SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis

käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr

80/2009

1. Sissejuhatus

Käesolev seletuskiri sisaldab Eesti seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 80/20091. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2024.–2029. aasta

poliitilistes suunistes2 tuuakse välja, et paljude Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike jaoks on

rahvusvaheliste rongireiside broneerimine keeruline, kuna teenuseid pakuvad erinevad vedajad

ja puudub kasutajasõbralik ühtne broneerimissüsteem. Seetõttu ei ole võimalik mugavalt osta

ühe tehinguga mitme teenuseosutaja kaudu toimuvat üleeuroopalist rongireisi, säilitades samal

ajal kindlus, et kogu reisi ulatuses kehtivad reisija õigused, sealhulgas õigus hüvitisele või

asendusreisile.

Reisijad seisavad reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel

endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. ELi 100 tüüpilise marsruudi analüüsimisel leiti,

et mitmeliigilisi transpordivõimalusi oli võimalik kasutada 76 % juhtudest. Sellest hoolimata

pakkusid väga vähesed mitmeliigilised liikuvuse digiteenused eri transpordiliikide valikuid ja

neid kombineeriti harva.

Lisaks näitas 2024. aasta Eurobaromeetri uuring3, milles osales ELis 26 000 kodanikku, et

kolmandik vastanutest ei olnud kunagi broneerinud mitmeliigilist või mitme ettevõtjaga reisi.

Üle kolmandiku neist, kes seda teinud olid, olid kokku puutunud broneerimisraskustega, näiteks

ei olnud neil võimalik leida sobivaid ühendusi või osta kõiki vajalikke pileteid ühest kohast,

misjuures rongipiletite puhul ilmnesid sellised raskused veelgi selgemalt.

Probleemi lahendamiseks tuli komisjon 2026. aasta mais välja reisijate paketiga4, mille eesmärk

on muuta ELis riigisiseste ja piiriüleste reiside planeerimine, broneerimine ja piletite ostmine

reisijate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Kuigi paketi keskmes on

raudteetransport, ei piirdu see ainult sellega. Lisaks rongipiletite ja raudteereisijate õiguste

reformile sisaldab pakett ka mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekut, mis käsitleb

erinevate transpordiliikide, sealhulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetranspordi teenuste

otsimist, võrdlemist ja broneerimist.

Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada läbipaistmatus,

ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed võimalused reisijateveo digipiletite turul kõigi

1 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist

ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009. – https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:fab1cd4a-4ecb-11f1-b3e2-01aa75ed71a1.0008.02/DOC_1&format=PDF. 2 Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024 –2029. – e6cd4328-673c-

4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 3 European Union. Multimodal Digital Mobility Service. – Multimodal Digital Mobility Service - aprill 2025 - -

Eurobarometer survey.4 European Commission. Passenger Package. – Passenger Package - Mobility and Transport - European

Commission.

selliste mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul, mida osutatakse lennu-, raudtee-,

maantee- ja veetranspordis. See võib parandada piletitoodete levitamise turu toimimist ning

lihtsustada reisijatel erinevate reisivõimaluste, sealhulgas mitmeliigiliste reiside leidmist ja

võrdlemist. Reisivõimaluste selgem ja läbipaistvam esitamine võib parandada reisijatele

pakutava teenuse kvaliteeti ning toetada konkurentsi veoteenuste turul.

Eesti puhul on oluline hinnata ettepanekust saadavat lisaväärtust võrreldes selle rakendamisega

kaasneva haldus- ja järelevalvekoormusega. Kuigi Eesti võib olla üksikuid mitmeliigiliste

digitaalsete liikuvusteenuste (edaspidi ka MDMS; inglise keeles multimodal digital mobility

services) osutajaid, jäävad enamik nendest seletuskirja koostamise seisuga määruse ettepaneku

kohaldamisalast välja, sest tegemist on väikeste või keskmise suurusega ettevõtetega komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ 345 lisa artikli 2 mõttes. Eestis on tuvastatud üks võimalik MDMS

teenuseosutaja (Estravel Group AS), kellele sel juhul kohalduks muu hulgas kohustus esitada

igal aastal komisjonile ja asukohaliikmesriigile andmed eri transpordiliikides ja liikmesriikides

müüdud piletitoodete arvu ja väärtuse kohta, järgida piletitoodete neutraalse kuvamise ja

järjestamise nõudeid, jagada teatavatel tingimustel veoettevõtjatega koondatud ja anonüümitud

turundus-, broneerimis- ja müügiandmeid, kuvada veoettevõtjate esitatud heiteandmeid ning

esitada põhjendatud taotluse korral ühistranspordiasutustele tema valduses olevaid koondatud

ja anonüümitud reisijate mahu andmeid. Märkimisväärse turuosa künnise ületamisel

lisanduksid rangemad nõuded veoettevõtjatega sõlmitavatele ärilepingutele. Seletuskirja

koostamise ajal ei ole Eestis teadaolevalt märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaid.

Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et määrus looks tegelikud eeldused mitmeliigiliste

reisivõimaluste ja piletimüügi arenguks. Liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus peab olema

proportsionaalne tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega.

1.1 Määruse ettepaneku kohaldamisala ja kaasnevad kohustused

Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekuga soovitakse reguleerida mitmeliigilisi

digitaalseid liikuvusteenuseid. MDMSid hõlmavad endas digitaalseid teenuseid nagu

veebilehed, rakendused või süsteemid, mis pakuvad reisijatele infot sõiduplaanide, piletite

saadavuse ja hindade kohta ning võimaldavad osta või vahendada pileteid vähemalt kahelt

erinevalt transpordiettevõtjalt, kas samas transpordiliigis või erinevate transpordiliikide

(lennuk, rong, buss, praam) vahel.

Määruse ettepaneku kohaldamisala võib jagada kahte kategooriasse:

1. tarbijale suunatud teenused (edaspidi ka B2C6 MDMS), näiteks reisiportaalid ja

rakendused, kust eraisikud pileteid ostavad;

2. ettevõtjate-vahelised teenused (edaspidi ka B2B7 MDMS), mida kasutavad näiteks

reisibürood ja reisikorraldajad piletite broneerimiseks oma klientide nimel.

Määrus kohaldub B2C teenustele, kui neid pakutakse ELi lõppkasutajatele reiside puhul ELi

piires või ELi ja kolmandate riikide vahel. Määrus ei laiene linnasisesele ning selle lähiümbruse

5 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse

kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36–41). – EUR-Lex - 32003H0361 - ET - EUR-Lex. 6 B2C ehk business to consumer. 7 B2B ehk business to business.

transpordivajadusi teenindavale transpordile. B2B teenuste puhul kohaldub määrus, kui

müügipunkt asub ELis või kui transporditeenus toimub kasvõi osaliselt ELi territooriumil.

Sisuliselt paneb määrus MDMS teenuseosutajatele kohustuse kuvada piletitooteid neutraalselt

ja mittediskrimineerivalt, kasutades läbipaistvaid järjestuskriteeriume nagu lõpphind, reisiaeg

või kasvuhoonegaaside heide. B2C MDMS teenuseosutaja võib võtta veoettevõtjalt tasu

pakkumise esiletõstmise eest, kuid tasuline esiletõstmine ei või olla vaikimisi

järjestuskriteerium ning seda võib kasutada üksnes lõppkasutaja taotlusel.

MDMS teenuseosutajad peavad igal aastal esitama Euroopa komisjonile ja oma

asukohaliikmesriigile andmed viimase majandusaasta jooksul müüdud piletite arvu ja väärtuse

kohta transpordiliikide ja liikmesriikide kaupa. Lisaks kohustab määrus ka MDMS

teenuseosutajaid tegema anonüümitud ja koondatud turundus-, broneerimis- või müügiandmeid

kättesaadavaks kõigile veoettevõtjatele, kellega antud MDMS teenuseosutaja on ärilepingu

sõlminud, kui selliseid andmeid on taotlenud üks selline veoettevõtja. Samuti peavad MDMS

teenuseosutajad kuvama kasvuhoonegaaside ja CO2-ekvivalendi heite andmeid, kui

veoettevõtja on need esitanud, ning jagama koondatud ja anonüümitud andmeid reisijate mahu

kohta avaliku sektori transpordiasutustega nende taotlusel.

Kõige rangemad kohustused kehtivad aga nendele B2C MDMS teenuseosutajatele, kes on

tunnistatud „märkimisväärse turuosaga“ (inglise keeles significant market presence)

teenuseosutajateks, ning kõikidele B2B MDMS teenuseosutajatele. Nende suhtes kehtivad

täiendavad nõuded ärilepingutele transpordiettevõtjatega, sealhulgas keeld kehtestada

ainuõiguslikke tingimusi, ebaõiglasi lisatingimusi või takistada operaatoril kasutamast

alternatiivseid müügikanaleid.

Ettepaneku I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse teenuseosutaja ELis või

liikmesriigis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, kuna sellest sõltub rangemate

reeglite kohaldumine. Künnised põhinevad viimase majandusaasta jooksul müüdud

piletitoodete arvul ning müüdud piletitoodete väärtusel. Neid hinnatakse iga transpordiliigi

kohta eraldi. Selleks, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS

teenuseosutajaks piisab sellest, kui vähemalt ühe transpordiliigi puhul on ületatud kas müüdud

piletitoodete arv või nende väärtustele kehtestatud künnis. Mõlema künnise samaaegne

ületamine ei ole vajalik, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS

teenuseosutajaks.

Määruses I lisas toodud künnised EL osas on järgmised:

• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks 53,5 miljonist

müüdud piletitootest või 6 394 miljoni euro suurusest aastasest müüdud piletitoodete

väärtusest,

• raudteetranspordis 203 miljonist piletitootest või 3 832 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• bussitranspordis 318 miljonist piletitootest või 18 071 miljoni euro suurusest väärtusest,

• veetranspordis 45 miljonist piletitootest või 792 miljoni euro suurusest väärtusest.

Määruse I lisas toodud riiklikud künnised Eesti osas on järgmised:

• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks umbes 290 000

müüdud piletitootest või ligikaudu 34,2 miljoni euro suurusest aastasest müüdud

piletitoodete väärtusest,

• raudteetranspordis umbes 800 000 piletitootest või 12,4 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• bussitranspordis 4,7 miljonist piletitootest või ligikaudu 267 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• veetranspordis 4,25 miljonist piletitootest või ligikaudu 73,9 miljoni euro suurusest

väärtusest.

Eestis käesoleval hetkel puuduvad MDMS teenuseosutajad, kes ületaksid riikliku lävendi ja

saaksid seetõttu määratud märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, mis tooks

endaga kaasa täiendavaid läbipaistvus- ja õiglusnõudeid suhetes veoettevõtjatega.

Määruses sätestatud kohustustest on vabastatud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 34 lisa

artikli 2 mõttes väikese8 ja keskmise suurusega9 ettevõtetest MDMS teenuseosutajad,

sõltumata sellest, kas nad tegutsevad B2C või B2B segmendis. Seletuskirja koostamise aja

seisuga on Eestis tuvastatud ühe võimaliku MDMS teenuseosutajana Estravel Group AS, kelle

käibe suurus ületab keskmise suuruse ettevõtte maksimaalset käivet. Estravel Group ASi puhul

tuleb siiski täiendavalt analüüsida ettevõtja tegevust ja majandusnäitajaid, et hinnata, kas tema

osutatavad teenused vastavad määruses sätestatud MDMS teenuseosutajale. Tuleb arvestada, et

ettevõtja kogukäive võib hõlmata lisaks MDMS teenuse osutamisele ka muudest tegevustest

saadavat tulu. Seetõttu ei ole üksnes käibe suuruse põhjal võimalik lõplikult järeldada, et

tegemist on MDMS teenuseosutajaga. Seega võib seletuskirja koostamise seisuga Eestis olla

ainult üks MDMS teenuseosutaja, kellele kohalduksid määruses sätestatud kohustused.

Määrust ei kohaldata internetiotsingumootoritele (nt Google), kuna need ei tegele piletitoodete

süstemaatilise koondamise ja võrdlemisega samal moel kui MDMS teenuseosutajad. Samuti

jäävad määruse kohaldamisalast välja veoettevõtjate veebisaidid või rakendused, mille kaudu

pakutakse üksnes asjaomase ettevõtja enda piletitooteid või samasse kontserni kuuluvate

ettevõtjate piletitooteid.

Lisaks peavad liikmesriigid määrama riikliku täitevasutuse, kes vastutab määruse nõuete

täitmise järelevalve, kaebuste menetlemise, oluliste turupositsioonide tuvastamise ning

rikkumiste korral karistuse kohaldamise eest. Täitevasutus peab tegema koostööd teiste

liikmesriikide täitevasutustega ELi ülese võrgustiku raames, et tagada määruse ühetaoline

kohaldamine kogu ELis. Eestis tuleb täiendavalt analüüsida, milline amet oleks kõige sobivam

neid ülesandeid täitma, kuna praegu ei ole ühelegi ametile antud määruses kavandatava

järelevalvega võrreldavat pädevust. Võimalike asutustena võib kaaluda Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalveametit, Konkurentsiametit või Transpordiametit. Täitevasutuse määramine

eeldaks asjaomase asutuse ülesannete ja volituste täiendamist siseriiklikus õiguses ning

8 Väikese suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käive või kogubilanss on

kuni 10 miljonit eurot. 9 Keskmise suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ning mille käive on kuni 50 miljonit

eurot või kogubilanss kuni 43 miljonit eurot.

täiendavate ressursside tagamist. Seega kaasneks määruse rakendamisega täiendav haldus- ja

ressursikulu ka juhul, kui Eestis on seletuskirja koostamise seisuga üks määruse

kohaldamisalasse kuuluvaid MDMS teenuseosutaja.

Kokkuvõttes suurendab määrus reisijate perspektiivis läbipaistvust MDMS teenuseosutajate

platvormidel kuvatavate piletitoodete osas. Kuivõrd Eestis käesolevalt märkimisväärse

turuosaga MDMS teenuseosutajad puuduvad ning määrus kohaldub seletuskirja koostamise

seisuga vaid ühele MDMS teenuseosutajale, suurendab määrus läbipaistvust eelkõige EL

tasandil märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajate ja Eesti veoettevõtete vahelistes

suhetes.

Reisivõimaluste järjestamisel tuleb arvestada ka teenuse ligipääsetavusega puudega ja piiratud

liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek selgelt ette, et MDMS teenuseosutajale

tuleks teha kättesaadavaks terviklik teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, näiteks peatuste,

jaamade, ümberistumiste ja abiteenuste kohta. Sellise teabe kättesaadavus võimaldaks reisijal

enne piletite ostmist paremini hinnata, kas kogu kavandatav reis on tema vajadusi arvestades

läbitav.

Lisaks ei taga määrus tervikuna, et reisijatele muutuksid kõik olemasolevad, sealhulgas

mitmeliigilised, reisivõimalused MDMS-teenustes kättesaadavaks ja leitavaks.

2. Ettepaneku õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu10 artikli 91 lõike 1 punkt d ja

artikli 100 lõige 2. Transport kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Ettepanek

võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu

tegutsevad kaasseadusandjatena ning nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ettepanek on osa ühisest transpordipoliitikast ning selle eesmärk on parandada reisijateveo

digitaalse piletituru toimimist kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegias11 sätestatud

eesmärkidega.

2.1 Koostajad

Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna

digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ([email protected]),

nõunik Helis Uus ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Viktoria

Sitnik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab liikuvuse asekantsler

Sander Salmu ([email protected]).

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur on järgmine:

10 Euroopa Liidu toimimise leping (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388). – EUR-Lex - 12016ME/TXT - ET - EUR-

Lex. 11 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa

transpordivaldkonna edasise arengu suunad (COM/2020/789 final). – EUR-Lex - 52020DC0789 - ET - EUR-Lex.

Artiklis 1 määratakse kindlaks määruse eesmärgid ja reguleerimisese.

Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala.

Artiklis 3 esitatakse mõistete loetelu.

Artiklis 4 kirjeldatakse märkimisväärset turuosa omavate B2C mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajate nimetamise protsessi.

Artiklis 5 sätestatakse tingimused, mida märkimisväärset turuosa omavad B2C mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad ja B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peavad

veoettevõtjatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.

Artiklis 6 sätestatakse tingimused, mida B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

peavad tellijatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.

Artiklis 7 sätestatakse neutraalsete kuvamis- ja järjestamiskriteeriumidega seotud kohustused

kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 8 sätestatakse eeskirjad veoettevõtjatele turundusandmete esitamise kohta kõigile

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 9 sätestatakse eeskirjad kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud

heidet käsitleva teabe esitamise kohta kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 10 sätestatakse eeskirjad andmete ühistranspordiasutustega jagamise kohta kõigi B2C

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate jaoks.

Artiklis 11 sätestatakse kolmandate riikide lennuettevõtjate võrdse kohtlemise eeskirjad.

Artiklis 12 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse määramist.

Artiklis 13 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse ülesandeid.

Artiklis 14 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju.

Artiklis 15 sätestatakse liikmesriikidele määruse rikkumise eest karistuste kehtestamise

kohustus.

Artiklis 16 sätestatakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise tingimused.

Artiklis 17 sätestatakse komiteemenetlus.

Artiklis 18 sätestatakse määruse läbivaatamine ning komisjoni kohustus esitada viis aastat

pärast määruse kohaldamise algust aruanne määruse rakendamise ja mõju kohta.

Artikliga 19 tunnistatakse kehtetuks arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusjuhend.

Artiklis 20 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.

I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse B2C mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutaja märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks;

II lisas esitatakse vastavustabel seoses määruse (EÜ) nr 80/2009 kehtetuks tunnistamisega.

4. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

4.1 Subsidiaarsus

Mõned ettepanekus tõstatatud probleemid, mis on seotud piletite müügi ja digitaalse

kättesaadavusega, saab lahendada juba riigi või piirkonna tasandil. Samas on vajalik ühine ELi-

ülene lähenemine, sest antud probleemid mõjutavad ka piiriülest reisimist ning kogu Euroopa

transpordisüsteemi sujuvat toimimist.

Kui iga liikmesriik hakkab uusi piletimüügi reegleid rakendama erinevalt, võib turg killustuda

veelgi rohkem, kulud kasvada ning digiteenuste kasu ametiasutustele, ettevõtjatele ja reisijatele

väheneda. Seepärast on vaja ELi tasandi sekkumist, et vältida liiga suuri erinevusi

liikmesriikide lähenemistes ja nendest tekkida võivaid soovimatuid tagajärgi. Eesti hinnangul

on piiriülese digitaalse piletituru ühtsete põhimõtete kujundamine ELi tasandil põhjendatud,

kuna üksnes riiklike reeglitega ei ole võimalik piisavalt vältida piiriülese turu killustumist.

4.2 Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärgiks on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed

konkurentsitingimused reisijateveo digitaalsel piletiturul MDMS teenuseosutajate puhul.

Kaudselt on ettepaneku eesmärk parandada reisijate võimalusi leida ja võrrelda erinevaid

reisivõimalusi, sh mitmeliigilisi.

Määrus näeb ette, et kohaldamisalasse kuuluvad MDMS teenuseosutajad peavad järgima muu

hulgas neutraalset kuvamist ja järjestamiskriteeriume, turundusteabe jagamist,

kasvuhoonegaaside heite kuvamist (kui veoettevõtjad teevad selle teabe kättesaadavaks) ning

andmete jagamist ühistranspordiasutustega käsitlevaid nõudeid. Ettepanekus on kohustuse

ulatuse määramisel arvestatud MDMS teenuseosutajate suuruse ja turupositsiooniga. Väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjatest MDMS teenuseosutajad jäävad määruse kohustuste

kohaldamisest välja. Rangemad teenuseosutajate ja veoettevõtjate vaheliste ärisuhete tingimusi

käsitlevad nõuded kohalduvad eelkõige neile teenuseosutajatele, kellel on turul tugevam roll

või oluline turupositsioon. Selline diferentseeritud lähenemine aitab vähendada väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjatel tekkivat halduskoormust ning suunata kohustused

turuosalistele, kelle tegevusel võib olla suurem mõju veoettevõtjate turule pääsule ja

konkurentsitingimustele.

Ettepanekus kavandatud meetmed on osaliselt sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna

neutraalse kuvamise ning mittediskrimineerivate lepingutingimuste nõuded võivad parandada

läbipaistvust ja konkurentsitingimusi juba olemasolevates ärisuhetes. Samas ei taga ettepanek

piletitoodete tegelikku kättesaadavust MDMS teenuseosutajatele ega kohusta veoettevõtjaid ja

MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma. Seetõttu ei ole tagatud, et reisijatele muutuvad senisest

paremini leitavaks ja ostetavaks eri vedajate või transpordiliikide reisivõimalused või et tekivad

paremad võimalused uute mitmeliigiliste teenuste turule tulekuks.

Ettepaneku vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, kas eesmärke on võimalik saavutada

liikmesriikidele väiksema halduskoormusega. Eelkõige peab järelevalveraamistik võimaldama

arvestada liikmesriigi tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega ning vältima püsiva

järelevalvevõimekuse loomist ulatuses, milleks puudub tegelik vajadus.

Ettepaneku kui terviku mõõdukuse hindamisel tuleb tasakaalustada reisijatele ja turuosalistele

tekkiv kasu ettevõtjatele ja liikmesriikidele tekkiva kulu ja halduskoormusega. Eesti hinnangul

ei ole see tasakaal ettepaneku praeguses sõnastuses piisavalt tagatud, kuna liikmesriikidele

nähakse ette järelevalveraamistik, kuid ettepanek ei loo samal ajal piisavaid eeldusi

piletitoodete tegelikuks kättesaadavuseks ja uute mitmeliigiliste teenuste arenguks. Seetõttu ei

saa ettepanekut praegusel kujul pidada täielikult proportsionaalseks.

5. Ettepanekute esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

5.1 Mõju riigi eelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele

Mõju riigieelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest määrata määruse

rakendamise järelevalveks täitevasutus ning tagada sellele ülesannete täitmiseks vajalikud

volitused, valdkondlik pädevus ja ressursid. Eestis ei täida praegu ükski amet terviklikult

määruses kavandatud ülesandeid, mistõttu eeldaks täitevasutuse määramine siseriikliku õiguse

muutmist, olemasolevate ülesannete laiendamist ning täiendava haldus- ja

järelevalvevõimekuse loomist. Täiendav kulu võib tekkida muu hulgas kaebuste menetlemisest,

olulise turupositsiooniga teenuseosutajate tuvastamisest, järelevalvemenetlustest, karistuste

kohaldamisest ning koostööst teiste liikmesriikide täitevasutustega.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle pädevuse

põhiseaduspärasuse kohta. Määruse artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt kaebuste

menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud B2C MDMS

teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajate teenuse

kasutajatele, ühistranspordiametitele ning veoettevõtjatele. Artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et

riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast muuhulgas, kui liikmesriigi kohtus on

taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles remedy). Õiguskaitsevahend eelkõige on

tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või

ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7 nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine

võib olla alternatiiv kohtumenetlusele tsiviilvaidluste korral.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse12 (edaspidi PS) §-le 146 ei saa Eesti aga toetada

kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis

valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta. Tsiviilasjade kohtuväliste

12 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 11.04.2025, 3.

vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi13 kohaselt on selliste kohtuväliste organite

pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav ning sellist pädevuse laiendamist tuleks vältida.

Eeltoodule tuginedes olenemata sellest, milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti

toetada täitevasutuse pädevuste laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu

asemel siduvate otsuste tegemist.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse

kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka

B2B MDMS teenuseosutajate ja selle teenuse kasutajate vahelised suhted on reguleeritud

lepingutega. Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste

lahendamist, muuhulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb.

Konkurentsi valdkonnas teeb muuhulgas turgu valitseva seisundi ning selle kuritarvitamise osas

järelevalvet Eestis Konkurentsiamet. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse

ülesanded teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse

määramiseks.

Mõju proportsionaalsuse seisukohalt on oluline arvestada, et Eestis on teadaolevalt üks määruse

kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja. Seetõttu võib täitevasutuse ja vastava

järelevalvevõimekuse loomine põhjustada riigile püsiva haldus- ja ressursikulu ka olukorras,

kus tegelik järelevalvevajadus on väga vähene.

Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja

standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib olla sellel mõju tulevikus ka

ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele. Seda eelkõige juhul, kui määruse

kohaldamisala või selle rakendamiseks kasutatavad tehnilised nõuded eeldavad kohalike

piletisüsteemide liidestamist, uute andmestandardite kasutuselevõttu või täiendavate

andmevahetuslahenduste loomist. Sellise mõju ulatus sõltub lõplikust kohaldamisalast ja

tehniliste nõuete sisust.

Järelevalvega kaasnevate valitsusasutuse kohustused ja lisaressursi vajadus menetletakse RES

koostamise käigus.

5.2 Mõju ettevõtjatele ja majandusele

Ettepaneku otsene mõju Eesti ettevõtjatele on esialgsel hinnangul piiratud. Eestis võib olla

teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja, kuna määruse

kohustusi ei kohaldata väikese ja keskmise suurusega MDMS teenuseosutajatele. Samuti

puuduvad Eestis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajad. Kui Eestis hakkavad

tulevikus tegutsema määruse kohaldamisalasse kuuluvad suuremad MDMS teenuseosutajad,

kaasnevad neile muu hulgas nõuded piletitoodete neutraalseks ja mittediskrimineerivaks

kuvamiseks ja järjestamiseks, teatavate turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamiseks

13 V. Kõve, V.-P. Liin, J. Jäätma, M. Kreutzberg, D. Stein, G. Ojavee, M.-L. Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste

vaidlustelahendamise põhiseaduspärasuse analüüs. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasus

e%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.

ning avaliku sektori põhjendatud taotluse korral reisijate mahu andmete esitamiseks. Nende

nõuete täitmine toob kaasa täiendavaid IT-arendusi, halduskoormust ja kulusid.

Ettepanek võib mõjutada ka MDMS teenuseosutajate ärimudeleid. Eelkõige piiratakse

võimalust kasutada tasulist esiletõstmist vaikimisi järjestuskriteeriumina. Kuigi pakkumiste

läbipaistev ja mittediskrimineeriv kuvamine aitab parandada konkurentsitingimusi, tuleb

arvestada, et tasuline esiletõstmine on digitaalsete vahendusteenuste tavapärane tuluallikas ning

selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi oma ärimudelit kujundada.

Veoettevõtjatele võib ettepanek avaldada positiivset mõju, vähendades suure turujõuga

vahendajate võimalusi kehtestada ebamõistlikke lepingutingimusi ning tagades MDMS

teenuseosutajate poolt kuvatavate piletitoodete võrdsema kohtlemise. Samas ei kohusta

ettepanek veoettevõtjaid ja MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma ega veoettevõtjaid oma

piletitooteid kolmandatele isikutele müügiks kättesaadavaks tegema. Seetõttu võib ettepaneku

laiem mõju konkurentsile, uute teenuseosutajate turule tulekule ja mitmeliigiliste piletiteenuste

arengule jääda piiratuks.

Piletitoodete tegelikku kättesaadavust ning standardiseeritud tehniliste liideste kasutamist

soodustav lahendus võiks suurendada konkurentsi ja innovatsiooni ning luua uusi piletimüügi-

ja liikuvusteenuseid. Piletitoodete andmed, sealhulgas teave hindade, saadavuse ning

broneerimise ja müügi kohta, pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, kes teevad need MDMS

teenuseosutajatele tehniliselt kättesaadavaks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja

tehniliste liideste kasutamine võimaldaks veoettevõtjatel teha piletitoodete andmed eri MDMS

teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. See vähendaks vajadust kohandada andmeid

ja tehnilisi lahendusi iga MDMS-teenuse osutaja nõuetele eraldi. Ühiste tehniliste lahenduste

olemasolu ei tähendaks seejuures iseenesest veoettevõtja kohustust pakkuda oma piletitooteid

konkreetse MDMS teenuseosutaja kaudu, vaid looks tehnilise valmisoleku ja lihtsustaks sellise

müügikanali kasutamist juhul, kui veoettevõtja otsustab seda teha.

ELi tasandil ühtse lähenemise kasutamine võiks seega lihtsustada veoettevõtjate liidestumist

eri piletimüügi- ja liikuvusplatvormidega ning võimaldada piletitooteid pakkuda laiemalt nii

riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Samuti võiks see vähendada uute teenuseosutajate turule

sisenemise kulusid, kuna tehniliseks liidestumiseks ei oleks vaja iga veoettevõtjaga välja

töötada eraldiseisvat tehnilist lahendust. Piletitoodete standardiseerimine loob tehnilised

eeldused nende laiemaks kättesaadavuseks. Selline lahendus võimaldaks piletitooteid pakkuda

rohkemates müügikanalites ning toetaks uute mitmeliigiliste teenuste ja ELi-ülese piletimüügi

arengut. Veoettevõtjatele annaks ühtsete standardite võimalikult varajane määratlemine

võimaluse võtta tulevasi koostalitlusvõime vajadusi arvesse juba uute piletimüügisüsteemide

hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel ja muude kavandatud IT-arenduste

tegemisel. See võiks vähendada vajadust teha hiljem eraldiseisvaid ja kulukamaid

ümberarendusi.

Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja

standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib sellel olla ettevõtjatele nii

positiivne kui ka negatiivne majanduslik mõju. Ühelt poolt võib standardiseeritud juurdepääs

vähendada uute piletimüügi- ja liikuvusteenuste turule sisenemise kulusid, suurendada

konkurentsi piletimüügi turul ning luua ettevõtjatele täiendavaid müügikanaleid ja võimalusi

piletimüügi suurendamiseks. Pikemas vaates võib standardiseerimine vähendada ka

veoettevõtjate integratsioonikulusid, kuna sama piletitoote kättesaadavaks tegemiseks ei oleks

vaja kasutada eri platvormide puhul erinevaid andmekirjeldusi ja tehnilisi lahendusi.

Majanduslik kasu sõltub siiski sellest, millises ulatuses veoettevõtjad otsustavad eri MDMS

teenuseosutajatega liidestuda ja oma piletitooteid nende kaudu pakkuda.

Teisalt võib kolmandate osapoolte kaudu müügi osakaalu kasv vähendada veoettevõtja otsest

kliendisuhet, suurendada vahendustasudega seotud kulusid ning muuta keerulisemaks

hinnastamise, lojaalsusprogrammide, kampaaniate ja kliendiandmete haldamise. Samuti

kaasneksid veoettevõtjatele tehniliste liideste arendamise, andmevahetuse, küberturvalisuse ja

integratsioonide haldamise kulud. Eelkõige võib standardiseeritud lahendustele üleminek

nõuda olemasolevate piletimüügisüsteemide arendamist ja esialgseid investeeringuid. Samas

võimaldaks standardite ja tehniliste nõuete piisavalt varajane määratlemine veoettevõtjatel

kavandada vajalikud muudatused koos süsteemide tavapäraste arendus- ja uuendustsüklitega

ning vähendada seeläbi täiendavate arenduste mõju. Vajaduse korral tuleks nõudeid rakendada

etapiviisiliselt ning näha ette piisav üleminekuaeg.

5.3 Mõju keskkonnale

Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju keskkonnale. Mitmeliigiliste

reisivõimaluste parem leitavus ja võrreldavus võib lihtsustada erinevate transpordiliikide

kombineerimist ning soodustada säästvamate transpordiliikide kasutamist. Komisjoni

hinnangul võib ettepanek seeläbi toetada üleminekut säästvamatele transpordiliikidele ning

avaldada positiivset mõju transpordisektori kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitele.

Ettepaneku kohaselt peavad MDMS teenuseosutajad kuvama veoettevõtja poolt kättesaadavaks

tehtud teavet transporditeenuse kasvuhoonegaaside või CO2-ekvivalentheite kohta. Samuti

peab kasutajal olema võimalik järjestada reisivõimalusi heite alusel. Sellise teabe võrreldav

kuvamine võib suurendada reisijate teadlikkust erinevate reisivõimaluste keskkonnamõjust

ning toetada väiksema heitega transpordivalikute tegemist.

5.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale

Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja reisijate

heaolule. Mitmeliigiliste reisivõimaluste läbipaistvam kuvamine ja võrreldavus võib lihtsustada

reiside planeerimist. Ettepanek võib parandada ka reisijate kui tarbijate olukorda, vähendades

läbipaistmatust reisivõimaluste kuvamisel ning teatud veoettevõtjate põhjendamatut

eelistamist. Mitmeliigiliste reiside puhul on samas oluline, et reisijale oleks selgelt arusaadav,

milline ettevõtja vastutab teenuse osutamise ja võimalike häirete korral ning kelle poole tuleb

oma õiguste kasutamiseks pöörduda.

Ettepanek ei lahenda kõiki erinevate vedajate ja vahendajate vahelise vastutuse küsimusi,

mistõttu sõltub tegelik mõju reisijate õiguste tõhusale kasutamisele ka teistest reisijate õigusi

käsitlevatest õigusaktidest. Määruse suurem mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja teenuste

kättesaadavusele eeldaks, et see looks paremad eeldused eri vedajate ja transpordiliikide

teenuste tegelikuks ühendamiseks ja ühest kanalist kättesaadavaks tegemiseks.

6. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused

6.1 Eesti toetab määruse eesmärki edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja

piletimüüki. Eesti saab ettepanekut toetada juhul, kui see loob tegelikud eeldused

(loetletud II seisukohas) mitmeliigiliste reisivõimaluste arenguks ega tekita liikmesriigile

ebaproportsionaalset halduskoormust, sealhulgas kohustust määrata riiklik täitevasutus

juhul, kui asjaomaste turuosaliste hulk on piiratud ning tegelik järelevalvevajadus

puudub. Samuti peab määruses olema selgelt määratletud määrava asutuse ja riikliku

täitevasutuse ülesannete jaotus ning välditud olukorda, kus kattuvate ülesannete

täitmiseks tuleb määrata mitu eraldi asutust.

Selgitus: ELi tasandil ühtsete reeglite kehtestamine võib olla põhjendatud, kuna mitmeliigiliste

ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt piiriülene ning reisijatel esineb

jätkuvalt raskusi eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimaluste leidmisel, võrdlemisel ja

ostmisel. Samuti on põhjendatud eesmärk tagada, et suure turupositsiooniga vahendusteenuse

osutajad kohtleksid veoettevõtjaid õiglaselt ning kuvaksid reisivõimalusi läbipaistvalt ja

mittediskrimineerivalt.

Ettepanek ei taga siiski praegusel kujul, et selle eesmärgid tegelikult saavutatakse. Määrus

reguleerib eelkõige MDMSides juba kättesaadavate piletitoodete kuvamist ning

teenuseosutajate ja veoettevõtjate vahel juba sõlmitavate ärilepingute tingimusi. Ettepanek ei

kohusta MDMS teenuseosutajat veoettevõtjaga ärilepingut sõlmima ega veoettevõtjat oma

piletitooteid MDMS teenuseosutajale kättesaadavaks tegema. Seetõttu ei taga määrus, et

reisijale muutuks eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimalused senisest rohkem leitavateks

ja ostetavateks. Samuti ei taga määrus, et tekiksid paremad võimalused uute mitmeliigiliste

broneerimis- ja piletimüügiteenuste arenguks. Arengute võimaldamiseks vajalikke tegevusi on

kirjeldatud põhjalikumalt järgnevas seisukohas.

Samal ajal kaasnevad määrusega liikmesriikidele uued rakendus- ja järelevalvekohustused.

Liikmesriik peab määrama riikliku täitevasutuse, andma sellele vajalikud volitused, tagama

piisavad ressursid ja pädevuse ning osalema liikmesriikide täitevasutuste koostöövõrgustikus.

Eestis on teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja ning ükski

olemasolev amet ei täida terviklikult määruses kavandatud järelevalveülesandeid. Seetõttu võib

määruse rakendamine kaasa tuua seadusandlikke muudatusi ja täiendavat haldus- ning

ressursikulu olukorras, kus Eestis on üks järelevalvatav turuosaline.

Eesti hinnangul peaks määrus võimaldama teha erandi riikliku täitevasutuse määramise

kohustusest juhul, kui liikmesriigis ei tegutse ühtegi määruse kohaldamisalasse kuuluvat

MDMS teenuseosutajat ning sellest tulenevalt puudub tegelik järelevalvevajadus. Sellises

olukorras ei ole põhjendatud nõuda liikmesriigilt püsiva järelevalvevõimekuse loomist.

Täitevasutuse määramise kohustus peaks tekkima siis, kui liikmesriigis tekivad määruse

kohaldamisalasse kuuluvad teenuseosutajad ja nendega koos tegelik järelevalvevajadus.

Lisaks ei ole ettepanekus piisavalt selgelt määratletud määrava asutuse (inglise keeles

designating authority) ja riikliku täitevasutuse (inglise keeles national enforcement body)

omavaheline suhe. Artiklis 4 kasutatakse märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutaja

määramise menetluses määrava asutuse mõistet, samas kuulub artikli 13 kohaselt vastavate

määramisotsuste tegemine riikliku täitevasutuse ülesannete hulka. Seetõttu tuleks määruses

üheselt täpsustada, kas tegemist võib olla sama asutusega ning kuidas nende ülesanded

omavahel suhestuvad. Eesti peab põhjendatuks lahendust, mille kohaselt võib sama asutus täita

mõlemat rolli, kui määruses sätestatud sõltumatuse ja muud nõuded on täidetud. See väldiks

paralleelsete pädevuste ja põhjendamatu täiendava halduskoormuse tekkimist.

Eesti hinnangul peab ELi tasandi sekkumisest saadav kasu olema vastavuses ettevõtjatele ja

liikmesriikidele tekkiva koormusega. Kui määrusega luuakse uus järelevalveraamistik, peab see

samal ajal andma piisava panuse mitmeliigilise piletituru tegelikku arengusse. Samuti peab

liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus olema seotud tegeliku järelevalvevajadusega.

Järelevalveraamistiku ülesehitus peab olema selge, lihtne ning vältima põhjendamatut

ülesannete dubleerimist eri asutuste vahel.

6.2 Eesti peab oluliseks, et määrus looks võimalused piletitoodete tegelikuks

kättesaadavuseks ning uute ja innovaatiliste mitmeliigiliste liikuvusteenuste arenguks.

Selleks toetame eri transpordiliikide ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja

tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis lihtsustaksid piletitoodete ja nende müügiks

vajaliku teabe vahetamist veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutajate vahel ning

võimaldaksid veoettevõtjatel teha oma piletitooted lihtsamalt kättesaadavaks erinevate

MDMS teenuseosutajate kaudu, sealhulgas piiriüleselt.

Selgitus: Ettepanekukohane neutraalse kuvamise nõue saab parandada reisijale pakutava teabe

läbipaistvust üksnes nende piletitoodete puhul, millele MDMS teenuseosutajal juba on

juurdepääs. Kui uuel teenuseosutajal puudub võimalus saada veoettevõtja piletitoodetele ja

nende müügiks vajalikule teabele juurdepääsu, ei kõrvalda neutraalse kuvamise nõue olulist

turule sisenemise tõket. Seetõttu on Eesti hinnangul oluline, et määrus looks paremad tehnilised

eeldused piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe laiemaks kättesaadavuseks.

Mitmeliigiliste reisiteenuste tegeliku arengu toetamiseks tuleks luua võimalused piletitoodete,

nende hindade ja saadavuse ning piletitoodete broneerimiseks ja müügiks vajaliku teabe

koostalitlusvõimeliseks vahetamiseks. Piletitoodete andmed ja nende müügiks vajalik teave

pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, mistõttu on oluline, et veoettevõtjad saaksid teha selle teabe

MDMS teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. Ühtsete tehniliste standardite,

andmemudelite ja liideste kasutamine vähendaks vajadust luua iga veoettevõtja ja MDMS

teenuseosutaja vahel erilahendusi, alandaks uute teenuste turule sisenemise kulusid ning

parandaks eri transpordiliikide süsteemide koostalitlusvõimet. ELi-üleste ühtsete standardite

kasutamine vähendaks ka veoettevõtjate vajadust kohandada piletitoodete andmeid ja tehnilisi

lahendusi iga teenuseosutaja nõuetele eraldi ning võimaldaks samu piletitooteid lihtsamini

pakkuda erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Ühtsete

standardite kasutamine võimaldaks seega ühelt poolt vähendada veoettevõtjate liidestumis- ja

arenduskulusid ning teiselt poolt lihtsustada MDMS teenuseosutajate juurdepääsu eri

veoettevõtjate piletitoodete müügiks vajalikule teabele.

Standardiseeritud andmevahetus loob siiski üksnes tehnilise eelduse piletitoodete laiemaks

kättesaadavuseks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste eesmärk

peaks olema muuta veoettevõtjatele oma piletitoodete eri müügikanalites kättesaadavaks

tegemine võimalikult lihtsaks ning vähendada vajadust töötada iga MDMS teenuseosutajaga

liidestumiseks välja eraldiseisev tehniline lahendus. See võib suurendada veoettevõtjate

valmisolekut pakkuda oma piletitooteid erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu ning luua

paremad eeldused uute mitmeliigiliste ja piiriüleste piletimüügiteenuste arenguks. Sellega

luuakse võimalus liidestuda erinevate teenuseosutajatega lihtsamalt ja väiksemate täiendavate

arendustega.

Sarnast eesmärki toetab ka komisjon määruse ettepanek (2023) 44314, mis käsitleb rongipiletite

ja- reiside müüki ning mille eesmärk on muu hulgas parandada rongipiletite ja reisiteabe

kättesaadavust sõltumatutele piletimüüjatele ja mitmeliigiliste liikuvusteenuste osutajale.

Selline juurdepääs võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate

valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki. Eesti

peab oluliseks, et rongipiletite müüki ja mitmeliigilisi piletimüügiteenuseid käsitlevad

regulatsioonid oleksid omavahel kooskõlas ning nendes sätestatud piletitoodetele juurdepääsu

põhimõtted ei oleks omavahel vastuolus.

Eesti seisukoha eesmärk ei ole selles etapis kehtestada veoettevõtjatele üldist kohustust teha

oma piletitooted kõigile MDMS teenuseosutajatele müügiks või vahendamiseks

kättesaadavaks. Oluline on luua ELi tasandil ühtsed tehnilised lähtekohad, mille alusel oleks

võimalik piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe vahetamine eri süsteemide vahel ning

mida veoettevõtjad saaksid arvestada oma piletimüügisüsteemide arendamisel ja uuendamisel.

See annaks veoettevõtjatele suurema kindluse ja tehnilise selguse tulevaste investeeringute

kavandamisel ning vähendaks riski, et juba tehtud arendusi tuleb hiljem uute nõuete tõttu ümber

teha.

Ühiste andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste võimalikult varajane

määratlemine annaks veoettevõtjatele selgema teadmise sellest, milliste tehniliste lahendustega

tuleb arvestada. See võimaldaks veoettevõtjatel võtta koostalitlusvõime nõudeid arvesse juba

uute piletimüügisüsteemide hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel või muude

kavandatud IT-arenduste tegemisel. Nii oleks võimalik vajalikud tehnilised lahendused

kasutusele võtta järk-järgult koos süsteemide tavapärase arendamisega ning vältida hilisemaid

eraldiseisvaid ja kulukaid ümberarendusi.

Ühiste tehniliste nõuete eesmärk oleks luua valmisolek ja tehniline võimekus piletitoodete

laiemaks kättesaadavaks tegemiseks ning lihtsustada tulevikus eri piletimüügi- ja

liikuvusteenustega liidestumist. Samuti peab veoettevõtjatele jääma piisav võimalus kujundada

oma müügikanaleid ja ärimudeleid ning otsustada, milliste kanalite kaudu ja millistel ärilistel

tingimustel oma piletitooteid pakkuda. Nõuete kujundamisel tuleks seetõttu tagada piisav

üleminekuaeg ning võimalus arvestada veoettevõtjate olemasolevate süsteemide

arendustsükleid, tehnilist valmisolekut ja kavandatud investeeringuid.

14 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb raudteetaristu

läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010. – EUR-Lex - 52023PC0443 - ET - EUR-Lex.

6.3 Eesti peab oluliseks, et täitevasutuse poolt kaebuste lahendamine sobitud Eesti

õiguskorraga.

Selgitus: Ettepaneku artikli 12 kohaselt määrab liikmesriik täitevasutuse, kes vastutab määruse

täitmise eest. Täitevasutuse ülesanneteks on artikli 13 kohaselt muuhulgas teadlikkuse

suurendamine määruses sätestatud õiguste ja kohustuste osas, märkimisväärset turuosa omavate

MDMS teenuseosutajate nimetamine, järelevalve teostamine määruse järgimise üle, meetmete

võtmine, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine, väidetavate rikkumiste kohta esitatud

kaebuste menetlemine, määruse rikkumise korral karistuste määramine ning koostöö tegemine

teiste liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoniga.

Eesti hinnangul on oluline, et täitevasutuse poolt artikli 13 lõike 1 punkti d mõttes kaebuste

lahendamine sobitub Eesti õiguskorraga. Ettepaneku artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt

kaebuste menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud

MDMS teenuseosutajatele, ärikasutajatele15 ning veoettevõtjatele määruse rikkumise kohta või

kui nad leiavad, et neid on koheldud ebaõiglaselt, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud.

Samuti on kaebuste esitamine võimaldatud ühistranspordiametitele, kes leiavad, et MDMS

teenuseosutaja on rikkunud oma artiklist 10 tulenevalt ühistranspordiametiga andmete jagamise

kohustust. Tarbijate poolt kaebuste esitamist ettepanekus reguleeritud ei ole.

Ettepaneku artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast

muu hulgas, kui liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles

remedy). Õiguskaitsevahend on eelkõige tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev

võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7

nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine võib olla alternatiiv kohtumenetlusele

tsiviilvaidluste korral.

Vastavalt PS §-le 146 ei saa Eesti aga toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et

need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste

lahendamise kohta. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Põhiseaduse

juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuande16 kohaselt on õigusemõistmine materiaalses

mõttes õigusnormide rakendamise kaudu lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega

reguleeritud menetluse käigus erapooletu riikliku organi poolt. Tsiviilasjade kohtuväliste

vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi kohaselt on kohtuvälistes tsiviilvaidlustes

siduvaid otsuseid tegevate organite pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav. Samuti tuleks

analüüsi kohaselt sellist pädevuse laiendamist vältida. Eeltoodule tuginedes olenemata sellest,

milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti toetada täitevasutuse pädevuste

laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu asemel siduvate otsuste tegemist.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse

kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka

15 Ärikasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames, kasutades B2B MDMS

teenust, sh tellimuse kaudu kõnealuse MDMS teenuseosutajaga sõlmitud ärilepingu alusel, et reserveerida kliendi

nimel veotooteid. Tegemist on näiteks reisibüroode ja reisikorraldajatega. 16 Justiits- ja Digiministeerium. Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne:

Põhiseaduse 13. peatükk „Kohus“. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-

10/P%C3%B5hiseaduse%2013.%20peat%C3%BCkk%2C%20Kohus.pdf.

B2B MDMS teenuseosutajate ja ärikasutajate vahelised suhted on reguleeritud lepingutega.

Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste lahendamist,

muu hulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb. See

tähendab, et vaidluste tekkimise korral on tõenäolisem, et lepingupooled pöörduvad

kokkulepitud vaidluste lahendamise instantsi poole.

Järelevalve osas teeb Eestis Konkurentsiamet juba riiklikku järelevalvet muuhulgas

konkurentsi, raudtee ja sadama valdkondades. Justiitsministri 19. augusti 2015 määruse nr 27

„Konkurentsiameti põhimäärus“ § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt täidab Konkurentsiamet ülesandeid

konkurentsivaldkonnas, aga tegeleb ka sadamate osas kaebuste lahendamisega, samuti ka

raudtee osas tegevuslubade väljastamise, konkurentsiolukorra jälgimise ning ebaõiglase

kohtlemise kõrvaldamisega. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse ülesanded

teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse määramiseks.

6.4 Eesti toetab reisivõimaluste läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kuvamist, kuid

peab oluliseks säilitada MDMS teenuseosutajatele võimalus kasutada tasulist esiletõstmist

ja muid õiguspäraseid ärimudeleid. Tasuliselt esile tõstetud sisu peab olema kasutajale

selgelt ja üheselt eristatav ning selle kuvamine ei tohi olla eksitav.

Selgitus: Reisijal peab olema võimalik aru saada, milliste kriteeriumide alusel reisivõimalusi

järjestatakse ning kas konkreetne pakkumine on esile tõstetud selle omaduste või veoettevõtjaga

sõlmitud tasulise kokkuleppe tõttu. Läbipaistvus aitab vältida olukorda, kus reisija peab

tasuliselt esile tõstetud pakkumist objektiivse võrdluse tulemusel parimaks pakkumiseks.

Samas on tasuline esiletõstmine digitaalsete vahendusteenuste tavapärane ärimudeli osa ning

selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi teenuse arendamiseks ja

tulu teenimiseks. Määruse eesmärki on võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega,

eelkõige nõudes tasulise sisu selget tähistamist ning tagades kasutajale võimaluse eristada

tasulisi tulemusi neutraalselt järjestatud reisivõimalustest. Regulatsioon peaks keskenduma

läbipaistvusele ja kasutaja eksitamise vältimisele, mitte põhjendamatult piirama õiguspäraseid

ärimudeleid.

6.5 Eesti peab oluliseks, et MDMS teenuseosutajatele seatavad andmete jagamise

kohustused oleksid selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning

tagaksid ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete

esitamise kohustus peab piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba

olemasolevate andmetega ning vältima põhjendamatut halduskoormust.

Selgitus: Ettepanek näeb ette nii turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamist kui ka

võimalust nõuda MDMS teenuseosutajatelt reisijate mahu kohta koondatud ja anonüümitud

andmeid avaliku transpordi ja säästva liikuvuse poliitika kujundamiseks. Selliste andmete

kasutamine võib anda avalikule sektorile täiendavat teavet transpordisüsteemi planeerimiseks,

kuid andmete esitamise kohustus peab olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.

Eelkõige peab olema selge, milliseid andmeid, millistel eesmärkidel ja kui sageli võib nõuda

ning kuidas hüvitatakse nende esitamisega kaasnevad mõistlikud kulud. Väiksematel turgudel

võib ka koondatud andmetest olla teatud juhtudel võimalik tuletada äriliselt tundlikku teavet,

mistõttu tuleb tagada piisav ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse.

Avalikule sektorile andmete jagamist käsitlevate sätete kujundamisel tuleb arvestada ka

liikmesriikide avalikku teavet käsitleva õigusega. Eestis muutub avalikku ülesannet täites

asutuse valdusesse saadud teave üldjuhul avalikuks teabeks ning sellele juurdepääsu piiramine

peab olema seaduses sätestatud, põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu peavad määruses

sätestatud andmete kasutamise ja avaldamise piirangud olema selged ning liikmesriikide

õiguskorraga rakendatavad.

Eesti toetab üksnes selliseid MDMS teenuseosutajatele seatavaid andmete jagamise kohustusi,

mis on selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning tagavad ärisaladuse ja

konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete esitamise kohustus peab

piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba olemasolevate andmetega ning

vältima põhjendamatut halduskoormust.

6.6 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale enne ostu

tegemist selgelt ja arusaadavalt teada, millised ettevõtjad vastutavad reisi erinevate osade

eest ning kelle poole tuleb teenuse häire või osutamata jäämise korral pöörduda.

Selgitus: Mitmeliigilise reisi ostmise lihtsustamine võib suurendada selliste reiside kasutamist,

kuid mitme veoettevõtja ja vahendaja osalemisel võib reisija jaoks muutuda keerulisemaks aru

saada, kes vastutab hilinemise, tühistamise või muu teenuse häire korral. Reisija ei peaks oma

õiguste kasutamiseks ise välja selgitama veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutaja omavahelist

vastutuse jaotust.

Seetõttu peab broneerimisprotsessis olema reisijale selgelt esitatud, kas ja millises ulatuses

vastutab konkreetne veoettevõtja või MDMS teenuseosutaja ning milline on reisija jaoks

asjakohane kontaktpunkt. Selline läbipaistvus suurendab õigusselgust ja võimaldab reisijal oma

õigusi praktikas tõhusamalt kasutada. Määruses tuleks vajaduse korral täpsustada selle suhe

teiste reisijate õigusi reguleerivate ELi õigusaktidega või teha neile selge viide, et vältida

kattuva või vastuolulise vastutusraamistiku tekkimist.

6.7 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale kättesaadav

terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, sealhulgas puudega ja

piiratud liikumisvõimega inimestele vajalike teenuste, abiteenuste, taristu ning võimalike

piirangute kohta.

Selgitus: Ettepanekus on reisivõimaluste järjestamise ühe kriteeriumina ette nähtud teenuse

ligipääsetavus puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek piisavalt

selgelt ette, milline ligipääsetavust puudutav teave peab olema MDMS teenuseosutajale

kättesaadav ja reisijale kuvatud. Mitmeliigilise reisi puhul on oluline, et reisija saaks juba enne

pileti ostmist hinnata kogu reisi sobivust oma vajadustele, sealhulgas peatuste, jaamade ja

ümberistumiskohtade ligipääsetavust, abiteenuste olemasolu ning võimalikke piiranguid.

Üksiku reisiosa ligipääsetavus ei pruugi tagada kogu mitmeliigilise reisi läbitavust. Seetõttu

peaks reisijale olema kättesaadav terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta.

Sellise teabe parem kättesaadavus võib suurendada puudega ja piiratud liikumisvõimega

inimeste võimalusi iseseisvalt reise planeerida ja kasutada mitmeliigilisi transporditeenuseid.

Samas võivad täiendavad nõuded kaasa tuua veoettevõtjatele ning MDMS teenuseosutajatele

vajaduse koguda ja edastada ligipääsetavust käsitlevaid andmeid ning teha selleks vajalikke IT-

arendusi. Nõuete mõju sõltub muu hulgas sellest, millised ligipääsetavust käsitlevad andmed

on asjaomastel osapooltel juba olemas, millisel kujul neid kogutakse ning kui suures ulatuses

oleks vaja uusi andmeid luua või olemasolevaid andmeid täiendada. Seetõttu tuleb nõuete

kujundamisel arvestada olemasolevate andmete ja infosüsteemidega ning tagada, et andmete

esitamise kohustuse ulatus vastaks tegelikule vajadusele ega tooks kaasa põhjendamatut haldus-

või arenduskoormust.

7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohad on kooskõlastatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, Justiits- ja

Digiministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seisukohtade

koostamisse kaasatud huvigruppide nimekirja ja neilt saadud sisendi leiab lisadest 3 ja 4.

Lisa 4. Huvigrupid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Konkurentsiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Elron (AS Eesti Liinirongid) [email protected]

Eesti Raudtee [email protected]

Eesti Maanteetranspordi Liit [email protected]

MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]

ITS Estonia [email protected]

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda [email protected]

Ühistranspordi keskused [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

TS Laevad OÜ [email protected]

AS Kihnu Veeteed [email protected]

Tuule Liinid OÜ [email protected]

Eesti Lennundusklaster [email protected]

Ridango AS [email protected]

Mootorgrupp AS [email protected]; [email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

17.09.2026 nr 1-5/26/3483

Vabariigi Valitsuse 01.10 istungile Eesti seisukohad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr

80/2009.

Edastame Vabariigi Valitsuse XX.09.2026 istungiks Kliimaministeeriumi poolt koostatud Eesti

seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri

3. Kaasamistabel 4. Huvigrupid

Enriko Laanemäe, 6272330

[email protected]