus eri piletimüügi- ja
liikuvusteenustega liidestumist. Samuti peab veoettevõtjatele jääma piisav võimalus kujundada
oma müügikanaleid ja ärimudeleid ning otsustada, milliste kanalite kaudu ja millistel ärilistel
tingimustel oma piletitooteid pakkuda. Nõuete kujundamisel tuleks seetõttu tagada piisav
üleminekuaeg ning võimalus arvestada veoettevõtjate olemasolevate süsteemide
arendustsükleid, tehnilist valmisolekut ja kavandatud investeeringuid.
14 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb raudteetaristu
läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010. – EUR-Lex - 52023PC0443 - ET - EUR-Lex.
6.3 Eesti peab oluliseks, et täitevasutuse poolt kaebuste lahendamine sobitud Eesti
õiguskorraga.
Selgitus: Ettepaneku artikli 12 kohaselt määrab liikmesriik täitevasutuse, kes vastutab määruse
täitmise eest. Täitevasutuse ülesanneteks on artikli 13 kohaselt muuhulgas teadlikkuse
suurendamine määruses sätestatud õiguste ja kohustuste osas, märkimisväärset turuosa omavate
MDMS teenuseosutajate nimetamine, järelevalve teostamine määruse järgimise üle, meetmete
võtmine, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine, väidetavate rikkumiste kohta esitatud
kaebuste menetlemine, määruse rikkumise korral karistuste määramine ning koostöö tegemine
teiste liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoniga.
Eesti hinnangul on oluline, et täitevasutuse poolt artikli 13 lõike 1 punkti d mõttes kaebuste
lahendamine sobitub Eesti õiguskorraga. Ettepaneku artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt
kaebuste menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud
MDMS teenuseosutajatele, ärikasutajatele15 ning veoettevõtjatele määruse rikkumise kohta või
kui nad leiavad, et neid on koheldud ebaõiglaselt, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud.
Samuti on kaebuste esitamine võimaldatud ühistranspordiametitele, kes leiavad, et MDMS
teenuseosutaja on rikkunud oma artiklist 10 tulenevalt ühistranspordiametiga andmete jagamise
kohustust. Tarbijate poolt kaebuste esitamist ettepanekus reguleeritud ei ole.
Ettepaneku artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast
muu hulgas, kui liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles
remedy). Õiguskaitsevahend on eelkõige tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev
võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7
nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine võib olla alternatiiv kohtumenetlusele
tsiviilvaidluste korral.
Vastavalt PS §-le 146 ei saa Eesti aga toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et
need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste
lahendamise kohta. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Põhiseaduse
juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuande16 kohaselt on õigusemõistmine materiaalses
mõttes õigusnormide rakendamise kaudu lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega
reguleeritud menetluse käigus erapooletu riikliku organi poolt. Tsiviilasjade kohtuväliste
vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi kohaselt on kohtuvälistes tsiviilvaidlustes
siduvaid otsuseid tegevate organite pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav. Samuti tuleks
analüüsi kohaselt sellist pädevuse laiendamist vältida. Eeltoodule tuginedes olenemata sellest,
milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti toetada täitevasutuse pädevuste
laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu asemel siduvate otsuste tegemist.
Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse
kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka
15 Ärikasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames, kasutades B2B MDMS
teenust, sh tellimuse kaudu kõnealuse MDMS teenuseosutajaga sõlmitud ärilepingu alusel, et reserveerida kliendi
nimel veotooteid. Tegemist on näiteks reisibüroode ja reisikorraldajatega. 16 Justiits- ja Digiministeerium. Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne:
Põhiseaduse 13. peatükk „Kohus“. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-
10/P%C3%B5hiseaduse%2013.%20peat%C3%BCkk%2C%20Kohus.pdf.
B2B MDMS teenuseosutajate ja ärikasutajate vahelised suhted on reguleeritud lepingutega.
Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste lahendamist,
muu hulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb. See
tähendab, et vaidluste tekkimise korral on tõenäolisem, et lepingupooled pöörduvad
kokkulepitud vaidluste lahendamise instantsi poole.
Järelevalve osas teeb Eestis Konkurentsiamet juba riiklikku järelevalvet muuhulgas
konkurentsi, raudtee ja sadama valdkondades. Justiitsministri 19. augusti 2015 määruse nr 27
„Konkurentsiameti põhimäärus“ § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt täidab Konkurentsiamet ülesandeid
konkurentsivaldkonnas, aga tegeleb ka sadamate osas kaebuste lahendamisega, samuti ka
raudtee osas tegevuslubade väljastamise, konkurentsiolukorra jälgimise ning ebaõiglase
kohtlemise kõrvaldamisega. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse ülesanded
teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse määramiseks.
6.4 Eesti toetab reisivõimaluste läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kuvamist, kuid
peab oluliseks säilitada MDMS teenuseosutajatele võimalus kasutada tasulist esiletõstmist
ja muid õiguspäraseid ärimudeleid. Tasuliselt esile tõstetud sisu peab olema kasutajale
selgelt ja üheselt eristatav ning selle kuvamine ei tohi olla eksitav.
Selgitus: Reisijal peab olema võimalik aru saada, milliste kriteeriumide alusel reisivõimalusi
järjestatakse ning kas konkreetne pakkumine on esile tõstetud selle omaduste või veoettevõtjaga
sõlmitud tasulise kokkuleppe tõttu. Läbipaistvus aitab vältida olukorda, kus reisija peab
tasuliselt esile tõstetud pakkumist objektiivse võrdluse tulemusel parimaks pakkumiseks.
Samas on tasuline esiletõstmine digitaalsete vahendusteenuste tavapärane ärimudeli osa ning
selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi teenuse arendamiseks ja
tulu teenimiseks. Määruse eesmärki on võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega,
eelkõige nõudes tasulise sisu selget tähistamist ning tagades kasutajale võimaluse eristada
tasulisi tulemusi neutraalselt järjestatud reisivõimalustest. Regulatsioon peaks keskenduma
läbipaistvusele ja kasutaja eksitamise vältimisele, mitte põhjendamatult piirama õiguspäraseid
ärimudeleid.
6.5 Eesti peab oluliseks, et MDMS teenuseosutajatele seatavad andmete jagamise
kohustused oleksid selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning
tagaksid ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete
esitamise kohustus peab piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba
olemasolevate andmetega ning vältima põhjendamatut halduskoormust.
Selgitus: Ettepanek näeb ette nii turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamist kui ka
võimalust nõuda MDMS teenuseosutajatelt reisijate mahu kohta koondatud ja anonüümitud
andmeid avaliku transpordi ja säästva liikuvuse poliitika kujundamiseks. Selliste andmete
kasutamine võib anda avalikule sektorile täiendavat teavet transpordisüsteemi planeerimiseks,
kuid andmete esitamise kohustus peab olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.
Eelkõige peab olema selge, milliseid andmeid, millistel eesmärkidel ja kui sageli võib nõuda
ning kuidas hüvitatakse nende esitamisega kaasnevad mõistlikud kulud. Väiksematel turgudel
võib ka koondatud andmetest olla teatud juhtudel võimalik tuletada äriliselt tundlikku teavet,
mistõttu tuleb tagada piisav ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse.
Avalikule sektorile andmete jagamist käsitlevate sätete kujundamisel tuleb arvestada ka
liikmesriikide avalikku teavet käsitleva õigusega. Eestis muutub avalikku ülesannet täites
asutuse valdusesse saadud teave üldjuhul avalikuks teabeks ning sellele juurdepääsu piiramine
peab olema seaduses sätestatud, põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu peavad määruses
sätestatud andmete kasutamise ja avaldamise piirangud olema selged ning liikmesriikide
õiguskorraga rakendatavad.
Eesti toetab üksnes selliseid MDMS teenuseosutajatele seatavaid andmete jagamise kohustusi,
mis on selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning tagavad ärisaladuse ja
konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete esitamise kohustus peab
piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba olemasolevate andmetega ning
vältima põhjendamatut halduskoormust.
6.6 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale enne ostu
tegemist selgelt ja arusaadavalt teada, millised ettevõtjad vastutavad reisi erinevate osade
eest ning kelle poole tuleb teenuse häire või osutamata jäämise korral pöörduda.
Selgitus: Mitmeliigilise reisi ostmise lihtsustamine võib suurendada selliste reiside kasutamist,
kuid mitme veoettevõtja ja vahendaja osalemisel võib reisija jaoks muutuda keerulisemaks aru
saada, kes vastutab hilinemise, tühistamise või muu teenuse häire korral. Reisija ei peaks oma
õiguste kasutamiseks ise välja selgitama veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutaja omavahelist
vastutuse jaotust.
Seetõttu peab broneerimisprotsessis olema reisijale selgelt esitatud, kas ja millises ulatuses
vastutab konkreetne veoettevõtja või MDMS teenuseosutaja ning milline on reisija jaoks
asjakohane kontaktpunkt. Selline läbipaistvus suurendab õigusselgust ja võimaldab reisijal oma
õigusi praktikas tõhusamalt kasutada. Määruses tuleks vajaduse korral täpsustada selle suhe
teiste reisijate õigusi reguleerivate ELi õigusaktidega või teha neile selge viide, et vältida
kattuva või vastuolulise vastutusraamistiku tekkimist.
6.7 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale kättesaadav
terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, sealhulgas puudega ja
piiratud liikumisvõimega inimestele vajalike teenuste, abiteenuste, taristu ning võimalike
piirangute kohta.
Selgitus: Ettepanekus on reisivõimaluste järjestamise ühe kriteeriumina ette nähtud teenuse
ligipääsetavus puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek piisavalt
selgelt ette, milline ligipääsetavust puudutav teave peab olema MDMS teenuseosutajale
kättesaadav ja reisijale kuvatud. Mitmeliigilise reisi puhul on oluline, et reisija saaks juba enne
pileti ostmist hinnata kogu reisi sobivust oma vajadustele, sealhulgas peatuste, jaamade ja
ümberistumiskohtade ligipääsetavust, abiteenuste olemasolu ning võimalikke piiranguid.
Üksiku reisiosa ligipääsetavus ei pruugi tagada kogu mitmeliigilise reisi läbitavust. Seetõttu
peaks reisijale olema kättesaadav terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta.
Sellise teabe parem kättesaadavus võib suurendada puudega ja piiratud liikumisvõimega
inimeste võimalusi iseseisvalt reise planeerida ja kasutada mitmeliigilisi transporditeenuseid.
Samas võivad täiendavad nõuded kaasa tuua veoettevõtjatele ning MDMS teenuseosutajatele
vajaduse koguda ja edastada ligipääsetavust käsitlevaid andmeid ning teha selleks vajalikke IT-
arendusi. Nõuete mõju sõltub muu hulgas sellest, millised ligipääsetavust käsitlevad andmed
on asjaomastel osapooltel juba olemas, millisel kujul neid kogutakse ning kui suures ulatuses
oleks vaja uusi andmeid luua või olemasolevaid andmeid täiendada. Seetõttu tuleb nõuete
kujundamisel arvestada olemasolevate andmete ja infosüsteemidega ning tagada, et andmete
esitamise kohustuse ulatus vastaks tegelikule vajadusele ega tooks kaasa põhjendamatut haldus-
või arenduskoormust.
7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Eesti seisukohad on kooskõlastatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, Justiits- ja
Digiministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seisukohtade
koostamisse kaasatud huvigruppide nimekirja ja neilt saadud sisendi leiab lisadest 3 ja 4.
Lisa 4. Huvigrupid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]
Konkurentsiamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Andmekaitse Inspektsioon [email protected]
Elron (AS Eesti Liinirongid) [email protected]
Eesti Raudtee [email protected]
Eesti Maanteetranspordi Liit [email protected]
MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]
ITS Estonia [email protected]
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda [email protected]
Ühistranspordi keskused [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]
Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]
Autoettevõtete Liit [email protected]
TS Laevad OÜ [email protected]
AS Kihnu Veeteed [email protected]
Tuule Liinid OÜ [email protected]
Eesti Lennundusklaster [email protected]
Ridango AS [email protected]
Mootorgrupp AS [email protected]; [email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Riigikantselei
17.09.2026 nr 1-5/26/3483
Vabariigi Valitsuse 01.10 istungile Eesti seisukohad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
80/2009.
Edastame Vabariigi Valitsuse XX.09.2026 istungiks Kliimaministeeriumi poolt koostatud Eesti
seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis taristuminister
Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri
3. Kaasamistabel 4. Huvigrupid
Enriko Laanemäe, 6272330