| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01810-1 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 18.09.2026 |
| Liik | Riigikogu liikme arupärimine, kirjalik küsimus |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-1 Riigikogu liikmete arupärimised ja kirjalikud küsimused Vabariigi Valitsusele ja ministritele ning nendega seotud kirjavahetus/7-1.1 Riigikogu liikmete arupärimised Vabariigi Valitsusele ja ministritele ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
fl RIIOIKOGU
Karmen Joller 14.09.2026
Sotsiaalminister
Arupärimine arstiabi kättesaadavuse kohta
Austatud sotsiaalminister
28. augustil kiitis Tervisekassa noukogu beaks järgmise aasta eelarve projekti fling noukogu
esimehena töite esile, et järgmiste aastate eesmärk on tervisekassa finantskriisist välja tuua, nii
et 2030. aastaks jöutaks eelarvetasakaalu vOi isegi Ulejaagini. Avalikes sönumites valja oeldud
reformid, kvaliteedi rahastamine, digilahendusedja Al on kabtiemata vajalikud, aga eksperdid
ja tervishoiutootajad on oma kommentaarides nentinud, et ilmselt saavutatakse ulejaak
tervishoiuteenuste kattesaadavuse arvelt.
Eesti jääb oma tervisekuludelt maha ELi riikidest, kellega end vordleme, kuid omaosaluses
uletame teisi, katmata ravivajadus on Eestis korge, rahvastik vananeb ja ootused kasvavad.
Sellises olukorras on tervishoiuteenuste kattesaadavuse vahendamine ilmselt pikaajalise
möjuga tooturul osalemisele ja majandusele.
Lahtudes eelnevast, palume Teil vastata Riigikogu kodu- ja toökorra seaduse § 139 alusel
jargmistele kusimustele:
1) Et Oige ravi mäarata, peab panema Oige diagnoosi. Tervisekassa ci ole finantskriisis,
millest tuleks karpides ulejaaki jOuda. Lahendus ei ole paar kokkuhoiuaastat, et nulli
saada, vaid otsus, kuidas stabiilselt, prognoositavalt ja pikaajaliselt inimeste
ravivajadust rahastada. Millised on Teie pakutud pikaajalised lahendused tervishoiu
rahastamiseks, et katta inimeste ravivajadus tulevikus? Millal valitsus neid arutab?
2) Eelarvestamise pOhimOtte on olnud, et prognoosis voetakse arvesse juba seadustatud
muudatusi. Kui tervishoius plaanitakse reforme, olgu siis rehabilitatsiooniteenuste
reform vöi sotsiaal- ja tervisehoiuteenuste integreerimine, siis molemaga kaib kaasas
seadusemuudatuste pakett. Nii nagu valmisprogrammide voi koalitsioonilepingu pohjal
ci vOeta riigi eelarvestrateegias arvesse maksumuudatuste plaane, vaid ainult seaduseks
saanud muudatused, nii peaks olema ka tervisekassa puhul. Eriti kuna tervisekassa ise
neid reforme joustada ci saa, seaduste edenemine ei ole nende kontrolli all. Milliseid
ArupflrimiuO RIIGIKOGU Lossi plats la. T. +372 631 6331 riigikogu.ee
OI 1Z€ J lol-2 15165, TaUlim F. +372 631 6334
RIIGIKOGI)
reforme ja muudatusi fling kui suure eelarvemojuga on arvestatud Tervisekassa
finantsprognoosi puhul?
3) Tervishoiutootajate palkade alammaarad Iepitakse kokku kollektiivlepiflgu
Iabiraakimistel ametiUhingute ja tboandjate vahel, kuid utlesite välja, et 1. aprilli 2027
asemel votab Tervisekassa palgatousu hinnakomponendis arvesse 1. jaanuarist 2028.
Kas see Ofi suurns kollektiivlabiräakijatele, et palk 1. aprillist ei töuse? Voi on see infoks
haiglatele, et Tervisekassa arvestab palgatousu teenuste hindadesse tiheksakuise
hiliriemisegaja seni tuleb palgatousu katteks kusagilt ise raha leida? Millised on haiglate
vöimalused seda teha?
4) Sajandi alguse trend oil Eestist lahkuda Soome, nuud haiglavorgu arengukava haigiast
Iahkuda erakliinikusse, kuid tervishoiuteeflust ei saa osutada ilma tervishoiutOotajateta.
Paigatous pidurdas omal ajal valjarande ning arusaadavalt on tervishoiutootajatel ootus
paigatousuks, kui rahandusministeerium prognoosib jargmiste aastate keskmise palga
kasvuks 4,2-5.6%. Kelle huve teenib avaliku tervishoiuteenuse osutamise öönestamine
ja tervishoiutootajate paigatöusu osas ebakindluse loomine?
5) Tervisekassa on aastaid prognoosinud tervishoiuteenuste vajadust ja sihiks on olnud
kattesaadavuse parandamine. Tegelikult on joutud rahastada 93-96% vajalikust
teenusemahust. Kui paiju paraneb kattesaadavusjargmistei aastatel ehk millise vajaduse
katmise määraga arvestatakse eeiarves?
6) Tervisekassa eelarve tasakaalu surumine paneb küsimargi alla olemasolevate teenuste
osutamise senises mahus, aga milirne Ofi plaan ravivoimaluste parandamisega: naiteks
vahi esmasjuhtude arv kasvah, ravivoimalused laienevad, kas need jouavad ka Eesti
patsientideni? Immunoproffllakiika ekspertkomisjon kiitis heaks pneumokokk
infektsioonivastase vaktsiini lisarnise immuniseerimiskavasse (viimasena ELi
iiikmesriikide huigas) - kas selleks on raha? Vaimse tervise teenuste, palliatiivravi ja
mitmete teenuste vajadus uletab pakkumist - kas on plaanis kattesaadavust parandada?
Lugupidamisega
‘cd ‘&/,4
Lfrc ?IkLL /
LL
444< I
-7’I
Lp hr Keit Kasemets .09.2026 nr 2-2/15-1072
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan 12 Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kahel lehel