ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.6.2026 COM(2026) 504 final

ANNEXES 1 to 7

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

{SEC(2026) 504 final} - {SWD(2026) 504 final} - {SWD(2026) 505 final}

ET 1 ET

I LISA. Euroopa kiibialgatus 2.0: algatuse raames toimuvad meetmed

Euroopa kiibialgatus 2.0: meetmete tehniline kirjeldus. Meetmete ulatus

Kui see on asjakohane, rakendatakse Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toetatavaid meetmeid kooskõlas järgmiste tehniliste kirjeldustega.

1. Integreeritud pooljuhitehnoloogia projekteerimisvõimekus

Taust

Euroopa kiibialgatusega 2.0 soodustatakse pooljuhitehnoloogia ulatusliku uuendusliku projekteerimisvõimekuse loomist, võttes kasutusele kogu liidus kättesaadava pilvepõhise projekteerimisplatvormi. Projekteerimisplatvorm koosneb uuenduslikest projekteerimisrajatistest, kus on laiendatud teegid ja töövahendid ning mis hõlmavad suurt hulka olemasolevaid ja uusi tehnoloogialahendusi (sealhulgas selline kujunemisjärgus tehnoloogia nagu integreeritud fotoonika, kvanttehnoloogia ja tehisintellekti-/neuromorfne tehnoloogia). Koos olemasolevate elektroonika raalprojekteerimise vahenditega võimaldab see välja töötada uuenduslikke komponente ja uusi süsteemikontseptsioone ning demonstreerida põhifunktsioone, nagu uued lähenemisviisid suurele jõudlusele, väikesele energiatarbele, turvalisusele ning uutele 3D- ja heterogeensetele süsteemiarhitektuuridele.

Platvorm on Euroopa kiibialgatuse 2.0 strateegiline keskne element ja kujutab enesest ühtset kontaktpunkti, mis toetab kasutajaid alates projekteerimisest kuni prototüüpimise ja tootmiseni ning kus on koos teadusuuringud, haridus ja tööstus. Selle lõppeesmärk on anda hoogu liidu tootmisvabade (fabless) idufirmade uuele põlvkonnale. Need ettevõtjad osalevad uuenduslike kiipide arendamises liidu tööstuskasutajate jaoks, maksimeerivad pooljuhtide väärtusahela pakutavat väärtust, on kiiresti kasvavate turgude innovatsioonimootorid ja vähendavad liidu sõltuvust välismaistest projekteerimisökosüsteemidest.

Hetkeseis

2026. aasta mai seisuga on algatusel hulgaliselt eri osalisi, sealhulgas platvormi koordineerimisrühm,1 projekteerimise tugirühmad,2 pilvteenuse osutajad, elektroonika raalprojekteerimise (edaspidi „EDA“) lahenduste müüjad ja intellektuaalomandi pakkujad. Projekteerimisplatvorm võetakse kasutusele järk-järgult: kõigepealt valiti platvormi koordineerimisrühm, kes tegeleb platvormi käitamise, keskse pilvetaristu majutamise ja kasutajatoe teenuste koordineerimisega. Samuti on valitud projekteerimise tugirühmad, kes pakuvad kasutajatele nende vajadustele kohandatud igakülgset tuge kogu kiibiarendusprotsessi vältel. Valitud on töövõtja keskse pilvetaristu jaoks, mis majutab intellektuaalomandit, katseliini protsessi projekteerimise komplekte ja avatud lähtekoodiga EDA-vahendeid.

1Platvormi koordineerimisrühm tegeleb projekteerimisplatvormi virtuaalse taristu ja kesksete teenuste majutamisega, koordineerib juurdepääsu mitmesugustele töövahenditele, varadele ja teenustele ning abistab Kiipide Ühisettevõtet pilveplatvormi hankimisel.

2Projekteerimise tugirühmad aitavad kasutajatel luua ja kohandada projekteerimiskeskkondi ja -vooge ning võtta pilvkeskkonnas kasutusele elektroonika raalprojekteerimise vahendeid.

ET 2 ET

Käimas on läbirääkimised peamiste EDA-vahendite pakkujate valimiseks ja protsessi kaasamiseks. Läbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2026. aasta sügiseks. Esimesed täiemahulised rajatised võetakse eeldatavalt kasutusele 2026. aasta lõpuks.

Projekteerimisplatvormi täiendatakse muude meetmetega, et arendada projekteerimisega seotud pädevust liidus. Nende hulgas on toetuste määramine platvormi kasutavatele idufirmadele ja VKEdele ning tugi avatud lähtekoodiga EDA-vahendite arendamiseks ja EUROPRACTICE’i teenustele, mille kaudu pakutakse enam kui 600 Euroopa ülikoolile koolituse otstarbel nominaalhinnaga juurdepääsu EDA-vahenditele, samuti tootmisvõimaluste kättesaadavaks tegemist juhtivates pooljuhitehastes.

Tulevikuväljavaated

Projekteerimisplatvormile lisatakse pidevalt uusi projekteerimisvõimalusi, integreerides sellesse pidevalt üha rohkem tehnoloogialahendusi ja projekte. Nende seas võivad olla avatud lähtekoodiga protsessoriarhitektuurid ja muud uuenduslikud arhitektuurid, kiibikud, programmeeritavad kiibid ning uut tüüpi mälu, protsessorid, kiirendid või väikese võimsusega kiibid.

Platvormi integreeritakse ka fotoonika ja kvantkiipide intellektuaalomand, teegid ja raalprojekteerimise vahendid, moodustades täielikult integreeritud süsteemilahenduse (vt ka punktid 3 ja 5 allpool). Samuti integreeritakse Euroopa kiibialgatuse 2.0 peamiste katseliinide protsessi projekteerimise komplektid, aga ka tööstuslike tootmisrajatiste (nende eelneval nõusolekul) protsessi projekteerimise komplektid, et hõlbustada kasutusvalmis kiipide projekteerimist sellistel katseliinidel ja sellistes tööstusrajatistes.

Platvorm pakub oma teenuseid pilve kaudu, võimaldades kõigile kogukonna liikmetele maksimaalse kättesaadavuse ja avatuse, kuna selle raames ühendatakse võrgustikuks kõigi liikmesriikide olemasolevad ja uued projekteerimiskeskused. Eelkõige pakub platvorm tuge idu- ja kasvufirmadele ning VKEdele. See laiendab liidu pooljuhiökosüsteemi, tehes koostööd eri turusektorite, näiteks tervishoiu, liikuvuse, energeetika, telekommunikatsiooni, julgeoleku, kaitse ja kosmosevaldkonnaga. Rohkem tähelepanu pööratakse platvormil projekteeritud ja juhtivates sektorites kasutusele võetud uuenduslike komponentide tööstuslikku tootmisesse laskmisele.

2. Katseliinid uuendusliku tootmise ettevalmistamiseks, testimiseks ja valideerimiseks

Taust

Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse tootmiseks, testimiseks ja valideerimiseks kasutatavaid katseliine, et vähendada laboris väljatöötamise ja tootmise vahelist lõhet sellise kõrgetasemelise pooljuhitehnoloogia puhul nagu jõuelektroonika arhitektuurid ja materjalid, neuromorfsed ja sisseehitatud tehisintellektikiibid, integreeritud fotoonika ning grafeenil ja muudel kahemõõtmelistel materjalidel põhinevad tehnoloogialahendused, mis integreerivad elektroonikat ja mikrovedelikundust heterogeensetes süsteemides.

Hetkeseis

2026. aasta mai seisuga tegutseb vähemal või rohkemal määral viis katseliini ning nende suutlikkuse ja võimsuse suurendamiseks lisatakse üha rohkem seadmeid, masinaid ja tööriistu. Katseliinide jaoks valiti tehnoloogiavaldkonnad vastavalt sellele, millised on kõige

ET 3 ET

suuremad pooljuhte puudutavad lüngad liidus, tuginedes samal ajal olemasolevatele tugevatele külgedele, et tagada pikaajaline konkurentsivõime, varustuskindlus ja tööstuse vastupanuvõime. Viis katseliini on järgmised:

 alla 2 nm loogika aitab kindlustada liidu positsiooni tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötlust, andmekeskusi ja järgmise põlvkonna sidet toetavate kõrgtehnoloogiliste sõlmede valdkonnas;

 FD-SOI katseliin kasutab ära võimalusi valdkonnas, kus liidul on juba juhtpositsioon, pakkudes väikese energiatarbega ja suure töökindlusega kiipe autotööstusele, liikuvusele, tööstusautomaatikale ja esemevõrgule;

 täiustatud pakendamine (advanced packaging) ja heterogeenne integratsioon (heterogenous integration): selle katseliini puhul lähtutakse tähelepanekust, et jõudluse edasine suurendamine sõltub süsteemitasandi integratsioonist; pakendamise valdkonnas on liit strateegiliselt nõrgal positsioonil, kuid samas on tal suur võimalus haarata juhtpositsioon kiibikute, 3D-virnastamise ning loogika, mälu, andurtehnoloogia ja ühenduvuse kaasintegreerimise valdkonnas;

 laia keelutsooniga materjalide (näiteks ränikarbiid ja galliumnitriid) katseliini puhul tuginetakse liidu tugevatele külgedele jõuelektroonika valdkonnas; need materjalid on elulise tähtsusega energiapöörde, elektromobiilsuse, taastuvenergiataristu ja tõhusate tööstussüsteemide seisukohast;

 fotoonilised integraallülitused, mis on üha olulisemad suurt ribalaiust nõudva ja väikese energiatarbega andmeedastuse, andurtehnoloogia ja arenenud andmetöötlusarhitektuuride jaoks telekommunikatsiooni valdkonnas ja andmekeskustes.

Peale selle on väljatöötamis- ja valmistusetappe toetavate kiirendite (Lab to Fab Accelerators) eesmärk tagada katseliinidel väljatöötatud tehnoloogia – eelkõige täiustatud pakendamise ja heterogeense integratsiooniga seotud tehnoloogia – kiire kasutuselevõtt ELi tööstuses.

Tulevikuväljavaated

Katseliinid võimaldavad ka edaspidi avatud ja kergesti kättesaadaval viisil katsetada, testida ja valideerida intellektuaalomandiplokkide, virtuaalsete prototüüpide, uute tehniliste lahenduste ja uudsete integreeritud heterogeensete süsteemide toimimist, sealhulgas protsessi projekteerimise komplektide abil. Nende protsessi projekteerimise komplektid integreeritakse projekteerimisplatvormi, et toetada projekteerimise ja (virtuaalse) prototüüpimise projektide elluviimist.

Töös olevate katseliinide puhul keskendutakse üha enam katseliinidel käideldava tehnoloogia tööstuslikku tootmisesse laskmisele ja kasutuselevõtule, et toetada liidu pooljuhiökosüsteemi.

Toetada võidakse uusi katseliine või katseliinide uuendamist, et tegeleda uute küsimustega, nagu energiatõhusad tehisintellektikiibid, selline tipptehnoloogia nagu CFET-seadmed ja monoliitsed 3D-integraallülitused, mis tagavad suurema jõudluse ja väiksema energiatarbe, ning ferroelektrilised mälud, takistusmälud ja elektrilaenguid kasutavad mälud, mis võimaldavad teha toiminguid ülikiirelt ja üliväikese energiatarbega.

Lisaks võidakse toetada uusi või uuendatud katseplatvorme, kus kombineeritakse ja integreeritakse erinevaid uuenduslikke tehnoloogialahendusi või tooteid uute seadmete väljatöötamiseks ja valideerimiseks peamistes rakendustes ja kasutavates tööstusharudes. Näitena võib tuua nutiprillidega seotud miniaturiseerimise, täiustatud optika ja laserprojektsiooni tehnoloogia katsestendi. Katsestendid aitavad tuvastada riske, veenduda

ET 4 ET

toimivuses ja tagada teostatavuse tegelikes tingimustes enne täieulatuslikku tööstuslikku kasutuselevõttu.

3. Kvantkiipide alane kõrgtehnoloogiline ja insenertehniline võimekus

Taust

Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse kvantkiipide ja nendega seotud tehnoloogia, sealhulgas pooljuhtmaterjalidel põhineva või fotoonikaga integreeritud tehnoloogia arendamist. Sihtotstarbeliste meetmete hulgas on kvantkiipide teegid, kvantkiipide ehitamise katseliinid ning rajatised katseliinidel toodetud kvantkiipide testimiseks ja valideerimiseks. Nende eesmärk on tagada liidu teadlastele, idufirmadele ja tööstusele juurdepääs rajatistele, kus on olemas võimekus peamiste kvantkiibitehnoloogia lahenduste tootmiseks ja valideerimiseks.

Hetkeseis

2026. aasta mai seisuga on loodud kuus kvantkiipide katseliini, üks liidu iga juhtiva tehnoloogiaplatvormi kohta: ülijuhtivad, fotoonilised ning spinntehnoloogial, teemanttehnoloogial, neutraalse aatomi tehnoloogial ja lõksus iooni (trapped-ion) tehnoloogial põhinevad kiibid. Projektides keskendutakse stabiilsete katsetasandi valmistusprotsesside loomisele, testimis- ja eksperimenteerimisrajatiste integreerimisele, varajase tööstuslikku tootmisesse laskmise tegevuskavade väljatöötamisele ja vundamendi rajamisele edasiseks laiendamiseks.

Katseliin Nimi Koordineerija

Ülijuhtivad kiibid SUPREME VTT (Soome)

Spinntehnoloogia SPINS IMEC (Belgia)

Fotoonilised kiibid P4Q Twente ülikool (Madalmaad)

Teemanttehnoloogia DIREQT CNR (Itaalia)

Neutraalse aatomi tehnoloogia

Q-PLANET PASCAL (Prantsusmaa)

Lõksus iooni tehnoloogia

CHAMP-ION SAL (Austria)

Peale selle võetakse meetmeid, et toetada üleeuroopalise kvantprojekteerimise kogukonna väljakujunemist kvantkiipide projekteerimise, simulatsioonide ning kontrolliteekide ja -vahendite ümber. Lisaks toetatakse progressi võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas elektroonika, krüogeenika, pakendamise ja liidestamise allsüsteeme, mis on ette nähtud peamiste kvantseadmete ettevalmistamiseks, kaitseks, kontrollimiseks, omavaheliseks ühendamiseks ja mõõtmiseks.

Tulevikuväljavaated

Ka edaspidi tegeletakse kvantkiipide kõrgtasemel tehnoloogilise ja insenertehnilise võimekuse realiseerimise ja arendamisega. See hõlmab projekteerimissuutlikkust,

ET 5 ET

kvantkiipide teeke, katseliine, testimis- ja eksperimenteerimisrajatisi ning progressi võimaldavat tehnoloogiat. Samuti toetatakse kõige kaugemas arenguetapis lahenduste esmakordset tööstuslikku tootmisesse laskmist. Toe pakkumisel eristatakse eri tehnoloogiaplatvorme. Kvantkiibitehnoloogia väljakujunemine soodustab tööstuslikku tootmisesse laskmist.

4. Pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustik ja oskuste arendamine

Taust

Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku toimimist. Nendes keskustes tehakse kindla korra kohaselt kättesaadavaks tehniline oskusteave, testimisrajatised ja nõustamisteenused ning võimaldatakse ettevõtjatel (eelkõige VKEdel ja idufirmadel) suurendada oma projekteerimissuutlikkust, katsetada uusi tehnoloogialahendusi ja arendada erioskusi. Pädevuskeskustel hakkab olema keskne roll pooljuhitehnoloogiaga seotud oskuste nappuse probleemi lahendamisel liidus.

Hetkeseis

2026. aasta mai seisuga on pädevuskeskused loodud kõigis liikmesriikides ja ka Norras. Peale selle töötati välja toetusmeede, et luua riiklikud pädevuskeskused ja koordineerida nende tööd. Toetusmeetme raames on moodustatud oskuste arendamise ja koolituse teemarühm, mis juhib pädevuskeskuste koostööd, et viia ellu algatusi õppe ja oskuste täiendamise vallas, töötada välja koolituspõhimõtted ning pakkuda erikoolitust ja juurdepääsu projekteerimisplatvormile ja katseliinidele.

Tulevikuväljavaated

Jätkuvalt toetatakse pooljuhtide pädevuskeskusi. Kavas on analüüsida võimalust luua uusi keskusi või muuta olemasolevate keskuste suunitlust vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Võimaluse korral süvendatakse pädevuskeskuste vahelist koostööd kogu võrgustikus. Lisaks suurendatakse pädevuskeskustes oskuste arendamiseks pakutavat tuge – selleks edendatakse koostööd kõrghariduse ja kutseõppe pakkujatega, tehakse tihedat koostööd oskuste pakti ja tööstusliidu oskustealase töörühmaga ning suurendatakse pooljuhtide sektori nähtavust ja atraktiivsust.

5. Fotooniliste integraallülituste tehnoloogia tipptasemel projekteerimise, prototüüpide loomise ja tööstusliku kasutuselevõtu võimekus

Taust

Euroopa kiibialgatuse selle uue komponendiga toetatakse fotooniliste integraallülituste ja nendega seotud tehnoloogia arendamist. Meetmete hulgas on teekide ja raalprojekteerimise vahendite väljatöötamine fotooniliste integraallülituste jaoks ning olemasolevate katseliinide tõhustamine ja/või uute katseliinide käivitamine fotooniliste integraallülituste prototüüpimiseks ja tootmiseks. Suurendatakse suutlikkust tootmistehnoloogia valdkonnas, sealhulgas mis puudutab koospakendamist ja heterogeenset integreerimist elektrooniliste kiipidega, tootmisseadmeid ja fotoonilistes integraallülitustes kasutatavate materjalide platvorme.

Hetkeseis

ET 6 ET

2026. aasta mai seisuga on kasutusele võetud fotooniliste integraallülituste katseliin. See katseliin pakub avatud juurdepääsuga valmistusteenuseid 14 asukohas ning hõlmab mitut platvormi fotoonilistele materjalidele alates ränist ja räninitriidist kuni indiumfosfiidini. Teenuste hulka kuuluvad kiibipartiide valmistamine, hübriidintegratsioon, pakendamine, testimine ja töökindluse kvalifitseerimine. Kavas on kasutada prototüüpe, nagu koospakendatud optika tehisintellekti andmekeskuste jaoks, lidariandurid, nähtava valguse mootorid liit-/virtuaalreaalsuse rakenduste jaoks ja programmeeritavad fotoonilised protsessorid. Katseliini kõrval töötatakse välja tipptasemel tööstuslikud fotoonikatehnoloogia prototüübid, et tõendada skaleeritavust, töökindlust ja integreerimisvalmidust.

Tulevikuväljavaated

Jätkuvalt toetatakse fotoonilisi integraallülitusi ja nendega seotud tehnoloogiat. See hõlmab projekteerimisvahendeid, projekteerimise andmekogusid, katseliine, näidisprojekte ja koolitusteenuseid. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa kiibialgatuse 2.0 kõnealuse komponendi raames välja töötatava tehnoloogia siirdele ja tööstuslikule kasutuselevõtule.

6. Kiibifondi tegevus idu- ja kasvufirmadele ning VKEdele juurdepääsu võimaldamiseks kapitalile

Taust

Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse eduka pooljuhi- ja kvanttehnoloogia innovatsiooni ökosüsteemi loomist, soodustades kapitali kättesaadavust idufirmadele, kasvufirmadele ja VKEdele, et nad saaksid oma äritegevust laiendada ja turuosa kestlikult suurendada.

Hetkeseis

Kiibifondi rakendatakse alates 2026. aasta maist kahe temaatilise investeerimisrahastu kaudu: Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahend Accelerator, mille raames pakutakse programmi „Euroopa Horisont“ rahastuse toel segarahastamist (toetused ja omakapitaliinvesteeringud) süvatehnoloogiaga tegelevatele suure riskiga idufirmadele, ning Euroopa Investeerimisfondi hallatav InvestEU fond programmi „Digitaalne Euroopa“ tagatisega, mis on ette nähtud vahendatud omakapitaliinvesteeringuteks alates algetapist kuni kasvuetapini. Rahastamisvahendile Accelerator eraldatud 300 miljoni euro suurune eelarve kasutati täies ulatuses ära vaid kahe aasta jooksul ning sellega toetatakse 24 äärmiselt innovaatilist idufirmat kokku 62 miljoni euroga toetuste kujul ja 238 miljoni euroga soovitatavate omakapitaliinvesteeringutena. Kiibifondi selles osas, mida toetatakse programmist „InvestEU“, on välja valitud neli finantspartnerit, kellega on allkirjastatud või kokku lepitud 68 miljoni euro ulatuses rahastamislepinguid, mille tulemusena on seni tehtud 116 miljoni euro ulatuses omakapitaliinvesteeringuid 31 ettevõttesse (alates algetapist kuni kasvuetapini).

Tulevikuväljavaated

Kuigi idufirmadele pööratakse tähelepanu ka edaspidi, pannakse rohkem rõhku kasvufirmadele ja hilisema etapi rahastamisele. Euroopa kasvufirmade fondist eraldatakse üha enam märkimisväärses summas rahalisi vahendeid süvatehnoloogia kasvufirmadele, võimendades täiendavat erasektori riskikapitali.

7. Suured ülesanded

ET 7 ET

Taust

Euroopa kiibialgatuse 2.0 selle uue komponendiga toetatakse ulatuslikke sektoriüleseid algatusi, millega lahendatakse liidu jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogilisi ja tööstuslikke põhiküsimusi (edaspidi „suured ülesanded“), mis võivad mõjutada eri ökosüsteeme. Suurte ülesannete komponent peaks kaasa tooma tava- ja tipptehnoloogia arengu, toodete läbiva integreerimise kogu tootearendustsükli jooksul ja nende kommertskasutuseelse tööstuslikku tootmisesse laskmise.

Hetkeseis

2026. aasta mai seisuga ei ole algatuse suurte ülesannete komponendi raames eelnevat tegevust ellu viidud.

Tulevikuväljavaated

Selliste võimalike suurte ülesannete seas, mille lahendamise saab eesmärgiks seada, võib olla uue andmetöötlustehnoloogia väljatöötamist selleks, et märkimisväärselt (näiteks 1 000- kordselt) vähendada energiatarbimist. See aitaks tagada energiatõhusad, turvalised ja hajutatud tehisintellektitaristud, mis toetavad kõrgjõudlusega tehisintellektikiirendeid (suure läbilaskevõimega mälu, mitmekihiline loogika, optilised/raadiosagedusühendused), agendipõhiseid/teostuslikke tehisintellektisüsteeme, kontekstipõhist servintellekti ja turvalisi väikese energiatarbega taristuid. Energiatõhusate kiipide, sealhulgas tehisintellektikiipide arendamine toetab ka suurt ülesannet, mis on suunatud energia- ja ressursitõhusa teedrajava andmetöötlustaristu loomisele, et suurendada mastaapset kestlikkust, nagu on kindlaks määratud ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktis3. Kahe üksteist täiendava ülesande lahendamiseks luuakse tihe seos teadusuuringute ja innovatsiooni vahel, sealhulgas projektikonkursside võimaliku koordineerimisega.

Veel üks suur ülesanne on töötada välja sellised protsessorid ja kiirendid, mis projekteeritakse ja vajaduse korral toodetakse ELis ning millest saaks pilve- ja tehisintellektivirna osa. See suur ülesanne peab olema taas tihedalt seotud ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga ette nähtud suure ülesandega tagada pilve- ja tehisintellektivirna autonoomia, et kõrvaldada sõltuvus elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, ning aitama seda ülesannet lahendada4. Kõnealuse suure ülesande raames võidakse eelkõige keskenduda uute idufirmade väljatöötatud lahendustele ja kasutada innovatiivsete lahenduste riigihankeid. Ka siin luuakse kahe teineteist täiendava ülesande lahendamiseks tihe seos teadusuuringute ja innovatsiooni vahel, sealhulgas projektikonkursside võimaliku koordineerimisega.

Kolmas suur ülesanne võib olla seotud füüsilise tehisintellektiga ja võimalusega pakkuda alustehnoloogiat, et toetada mitmesuguseid tulevasi rakendusi, teenuseid ja autonoomseid süsteeme, näiteks humanoid- ja tööstusrobotid ning nende kasutuselevõtt, eelkõige sellistes valdkondades nagu meditsiinitehnoloogia ja tervishoid, aga teisalt ka töötlev tööstus, lennundus- ja kosmosetööstus ning kaitsesektor. Füüsilise tehisintellektiga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusena arendatakse sellist tavatehnoloogiat nagu jõupooljuhid, mikrokontrollerid ning analoog-/segasignaal- ja andurtehnoloogia. Teadusuuringutele ja innovatsioonile järgneb integreeritud täiustatud tehisintellekti tööstuslik tootmine ja turustamine kasutamiseks autonoomsetes masinates, robotites, lairibavõrkudes ja järgmise põlvkonna ühendatud seadmetes.

Neljas suur ülesanne võib olla seotud nutiprillide ja virtuaalmaailmadega. Komisjoni hiljutises teatises kirjeldatakse virtuaalmaailma ja keskkonda Web 4.0 käsitlevat strateegiat ja selles

3Vt ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti artikkel 4. 4Vt ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti artikkel 5.

ET 8 ET

vallas kavandatud meetmeid5. Sellega seoses on optikal, fotoonikal ja pooljuhitehnoloogial keskne tähtsus, et realiseerida virtuaalmaailmarakendused, näiteks nutiprille toetavad andur- ja visualiseerimisseadmed. Teadusuuringute ja innovatsiooniga parandatakse märkimisväärselt virtuaalmaailmasisu töötlemise ja edastamise kvaliteeti, jõudlust ja tõhusust. Nutiprillidega seotud suure ülesande eesmärk on integreerida asjaomased üliväikese energiatarbega komponendid – nagu jõuelektroonika, andurid, kaamerad, audioseadmed, laserid, spetsialiseeritud klaasmaterjalid, kuvarid, neuromorf- või tehisintellektikiibid – töötavatesse prototüüpidesse ja näidismudelitesse.

Suured ülesanded võivad olla seotud ka turueesmärkidega, näiteks eesmärk anda 2035. aastaks tootmisse 100 tootmisvaba idufirma (kelle hulgas on 10 nn ükssarvikut) kiibid. Veel üks suurte ülesannete kategooria võib olla seotud juhtivate turgude ja nõudluse stimuleerimisega, näiteks töötades tehisintellektitehaste (gigatehaste) jaoks välja autotööstuse riistvaraplatvormid või kogu tehnoloogiavirna. Samuti võivad suured ülesanded hõlmata uut pooljuhtide tootmise tehnoloogiat – millega näiteks suurendatakse ringlussevõttu ja edendatakse materjalide ringlust – või kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide jahutustehnoloogia arendamist.

Suurte ülesannete lahutamatu osa on uue tehnoloogia tööstuslikku tootmisesse laskmine.

5Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlev ELi algatus: parem stardipositsioon järgmise tehnoloogilise ülemineku jaoks“, COM(2023) 442 final, 11. juuli 2023.

ET 9 ET

II LISA. Strateegiliste projektide prioriteetsed valdkonnad

Strateegiliste projektide võimalike prioriteetsete valdkondade tehniline kirjeldus. Meetmete ulatus

1. Kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmine Euroopas6

Arendada tuleks ELi kõrgtehnoloogia ökosüsteemi, et võtta tõhusamaid meetmeid püsiva nõudluse tagamiseks kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide järele. ELi suveräänsus ja varustuskindlus kõrgtehnoloogiliste kiipide tootmise ja innovatsiooni valdkonnas on keskse tähtsusega selleks, et edendada edukat ja konkurentsivõimelist ELi pooljuhiökosüsteemi, mis sõltuks vähem välismaistest tarneahelatest. See on iseäranis oluline selleks, et täita suurenenud nõudlust tehisintellekti ja pilvetaristu järele. Peale selle on kõrgtehnoloogilised kiibid hädavajalikud sellistes strateegilistes tööstussektorites nagu kaitse, tervis, kosmosetööstus, robootika, tervishoid, turvaline side, droonid ja isejuhtivad sõidukid. Samuti on need kriitilise tähtsusega sisendid sellistes kujunemisjärgus ja suurt väärtust pakkuvates valdkondades nagu fotoonika ja kvantkiibid.

Selle strateegilise projekti eesmärk on luua ELi pooljuhitehas, kus tegeletakse nii tipptasemel tehnoloogiasõlmede kiipide tootmisega kui ka kiibikute integreerimise ja 2,5D/3D- pakendamisega. Projekt põhineb kindlal teadusbaasil, mis on kinnitatud kiibimääruse kohase Euroopa kiibialgatuse raames. Tootmisrajatises järgitakse Euroopa väärtusi, sealhulgas tagades kiipide puhul konfidentsiaalsuse, tervikluse ja jälgitavuse, eelkõige tundlike ja strateegiliste kasutusvaldkondade ja taristute puhul. Euroopa ettevõtjad võiksid aidata luua nõudlust, pakkudes kasvustiimuleid tootmisvabade kiipide ja tehisintellektipõhise süsteemiprojekteerimise jaoks. Avaliku ja erasektori investeeringud jäävad olenevalt valitavast variandist hinnangute kohaselt vahemikku 20–40 miljardit eurot. Lisaks oleks tootmisvabade kiipide projekteerimisega tegelevate ettevõtete kasvu soodustamiseks kõikjal ELis võimalik kaasata 3–4 miljardi ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid, kasutades järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust, liikmesriikidelt ning asjaomastelt tööstusharudelt ja erainvestoritelt saadavat rahastust.

See projekt, mis on kavas välja töötada tihedas koostöös liidusiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas usaldusväärsete tehnoloogia- ja tootmispartneritega, võimaldab tagada tipptasemel võimekuse, mis omakorda vähendab struktuurset sõltuvust ELi-välistest tarnijatest, suurendab varustuskindlust sellistes sektorites nagu tehisintellekt, kaitse, kosmos, tervishoid, telekommunikatsioon ja autotööstus ning kindlustab ELi tehnoloogilist suveräänsust.

Esimese sammuna võidakse avaldada mitteametlik osalemiskutse. Pärast esitatud osalemistaotluste analüüsi võidakse välja kuulutada projektikonkurss.

2. ELi andmetöötlustaristule mõeldud tehisintellektikiibid ja -süsteemid

Liit sõltub praegu välismaistest tehisintellektikiipidest ja integreeritud süsteemidest ning see tingib märkimisväärse kapitali väljavoolu välismaise elutähtsa tehisintellektitehnoloogia importimiseks. Seega on liidu tehnoloogilise suveräänsuse kindlustamiseks vaja luua konkurentsivõimeline liidusisene võimekus kiibitasandil ja kogu andmetöötlusvirna ulatuses.

6Selles osas käsitletakse artikli 19 võimalikku rakendamist.

ET 10 ET

Selle strateegilise projekti eesmärk on projekteerida, välja töötada, prototüüpida ja tootmisse suunata Euroopa tipptehnoloogial põhinevad tehisintellektikiibid ja andmetöötlussüsteemid. Tehisintellektikiipide projekteerimise tulemusena töötatakse välja näidismudelid ja prototüübid, mida saab hinnata ühisel katsestendil, lähtudes selgetest võrdlusalustest. Välja töötatakse täielikult integreeritud (full-rack) tehisintellektisüsteemide prototüübid, sealhulgas tehisintellektikiirendid, suure läbilaskevõimega mälu, trükkplaadid, ülilühikese latentsusajaga võrgud ja täielik tarkvaravirn, ning need esitatakse võrdlevaks hindamiseks kokkulepitud töökoormuse raames. Püstikutasandi süsteemi prototüüpide toimimist tõendatakse ühisel ELi katsestendil. Lõplikul testimisel ja hindamisel kasutatakse selgeid peamisi tulemusnäitajaid neutraalses rajatises käitatavatel ühistel ELi katsestendidel.

Selle strateegilise projektiga vähendatakse sõltuvust ELi-välistest tarnijatest ja suurendatakse tehnoloogilist suveräänsust tehisintellekti kogu tehnoloogiavirna ulatuses. Sel viisil tugevdatakse ELi ökosüsteemi kõrgjõudlusega tehisintellektisüsteemide projekteerimiseks, integreerimiseks ja optimeerimiseks ning kuna teadus- ja arendustegevus, andmekäitlus ja testimine toimuvad liidus, kinnistatakse liidus leiduvaid oskusi, oskusteavet ja tarneahelaid. Tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtt suurendab nõudlust, mis omakorda õigustab edasisi investeeringuid tootmisse Euroopas.

Esimese sammuna võidakse avaldada mitteametlik osalemiskutse. Pärast esitatud osalemistaotluste analüüsi võidakse välja kuulutada projektikonkurss.

3. Autotööstuse rakenduste protsessorid isejuhtivatele autodele

Autotööstuses on praegu käimas põhjalikud muutused, mis on peamiselt ajendatud elektriliste, ühendatud ja isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtust. Neile üleminekuks on vaja tsentraliseeritumat, integreeritumat ja paindlikumat elektri-/elektroonikasüsteemide arhitektuuri, et täita autonoomse sõidukijuhtimise süsteemide suuri andmetöötlusvajadusi, tagada sõidukite sujuv ühendatus, toetada elektrisõidukite toitehaldust ja võimaldada uusi liikuvusteenuseid. Praegu sõltuvad Euroopa autotööstuse algseadmete valmistajad autonoomset sõidukijuhtimist võimaldavate rakenduseprotsessorite puhul Euroopa-välistest tarnijatest ja see tekitab sõltuvusi, võimalikke nõrkusi, mida saab ära kasutada, samuti potentsiaalseid turvariske.

Selle strateegilise projekti eesmärk on projekteerida, välja töötada, prototüüpida ja tootmisse suunata RISC-V-arhitektuuril põhinevad suure jõudlusega protsessorid autotööstuse rakenduste jaoks. Need protsessorid hõlmavad tipptasemel arvutiarhitektuuri tehnikaid, mitmetuumalisi konfiguratsioone ja suure läbilaskevõimega mälu liideste tuge, et rahuldada autonoomse sõidukijuhtimise süsteemide keerukaid andmetöötlusvajadusi. Lisaks töötatakse välja tehisintellekti- ja masinõppekiirendid, millel on spetsiaalsed protsessori käsustiku arhitektuuri laiendused, et võimaldada tõhusat andmemahukat andmetöötlust. Need kiirendid optimeeritakse autotööstuse rakendustele ja toetavad täiustatud tehisintellektimudeleid, keskendudes energiatõhususele, lühemale latentsusajale ja reaalajas töötlemise suutlikkusele. Lõpptulemuseks on tööstuslikku tootmisse antav lahendus, mis hõlmab konkurentsivõimelist RISC-V rakenduseprotsessorit koos mälu, kiirendite ja mis tahes muu asjakohase intellektuaalomandiga, kasutades ära täiustatud pakendamistehnikaid. Kõrvuti riistvara arendusega töötatakse välja kasutusvalmis tööriistad. Autotööstuse ettevõtjad saavad tulemused käituskeskkonnas nõuetele vastavate seadmetena kasutusele võtta.

Strateegilise projekti raames suurendatakse Euroopa tehnoloogilist suveräänsust autotööstuse tehisintellektiprotsessorite ja kiirendite valdkonnas. Sellega vähendatakse Euroopa autotööstuse algseadmete valmistajate sõltuvust välismaistest tarnijatest.

ET 11 ET

Rakenduseprotsessorite ja kiirendite kasutuselevõtt suurendab nõudlust, mis omakorda õigustab edasisi investeeringuid tootmisse Euroopas.

Esimese sammuna võidakse avaldada mitteametlik osalemiskutse. Pärast esitatud osalemistaotluste analüüsi võidakse välja kuulutada projektikonkurss.

4. Euroopa mälutootmisrajatis

Mälukiibid – nagu DRAM, NAND ja uued säilmälud – on andmekeskuste, tehisintellektisüsteemide, autoelektroonika, telekommunikatsiooniseadmete, tööstusautomaatika ja kaitserakenduste olulised komponendid. Praegu on üleilmne mäluturg tugevalt koondunud Aasiasse (Lõuna-Korea, Taiwan, Hiina) ja Ameerika Ühendriikidesse. ELil puudub oma mälutootmisvõimsus, mistõttu Euroopa elutähtsad tarneahelad on geopoliitiliste šokkide, kaubandusvaidluste ja loodusõnnetuste suhtes ülimalt tundlikud. 2026. aastal on see sõltuvus täie teravusega ilmnenud: kasvav nõudlus tehisintellektiga seotud suure läbilaskevõimega mälu järele on sundinud tootjaid suunama tootmisvõimsuse tavapäraselt DRAM- ja NAND-mälult ümber, mis omakorda on tinginud mõnedes segmentides järsu hinnatõusu ja Euroopa tööstuses tõsised tarneprobleemid. See, et Euroopal puudub oma mälutootmine, kujutab endast niisiis ELi digitaalse suveräänsuse, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning kaitsevalmiduse seisukohast strateegilist haavatavust. Euroopa mälutootmise strateegiline projekt oleks vajalik nii selleks, et tagada kõige olulisemate tööstusvaldkondade varustamine, kui ka selleks, et kinnistada kõrgtehnoloogilise tootmise alane oskusteave, edendada kogu pooljuhtide väärtusahelas innovatsiooni ning aidata saavutada ELi laiemaid eesmärke, mis on ette nähtud majandusjulgeoleku-, tööstus- ja digipoliitikaga.

Strateegiline projekt Euroopa mälutootmisrajatise loomiseks nõuab konsortsiumipõhist lähenemisviisi, mille raames ühendatakse ELi ja osalevate liikmesriikide avaliku sektori rahastamine märkimisväärsete erainvesteeringutega, mis jäävad tänapäevaste mäluseadmete kapitalimahukust arvestades tõenäoliselt vahemikku 15–30 miljardit eurot. Kaaluda tuleks Euroopa juhitava ühisettevõtte asutamist, et tagada diferentseeritud positsioon, näiteks mis puudutab sisseehitatud mälu, väikese energiatarbega mälu või tehisintellekti ja servtöötlusega seotud kujunemisjärgus tehnoloogiat. Etapiviisilist lähenemist kasutades võib enne suuremahulise tootmise alustamist käivitada katselise / teadus- ja arendustegevuse raames toimuva tootmise, et maandada riske ja võimsust järk-järgult suurendada.

Koostada võidakse sihtotstarbeline osalemiskutse, et leida tööstuspartnerid, tehnoloogiapakkujad ja liikmesriigid, kes on valmis seda strateegilist algatust ellu viima.

5. Tipptasemel kiipide projekteerimine

Kuigi füüsiliste tootmisrajatiste rajamine on eluliselt tähtis, on suur osa pooljuhtide tarneahela majanduslikust väärtusest, kasumimarginaalidest ja tehnoloogilisest kontrollist seotud kiipide projekteerimise, arhitektuuri ja intellektuaalomandiga. Euroopa on teadusuuringute, autotööstuse pooljuhtide ja pooljuhtseadmete teatavates valdkondades väga tugev, samas aga suhteliselt nõrk uusimate loogikakiipide, eelkõige tipptasemel arhitektuuril ja protsessisõlmedel põhinevate kiipide suuremahulise projekteerimise alal. Seetõttu sõltub EL arenenud andmetöötlus- ja tehisintellektivõimekuse puhul suuresti Euroopa-välistest ettevõtjatest. Ilma kohaliku tipptasemel projekteerimisvõimekuseta on oht, et Euroopa sõltuvus välismaisest arhitektuurist püsib, jättes elutähtsa taristu, kaitsetööstuse ja tehisintellektiga seotud tööstusharud geopoliitiliste piirangute, tarnesõltuvuste ja üksikute teenusepakkujatega seotuse meelevalda. Kiipide projekteerimise suutlikkust suurendades

ET 12 ET

saaks EL suurendada lisaväärtust pooljuhtide väärtusahelas, kuid lisaks sellele integreerida Euroopa prioriteedid – nagu turvalisus, privaatsus, vastupidavus ja energiatõhusus – otse kõrgtehnoloogilisse riistvarasse.

Tipptasemel kiipide projekteerimisega seotud strateegilise projekti eesmärk on luua ELis suveräänne ja maailmatasemel suutlikkus tipptasemel loogikakiipide projekteerimiseks, keskendudes mitte niivõrd tootmisele, kui intellektuaalomandile, arhitektuurile ja kontrollile. Sihtvaldkonnad võivad hõlmata järgmist:

 täiustatud tehisintellektikiirendid pilv-, servtöötlus- ja tööstusrakenduste jaoks (sealhulgas georuumilise modelleerimise ja digiteisikute jaoks);

 kõrgjõudlusega protsessorid superandmetöötluse ja andmekeskuste jaoks;

 sisseprojekteeritud turbega kiibid elutähtsa taristu, kaitse, lennunduse ja kosmosevaldkonna jaoks;

 valdkonnaspetsiifilised protsessorid isejuhtivate sõidukite, robootika ja tööstusautomaatika jaoks;

 rakendusspetsiifilised integraallülitused (ASIC) ja monokiipsüsteemid (SoC) 5G/6G- side jaoks;

 RISC-V-põhise avatud arhitektuuriga protsessorid tipptasemel tehnoloogiasõlmedes;

 täiustatud kiibikuplatvormid 2,5D/3D integreerimiseks autonduse, lennundus- ja kosmosetööstuse ning telekommunikatsiooni rakendustes.

Projekt võidakse ellu viia ulatusliku avaliku ja erasektori partnerluse vormis, mille raames kaasatakse ELilt, liikmesriikidelt ja erasektorist kokku 8–12 miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid; tegevus on struktureeritud tootmisvabade pooljuhiettevõtjate konsortsiumide ümber ning selles osalevad ASICide projekteerimisega tegelevad ettevõtjad, elektroonika raalprojekteerimise vahendite müüjad, intellektuaalomandi pakkujad, uurimisinstituudid ja tööstuse lõppkasutajad (auto- ja lennundustööstuse algseadmete tootjad, telekommunikatsioonioperaatorid, kaitsesektori põhitöövõtjad). Investeeringuvaldkondadeks on kiibiarhitektuur, projekteerimismeeskonnad, täiustatud projekteerimisvahendid, intellektuaalomandi andmekogud, prototüüpide loomine, kontroll, tarkvaravirnad ja tööstuslikku tootmisesse laskmine. Projekti raames tagatakse juurdepääs kõrgtehnoloogilisele tootmisele partnerluste kaudu juhtivate pooljuhitehastega või Euroopa katseliinidega, mis tegelevad 2 nm ja väiksemate kiipidega. Etapiviisilist lähenemist kasutades võidakse alustada suutlikkuse kaardistamise ja sihtrakenduste valikuga, millele järgnevad projekteerimis- ja valideerimisprogrammid, katsetootmised, ökosüsteemi arendamine ja kaubanduslik kasutuselevõtt koos sihtotstarbeliste meetmetega, et arendada oskusi ja meelitada ligi maailmatasemel insenertehnilisi teadmisi.

Osalemiskutse eesmärk võib olla saada tööstuskonsortsiumidelt ettepanekuid tipptasemel kiipide projekteerimise projektideks, millel on selge strateegiline tähtsus, paludes selles taotlejatel määratleda täpsuselt sihtrakenduste valdkond, eeldatav tehnoloogiline eristatavus, vajalikud investeeringud, tingimused projekteerimis- ja tootmistaristule juurdepääsuks, prototüüpide loomise ja turustamise ajakava ning panus Euroopa vastupanu- ja konkurentsivõimesse.

ET 13 ET

6. Väärtusahela peamiste segmentide tugevdamine

Liidul on pooljuhtide väärtusahelas mitu nõrka kohta. Paljud neist, sealhulgas eespool nimetatud nõrkused, on hästi teada, teised aga on vähem ilmsed ja/või neid ei peeta nii kriitiliseks. Viimati nimetatud nõrkused võivad ilmneda teatavate sündmuste korral, mis toovad esile nende täieliku mõju ja paljastavad sõltuvused, nagu võis täheldada Nexperia juhtumi puhul (vt komisjoni talituste töödokument).

Liidu jaoks ei ole võimalik ega otstarbekas tegeleda pooljuhtide väärtusahela kõigi potentsiaalsete nõrkustega. Siiski oleks soovitav, et liidul oleks võimalik vähendada teatavaid nõrkusi ja tugevdada väärtusahela peamisi segmente, eeskätt juhul, kui esinenud on häireid, mis on ilmsiks toonud sõltuvused, või kui sellised häired on tõenäolised.

Sedalaadi strateegiliste projektide eesmärk on tugevdada pooljuhtide väärtusahela konkreetset olulist segmenti. Selline tegevus ei piirdu vaid väärtusahela kõige arenenumate osadega ning võib olla suunatud näiteks tavakiipide tootmisele, lõppfaasi protsessidele, trükkplaatide koostele ning ka materjalidele ja seadmetele. Näiteks võidakse strateegilise projekti raames luua OSAT-rajatis,7 mis teenindaks valdavalt Euroopa tööstuskasutajaid. Teine näide võib olla sellise täiustatud pakendamisrajatise loomine, mis täiendaks (uusi) algfaasi tootmisrajatisi. Strateegilistes projektides osalevad peamiselt äriühingud, kelle peakorter asub liidus, ja põhiosa investeeringutest tehakse peamiselt (kuid mitte alati) liidus.

Seda liiki strateegilised projektid on suunatud pooljuhtide väärtusahela oletatavate ja tõendatud nõrkuste kõrvaldamisele. Sihipäraste meetmetega väärtusahela peamiste segmentide tugevdamiseks aidatakse suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja vähendada sõltuvust välismaistest osalejatest.

Keskne roll tugevdamist vajavate väärtusahela segmentide valikus on Euroopa pooljuhtide nõukojal. Järgmise sammuna võidakse avaldada mitteametlik osalemiskutse. Pärast esitatud osalemistaotluste analüüsi võidakse välja kuulutada projektikonkurss.

7OSATid (Outsourced Semiconductor Assembly and Test) või pooljuhtide kooste ja testimise allhankijad on kolmandatest isikutest teenuseosutajad, kes on spetsialiseerunud kiipide tootmise kriitilistele lõppetappidele, st pooljuhtkiibi matriitsi pakendamine ja selle toimivuse testimine enne klientideni jõudmist.

ET 14 ET

III LISA. Mõõdetavad näitajad, et jälgida käesoleva määruse rakendamist ja anda aru selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta

Komisjon jälgib korrapäraselt käesoleva määruse rakendamist, tuginedes võimaluse korral välisuuringutele ning liikmesriikide esitatud ja turuandmetele. Komisjon hindab põhjalikult käesoleva määruse tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, proportsionaalsust ja subsidiaarsust. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 60 esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruanne, milles kirjeldatakse peamisi järeldusi. Vajaduse korral võib komisjon lisada aruandele ettepanekud määruse täiustamiseks või kohandamiseks.

Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega ja korrapäraselt õigusnormide rakendamist ja kohaldamist, pöörates erilist tähelepanu vastuvõetud meetmete tulemuslikkusele. Seiretegevus tugineb kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele näitajatele, mis põhinevad pooljuhtide väärtusahela sidusrühmade, liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutuste esitatud andmetel.

Mõõdetavad näitajad põhinevad käesoleva määruse kahel üldeesmärgil.

Üldised seirenäitajad

 Pooljuhtidega seotud välismaiste otseinvesteeringute sissevool liitu (kokku);

 pooljuhtide ja fotoonika valdkonna oskustööjõud, sealhulgas riigisiseste kiibivaldkonna pädevuskeskuste algatuste kaudu koolitust/ümberõpet saanud töötajad;

 avaliku sektori toetus idu- ja kasvufirmadele;

 tegevuse laiendamise rahastamine era- ja riskikapitalist.

Konkreetsed seirenäitajad

Esimesed konkreetsed seirenäitajad ELi pooljuhitööstuse võimsuse, varustuskindluse ja konkurentsivõime suurendamiseks kogu väärtusahelas, sealhulgas tipptasemel tehisintellektipõhiste kiipide puhul:

 liidu osa ülemaailmsest pooljuhtide väärtusest (eurodes) väärtusahela eri segmentides:

 projekteerimine, intellektuaalomand, EDA;

 tootmine;

 seadmete tootmine;

 OSAT (pakendamine);

 materjalid/gaasid;

 liidu suurimad äriühingud väärtusahela ükskõik millises segmendis;

 pooljuhtplaatide tootmise võimsus, mis on liidus paigaldatud (väljendatuna kuus toodetud pooljuhtplaatide arvuna).

ET 15 ET

Teine konkreetne seirenäitaja, mis on seotud tugeva kasutajaturu väljakujundamisega peamistes tööstussektorites, on kiipide tarbimine peamiste sektorite kaupa (autotööstus, energeetika, tervishoid, kaitse, telekommunikatsioon, tehisintellekt/andmekeskused/pilvandmetöötlus) väljendatuna rahas (eurodes).

Kolmas konkreetne seirenäitaja, mis on seotud kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimisega seotud teabe alase suutlikkuse suurendamisega, on liidu pooljuhtide väärtusahela see osa (%), mida jälgitakse pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi kaudu.

ET 16 ET

IV LISA. Käesoleva määruse koostoime muude programmidega

(1) Euroopa kiibialgatuse 2.0 koostoime programmi „Digitaalne Euroopa“ erieesmärkidega nr 1–5 tagab järgmise:

(a) Euroopa kiibialgatuse 2.0 sihipärane temaatiline rõhuasetus pooljuhi- ja kvanttehnoloogiale on täiendav;

(b) programmi „Digitaalne Euroopa“ erieesmärkidega nr 1–5 toetatakse digivõimekuse suurendamist kõrgtasemel digitehnoloogia, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisuse ning kõrgtasemel digioskuste vallas;

(c) Euroopa kiibialgatusega 2.0 investeeritakse võimekuse suurendamisse, et suurendada tipptasemel pooljuhitehnoloogia, järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja tipptasemel kvanttehnoloogia projekteerimise, tootmise ja süsteemide integreerimise kõrgetasemelist suutlikkust eesmärgiga arendada uuenduslikke ettevõtteid, tugevdada liidu pooljuhtide tarne- ja väärtusahelaid, teenindada peamisi tööstussektoreid ja luua uusi turge.

(2) Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ tagab järgmise.

(a) Kuigi Euroopa kiibialgatusega 2.0 käsitletavad teemavaldkonnad kattuvad programmi „Euroopa horisont“ mitme teemavaldkonnaga, on toetatavate meetmete liigid, nende oodatavad väljundid ja sekkumispõhimõtted erinevad ning täiendavad üksteist.

(b) Programmi „Euroopa horisont“ raames toetatakse laialdaselt teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist, tutvustamist, katsetamist, kontseptsiooni tõendamist, testimist ja prototüüpimist, kaasa arvatud uuendusliku digitehnoloogia kommertskasutuseelne juurutamine, eriti järgmise varal:

i) teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ eraldi eelarve, et arendada progressi võimaldavat tehnoloogiat (tehisintellekt ja robootika, järgmise põlvkonna internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed, oluline digitehnoloogia (sh mikroelektroonika), mis ühendavad digitehnoloogia ja muu tehnoloogia);

ii) toetus teadustaristule samba „Tipptasemel teadus“ raames;

iii) digitaalsete aspektide integreerimine samba „Üleilmsed probleemid“ alla kuuluvate valdkondade puhul (tervishoid, julgeolek, energeetika ja liikuvus, kliima jne);

iv) toetus murrangulise innovatsiooni mastabeerimisele samba „Innovaatiline Euroopa“ raames (neist paljud ühendavad digitehnoloogiat muu tehnoloogiaga).

(c) Euroopa kiibialgatuses 2.0 keskendutakse üksnes pooljuhi- ja kvanttehnoloogia alase ulatusliku võimekuse loomisele kogu liidus. Selle raames investeeritakse järgmistesse valdkondadesse:

i) innovatsiooni edendamine, toetades kahte omavahel tihedalt seotud tehnoloogiavõimekust, mis võimaldavad projekteerida uudseid süsteemikontseptsioone ning neid katseliinidel testida ja valideerida;

ET 17 ET

ii) sihipärane toetus, et suurendada koolitusvõimekust ning parandada kõrgema taseme rakenduslikke digipädevusi ja -oskusi eesmärgiga toetada tehnoloogialahenduste arendajaid ja lõppkasutajaid pooljuhtide arendamisel ja kasutuselevõtul, ning

iii) riiklike pädevuskeskuste võrgustik, mis hõlbustab juurdepääsu lõppkasutajate kogukondadele ja tööstusele ning pakub neile eksperditeadmisi ja innovatsiooniteenuseid, et töötada välja uusi tooteid ja rakendusi ning kõrvaldada turutõrked.

(d) Euroopa kiibialgatuse 2.0 tehnoloogiavõimekus tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu toetatava tegevuse jaoks.

(e) Sedamööda, kuidas uudne digitehnoloogia programmi „Euroopa horisont“ raames areneb, võetakse see tehnoloogia Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames võimaluse korral järk-järgult kasutusele.

(f) Määruse (EL) 2021/695 alusel programmi „Euroopa Horisont“ raames loodud programme oskuste ja pädevuste õppekavade väljatöötamiseks – sealhulgas juhul kui neid realiseeritakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmus- ja innovatsioonikogukondade ühistegevuskeskustes – täiendatakse, suurendades Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatavat võimekust pooljuhi- ja kvanttehnoloogiaalaste kõrgema taseme rakenduslike digioskuste ja -pädevuste valdkonnas.

(g) Kehtestatakse programmitöö ja rakendamise kindlakäelised koordineerimismehhanismid, millega viiakse programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa kiibialgatuse 2.0 menetlused võimalikult suures ulatuses omavahel vastavusse. Nende juhtimisstruktuuridesse on kaasatud kõik asjaomased komisjoni talitused.

(3) Koostoime kavandatava ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga aitab tagada sidusa lähenemise liidu tehnoloogilise suveräänsuse suurendamisele, võimaldades tegeleda nii kõrgetasemelise pooljuhitehnoloogia pakkumise kui ka nõudlusega, eelkõige:

(a) võimendades pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamisega seotud pooljuhinõudlust: käesoleva määrusega toetatakse liidu võimekust reageerida pilve- ja tehisintellektitaristu, sealhulgas andmekeskuste ja suuremahuliste andmetöötlusrajatiste laiendamisest tulenevale nõudlusele kõrgjõudlusega ja energiatõhusate pooljuhtide järele;

(b) toetades tehisintellektitehaste ja tehisintellekti gigatehaste kasutuselevõttu: käesoleva määrusega toetatakse kõrgjõudlusega andmetöötluse ja tehisintellektirakenduste jaoks vajalike kõrgtehnoloogiliste ja eriotstarbeliste pooljuhtide kättesaadavust, võimaldades nii tehisintellektitehaste ja tehisintellekti gigatehaste kasutuselevõttu ja laiendamist liidus, tehisintellekti tööstuslikku arendamist ja teadusliku suutlikkuse suurendamist;

(c) toetades turvalisi ja vastupanuvõimelisi digitaristuid: käesoleva määrusega aidatakse tagada selliste komponentide kättesaadavus, mida on vaja usaldusväärsete ja suveräänsete pilve- ja tehisintellektikeskkondade arendamiseks kriitilise tähtsusega kasutusjuhtudeks, et tagada võimalus kasutada turvalisi ja usaldusväärseid riistvarakomponente, suurendades samal ajal pooljuhtide väärtusahelate vastupanuvõimet ja turvalisust;

ET 18 ET

(d) toetades liidu tehnoloogilisel suutlikkusel põhinevate digitaristute kasutuselevõttu ja vähendades välissõltuvuste ohtu;

(e) panustades digitaristute kasutuselevõtu kestlikkuseesmärkide saavutamisse: käesoleva määrusega toetatakse ressursi- ja energiatõhusate pooljuhtide arendamist ja tootmist, et pidada sammu andmekeskuste ja pilvetaristu üha laialdasema kasutuselevõtuga, mis suurendab eelduste kohaselt nõudlust energiatõhusa digitehnoloogia järele.

(4) Koostoime eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate liidu programmidega, mille hulgas on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, tagab piirkondlike ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemide arendamise ja tugevdamise, tööstuse ümberkujundamise ning ühiskonna ja avalike haldusasutuste digiülemineku. See hõlmab toetust tööstuse digiüleminekule ja selle tulemuste ning uudse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtule. Euroopa kiibialgatusega 2.0 täiendatakse ja toetatakse selle raames toetatava võimekuse võrgustamist ja kaardistamist eri riikides ning tehakse need kõigis liidu piirkondades VKEdele ja lõppkasutajatest tööstustele kättesaadavaks.

(5) Koostoime Euroopa ühendamise rahastuga tagab järgmise.

(a) Euroopa kiibialgatus 2.0 keskendub ulatusliku digivõimekuse ja -taristu loomisele pooljuhtide valdkonnas, et tagada elutähtsate olemasolevate või testitud uuenduslike digilahenduste laialdane üleliiduline levik ja kasutuselevõtt liidu raamistikus avalikku huvi pakkuvates või turutõrgetega valdkondades. Euroopa kiibialgatust 2.0 tuleb rakendada peamiselt koos liikmesriikidega tehtavate kooskõlastatud ja strateegiliste investeeringute kaudu, mis suunatakse kogu liidus jagatava pooljuhitehnoloogia alase digivõimekuse suurendamisse ning kogu liitu hõlmavatesse meetmetesse. See on eriti oluline elektrifitseerimise ja isejuhtivate autode puhul ning on kavandatud soodustama ja hõlbustama konkurentsivõimelisemate lõppkasutajasektorite arengut eelkõige liikuvus- ja transpordisektoris.

(b) Euroopa kiibialgatuse 2.0 võimekus ja taristu tuleb teha kättesaadavaks, et testida uusi uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi ja lahendusi, mille saab kasutusele võtta liikuvus- ja transpordisektoris. Euroopa ühendamise rahastu toetab uute uuenduslike tehnoloogiliste võimaluste ja lahenduste kasutuselevõttu ning juurutamist liikuvuse ja transpordi valdkonnas ning ka muudes valdkondades.

(c) Luuakse koordineerimismehhanismid, eelkõige asjakohaste juhtimisstruktuuride kaudu.

(6) Koostoime programmiga „InvestEU“ tagab järgmise:

(a) määruse (EL) 2021/523 raames pakutakse turupõhisel rahastamisel põhinevat toetust muu hulgas Euroopa kiibialgatuse 2.0 poliitikaeesmärkide saavutamiseks; sellist turupõhist rahastamist võib kombineerida toetuste andmisega;

(b) InvestEU fondi alla kuuluvat segarahastamisvahendit toetatakse programmide „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite vormis.

(7) Koostoime programmiga „Erasmus+“ tagab järgmise:

ET 19 ET

(a) Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse tipptasemel pooljuhitehnoloogia arendamiseks ja juurutamiseks vajalike kõrgtasemel digioskuste arendamist ja omandamist koostöös asjaomaste tööstusvaldkondadega;

(b) programmi „Erasmus+“ kõrgtasemel oskuste osa täiendab Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toimuvat tegevust, mis on seotud oskuste omandamisega kõigis valdkondades ja kõigil tasemetel liikuvuse kaudu saadud kogemuste varal.

(8) Samuti tagatakse koostoime muude pädevusi ja oskusi käsitlevate liidu programmide ja algatustega.

(9) Koostoime küberturvalisust käsitlevate liidu õigusaktidega tagab järgmise:

(a) Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toetatavad investeeringud aitavad suurendada liidu pooljuhtide tarneahelate turvalisust ja vastupanuvõimet;

(b) Euroopa kiibialgatusega 2.0 täiendatakse küberkerksuse määruse ja ELi küberturvalisuse määruse eesmärke, toetades usaldusväärse pooljuhitehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu;

(c) tegevust koordineeritakse direktiivi (EL) 2022/2555 (võrgu- ja infoturbe direktiiv, küberturvalisuse 2. direktiiv) rakendamisega, sealhulgas vajaduse korral usaldusväärsete kiipide edendamisega elutähtsates sektorites.

(10) Koostoime üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega ja asjaomaste riigiabiraamistikega tagab järgmise:

(a) Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toetatavad meetmed on jätkuvalt kooskõlas kehtivate riigiabi- ja konkurentsieeskirjadega, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikuga ning üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitleva teatisega;

(b) üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid – sealhulgas kõrgetasemelise pooljuhitehnoloogia valdkonna võimalik üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt – võivad aidata ühendada teadusuuringuid ja innovatsioonitegevust tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmisvõimsusega, täiendades seeläbi Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärke;

(c) Euroopa kiibialgatus 2.0 on suunatud täiendavate investeerimislünkade kõrvaldamisele esimestele omalaadsetele pooljuhtide tootmise rajatistele ja nendega seotud tehnoloogiavõimekusele mõeldud toetuse valdkonnas.

(11) Koostoime riigisiseste pooljuhialaste strateegiate, tegevuskavade ja investeerimiskavadega tagab järgmise:

(a) liikmesriikide pooljuhialased strateegiad ja investeerimiskavad on kooskõlas Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkidega;

(b) riigisisesed ja liidu investeeringud aitavad tugevdada piirkondlikke ja piiriüleseid pooljuhiökosüsteeme kogu liidus;

(c) koordineerimismehhanismidega toetatakse pooljuhtide tootmisvõimsuse kaardistamist ja hõlbustatakse liikmesriikidevahelist koostööd, et tugevdada liidu pooljuhtide väärtusahelate vastupanuvõimet ja vältida investeeringute tarbetut dubleerimist.

ET 20 ET

V LISA. Elutähtsad sektorid

(1) Energeetika

(2) Transport

(3) Pangandus

(4) Finantsturutaristu

(5) Tervis

(6) Joogivesi

(7) Reovesi

(8) Digitaristu

(9) Avalik haldus

(10) Kosmos

(11) Toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine

(12) Kaitse

(13) Julgeolek

ET 21 ET

VI LISA. Pooljuhte kasutavad tööstussektorid

(1) Autotööstus

(2) Andmekeskused, pilvteenused ja tehisintellekt

(3) Tööstusautomaatika ja robootika

(4) Lennundus

(5) Kosmosetööstus, kaitse ja julgeolek

(6) Elektroonilise side taristud

(7) Tööstuslik andmetöötlus ja esemevõrk

(8) Tervishoid ja meditsiiniseadmed

(9) Elektroonikatööstuse teenuste osutajad ja turustajad

(10) Taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega energia süsteemid

ET 22 ET

VII LISA. Vastavustabel

Määrus (EL) 2023/1781 Käesolev määrus

Artikkel 1 Artikkel 1

Artikkel 2 Artikkel 2

Artikkel 3 Artikkel 3

Artikkel 4 Artikkel 4

Artikkel 5 Artikkel 5

Artikkel 6 Artikkel 11

Artikkel 7 –

Artikkel 8 –

Artikkel 9 –

Artikkel 10 –

Artikkel 11 Artikkel 6

Artikkel 12 Artikkel 12

Artiklid 13–14 Artikkel 14

Artikkel 15 Artikkel 15

Artikkel 16 Artikkel 13

Artikkel 17 –

Artikkel 18 Artikkel 21

Artikkel 19 Artikkel 33

Artikkel 20 Artikkel 35

ET 23 ET

Artikkel 21 Artikkel 36

Artikkel 22 Artikkel 37

Artikkel 23 Artikkel 39

Artikkel 24 Artikkel 40

Artikkel 25 Artikkel 41

Artikkel 26 Artikkel 42

Artikkel 27 Artikkel 43

Artikkel 28 Artikkel 44

Artikkel 29 Artikkel 45

Artikkel 30 Artikkel 46

Artikkel 31 Artikkel 48

Artikkel 32 Artikkel 50

Artikkel 33 Artikkel 51

Artikkel 34 Artikkel 52

Artikkel 35 Artikkel 53

Artikkel 36 Artikkel 54

Artikkel 37 Artikkel 55

Artikkel 38 Artikkel 56

Artikkel 39 –

Artikkel 40 Artikkel 57

Artikkel 41 Artikkel 60

ET 24 ET

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.6.2026 COM(2026) 504 final

2026/0139 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

{SEC(2026) 504 final} - {SWD(2026) 504 final} - {SWD(2026) 505 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 0 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõik digitaaltehnoloogiad, alates ihunutikutest ja autodest kuni meditsiini-, kaitse- ja missioonikriitiliste seadmeteni ning tehisintellekti (TI) revolutsiooni toetavate andmekeskusteni, põhinevad pooljuhtidel. Alates 2020. aastast on mitmesugused tarnehäired ja katsed avaldada ELile majanduslikku survet toonud esile Euroopa pooljuhiökosüsteemi hapruse ja selle lõppkasutustööstuse haavatavuse. Need häired on tingitud ülemaailmsetest kriisidest, nagu COVID-19 pandeemia, üksikutest šokkidest, nagu Nexperia juhtum, ning pakkumise ja nõudluse vahelisest püsivast struktuursest ebakõlast maailmaturul. Need tegurid on üheskoos näidanud, kuidas liigne välissõltuvus võib muuta kogu turu haavatavaks.

Samal ajal on kasvav geopoliitiline konkurents, sealhulgas pinged Hiina ja Ameerika vahel, ning tehisintellekti kiire esilekerkimine veelgi rõhutanud pooljuhtide strateegilist tähtsust. Nii kõrgtehnoloogilised kui ka tavapärased kiibid on muutunud üha olulisemaks geopoliitiliseks varaks ning ülemaailmses pooljuhtide väärtusahelas on esile kerkinud mitu kitsaskohta. See on kiirendanud võidujooksu nende kitsaskohtade osaliseks ohjamiseks.

Kõnealuse tööstusharu laienemine kajastab selle geopoliitilist tähtsust. Pooljuhid on nafta ja sõidukite järel maailmas kolmas kõige enam kaubeldav kaup, mille ülemaailmne tulu ulatus 2025. aastal 700,9 miljardi USA dollarini1. Prognooside kohaselt ületab turg 2026. aastaks 1 triljoni USA dollari piiri2 ja kasvab 2030. aastaks 1,6 triljoni USA dollarini3. Pooljuhtide sektor on peaaegu kõigi tänapäevaste tööstusharude ja neid toetava taristu elutähtsa tarnija ja võimaldajana muutunud strateegiliseks ressursiks. Üha tehingupõhisemas ja jõulisemas ülemaailmses keskkonnas võimaldab selline positsioon kasutada kõnealust sektorit ka geopoliitilise mõjutusvahendina. Piirkondadel, millel puudub märkimisväärne pooljuhtide projekteerimise või tootmise võimekus, on seetõttu oht muutuda sõltuvaks komponentidest, millele ligipääsu võivad teised või tingimusi seada.

2022. aasta veebruaris algatatud Euroopa kiibimäärus oli ELi esimene strateegiline vastus ülemaailmse pooljuhtide väärtusahela kriitilistele nõrkustele, mille tõid esile COVID-19 pandeemia ja kolmandate riikide süvenev toetustel põhinev ülemaailmne konkurents. EL otsustas, et liidu pooljuhiökosüsteemi struktuurse sõltuvusega tegelemiseks ja tööstuse toetamiseks on oluline otsustavalt ja koordineeritult sekkuda. Ilma märkimisväärsete investeeringuteta teadusuuringutesse ja tootmisvõimsusesse ning nõuetekohaste kriisidele reageerimise mehhanismideta jääks Euroopa struktuurselt haavatavaks. Kiibimäärus võeti vastu ajal, mil keskenduti jõuliselt rohe- ja digipöördele ning Euroopas valitses üha suurem üksmeel vajaduse suhtes tugevdada piirkonna majanduslikku konkurentsivõimet ja pöörata tagasi tööstussuutlikkuse langus. Hiljem tuuakse need probleemid esile 2024. aasta septembris avaldatud Draghi aruandes, kus kutsutakse üles tööstust kiiresti uuendama4.

1WSTS Semiconductor Market Forecast Spring 2025, https://www.wsts.org/76/103/WSTS-Semiconductor-Market-Forecast- Spring-2025.

2Global Semiconductor Sales Increase Substantially in February, https://www.semiconductors.org/global-semiconductor- sales-increase-substantially-in-february/.

3The next era of semiconductor value creation, McKinsey, https://www.mckinsey.com/industries/semiconductors/our- insights/the-next-era-of-semiconductor-value-creation.

4„The future of European competitiveness“, osa B, 3. peatükk – Mario Draghi, https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en.

ET 1 ET

Euroopa kiibimääruse hindamine näitab, et määrus on andnud märkimisväärseid tulemusi. Näiteks on

 loodud taristud, sealhulgas pädevuskeskused, algstaadiumis projekteerimisplatvorm ja viis tipptasemel katseliini, mis esindavad mõningaid maailma kõige uuenduslikumaid tehnoloogiataristuid;

 II samba raames on eraldatud üle 52 miljardi euro avaliku ja erasektori investeeringuteks olemasolevatesse tootmisrajatistesse ning

 III samba raames on Euroopa pooljuhtide nõukoja kaudu loodud koordineerimis- ja kriisidele reageerimise mehhanism, mis hõlmab kõiki liikmesriike ja komisjoni.

Hoolimata nendest märkimisväärsetest edusammudest ja liidu tugevatest külgedest pooljuhtide väärtusahela peamistes segmentides, nagu tavapäraste pooljuhtide tootmine (jõuelektroonika, mikrokontrollerid, fotoonika, sensorid), tootmisseadmed ja -materjalid, on endiselt vaja kõrvaldada ilmsed võimete lüngad.

EL toodab vähem kui 10 %5 maailma pooljuhtidest ning on kõige arenenumate ja tipptasemel alla 5 nanomeetriste kiipide, sealhulgas tehisintellektikiipide osas peaaegu täielikult sõltuv Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast. Selline struktuurne sõltuvus suurendab tarnehäirete, surve avaldamise ja süsteemsete šokkide ohtu, mis mõjutavad ELi peamisi tööstusharusid alates autotööstusest ja energeetikast kuni lennunduse ja kaitsevaldkonnani. Üldiselt on pooljuhid näide sellest, et Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse küsimus tuleb kiiremas korras lahendada.

Tehnoloogiline suveräänsus on ELi jaoks muutunud strateegiliselt hädavajalikuks. Eesmärk on säilitada Euroopa suutlikkus valida oma tee, vähendada liigset sõltuvust ning tagada, et elutähtsad digitaristud ja -tehnoloogiad jäävad turvaliseks, vastupidavaks ja Euroopa väärtustega kooskõlas olevaks.

Kiibimäärus 2.0 on seega tehnoloogilise suveräänsuse paketi osa koos muude algatustega, nagu ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt.

Euroopa lähenemisviis tehnoloogilisele suveräänsusele põhineb avatusel, partnerlusel ja ausal konkurentsil. ELi tehnoloogilise baasi tugevdamine võimaldab tal jääda avatuks ja koostöövalmiks, kaitstes samal ajal oma suutlikkust tegutseda sõltumatult ning kaitsta enda huve, julgeolekut ja demokraatlikke põhimõtteid.

Seda silmas pidades püütakse kiibimääruse läbivaatamisega lahendada kahte peamist probleemi:

a) liigne sõltuvus kolmandatest riikidest pooljuhtide projekteerimisel ja tootmisel;

b) ebapiisav kriisiks valmisoleku võimekus.

Tuginedes esimeses kiibimääruses sätestatud eesmärkidele ning lähtudes kõnealuste probleemide ja nende algpõhjuste analüüsist, on kindlaks määratud kiibimääruse 2.0 kaks üldeesmärki:

(1) suurendada Euroopa pooljuhtide väärtusahela konkurentsivõimet, et parandada selle tehnoloogilist suveräänsust ja vastupanuvõimet. See tähendab, et pooljuhitehnoloogiate valdkonnas luuakse ELi konkurentsivõime, tehnoloogilise

5IDC, „Semiconductors market data by feature size, sector and region“ (Pooljuhtide turuandmed elemendi mõõtude, sektorite ja piirkondade kaupa), CNECT/2022/MVP/0084 – teine vahearuanne. Väärtusahel hõlmab intellektuaalomandit, elektroonilise projekteerimise automatiseerimist, tootmisvahendeid, substraate, materjale, tootmisvabasid ettevõtjaid, identiteedihaldust, pooljuhitehaseid ning pooljuhtide koostamise ja testimise alltöövõtu pakkujaid. Arvesse võetakse ainult ELis asuvate äriühingute tulusid.

ET 2 ET

suveräänsuse ja vastupanuvõime jaoks vajalikud tingimused, tehes järgmist: i) teadusuuringute ja innovatsiooni tööstusliku kasutuselevõtu kiirendamine; ii) varustuskindluse tagamine ning iii) strateegilise sõltuvuse vähendamine tipptasemel ja väljakujunenud pooljuhitehnoloogiate valdkonnas;

(2) tõhustada kriisiks valmisolekut, et tagada ELi varustuskindlus. See tähendab siseturu toimimise parandamist, suurendades kriisiks valmisolekut ja luues ühtse õigusraamistiku, et kaitsta liidu majandusjulgeolekut ning suurendada selle asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust pooljuhitehnoloogiate valdkonnas.

Suurendada Euroopa pooljuhtide väärtusahela konkurentsivõimet, et parandada liidu tehnoloogilist suveräänsust ja vastupanuvõimet

Kuna EL sõltub üha enam välismaistest pooljuhtide tarnetest, on ta haavatavam välise survestamise, sealhulgas tarneahela sõltuvuse võimaliku relvana kasutamise suhtes. Ilma pooljuhtide projekteerimise ja tootmise kindla tööstusbaasita ei pruugi EL toime tulla sellega, kuidas oma tugev teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem tootlikkuse kasvuks muuta ja uued tehnoloogiad tööstuses ulatuslikult kasutusele võtta.

Samal ajal seisavad Euroopa pooljuhte kasutavad tööstusharud silmitsi märkimisväärse ebakindlusega tarneahelas, mis toob kaasa suuremad laovarud ja pärsib investeeringuid. See omakorda kahjustab tootmise üldist konkurentsivõimet ELis. Lisaks suurendavad sõltuvused pooljuhtide tarneahelates geopoliitilisi ja julgeolekuriske – eelkõige kriisi ajal, mil juurdepääs elutähtsale tehnoloogiale võib olla piiratud või see võidakse suunata muudesse piirkondadesse.

Seda arvesse võttes lähtuti esialgses kiibimääruses peamiselt pakkumisest, kuid kiibimääruses 2.0 pannakse suuremat rõhku nõudlusega seotud meetmetele. Need kaks mõõdet tugevdavad üksteist vastastikku: tugeva kohaliku nõudluse suurendamine aitab tugevdada kohalikku pooljuhtide pakkumist. Sel viisil aitab nõudluse ja pakkumise kombineeritud kasv saavutada tööstuse suurema vastupanuvõime, lühemad ja turvalisemad tarneahelad, suurema strateegilist autonoomia ning parema kooskõla Euroopa tootmisvõimsuse ja peamiste tööstusharude vajaduste vahel.

Selline lähenemisviis on tihedalt seotud laiemate ELi algatustega, eelkõige pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga, mis sisaldab meetmeid nõudluse ergutamiseks tipptasemel tehisintellektikiipide järele, arendades uusi andmekeskusi kogu liidus. Need meetmed peaksid tekitama täiendava nõudluse pooljuhtide järele, mis võib toetada läbivaadatud kiibimääruse eesmärke. Euroopa tehisintellekti tegevuskava käsitlevas teatises6 kirjeldatakse, kuidas liit püüab tehisintellekti gigatehaste arendamise laiemate jõupingutuste raames saavutada strateegilise autonoomia tehisintellekti pooljuhtide projekteerimisel ja tootmisel, vähendada sõltuvust elutähtsast tehnoloogiast ja tugevdada suveräänsust tipptasemel pooljuhtide valdkonnas.

Euroopa pooljuhtide väärtusahela tugevdamine, sealhulgas tehisintellekti jaoks olulistes valdkondades, on oluline, et toetada liidu strateegilisi eesmärke. Samal ajal on endiselt hädavajalik suurendada tavapäraste pooljuhtide tootmisvõimsust Euroopas. Väljakujunenud ja spetsialiseerunud sõlmed on üliolulised selliste Euroopa tööstusökosüsteemide jaoks nagu autotööstus, lennundus, kaitse, telekommunikatsioon ja pilvandmetöötlus, kus nõudlus usaldusväärsete rakendusspetsiifiliste kiipide järele kasvab jätkuvalt. Nende segmentide vastupanuvõime tugevdamine on seega oluline, et kaitsta Euroopa tööstusbaasi ja vähendada liigset sõltuvust. Sama oluline on parandada Euroopa kiipide projekteerimise suutlikkust

6Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa tehisintellekti tegevuskava“, COM(2025) 165, 9.4.2025.

ET 3 ET

ning edendada tihedamat koostööd projekteerijate, tootjate ja lõppkasutustööstusharude vahel, sealhulgas kaasprojekteerimise lähenemisviiside kaudu, millega tagatakse pooljuhilahenduste optimeerimine tööstuslike ja strateegiliste rakenduste jaoks.

Tuginedes vajadusele tugevdada nii pakkumist kui ka nõudlust Euroopa pooljuhiökosüsteemis, nähakse kiibimäärusega 2.0 ette ka strateegiliste projektide kasutuselevõtt, et tugevdada liidu pooljuhtide väärtusahela peamisi segmente. Need projektid seatakse prioriteediks ja neid toetatakse avaliku ja erasektori investeeringute koordineeritud kombinatsiooni kaudu, mis hõlmab suveräänset ja kõrgtehnoloogilist tootmist, kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimist ja tarneahela vastupidavust. See lähenemisviis täiendab eespool kirjeldatud meetmeid, tugevdab piiriülest integratsiooni kogu väärtusahelas ning aitab suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tehnoloogilist suveräänsust.

Sellega seoses ja konkurentsivõime koordineerimise töövahendi raames käsitletakse kõrgtehnoloogilise tootmise strateegilist projekti esmatähtsana, et toetada tehisintellekti kiipide ja muude pooljuhtide tootmist. Algatuse eesmärk on luua liidus esimene pooljuhtide rajatis, mis ühendab tipptasemel sõlmede tootmise kiibikute integreerimise ja täiustatud 3D- pakendamissuutlikkusega. Katsetootmise võiks kavandada ajavahemikku 2030–2033.

Ökosüsteemi vastupanuvõime edasiseks suurendamiseks selgitatakse esimesi omalaadseid algatusi käsitlevate sätete kohaldamisala. Need sätted hõlmavad kogu pooljuhtide väärtusahelat, sealhulgas tootmiskeskset kiipide projekteerimise alast tegevust, erimaterjale, tootmisseadmeid, trükkplaate, täiustatud pakendamist ja montaaži. Esimese omalaadse hindamist kohaldatakse ka strateegiliste projektide riikliku kaasrahastamise suhtes, kui kooskõlas konkurentsieeskirjadega tehakse kindlaks ka see, kas strateegilised projektid on esimesed omalaadsed.

Kiibimääruses 2.0 rõhutatakse katseliinide kiirema industrialiseerimise vajadust, et muuta edukad katsetootmisrajatised majanduslikult tasuvaks tootmisvõimsuseks. Samuti lisatakse täiendatud Euroopa kiibialgatusele 2.0 fotoonika ja fotoonilised integraallülitused, kuna need on peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad paljudes strateegilistes sektorites, sealhulgas telekommunikatsiooni, tehisintellekti ja tervishoiusektoris, andmekeskustes, autotööstuses ja kvanttehnoloogia valdkonnas. Kuna Euroopa kiibialgatus on näidanud oma olulist rolli liidu juhtpositsiooni tugevdamisel pooljuhtidega seotud teadusuuringutes, innovatsioonis ja tööstuslikus kasutuselevõtus, on oluline seda jätkata. Säilitades end tõestanud vahendid, nagu katseliinid, pädevuskeskuste võrgustik, projekteerimisplatvorm ja kvantkiipidega seotud meetmed, on Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärk tagada, et Euroopa säilitab oma konkurentsieelise, kiirendab kaubanduslikku tootmist ning suurendab pooljuhitehnoloogiate panust kestlikkusse ja tehnoloogilisse suveräänsusesse.

Kasutusele võetakse ka täiendavad nõudlusega seotud meetmed, et kiirendada Euroopa tehnoloogiate turuleviimist. Innovatiivsete lahenduste hanked ja suured ülesanded aitavad tekitada varajast nõudlust, võimaldavad võrdluskasutust ja hõlbustavad liidus välja töötatud kõrgtehnoloogiliste kiipide kiiremat turule sisenemist. Lisaks võib taristutes, seadmetes või süsteemides kasutatavaid pooljuhte hõlmavates riigihangetes peale hinnakaalutluste arvesse võtta ka varustuskindlusega seotud kriteeriumi, kui selliseid tehnoloogiaid kasutatakse oluliste teenuste osutamisel või elutähtsates taristutes. Avaliku nõudluse koordineeritud võimendamisega täiendavad need meetmed pakkumise poole vahendeid, edendavad turvalise tehnoloogia kasutuselevõttu kogu liidus ning tugevdavad järgmise etapi strateegiliste sektorite turvalisust ja vastupanuvõimet. Kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja energiaeesmärkidega tuleks esmatähtsaks pidada energiatõhusat ja kestlikku kiipide tootmist ja käitamist. Samuti tuleb ühtlustada loamenetlusi, et kiirendada tööstuslikku kasutuselevõttu ja säilitada

ET 4 ET

rahvusvaheline konkurentsivõime, eelkõige tuginedes komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta. Paralleelselt kiibimääruse rakendamisega ja enne küberturvalisuse määruse läbivaatamist hinnatakse küberturvalisuse riskihindamise käigus nii tehnilisi nõrkusi kui ka mittetehnilisi tegureid, mis mõjutavad konkreetsete elutähtsate sektorite riigihangetes kasutatavate pooljuhtide küberturvalisust.

Et toetada piirkondlikku juhtpositsiooni pooljuhtide väärtusahelas, luuakse käesoleva ettepanekuga Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgis piirkondadele, millel on strateegiliste prioriteetidega kooskõlas olev töökindel pooljuhtide valdkonna piirkondlik investeerimiskava. Need hõlmavad pooljuhtide tootmise suurendamist, teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, oskuste arendamist ja kestlikku taristut. See annaks rahvusvahelistele investoritele märku, et piirkonnas on pooljuhtidega seotud äritegevuse jaoks suure potentsiaaliga ökosüsteem.

Tõhustada kriisiks valmisolekut, et tagada ELi varustuskindlus

Vaatamata esimese kiibimääruse III samba raames loodud seire- ja kriisireageerimisvahenditele on liidu suutlikkuses pooljuhtide tarnekriisidega tõhusalt toime tulla endiselt märkimisväärseid lünki. ELil puuduvad endiselt piisavalt arenenud mehhanismid, vahendid ja institutsiooniline suutlikkus häirete õigeaegseks ja koordineeritud ennetamiseks ja hindamiseks.

Et parandada valmisolekut pooljuhtide tarneahelas, toetab komisjon pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi (edaspidi „platvorm“) loomist, kus ettevõtjad saavad jagada mitteäriliselt tundlikku teavet kokkuvõtlikul kujul. See aitab luua digitaalse tarneahela mudeli, suurendades struktuurse vastastikuse sõltuvuse nähtavust, võimaldades süsteemsete riskide tuvastamist ja tugevdades vastupanuvõimet häirete suhtes. Hoiatusteadete korral võib komisjon küsida teavet üksikutelt ettevõtjatelt ja platvormilt. Need teabenõuded peavad rangelt piirduma vajalikuga ja olema proportsionaalsed. Platvormil osalevad ettevõtjad vabastatakse kohustusest vastata teabenõuetele. Paralleelselt kiibimääruse 2.0 määrusega töötab komisjon 2027. aasta teiseks kvartaliks välja ELi pooljuhtide kriisiohje tegevuskava. Kavas sätestatakse selged menetlused, rollid ja kohustused kriisieelses ja kriisietapis ning see tugineb 2025. aastal koos liikmesriikidega läbi viidud esimesele pooljuhtide tarneahela häireid käsitlevale simulatsiooniõppusele. Need jõupingutused on kooskõlas ELi kriisivalmiduse strateegia ja selle tegevuskavaga.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Pooljuhid on puhtale majandusele ülemineku ja digiülemineku elutähtsad võimaldajad. Nende strateegilist tähtsust ELi jaoks võimendavad veelgi geopoliitilised pinged, liidu praegune liigne sõltuvus kõrgtehnoloogilisest tootmisest ja projekteerimisest ning nende sõltuvuste üha suurem relvana kasutamine kolmandate riikide poolt. Seega on kiibimäärus 2.0 hädavajalik, et saavutada komisjoni poliitilised prioriteedid, eelkõige „Euroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime uus kava“ ning „Uus ajastu Euroopa kaitse ja julgeolekupoliitikas“7.

Kiibimääruse 2.0 ettepanekut võib käsitada vastusena vajadusele võtta pooljuhtide valdkonnas kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta ELi tulevikku majanduslikult liikumapaneva jõu, investeeringute sihtkoha ja tootmiskeskusena, nagu on tunnistatud puhta tööstuse

7Prioriteedid 2024–2029 – Euroopa Komisjon .

ET 5 ET

kokkuleppes8, ELi konkurentsivõime kompassis9 ja ühisteatises „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“10.

Ettepanek on kooskõlas üldise digivisiooni, -eesmärkide ja -võimalustega ELi edukaks digipöördeks 2030. aastaks, nagu on esitatud komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (digikompassi teatis)11 ja sellele järgnenud komisjoni otsuses digikümnendi poliitikaprogrammi12 kohta koos konkreetse pooljuhtide eesmärgiga. Käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata anda liidule suutlikkus, mida on vaja 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks. Digikümnendi poliitikaprogrammi läbivaatamine on kavandatud 2026. aasta juuniks13.

Käesolev ettepanek aitab rakendada pooljuhtide koalitsiooni deklaratsiooni, millele kirjutasid 29. septembril 2025 alla 27 liikmesriigi vastavad ministrid ning milles kutsutakse üles võtma vastu tõhustatud ja tulevikku suunatud kiibimääruse 2.0, et tugevdada Euroopa positsiooni ülemaailmses pooljuhtide väärtusahelas14.

Ettepanekul on ka mõningad ühised eesmärgid tööstuse kiirendamise õigusaktiga,15 milles on sätestatud meetmete raamistik ELi konkurentsivõime tugevdamiseks, tööstuse süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks ja strateegilise tootmisvõimsuse suurendamiseks.

Ettepanek on üldjoontes kooskõlas ELi algatustega, millega taotletakse sarnaseid eesmärke, eelkõige programmiga „Digitaalne Euroopa“, programmiga „Euroopa horisont“, kriitiliste toormete määrusega16 ning samuti Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), programmiga „InvestEU“ ja programmiga „Erasmus+“.

Eespool nimetatud algatustest on ettepanek eelkõige kooskõlas programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“, mis moodustavad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimese samba kaks rahastamisallikat. Programmiga „Digitaalne Euroopa“ toetatakse digitaristuid, samal ajal kui programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse eelneva etapi teadusuuringuid, katsetamist ja tutvustamist.

Lisaks täiendab ettepanek kriitiliste toormete määrust, kuna mõlemaga taotletakse strateegilist autonoomiat, hõlmates väärtusahela eri segmente: kiibimääruses keskendutakse pooljuhtide projekteerimisele ja tootmisele, samas kui kriitiliste toormete määrus käsitleb kriitilise tähtsusega tooraineid.

8Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85, 26.2.2025.

9Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30, 29.1.2025.

10Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“, JOIN(2025) 977, 3.12.2025. 11Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

„Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021) 118, 9.3.2021. 12Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi

poliitikaprogramm 2030, 19.12.2022. 13Algas uuring digikümnendi poliitikaprogrammi tuleviku kohta,

https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/consultations/survey-opens-future-digital-decade-policy-programme. 14Semicon Coalition calls for reinforced Chips Act, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/semicon-coalition-calls-

reinforced-chips-act. 15Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik

tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 (edaspidi „tööstuse kiirendamise õigusakt“), COM(2026) 100, 4.3.2026.

16Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (edaspidi „kriitiliste toormete määrus“).

ET 6 ET

Kiibimäärus on kooskõlas ELi strateegilise autonoomia, majandusjulgeoleku ja konkurentsivõime tegevuskavadega. See on kooskõlas Euroopa majandusjulgeoleku strateegia,17 kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli,18 välisriigi subsiidiumide määruse19 ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormiga (STEP)20. Üheskoos vähendavad need vahendid strateegilist sõltuvust ja tugevdavad tööstussuutlikkust ning tegelevad välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutustega ühtsel turul.

Ettepanek on kooskõlas Euroopa küberturvalisust käsitlevate õigusaktidega. Teatavad kiibikategooriad kuuluvad küberkerksuse määruse21 kohaldamisalasse ja kiibimääruse alusel tehtavate investeeringute siht on edendada kõnealuse määruse eesmärke, tuginedes Euroopa tööstuse tugevusele turvaliste kiipide turusegmendis. Ettepanekuga täiendatakse ka küberturvalisuse määruse kavandatud läbivaatamist, lisades elutähtsa teenuse osutajate pooljuhtide riigihangetele varustuskindluse mõõtme.

Euroopa autotööstuse tegevuskavas rõhutati pooljuhtide tööstuse tähtsust uuendusliku ja digitaliseeritud autotööstuse jaoks22.

Kiibimäärus 2.0 on ka kavandatud täiendama muid algatusi, nagu üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid. Seega on kõrgetasemeliste pooljuhitehnoloogiate alase23 tulevase üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kavandi ettevalmistamine täielikult kooskõlas kiibimääruse sisuga, keskendudes murranguliste uuenduste esmakordsele kasutuselevõtule tööstuses.

Kiibimäärus 2.0 on kavandatud olema kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) ja järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (2028–2034), sealhulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondi, 10. raamprogrammi ning riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadega. Selle ülesehitus võimaldab viivitamatut tegutsemist ja mõju avaldamist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames, tagades samal ajal järjepidevuse ja skaleeritavuse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul. Ettepanek ei mõjuta ega piira mitmeaastase finantsraamistikuga seotud käimasoleva seadusandliku protsessi tulemusi.

Lisaks ei piira kiibimäärus 2.0 riigiabi- ja konkurentsieeskirjade, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise kohaldamist, säilitades samal ajal nende erinevad

17Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ JOIN(2023) 20 final.

18Exporting dual-use items – Trade and Economic Security . 19Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu

moonutavaid välisriigi subsiidiume. 20Strategic Technologies for Europe Platform, https://strategic-technologies.europa.eu/index_en, 21Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente

sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (edaspidi „küberkerksuse määrus“).

22Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa autotööstuse tegevuskava“, COM(2025) 95, 5.3.2025.

23Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti pooljuhtide tipptehnoloogia kandidaatprojekt on praegu kavandatud tuginevana olemasolevatele ELi algatustele, eelkõige katseliinidele ja Euroopa projekteerimisplatvormile, tagades järjepidevuse ja kiirendamise, mitte dubleerimise. Ajendatuna sellistest megatrendidest nagu tehisintellekt, automatiseerimine, turvalisus ja kestlikkus, võib üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti pooljuhtide tipptehnoloogia kandidaatprojekt lõpuks pakkuda Euroopa ühist vastust murrangulistele tehnoloogilistele muutustele. See võiks keskenduda peamistele tehnoloogiavaldkondadele, sealhulgas näiteks tehisintellekti kiipidele ja kiirenditele, fotoonilistele integraallülitustele, heterogeensele integreerimisele ja täiustatud pakenditele, anduritele, jõuelektroonikale, energiatõhusatele lahendustele ja turvalisele sidele, hõlmates samal ajal kogu pooljuhtide väärtusahelat, sealhulgas progressi võimaldavaid tehnoloogiaid, nagu elektroonilise projekteerimise automatiseerimine, seadmed, testimine, materjalid ja pooljuhtplaadid. 

ET 7 ET

eesmärgid. Üleeuroopalist huvi pakkuvatel tähtsatel projektidel ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikul on keskne roll teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu toetamisel, eelkõige väga uuenduslike ja piiriüleste projektide puhul, millel on tugev ülekanduv mõju.

Kiibimääruse 2.0 kohased meetmed tuginevad sellele struktuurile, selgitades ja täpsustades veelgi esimese omalaadse raamistiku kohaldamisala II samba raames ja tagades, et kogu väärtusahel on hõlmatud.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas ELi konkurentsi- ja tööstusstrateegiaga, nagu on kajastatud tööstusstrateegiates ja Draghi aruandes, ning täiendab digiülemineku ja puhtale majandusele ülemineku raamistikke.

Käesolev ettepanek koos pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga ning energiasektori digiülemineku ja tehisintellekti strateegilise tegevuskavaga on tehnoloogilise suveräänsuse paketi osa.Paketi eesmärk on tagada, et liit säilitab suutlikkuse otsustada iseseisvalt, tegutseda tulemuslikult ja kujundada ülemaailmset tehnoloogia arengut, jäädes samal ajal avatuks ja konkurentsivõimeliseks ning pühendudes rahvusvahelisele koostööle ja normidele.

Kiibimäärus ja kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond24 ning tulevane kvanttehnoloogia määrus25 tuleb omavahel kooskõlastada. Kooskõla kvanttehnoloogia määrusega annab võimaluse luua terviklik Euroopa kvanttehnoloogia poliitikaraamistik, mis kasutab maksimaalselt ära mitme vahendi koostoimet.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Nagu esimese kiibimääruse puhul, on ka kiibimääruse 2.0 õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikkel 114. Liit peab oma poliitika ja tegevusega aitama kaasa artikli 173 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 1 on märgitud, et eesmärk on tagada liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused. Kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad liit ja liikmesriigid i) kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega; ii) ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut kogu liidus; iii) ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd, ning iv) edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist. ELi toimimise lepingu artikli 114 eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine liikmesriikide eeskirjade ühtlustamiseks meetmete vastuvõtmise teel.

Kiibimäärus 2.0 tugineb kehtiva kiibimääruse eesmärkidele. Kiibimääruse 2.0 esimene erieesmärk, millel põhineb I sammas, on luua pooljuhtide tööstuses suur innovatsioonisuutlikkus ja piisav tehnoloogiline võimekus, et kiirendada innovatsiooni ja sellega kohaneda. Lisaks on määruse eesmärk II ja III samba abil suurendada liidu vastupanuvõimet ja varustuskindlust pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, toetades ja

24Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm], COM(2025) 555, 16.7.2025.

25Commission invites contributions to shape future EU Quantum Act, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-invites-contributions-shape-future-eu-quantum-act.

ET 8 ET

koordineerides investeeringuid kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmisse (II sammas) ning võimaldades koordineeritud seiret ja kriisidele reageerimist (III sammas).

Esimese eesmärgi asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 puhul ei tohiks võetavad meetmed hõlmata liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist, vaid peaksid tugevdama pooljuhtide tööstusbaasi konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Kiibimääruse 2.0 eesmärk on toetada Euroopa pooljuhitehnoloogia ja tööstuse tugevust ja vastupanuvõimet, suurendades pooljuhiökosüsteemi innovatsioonipotentsiaali kogu ELis. See hõlmab sõltuvuse vähendamist väikesest hulgast ELi-välistest ettevõtetest ja piirkondadest ning ELi suutlikkuse suurendamist kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide projekteerimisel ja tootmisel. Euroopa kiibialgatus (I sammas), mida toetatakse jätkuvalt uue seadusandliku meetme kaudu, peaks aitama neid eesmärke saavutada, kaotades lõhe ELi teadusuuringute tipptaseme ning selle tõhusa ja kestliku tööstusliku kasutuselevõtu vahel.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Üksi tegutsedes ei suuda liikmesriigid ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmaga. Kavandatud meetmetega keskendutakse valdkondadele, kus vajalike pingutuste mahu, kiiruse ja ulatuse tõttu on liidu tasandil tegutsemisel tõendatud lisandväärtus.

Pooljuhtide kriisile terviklikuks reageerimiseks on vaja eri sidusrühmade kiiret ja koordineeritud ühismeedet koostöös liikmesriikidega. Ükski liikmesriik ei suuda seda üksi saavutada. Lisaks, võttes arvesse pooljuhiökosüsteemi keerukust, on liidu struktuurse sõltuvuse ning nõudluse ja tarnehäirete tagajärg niivõrd kaugeleulatuv, et ELi sekkumine on nende probleemide lahendamisse on kõige sobivam.

Liidu tasandi meetmed on Euroopa osalejate ühise visiooni ja rakendusstrateegia poole suunamise jaoks selgelt kõige sobivamad. See on väga oluline mastaabi- ja mitmekülgsussäästu saavutamiseks ning tipptasemel suutlikkuse jaoks vajaliku kriitilise massi loomiseks. Samuti piirab see ja võib-olla isegi hoiab ära jõupingutuste killustatust, subsideerimisrallisid ja mitteoptimaalseid riiklikke lahendusi.

Liidu meetmeid on vaja valdkondades, mida käesolevas ettepanekus käsitletakse selle kolme samba kaudu.

 Seoses esimese sambaga (Euroopa kiibialgatus 2.0) toetatakse tugevdatud Euroopa kiibialgatusega 2.0 jätkuvalt esimese kiibimääruse alusel loodud Euroopa kiibialgatuse tegevust. See tähendab ulatuslikku tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni kogu liidus, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhi- ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning kõrvaldada Euroopa kroonilised struktuursed puudused projekteerimisel ja tootmisel. Pärast kahte edukat üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti mikroelektroonika valdkonnas, millega toetatakse piiriüleseid uuenduslikke projekte kogu mikroelektroonika väärtusahelas, kavandatakse selles valdkonnas võimalikku kolmandat üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti. Need algatused on sektori jaoks strateegilise tähtsusega. Praeguses etapis ei ole siiski tõenäoline, et need üksi tegeleksid piisavalt suutlikkuse suurendamisega katseliinide ja projekteerimistaristute näol. Need tuleb teha laialdaselt kättesaadavaks kõigile huvitatud kolmandatele isikutele kogu Euroopas ning need võimaldavad ka liidul etendada tugevamat rolli üleilmses ja vastastikku sõltuvas ökosüsteemis. Neid suuremahulisi rajatisi saab vajalike investeeringute ja oskusteabe ulatuse tõttu pakkuda üksnes liidu tasandil.

ET 9 ET

 Mis puudutab teist sammast (varustuskindlus ja nõudlus), siis meetmeid, mille eesmärk on kiirendada investeeringuid pooljuhtide tootmisse, saab asjakohaselt kavandada ja rakendada üksnes liidu tasandil. Selle põhjuseks on vajalike investeeringute ulatus ja asjaolu, et määratluse kohaselt teenivad need tootmisrajatised kogu siseturgu, tugevdavad kogu ökosüsteemi ja tagavad kriisiolukordades varustuskindluse. Lisaks töötatakse välja strateegilised projektimeetmed, edendades avaliku ja erasektori investeeringute kombineerimist, milles on suur erasektori osakaal.

 Kolmanda samba (seire ja kriisidele reageerimine) puhul tagab liidu tõhustatud koostöö vajaliku ja võrreldava teabe kogumise. Koos saavad liikmesriigid ja komisjon ennetada nappust, aktiveerida kriisietapi tõsise nappuse korral ja kehtestada vajalikud meetmed sellise kriisi lahendamiseks tõhusamal viisil kui mitmesuguste erinevate riiklike meetmete abil.

• Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi järgmiste meetmete abil: i) lühiajaline valmisolek ja seire pooljuhtide tarneahelate läbipaistvuse suurendamiseks; ii) keskpika perioodi varustuskindluse meetmed pooljuhtide tootmisvõimsuse tõhustamiseks Euroopas ning iii) pikemaajaline tehnoloogia- ja innovatsioonialane juhtiv tegevus, et luua kõrgtehnoloogiliste ja kujunemisjärgus pooljuhitehnoloogiate projekteerimis- ja tootmisrajatised.

Sellega seoses keskendutakse ettepanekus nendele pooljuhiökosüsteemi osadele, mis aitavad kõige rohkem kaasa liidu tarneahela vastupidavusele. Keskendumine pooljuhiökosüsteemile endale – mitte suurematele elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnale või rakendusvaldkondadele, kus kasutatakse pooljuhte ja/või elektroonikakomponente ja -süsteeme – on mõeldud selleks, et meetmed piirduksid ühe tänapäeva kõige olulisema valupunktiga Euroopa majanduse ja kogu ühiskonna jaoks.

Euroopa kiibialgatusega 2.0 kehtestatakse mehhanismid, mis on vajalikud Euroopa tööstuse pikaajalise konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tagamiseks järgmiste meetmete abil: i) teadus- ja projekteerimissuutlikkus, ii) katseliinid testimiseks ja eksperimenteerimiseks, iii) kvantkiipide ja fotooniliste integraallülituste alane suutlikkus, iv) pädevuskeskused ning v) iduettevõtete, kasvufirmade ja VKEde fond.

II samba uute varustuskindluse meetmetega, mille eesmärk on suurendada liidu pooljuhtide tootmisvõimsust, võib tunnustada rajatise Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuseks. Sellise tunnustamise alusel peavad liikmesriigid tagama, et nendele rajatistele ja pooljuhitehastele antakse load kiirmenetluse korras.

III samba uued valmidusmeetmed põhinevad liikmesriikide ja liidu seirel ja teabevahetusel, et ennetada häireid tarneahelas. (Ettenähtavate) häirete korral võib võtta koordineeritud meetmeid pooljuhtide nappuse ja muude häirete leevendamiseks või ennetamiseks.

• Vahendi valik

Kõige sobivamaks õigusaktiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada riikide ametiasutustele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada, et kõiki nõudeid täidetakse õigeaegselt ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust ning tagab järjepidevuse esimese kiibimäärusega.

Ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusena. See on Euroopa kiibialgatuse 2.0 loomist käsitleva ettepaneku I samba jaoks kõige sobivam õigusakt. Selle põhjus on, et ainult määrus, mille õigusnormid on vahetult kohaldatavad, saab tagada sellise

ET 10 ET

ühtsuse taseme, mis on vajalik siseturul tööstussektori toetamisele suunatud liidu algatuse jätkamiseks ja elluviimiseks. Määruse valimine II samba õigusaktiks on põhjendatud vajadusega ühetaoliselt kohaldada uusi norme, eelkõige pooljuhitehnoloogiat käsitlevate Euroopa algatuste ja strateegiliste projektide määratlust, ning ühetaolist korda nende tunnustamiseks ja toetamiseks. Määrus on ka III samba jaoks kõige sobivam vahend, kuna selles osas tuleks ette näha mehhanism pooljuhtide tarne tõsiste häirete ennetamiseks ja nendega tegelemiseks liidus. Samuti ei tohiks see mehhanism nõuda ülevõtmist riiklike meetmete kaudu ja on vahetult kohaldatav.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kooskõlas kiibimääruse artikliga 40 esitas komisjon 20. septembriks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimese aruande määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Hindamise eesmärk oli anda kriitiline, erapooletu ja tõenduspõhine hinnang kiibimääruse edusammudele ja selle suutlikkusele tugevdada liidu pooljuhiökosüsteemi26.

Hindamine hõlmas kiibimääruse kolme sammast ja sammasteüleseid elemente. Selles uuriti kiibimääruse mõju majandusele, valitsemisele ja sotsiaalsetele teguritele ning see sisaldas kiibimääruse 2.0 mõjuhinnangut. Selles tehti kindlaks ja kvantifitseeriti kiibimääruse kulud ja tulud iga samba kohta. Samuti kirjeldati määruse rakendamisel saadud kogemusi ning toodi esile püsivad ja esilekerkivad probleemid, mis mõjutavad selle toimimist. See hõlmas ajavahemikku alates kiibimääruse jõustumisest 21. septembril 2023 kuni 2025. aasta novembri lõpuni.

Hindamisel jõuti järeldusele, et kiibimäärusel on olnud keskne tähtsus Euroopas pooljuhtide jaoks õigus- ja poliitikaraamistiku loomisel, mida varem ei olnud olemas, ja seda on tehtud lühikese aja jooksul. Sellesse kaasati märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid, võeti kasutusele tipptasemel ELi tasandi taristud ning kehtestati koordineerimis- ja kriisiks valmisoleku juhtimismehhanismid. Sidusrühmade usaldus üldise strateegilise suuna vastu on endiselt suur ning määrust peetakse üldiselt vajalikuks vastuseks geopoliitilisele, tehnoloogilisele ja majanduslikule survele.

Samal ajal jätkub üleminek väljundite pakkumiselt kogu süsteemi hõlmavatele tulemustele ja mõjule. Peamised piirangud on pigem struktuursed ja majanduslikud kui operatiivsed. Need on seotud liidu suutlikkusega rakendada innovatsiooni tööstuses, rahastada kasvufirmasid, tugevdada tarneahela vastupidavust ja luua süsteemi tasandi teavet.

Määrus on oluliselt kaasa aidanud tehnoloogiataristu ja varajase etapi tootmisvõimsuse loomisele. ELi tasandi katseliinide, pädevuskeskuste ja ühiste taristute loomine on taganud koordineeritud jõupingutused. Need algatused juba parandavad juurdepääsu täiustatud vahenditele ja toetavad tugevat piiriülest koostööd. Muude komponentide (st kvantkiibi katseprojektid ja projekteerimisplatvorm) mõju ilmneb alles hilisemas etapis. Igal juhul tunnistavad paljud sidusrühmad määruse panust Euroopa teadus- ja innovatsioonibaasi tugevdamisse ning liikmesriikidevahelise koordineerimise parandamisse.

Seevastu tootmises kasutuselevõtmine ja sellest tulenev suurem strateegiline autonoomia on alles algusjärgus, mis on osaliselt tingitud investeerimisotsuste ja tehases tegeliku tootmise vahelisest pikast tellimuse täitmise ajast. Euroopa sõltub kriitilise tähtsusega

26Link hindamisaruande komisjoni talituste töödokumendi lisale.

ET 11 ET

segmentides, eelkõige kõrgtehnoloogilistes sõlmedes, endiselt struktuurselt ELi-välistest tarnijatest. Suurte investeerimisprojektide kadumine või edasilükkamine näitab samuti, et suveräänsus ei ole veel oluliselt paranenud.

Kõigi hindamiskriteeriumide puhul on oluline probleem lõhe teekonnal laborist tehasesse. Määrusega on juba õnnestunud viia tehnoloogia kõrgemale valmisoleku tasemele ning, võttes arvesse, et määrus jõustus alles hiljuti, on lähiaastatel oodata stabiilseid võimalusi tootmismahu suurendamiseks. Paljud väljundid toimivad tõhusalt tehnilisel tasandil ja loovad tööstussuutlikkuse, mis on vajalik hilisemaks Euroopa varustatuse tagamiseks. ELi ees seisev väljakutse ei seisne enam peamiselt innovatsiooni loomises, vaid industrialiseerimises ja mastaabis.

Hindamise käigus leiti ka, et piiratud erakapital piirab jätkuvalt Euroopa pooljuhtide ettevõtete laienemist. Tänu määrusele kaasati enneolematul määral avaliku sektori vahendeid, kuid erainvesteeringud (eelkõige hilises etapis ja institutsionaalsed investeeringud) on konkureerivate piirkondadega võrreldes endiselt ebapiisavad. Kasvufirmade toetamist piiravad Euroopa finantssüsteemi struktuursed omadused, sealhulgas tõelise kapitaliturgude liidu puudumine, pensionifondide suhtes kehtivad eeskirjad ja konservatiivsed investeerimistavad. See nõrgendab Euroopa väärtuste mõju ja motiveerib kasvufirmasid ettevõtet ümber paigutama või müüma seda ELi-välistele ettevõtetele. Määrus on parandanud varajase etapi innovatsioonisuutlikkust, kuid kiibifondi (Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi Accelerator osa) jaoks eraldatud eelarve kasutati ära esimese kahe aasta jooksul ja see on osutunud ebapiisavaks. Et aidata pooljuhtide idufirmadel kasvada, on vaja pikaajalise kapitaliga temaatilisi vahendeid ning tuleb kavandada laiemaid meetmeid, et luua suure potentsiaaliga tehnoloogiaettevõtete tekkeks vajalikud tingimused.

Lisaks leiti hindamise käigus, et praegused ELi tasandi vahendid varustuskindluse ja majandusjulgeoleku nõrkustega tegelemiseks on kasulikud, kuid neid tuleks veelgi tugevdada. Ühest küljest kujundavad tootmises kasutuselevõttu peamiselt tööstuse investeerimisotsused, mida toetatakse riiklike rahastamisraamistike kaudu. Vastupanuvõimet õõnestavad veelgi nõudlusega seotud puudused. Teisest küljest vähendavad killustunud turud, väikesed mahud olulistes sektorites ja piiratud hangete koordineerimine Euroopa tootmise ärilist elujõulisust. Ilma nõudluse koondamise ja usaldusväärsete turusignaalideta on oht, et uut võimsust alakasutatakse.

Hindamisel jõuti ka järeldusele, et ELi teadmised ELi ja üleilmsetest pooljuhtide tarneahelatest on liiga piiratud, et toetada tugevat kriisiks valmisolekut. Euroopa pooljuhtide nõukoda parandas oluliselt koordineerimist ja käivitati eelhoiatuse mehhanismid. Siiski tuleks kaaluda integreeritumat lähenemisviisi materjalide, seadmete, projekteerimisvahendite ja allkasutajate seirele. Andmete kogumine on endiselt killustatud ja tundlik, mis piirab häirete ennetamise suutlikkust. III sammas tagab seega vaid osalise nähtavuse süsteemi tasandil.

Üldiselt on kiibimäärus kiiresti ja usaldusväärselt täitnud oma esialgse eesmärgi suurendada Euroopa suutlikkust. Sõltumatuse ja vastupanuvõime seisukohalt sõltub tõhusus aga sellest, kas Euroopa suudab nüüd, taristute olemasolu korral tagada tööstustoodangu, innovatsiooni mastaabi ja koordineerimise nii, et teave on praktiliselt rakendatav.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistega viis komisjon läbi laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise menetluse, et koguda usaldusväärset teavet, kasutades mitmesuguseid meetodeid, konsulteeritud isikuid ja vahendeid.

ET 12 ET

Komisjon viis läbi mitu tegevust: avalik konsultatsioon ajavahemikul 5. septembrist 2025 kuni 28. novembrini 2025 (esitati 105 vastust ja 39 seisukohavõttu); tagasisidekorje mõjuhinnangu koostamiseks (209 vastust ja 85 seisukohavõttu); sihipärane sidusrühmade uuring (64 vastust); intervjuud (vastanutega, kes esindavad suurt hulka strateegiliselt valitud organisatsioone, kes on seotud Euroopa pooljuhiökosüsteemiga või keda see mõjutab); 16 temaatilist seminari, mis korraldati 2025. aasta septembrist detsembrini ja kus osalesid eri sidusrühmad kogu Euroopa pooljuhiökosüsteemist; koostöös liikmesriikidega kuus seminari, mis korraldati 2026. aasta jaanuarist märtsini.

Sidusrühmad rõhutasid liigset sõltuvust Euroopa-välistest tarnijatest, eelkõige kõrgjõudlusega kiipide puhul. Peamised takistused ELi tehisintellekti kiibi väärtusahela arendamisel on ebapiisav tootmisvõimsus, piiratud investeerimisvahendid, oskustööjõu nappus ning hüpertasandi andmekeskuste ja tehisintellektiettevõtete vähene sisenõudlus. Kogu väärtusahelas täheldati ka struktuurset kuluhalvemust: ELis asuvate pooljuhitehaste ehitus- ja käitamiskulud on suuremad, lubade andmise ning ehitamise ja tegevuse alustamise tähtajad on pikemad ning tööstuse koondumise mõju on väiksem kui Ida-Aasia konkurentidel.

Neid probleeme süvendavad veelgi rahastamispiirangud. Leiti, et projekteerimisettevõtete jaoks on suureks takistuseks riskikapitali ja riskifinantseerimise puudumine, samas kui integreeritud seadmete tootjad ja muud tootmisele orienteeritud ettevõtted mainisid märkimisväärsete takistustena pikkadele loamenetlustele ja suurtele energiakuludele. Lisaks püsivad süsteemsed tõkked hilise etapi rahastamislünkade, killustatud juhtimise ja ELi- välistest pooljuhitehastest sõltuvuse kujul, mis takistavad ettevõtetel muuta prototüübid kaubanduslikeks toodeteks; seda probleemi kinnitas ka avalik konsultatsioon.

Oskuste nappus osutus sidusrühmade jaoks valdkondadevaheliseks probleemiks. Rõhutati, et pooljuhtidega seotud oskuste olemasoluks on vaja kümne aasta pikkust investeerimisperioodi, kuid paljud asjakohased programmid toimivad lühemate eelarvetsüklitega, mis piirab nende pikemaajalist mõju. Sidusrühmad juhtisid tähelepanu ka ELi ja liikmesriikide tasandi vahelise koordineerimise parandamise võimalustele.

Avaliku konsultatsiooni tulemused on välja toodud kokkuvõtlikus aruandes, mis on koos tagasisidekorje vastustega avaldatud komisjoni portaalis „Avaldage arvamust“.

• Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusloome suunistega põhineb käesolev seadusandlik ettepanek mõjuhinnangul, milles analüüsitakse ELi pooljuhiökosüsteemide konkurentsivõime tugevdamise vajadusega seotud suuremaid ja väiksemaid probleeme. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks võimalikud poliitikavariandid probleemide põhjustega tegelemiseks ja hinnatakse nende tõenäolist mõju. Mõjuhinnang koostati nii, et see kajastaks konsulteerimist komisjoni talitustevahelise juhtrühmaga kiibimääruse 2.0 teemal.

28. jaanuaril 2026 esitas õiguskontrollikomitee mõjuhinnangu kohta negatiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee esitas järgmised soovitused:

 probleemianalüüsi täiustamine, sealhulgas ELi praeguse ja nõutava suutlikkuse ja tootmisvõimsuse põhjalikum hindamine pooljuhtide väärtusahela kriitilistes osades nii väljakujunenud kui ka tipptasemel kiipide puhul;

 eesmärkide selgitamine ja parem määratlemine, eelkõige seoses eri liiki kiipide puhul taotletava tehnoloogilise suveräänsuse taseme ja ulatusega;

ET 13 ET

 sekkumisloogika tugevdamine, näidates selgelt, kuidas eri meetmed, sealhulgas pakkumise ja nõudlusega seotud vahendid, on omavahel seotud ning kuidas need aitavad ühiselt kaasa soovitud suveräänsuse taseme saavutamisele;

 kavandatud meetmete üksikasjalikum määratlemine, et võimaldada nende mõju nõuetekohaselt hindamist, sealhulgas selgem teave sekkumise üldkulude, nende kulude jaotuse ja vahendite eraldamise võimaliku ebatõhususega seotud riskide kohta, ning

 järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud ebakindluse suhtes läbipaistvuse suurendamine ning meetmete olemasolevate ja tulevaste poliitiliste algatustega kokkusobivuse põhjalikum analüüsimine.

Kõiki eespool nimetatud küsimusi käsitleti võimalikult põhjalikult. Kui läbivaadatud mõjuhinnang uuesti esitati, andis õiguskontrollikomitee 30. märtsil 2026 sellele reservatsioonidega positiivse hinnangu. Komitee reservatsioonid olid seotud järgmiste aspektidega:

 usaldusväärsete kiipide stimuleerimise meedet ei ole kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult, et selle mõju oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata;

 aruandes ei analüüsita piisavalt kokkusobivust olemasolevate ja tulevaste poliitiliste algatuste ja vahenditega ega näidata selgelt, kuidas pakkumise ja nõudlusega seotud meetmete vastastikune mõju tagab koostoime;

 ressursside ebatõhusa jaotamise riski analüüs ei ole piisavalt välja töötatud.

Õiguskontrollikomitee arvamused, lõplik mõjuhinnang ja kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Mõjuhinnang põhineb kolmel konkreetsel eesmärgil, mis käsitlevad tuvastatud probleemide põhjuseid. Selles esitatakse iga erieesmärgi jaoks kolm poliitikavarianti, mis põhinevad poliitilise sekkumise tasemel, ulatusel, tõhususel ja sidususel ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetel.

Poliitikavariant 0 (PV0) hõlmaks kehtiva kiibimääruse rakendamise jätkamist ilma muudatusteta. Sellega säilitataks olemasolev I samba teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm ning säilitataks sama lähenemisviis investeeringute toetamisele riigiabi kaudu (kasutades olemasolevate riigiabi eeskirjade kohast esimese omalaadse raamistikku). II samba raames ei oleks täiendavat liidu eelarvet. III samba raames säilitataks praegune kriisidele reageerimise mehhanism, mis toimib erasektori vabatahtliku andmekogumiskorra alusel (välja arvatud kriisi korral). See poliitikavariant ei hõlmaks poliitikameetmeid, mis lähevad kaugemale kehtiva kiibimääruse kohaldamisalast.

Poliitikavariant 1 (PV1) – horisontaalne (turgu toetav) poliitiline lähenemisviis – keskenduks üldiste raamtingimuste parandamisele. See hõlmaks suuremat toetust teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, oskustesse investeerimist ja soodsa investeerimiskeskkonna loomist. Suuremahulisele tootmisele ja projekteerimisele, eelkõige tehisintellektikiipide puhul, ei kehtestata täiendavat liidu tasandi rahastamist. Selle lähenemisviisi kohaselt toetub EL pikas perspektiivis tipptasemel kiipide tootmiseks võimeliste ELi-väliste tarnijate ja ülemaailmsete projekteerimisettevõtete ligimeelitamisele.

Poliitikavariant 2 (PV2) – vertikaalne (ennetav) tööstuspoliitika – tugineks horisontaalsetele meetmetele, kuid täiendaks neid sihipäraste finantssekkumistega, eelkõige strateegiliste projektide kaudu, mida võib toetada kavandatavast Euroopa

ET 14 ET

Konkurentsivõime Fondist. See lähenemisviis tugineb esimese kiibimääruse alusel loodud Euroopa tehnoloogilistele vahenditele, eelkõige katseliinidele, ning võtab need tööstuslikult kasutusele. Võttes tööstusprojektide rahastamisel kasutusele selge ELi tasandi mõõtme ja võimaldades piiriüleseid kogu väärtusahelat hõlmavaid investeeringuid, oleks selle lähenemisviisi eesmärk vähendada killustatust, tugevdades samal ajal Euroopa konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja tehnoloogilist suveräänsust. Lisaväärtus seisneks katses luua „valmistatud Euroopas“ tehnoloogiat.

Üldiselt eelistatakse poliitikavarianti 2, kuna see pakub tuvastatud probleemidele kõige tõhusamat ja proportsionaalsemat lahendust, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet ja minimeerides halduskoormust. See vastab hindamistulemustele, milles nõutakse teadus- ja innovatsioonitegevuse ning tööstusliku kasutuselevõtu suuremat lõimimist, kiiremaid industrialiseerimisvõimalusi ja tõhusamaid tarneahelaga seotud teabekogumise mehhanisme.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Eelistatud poliitikavariant (PO2) toob kaasa lihtsustamise, võttes strateegiliste projektide jaoks kasutusele koordineeritud ELi tasandi raamistiku. Ühtne projektide register suuremahulisteks pooljuhtide investeeringuteks hoiab ära haldustoimingute ja korduva dokumentatsiooni dubleerimise. Esimese omalaadse algatuse kohaldamisala selgemaks muutmine lihtsustab veelgi esimese omalaadse algatuse menetlusi nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate jaoks. Lisaks jäetakse Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (ECIC) kontseptsioon lihtsustamise huvides kiibimäärusest 2.0 välja, kuna seda ei ole kehtiva määruse alusel kunagi kasutatud. Tõhususe suurenemine tuleneb ka kiirematest ja prognoositavamatest loamenetlustest. Kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide rajatiste loa- ja projekteerimisetapid ELis on keskmiselt 7,5 kuud pikemad kui peamistes konkureerivates jurisdiktsioonides. Eeldades, et iga viivitatud aasta suurendab projekti kogumaksumust ligikaudu 5 %, tähendab see lisakulu ligikaudu 3,125 % koguinvesteeringust. Näiteks vastaks see ligikaudu 625 miljonile eurole 20 miljardi eurose kõrgtehnoloogilise valmistustehase puhul. Vähendades korduvat teabevahetust ametiasutustega ja muutes loamenetlused selgemaks, toob PV2 kaasa märkimisväärse kaudse kulude kokkuhoiu, mis kaalub üles nõuete täitmisega seotud kulud. Lihtsustamise teine eelis on see, et ühekordsed kriisist ajendatud teabenõuded asendatakse struktureeritud pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormiga. See vähendab dubleerimist ja parandab koordineerimist liikmesriikide vahel.

Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaselt tekitab PV2 piiratud täiendavat halduskoormust ja selle tasakaalustab suures osas struktuurne lihtsustamine. Uued nõuded ettevõtjatele hõlmavad peamiselt tarneahela nõrkuste avalikustamist. Need on hinnanguliselt kuni 10 inimtööpäeva taotluse kohta, mis vastab ligikaudu 2 783 eurole suurettevõtja puhul, kusjuures kogukulud on kuni 1,34 miljonit eurot taotluse kohta täieliku katvuse stsenaariumi korral. Seda koormust tasakaalustavad kaotatud nõuded vähenenud kiireloomuliste ja dubleerivate kriisiga seotud andmete esitamise, tõhustatud teabevahetuse ja väiksema sisejärelevalve vormis, kuna turuteabega seotud tegevus tellitakse osaliselt allhankena platvormilt. Ettevõtjatel tuleb kanda netohalduskoormust, mis seisneb platvormil osalemise alustamises ja teabe avalikustamises. Neid tasakaalustab aga suuresti varustuskindlus, mille andmete jagamine kaasa toob. Lisaks toimub esimeses etapis hindamine üksnes kvalitatiivsel alusel, välja arvatud juhul, kui tegemist on ametliku kriisiga.

• Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Käesoleva ettepaneku I ja II samba meetmed loovad innovatsioonisuutlikkuse ja edendavad pooljuhtide varustuskindlust, mis võib tugevdada ettevõtlusvabadust kooskõlas liidu õiguse

ET 15 ET

ning riikide õigusaktide ja tavadega. Mõned III samba meetmed olid siiski vajalikud tegelemaks asjaoluga, et tõsised häired pooljuhtide tarnimisel liidus võivad ajutiselt piirata ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud harta artikliga 16, ning õigust omandile, mis on kaitstud harta artikliga 17. Vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 võib nimetatud õigusi käesolevas ettepanekus piirata ainult seadusega, arvestades nende õiguste ja vabaduste olemust, ning see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Kohustus avaldada komisjonile konkreetset teavet, kui teatavad tingimused on täidetud, austab ettevõtlusvabaduse olemust ega mõjuta seda ebaproportsionaalselt (harta artikkel 16). Kõik teabenõuded teenivad liidu üldist huvi pakkuvat eesmärki, kuna need võimaldavad kindlaks teha võimalikud meetmed pooljuhtide nappuse kriisi leevendamiseks. Kõnealused teabenõuded on eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja tõhusad, kuna need annavad asjaomase kriisi hindamiseks vajalikku teavet. Komisjon nõuab põhimõtteliselt teavet ainult esindusorganisatsioonidelt. Ta võib esitada ka taotlusi üksikutele ettevõtjatele, kuid ainult siis, kui see on vajalik. Võttes arvesse pooljuhtide nappuse tõsiseid majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi ning leevendusmeetmete vastavat tähtsust, on teabenõuded soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. Lisaks tasakaalustavad ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse piiramist asjakohased kaitsemeetmed. Teabenõude võib esitada üksnes kriisiolukorras, kus komisjon on rakendusaktiga käivitanud kriisietapi.

Kohustus võtta vastu ja täita eelisjärjekorras prioriteetseid tellimusi austab ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse (harta artikkel 16) ning omandiõiguse (harta artikkel 17) olemust ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt. See kohustus teenib liidu üldist huvi pakkuvat eesmärki, kuna tagab, et elutähtsad sektorid, mida mõjutavad pooljuhtide nappusest tingitud tarnehäired, saavad tegevust jätkata. Kohustus on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja tõhus, kuna sellega tagatakse, et olemasolevaid ressursse kasutatakse eelistatult nendesse sektoritesse tarnitavate toodete jaoks. Ükski muu meede ei ole sama tõhus. Kriisiolukorras on proportsionaalne kohustada teatavaid ettevõtjaid teatavaid tellimusi vastu võtma ja eelisjärjekorras täitma. Nende ettevõtjate hulka kuuluvad pooljuhtide tootmisrajatised, mis on taotlenud tunnustamist Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustena; muud pooljuhtide tootmisrajatised, mis on nõustunud sellise võimalusega vastutasuks avaliku sektori toetuse saamise eest, või pooljuhtide tarneahela ettevõtjad, kellele on kolmandast riigist esitatud prioriteetne tellimus sellises ulatuses, et see mõjutab elutähtsate sektorite varustuskindlust. Asjakohaste kaitsemeetmetega tagatakse, et prioriteediks seadmise kohustuse mis tahes negatiivne mõju ettevõtlusvabadusele, lepinguvabadusele või omandiõigusele ei kujuta endast nende õiguste rikkumist. Teatavate tellimuste eelisjärjekorras täitmise kohustuse võib seada üksnes kriisiolukorras, kus komisjon on rakendusaktiga käivitanud kriisietapi. Asjaomane ettevõtja võib paluda komisjonil prioriteetse tellimuse läbi vaadata, kui ta ei suuda tellimust täita või kui tellimuse täitmine tekitaks talle ebamõistlikku majanduslikku koormust ja tooks kaasa erilised raskused. Lisaks on kohustuse subjekt vabastatud igasugusest vastutusest kohustuse täitmisest tulenevate lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

4. MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele on seotud komisjoni talituste personaliga ning pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi loomise toetamisega. Ettepanekuga nõutakse personali kasutamist, et täita ettepanekus sisalduvaid komisjoni vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid. Mõnda ülesannet on võimalik täita, kui paigutada ümber olemasolevaid töötajaid, kes praegu täidavad sarnaseid ülesandeid, mis on seotud näiteks programmi järelevalve, sidusrühmadega suhtlemise ning I samba raamistikku kuuluva teadus- ja arendustegevuse ning suutlikkuse suurendamise alase aruandlusega. Lisatöötajaid on vaja muude ülesannete täitmiseks, näiteks

ET 16 ET

strateegiliste projektide järelevalve, sealhulgas vahe-eesmärkide ja tulemuste seire; vastavuskontrollid (riigiabi, hanked); piiriülene koordineerimine liikmesriikidega; halduslik (mitterahanduslik) järelevalve ning aruandlus nõukogule / Euroopa Parlamendile. Ettepanekuga kaasnevad ka lisaülesanded, mis on seotud pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormiga, nt pooljuhtide tarneahelate seire; analüüsi ja kriisiks valmisoleku funktsioonide täitmine; teabenõuetega tegelemine ning andmete kontrollimine ja koondamine kriisieelses etapis ning valdkondadevaheline koordineerimine tööstusharu sidusrühmadega.

Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi loomise ja käitamise toetamiseks on vaja tegevuskulusid suurusjärgus 70 miljonit eurot. Komisjon toetaks platvormi.

Täiendavad üksikasjad mõju kohta eelarvele on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

Lisaks eespool nimetatud mõjule eelarvele saab tegevuseelarvet ja halduseelarvet Euroopa kiibialgatuse 2.0 ja mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 strateegiliste projektide rakendamiseks taotleda alles hilisemas etapis.

5. MUUD ASJAOLUD

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon vastutab sekkumistegevuse rakendamise korrapärase järelevalve eest. Seda võivad toetada välisuuringud ning liikmesriikide ja turu andmed. Komisjon hindab põhjalikult kiibimääruse 2.0 tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, proportsionaalsust ja subsidiaarsust. Peamisi järeldusi sisaldav hindamisaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nelja kuni viie aasta jooksul alates õigustloova akti kohaldamise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon lisada aruandele ettepanekud kiibimääruse 2.0 täiustamiseks või kohandamiseks.

See läbivaatamismehhanism järgib esimese kiibimäärusega kehtestatud lähenemisviisi. See tagab järjepidevuse, tulemuste võrreldavuse ja poliitikatulemuste pikaajalise perspektiivi. Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega korrapäraselt õigusnormide rakendamist ja kohaldamist, pöörates erilist tähelepanu vastuvõetud meetmete tulemuslikkusele. Seiretegevus tugineb kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele näitajatele, mis põhinevad pooljuhtide väärtusahela sidusrühmade, liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutuste esitatud andmetel. Algatuse üldise edukuse hindamisel kasutatakse tõendeid varustuskindluse tugevdamise kohta. See hõlmab edusamme asjakohastes mõõdetavates aspektides, nagu ELi osakaal üleilmses pooljuhtide tootmises ja muutused turu kontsentratsioonis. Kiibimääruse 2.0 ja sellega kaasnevate meetmete rakendamine võimaldab süstemaatiliselt jälgida konkreetseid eesmärke, eeldatavat kasu ja sellega seotud mõju.

Hindamise läbiviimiseks esitavad liikmesriigid ja riiklikud pädevad asutused komisjonile viimase nõudmisel vajaliku ja asjakohase teabe.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.1. I peatükk – Üldsätted

I peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese. Selles esitatakse ka õigusaktis kasutatavate mõistete määratlused. Määrusega jätkatakse ja arendatakse edasi Euroopa kiibialgatust (nüüd Euroopa kiibialgatus 2.0). I samba raames luuakse tingimused, mis on vajalikud liidu tööstusinnovatsiooni suutlikkuse suurendamiseks, ja sätestatakse nõudluse stimuleerimise

ET 17 ET

meetmed. II samba raames sätestatakse kriteeriumid selliste Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste tunnustamiseks, mis on esimesed omalaadsed algatused ja strateegilised projektid, mis edendavad liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindlust ja vastupanuvõimet. III samba raames sätestatakse meetmed algselt määrusega (EL) 2023/1781 (kiibimäärus) loodud liikmesriikide ja komisjoni vahelise koordineerimismehhanismi parandamiseks.

1.2. II peatükk – Euroopa kiibialgatus 2.0

II peatükis keskendutakse Euroopa kiibialgatusele 2.0, mille eesmärk on tugevdada liidu konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Investeerides Euroopa kiibialgatusse 2.0, peaks liit muutuma tulemuslikumaks oma teadus- ja tehnoloogiaarenduste rakendamisel nõudlusele suunatud, rakenduspõhises, turvalises ja energiatõhusas kõrgeima kvaliteediga pooljuhitehnoloogias. Samal ajal peaks liit andma oma varustavale tööstusele võimaluse nendest investeeringutest kasu saada.

Selleks sisaldab käesolev peatükk algselt määrusega (EL) 2023/1781 loodud Euroopa kiibialgatuse üldsätteid ja eesmärke. Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärk on toetada kogu liidus ulatuslikku suutlikkuse suurendamist olemasolevate tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate valdkonnas. Euroopa kiibialgatus 2.0 koosneb nüüd kuuest komponendist: 1) integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimissuutlikkus; 2) katseliinid uuendusliku tootmise ettevalmistamiseks ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatised; 3) kõrgtehnoloogiline ja tehniline suutlikkus kvantkiipide arendamise kiirendamiseks; 4) pädevuskeskuste võrgustik ja oskuste arendamine; 5) kiibifondi tegevus idu- ja kasvufirmadele ning VKEdele juurdepääsu võimaldamiseks kapitalile, ning 6) fotooniliste integraallülituste tehnoloogia tipptasemel projekteerimise, prototüüpide loomise ja tööstusliku kasutuselevõtu suutlikkuse loomine ja suurendamine kogu liidus. Euroopa kiibialgatuses 2.0 pööratakse suurt tähelepanu industrialiseerimisele ja nõudlust stimuleerivatele meetmetele, nagu suured ülesanded, nõudlusfoorum ja nõudluse kiirendajad.

Euroopa kiibialgatust 2.0 toetatakse programmi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames, eelkõige programmi „Digitaalne Euroopa“ uue erieesmärgi nr 6 raames, ning seda rakendatakse kooskõlas määrustega, millega need programmid on loodud, ning vajaduse korral ja ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi, nende jätkuprogrammidega.

Määrusega nähakse ette menetlusraamistik liikmesriikidepoolse kombineeritud rahastamise hõlbustamiseks, ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade, liidu eelarve ja erainvesteeringute kohaldamist.

Peatükk sisaldab ka rakendussätteid. Euroopa kiibialgatuse 2.0 rakendamine tehakse samuti ülesandeks eelkõige Kiipide Ühisettevõttele ja vajaduse korral ühisettevõttele või sellele järgnevale muule sarnasele üksusele või algatusele, mis on loodud liidu õiguse kohaselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Meetmete tehniline kirjeldus on esitatud I lisas. III lisa sisaldab mõõdetavaid näitajaid rakendamise jälgimiseks ja Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude alaseks aruandluseks. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta mõõdetavate näitajate loetelu. Euroopa kiibialgatus 2.0 tugineb Euroopa olemasolevatele tugevatele külgedele üleilmses pooljuhtide väärtusahelas ning suurendab koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid praegu toetavad. Seepärast peaks Euroopa kiibialgatus 2.0 oma positiivse mõju maksimeerimiseks võimaldama luua koostoimet IV lisas kirjeldatud liidu programmidega.

1.3. III peatükk – Varustuskindlus ja nõudlus

ET 18 ET

III peatüki 1. jaos on sätestatud Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide raamistik. Komisjon võib tunnustada liidu või kolmanda riigi pooljuhtide väärtusahela projekti strateegilise projektina, kui projekt vastab järgmistele kriteeriumidele: see loob ELi lisaväärtust, aidates oluliselt kaasa liidu ühistes huvides olevate eesmärkide saavutamisele; sellel on selge piiriülene mõõde; see aitab parandada liidu pooljuhtide väärtusahela asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust ning see aitab märkimisväärselt suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja tehnoloogilist juhtpositsiooni.

Tehnoloogiavaldkonnad, mis on määratletud potentsiaalsete valdkondadena strateegiliste projektide tunnustamiseks, on esitatud II lisas.

III peatüki 2. jaos on esitatud sätted Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide loamenetluste kiirendamiseks. Samuti kirjeldatakse selles Euroopa ettevõtluskukrute kasutamist ühtsete juurdepääsuportaalidena Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide ühtse loa taotluse esitamiseks.

III peatüki 3. jaos kirjeldatakse pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgise eesmärke ning esitatakse Euroopa pooljuhtide piirkonna investeerimiskava visioon ja ulatus.

III peatüki 4. jaos keskendutakse meetmetele, mille eesmärk on suurendada tarneahela vastupidavust, nimelt elutähtsa taristu riigihangete puhul ja teatavates majandussektorites, mis on määratletud riskialtiteks sektoriteks.

1.4. IV peatükk – Seire ja kriisile reageerimine

IV peatükk sisaldab pooljuhtide väärtusahela koordineeritud seire ja siseturu nõuetekohast toimimist mõjutavatele pooljuhtide tarnehäiretele reageerimise mehhanismi.

1. jaos esitatakse ELi pooljuhtide sektori terviklik strateegiline kaardistamissüsteem, mille eesmärk on teha kindlaks nõrkused, sõltuvused ja tulevased vajadused, et suurendada tarneahela vastupidavust. Komisjon peab koostöös Euroopa pooljuhtide nõukojaga viima läbi elutähtsaid aspekte käsitleva süvaanalüüsi. Need aspektid hõlmavad peamisi pooljuhtidest sõltuvaid tööstusharusid ja taristuid (nt tervishoid, kaitse- ja digisektor), tarneahela segmente (projekteerimisest tootmise ja materjalideni), tehnoloogilist sõltuvust (eelkõige kolmandatest riikidest), oskuste nappust ja võimalikke riske, sealhulgas alainvesteerimisest või geopoliitilistest häiretest tulenevaid ohte. Kaardistamisel hinnatakse ka kriisisekkumiste võimalikku mõju (nt prioriteetsed tellimused või ekspordikontroll artiklite 41–43 alusel). Tulemusi jagatakse korrapäraselt Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et anda teavet poliitiliste otsuste jaoks.

Riskide ennetavaks jälgimiseks peab komisjon kaardistamise tulemuste põhjal välja töötama varajase hoiatamise näitajate loetelu (nt pakkumise kitsaskohad, nõudluse hüppeline kasv või geopoliitilised pinged) ja seda korrapäraselt ajakohastama. Protsess tugineb peamiselt avalikult kättesaadavatele andmetele ja tootmisharu mittekonfidentsiaalsetele sisenditele. Lünkade esinemisel võib komisjon siiski nõuda pooljuhtide ettevõtetelt vabatahtlikku lisateavet, kasutades konfidentsiaalsuse kaitsmiseks standarditud turvalisi kanaleid. Kõiki kogutud andmeid käsitletakse rangete konfidentsiaalsuseeskirjade alusel (artikkel 50) ning komisjon annab suuniseid järjepideva ja turvalise teabevahetuse tagamiseks. Kaardistamise raamistik ja metoodika vaadatakse samuti korrapäraselt läbi, et kohaneda muutuvate valdkondlike probleemidega. Lõppkokkuvõttes on selle süsteemi eesmärk ennetada häireid, suunata strateegilisi investeeringuid ja tugevdada ELi autonoomiat pooljuhtide valdkonnas.

1. jaos kirjeldatakse ka pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi ülesehitust ja eesmärke.Platvorm on pooljuhtide tarneahela digitaalne kaksik, mille eesmärk on suurendada tarneahela läbipaistvust ja vastupidavust. Platvormi seaduslik esindaja teavitab komisjoni pooljuhtide tarneahela olemasolevatest või eeldatavatest häiretest.

ET 19 ET

2. jaos sätestatakse pooljuhtide kriisietapi käivitamise eeskirjad ja kirjeldatakse üksikasjalikult erakorralisi meetmeid, mida saab kriisile reageerimiseks kasutada.

Esimene aspekt on riiklike pädevate asutuste kohustus komisjoni võimalikult kiiresti teavitada, kui nad teevad kindlaks tõsise tarnehäire ohu või muu usutava ohu pooljuhtide kättesaadavusele. See käivitab ennetava etapi, kus komisjon peab kiiresti tegutsema, kutsudes kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise koosoleku. Euroopa pooljuhtide nõukoja ülesanne on hinnata häire tõsidust, sealhulgas esitades ennetavaid teabenõudeid ja arutades, kas algatada ametlik kriisimenetlus. Lisaks võib komisjon koostööpõhiste lahenduste leidmiseks konsulteerida kolmandate riikidega ja paluda riiklikel ametiasutustel hinnata peamiste turuosaliste valmisolekut.

Kui ühishanget peetakse vajalikuks, peab see vastama ELi riigihanke-eeskirjadele (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL), tagades läbipaistvuse ja konkurentsi. Teine elutähtis vahend on teabe kogumine. Komisjon võib esitada pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi kaudu ennetavaid teabenõudeid, rakendades tundliku äriteabe kaitsemeetmeid. Komisjon võib esitada ennetavaid teabenõudeid ka üksikutele äriühingutele, kui nad platvormis ei osale. Vastuseid jagatakse Euroopa pooljuhtide nõukoja ja asjaomaste liikmesriikidega, tagades kollektiivse teadlikkuse.

Raamistik eskaleerub kriisietappi ainult siis, kui on täidetud kaks tingimust: 1) tõsised tarneahela häired, mis põhjustavad märkimisväärset nappust, ning 2) tõsine mõju elutähtsatele sektoritele (nt tervishoid, kaitse või digitaristu), mis ohustab ühiskondlikku, majanduslikku või julgeolekualast stabiilsust. Komisjon võib pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist teha ettepaneku kriisietapi käivitamiseks nõukogule, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kriisietapp kestab kuni 12 kuud ja seda võidakse pikendada, kui see on põhjendatud, ning selle kestel tuleb korrapäraselt esitada aruandeid Euroopa pooljuhtide nõukojale ja Euroopa Parlamendile. Selles etapis peavad liikmesriigid koordineerima riiklikke meetmeid Euroopa pooljuhtide nõukoja kaudu, et vältida killustatud reageerimist. Kui kriis on lõppenud, peab komisjon tarneahela järelevalve kuue kuu jooksul ajakohastama, võttes arvesse saadud kogemusi. Kriisietapi käivitamist reguleerivad sätted on kaasseadusandjate kokkuleppe tulemusel jäänud samaks kui kiibimääruses sätestatud ning need vastavad endiselt oma eesmärgile.

3. jaos sätestatakse meetmed, mida on vaja pooljuhtide kriiside lahendamiseks liidus.

Artikli 41 kohaselt võib komisjon nõuda pooljuhtide tarneahela ettevõtjatelt andmeid tootmise ja häirete kohta, et hinnata kriisi ja võimalikke lahendusi. Nõuded peavad olema rangelt vajalikud ega tohi ohustada riiklikku julgeolekut.

Artikkel 42 annab komisjonile võimaluse kohustada pooljuhtide tootjaid pidama prioriteediks kriisi korral oluliste toodete tellimusi, tühistades olemasolevad lepingud.

Artikliga 43 kehtestatakse ühisostud, mille puhul komisjon tegutseb keskse ostjana mitme tõsise nappusega liikmesriigi jaoks. See mehhanism tugevdab läbirääkimispositsiooni ja takistab ELi riikidel konkureerida piiratud tarnete pärast.

Komisjonil on õigus aktiveerida kriisietapp rakendusaktiga, kui on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid pooljuhtide kriisi kohta. Pooljuhtide kriis tekib siis, kui pooljuhtide tarnes esineb tõsiseid häireid, mis põhjustavad märkimisväärset nappust. Need avaldavad märkimisväärset negatiivset mõju liidu ühele või mitmele olulisele sektorile või takistavad elutähtsates sektorites kasutatavate esmatähtsate toodete tarnimist, parandamist ja hooldust. Rakendusaktis tuleb täpsustada kriisietapi kestus või selle pikendamine. Enne kriisietapi lõppemist peab komisjon Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes hindama, kas kriisietappi tuleks pikendada. Kriisietapis korraldab Euroopa pooljuhtide nõukoda erakorralisi

ET 20 ET

koosolekuid, et võimaldada liikmesriikidel teha tihedat koostööd komisjoniga ja koordineerida pooljuhtide tarneahela suhtes võetud riiklikke meetmeid.

1.5. V peatükk – Juhtimine

V peatükis sätestatakse liikmesriikide esindajatest koosneva ja komisjoni juhitud Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevuse jätkamise raamistik. Euroopa pooljuhtide nõukoda nõustab Kiipide Ühisettevõtte ametiasutuste nõukogu Euroopa kiibialgatuse 2.0 kohta (I sammas). Ta nõustab ja abistab komisjoni seoses Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide taotluste hindamisega (II sammas). Nõukoda vahetab komisjoniga arvamusi pooljuhtide piirkonna investeerimiskava rakendamisel tehtud edusammude üle; arutab ja valmistab ette konkreetsete elutähtsate sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramist ning tegeleb järelevalve ja kriisidele reageerimise küsimustega (III sammas). Lisaks pakub see tuge kavandatud määruse järjepidevaks kohaldamiseks ja liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks. Euroopa pooljuhtide nõukoda toetab komisjoni rahvusvahelises koostöös ja strateegilistes partnerlustes pooljuhtide valdkonnas. Samuti koordineerib ta liidu õiguse alusel loodud asjaomaste kriisistruktuuride tegevust ja vahetab nendega teavet. Euroopa pooljuhtide nõukoda koguneb eri koosseisudes ja peab eraldi koosolekuid oma ülesannete täitmiseks I samba raames ning oma ülesannete täitmiseks II ja III samba raames. Komisjon võib luua Euroopa pooljuhtide nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi ning kutsuda sellistesse allrühmadesse vaatlejatena pooljuhtide tööstuse huve esindavaid organisatsioone ja muid sidusrühmi. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks tagama, et pooljuhtide tööstusliidu juhtkomitee, kes võtab üle protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliidu tegevuse, kutsutakse üles esitama ajakohastatud teavet vähemalt kord aastas.

Riiklikul tasandil määravad liikmesriigid määruse rakendamiseks ühe või mitu riigi pädevat asutust ja nende hulgas riikliku ühtse kontaktpunkti.

1.6. VI, VII, VIII peatükk – Lõppsätted

VI peatükis rõhutatakse, et kõik osapooled on kohustatud austama tundliku äriteabe ja ärisaladuste konfidentsiaalsust. See kohustus kehtib komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja liikmesriikide muude asutuste ning kõigi Euroopa pooljuhtide nõukoja ja komisjoni koosolekutel osalevate esindajate ja ekspertide suhtes. Selles peatükis kehtestatakse ka normid mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste ja trahvide kohta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid turvameetmeid. Komisjon võib määrata perioodilise sunniraha, kui asjaomased ettevõtjad ei võta pooljuhtide kriisi korral teatavaid tellimusi vastu ega täida neid eelisjärjekorras. Lisaks võib komisjon määrata trahve ettevõtjale, kes esitab ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul.

VII peatükis sätestatakse delegeerimis- ja rakendamisvolituste kasutamise eeskirjad ja tingimused. Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta vajaduse korral vastu rakendusakte, et võimaldada täpsustada menetlusi ja tagada määruse ühetaoline kohaldamine, ning delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi I lisas (milles on sätestatud tegevused viisil, mis on kooskõlas Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkidega) ja III lisas (milles on mõõdetavad näitajad ning käesolevat määrust täiendava seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted).

VIII peatükiga pannakse komisjonile kohustus koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid määruse hindamiseks ja läbivaatamiseks.

ET 21 ET

2026/0139 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,27

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,28

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1781,29 millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kiibimäärus), kehtestati liidu tasandil terviklik raamistik pooljuhiökosüsteemi toetamiseks, et tugevdada liidu tehnoloogilist suutlikkust, suurendada vastupanuvõimet ja tagada varustuskindlus.

(2) Määruse (EL) 2023/1781 hindamine30 näitab, et määrus on võimaldanud kaasata märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid, võtta kasutusele kõrgtehnoloogilisi taristuid ning luua koordineerimise ja kriisiks valmisoleku mehhanisme, aidates seeläbi parandada koostööd liikmesriikide vahel ja siseturu toimimist. Hindamine on näidanud, et määrus (EL) 2023/1781 on kiirendanud liidu koordineeritud lähenemisviisi kujundamist pooljuhtide valdkonnas, tugevdanud teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, parandanud juurdepääsu tehnoloogiataristule, loonud tootmisvõimsuse raamistiku ning kriisi- ja reageerimismehhanismi võimalike häirete ennetamiseks. Samal ajal tehti hindamise käigus kindlaks struktuursed puudused ja püsivad probleemid, mis piiravad selle tõhusust tööstuse ja majanduse muutuvate vajaduste rahuldamisel.

(3) Kuigi määrusega (EL) 2023/1781 loodud raamistik on osutunud innovatsiooni ja varajase etapi suutlikkuse toetamisel tõhusaks, on üleminek tehnoloogia arenduselt

27ELT C , , lk . 28ELT C , , lk . 29Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1781, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kiibimäärus) (ELT L 229, 18.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1781/oj).

30[lisada viide avaldatud hindamisaruandele]

ET 22 ET

suuremahulisele tööstuslikule kasutuselevõtule endiselt varajases etapis. Pikad investeerimistsüklid, struktuurne sõltuvus väärtusahela elutähtsates segmentides ja tootmise laiendamise piirangud mõjutavad jätkuvalt liidu suutlikkust saavutada vastupidav ja konkurentsivõimeline pooljuhiökosüsteem.

(4) Ka hindamine on näidanud, et erakapitali piiratud kättesaadavus, eelkõige hilisema etapi rahastamiseks, ja finantsturgude struktuursed omadused piiravad liidu pooljuhtide ettevõtjate kasvu ja laienemist. Samal ajal vähendavad nõudluse killustatus tööstussektorite vahel, piiratud turumaht ja ebapiisav koordineerimine ostjate vahel tootmisinvesteeringute ärilist elujõulisust ja seavad tekkiva tootmisvõimsuse alakasutamise ohtu.

(5) Lisaks on pooljuhtide sektorist saanud liidu majandusliku stabiilsuse, tehnoloogilise suveräänsuse ja julgeoleku alus. Kõrgtasemel digitehnoloogia, eelkõige tehisintellekti kiirem integreerimine on märkimisväärselt suurendanud ülemaailmset nõudlust pooljuhtide järele, teravdades samal ajal konkurentsi rahvusvahelistel turgudel. Need suundumused on toonud esile liidu pooljuhtide tarneahelate struktuurse nõrkuse, sealhulgas sõltuvuse piiratud välistarnijatest, ebapiisava omamaise tootmisvõimsuse ja killustatuse liikmesriikide vahel.

(6) Eelkõige tehisintellekti rakenduste kasvav tähtsus on toonud kaasa nõudluse kasvu väga spetsialiseeritud kiipide, näiteks kõrgtehnoloogiliste loogika- ja mälupooljuhtide järele, mis on keerukate tehisintellektimudelite treenimise ja kasutuselevõtu jaoks elutähtsad. See suundumus eeldatavasti jätkub, võimendades olemasolevat pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust ning avaldades lisasurvet juba niigi hapratele ülemaailmsetele tarneahelatele. Samal ajal on geopoliitilised pinged, ekspordipiirangud ja ülemaailmsete kriisidega seotud häired veelgi võimendanud riske, mis tulenevad liigsest sõltuvusest tootmisest kolmandates riikides ja piiratud mitmekesistamisest.

(7) Neid suundumusi silmas pidades on vaja tugevdada ja täiendada määrusega (EL) 2023/1781 kehtestatud raamistikku, et toetada üleminekut innovatsioonilt tööstuslikule tasandile, suurendada vastupanuvõimet ja majandusjulgeolekut ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine. Seepärast tuleks määrus (EL) 2023/1781 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(8) Kuna käesoleva määrusega tugevdatakse ja täiendatakse määrusega (EL) 2023/1781 kehtestatud raamistikku selle põhieesmärke muutmata, jäävad selle raamistiku aluseks olevad õiguslikud alused samaks.

(9) Seepärast peaks käesolev määrus põhinema ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõikel 3, et liit saaks võtta meetmeid oma pooljuhiökosüsteemi edasiseks säilitamiseks, selle suutlikkuse suurendamiseks ning selle tugevdamiseks. Need meetmed ei peaks kaasa tooma liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist. Sellega seoses peaks liit tugevdama pooljuhtide tehnoloogilise ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, tugevdades samal ajal oma pooljuhiökosüsteemi innovatsioonisuutlikkust kogu liidus, vähendades sõltuvust piiratud arvust kolmandate riikide ettevõtjatest ja geograafilistest piirkondadest ning tugevdades oma suutlikkust kõrgtehnoloogilisi pooljuhte projekteerida ja toota, pakendada, korduskasutada ja ringlusse võtta. Euroopa kiibialgatus, mis loodi määrusega (EL) 2023/1781, peaks jätkama nende käesoleva määruse kohaste eesmärkide toetamist, suurendades veelgi jõupingutusi, et ületada lõhe liidu kõrgetasemelise teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse ning nende kestliku tööstusliku kasutamise vahel, ning tagades sellise suutlikkuse tõhusa muundamise tööstuslikul

ET 23 ET

tasemel tootmiseks ja turuleviimiseks liidus. Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames tuleks ka edaspidi edendada suutlikkuse suurendamist, et võimaldada projekteerimist, tootmist ja süsteemide integreerimist järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, ning jätkuvalt toetada peamiste osalejate koostööd kogu liidus, et tugevdada liidu pooljuhtide tarne- ja väärtusahelaid, teenindada peamisi tööstussektoreid ja luua uusi turge.

(10) Lisaks ja selleks, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine, peaks käesolev määrus aitama luua sidusa liidu raamistiku, mis ühtlustab teatavaid tingimusi ja koordineerimismehhanisme kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 114. Selline raamistik on vajalik, et vältida siseturu toimimise takistusi, vähendada killustatust ning tagada järjepidev ja tõhus reageerimine tarneahela riskidele, säilitades samal ajal kooskõla liidu õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. See on eriti oluline, kuna pooljuhid on alustehnoloogia, millel põhinevad mitmesugused majandustegevused ja elutähtsad taristud kogu liidus. Seoses suurenenud geopoliitiliste pingete, strateegilise ülemaailmse konkurentsi ja kasvavate majandusjulgeoleku kaalutlustega on pooljuhiökosüsteemist saanud siseturu stabiilsuse ja toimimise peamine tegur. Pooljuhtide sektorit iseloomustavad keerukad piiriülesed vastastikused sõltuvused kogu väärtusahelas, kusjuures väga spetsialiseeritud tegevus on koondunud eri geograafilistesse piirkondadesse, samal ajal kui allkasutajatest tööstusharud on levinud kogu liidus. Need omadused tähendavad, et pooljuhtide tarneahelaid mõjutavatel häiretel, piirangutel või moonutustel on tõenäoliselt märkimisväärne piiriülene mõju ja need mõjutavad siseturu toimimist. Riikide erinevad meetmed selliste riskidega tegelemiseks võivad tekitada killustatust, moonutada konkurentsi ja kahjustada võrdseid võimalusi siseturul, võttes eelkõige arvesse tootmis- ja jaotusvõrkude integreeritud olemust. Seepärast ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval tasemel saavutada pooljuhtide tarneahela vastupidavuse, turvalisuse ja nõuetekohase toimimise tagamise eesmärke, küll aga saab neid nende ulatuse ja piiriülese mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil.

(11) Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtlustatud rakendamist, koostööd ja teabevahetust, peaks nende eesmärkide saavutamist jätkuvalt toetama Euroopa pooljuhtide nõukoda, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhib komisjon. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks andma komisjonile nõu ja abistama teda konkreetsetes küsimustes, sealhulgas käesoleva määruse järjepideval rakendamisel, liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamisel ja teabe vahetamisel selle määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks nõustama komisjoni ka pooljuhtidega seotud rahvusvahelise koostöö vallas, sealhulgas pooljuhtidega seotud strateegilistes partnerlustes ja teabe kogumise ülesannetes. Koosolekutele võib kaasata eri alarühmi.

(12) Arvestades pooljuhtide tarneahela ülemaailmset olemust, on rahvusvaheline koostöö kolmandate riikidega liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõime saavutamisel oluline tegur. Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peaksid ühtlasi aitama tugevdada liidu kui tippkeskuse rolli paremini toimivas ülemaailmses, omavahel seotud pooljuhiökosüsteemis. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliidu tegevust ülevõtva pooljuhtide tööstusliidu31 ning muude sidusrühmade seisukohti. Kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega võiksid liit ja liikmesriigid teha koostööd – sealhulgas diplomaatia tasandil – pooljuhtide tööstuses eeliseid omavate rahvusvaheliste strateegiliste partneritega, et leida

31Pädevusraamistik, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/78326.

ET 24 ET

lahendusi varustuskindluse tugevdamiseks ja pooljuhtide tarneahela tulevaste häiretega, näiteks kolmandate riikide ekspordipiirangutest tulenevate häiretega tegelemiseks ning selleks, et teha kindlaks toorainete ja vahesaaduste kättesaadavus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koordineerima oma rahvusvahelisi jõupingutusi, eelkõige Euroopa pooljuhtide nõukoja toetusel. See võib vajaduse korral hõlmata koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, investeerimis- ja kaubanduslepingute sõlmimist või muid diplomaatilisi jõupingutusi või koostööd asjaomaste sidusrühmadega.

(13) Liidu elutähtsa taristu, julgeoleku, tööstusbaasi ja tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamiseks on vaja turvalist ja usaldusväärset juurdepääsu nii tipptasemel kui ka tavapärastele pooljuhitehnoloogiatele, sealhulgas protsessoritele ning mälu-, analoog-, toite-, anduri-, raadiosagedus- ja ühenduvuskiipidele, mis on olulised selliste strateegiliste sektorite tulevikukindlaks muutmiseks nagu energeetika, kaitse, autotööstus, lennundus, telekommunikatsioon, tervishoid, pilvandmetöötlus ja tööstusautomaatika. Liidul on tugev võimekus paljudes väljakujunenud sõlmedes, sealhulgas autotööstuses kasutatavates, energiatõhusates ja turvalistes kiipides, ning ta peaks jätkuvalt tugevdama oma konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat kogu pooljuhtide väärtusahelas.

(14) Pooljuhtide tööstus hõlmab märkimisväärseid investeerimisnõudeid nii teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuseks kui ka testimiseks ja valideerimiseks ette nähtud tipptasemel rajatiste ehitamiseks, et toetada tööstuslikku tootmist. Need kulukad omadused mõjutavad otseselt liidu konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust ning mõjutavad liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindlust ja üldist vastupanuvõimet. Samal ajal sõltuvad liidu konkurentsivõime ja vastupanuvõime tavapäraste ja väljakujunenud pooljuhitehnoloogiate, sealhulgas strateegilistes tööstuslikes väärtusahelates ja elutähtsates taristutes endiselt asendamatute analoog-, elektri-, anduri-, ühenduvus-, autotööstuses ja lennunduses kasutatavate kiipide jätkuvast kättesaadavusest ja arendamisest. Praeguses suurenenud ülemaailmse konkurentsi, geopoliitiliste pingete ja tarneahela struktuurse nõrkuse kontekstis on pooljuhtidest saanud strateegiline vara, mis on alus liidu majandusjulgeolekule, tehnoloogilisele juhtpositsioonile ja tööstuse vastupanuvõimele. Võttes arvesse varasematest liidus ja kogu maailmas valitsenud puudujääkidest ja tarneahela häiretest saadud õppetunde, samuti kolmandate riikide ekspordipiiranguid või regulatiivseid meetmeid ning pooljuhtide väärtusahelat mõjutavate tehnoloogiaprobleemide ja innovatsioonitsüklite kiiret arengut, on vaja tugevdada liidu olemasolevaid tugevaid külgi, sealhulgas tema juhtpositsiooni mitmes peamises pooljuhisegmendis, suurendades Euroopa kiibialgatuse edasise tugevdamise kaudu selle kasutuselevõttu turul, konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ning teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

(15) Tõhustatud Euroopa kiibialgatuse 2.0 puhul tuleks arvesse võtta Euroopa kiibialgatuse rakendamisel juba saadud kogemusi, et seda jätkata ja tugevdada, eesmärgiga kõrvaldada allesjäänud struktuursed puudused ja reageerida tekkivatele strateegilistele vajadustele. Eelkõige on vaja suurendada jõupingutusi tagamaks, et liidu tipptasemel teadus- ja innovatsioonisuutlikkus väljenduks liidus tulemuslikult tööstuslikus kasutuselevõtus, laiendamises ja kaubanduslikus tootmises.

(16) Tugeva tööstusliku, konkurentsi-, kestlikkus- ja innovatsioonibaasi säilitamine liidus on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Pooljuhte puudutavate teadus- ja innovatsiooniprobleemide olemus ja ulatus nõuab aga liidu tasandil ühiselt tegutsemist. Liidu varustamiseks pooljuhitehnoloogia alase teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega, mida on vaja liidu teadus- ja tööstusinvesteeringute

ET 25 ET

juhtpositsiooni säilitamiseks tipptasemel, ning tuginedes Euroopa kiibialgatuse rakendamisel saadud kogemustele ja õppetundidele, on vaja seda suutlikkust veelgi tugevdada ja laiendada, et tagada selle tulemuslik tööstuslik kasutuselevõtt, mastaabi suurendamine ja kaubanduslikul tasemel tootmine liidus. Selleks peaksid liit ja liikmesriigid jätkama oma jõupingutuste koordineerimist ja kaasinvesteeringuid.

(17) Võttes arvesse suurenenud ülemaailmset konkurentsi, geopoliitilisi pingeid ja pooljuhtide tarneahela häirete ohtu, sealhulgas häireid, mis tulenevad kolmandate riikide kehtestatud regulatiivsetest meetmetest, mis võivad mõjutada juurdepääsu elutähtsatele pooljuhitehnoloogiatele ja nendega seotud sisenditele, on liidu suutlikkuse suurendamine selliste tehnoloogiate arendamiseks, tootmiseks ja kasutuselevõtuks oma territooriumil muutunud liidu konkurentsivõime, majandusjulgeoleku ja tehnoloogilise suveräänsuse strateegiliseks prioriteediks, nagu on rõhutatud Mario Draghi aruandes „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik). Need liidu pooljuhiökosüsteemi probleemid nõuavad ulatusliku võimsuse saavutamist ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi, kusjuures liit peab toetama suuremahulise võimsuse arendamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsiooni ja tööstuse väärtusahelas, sealhulgas katseliinidel, tootmise laiendamisel ja kaubanduslikul kasutuselevõtul, tagades seeläbi tipptasemel teadusuuringute tulemusliku muutmise juhtpositsiooniks tööstuses ja kestlikuks tootmisvõimsuseks liidus.

(18) Nagu on järeldatud määruse (EL) 2023/1781 hindamisel, on kõnealuse määruse alusel asutatud Euroopa kiibialgatusega loodud vahendid – nimelt projekteerimisplatvorm, katseliinid, kvantkiipide katseprojektid ja teadmiste levitamine, oskustealase valdkondliku koostöö liitude alla kuuluv ELi kiibioskuste akadeemia ja oskuste pakt, ning pädevused kogu pooljuhiökosüsteemi hüvanguks – eesmärgipärased ja neid tuleks käesoleva määruse alusel jätkuvalt toetada. Need jõupingutused peaksid aitama kaasa ka liidu laiemale eesmärgile tugevdada oma pikaajalist konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ja tööstusbaasi, sealhulgas koostoime kaudu toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tööstuslikku kasutuselevõttu tulevaste liidu programmidega, nagu kavandatav32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/69533 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile „Euroopa horisont“ järgnev raamprogramm (RP10) ning kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond,34 samas kui Euroopa kiibialgatus 2.0 peaks võimalikult suures ulatuses peavoolustama ja maksimeerima pooljuhitehnoloogiate kui võimsate võimaldite pakkujate rakendamisest saadavat kasu, näiteks kestlikkusele üleminekul, mis võib viia uute toodeteni ning ressursside, sealhulgas pooljuhtide tootmiseks ja kogu olelusringi jooksul kasutamiseks vajaliku energia ja materjalide tõhusama, tulemuslikuma, puhtama ja kestvama kasutamiseni.

32Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695.

33Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EÜ) nr 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj).

34Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697, (EL) 2021/783, tunnistatakse kehtetuks määruste (EL) 2021/696 ja (EL) 2023/588 teatavad sätted ja muudetakse määrust (EL) [EDIP]

ET 26 ET

(19) Üldeesmärgi saavutamiseks ning praeguse pooljuhiökosüsteemi pakkumise ja nõudlusega seotud probleemide lahendamiseks ning tuginedes määruse (EL) 2023/1781 rakendamisel saadud kogemustele ja õppetundidele, mis näitasid jätkuvat vajadust suurendada liidu suutlikkust mitte ainult teadusuuringute ja innovatsiooni, vaid ka tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmise laiendamise valdkonnas, tuleks Euroopa kiibialgatusega 2.0 jätkuvalt toetada ja veelgi tõhustada määruse (EL) 2023/1781 alusel kehtestatud viit tegevuseesmärki. Samuti tuleks sellega kehtestada uus tegevuseesmärk, mille sihiks on tugevdada liidu suutlikkust fotoonikatehnoloogiate valdkonnas ja toetada nn suuri ülesandeid kui vahendeid, millega toetatakse ulatuslikke sektoriüleseid algatusi, millega lahendatakse liidu jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogilisi ja tööstuslikke põhiküsimusi. Euroopa kiibialgatuse 2.0 esmane rakendamine peaks jätkuvalt olema usaldatud Kiipide Ühisettevõttele ja vajaduse korral ühisettevõttele või sellele järgnevale muule sarnasele üksusele või algatusele, mis on loodud liidu õiguse kohaselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel.

(20) Esiteks peaks Euroopa kiibialgatus 2.0 tugevdama liidu projekteerimissuutlikkust. Selleks peaks komisjon jätkuvalt toetama Euroopa kiibialgatuse raames loodud virtuaalset projekteerimisplatvormi, et ühendada projekteerimisfirmade, idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ning intellektuaalomandi ja vahendite tarnijate kogukonnad ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, et pakkuda tehnoloogia ühisel arendamisel põhinevaid virtuaalseid prototüüplahendusi ning hõlbustada liidus üleminekut projekteerimiselt tööstuslikule tootmisele ja kaubanduslikule kasutuselevõtule.

(21) Teiseks tuleks varustuskindluse ja liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamisele aluse panemiseks Euroopa kiibialgatusega 2.0 jätkuvalt toetada olemasolevate täiustatud katseliinide tõhustamist ja uute arendamist, et võimaldada tipptasemel pooljuhitehnoloogiate ning järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Katseliinid peaksid andma tööstusele võimaluse testida, katsetada ja valideerida pooljuhitehnoloogiaid ja süsteemi projekteerimiskontseptsioone, vähendades samal ajal keskkonnamõju nii palju kui võimalik, et kiirendada nende üleminekut tööstuslikule pooljuhtide tootmisele liidus. Liidu poolt koos liikmesriikide ja erasektoriga tehtavad investeeringud katseliinidesse on vajalikud, et lahendada püsivad struktuursed probleemid ja turutõrked, sealhulgas seoses tööstusliku testimise, valideerimise ja pooljuhtide tootmise suurendamise suutlikkuse ebapiisava kättesaadavusega liidus, mis takistab jätkuvalt innovatsiooni, tööstuslikku kasutuselevõttu ja ülemaailmset konkurentsivõimet.

(22) Kolmandaks tuleks selleks, et kiirendada pooljuhtide sektori arengut soodustavate kvantkiipide tehnoloogia ja nendega seotud pooljuhitehnoloogiate, sealhulgas pooljuhtmaterjalidel põhinevate või fotoonikaga integreeritud tehnoloogiate uuenduslikku arendamist, toetada Euroopa kiibialgatuse 2.0 abil meetmeid, mis on seotud näiteks kvantkiipide projekteerimise andmekogude, kvantkiipide ehitamise katseliinide ning katseliinidel toodetud kvantkiipide testimis- ja valideerimisrajatistega, et võimaldada nende tööstuslikku kasutuselevõttu ja tugevdada liidu tehnoloogilist juhtpositsiooni kujunemisjärgus pooljuhitehnoloogiate valdkonnas.

(23) Neljandaks tuleks selleks, et edendada pooljuhitehnoloogiate kasutamist, tagada juurdepääs projekteerimis- ja katseliinirajatistele ning tegeleda oskuste puudujääkidega kogu liidus, Euroopa kiibialgatusega 2.0 jätkata liikmesriikidele võimaluse andmist toetada igas liikmesriigis vähemalt ühte pooljuhtide pädevuskeskust, tugevdades sel eesmärgil olemasolevaid keskusi või rajades uusi.

ET 27 ET

(24) Viiendaks on fotoonika ja fotoonilised integraallülitused peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad paljudes strateegilistes sektorites, sealhulgas telekommunikatsiooni, tehisintellekti ja tervishoiusektoris, andmekeskustes, autotööstuses, lennunduses ning anduri- ja kvanttehnoloogia valdkonnas. Need võimaldavad kiiret andmeedastust, energiatõhusat töötlemist ja täiustatud seiresuutlikkust ning on seetõttu liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni, konkurentsivõime ja varustuskindluse jaoks elutähtsad. Liit on loonud tugeva teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse ning on fotoonika väärtusahela mitmes segmendis juhtpositsioonil. Siiski on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tugevdada liidu suutlikkust fotoonilisi integraallülitusi ja nendega seotud fotoonilisi pooljuhitehnoloogiaid laialdaselt projekteerida, luua nende prototüüpe, neid tööstuslikult kasutusele võtta ja toota. Fotoonika ja fotooniliste integraallülituste tehnoloogia arengu edendamiseks on seetõttu vaja toetada projekteerimise andmekogude ja projekteerimisvahendite arendamist, tugevdada tootmistehnoloogiaid ja materjaliplatvorme ning katseliine ja avatud juurdepääsuga tootmisrajatisi mitmel materjaliplatvormil. Need meetmed peaksid hõlbustama prototüüpide loomist, testimist, valideerimist ja tööstuslikku kasutuselevõttu, sealhulgas täiustatud integratsiooni- ja pakendamistehnoloogiate kaudu, ning aitama tugevdada liidu fotoonika ökosüsteemi, suurendada liidu tehnoloogilist suveräänsust ja kiirendada uuenduslike fotoonikatehnoloogiate tööstuslikku kasutuselevõttu kogu liidus.

(25) Kuuendaks peaks komisjon tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupiga ja teiste rakenduspartneritega, nagu riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused, jätkuvalt toetama nn kiibifondi, st sihtotstarbelist pooljuhtide investeerimisrahastut, mille eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi, toetades idu- ja kasvufirmasid ning VKEsid, kes pakuvad nii omakapitali- kui ka võlalahendusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/52335 loodud InvestEU fondi segarahastamisvahendit ja asjakohasel juhul muid mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohaseid asjakohaseid investeerimiskavasid. Kiibifondi tegevus peaks toetama dünaamilise ja vastupidava pooljuhiökosüsteemi arendamist, pakkudes võimalusi rahaliste vahendite suuremaks kättesaadavuseks, et toetada idufirmade ja VKEde kasvu ning investeeringuid kogu pooljuhtide väärtusahelas, sealhulgas teiste pooljuhtide väärtusahelas osalevate ettevõtjate jaoks. Sellega seoses tuleks pakkuda tuge ja anda selged suunised, eelkõige VKEdele, et aidata neil taotlusprotsessis osaleda. Sellega seoses eeldatakse, et Euroopa Innovatsiooninõukogu annab toetuste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu täiendavat sihtotstarbelist toetust suure riskiga ja turgu loovatele novaatoritele.

(26) Et veelgi tugevdada liidu tehnoloogilist juhtpositsiooni ja tema tööstuse konkurentsivõimet pooljuhtide valdkonnas, on asjakohane võtta Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames kasutusele mõiste „suured ülesanded“. Need suured ülesanded peaksid keskenduma liidu jaoks keskse tähtsusega suure potentsiaaliga ja elutähtsate pooljuhtide ning nendega seotud tehnoloogiate arendamisele, integreerimisele ja tööstuslikule kasutuselevõtule. Suured ülesanded peaksid toetama kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust, mille eesmärk on võimaldada järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiaid, sealhulgas tehnoloogiaid, mis toetavad tehisintellekti, pilvandmetöötlust, andmekeskusi ja tipptasemel taristuid, pöörates erilist tähelepanu energiatõhususe suurendamisele, tipptehnoloogia suutlikkuse

35Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/523/oj).

ET 28 ET

tagamisele ja liidu tootmise tugevate külgede toetamisele. Samuti peaksid need kõrvaldama peamised tehnoloogilised takistused, sealhulgas mõõtmete vähendamise, energiatõhususe, kestlikkuse, heterogeense integreerimise, turvalisuse, usaldusväärsuse ja toodetavusega seotud väljakutsed. Et suurte ülesannete mõju oleks võimalikult suur, peaksid need aitama tugevdada pooljuhiökosüsteemi kogu liidus, edendades koostööd pooljuhtide väärtusahelas, sealhulgas asjaomaste vertikaalsete sektoritega. Eelkõige peaksid need toetama struktureeritud koostööd pooljuhtide arendajate ja pooljuhte kasutavate tööstusharude vahel, et saavutada konkurentsieelis liidu tehnoloogilise suveräänsuse ja tööstusbaasi jaoks elutähtsates rakendustes. Lisaks peaksid suured ülesanded tagama ka jõupingutuste lõimimise ja ühtlustamise kõigis olemasolevates taristutes, sealhulgas katseliinides, ning edendama nende orienteeritust tööstuslikule kasutamisele. Need peaksid hõlbustama Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames välja töötatud tehnoloogiate siiret, väljaarendamist ja kasutuselevõttu, sealhulgas prototüüpide loomise, testimise, valideerimise, tutvustamise, esialgse tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiskeskkondadesse integreerimisega seotud tegevuse kaudu.

(27) Pädevuskeskused peaksid aitama säilitada liidu juhtpositsiooni kiibialases teadus- ja arendustegevuses ning innovatsiooni- ja projekteerimissuutlikkuses. Selle eesmärgi saavutamiseks on väga oluline edendada inimpotentsiaali ja -oskusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna hariduse kaudu kuni doktorikraadijärgse tasemeni. Eelkõige peaksid pädevuskeskused osutama teenuseid pooljuhtide valdkonna sidusrühmadele, sealhulgas idufirmadele ja VKEdele. Näiteks saab hõlbustada juurdepääsu katseliinidele ja virtuaalsele projekteerimisplatvormile, pakkuda koolitust ja oskuste arendamist ning toetada investorite leidmist, olemasolevate kohalike pädevuste kasutamist ja asjaomaste vertikaalsete sektoritega suhtlemist. Neid teenuseid tuleks osutada avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Iga pädevuskeskus peaks liituma pooljuhtide Euroopa pädevuskeskuste võrgustikuga ja moodustama selle osa ning toimima juurdepääsupunktina võrgustiku teiste sõlmede jaoks. Sellega seoses tuleks maksimeerida koostoimet olemasolevate sarnaste struktuuridega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/69436 loodud programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rajatud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega. Näiteks võiksid liikmesriigid määrata olemasoleva pooljuhtidele keskenduva Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse käesoleva määruse kohaldamisel pädevuskeskuseks, tingimusel et ei rikuta topeltrahastamise keeldu.

(28) Et hõlbustada tehnilise oskusteabe kättesaadavust ja tagada teadmiste levitamine kogu liidus ning toetada mitmesuguseid oskustega seotud algatusi, tuleks Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames jätkata Euroopa kiibialgatuse raames loodud pädevuskeskuste võrgustiku toetamist. Selleks peaks nõukogu määrusega (EL) 2021/208537 loodud Kiipide Ühisettevõte kehtestama menetluse pädevuskeskuste toetamise jätkamiseks, sealhulgas valikukriteeriumid ning täiendavad üksikasjad käesolevas määruses osutatud ülesannete ja funktsioonide täitmise kohta. Võrgustikku kuuluvad pädevuskeskused peaks välja valima Kiipide Ühisettevõte ning nad peaksid olema

36Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/694/oj).

37Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2085/oj).

ET 29 ET

oma töökorralduse, koosseisu ja töömeetodite kindlaksmääramisel üleüldiselt suuresti sõltumatud. Nende organisatoorne korraldus, koosseis ja töömeetodid peaksid siiski järgima käesoleva määruse eesmärke ning aitama kaasa nende saavutamisele.

(29) Oskuste ja haridusega seotud töö, mida liit teeb, on liidu pooljuhiökosüsteemi edasiseks õitsenguks väga oluline. Selleks tuleks võimendada MATI-hariduse strateegilist kava38 ja selle meetmeid ning sellised algatused nagu oskuste pakt,39 oskuste akadeemiad,40 ühised Euroopa õppeprogrammid,41 oskuste ülekantavuse algatus42 ja Euroopa ülikoolide liidud43 peaksid aitama kaasa pooljuhtide sektori erimeetmete väljatöötamisele. Samuti tuleks väliste talentide liitu meelitamiseks uurida koostoimet rahvusvahelist värbamist hõlbustavate algatustega, nagu ELi talendireserv44.

(30) Juurdepääs riiklikult rahastatavale taristule, nagu katse- ja testimisrajatised, ning pädevuskeskustele peaks olema avatud paljudele kasutajatele ning see tuleks anda suurettevõtjatele läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning turutingimustel (või kulude ja mõistliku marginaali alusel), samas kui VKEd ja teadusasutused saavad kasutada eelisjuurdepääsu või madalamaid hindu, hõlbustades seeläbi laiemat osalemist pooljuhtide innovatsioonis ning toetades tööstussuutlikkuse arendamist ja levitamist kogu liidus. Lisaks peaks Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus, mis hõlmab ka tehnoloogiataristuid, tooma kasu ka kaitsesektorile, ilma et see piiraks kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisega seotud edasist tegevust, mis võib toimuda määruse (EL) 2025/2643 alusel.

(31) Euroopa kiibialgatuse 2.0 edu saab tugineda üksnes liikmesriikide ja liidu ühistele jõupingutustele, et toetada märkimisväärseid kapitalikulusid, suurendada virtuaalsete projekteerimis-, testimis- ja katsetamisressursside kättesaadavust ning teadmiste, oskuste ja pädevuste levitamist. Kui see on asjaomaste meetmete eripära silmas pidades asjakohane, tuleks Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärke, eelkõige kiibifondi tegevust, toetada ka InvestEU fondi segarahastamisvahendi kaudu. Euroopa kiibialgatuse 2.0 toetust tuleks kasutada suurest kapitalimahust ja riskist ning pooljuhiökosüsteemi keerukusest tulenevate turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kaotamiseks proportsionaalsel ja kulutõhusal viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema kogu liidus selge lisaväärtus.

(32) Lisaks peaks Euroopa kiibialgatus 2.0 jätkuvalt tuginema tugevale teadmusbaasile ja suurendama koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid praegu toetavad programmide ja meetmetega, mis käsitlevad pooljuhtide valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni ning mõne väärtusahela osaga seotud arendustegevust, eelkõige raamprogrammiga „Euroopa horisont“ ja programmiga „Digitaalne Euroopa“, et

38Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „MATI-hariduse strateegiline kava: konkurentsivõimet ja innovatsiooni toetavad oskused“.

39https://pact-for-skills.ec.europa.eu/index_en . 40https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/new-digital-skills-academies-support-eus-technological-

sovereignty-competitiveness-and-preparedness. 41Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava“. 42https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/15892-Tootajate-oiglase-liikuvuse-

pakett-oskuste-ulekantavus-1-kvalifikatsioonide-ja-oskuste-digitaalne-piiriulene-ulekantavus_et. 43https://education.ec.europa.eu/education-levels/higher-education/european-universities-initiative/map . 44Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta määrus (EL) 2026/1047, millega luuakse ELi

talendireserv.

ET 30 ET

tugevdada liidu positsiooni ülemaailmse osalejana pooljuhitehnoloogia ja selle rakenduste valdkonnas ning suurendada osakaalu ülemaailmses tootmises kooskõlas komisjoni teatisega „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“45. Lisaks loodetakse kaasata erainvesteeringuid, et täiendada Euroopa kiibialgatuse 2.0 rahastamist, mis aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Lisaks nendele tegevustele tehtaks Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames tihedat koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas pooljuhtide tööstusliiduga.

(33) Liidus toimuvat teadus- ja arendustegevust mõjutab üha enam tegevus, mille eesmärk on konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja kaitstud andmete omastamine, nagu intellektuaalomandi vargus, sunniviisiline tehnosiire ja tööstusspionaaž. Selleks et vältida kahjulikku mõju liidu huvidele ja Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkidele, on vaja vastu võtta lähenemisviis, millega tagatakse kaitse järgnevale: juurdepääs tundlikule äriteabele või tulemustele, sealhulgas andmetele ja oskusteabele, ja nende kasutamine, samuti turvalisus ja omandiõiguse üleandmine tulemuste ning sisu puhul, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigustega, mis on tekkinud seoses Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toetatavate meetmetega või nende tulemusel. Selle kaitse tagamiseks tuleb kõigi Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames toetatavate ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ ning nende järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt loodud järglaste alusel rahastatavate meetmete puhul järgida nimetatud programmide asjakohaseid sätteid, näiteks neid, mis käsitlevad programmiga assotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksuste osalemist, toetuslepinguid, omandiõigust ja kaitset, turvalisust, teadusrakendust ja levitamist, üleandmist ja litsentsimist ning kasutusõigusi. Nimetatud programmide rakendamisel on võimalik kehtestada erisätteid, eelkõige seoses üleandmise ja litsentsimise piirangutega kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 40 lõikega 4 ning kindlaksmääratud assotsieerunud või muudes kolmandates riikides asutatud õigussubjektide osalemise piiramisega liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud põhjustel kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikega 5 ja määruse (EL) 2021/694 artikli 12 lõikega 6. Lisaks tuleks tundliku äriteabe käsitlemist, turvalisust, konfidentsiaalsust, ärisaladuste kaitset ja intellektuaalomandiõigusi reguleerida liidu õigusaktidega, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega (EL) 2004/48/EÜ ja (EL) 2016/94346 ning liikmesriikide õigusaktidega. Komisjonil ja liikmesriikidel on võimalik kaitsta tehnosiiret liidu ja riiklike julgeolekuhuvidega seotud põhjustel seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatesse rajatistesse tehtud investeeringutega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452.

(34) Et tugevdada liidus projekteeritud pooljuhtide, liidus toodetud pooljuhtide või mõlema kasutuselevõttu tööstuslikes väärtusahelates, on vaja edendada tihedamaid seoseid pooljuhtide pakkumise ja järgmise etapi tööstusnõudluse vahel, säilitades samal ajal kooskõla liidu rahvusvaheliste kohustuste ja konkurentsieeskirjadega. Eelkõige peaks pooljuhitehnoloogia pakkujate ja kasutajate vaheline tõhustatud koordineerimine hõlbustama kogunõudluse kindlakstegemist, ühiste tehniliste nõuete väljatöötamist ja liidu tööstuse vajadustele kohandatud lahenduste väljatöötamist. Selline koordineerimine on eriti oluline sellistes olulistes sektorites nagu pilvandmetöötlus,

45Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021) 118 final, 9. märts 2021.

46Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/943/oj).

ET 31 ET

autotööstus, lennundus, telekommunikatsioon, kaitse ja robootika, mida iseloomustavad kõrgjõudluse, turvalisuse, usaldusväärsuse ja energiatõhususe nõuded ning kus pooljuhid kujutavad endast innovatsiooni, digiüleminekut ja strateegilist autonoomiat võimaldavat elutähtsat tehnoloogiat. Nimetatud sektorites võib kasutajate varajane kaasamine projekteerimis- ja arendusetappi oluliselt vähendada turulejõudmise aega, parandada süsteemide integreerimist ning tagada, et pooljuhilahendused on eesmärgipärased ning kooskõlas muutuvate tööstusstandardite ja tegevuspiirangutega. Selleks peaks komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega kehtestama vajalikud tingimused, et pooljuhtide liit saaks hõlbustada tööstuses kontaktide loomist, ühiskavandamist ja koostööalgatusi, sealhulgas nõudlusfoorumi kaudu, et kaotada lõhe pakkumise ja nõudluse vahel, edendada innovatsiooni ökosüsteeme ning kiirendada pooljuhtidel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu liidus kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega ja liidu rahvusvaheliste kohustustega kokkusobival viisil. Kaitse- ja kosmosesektoris kasutatavate pooljuhtide puhul, mis on väga spetsialiseerunud ja peavad usaldusväärselt toimima äärmuslikus ja vaenulikus keskkonnas, peaks komisjon jätkama tegevuse koordineerimist kosmose- ja kaitsevaldkonna elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse raames.

(35) Kosmose- ja kaitsesektoris jätkub tegevus, mille eesmärk on teha kindlaks lüngad, nõrkused ja vajadused juba loodud elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuses. ELi kosmose- ja kaitsealase arendustegevuse tööprogrammi aluseks on konkreetsed ELi kosmose- ja kaitsevaldkonna, sealhulgas pooljuhtide tehnoloogia tegevuskavad, mis vastavad elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse vajadustele ning hõlmavad teadusuuringuid, innovatsiooni ja industrialiseerimist.

(36) Nõudlusfoorum peaks andma pooljuhitehnoloogia võimalikele ostjatele võimaluse väljendada oma vajadusi ja eeldatavaid spetsifikatsioone koondatud või kogu tööstusharu hõlmavast perspektiivist, võimaldades samal ajal Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustel ja strateegilistel projektidel tutvustada oma tehnoloogilist suutlikkust ja kavandatud lahendusi. Nõudluse kiirendamise meetmed peaksid toetama koostööplatvorme, katseprojekte ja projekteerimispartnerlusi, võimaldades uuenduslike pooljuhilahenduste varajast valideerimist ja kasutuselevõttu liidus. Samuti võivad need aidata kaasa uuenduslike ökosüsteemide kasvule ja hõlbustada juhtivate turgude tekkimist peamistes sektorites, suurendades seeläbi liidu tööstuse konkurentsivõimet ja tehnoloogilist suveräänsust. Kogu nõudlusfoorumi ja nõudluse kiirendamise meetmete raames toimuvat tegevust tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu konkurentsiõiguse ja muude asjakohaste liidu õiguse sätetega, tagades, et ettevõtjatevaheline koostöö ei too kaasa konkurentsimoonutusi ega tundliku äriteabe vahetamist.

(37) Et edendada kõrgetasemelisi pooljuhitehnoloogiaid integreerivate süsteemide laialdast kasutuselevõttu liidus, on vaja toetada sihipäraseid meetmeid, mis tõhustavad koostööd ja innovatsiooni. Eelkõige võib avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate vaheliste piiriüleste ühishangete korra loomise hõlbustamine aidata koondada nõudlust, vähendada turu killustatust ning võimaldada tõhusamaid investeeringuid keerukatesse ja kulukatesse pooljuhtidel põhinevatesse süsteemidesse. Samal ajal on oluline toetada uuenduslike pooljuhitehnoloogiate integreerimist ja kasutuselevõttu, et kiirendada nende kasutuselevõttu peamistes sektorites, sealhulgas digitaristu, tehisintellekti ja tööstusrakenduste puhul, tugevdades seeläbi liidu tehnoloogilist suutlikkust ja konkurentsivõimet. Selliste meetmete tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks komisjon andma avaliku sektori hankijatele tehnilisi ja õiguslikke suuniseid. Need suunised peaksid aitama avaliku sektori hankijatel

ET 32 ET

uuenduslikke pooljuhtide projekte ja lahendusi integreerivate süsteemide hankimisel kasutada varustuskindluse, küberturvalisuse, vastupidavuse, energiatõhususe, olelusringi tulemuslikkuse, tarneahela läbipaistvuse ja liidu lisaväärtuse kriteeriume kooskõlas kohaldatava liidu õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. Eelkõige peaks see edendama kommertskasutusele eelnevaid hankeid, innovatsioonipartnerlusi ja selliste menetluste ühishankeid, millega on võimalik tekitada varajane nõudlus liidus välja töötatud, toodetud või mõlemat liiki usaldusväärsete pooljuhitehnoloogiate järele.

(38) Võttes arvesse nende tähtsust varustuskindluse tagamisel ja vastupidava pooljuhiökosüsteemi võimaldamisel, tuleks Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte pidada avalikes huvides olevaks. Pooljuhtidega varustamise kindluse tagamine on oluline ka digiülemineku jaoks, mis võimaldab rohepööret paljudes muudes sektorites. Selleks et stimuleerida investeeringuid liidu pooljuhtide sektorisse ning aidata kaasa pooljuhtide varustuskindlusele ja liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimele, võivad liikmesriigid kohaldada toetusmeetmeid, sealhulgas stiimuleid, ning näha Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste riiklikes loamenetlustes ette haldustoe. Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 võivad riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad moodustada osa toetusest kooskõlas nende kavade sätetega. Liikmesriikide toetuse võimalus ei tohiks piirata komisjoni pädevust riigiabi valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, kui see on asjakohane. Riigiabi reeglite nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks on komisjon juba oma teatises „Kiibimäärus Euroopa jaoks“47 tunnistanud, et pooljuhtide tootmisrajatistele antava riigiabi puhul on vaja hinnata igat juhtumit eraldi, et tagada liidus varustuskindlus ja tarneahela vastupidavus, saavutades samal ajal märkimisväärse positiivse mõju majandusele laiemalt. Lisaks tuleks Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustena tunnustamise ja asjakohastel juhtudel riigiabi lubamise menetlused viia läbi paralleelselt, et otsustusprotsess oleks kiirem. Liikmesriigid peaksid toetama Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste loomist kooskõlas liidu õigusega. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustele toetusmeetmete pakkumisel peaksid liikmesriigid kaaluma intellektuaalomandi kaitse ja turvalisuse, sealhulgas küberturvalisuse ja konfidentsiaalsusega seotud mittediskrimineerivate nõuete kehtestamist ning võiksid soovitada leevendusmeetmeid, et käsitleda konkreetseid riske, mis on seotud kolmandate riikide üksuste poolt toime pandud sekkumise, sunniviisilise tehnosiirde ja intellektuaalomandi vargusega.

(39) Selleks et soodustada vajaliku projekteerimissuutlikkuse loomist, võivad liikmesriigid sellist tegevust toetada kooskõlas riigiabi eeskirjadega, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikuga48 või komisjoni määrusega (EL) nr 651/201449.

(40) Et soodustada vajaliku tootmis- ja sellega seotud projekteerimisvõimekuse loomist ning seeläbi tagada varustuskindlus ja tugevdada liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, võib olla asjakohane avaliku sektori toetus – tingimusel et see ei too kaasa moonutusi siseturul. Sellega seoses on vaja ühtlustada teatavaid tingimusi, mille

47Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kiibimäärus Euroopa jaoks“, COM(2022) 45 final, 8. veebruar 2022.

48Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (C(2022) 388) (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1).

49Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj).

ET 33 ET

alusel ettevõtjad viivad liidu tasandil ellu konkreetseid projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohaste eesmärkide saavutamisele, ning luuakse uus raamistik Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste tunnustamiseks.

(41) Euroopa pooljuhitehnoloogia algatused peaksid pakkuma võimekust, mis on liidus esimene omalaadne ning aitab kaasa liidu pooljuhiökosüsteemi asendamatusele, vastupanuvõimele, heaolule, konkurentsivõimele ja varustuskindlusele. Esimeseks omalaadseks algatuseks liigitumise eeldus on see, et siseturule tuuakse tootmisprotsesside või lõpptoote mõttes innovatiivsust, mis võiks tugineda uutele või olemasolevatele tehnoloogiasõlmedele, sealhulgas väljakujunenud ja tipptasemel tehnoloogiasõlmedele. Algatuse, millega pakutakse tootmisprotsessi või lõpptootega seotud innovatsioonielemente, mis sarnanevad liidus juba olemasoleva või kavandatava innovatsiooniga, võib siiski tunnustada esimeseks omalaadseks, kui on võimalik tõendada, et algatus on vajalik liidu vastupanuvõime ja varustuskindluse tagamiseks, vähendades ülemäärast strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist. Iga sellist algatust tuleks hinnata selle enda omaduste põhjal, võttes arvesse näiteks asjakohast turuanalüüsi, sõltuvuste kontsentratsiooni taset ja liigse tootmisvõimsuse tekkimise ohtu.

(42) Esimeste omataoliste algatuste asjakohased innovatsioonielemendid võivad olla seotud tehnoloogiasõlme või alusmaterjaliga või selliste lähenemisviisidega, mis viivad andmetöötlusvõimsuse või muude toimivusnäitajate, energiatõhususe, turvalisustaseme, ohutuse või töökindluse suurenemiseni, samuti uute funktsioonide, näiteks tehisintellekti, mälumahu või muu lisamisega. Innovatsiooni näiteks on ka eri protsesside integreerimine, mis suurendab tõhusust, ning pakendamise ja kokkupaneku automatiseerimine. Keskkonnakasu küsimuses oleksid innovatsioonielemendid kasutatava energia, vee või kemikaalide koguse mõõdetav vähenemine või ringlussevõetavuse paranemine.

(43) Tagamaks, et avaliku sektori investeeringud Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustesse ja strateegilistesse projektidesse toovad kaasa liidu varustuskindluse ja vastupanuvõime tegeliku suurenemise, peaksid käesoleva määruse alusel tunnustamist või toetust taotlevad ettevõtjad tõendama, et nad kujundavad oma tarneahela viisil, mis vähendab tarneahela sõltuvust välismaistest ettevõtjatest.Kui see on algatuse meetmete suhtes kohaldatav, peaks selline teave hõlmama oluliste pooljuhtide tootmisseadmete ja alusmaterjalide päritolu ning seda, mil määral on tehnilise toimivusega seotud kaalutlustel vajalikud hanked kolmandate riikide ettevõtjatelt. Pooljuhtide tootmise alg- või lõppfaasi puhul peaksid ettevõtjad märkima ka muud asjakohased alg- või lõppfaasi tootmisprotsessid, mis on eelnevalt või järgnevalt seotud liidus ja väljaspool liitu tehtava investeeringuga.

(44) Pooljuhtide tootmisse tehtavate investeeringute hõlbustamiseks peaksid avaliku sektori asutused võtma arvesse selliste rajatiste kestlikuks käitamiseks vajalikke eeltingimusi, sealhulgas juurdepääsu energiale, veele ja muudele elutähtsatele taristuressurssidele. Liidu pooljuhiökosüsteemi pikaajalise vastupanuvõime ja kestlikkuse toetamiseks tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta selliste investeeringutega seotud eeldatavaid ressursivajadusi ja keskkonnamõju.

(45) Kui Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus pakub tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole rajatise käitajaga seotud, peaks Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus võtma kasutusele, rakendama ja säilitama piisava ja tulemusliku ülesannete lahususe, et vältida konfidentsiaalse teabe vahetamist sise- ja välistootmise vahel. Seda tuleks

ET 34 ET

kohaldada mis tahes teabe suhtes, mis on saadud projekteerimisel ning nii alg- kui ka lõppfaasi tootmisprotsessi käigus.

(46) Algatuse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuseks liigitumiseks peaks omamaise ettevõtja algatusel olema selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus koos ülekanduva mõjuga väljaspool asjaomast ettevõtjat või liikmesriiki keskpikas ja pikas perspektiivis, et tugevdada pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja innovatsiooni, sealhulgas idufirmade ja VKEde kasvu, ning aidata kaasa liidu rohe- ja digipöördele. Lisaks peaks eespool toodud põhjustel olema pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelises platvormis (edaspidi „platvorm“) osalemine kohustuslik tootmisrajatistele, näiteks alg- ja lõppfaasi tootmisrajatistele, aga ka muudele tootmisrajatistele, mis toodavad näiteks pooljuhtide tootmise seadmeid, substraate või materjale. See kohustus aitab tugevdada pooljuhiökosüsteemi tarneahelate vastupidavust, konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusteks liigitamisel võib arvesse võtta omamaiste ettevõtjate mitmesuguseid tegevusi, mille eesmärk on positiivse ülekanduva mõju tekitamine. Näiteks võib tuua tootmisrajatistele turuhinnaga juurdepääsu võimaldamise, protsessi projekteerimise komplektide andmise väiksematele projekteerimisettevõtetele või virtuaalsele projekteerimisplatvormile, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise, osalemise teaduskoostöös koos Euroopa ülikoolide ja uurimisinstituutidega, riiklike ametiasutuste või haridus- ja kutseõppeasutustega koostöö tegemise oskuste arendamisele kaasa aitamiseks, panustamise kogu liitu hõlmavatesse teadusprojektidesse või sihtotstarbeliste toetusvõimaluste pakkumine idufirmadele ja VKEdele. Üheks näitajaks, mis osutab, et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusel on selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus, tuleks pidada mõju mitmele liikmesriigile, sealhulgas seoses ühtekuuluvuseesmärkidega.

(47) Õigusselguse ja käesoleva määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks on vaja selgitada tingimusi, mille alusel võib ettevõtjat tunnustada Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusena. Määruse (EL) 2023/1781 kohase integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste raamistiku rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et ettevõtjate ja liikmesriikide seas on tekkinud ebakindlus küsimuses, kas pooljuhitehnoloogia rajatise staatus sõltub avaliku sektori toetuse saamisest. Seepärast tuleks sõnaselgelt selgitada, et kuigi sellise staatuse taotlemine peaks olema seotud esimese omalaadse algatusega, ei tohiks staatuse andmine sõltuda toetusmeetmete või haldusabi saamisest. Sellest tulenevalt võivad esimese omalaadse algatused saada Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse, olenemata sellest, kas neid rahastatakse avaliku sektori vahenditest või mitte, tingimusel et need vastavad käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele.

(48) On oluline, et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste suhtes ei kohaldataks eksterritoriaalselt kolmandate riikide kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi, mis võiksid kahjustada nende võimet kasutada või reeksportida lõpptoodet, mis tuleneb nende taristust, tarkvarast, teenustest, rajatistest, varadest, ressurssidest, intellektuaalomandist või oskusteabest, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste, eelkõige varustuskindlusega seotud kohustuste täitmiseks.

(49) Võttes arvesse pooljuhitehnoloogiate kiiret arengut ning seades eesmärgiks liidu tööstuse konkurentsivõime edasise tugevdamise, peaksid Euroopa pooljuhitehnoloogia algatused investeerima liidus jätkuvasse innovatsiooni, et saavutada konkreetseid edusamme pooljuhitehnoloogias või valmistada ette järgmise põlvkonna tehnoloogiaid. Selliste algatustega peaks olema võimalik testida ja katsetada uusi arendusi, andes kiirendatud rakenduste kaudu eelisjuurdepääsu määruse

ET 35 ET

(EL) 2023/1781 alusel loodud Euroopa kiibialgatuse ja Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames loodud katseliinidele. Selline eelisjuurdepääs ei tohiks välistada ega takistada teiste huvitatud ettevõtjate, eelkõige idufirmade ja VKEde tegelikku õiglastel tingimustel juurdepääsu katseliinidele. Võttes arvesse kvalifitseeritud ja oskustööjõu tähtsust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, peaksid integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased toetama liidu talendikasvulava, arendades ja rakendades haridus- ja oskustepõhist koolitust ning suurendades kvalifitseeritud ja oskustööjõu hulka.

(50) Selleks et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse saamine toimuks ühtse ja läbipaistva menetluse alusel, peaks komisjon selle staatuse andmise otsuse vastu võtma pärast seda, kui üks ettevõtja või mitme ettevõtja konsortsium on vastava taotluse esitanud. Kõnealune staatus peaks olema kättesaadav nii uue pooljuhtide tootmise algatuse käivitamiseks kui ka olemasoleva pooljuhtide tootmise algatuse oluliseks laiendamiseks või uuenduslikuks ümberkujundamiseks. Selleks et võtta arvesse kavandatava rajatise kooskõlastatud ja koostööl põhineva rakendamise tähtsust, peaks komisjon oma hinnangus arvesse võtma, milline on valmisolek toetada algatuse käivitamist ühes või mitmes liikmesriigis, kus taotleja kavatseb oma algatused käivitada. Lisaks võis komisjon äriplaani elujõulisuse hindamisel võtta arvesse taotleja üldisi andmeid ning asjakohaste meetmete olemasolu intellektuaalomandi ja tundliku äriteabe kaitsmiseks.

(51) Võttes arvesse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusena tunnustamisega kaasnevaid õigusi, peaks komisjon jälgima, et algatused, millele see staatus on antud, vastavad jätkuvalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui see enam nii ei ole, peaks komisjonil olema õigus kõnealune staatus ja sellest tulenevad õigused uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral need tühistada. Mis tahes otsus kõnealuse staatuse tühistamise kohta tuleks teha üksnes pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud. Sellest tulenevalt peaks Euroopa pooljuhitehnoloogia algatust ellu viival ettevõtjal olema võimalus taotleda ennetavalt staatuse või rakenduskavade kestuse läbivaatamist, kui ettenägematud välised asjaolud, näiteks tunnustatud algatusele otsest majanduslikku mõju avaldavad tõsised häired, võivad mõjutada ettevõtja võimet rakendatavaid kriteeriume täita.

(52) Selleks et tugevdada liidu tehnoloogilist suveräänsust, vastupanuvõimet, asendamatust, konkurentsivõimet ja jõukust pooljuhtide sektoris, on vaja kindlaks teha ja toetada omamaiste ettevõtjate strateegilise tähtsusega projekte kogu pooljuhtide väärtusahelas. Pooljuhtide strateegilisi projekte tuleks toetada liidu programmidest, fondidest ja rahastamisvahenditest kooskõlas nende fondide ja programmide loomist käsitlevas määruses sätestatud eesmärkidega ning ilma et see piiraks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) kohaldamist. Eelkõige tuleks nendele strateegilistele projektidele anda konkurentsivõime märgis, kui need vastavad määruses (EL) 2026/XXX [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond] ([1]) sätestatud tingimustele kvaliteetsete projektidena, mis aitavad kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärgi saavutamisele. Strateegilised projektid peaksid aitama saavutada liidule ühist huvi pakkuvaid eesmärke ja tugevdama liidu suutlikkust projekteerida, toota ja integreerida kõrgetasemelisi pooljuhitehnoloogiaid ning esindama selget liidu lisaväärtust ja piiriülest mõõdet, eelkõige liikmesriikidevahelise koostöö või koordineeritud avaliku sektori toetuse kaudu. Need peaksid aitama tugevdada liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet ja stabiilsust, sealhulgas kaotades kitsaskohti, tugevdades pooljuhtide tarneahelaid ning tõhustades innovatsiooni ja tööstuslikku kasutuselevõttu.Soodustatakse uuenduslike VKEde ja

ET 36 ET

väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalemist strateegilistes projektides.

(53) Nii strateegilistes projektides kui ka Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustes peaks olema võimalik keskenduda mitte ainult tipptasemel pooljuhisõlmedele, vaid ka uuenduslikele olemasolevatele ja väljakujunenud tehnoloogiasõlmedele, kui see on vajalik liidu konkurentsivõime, vastupanuvõime ja varustuskindluse säilitamiseks ja tugevdamiseks strateegiliselt oluliste pooljuhitehnoloogiate ja tööstusrakenduste puhul. Tagamaks, et strateegilised projektid aitavad tõhusalt kaasa liidu pikaajalisele konkurentsivõimele, tuleks selliste projektidega toetada elutähtsa suutlikkuse, tehnoloogia või võimekuse arendamist või kasutuselevõttu liidus. See peaks eelkõige hõlmama meetmeid, mis vähendavad strateegilist sõltuvust ja suurendavad liidu tehnoloogilist juhtpositsiooni pooljuhtide väärtusahela peamistes segmentides, sealhulgas elutähtsate tehnoloogiate ja võimekuste võimaldamise, edendamise või kindlustamisega liidus.

(54) Kui strateegilisi projekte rakendatakse mitmes tegevuskohas, peaks neid ellu viima üks konsortsium ja need peaksid toimima integreeritud üksusena, et tagada tegevuse sidusus, tõhusus ja tulemuslik koordineerimine.

(55) Võttes arvesse pooljuhtide sektori strateegilist olemust ja selle olulisust julgeoleku seisukohast, tuleks strateegilistes projektides osalemise suhtes kohaldada asjakohaseid tingimusi. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/250950 artikliga 136 oleks võimalik piirata teatavate üksuste osalemist või see välistada, kui see oleks vastuolus liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga. Üldjuhul peaks strateegilistes projektides osalemine piirduma liidus asutatud juriidiliste isikutega. Erandina ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib osalemist siiski laiendada kolmandates riikides asutatud üksustele, tingimusel et selline osalemine vastab kohaldatavatele tingimustele ja kaitsemeetmetele ega kahjusta liidu strateegilisi varasid, huve, autonoomiat ega julgeolekut.

(56) Paindlikkuse tagamiseks ning tehnoloogia arengu ja turu muutuvate vajaduste kajastamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada strateegiliste projektide soovituslike tehnoloogiavaldkondade loetelu. Komisjonil peaks olema õigus muuta seda loetelu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290, et ajakohastada neid valdkondi, võttes arvesse pooljuhtide sektoriga seotud tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi. Et tagada strateegiliste projektide sidus ja tõhus kindlaksmääramine ja valimine, peaks komisjon Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja koostama võimalike projektide teemade loetelu. Selliseid projekte toetavaid meetmeid tuleks asjakohasel juhul rakendada Kiipide Ühisettevõtte kaudu kooskõlas selle reguleeriva määruse ja tööprogrammidega. Liidu suveräänsuse tugevdamiseks ja tipptasemel pooljuhtide varustuskindluse tagamiseks on asjakohane seada prioriteediks asutada liidus kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmisvõimsuse jaoks avatud pooljuhitehas, mis peaks asjakohasel juhul toimima eri kasutajatele avatud juurdepääsu alusel. Seda strateegilist projekti võiks täiendada muude strateegiliste projektidega näiteks mälu, projekteerimise ja muude pooljuhitehnoloogiate valdkonnas.

(57) Kooskõlas oma kohaldatavate eeskirjadega peaks Kiipide Ühisettevõte rakendama strateegilisi projekte toetavaid meetmeid oma tööprogrammi, sealhulgas

50Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.09.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

ET 37 ET

projektikonkursside kaudu. Ettepanekuid tuleks hinnata vastavalt Kiipide Ühisettevõtte juhtimisraamistikus sätestatud menetlustele ja kriteeriumidele. Tõhususe tagamiseks ja hindamiste dubleerimise vältimiseks peaks komisjon strateegiliste projektide määramisel tuginema Kiipide Ühisettevõtte tehtud hindamise tulemustele. Kiipide Ühisettevõtte poolt rahastamiseks valitud projekte, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, peaksid olema strateegiliste projektidena määratlemiseks kõlblikud.

(58) Projekti määramine strateegiliseks projektiks ei tohiks piirata Kiipide Ühisettevõtte raames tehtud rahastamisotsuste tulemusi. Projektidel, mida ei ole valitud liidu rahastamiseks, peaks taotleja nõusolekul siiski olema võimalik saada strateegilise projekti staatus, et kasutada käesolevast määrusest tulenevaid selle staatusega seotud õigusi ja kohustusi. Õiguste hulka kuuluvad strateegiliste projektide kaasamine nõudlusfoorumisse, avaliku sektori toetuse ja haldustoetuse saamise võimalus ning loamenetlustega seoses ülekaaluka avaliku huvi staatuse ja võimaluse korral suurima riikliku tähtsuse staatuse saamine ning kohustused, mida kohaldatakse ka Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste suhtes, nagu osalemine pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelises platvormis ja kohustus võtta vastu prioriteetseid tellimusi. Strateegilistel projektidel peaksid olema samad õigused ja kohustused kui Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustel, kui need vastavad asjakohastele nõuetele, et tagada sidus õigusraamistik ja maksimeerida nende panust liidu eesmärkide saavutamisse pooljuhtide sektoris. Kui see on asjakohane, peaks selline määramine kinnitama ka nende staatust esimeste omalaadsete algatustena ja määrama kindlaks selle staatuse kestuse, lähtudes projekti eeldatavast kestusest.

(59) Et tagada strateegiliste projektide jätkuv vastavus käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, peaks komisjonil olema võimalik projekti määramine tühistada, kui need kriteeriumid ei ole enam täidetud või kui määramine põhines ebaõigel teabel. Enne sellise otsuse vastuvõtmist peaks komisjon kooskõlas hea halduse põhimõttega tagama, et asjaomastele ettevõtjatele antakse võimalus olla ära kuulatud, ning võtma arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust. Kui strateegilise projekti määramine tühistatakse, peaks see projekt kaotama kõik käesolevast määrusest tulenevad selle staatusega seotud õigused ja kohustused. Selliste projektide suhtes tuleks siiski piiratud aja jooksul jätkuvalt kohaldada varustuskindlusega seotud erikohustusi, kui see on käesolevas määruses ette nähtud.

(60) Lihtsa ja kiire loamenetluse tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide loamenetlused korraldatakse ühtse menetluse kaudu, mis põhineb ühtsel taotlusel. Lisaks peaksid liikmesriigid määrama ühtse kontaktpunkti, mis toimib kohana, kus on võimalik kõigi projektiga seotud küsimuste kohta teavet saada, et hõlbustada ja koordineerida taotluste menetlemist tõhusalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt.

(61) On vaja, et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatused ja strateegilised projektid käivitataks võimalikult kiiresti, hoides samal ajal halduskoormuse võimalikult väiksena. Seetõttu peaksid liikmesriigid selliste rajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi menetlema võimalikult kiiresti. Selleks et veelgi kiirendada Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide kasutuselevõttu, tuleks loamenetlustele kehtestada selged ja siduvad tähtajad. Eelkõige ei tohiks selliste menetluste kogukestus ületada kindlaksmääratud 12kuulist ajavahemikku alates täieliku taotluse esitamisest, ilma et see piiraks liikmesriikide kehtestatud lühemate tähtaegade kohaldamist.

ET 38 ET

(62) Võttes arvesse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide võimalikku piiriülest olemust, peaksid liikmesriigid pingutama selle nimel, et teha tõhusat koostööd ja koordineerida tegevust asjaomaste ametiasutuste tasandil, sealhulgas määratud ühtsete kontaktpunktide vahel, et hõlbustada sidusaid ja õigeaegseid otsustusprotsesse.

(63) Loamenetluste digitaliseerimine on oluline läbipaistvuse, tõhususe ja õiguskindluse suurendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid looma riiklikul tasandil ühtsed juurdepääsuportaalid, mis võimaldavad taotlejatel esitada ja hallata oma taotlusi täielikult digitaalses keskkonnas. Koostalitlusvõimeliste digilahenduste, sealhulgas Euroopa ettevõtluskukrute kasutamine peaks hõlbustama turvalist andmevahetust, olemasoleva teabe taaskasutamist ning sujuvat suhtlust taotlejate ja pädevate asutuste vahel, tagades samal ajal küberturvalisuse ja andmete tervikluse kõrge taseme. Et parandada läbipaistvust ja prognoositavust taotlejate jaoks, peaks ühtne juurdepääsuportaal andma ajakohast teavet taotluste seisu, kohaldatavate menetluste ja tähtaegade kohta, samuti teateid pädevate asutuste tehtud otsuste kohta.

(64) Samuti peaksid liikmesriigid investeerimisotsuste toetamiseks ja teabe asümmeetria vähendamiseks tegema internetis tsentraliseeritult ja kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks asjakohase teabe loamenetluste, rahastamisvõimaluste, ettevõtluse tugiteenuste ja kohaldatavate regulatiivsete nõuete kohta. Lisaks peaksid nad tagama Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud olemasolevate uuringute, lubade ja volituste asjakohase kasutamise, kui see on kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, et vältida haldusmenetluste dubleerimist ja vähendada viivitusi. Võttes arvesse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide strateegilist tähtsust ja ajatundlikkust, peaksid liikmesriigid tagama, et lubade andmisega seotud haldus- ja kohtumenetlusi käsitletakse kiireloomulistena tingimustel ja ulatuses, mis on riigisiseses õiguses ette nähtud, austades samal ajal täielikult kaitseõigust ning mõjutatud üksikisikute ja kogukondade õigusi.

(65) [...] määrusega (EL) [202X/XX]51 kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ühine kiirendusraamistik, et hoogustada liidus põhitehnoloogiate kasutuselevõttu, vähendada sõltuvust ja tugevdada konkurentsivõimet. Kavade, programmide ja projektide keskkonnamõju hindamisega seotud menetlusi tuleks kõigis majandussektorites kiirendada ja ühtlustada, säilitades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme. Mõned sektorid võivad siiski nõuda veelgi kiiremat keskkonnamõju hindamist. Seepärast ja keskkonnamõju hindamise õigusraamistiku sidususe tagamiseks, võttes samal ajal arvesse täiendavaid kiirendamisvajadusi teatavates strateegilistes sektorites, kehtestatakse määrusega (EL) [202X/XX] spetsiaalsed vahendid, mida tuleks seega kasutada käesoleva määruse kontekstis. Arvestades pooljuhitehnoloogiate olulist rolli liidu kliimaeesmärkide saavutamisel uute, jätkusuutlikumate tehnoloogiate ja tootmisprotsesside kasutuselevõtu kaudu, pooljuhtide integreerimisel nullnetotehnoloogiatesse ning nende panust liidu vastupanuvõimesse ja majanduslikku julgeolekusse, tuleks Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte käesoleva määruse tähenduses käsitada ka määruse (EL) [202X/XX] tähenduses strateegiliste projektidena ning seega tuleks nende suhtes kohaldada kõnealuse määruse alusel loodud spetsiaalseid vahendeid.

51Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta (COM(2025) 984 final, 10.12.2025).

ET 39 ET

(66) Pooljuhtide sektori ettevõtjad on edukad spetsialiseerunud kohalikes piirkondades, mis suudavad meelitada ligi investeeringuid, edendada innovatsiooni ja luua vastupidavaid tööstusökosüsteeme. Piirkondadel ja piirkondlikel tööstusklastritel on oluline roll selliste ökosüsteemide arendamisel ja nende loomise hõlbustamisel. Tuleks luua Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgis, mille eesmärk on teha kindlaks liidu piirkonnad, mis esindavad pooljuhtidega seotud investeeringute ja pooljuhtide väärtusahelate majutamise, ligimeelitamise ja laiendamise pikaajalist koordineeritud strateegiat ning neid piirkondi tunnustada ja edendada. Rahvusvahelistel investoritel peaks olema võimalik leida Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonnas ideaalne keskkond pooljuhtidega seotud äritegevuse arendamiseks. Sellise märgise peaks andma komisjon piirkondlike ametiasutuste taotluste alusel, tuginedes pooljuhtide piirkonna investeerimiskava sidususele ja usaldusväärsusele ja asjaomaste ametiasutuste pühendumuse tasemele, ning taotluse peaks heaks kiitma asjaomane liikmesriik, et tagada poliitiline koordineerimine eri valitsustasandite vahel.

(67) Märgist taotlevad piirkonnad peaksid välja töötama pooljuhtide piirkonna investeerimiskava. Selles kavas esitatud meetmed peaksid eelkõige käsitlema raamtingimusi pooljuhtide tootmise, teadus- ja arendustegevuse alase koostöö, oskuste arendamise või kestliku taristu tugevdamiseks ning andma märku nende valmisolekust võtta vastu pooljuhtide valdkonna investeeringuid.

(68) Märgise saanud piirkonnal hakkaks olema juurdepääs võimalustele, sealhulgas tugevamatele partnerlussuhetele tööstuse ja teadusasutustega, ning ta muutub atraktiivsemaks rahvusvaheliste investorite jaoks, kes otsivad usaldusväärseid ja suure potentsiaaliga asukohti. Tunnustatud piirkondadel peaks olema võimalik ühineda Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade võrgustikuga, mis võimaldab neil jagada teadmisi, luua liite ja võimendada oma mõju kogu liidus, samal ajal kui nende strateegiate rahvusvaheline tunnustamine tugevdaks nende mainet pooljuhtide valdkonna innovatsiooni ja investeeringute peamiste sihtkohtadena.

(69) Pooljuhid on elutähtsate teenuse osutajate, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/255552 hõlmatud teenuseosutajate kasutatavatesse taristutesse, seadmetesse ja süsteemidesse integreeritud olulised komponendid. Selliste elutähtsa teenuse osutajate toimimine, turvalisus ja kestvus sõltuvad üha enam pooljuhtide koostisosade ja nende tarnijate kättesaadavusest, terviklusest ja usaldusväärsusest. Et vähendada tarneahela šokkide mõju liidule ja liidu sõltuvust piiratud arvust kolmandate riikide tarnijatest, on vaja suurendada elutähtsate taristute ja teenuste riigihangetes kasutatavate pooljuhtide hankimise süsteemi läbipaistvust ja vastupidavust. Riigihanked, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/23/EL,53 2014/24/EL54 ja 2014/25/EL,55 moodustavad

52Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

53Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/23/oj).

54Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).

55Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243) (ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj).

ET 40 ET

märkimisväärse osa liidu nõudlusest ning neil võib olla strateegiline roll usaldusväärsete ja vastupidavate pooljuhtide tarneahelate edendamisel. Elutähtsa taristu hangetes osalevad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad peaksid integreerima varustuskindluse kaalutlused kogu hankeprotsessi ning kaaluma ka seda, kuidas hangitud seadmetesse või süsteemidesse lisatud pooljuhid annavad oma projekteerimis- ja tootmisetappidega lisaväärtust liidu pooljuhtide tarneahela vastupanuvõimele. Sellised kaalutlused ei piira liidu küberturvalisust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

(70) Kui soovitada avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel nõuda ettevõtjatelt varustuskindluse deklaratsiooni esitamist pooljuhtide hankimise kohta, suurendaks see tarneahelate läbipaistvust ja võimaldaks teha hankemenetlustes teadlikke otsuseid, tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust ning jättes avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele kaalutlusõiguse otsustamisel, kas nõuda sellist deklaratsiooni kõigis hankemenetlustes. Selline deklaratsioon, kui seda nõutakse, peaks sisaldama põhielemente, mis võimaldavad hinnata tarneahela töökindlust, sealhulgas teha kindlaks asjaomased ettevõtjad, tarnijate mitmekesisus, lisaväärtus liidu pooljuhtide tarneahela vastupanuvõimele, vastupanuvõime suurendamise strateegiad, näiteks topelthangete kaudu omamaistelt ettevõtjatelt, ning nõrkuste hindamised võimalike häirete puhuks, samuti asjakohasel juhul käesoleva määruse kohaselt tehtud vastavad riskihindamised. Tagamaks vastupanuvõime, turvalisuse ja Euroopa tarneahela lisaväärtusega seotud kaalutluste tulemuslik lõimimine hankeotsustesse, võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad sätestada hankedokumentides nõuded varustuskindluse kohta, mis on seotud riigihankelepinguga hõlmatud taristutesse, seadmetesse või süsteemidesse kuuluvate pooljuhtide hankimisega. Selleks võib neisse lisada tehnilisi kirjeldusi, valikukriteeriume, pakkumuste hindamise kriteeriume või lepingu täitmise klausleid.

Direktiividega 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ kehtestatud riigihankeraamistik sisaldab sätteid, mis võimaldavad avaliku sektori hankijatel kõrvale jätta ettevõtjad, kes on hankemenetluses osalemise raames esitanud suurel määral valeandmeid, jätnud esitamata olulise teabe või on esitanud vale või eksitavat teavet. Neid sätteid kohaldatakse ka edaspidi käesoleva määrusega hõlmatud riiklike avaliku sektori hankijate korraldatavate hankemenetluste suhtes.

(71) Kuna vabakaubanduslepingud, tolliliidud ja WTO riigihankeleping56 sisaldavad kohustusi riigihangetele juurdepääsu kohta, tuleks kolmandate riikide ettevõtjaid, kes on sõlminud liiduga sellist juurdepääsu tagavad rahvusvahelised lepingud, pidada omamaiste ettevõtjate määratluse alla kuuluvaks. Lisaks kajastavad need rahvusvahelised lepingud ja strateegilised partnerlused pooljuhtide valdkonnas liidu ja tema partnerite vastastikust kohustust tagada rahvusvahelised pooljuhtide tarneahelad, mistõttu nende liidu partnerite ettevõtjatele antakse samaväärne staatus kui omamaistele ettevõtjatele.

(72) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks hindamisel, kas ettevõtja on riigisisene või sellega samaväärne või mitte, uurida kõnealuse ettevõtja omandistruktuuri ja kontrollisuhet. Kontrollisuhte hindamisel tuleks ettevõtjaid käsitada kolmanda riigi või kolmanda riigi juriidilise isiku kontrolli all olevana, kui kõnealune kolmas riik või

56Riigihankelepingu muutmise protokoll (ELT L 68, 7.3.2014, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2014/115/oj), mis jõustus 6. aprillil 2014 (ELT L 89, 25.3.2014, lk 5).

ET 41 ET

juriidiline isik saab otseselt või kaudselt avaldada otsustavat mõju tema strateegilistele otsustele, sealhulgas eelkõige omades või kasutades õigust ametisse nimetada või ametist vabastada enamikku hinnatava ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest; nimetades üksnes oma hääleõiguste kasutamise tulemusena ametisse enamuse hinnatava ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest, kes on olnud ametis käesoleva ja eelmise majandusaasta jooksul; omades hinnatava ettevõtja teiste aktsionäride või liikmetega sõlmitud kokkuleppe alusel ainukontrolli hinnatava ettevõtja aktsionäride või liikmete häälteenamuse üle; omades õigust avaldada hinnatavale ettevõtjale valitsevat mõju kõnealuse ettevõtjaga sõlmitud lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja sätte alusel, kui hinnatava ettevõtja suhtes kohaldatav õigus võimaldab tal sellist lepingut või sätet kohaldada; omades võimu de facto kasutada õigust avaldada hinnatavale ettevõtjale valitsevat mõju, ilma et see õigus talle kuuluks; omades õigust kasutada hinnatava ettevõtja kogu vara või osa sellest; hallates hinnatava ettevõtja äritegevust ühtsetel alustel, avaldades samal ajal konsolideeritud aastaaruandeid, või jagades hinnatava ettevõtja finantskohustisi solidaarselt või tagades need.

(73) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 654/201457 võimaldab liidul peatada või tühistada rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevad kontsessioonid või muud kohustused vastusena liidu ärihuve mõjutavatele rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade rikkumistele kolmandate riikide poolt. Määrusest (EL) 2021/167 tulenevate liidu õiguste mis tahes kasutamine peaks kajastuma ka käesoleva määruse kohase omamaise ettevõtja määratluse tõlgendamises.

(74) Lisaks pooljuhtide varustuskindlusega seotud probleemidele on üha suuremat tähelepanu pööratud küberturvalisusriskidele, mis on seotud elutähtsate taristute, seadmete või süsteemide hankimisega teatavatelt tarnijatelt. Sellised küberturvalisuse riskid ei tohiks kuuluda ettevõtjate poolt pooljuhtide tarnimise või kasutamisega seotud hankemenetlustes esitatava deklaratsiooni kohaldamisalasse, ning neid reguleeritakse kohaldatava liidu küberturvalisuse õigusraamistikuga. Ettevõtjad peavad siiski tagama asjakohaste liidu küberturvalisuse õigusaktide järgimise ja tegutsema nendega kooskõlas.

(75) Arvestades pooljuhtide tarneahelate keerukust ja muutuvat olemust, peaks komisjon, konsulteerides Euroopa pooljuhtide nõukoja ja asjaomaste tööstuse sidusrühmadega, andma vajaduse korral soovitusi, milles määratakse kindlaks konkreetsed taristud, seadmed või süsteemid, mille puhul on tarneahela vastupidavus võimalike tarneahela riskide seisukohast eriti oluline, ning avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid selliseid soovitusi hankemenetluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse võtma, toetades seeläbi nende järjepidevat rakendamist kogu liidus.

(76) Hankemenetluste paindlikkuse säilitamiseks ja põhjendamatute piirangute vältimiseks peaks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui puudub konkurents, puuduvad sobivad pakkujad või kui nõude kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud või tehnilised vastuolud, olema lubatud mõnda nõuet mitte kohaldada, sealhulgas nõudeid, mis on seotud topelthankega, milles osalevad omamaised ettevõtjad. Selliseid erandeid

57Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT L 189, 27.6.2014, lk 50–58, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/654/oj).

ET 42 ET

tuleks tõlgendada kitsalt ja kohaldada läbipaistvalt, tagades, et pooljuhtide tarneahela vastupidavuse tugevdamise ja elutähtsa teenuse osutajate toimimise kaitse eesmärke ei kahjustata.

(77) Riigihangetes pooljuhtide tarne vastupidavuse ja kindluse tugevdamisele suunatud meetmete tõhusa ja järjepideva kohaldamise tagamiseks võib komisjon anda suuniseid ja hõlbustada koordineerimist asjaomaste osalejate vahel. Kõnealused suunised peaksid aitama rakendada soovitusi, kus määratletakse taristud, seadmed või süsteemid, mille puhul pooljuhtide tarnimine omamaiste ettevõtjate poolt on eriti oluline, ning koostada ja hinnata tarnekindluse deklaratsioone, sealhulgas tarneahela kaardistamisega seotud elemente, kaasatud omamaiste ettevõtjate osakaalu, vastupanuvõime strateegiaid, nagu topelthanked, ning nõrkusi ja riskihindamisi. Suunised peaksid hõlbustama ka tarneahela riskide hindamise ühtse metoodika kohaldamist, eelkõige suuremate nõrkustega sektorites, ning edendama parimate tavade ja asjakohase teabe vahetamist, et tagada ühtne lähenemisviis kogu liidus ja toetada siseturu tõrgeteta toimimist.

(78) Läbipaistvuse suurendamiseks ja pooljuhtide varustuskindluse tagamiseks elutähtsates sektorites on vaja ette näha võimalus võtta täiendavaid liidu meetmeid, kui kindlakstehtud riskidele ei ole piisavalt reageeritud. Kui komisjon jõuab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist järeldusele, et avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele selliste riskidega tegelemiseks soovitatud meetmed ei ole piisavad, peaks tal olema õigus võtta vastu rakendusotsuseid selle kohta, millised avaliku sektori asutused nõuavad ettevõtjatelt tarnekindluse deklaratsiooni esitamist ning milliste menetluste ja toodete puhul seda tehakse.

(79) Pooljuhtide tarneahelas esineb häireid, mis võivad teatavaid järgmise etapi sektoreid majanduslikult kahjustada. Pooljuhtide tarneahelate häired mõjutavad eriti avaliku julgeolekuga seotud elutähtsaid sektoreid, nagu energeetika, kaitse või avalik haldus, ning sektoreid, kus pooljuhid moodustavad suure osa lõpptoote väärtusest, nagu autotööstus, andmekeskused või tööstusautomaatika. Seetõttu peaks komisjonil olema võimalus tunnistada need riskialdisteks sektoriteks.

(80) Et selgitada, millist teavet on vaja esitada, peaks komisjon asjakohasel juhul andma välja metoodilised suunised selle kohta, kuidas teha riskihindamisi, milles käsitletakse topelthangete strateegia loomist, tarneahela eelnevate ja järgnevate etappide kaardistamist ning nõrkuste analüüsi ja tundlikkust tarnehäirete suhtes. Selleks võib komisjon anda metoodilisi soovitusi nende sektorite riskihindamiste läbiviimise kohta.

(81) Liidu pooljuhtide tarneahela vastupidavuse kõrge taseme tagamiseks on vaja ette näha võimalus võtta täiendavaid liidu meetmeid, kui kindlakstehtud riskidele ei ole piisavalt reageeritud. Kui komisjon jõuab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist järeldusele, et selliste riskide maandamiseks soovitatud meetmed ei ole piisavad, peaks tal olema õigus võtta vastu rakendusotsuseid, milles määratakse kindlaks asjakohased riskimaandamismeetmed. Kui see on põhjendatud ja proportsionaalne, võivad kõnealused meetmed hõlmata tarneallikate mitmekesistamise nõudeid, sealhulgas topelthankeid või strateegiliste varude kogumist. Kõnealused meetmed peaksid olema sihipärased ja proportsionaalsed ning võtma arvesse asjaomaste sektorite ja äriühingute eripära ning vajadust säilitada siseturu toimimine ja vältida põhjendamatut halduskoormust. Pooljuhtide tarneahela riskide hindamine peaks põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel tõenditel. Selleks peaks komisjon võtma muu hulgas arvesse avalikult kättesaadavat teavet, teabenõuete kaudu kogutud andmeid ning märke korduvatest või püsivatest tarneahela häiretest. Selliste tõendite

ET 43 ET

kasutamine peaks tagama, et kõik võetud meetmed on põhjendatud, läbipaistvad ja tuvastatud riskidega proportsionaalsed, kaitstes samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

(82) Tarnete järjepidevuse ja usaldusväärsuse huvides on avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel õigus nõuda riskialdiste sektoritega seotud riigihanke- või muudes avaliku sektori rahastamismenetlustes osalevate ettevõtjate pooljuhtide tarneahelate riskihindamisi.

(83) Pooljuhtide sektori strateegilise kaardistamise eesmärk peaks olema analüüsida liidu tugevusi ja nõrkusi ülemaailmses pooljuhtide sektoris, et luua alus liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindluse ja vastupanuvõime tagamiseks võetavatele meetmetele. Selleks tuleks strateegilisel kaardistamisel teha kindlaks sellised tegurid nagu pooljuhtide tarnimisest sõltuvad peamised tooted ja elutähtsad taristud siseturul, peamised pooljuhte kasutavad tööstusharud ning nende praegused ja eeldatavad vajadused, liidu pooljuhtide tarneahela peamised segmendid, tehnoloogilised omadused, sõltuvus kolmanda riigi tehnoloogiast ja tarnijatest ning liidu pooljuhtide sektori kitsaskohad, praegused ja eeldatavad vajadused oskuste ja kvalifitseeritud tööjõule juurdepääsuks, tuginedes oskuste liidu alusel loodud Euroopa oskuste vaatluskeskuse tööle, ning asjakohasel juhul erakorraliste meetmete paketi meetmete võimalik mõju. Strateegiline kaardistamine peaks põhinema avalikult ja kaubanduslikult kättesaadavatel andmetel.

(84) Et valmistuda tulevasteks häireteks pooljuhtide väärtusahela eri etappides liidus ja liidusiseses kaubanduses, peaks komisjon, keda abistab Euroopa pooljuhtide nõukoda, tegema strateegilise kaardistamise tulemuste põhjal kindlaks varajase hoiatuse indikaatorid ja koostama nende loetelu. Sellised indikaatorid võivad hõlmata tellimuse täitmise aja ebatüüpilist pikenemist, pooljuhtide tootmiseks vajalike toorainete, vahetoodete ja inimkapitali või asjakohaste tootmisseadmete kättesaadavust, prognoositavat nõudlust pooljuhtide järele liidu ja maailmaturul, tavapäraseid hinnakõikumisi ületavat hinnatõusu, õnnetuste, rünnakute, loodusõnnetuste või muude tõsiste sündmuste mõju, kaubanduspoliitika, tariifide, ekspordipiirangute, kaubandustõkete ja muude kaubandusega seotud meetmete mõju ning peamiste turuosaliste äriettevõtte sulgemise, majandustegevuse üleviimise või omandamise mõju. Komisjoni järelevalvetegevus peaks keskenduma nendele varajase hoiatuse indikaatoritele.

(85) Kuna pooljuhtide väärtusahelad on keerukad, kiiresti arenevad ja omavahel seotud ning neis on mitmeid osalisi, on vaja kooskõlastatud lähenemist seirele, et suurendada pooljuhtide pakkumist negatiivselt mõjutada võivate riskide maandamise suutlikkust ning parandada arusaamist pooljuhtide väärtusahela dünaamikast. Komisjon peaks Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides jälgima pooljuhtide väärtusahelat, keskendudes varajase hoiatuse indikaatoritele ning tehes kindlaks parimad tavad riskide maandamiseks ja pooljuhtide väärtusahela läbipaistvuse suurendamiseks nii, et see ei tekitaks ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, ülemäärast halduskoormust. Asjakohased järeldused, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade ja tööstusühenduste esitatud teave, tuleks esitada Euroopa pooljuhtide nõukojale, et võimaldada korrapärast teabevahetust nõukojaga ja integreerida teave pooljuhtide väärtusahelate järelevalve ülevaatesse.

(86) Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevaheline platvorm (edaspidi „platvorm“) peaks olema pooljuhtide tarneahela digitaalne kaksik, mille eesmärk on suurendada tarneahela läbipaistvust ja ettevõtjaid paremini teavitada, et suurendada nende

ET 44 ET

vastupanuvõimet. See peaks olema tööstusharu juhitav meede, mis toob osalevatele ettevõtjatele kasu, suurendades nende vastupanuvõimet pooljuhtide tarneahela häirete suhtes ja vähendades nende turuteabe kulusid. Ettevõtjate stiimul platvormiga liitumiseks ja kvaliteetsete sisendandmete esitamiseks peaks olema lisaväärtus, mida nad platvormi väljundist saavad. Selline väljund võib hõlmata sõltumatu kolmanda isiku suuniseid, mis põhinevad turuanalüüsil, koondteabel pooljuhtide tarneahela riskide kohta, pooljuhtide tarneahela stressitestide tulemustel, varajastel hoiatustel ja suunistel ennetusmeetmete kohta, mille ainus eesmärk on tõhustada pooljuhtide tarneahela riskide vähendamist. Platvormis osalemine peaks julgustama ettevõtjaid võtma ennetusmeetmeid oma tarneahela vastupidavuse suurendamiseks ilma avaliku sektori sekkumiseta. Komisjoni jaoks tagaks ennetav ja vastupidav erasektor väiksema kriisietapi aktiveerimise ja hädaabivahendite kasutuselevõtmise ohu.

(87) Komisjon peaks tagama platvormi esialgse rahastamise projektikonkursi kaudu, toetades selle loomist ja kattes selle loomise kulud. Konkursikutses tuleks sätestada üksnes miinimumnõuded, nägemata ette konkreetseid tehnilisi lahendusi või täpseid andmete kogumise nõudeid. Projektikonkursi toetusesaaja ja osalevad ettevõtjad peaksid rakendama rahastamismudelit, mis põhineb platvormil keskpikas perspektiivis isemajandavaks muutuda võimaldaval ärimudelil. Seda liiki platvormi väärtust ja kasulikkust saab mõõta juba olemasolevate piirkondlike, rahvusvaheliste või muude sektorite sarnaste algatuste edukuse alusel.

(88) Platvorm tuleks kavandada nii, et oleks tagatud tundliku äriteabe ülim konfidentsiaalsus ja [platvormi] vastavus liidu konkurentsiõigusele. Eelkõige peaks platvorm kehtestama piisavad kaitsemeetmed, mis tagavad, et osalevate ettevõtjate vaheline teabevahetus piirdub rangelt sellega, mis on objektiivselt vajalik ja proportsionaalne käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning hoiavad ära tundliku äriteabe konkurentsivastast vahetamist konkurentide vahel. Selleks peaks osalevatel ettevõtjatel olema juurdepääs üksnes oma andmetele ja anonüümseks muudetud koondaruannetele.

(89) Platvormi raames osalevate ettevõtjate vahelised kohtumised, arutelud või teabevahetus peaksid piirduma platvormi eesmärkide saavutamiseks hädavajalikuga ning need tuleks asjakohaselt dokumenteerida. Välistada tuleks tundliku äriteabe vahetamine osalejate vahel, sealhulgas teave üksikute ettevõtjate praeguste või tulevaste hindade, kulude, marginaalide, müügimahtude, tootmistasemete, tootmisvõimsuse või turuosade kohta58. Platvorm peaks toimima viisil, mis säilitab osalevate ettevõtjate sõltumatuse nende äriotsuste tegemisel. Osalevad ettevõtjad peaksid jääma vastutavaks liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirjade, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 101 järgimise tagamise eest.

(90) Platvorm peaks jõuliselt julgustama peamiste pooljuhtide lõppkasutajatest sektorite osalemist, tuginedes märkimisväärsele lisaväärtusele, mida osalemine neile annab. Osalevate lõppkasutajast sektori ettevõtjate kasu võiks hõlmata üha suuremat teadlikkust oma pooljuhtide tarneahela riskidest ja sellest tulenevalt õigust võtta ennetavaid pooljuhtide tarneahela juhtimise meetmeid. Pooljuhtide peamiste lõppkasutajate sektorite loetelu peaks kajastama praeguseid sektoreid, mis ostavad pooljuhte, et toota oma tooteid kas otse või kaudselt nende komponentide kaudu. Elektrooniliste tootmisteenuste osutajad ja turustajad tuleks loetellu lisada, kuna neil on liidu pooljuhiökosüsteemis oluline roll.

58Täpsema teabe saamiseks vt komisjoni suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (horisontaalkoostöö suunised), 6. peatükk.

ET 45 ET

(91) Avaliku sektori seisukohast ja kiire teabevahetuse tagamiseks tarneahela häirete korral peaksid liikmesriikide pädevad asutused pidama ajakohastatud kontaktnimekirja pooljuhtide tarneahelas tegutsevate asjaomaste ettevõtjate kohta, kes on asutatud nende riigi territooriumil. See loetelu peaks võimaldama kindlaks teha vabatahtlikele teabetaotlustele sobivad vastajad. Nimekiri ei peaks olema kohustuslikult ammendav ja see tuleks koostada viisil, mis võimaldab täielikult järgida kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(92) Eeldatakse, et mitmed pooljuhtidega seotud teenuseid või kaupu pakkuvad ettevõtjad on liidu pooljuhiökosüsteemis toimiva pooljuhtide tarneahela jaoks hädavajalikud, arvestades nende toodetest sõltuvate liidu ettevõtjate arvu, nende turuosa liidus või maailmas, nende tähtsust piisava tarnetaseme tagamisel või nende toodete või teenuste tarnehäirete võimalikku mõju. Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga need peamised turuosalised oma territooriumil kindlaks tegema ning pidama nende kohta loetelu ja seda ajakohastama. Seire osana peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu peamiste turuosaliste tegevuse terviklusele. Asjaomane liikmesriik võiks sellistele küsimustele juhtida Euroopa pooljuhtide nõukoja tähelepanu.

(93) Selleks et ennetada võimalikku nappust, peaksid liikmesriikide pädevad asutused teavitama komisjoni, kui nad saavad teada tõsisest pooljuhtide tarnehäire ohust või kui neil on konkreetset ja usaldusväärset teavet mõne muu asjakohase riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta. Juhul kui komisjon saab teada tõsisest pooljuhtide tarnehäire ohust või kui tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mõne muu asjakohase riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta, kusjuures see teadmine võib pärineda hoiatusest või rahvusvahelistelt partneritelt, peaks ta kooskõlastatud lähenemise tagamiseks kutsuma kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise istungi, et arutada kõnealuste häirete tõsidust ja võimalikku kriisietapi käivitamise menetluse alustamist ning seda, kas liikmesriikide jaoks võib olla asjakohane, vajalik ja proportsionaalne korraldada ennetusmeetmena kooskõlastatud ühishange, ning et alustada selliste ennetusmeetmete kindlaksmääramise, ettevalmistamise ja võib-olla ka kooskõlastamise eesmärgil dialoogi sidusrühmadega. Euroopa pooljuhtide nõukoda ja komisjon peaksid selle dialoogi käigus võtma arvesse pooljuhtide väärtusahela sidusrühmade seisukohti. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks andma komisjonile nõu selle kohta, kas esitada platvormile ennetav teabenõue. Komisjon peaks konsulteerima ja tegema koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendus tarneahela häiretele kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.

(94) Pärast Euroopa pooljuhtide nõukojalt nõu saamist peaks komisjonil olema võimalik esitada ettevõtjatele ja platvormile teabenõudeid. Nagu on näidanud varasemad kogemused mitme tarneahela häirega ja raskused nende häiretega toimetulekuks vajaliku teabe hankimisel, on ennetavate teabenõuete eesmärk hoiatusetapis tegeleda piisavalt tarneahela häiretega enne kriisietapi aktiveerimist ja anda panus võimaliku pooljuhtide kriisi täpseks hindamiseks.

(95) Platvormis aktiivselt osalevad ettevõtjad tuleks lugeda ettevõtjateks, kes on täitnud oma kohustuse jagada tarneahela häirete korral komisjoniga teavet, ning seetõttu tuleks nad vabastada vahetust teabetaotluse saamisest enne kriisietappi. Platvormis aktiivselt osaledes näitavad need ettevõtjad üles kindlat pühendumust oma tarneahela riskide ennetavale vähendamisele. Platvormis aktiivselt osalevaid ettevõtjaid tuleks seepärast kaitsta võimaliku täiendava halduskoormuse eest, mis tuleneb vajadusest vastata komisjoni teabenõuetele. Komisjon peaks põhjendamatu viivituseta esitama Euroopa pooljuhtide nõukojale enne kriisietappi esitatud teabenõuetele antud vastuste peamised järeldused. Platvormis osalevate ettevõtjate kaitsmiseks lubamatu välismõju

ET 46 ET

eest ja ärisaladuste kaitsmiseks peaks platvormil olema keelatud vastata mis tahes teabetaotlustele, välja arvatud komisjoni esitatud taotlused, ilma et see piiraks tema liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid kohustusi.

(96) Pooljuhtide kriisi etapp tuleks käivitada siis, kui sellise kriisi olemasolu kohta on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Pooljuhtide kriisiga on tegemist siis, kui liidus esineb pooljuhtide tarnes tõsiseid häireid või pooljuhtidega kauplemisel tõsiseid takistusi, mis viivad pooljuhtide, vahetoodete või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuseni ning selline märkimisväärne nappus takistab elutähtsates sektorites kasutatavate oluliste toodete, näiteks meditsiini- ja diagnostikaseadmete tarnimist, parandamist ja hooldust sellises ulatuses, et sellise kriisiga võib kaasneda tõsine kahjulik mõju elutähtsate sektorite toimimisele tulenevalt nende mõjust liidu ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule.

(97) Selleks et tagada kiire ja tulemuslik reageerimine sellisele pooljuhtide kriisile, peaks komisjon võimalikust pooljuhtide kriisist teada saamisel hindama, kas kriisietapi käivitamise tingimused on täidetud. Kui hindamise käigus saadakse konkreetseid, olulisi ja usaldusväärseid tõendeid pooljuhtide kriisi kohta, peaks komisjonil olema võimalik esitada nõukogule ettepanek kriisietapi käivitamiseks eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis on maksimaalselt 12 kuud, võttes seejuures arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust. Komisjon peaks hindama kriisietapi pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise vajadust ning sellise vajaduse selgumise korral algatama vastava menetluse, võttes seejuures arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust.

(98) Määruse (EL) 2025/2643 VII peatüki ja käesoleva määruse alusel loodud varustuskindluse mehhanismide koostoime peaks andma liidu kaitsesektorile reageerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks vajaliku paindlikkuse ja tegevusulatuse. Eelkõige peaks komisjoni käesoleva määruse ja määruse (EL) 2025/2643 VII peatüki kohane võimalus seada prioriteediks kaitseotstarbeline tootmine mõlema määruse prioriteetsete tellimuste sätete alusel eesmärgiga vähendada kriisi ajal tarneahela häireid kaitsesektoris.

(99) Kriisietapi käivitamise tundliku iseloomu ja sellele reageerimiseks võetavate võimalike meetmete tõttu, sealhulgas märkimisväärse mõju tõttu, mida sellised meetmed võivad avaldada liidu eraettevõtjatele, tuleks pooljuhtide kriisi korral kriisietapi käivitamise, pikendamise ja lõpetamisega seoses rakendusakti vastuvõtmise õigus anda nõukogule.

(100) Tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning pooljuhtide tarneahelaga seoses võetud riiklike meetmete kooskõlastamine on kriisietapis hädavajalik, et kõrvaldada häired vajaliku ühtsuse, vastupidavuse ja tulemuslikkusega. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda pidama vajaduse korral erakorralisi istungeid. Kõik võetavad meetmed peaksid rangelt piirduma kriisietapi kestusega.

(101) Selleks, et liit saaks pooljuhtide kriisile kiiresti, tulemuslikult ja kooskõlastatult reageerida, on vaja anda komisjonile ja Euroopa pooljuhtide nõukoja kaudu ning liikmesriikidele õigeaegset ja ajakohast teavet muutuva tegevusolukorra kohta ning tagada, et oleks võimalik võtta tulemuslikke meetmeid mõjutatud elutähtsatele sektoritele pooljuhtide tarne kindlustamiseks. Kriisietapi käivitamisel tuleks kindlaks määrata ja rakendada asjakohased, tulemuslikud ja proportsionaalsed meetmed, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat rahvusvahelist koostööd asjaomaste partneritega, et leevendada tekkivat kriisiolukorda. Kui see on asjakohane, peaks komisjon nõudma teavet pooljuhtide tarneahela ettevõtjatelt. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik

ET 47 ET

juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, nõuda Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustelt kriisi korral oluliste toodete tellimuste vastuvõtmist ja nende prioriteediks seadmist ning tegutsemist keskse hankijana, kui liikmesriigid on selleks loa andnud. Komisjon peaks piirama nende meetmete võtmise teatavate elutähtsate sektoritega. Euroopa pooljuhtide nõukoda võib hinnata ka asjakohaseid ja mõjusaid meetmeid ning anda nende kohta nõu. Lisaks võib Euroopa pooljuhtide nõukoda anda nõu vajaduse kohta kehtestada kaitsemeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/47959. Kõik kiireloomulised meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja nende kasutamine piirduma sellega, mis on vajalik pooljuhtide kriisi kõrvaldamiseks vastavalt liidu parimatele huvidele. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama võetud meetmetest ja nende põhjustest. Komisjon võib pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist anda täiendavaid suuniseid kiireloomuliste meetmete rakendamise ja kasutamise kohta.

(102) Mitu sektorit on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks elutähtsad. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid need elutähtsad sektorid olema loetletud selle määruse lisas. Kõnealune loetelu peaks piirduma sektoritega ja allsektoritega, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255760 lisas, koos kaitse- ja julgeolekusektori lisamisega, kuna need etendavad olulist rolli eluliselt tähtsate ühiskondlike funktsioonide tagamises. Teatavaid meetmeid võiks võtta üksnes elutähtsate sektorite varustuskindluse tagamiseks. Komisjon võib piirata kiireloomuliste meetmete võtmise teatavate kõnealuste sektoritega või nende teatavate osadega, kui pooljuhtide kriis on häirinud või ähvardab häirida nende toimimist.

(103) Liidus asuvatele pooljuhtide tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele kriisietapis esitatud teabenõuete eesmärk on võimaldada täpselt hinnata pooljuhtide kriisi või määrata kindlaks ja valmistada ette leevendus- või kiireloomulised meetmed liidu või liikmesriigi tasandil. Selline teave võib hõlmata tootmisvõimekust, tootmisvõimsust ning praeguseid esmaseid häireid ja kitsaskohti. Nende aspektide hulka võivad kuuluda kriisi korral oluliste toodete tavapärane ja praegune tegelik varu liidus asuvates tootmisrajatistes ning samuti sellistes tootmisrajatistes, mis asuvad kolmandates riikides, kus asjaomased ettevõtjad tegutsevad, kellega nad sõlmivad lepinguid või kellelt nad ostavad tarvikuid, kõige levinumate toodete tellimuste tavapärane ja praegune tegelik keskmine täitmise aeg, iga liidu tootmisüksuse eeldatav tootmismaht järgmiseks kolmeks kuuks ning põhjused, mis takistavad tootmisvõimsuse täitmist. Sellise teabe puhul peaks piirduma sellega, mis on vajalik pooljuhtide kriisi olemuse või võimalike leevendus- või kiireloomuliste meetmete hindamiseks liidu või riiklikul tasandil. Teabenõuded ei tohiks hõlmata sellise teabe esitamist, mille avalikustamine on vastuolus liikmesriikide riikliku julgeolekuga seotud huvidega. Konkreetse nõutava teabe võib kindlaks määrata, võttes aluseks varasemad vastused enne kriisietappi esitatud teabenõuetele või nõuanded, mis on saadud esinduslikult arvult asjaomastelt ettevõtjatelt vabatahtliku konsulteerimise teel koostöös Euroopa pooljuhtide nõukojaga. Kõik nõuded peaksid olema proportsionaalsed, võtma arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnevaid kulusid ja jõupingutusi ning neis tuleks nõutud teabe esitamiseks seada asjakohased tähtajad. Ettevõtjad peaksid olema kohustatud

59Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/479/oj).

60Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj).

ET 48 ET

seda nõuet täitma ja nende suhtes võib kohaldada karistusi, kui nad ei täida nõudeid või esitavad ebaõiget teavet. Kogu saadud teavet tuleks kasutada üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil ja selle suhtes tuleks kohaldada konfidentsiaalsusnõudeid. Selleks et tagada liikmesriigi, kus asub ettevõtja tootmisüksus, täielik kaasamine, peaks komisjon edastama teabenõude koopia viivitamata riiklikule pädevale asutusele, ning kui riiklik pädev asutus seda taotleb, saadud teavet nimetatud riikliku pädeva asutusega jagama, kasutades selleks turvalisi lahendusi. Kui ettevõtjale esitatakse kolmandast riigist teabenõue tema pooljuhtidega seotud tegevuse kohta, peaks ta sellest teavitama komisjoni, et komisjon saaks hinnata, kas komisjonipoolne teabenõue on vajalik.

(104) Tagamaks, et elutähtsad sektorid saavad kriisi ajal tegevust jätkata, ning ainult juhul, kui see on selleks vajalik ja proportsionaalne, võiks komisjon viimase abinõuna kohustada Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi võtma vastu kriisi korral oluliste toodete tellimusi ja seadma need prioriteediks. Potentsiaalsed prioriteetsete tellimuste saajad peaksid olema elutähtsate sektorite üksused või ettevõtjad, kes teevad tarneid elutähtsatele sektoritele, mille tegevus on nappuse tõttu häiritud või mille puhul on olemas tegevuse häirete oht. Tagamaks, et kõnealuseid prioriteetseid tellimusi kasutatakse ainult vajaduse korral, peaksid need piirduma tarnete saajatega, kes, olles küll rakendanud riskileevendusmeetmeid, ei suutnud vältida nappuse mõju näiteks oma hanketavade abil ning leevendada seda muude vahendite, näiteks olemasolevate varude kasutuselevõtu abil. Kriisi korral oluliste toodete tellimuste vastuvõtmise ja prioriteediks seadmise kohustust võib laiendada ka strateegilistele projektidele ja pooljuhtide tootmisrajatistele, mis on sellise võimalusega nõustunud avaliku sektori toetuse saamiseks, juhul kui selline avaliku sektori toetus antakse tootmisvõimsuse suurendamiseks. Otsus prioriteetse tellimuse kohta tuleks teha kooskõlas kõigi liidu kohaldatavate juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid. Prioriteetne kohustus peaks olema ülimuslik mis tahes era- või avalik-õigusliku kohustuse täitmise suhtes, kuid seejuures tuleks arvesse võtta ettevõtjate õiguspäraseid eesmärke ning tootmise järjestuse muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Iga prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga. Sellise hinna arvutamisel võib lähtuda viimaste aastate keskmistest turuhindadest, tingimusel et esitatakse hinna tõstmise põhjused, võttes näiteks arvesse inflatsiooni või energiakulude suurenemist. Ettevõtjate suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui nad ei täida prioriteetsete tellimustega seotud kohustust.

(105) Prioriteetset tellimust täitvate rajatiste jaoks võib olla kasulik, kui komisjon, keda abistab Euroopa pooljuhtide nõukoda, ja liikmesriigid vahetavad nende tellimuste täitmisega seotud parimaid tavasid, sealhulgas parimaid haldustavasid.

(106) Asjaomane ettevõtja peaks olema kohustatud prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteediks pidama. Selleks et tagada prioriteetsete tellimuste vastavus rajatise võimsusele ja tootmisportfellile, peaks komisjon andma asjaomasele rajatisele võimaluse olla seoses prioriteetsete tellimuste teostatavuse ja üksikasjadega ära kuulatud. Komisjon ei tohiks esitada prioriteetset tellimust juhul, kui rajatis ei suuda isegi siis, kui tellimust peetakse prioriteetseks, seda tellimust täita kas ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või tehnilistel põhjustel, või juhul, kui rajatis ei paku asjaomast toodet või osuta asjaomast teenust või kui see tekitaks ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused, sealhulgas olulise riski seoses talitluspidevusega.

(107) Selleks et tagada prioriteetsete tellimuste rakendamiseks läbipaistev ja selge raamistik, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse praktiline ja

ET 49 ET

tegevuskord prioriteetsete tellimuste rakendamiseks. Kõnealune rakendusakt peaks sisaldama kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et prioriteetseid tellimusi täidetakse kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, näiteks mehhanismi abil, milles võetakse arvesse olemasolevaid tellimusi, ja mehhanismi abil, millega tagatakse, et prioriteetsete tellimuste maht ei ületa hädavajalikku.

(108) Erandjuhul, kui liidus pooljuhtide tarneahelas tegutsev ettevõtja saab kolmandalt riigilt taotluse prioriteetseks tellimuseks, peaks ta komisjoni sellisest taotlusest teavitama, et anda teavet hinnanguks, kas juhul, kui sellel on märkimisväärne mõju elutähtsate sektorite varustuskindlusele ning kui juhtumi asjaolusid arvestades on täidetud muud vajalikkuse, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse nõuded, peaks komisjon samuti kehtestama prioriteetse tellimuse kohustuse.

(109) Arvestades, kui oluline on tagada elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone täitvate elutähtsate sektorite varustuskindlus, ei tohiks prioriteetse tellimuse täitmise kohustusest kinnipidamine tuua kaasa vastutust kolmandatele isikutele tuleneva kahju eest mis tahes lepinguliste kohustuste rikkumise korral, mis võib tuleneda vajalikest ajutistest muudatustest asjaomase tootja tööprotsessides, kuivõrd lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik kohaldatava prioriteetse tellimuse järgimiseks. Ettevõtjad, kes võivad kuuluda prioriteetsete tellimuste kohaldamisalasse, peaksid seda võimalust oma ärilepingute tingimustes ette nägema. Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist, ei mõjuta kõnealune vastutusest vabastamine nõukogu direktiivis 85/374/EMÜ61 sätestatud tootevastutust. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 52 lõike 1 kohaselt on teatavate toodete tootmise prioriteetseks seadmise kohustus kooskõlas harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse ning artiklis 17 sätestatud omandiõiguse olemusega ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt.

(110) Kriisietapi käivitamise korral ja elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone täitvate elutähtsate sektorite varustuskindluse tagamiseks võivad kaks või enam liikmesriiki volitada komisjoni koondama nõudlust ja tegutsema nende nimel nende riigihankelepingute sõlmimiseks avalikes huvides vastavalt kehtivatele liidu normidele ja menetlustele, võimendades komisjoni ostujõudu. Ühisoste tuleks kasutada üksnes kriisi ajal pooljuhtide tarneahela häiretele reageerimiseks. Selle volitusega võib anda komisjonile õiguse sõlmida kokkuleppeid kriisi korral oluliste toodete ostmiseks teatavates elutähtsates sektorites. Komisjon peaks Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides hindama iga taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse taotlust rahuldada, peaks ta sellest teavitama asjaomaseid liikmesriike ja Euroopa pooljuhtide nõukoda ning esitama oma põhjendused. Menetluslikud üksikasjad tuleks sätestada komisjoni ja osalevate liikmesriikide vahelises lepingus, sealhulgas põhjendused, miks ühisostumehhanismi kasutatakse ja milline vastutus sellega võetakse. Selline leping võib hõlmata sõlmitavate lepingute arvu ja ühisostu tingimusi, nagu hinnad, tarnetähtajad, kogused ning osalemis- või loobumisklauslid. Ühisostude tulemusel võidakse allkirjastada üksainus leping, mis hõlmab kõigi liikmesriikide vajadusi, või mitu lepingut, millest igaüks katab ühe või mitme liikmesriigi vajadusi. Lisaks peaks osalevatel liikmesriikidel olema õigus määrata esindajad, kes annavad hankemenetluste ajal ja ostulepingute üle peetavatel läbirääkimistel suuniseid ja nõu. Ostetud toodete kasutuselevõtt, kasutamine ja edasimüük peaksid jääma osalevate liikmesriikide pädevusse.

61Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 210, 7.8.1985, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1985/374/oj).

ET 50 ET

(111) Pooljuhtide nappuse kriisi ajal võib osutuda vajalikuks, et liit kaaluks kaitsemeetmeid. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks saama väljendada oma seisukohti, et anda komisjonile teavet selle hindamiseks, kas turuolukord kujutab endast esmatarbekaupade puudust vastavalt määrusele (EL) 2015/479.

(112) Euroopa pooljuhtide nõukoja suhtes tuleks kohaldada eksperdirühmade institutsioonilist raamistikku, sealhulgas sellise üksuse ja selle allrühmade läbipaistvust käsitlevaid norme, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks andma komisjonile nõu ja abi tervikliku pooljuhtide poliitika väljatöötamisel ja konkreetsetes tehnilistes küsimustes. Need küsimused võivad hõlmata nõu andmist Kiipide Ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule Euroopa kiibialgatuse 2.0 kohta, teabe vahetamist Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide toimimise kohta, arutelude pidamist ja ettevalmistuste tegemist selliste konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramiseks, millel on potentsiaalselt suur sotsiaalne mõju ja julgeolekualane tähtsus, mis eeldab usaldusväärsete toodete sertifitseerimist ning tegelemist koordineeritud seire ja kriisidele reageerimisega. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda tagama käesoleva määruse järjepideva kohaldamise, hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks samuti vahetama komisjoniga arvamusi parimate viiside üle, kuidas tagada pooljuhtide sektoris sidusrühmade piisaval osalusel intellektuaalomandiõiguste, konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste tulemuslik kaitse ja jõustamine. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks toetama komisjoni rahvusvahelises koostöös kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Nõukoda peaks olema foorum, kus koordineeritakse liikmesriikide pooljuhtide valdkonna poliitikat ja asjakohaseid investeeringuid, rahvusvahelist kaasatust ja seda, kuidas tõhustada koostööd üleilmses pooljuhtide väärtusahelas, keskendudes eelkõige teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ja oskuste vahetamise programmidele, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu aluslepingute kohaseid õigusi. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda võtma arvesse pooljuhtide tööstusliidu ja muude sidusrühmade seisukohti. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda koordineerima, tegema koostööd ja vahetama teavet muude liidu kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku struktuuridega, et tagada ühtne ja kooskõlastatud liidu lähenemisviis kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku meetmetele pooljuhtide kriiside puhul.

(113) Euroopa pooljuhtide nõukoja eesistujaks peaks olema komisjoni esindaja. Iga liikmesriik peaks nimetama Euroopa pooljuhtide nõukotta vähemalt ühe kõrgetasemelise esindaja ja ühe asendusliikme. Samuti võiksid nad nimetada kuni kolm tehnilist esindajat seoses Euroopa pooljuhtide nõukoja erinevate ülesannetega, näiteks sõltuvalt sellest, millist käesoleva määruse osa Euroopa pooljuhtide nõukoja koosolekutel arutatakse. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada Euroopa pooljuhtide nõukojas tulemusliku ja tõhusa koostöö. Liikmesriigid peaksid määrama ühtse kontaktpunkti, et tagada usaldusväärne ja õigeaegne teabevahetus Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevuse kohta. Eesistujal peaks olema võimalik moodustada Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevust puudutava olulise nõu saamiseks ning sidusrühmade asjakohase osalemise võimaldamiseks allrühmi ja tal peaks olema õigus kehtestada töökord, kutsudes eksperte ja vaatlejaid juhtumipõhiselt istungitel osalema, ning õigus kutsuda sidusrühmi, eelkõige liidu pooljuhtide tööstuse huve esindavaid organisatsioone, näiteks pooljuhtide tööstusliitu, osalema nõukoja allrühmades vaatlejana.

ET 51 ET

(114) Eesistujal peaks olema võimalik hõlbustada teabevahetust Euroopa pooljuhtide nõukoja ning muude liidu organite, asutuste, eksperdi- ja nõuanderühmade vahel. Võttes arvesse teistele sektoritele pooljuhtide tarnimise tähtsust ja sellest tulenevat vajadust koordineerimise järele, peaks eesistuja tagama, et teised liidu institutsioonid ja asutused osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vaatlejana, kui see on asjakohane ja sobilik seoses käesoleva määrusega loodud seire- ja kriisidele reageerimise mehhanismiga.

(115) Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel peaks liikmesriikidel olema keskne roll. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu pädevat riigiasutust vastutama käesoleva määruse tulemusliku rakendamise eest ning tagama, et neil asutustel on piisavad volitused ja vahendid. Liikmesriigid võivad määrata juba tegutseva asutuse või tegutsevad asutused. Selleks, et suurendada korralduse tõhusust liikmesriikides ning luua ametlik kontaktpunkt liidu ja liikmesriikide tasandi avalikkuse ja muude vastaspoolte, sealhulgas komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukoja jaoks, peaks iga liikmesriik määrama ühes käesoleva määruse alusel pädevaks asutuseks määratud asutuses ühe riikliku ühtse kontaktpunkti, mis vastutab käesoleva määrusega seotud küsimuste kooskõlastamise ja piiriülese koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

(116) Liit peaks püüdma sõlmida pooljuhtide valdkonnas strateegilisi partnerlussuhteid olemasolevate või esilekerkivate rahvusvaheliste partneritega, et parandada liidu varustuskindlust ja koostööd pooljuhtide väärtusahelas. Nende partnerlussuhete eesmärk peaks olema ka tegelemine liidus esineva pooljuhtidega seotud teadmiste ja oskuste nappusega, meelitades liitu uusi talente, kaasates neid ja hoides neid liidus. Partnerite puhul, kellega liit teeb pooljuhtide valdkonnas koostööd, mis on kujunenud digipartnerluse, kaubandus- ja tehnoloogianõukogu või digidialoogi kaudu, peaks pooljuhtidealane strateegiline partnerlus kajastama nendel foorumitel kokku lepitud poliitilist suunda ja prioriteete.

(117) Et töötada välja ja tagada ühtne raamistik pooljuhtide valdkonna tulevaste strateegiliste partnerluste sõlmimiseks, peaksid liikmesriigid ja komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojas suheldes muu hulgas arutama, kas olemasolevad partnerlussuhted saavutavad oma kavandatud eesmärgid, partnerite valiku tähtsaks pidamist uute partnerluste puhul, selliste partnerluste sisu ning nende järjepidevust ja võimalikku koostoimet komisjoni muude rahvusvahelise koostöö raamistikega ning liikmesriikide kahepoolse koostööd asjaomaste rahvusvaheliste strateegiliste partneritega. Seda tuleks teha nõukogu aluslepingutest tulenevaid õigusi piiramata. Kooskõlas oma strateegiaga „Global Gateway“62 ja oma rahvusvahelise digistrateegiaga63 peaks liit püüdma luua tekkivate turgude ja areneva majandusega riikidega vastastikku kasulikke partnerlusi, mis aitavad mitmekesistada pooljuhtide tarneahelat ja annavad nendele rahvusvahelistele strateegilistele partneritele lisaväärtust.

(118) Et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja juhtpositsiooni pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, tuleks protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliidu tegevus lõpetada ning selle tegevuse peaks komisjoni järelevalve all üle võtma käesoleva määrusega

62Euroopa Komisjon: rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat, „The Global Gateway strategy“ (Global Gateway strateegia), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2841/5607451.

63Euroopa Komisjon: sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, „An international digital strategy for the European Union“ (Euroopa Liidu rahvusvaheline digitaalstrateegia), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2759/4019528.

ET 52 ET

loodud pooljuhtide tööstusliit (edaspidi „liit“). Kõik olemasoleva protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliidu liikmed ja osalejad peaksid automaatselt saama liidu liikmeteks ja osalejateks. Selguse huvides tuleks pädevusraamistik, milles on üksikasjalikult kirjeldatud liidu toimimist, ülesandeid ja koosseisu, avaldada komisjoni veebisaidil64. Liit peaks tooma kokku sidusrühmad kogu väärtusahelast, sealhulgas tööstuse, VKEd, teadusasutused ja peamised kasutajasektorid, et teha kindlaks olulised puudujäägid liidu suutlikkuses ning edendada konkurentsivõime suurendamiseks vajalikku tehnoloogilist ja tööstuslikku arengut. Koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu peaks liit aitama vähendada sõltuvust, tugevdada tarneahela vastupidavust ja toetada väiksemate liidu osaliste laienemist. Sidususe tagamiseks liidu pooljuhtide strateegia ja prioriteetidega ning käesoleva määruse sujuva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks peaks liidu juhtkomitee pidama korrapärast dialoogi Euroopa pooljuhtide nõukojaga, samal ajal kui selle töörühmad võivad taotluse korral esitada ajakohastatud teavet. Selline struktureeritud kaasamine peaks andma nõukojale võimaluse lõimida tööstusharu teadmised poliitilistesse otsustesse, tagades, et avaliku ja erasektori jõupingutused on liidu tehnoloogilise suveräänsuse edendamisel jätkuvalt kooskõlas.

(119) Selleks et tagada pädevate asutuste usalduslik ja konstruktiivne koostöö liidu ja riikide tasandil, peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust, et kaitsta eelkõige intellektuaalomandiõigust, tundlikku äriteavet ja ärisaladusi. Kogu teavet, mis on saadud Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusena tunnustamise taotlemisel käesoleva määruse kohaste teabenõuete või teavitamiskohustuste raames, tuleks kasutada üksnes selle määruse kohaldamise eesmärgil ning selle suhtes tuleks kohaldada ametisaladuse hoidmise kohustust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning komisjoni sisereeglitele andmete turvalise käitlemise kohta, eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2015/44365. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja muud selliste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad peaksid tagama oma ülesannete täitmise ja tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse. See peaks kehtima ka Euroopa pooljuhtide nõukoja ja pooljuhtide komitee suhtes. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktiline kord seoses teabe kogumisega.

(120) Käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja sunniraha kohaldamise abil. Selleks tuleks käesoleva määruse kohaste teabenõuete ja teavitamiskohustuste täitmatajätmise puhuks kehtestada asjakohased trahvitasemed, võttes arvesse kummagi kohustuse täitmatajätmise eri raskusastmeid, kusjuures VKEdele tuleks näha ette teistsugused ülemmäärad. Lisaks tuleks kehtestada sunniraha puhuks, kui ei täideta prioriteetsete tellimuste vastuvõtmise ja täitmise kohustust, ning selline sunniraha peaks olema proportsionaalne ja kajastama turu hinnataset viimase 90 päeva jooksul, kusjuures VKEdele tuleks näha ette teistsugused ülemmäärad. Lisaks karistuste täitmise aegumistähtaegadele tuleks kohaldada ka trahvide ja sunniraha määramise aegumistähtaegu. Lisaks peaks komisjon andma

64Euroopa Komisjon: sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, „Alliance on Processors and Semiconductors Technologies“ (Protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliit), https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/alliance-processors-and-semiconductor-technologies.

65Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EU, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj).

ET 53 ET

asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate esindusorganisatsioonidele õiguse olla ära kuulatud.

(121) Selleks et kajastada pooljuhtide sektoriga seotud tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi ning tagada Euroopa kiibialgatuse 2.0 tulemuslik rakendamine ja hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks seoses meetmetega, mida ta Euroopa kiibialgatuses 2.0 oma eesmärgiga kooskõlas oleval viisil toetab ning seoses Euroopa kiibialgatuse 2.0 rakendamise seire ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõdetavate näitajatega, ning käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades projekteerimise tippkeskuste märgise taotlemise korra, nõuded ning märgise andmise, seire ja tagasivõtmise tingimused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes66 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(122) Ilma et see piiraks eelarvemenetlust ja tema haldusautonoomiat, peaks komisjon kasutama ressursse optimaalsel viisil, tagamaks, et ta suudab oma käesolevast määrusest tulenevad kohustused täita ja volitusi kasutada tulemuslikult.

(123) Kuna käesoleva määruse eesmärki – eelkõige luua raamistik pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks liidu tasandil – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(124) Seetõttu tuleks määrus (EL) 2023/1781 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ning pooljuhtide varustuskindlust ohustada võivate sõltuvuste kõrvaldamiseks ja ennetamiseks liidu tasandil, eelkõige järgmiste meetmete abil:

a) jätkatakse ja arendatakse edasi Euroopa kiibialgatust, mis algselt loodi määruse (EL) 2023/1781 alusel ja mida käesolevas määruses nimetatakse „Euroopa kiibialgatus 2.0“;

b) kehtestatakse kriteeriumid, et tunnustada ja toetada Euroopa esimesi omalaadseid pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte, mis

66ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:. http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 54 ET

suurendavad liidu pooljuhiökosüsteemi asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust;

c) tõhustatakse algselt määrusega (EL) 2023/1781 liikmesriikide ja komisjoni vahel loodud koordineerimismehhanismi, mis käsitleb liidu pooljuhtide sektori kaardistamist ja seiret, kriiside ennetamist ja pooljuhtide nappusele reageerimist ning asjakohasel juhul pooljuhtide tarneahela sidusrühmadele teabenõuete esitamist ja nendega konsulteerimist.

1. Käesoleva määruse esimene üldeesmärk on tagada pooljuhitehnoloogia valdkonnas liidu konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse jaoks vajalikud tingimused ning tagada tööstuse kohandamine struktuursete muutustega.

2. Teine üldeesmärk, mis on lõikes 2 sätestatud esimesest üldeesmärgist eraldiseisev ja täiendab seda, on tõhustada kriisiks valmisolekut, et tagada ELi varustuskindlus, parandades seeläbi siseturu toimimist liidu ühtse õigusraamistiku kehtestamise teel, et suurendada liidu asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust pooljuhitehnoloogia valdkonnas.

3. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kaitsesektori suhtes kohaldatavaid konkreetseid hankemenetlusi ega kvalifitseerimisstandardeid, millele on osutatud määruses (EL) 2025/2643.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „pooljuht“ – üks järgmistest:

a) materjal, sealhulgas kõrgtehnoloogiline materjal, mis on kas element või ühend, mille elektrijuhtivust saab muuta;

b) komponent, mis koosneb mitmest pooljuht-, isoleeriva ja juhtiva materjali kihist, mis on määratletud vastavalt etteantud mustrile ja mis on mõeldud täitma täpselt määratletud elektroonilisi või fotoonilisi funktsioone või mõlemat;

2) „kiip“ – elektrooniline seadis, mis koosneb mitmest funktsionaalsest elemendist ühel pooljuhtmaterjali liistakul, tavaliselt mälu-, loogika-, protsessor-, optoelektroonika- ja analoogseadmete kujul;

3) „kvantkiip“ – seade, mis töötleb teavet üksikute kvantsüsteemide tasandil, kusjuures komponentide kiibile integreerimise tase varieerub sõltuvalt kasutatavast kvantplatvormist, sealhulgas kvantarvutuse, kommunikatsiooni, anduri või metroloogia platvormid;

4) „tehnoloogiasõlm“ – konkreetne pooljuhtide tootmisprotsess ja selle projekteerimisnormid;

5) „pooljuhtide tarneahel“ – pooljuhi tootmisega seotud süsteem, mis hõlmab tegevusi, organisatsioone, ettevõtjaid, tehnoloogiat, teavet, ressursse ja teenuseid, sealhulgas toorained ja töödeldud materjalid, näiteks gaasid, pooljuhtide tootmise seadmed, projekteerimine, sealhulgas sellega seotud tarkvaraarendus, valmistamine, monteerimine, testimine ja pakendamine;

6) „pooljuhtide väärtusahel“ – pooljuhttootega seotud tegevuste kogum alates selle kontseptsioonist kuni lõppkasutuseni, sealhulgas toorained ja töödeldud materjalid,

ET 55 ET

näiteks gaasid, pooljuhtide tootmise seadmed, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, projekteerimine, sealhulgas sellega seotud tarkvaraarendus, valmistamine, testimine, monteerimine ja pakendamine kuni lõpptoodetesse sisestamise ja integreerimiseni, samuti olelusringi lõpu protsessid, nagu korduskasutamine, demonteerimine ja ringlussevõtt;

7) „katseliin“ – testimis- ja eksperimenteerimisrajatis, mis on suunatud kõrgematele tehnoloogilise valmisoleku tasemetele kuni tööstusliku kasutuselevõtuni ning mille eesmärk on tooteid, seadmeid, protsesse või süsteeme testida, demonstreerida, valideerida ja kalibreerida;

8) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ –komisjoni soovituse 2003/361/EÜ67 lisas määratletud väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad;

9) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – soovituse (EL) 2025/1099 lisas määratletud väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja;

10) „esimene omalaadne algatus“ – üks järgmistest algatustest, millega pakutakse liidus tootmisprotsessi või lõpptootega seotud uuendusi, mida ei ole liidus veel piisaval määral olemas või mida ei ole kavas ehitada ning mille eesmärk on tagada liidu vastupanuvõime ja varustuskindlus; kõnealused uuendused hõlmavad innovatsiooni, mis on seotud andmetöötlusvõimsuse või turvalisuse, ohutuse või töökindluse taseme, energia- ja keskkonnatõhususe parandamisega, uue tehnoloogiasõlme või substraadi materjali kasutamisega või selliste tootmisprotsesside rakendamisega, mis toovad kaasa suurema tõhususe või ringlussevõetavuse või vähendavad tootmissisendeid:

a) uus või oluliselt ajakohastatud pooljuhtide tootmise rajatis;

b) uus või oluliselt ajakohastatud rajatis või protsess seadmete tootmiseks;

c) uus või oluliselt ajakohastatud rajatis või protsess selliste seadmete põhikomponentide või muude tootmissisendite, näiteks materjalide tootmiseks, mida kasutatakse peamiselt pooljuhtide tootmiseks;

d) uus või oluliselt ajakohastatud rajatis elektroonika tootmiseks või integreerimiseks;

e) uus tootmiskeskne kiipide projekteerimise alane tegevus;

11) „tootmiskeskne kiipide projekteerimise alane tegevus“ – tehniliste lahenduste ettevalmistamine tootmiseks, projekteerimisprotsessi koosoptimeerimine ja lõplik tootmisse edastamine; selles etapis antakse kiip tootmisse füüsilise prototüübina, et see enne masstootmist valideerida;

12) „järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiad“ – pooljuhitehnoloogiad, mis ületavad tehnika taset ning võimaldavad oluliselt parandada funktsionaalset tulemuslikkust, andmetöötlusvõimsust või energiatõhusust ning muud olulist energia- ja keskkonnaalast kasu;

13) „tipptasemel pooljuhitehnoloogiad“ – kiibi- ja pooljuhitehnoloogia innovatsiooni kõrgeim tase projektide elluviimise ajal;

67Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

ET 56 ET

14) „pooljuhtide tootmine“ – pooljuhtplaatide tootmise ja töötlemise mis tahes etapp, sealhulgas projekteerimine, substraadi materjalid ning alg- ja lõppfaas, mis on vajalik pooljuhttoodete lõplikuks valmistamiseks;

15) „algfaas (front-end)“ – kogu pooljuhtplaadi töötlemise protsess;

16) „lõppfaas (back-end)“ – pooljuhttoote pakendamine, montaaž ja testimine;

17) „elektroonika tootmine ja integreerimine“ – trükkplaatide ja kõrgtehnoloogiliste pakendi substraatide tootmine või integreerimine ning pooljuhtide või pooljuhtidel põhinevate toodete montaaži, testimise või süsteemi integreerimisega seotud elektroonika tootmine;

18) „pooljuhtide kasutaja“ – ettevõtja, kes toodab pooljuhte sisaldavaid tooteid;

19) „peamised turuosalised“ – liidu pooljuhtide tarneahela ettevõtjad, kelle usaldusväärne toimimine on pooljuhtide tarne jaoks esmatähtis;

20) „elutähtis sektor“ – mis tahes sektor, millele on osutatud V lisas;

21) „kriisi korral oluline toode“ – mis tahes alljärgnev toode, mida pooljuhtide kriis mõjutab ja mis on asjakohane elutähtsa sektori oluliste funktsioonide tagamiseks:

a) pooljuhid või kiibid, mida kasutatakse kas elutähtsates sektorites otseselt või mida kasutatakse, et toota elutähtsates sektorites kasutatavaid seadmeid;

b) pooljuhtide või kiipide tootmiseks vajalikud vahesaadused;

c) pooljuhtide või kiipide või vahesaaduste tootmiseks vajalikud toorained ja töödeldud materjalid;

22) „tootmisvõimekus“ – rajatise võimekus valmistada teatavat tüüpi tooteid;

23) „tootmisvõimsus“ – rajatise maksimaalne võimalik toodang;

24) „ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

25) „loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube pooljuhtide tööstuslike tootmisprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas [ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega] artiklis 1 määratletud ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmab kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni menetluse tulemust käsitlevast tervikotsusest teavitamiseni;

26) „leping“ – direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud riigihankelepingud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL [lisada joonealune märkus] artikli 2 punktis 1 määratletud asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioonid;

27) „avaliku sektori hankija“ – avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 6, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 3;

28) „võrgustiku sektori hankija“ – võrgustiku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 7 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 4;

29) „turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, sealhulgas Euroopa Parlamendi

ET 57 ET

ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679,68 eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, konkurentsieeskirjade, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega, ja kohaldatavale liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlustoiminguid, muu hulgas andmete kuvamist, salvestamist, allalaadimist ja eksportimist ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamist;

30) „seaduslik esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kes on määratud tegutsema käesoleva määruse artikli 34 kohaselt loodud platvormi nimel;

31) „omamaine ettevõtja“ –

a) iga pooljuhtide väärtusahelas tegutsev ettevõtja, kelle asukoht on liidus ja kes on liidu ettevõtja omanduses ja kontrolli all;

b) iga pooljuhtide väärtusahelas tegutsev ettevõtja, kes vastab mõnele järgmisele kriteeriumile, olenemata sellest, kas ta asukoht on liidus:

c) ta on liidu ettevõtja omanduses ja kontrolli all ning tema asukoht on väljaspool liitu;

d) ta on sellises kolmandas riigis või sellisel territooriumil asutatud ettevõtja omanduses ja kontrolli all, kellega liit on sõlminud lepingu, millega luuakse vabakaubanduspiirkond, tolliliit või pooljuhtidealane strateegiline partnerlus vastavalt artiklile 49;

e) ta on WTO riigihankelepingu allkirjastanud riigis asutatud ettevõtja omanduses ja kontrolli all;

32) „omamine“ – 50 % või suurem juriidilise isiku, üksuse või asutuse varaliste õiguste omamine või enamusotsustusõigus neis;

33) „kontroll” – kontroll, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 6;

34) „liidu ettevõtja“ – ettevõtja, kes on asutatud liikmesriigi õiguse alusel;

35) „pooljuhtidealane strateegiline partnerlus“ – liidu ja kolmanda riigi või territooriumi vaheline pooljuhtide väärtusahelaga seotud koostöö suurendamise kohustus, mis kehtestatakse mittesiduvas leppes, millega nähakse ette konkreetsed vastastikust huvi pakkuvad meetmed;

36) „strateegiline projekt“ – projekt, mis annab liidule märkimisväärset lisaväärtust, toetades oluliselt liidu ühistes huvides olevaid eesmärke, millel on selge piiriülene mõõde, eelkõige rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmava tehnilise koostöö või avaliku sektori toetuse kaudu, ning mis toetab liidu pooljuhtide väärtusahela asendamatuse, vastupanuvõime ja jõukuse suurendamist ning liidu tehnoloogilise suveräänsuse ja tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamist liidus kriitilise tähtsusega võimsuse, tehnoloogia või võimekuse pakkumise, edendamise või tagamise teel, muu hulgas strateegiliste sõltuvuste vähendamise kaudu;

68Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 58 ET

37) „Kiipide Ühisettevõte“ – nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 loodud ühisettevõte ja asjakohasel juhul kõik liidu õiguse kohaselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel loodud üksused või algatused, mis selle asendavad.

II peatükk

Euroopa kiibialgatus 2.0

Artikkel 3 Euroopa kiibialgatus 2.0

1. Euroopa kiibialgatust 2.0 toetatakse nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/209369 kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal.

2. Euroopa kiibialgatust 2.0 toetatakse rahaliselt programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kooskõlas määrustega (EL) 2021/694 ja (EL) 2021/695 ning riiklikest ja erasektori vahenditest.

Artikkel 4 Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärk

3. Euroopa kiibialgatuse 2.0 üldeesmärk on saavutada suures mahus tehnoloogilise suutlikkuse loomine ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, selleks et

a) tugevdada liidu tehnoloogilist suveräänsust, majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet, jõukust, asendamatust ja tööstuse konkurentsivõimet, nähes ette Euroopa kiibialgatuse 2.0 alusel arendatud tehnoloogia siirde ja tööstusliku kasutuselevõtu;

b) stimuleerida liidu nõudlust pooljuhtide järele, sealhulgas hankemenetluste kaudu, mis kooskõlas liidu õiguse ja liidu rahvusvaheliste kohustustega soodustavad liidus projekteeritud, arendatud või toodetud pooljuhitehnoloogia, komponentide ja süsteemide kasutuselevõttu ja integreerimist;

c) võimaldada tipptasemel pooljuhitehnoloogiate, sealhulgas fotoonika kui valdkonnaülese ja progressi võimaldava tehnoloogia, eeskätt tehisintellekti, sealhulgas otse lõppseadmetes käitatava tehisintellekti (edge AI), ning peamiste rakendussektorite, nagu tervishoiu, energia, tööstusautomaatika, robootika, transpordi, kaitsevaldkonna, auto- ja lennundussüsteemide ning andmekeskuste ja pilvetaristu jaoks kriitilise tähtsusega tehnoloogia innovatsiooni, arendamist ja kasutuselevõttu;

d) aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide energia-, keskkonna- ja kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse, aidates kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele pooljuhiökosüsteemis ning käsitledes sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitsevad küberohtude eest.

69Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj).

ET 59 ET

4. Euroopa kiibialgatusel 2.0 on järgmised kuus tegevuseesmärki:

a) tegevuseesmärk nr 1: pooljuhitehnoloogiate jaoks kõrgetasemelise projekteerimissuutlikkuse toetamine;

b) tegevuseesmärk nr 2: olemasolevate täiustatud katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine kogu liidus, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate arendamist ja tööstuslikku kasutuselevõttu, ning olemasolevate katsestendide tõhustamine ja uute katsestendide arendamine selle tehnoloogia valideerimiseks ning põhirakendustes ja pooljuhte kasutavates tööstusharudes integreerimise ja kasutamise demonstreerimiseks;

c) tegevuseesmärk nr 3: kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada tipptasemel kvantkiipide ja nendega seotud pooljuhitehnoloogiate uuenduslikku arendamist;

d) tegevuseesmärk nr 4: kogu liidus pädevuskeskuste võrgustiku toetamine, tõhustades olemasolevaid või luues uusi rajatisi;

e) tegevuseesmärk nr 5: kogu liidus fotooniliste integraallülituste tehnoloogia ja muu footontehnoloogia tipptasemel projekteerimise, prototüüpide loomise ja tööstusliku kasutuselevõtu suutlikkuse arendamine ja tugevdamine;

f) tegevuseesmärk nr 6: ühiselt nn kiibifondi tegevustena kirjeldatavate tegevuste elluviimine, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas pakkudes selgeid juhiseid eelkõige pooljuhtide väärtusahelas tegutsevatele idufirmadele, kasvufirmadele, VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, rahastamisvahendite ja investeeringutoetuse mehhanismide kaudu, millega toetatakse omakapitali või võla kaudu rahastamist või segarahastamist Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi Accelerator, InvestEU fondi ja vajaduse korral muude liidu vahendite ning asjakohasel juhul mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 alusel neid asendavate vahendite alusel.

5. Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse ulatuslikke sektoriüleseid algatusi, millega lahendatakse liidu jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogilisi ja tööstuslikke põhiküsimusi (edaspidi „suured ülesanded“).

6. Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgid võivad hõlmata suutlikkuse suurendamise meetmeid ning sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel rahastatakse kõiki suutlikkuse suurendamise meetmeid programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu ning asjaomast teadus- ja innovatsioonitegevust rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu.

Artikkel 5 Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgid

Euroopa kiibialgatusega 2.0 tehakse järgmist:

a) tegevuseesmärgi nr 1 raames:

i) hoitakse töös ja laiendatakse kogu liidus kättesaadavat virtuaalset projekteerimisplatvormi, millesse on integreeritud mitmesugused uued ja olemasolevad projekteerimisega seotud varad, vahendid ja teenused, mis hõlbustavad eeskätt akadeemiliste ringkondade, idufirmade,

ET 60 ET

kasvufirmade ja VKEde juurdepääsu, et tugevdada liidus tootmisvabade ettevõtjate kasvu ja laienemist;

ii) suurendatakse liidu projekteerimissuutlikkust, sealhulgas fotoonika ja kvanttehnoloogia valdkonnas, soodustades kiipide projekteerimise ja kiibiarhitektuuri uuenduslikku arendamist, ning toetatakse sel eesmärgil liidu strateegilise autonoomia ja konkurentsivõime seisukohast suure tähtsusega ambitsioonikaid strateegilisi projekteerimisprojekte;

b) tegevuseesmärgi nr 2 raames:

i) tugevdatakse järgmise põlvkonna kiipide tootmise tehnoloogia ja pooljuhtide tootmisseadmete alast võimekust, integreerides teadus- ja innovatsioonitegevuse ning valmistudes tulevaste tehnoloogiasõlmede ja pooljuhtide tootmisprotsessi arendamiseks;

ii) toetatakse laiaulatuslikku innovatsiooni, võimaldades juurdepääsu uutele või olemasolevatele katseliinidele katsetamise, testimise, protsessijuhtimise, lõplike seadmete iseloomustamise ning põhifunktsioone integreerivate uute tehnoloogiate ja projekteerimiskontseptsioonide testimise ja valideerimise eesmärgil;

iii) toetatakse innovatsiooni, võimaldades juurdepääsu uutele või laiendatud katsestendidele, kus kombineeritakse ja integreeritakse erinevaid uuenduslikke tehnoloogiaid või tooteid põhirakendustes ja pooljuhte kasutavates tööstusharudes uute seadmete arendamiseks ja valideerimiseks enne täielikku tööstuslikku kasutuselevõttu, et teha kindlaks riskid, valideerida tulemused ja tagada teostatavus reaalsetes oludes;

iv) toetatakse ELi pooljuhitehnoloogia algatusi uutele või olemasolevatele katseliinidele eelisjuurdepääsu andmise kaudu, samuti tagatakse paljudele liidu pooljuhiökosüsteemi kasutajatele õiglastel tingimustel juurdepääs uutele katseliinidele ja katsestendidele;

v) valmistutakse selle tegevuseesmärgi raames arendatud tehnoloogia siirdeks ja tööstuslikuks kasutuselevõtuks;

c) tegevuseesmärgi nr 3 raames:

i) toetatakse uute või olemasolevate katseliinide, puhasruumide ja pooljuhitehaste väljatöötamist kvantkiipide prototüüpide loomiseks ja nende tootmiseks kvantlülituste ja juhtelektroonika integreerimise otstarbel;

ii) töötatakse välja rajatised katseliinidel toodetud täiustatud kvantkiipide testimiseks ja valideerimiseks eesmärgiga sulgeda kvantkomponentide projekteerijate, tootjate ja kasutajate vaheline innovatsiooni tagasisideahel;

iii) töötatakse kvantkiipide jaoks välja uuenduslikud projekteerimise andmekogud; see on tihedalt seotud tegevuseesmärgiga nr 1;

d) tegevuseesmärgi nr 4 raames:

i) suurendatakse suutlikkust ja pakutakse sidusrühmadele, sealhulgas lõppkasutajatest idufirmadele ja VKEdele, mitmesuguseid

ET 61 ET

eksperditeadmisi, hõlbustades juurdepääsu käesolevas artiklis osutatud suutlikkusele ja rajatistele ning nende tulemuslikku kasutamist;

ii) tegeletakse teadmiste ja oskuste nappuse ning tööturu nõudlusele mittevastavusega, meelitades ligi, mobiliseerides ja säilitades uusi talente teadusuuringute, projekteerimise ja tootmise valdkondades, muu hulgas pakkudes töötajatele ümberõpet ja oskuste täiendamist;

e) tegevuseesmärgi nr 5 raames:

i) tugevdatakse tootmistehnoloogia, pooljuhtide tootmisseadmete ja fotooniliste integraallülituste materjaliplatvormide alast võimekust teadus- ja innovatsioonitegevuse integreerimise teel;

ii) tugevdatakse olemasolevaid ja arendatakse uusi katseliine ja avatud juurdepääsuga pooljuhtide tootmisrajatisi fotooniliste integraallülituste ja seotud footontehnoloogia prototüüpide loomiseks ja tootmiseks;

iii) töötatakse fotooniliste integraallülituste, seotud footontehnoloogia ja nende moodulitesse integreerimise meetodite jaoks välja projekteerimise andmekogud, mis on kogu liidus avatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, ning hoitakse neid käigus;

iv) valmistutakse selle tegevuseesmärgi raames arendatud tehnoloogia siirdeks ja tööstuslikuks kasutuselevõtuks;

f) tegevuseesmärgi nr 6 raames:

i) toetatakse kogu pooljuhtide väärtusahela ulatuses idufirmasid ja kasvufirmasid kõikides kasvuetappides rahastamisele juurdepääsemisel, keskendudes eeskätt sellele, et katta rahastamispuudujääk, mis takistab neil ülemaailmseks konkureerimiseks vajaliku suuruse saavutamist;

ii) kiirendatakse investeeringuid pooljuhtide väärtusahelasse ja parandatakse neile juurdepääsetavust, eelkõige riskikapitali ja arengukapitali kaasamise teel, ning võimendatakse nii avaliku kui ka erasektori rahastamist, suurendades samal ajal liidu pooljuhiökosüsteemi asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust.

Kui see on asjakohane, viiakse neid eesmärke ellu kooskõlas I lisas esitatud tehnilise kirjeldusega.

Artikkel 6 Pooljuhtide pädevuskeskuste Euroopa võrgustik

1. Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgi nr 4 saavutamiseks toetatakse määruse (EL) 2023/1781 alusel loodud pooljuhtide ning süsteemide integreerimise ja projekteerimise pädevuskeskuste Euroopa võrgustikku (edaspidi „võrgustik“). Võrgustik koosneb pädevuskeskustest, mille Kiipide Ühisettevõte valib välja lõike 3 kohaselt.

2. Pädevuskeskused viivad liidu tööstuse, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, samuti teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide ja avaliku sektori ning kogu pooljuhtide väärtusahela ulatuses muude asjaomaste sidusrühmade huvides ning nendega tihedat koostööd tehes ellu järgmisi tegevusi või osa neist:

ET 62 ET

a) kooskõla tagamine pädevuskeskuse tegevuse ja vajaduse korral pädevuskeskuse asukohaliikmesriigi pooljuhtide strateegia vahel;

b) teadlikkuse suurendamine ning sidusrühmadele vajaliku oskusteabe, eksperditeadmiste ja oskuste pakkumine, et aidata neil kiirendada uute pooljuhitehnoloogiate, pooljuhtide tootmise, seadmete, projekteerimisvõimaluste ja süsteemikontseptsioonide arendamist ning uute pooljuhitehnoloogiate integreerimist taristu ja võrgustiku muude kättesaadavate vahendite tulemusliku kasutamise teel;

c) Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgi nr 1 kohastele projekteerimisteenustele ja projekteerimisvahenditele ning Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgi nr 2 raames toetatavatele katseliinidele juurdepääsu võimaldamine;

d) teadlikkuse suurendamine ning oskusteabe, eksperditeadmiste ja teenuste pakkumine või neile juurdepääsu tagamine, sealhulgas valmisolek süsteemi projekteerimiseks, uued ja olemasolevad katseliinid ning Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatavate oskuste ja pädevuste arendamiseks vajalike meetmete toetamine;

e) liikmesriikide ja piirkondade vahel oskusteabe ja eksperditeadmiste edasiandmise hõlbustamine, soodustades oskuste, teadmiste ja hea tava vahetamist ning innustades viima ellu ühisprogramme;

f) pooljuhitehnoloogiat ja selle rakendusi käsitlevate konkreetsete koolituse, oskuste omandamise ja ümberõppe meetmete väljatöötamine ja haldamine, et toetada talendireservi arendamist ning suurendada liidus asuvates koolides ja ülikoolides üliõpilaste arvu ja edendada hariduse kvaliteeti asjakohastes õppevaldkondades kuni doktoriõppe tasemeni;

g) üliõpilaste ja pooljuhtide valdkonna ettevõtjate vaheliste sidemete edendamine kogu liidus, pöörates samal ajal erilist tähelepanu naiste kaasamisele ja alaesindatud rühmadele ning tuginedes olemasolevatele algatustele, millega toetatakse haridust või koolitust või mõlemat ning nii liidusiseste kui ka väljastpoolt liitu pärit üliõpilaste ja töötajate liikuvust.

3. Liikmesriigid määravad pädevuskeskuse kandidaadid vastavalt oma riiklikele menetlustele, haldus- ja institutsioonilistele struktuuridele avatud ja konkurentsipõhise protsessi kaudu.

Kiipide Ühisettevõtte tööprogrammis kehtestatakse võrgustikku kuuluvate pädevuskeskuste toetamise kord, sealhulgas valikukriteeriumid, ning käesolevas artiklis osutatud ülesannete ja funktsioonide täitmisega seotud täiendavad üksikasjad.

Kiipide Ühisettevõte valib välja võrgustikku kuuluvad pädevuskeskused.

Liikmesriigid ja komisjon maksimeerivad koostoimet muude liidu algatuste, näiteks määruses (EL) 2021/694 osutatud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste raames loodud olemasolevate pädevuskeskustega.

4. Pädevuskeskustel on oma organisatoorse korralduse, koosseisu ja töömeetodite kehtestamisel üleüldine autonoomsus. Pädevuskeskuste organisatoorne korraldus, koosseis ja töömeetodid peavad vastama käesoleva määruse ja Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkidele ning aitama kaasa nende saavutamisele.

ET 63 ET

Artikkel 7

Suured ülesanded

1. Suurte ülesannete lahendamisega arendatakse ja integreeritakse liidu jaoks väga olulisi suure potentsiaaliga ja elutähtsaid pooljuhi- ja seotud tehnoloogiaid ja tagatakse nende tööstuslik kasutuselevõtt ning asjakohasel juhul viiakse seda ellu kooskõlas I lisas esitatud tehnilise kirjeldusega.

2. Euroopa kiibialgatusega 2.0 toetatakse suurte ülesannete lahendamist järgmiselt:

a) edendades kõrgtasemel teadus- ja arendustegevust, mis võimaldab saavutada juhtpositsiooni järgmise põlvkonna tehisintellektipõhiste kiipide valdkonnas, toetada pilvetaristut, andmekeskusi ja otse lõppseadmetes käitatavat tehisintellekti enneolematute energiatõhususe tasemetega, tagada liidu suutlikkus tipptehnoloogia valdkonnas ning suurendada liidu tugevusi pooljuhtide tootmisel;

b) kõrvaldades olulised takistused pooljuhitehnoloogiate edasisel arendamisel, nagu mõõtmete vähendamine, energiatõhusus, kestlikkus, heterogeenne integreerimine, turvalisus ja usaldusväärsus ning toodetavus;

c) laiendades pooljuhiökosüsteemi tiheda koostöö kaudu vertikaalsete turusegmentidega;

d) saavutades konkurentsieelise konkreetsete liidu tehnoloogilise suveräänsuse ja tööstuse konkurentsivõime seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste valdkonnas pooljuhtide arendajate ja pooljuhte kasutavate tööstusharude vahelise koostöö struktureerimise teel;

e) integreerides paljude katseliinide tegevuse ja suunates neid tööstusliku kasutamise poole suurema energiatõhususe ja kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide võimekuse kaudu;

f) tagades Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames välja töötatud tehnoloogia, sealhulgas tehnoloogia väljakujundamisele, kvalifitseerimisele, prototüüpide loomisele, demonstreerimisele, esmakordsele tööstuslikule kasutamisele ja tootmiskeskkonda üleviimisele suunatud tegevuse siirde ja tööstusliku kasutuselevõtu.

3. Suurte ülesannete lahendamist koordineeritakse määruse (EL) XXXX/XXXX [ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt] alusel kehtestatud suurte ülesannete lahendamisega ning nõukogu määruse (EL) 2021/117370 alusel asutatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte algatustega.

Artikkel 8 Nõudluse kiirendajad

1. Komisjon ja liikmesriigid stimuleerivad liidus projekteeritud ja toodetud pooljuhtide kasutuselevõttu, eelkõige sellistel peamistel turgudel nagu pilveteenuste, autotööstuse, lennundus-, telekommunikatsiooni-, kaitse- ja vajaduse korral muudes sektorites.

70Nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488 (ELT L 256, 19.7.2021, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1173/oj).

ET 64 ET

2. Nõudluse kiirendajaid rakendab pooljuhtide tööstusliit.

3. Komisjon võib koostöös liikmesriikide ja asjakohaste tööstusharu sidusrühmadega ning kooskõlas konkurentsieeskirjadega

a) aidata potentsiaalsetel kasutajatel, eeskätt pooljuhitehnoloogiate ostjatel, arutada selliste pooljuhtidega seotud toodete suhtes kehtivaid nõudeid ja tehnoloogilisi kirjeldusi, mida nende tööstusharu tõenäoliselt vajab;

b) soodustada ühiste tehniliste tegevuskavade koostamist ning toetada ja stimuleerida liidus asutatud pooljuhitootjate ja järgmise etapi tööstuskasutajate, sealhulgas süsteemiintegraatorite ja seadmetootjate vahel ühise projekteerimise alast tegevust eesmärgiga arendada liidus tööstuslikuks kasutamiseks kohandatud pooljuhtide komponente;

c) toetada koostööplatvorme, kateprojekte või projekteerimispartnerlusi, mis võimaldavad varakult kaasata tööstuskasutajad liidus arendatava uuendusliku pooljuhitehnoloogia projekteerimisse.

Artikkel 9 Nõudlusfoorum

1. Komisjon loob nõudlusfoorumi, et kooskõlas konkurentsieeskirjadega hõlbustada pooljuhitehnoloogia, eelkõige Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide, samuti määruse (EL) 2023/1781 alusel tunnustatud integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste tutvustamist.

2. Nõudlusfoorumit rakendab pooljuhtide tööstusliit.

Artikkel 10 Kiipide innovatiivsete lahenduste hanked

1. Avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate ja hankeüksustena tegutsevate ettevõtjate toetamiseks pooljuhte integreerivate süsteemide hankimisel, integreerimisel, kvalifitseerimisel ja esmakordsel kasutuselevõtmisel toetab Kiipide Ühisettevõte

a) avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate vahel piiriüleste ühiste hankekokkulepete sõlmimist, kui see on asjakohane;

b) uuendusliku pooljuhitehnoloogia integreerimist ja kasutuselevõttu.

Artikkel 11 Koostoime muude programmidega

1. Euroopa kiibialgatust 2.0 rakendatakse IV lisa kohaselt koostoimes liidu programmidega. Komisjon tagab, et Euroopa kiibialgatuse 2.0 ja liidu programmide omavahelise täiendavuse võimendamine ei takista artiklis 4 nimetatud Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkide saavutamist.

Artikkel 12 Rakendamine

1. Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärkide nr 1–5 ja suurte ülesannete lahendamise eest vastutab Kiipide Ühisettevõte ning neid rakendatakse tema tööprogrammis sätestatud meetmete kaudu.

ET 65 ET

2. Selleks et kajastada pooljuhtide sektori seisukohast olulisi tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks seoses selles esitatud meetmetega viisil, mis on järjepidev artiklis 4 sätestatud Euroopa kiibialgatuse 2.0 eesmärkidega.

3. Selleks et tagada Euroopa kiibialgatuse 2.0 tulemuslik rakendamine ja hindamine ning kajastada tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks seoses mõõdetavate näitajatega, mille abil jälgida rakendamist ja anda aru Euroopa kiibialgatuse 2.0 edusammude kohta artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel.

4. Euroopa kiibialgatuse 2.0 tulemusliku rakendamise, seire ja hindamise tagamiseks sisaldab Kiipide Ühisettevõtte iga-aastane tegevusaruanne teavet Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärkidega nr 1–5 ja suurte ülesannetega seotud küsimuste kohta, võttes aluseks III lisas esitatud mõõdetavad näitajad.

5. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa pooljuhtide nõukoda Euroopa kiibialgatuse 2.0 tegevuseesmärgi nr 6 rakendamisel tehtud edusammudest.

III peatükk

Varustus- ja nõudluskindlus

1. JAGU

POOLJUHTIDE TOOTMISE VÕIMEKUS

Artikkel 13 Avalik huvi ja avaliku sektori toetus

1. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte käsitatakse avalikes huvides olevatena, sest need aitavad kaasa pooljuhtide varustuskindlusele ja liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimele.

2. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindluse ja vastupanuvõime saavutamiseks kohaldada toetusmeetmeid ja näha ette haldustoetuse strateegilistele projektidele kooskõlas määrusega (EL) XXXX/XXXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond]ning muude asjakohaste liidu õigusaktide ja Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustega .

3. Peale selle võib komisjon kohaldada kooskõlas määrusega (EL) XXXX/XXXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] ja muude asjakohaste liidu õigusaktidega strateegiliste projektide suhtes toetusmeetmeid, sealhulgas, kuid mitte ainult, anda neile toetusi.

Artikkel 14 Euroopa pooljuhitehnoloogia algatused

1. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi viivad ellu omamaised ettevõtjad.

ET 66 ET

2. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste puhul tõendatakse, et nende tarneahelad ehitatakse üles viisil, mis vähendab tarneahela sõltuvust välismaistest ettevõtjatest ja tugevdab liidu varustuskindlust.

3. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatused on esimesed omalaadsed algatused, mis toetavad liidu pooljuhiökosüsteemi asendamatust, vastupanuvõimet ja jõukust ning varustuskindlust.

4. Artikli 15 lõike 1 kohase taotluse esitamise ajal peab Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus olema esimene omalaadne algatus.

5. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse taotlemiseks ei pea esimesed omalaadsed algatused saama kasu artiklis 13 osutatud toetusmeetmetest ega haldustoetusest.

6. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus peab vastama järgmistele nõuetele:

a) selle loomisel on keskpikas kuni pikas perspektiivis selge positiivne mõju liidu pooljuhtide väärtusahelale ja liidu lõppturgudele koos positiivse ülekanduva mõjuga väljaspool algatust ennast või asjaomast liikmesriiki (asjaomaseid liikmesriike), et tagada pooljuhiökosüsteemi asendamatus, vastupanuvõime ja jõukus, sealhulgas idufirmade ja VKEde kasv, ning aidata kaasa liidu rohe- ja digipöördele ja vajaduse korral rajatise ärimudelile, võttes arvesse seda, mil määral see pakub rajatisega mitteseotud ettevõtjatele piisava nõudluse korral tootmisvõimsust alg- või lõppfaasis või mõlemas;

b) sellega antakse kinnitus, et selle suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi viisil, mis võib kahjustada ettevõtja suutlikkust täita artikli 43 lõikes 1 sätestatud kohustusi, ning kohustutakse teavitama komisjoni sellise kohustuse tekkimisest;

c) sellega investeeritakse liidus jätkuvasse innovatsiooni, et saavutada konkreetseid edusamme pooljuhitehnoloogias või valmistada ette järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiaid;

d) see toetab liidu talendivõrgustikku haridus- ja oskustepõhise koolituse arendamise ja kasutuselevõtu ning kvalifitseeritud ja oskustööjõu suurendamise kaudu;

e) kui tegemist on tootmisrajatisega, siis osaleb see artiklis 34 osutatud pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelisel platvormil.

7. Selleks et investeerida jätkuvasse innovatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõike 6 punktile c, on Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustel eelisjuurdepääs artikli 5 punkti b kohaselt loodud katseliinidele. Selline eelisjuurdepääs ei välista ega takista teiste huvitatud ettevõtjate, eelkõige idufirmade ja VKEde tegelikku õiglastel tingimustel juurdepääsu katseliinidele.

8. Kui Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus pakub tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole algatusega seotud, peab ta kehtestama ning säilitama pooljuhtide projekteerimis- ja tootmisprotsesside piisava ja tegeliku funktsioonipõhise lahususe, et tagada igas etapis saadud teabe kaitse.

ET 67 ET

Artikkel 15 Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse taotlemine

1. Iga ettevõtja või ettevõtjate konsortsium võib esitada komisjonile taotluse, et saada projektile Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatus.

2. Komisjon hindab Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes taotlust õiglase ja läbipaistva protsessi käigus, lähtudes järgmistest elementidest:

a) vastavus artikli 14 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ja kohustus järgida artikli 14 lõikes 6 sätestatud nõudeid;

b) äriplaan, milles hinnatakse projekti rahalist ja tehnilist elujõulisust, võttes arvesse kogu selle kestust, sealhulgas teave võimaliku kavandatud avaliku sektori toetuse kohta;

c) taotleja tõendatud kogemus sarnaste algatuste elluviimisel;

d) asjakohase lisadokumendi esitamine, mis tõendab selle liikmesriigi või nende liikmesriikide, kus taotleja kavatseb oma rajatise luua, valmisolekut toetada sellise algatuse loomist;

e) selliste asjakohaste tegevuspõhimõtete ja nõuetekohaste litsentsilepingute, sealhulgas tehnilise kaitse ja rakendusmeetmete olemasolu, mille eesmärk on tagada avalikustamata teabe ja intellektuaalomandi õiguste kaitse eelkõige selleks, et vältida ärisaladuste loata avalikustamist või kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitleva tundliku teabe leket.

Komisjon esitab suunised esimese lõigu kohaselt nõutava teabe ja selle asjakohase vormi kohta.

3. Komisjon menetleb taotlust, võtab vastu oma otsuse ning teavitab sellest taotlejat kolme kuu jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist. Kui komisjon leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, annab ta taotlejale võimaluse esitada põhjendamatu viivituseta taotluse täiendamiseks vajalikku lisateavet. Komisjoni otsuses määratakse projekti eeldatava kestuse alusel kindlaks staatuse kestus.

4. Komisjon jälgib Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste loomisel ja elluviimisel tehtud edusamme ning teavitab korrapäraselt Euroopa pooljuhtide nõukoda.

5. Algatuse elluviija võib taotleda, et komisjon vaataks staatuse kestuse läbi või muudaks tema rakenduskavasid seoses artikli 14 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastavusega, kui ta peab sellist läbivaatamist ettenägematute väliste asjaolude tõttu nõuetekohaselt põhjendatuks. Sellise läbivaatamise alusel võib komisjon muuta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt antud staatuse kestust või kiita heaks rakenduskavade muutmise.

6. Kui komisjon leiab, et algatus ei vasta enam artikli 14 lõikes 6 sätestatud nõuetele, annab ta Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse elluviijale võimaluse esitada selgitusi ja teha ettepanekuid asjakohaste meetmete kohta.

7. Komisjon võib tunnistada kehtetuks otsuse, millega tunnustati Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatust, kui tunnustamine põhines ebaõiget teavet sisaldaval taotlusel või kui olenemata käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud menetluse lõpuleviimisest ei vasta Euroopa pooljuhitehnoloogia algatus artikli 14 lõikes 6 sätestatud nõuetele. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga, olles eelnevalt esitanud kavandatava kehtetuks tunnistamise põhjused. Mis tahes otsus Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse kehtetuks

ET 68 ET

tunnistamise kohta peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja algatuse elluviijal on õigus selle kohta kaebus esitada.

8. Algatused, mille Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatus on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt kehtetuks tunnistatud, kaotavad kõik käesolevast määrusest tulenevad õigused, mis on seotud selle staatuse tunnustamisega. Selliste algatuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 42 lõikes 1 sätestatud kohustust ajavahemiku jooksul, mis on samaväärne algselt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt antud staatuse jaoks ettenähtud ajavahemikuga, või kui staatus vaadati läbi, siis käesoleva artikli lõike 5 kohaselt muudetud kehtivusaja jooksul.

Artikkel 16 Strateegilised projektid

1. Komisjon tunnustab strateegiliste projektidena selliseid pooljuhiprojekte, mis vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:

a) need annavad liidule märkimisväärset lisaväärtust, toetades liidu ühistes huvides olevaid eesmärke;

b) strateegilisi projekte viivad ellu omamaised ettevõtjad;

c) strateegiliste projektide puhul tõendatakse, et nende tarneahelad ehitatakse üles viisil, mis vähendab tarneahela sõltuvust välismaistest ettevõtjatest ja tugevdab liidu varustuskindlust;

d) neil on selge piiriülene mõõde, eelkõige rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmava tehnilise koostöö või avaliku sektori toetuse kaudu;

e) need toetavad liidu pooljuhtide väärtusahela vastupidavust ja stabiilsust;

f) need aitavad tugevdada liidu tehnoloogilist suveräänsust ja tehnoloogilist juhtpositsiooni liidus kriitilise tähtsusega võimsuse, tehnoloogia või võimekuse võimaldamise, edendamise või tagamise teel, muu hulgas strateegiliste sõltuvuste vähendamise kaudu.

2. Mitmes asukohas toimuvaid projekte viib ellu üks konsortsium ning need toimivad integreeritud juriidilise ja tehnilise üksusena.

3. Strateegilistes projektides osalevad ainult liidu üksused.

4. Erandina lõikest 3 on kolmandates riikides asutatud juriidiliste isikute osalemine lubatud, kui selline osalemine vastab lõikes 1 nimetatud tingimustele ja selle suhtes kehtivad kohaldatavate liidu programmide asjakohased turvalisust käsitlevad tingimused.

Artikkel 17

Strateegiliste projektide prioriteetsete valdkondade kindlakstegemine

1. Teatavates soovituslikes tehnoloogilistes valdkondades läbiviidavate võimalike strateegiliste projektide prioriteetsete valdkondade tehniline kirjeldus on esitatud II lisas. Et ajakohastada II lisas loetletud tehnilisi kirjeldusi ja soovituslikke tehnoloogilisi valdkondi, nii et need kajastaks pooljuhtide sektori seisukohast olulisi tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks.

ET 69 ET

2. Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes määrab komisjon artikli 16 lõikes 1 kehtestatud kriteeriumide ja II lisas osutatud soovituslike tehnoloogiliste valdkondade põhjal kindlaks võimalike strateegiliste projektide prioriteetsed valdkonnad.

Artikkel 18 Strateegiliste projektide määramine

1. Võimalikke strateegilisi projekte toetavate meetmete rakendamine tehakse ülesandeks Kiipide Ühisettevõttele ja neid rakendatakse tema tööprogrammis sätestatud meetmete kaudu.

2. Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes määrab komisjon otsusega strateegilisteks projektideks need Kiipide Ühisettevõtte väljavalitud ettepanekud, mis vastavad artikli 16 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ja mille strateegiliseks projektiks määramist on taotletud.

3. Taotleja või taotlejate nõusolekul võib strateegilisteks projektideks määrata ka ettepanekuid, mida Kiipide Ühisettevõte rahastamiseks välja ei valinud, kui need vastavad konkursikutses kehtestatud kohaldatavatele hindamisnõuetele ja artikli 16 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Konkursikutses ja seotud taotlusmenetlustes viidatakse selgelt strateegiliseks projektiks määramise võimalusele ja projekti elluviija peab projekti strateegiliseks projektiks määramist taotlema.

4. Komisjoni otsuses märgitakse, kas strateegiline projekt kvalifitseerub kooskõlas käesoleva määrusega esimeseks omalaadseks algatuseks, ja määratakse projekti eeldatava kestuse põhjal kindlaks esimese omalaadse algatuse staatuse kestus.

5. Kui strateegiliseks projektiks määratud projektid vastavad artikli 14 lõikes 6 sätestatud nõuetele, siis kehtivad nende suhtes õigused ja kohustused, mida käesoleva määruse alusel kohaldatakse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste suhtes.

6. Strateegilise projekti puhul võib taotleda, et komisjon vaataks selle staatuse kestuse läbi või muudaks selle elluviija rakenduskavasid seoses artikli 16 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavusega, kui elluviija peab sellist läbivaatamist ettenägematute väliste asjaolude tõttu nõuetekohaselt põhjendatuks. Sellise läbivaatamise alusel võib komisjon muuta asjaomase strateegilise projekti staatuse kestust või kiita heaks rakenduskavade muutmise.

7. Ilma et see piiraks strateegilise projekti elluviija ja Kiipide Ühisettevõtte vaheliste rahastamislepingute võimalikku peatamist või lõpetamist, võib komisjon juhul, kui ta leiab, et strateegiliseks projektiks määratud projekt ei vasta enam artiklis 16 sätestatud kriteeriumidele, või kui määramine põhines nende kriteeriumide täitmist mõjutavat ebaõiget teavet sisaldaval taotlusel, Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes asjaomase projekti määramise oma otsusega kehtetuks tunnistada.

8. Enne käesoleva artikli lõike 6 kohase otsuse vastuvõtmist esitab komisjon strateegilise projekti elluviijale kavandatud kehtetuks tunnistamise põhjused ja annab talle võimaluse esitada asjakohase tähtaja jooksul tähelepanekuid. Komisjon võtab neid tähelepanekuid nõuetekohaselt arvesse. Mis tahes otsus strateegilise projekti staatuse kehtetuks tunnistamise kohta peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja selle suhtes kehtib kaebuse esitamise õigus.

ET 70 ET

9. Projektid, mille puhul strateegiliseks projektiks määramine on kehtetuks tunnistatud, kaotavad kõik käesoleva määruse kohased strateegilise projekti staatusega seotud õigused ja kohustused. Selliste projektide suhtes kehtib jätkuvalt artikli 43 artiklis 1 sätestatud kohustus sama ajavahemiku jooksul kui see, mis staatuse andmise ajal algselt ette nähti.

Artikkel 19 Kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmine

1. Pooljuhtide valdkonnas liidu suveräänsuse tugevdamiseks ja varustuskindluse tagamiseks käsitleb komisjon kooskõlas artikli 17 lõikega 1 prioriteetsena strateegilist projekti, mis on seotud liidus kõrgtehnoloogilisi pooljuhte tootva avatud pooljuhitehasega.

2. Lõikes 1 osutatud kõrgtehnoloogilisi pooljuhte tootva avatud pooljuhitehase näol on tegemist liidu territooriumil asuva rajatise või mitmes asukohas paiknevate rajatiste koordineeritud võrgustikuga, mis suudab toota ja pakendada kõrgtehnoloogilisi pooljuhte kooskõlas tipptasemel tööstusvõimsusega.

3. Kõrgtehnoloogilisi pooljuhte tootva avatud pooljuhitehase puhul võetakse arvesse artiklis 8 nimetatud ostjate esitatud nõudeid ja eesmärke.

Artikkel 20 Rahastamise koordineerimine

1. Komisjon võib vajaduse korral koostöös liikmesriikidega võtta meetmeid, et kaasata Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide jaoks investeeringuid. Ilma et need piiraksid ELi toimimise lepingu artikleid 107 ja 108, võivad need meetmed hõlmata koostoimes liidu programmidega toetuse andmist ja koordineerimist sellistele Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustele ja strateegilistele projektidele, mille puhul esineb raskusi rahastamisele juurdepääsul.

2. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse või strateegilise projekti taotluse korral annab Euroopa pooljuhtide nõukodaalgatuse või projekti rahastamise kohta nõu, võttes arvesse juba tagatud rahalisi vahendeid ja kaaludes vähemalt järgmisi elemente:

a) täiendavad avaliku ja erasektori rahastamisallikad, sealhulgasomakapital;

b) toetus Euroopa Investeerimispanga või muude finantsasutuste vahenditest;

c) liikmesriikide olemasolevad rahastamisvahendid ja programmid, sealhulgas ekspordikrediidi agentuurid, riiklikud tugipangad ja institutsioonid;

d) asjaomased liidu rahalised vahendid ja rahastamisprogrammid.

ET 71 ET

2. JAGU

LOAMENETLUSED

Artikkel 21 Loamenetluste kiirendamine

1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide kavandamise, ehitamise ja elluviimisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt.

2. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste või strateegiliste projektidega seotud loamenetlused ei kesta kauem kui 12 kuud alates täieliku taotluse esitamisest ühe akna süsteemi kaudu.

3. Lõikes 2 kehtestatud ajapiirang ei takista liikmesriikidel kehtestada lühemaid tähtaegu.

4. Kui selline staatus on liikmesriigi õigusega ette nähtud, omistatakse Euroopa pooljuhitehnoloogia algatustele ja strateegilistele projektidele riikliku tähtsuse poolest kõrgeim võimalik staatus ja neid käsitatakse sellistena ka loamenetlustes. Seda lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui selline staatus on liikmesriigi õiguse kohaselt olemas, ja sellega ei panda liikmesriikidele sellise staatuse kehtestamise kohustust.

Artikkel 22 Loamenetluste ühe akna süsteem

1. Liikmesriigid määravad ühe akna süsteemi, mis vastutab käesoleva artikli kohaselt Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide taotluste esitamise tsentraliseerimise ja koordineerimise eest.

2. Liikmesriigid kehtestavad artikli 22 lõike 1 kohaselt määratud ühe akna süsteemi jaoks ühtsel taotlusel põhineva ühtse loamenetluse, mis hõlmab kõiki Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide puhul nõutavaid lube.

3. Ühe akna süsteem toimib Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse või strateegilise projekti ühtse kontaktpunktina.

4. Hiljemalt 45 päeva jooksul alates ühtse taotluse kättesaamisest kinnitab ühe akna süsteem, et taotlus on täielik, või palub esitada mis tahes puuduva teabe, mis on vajalik taotluse menetlemiseks.

5. Kui pärast puuduoleva teabe esitamist peetakse taotlust endiselt mittetäielikuks, võib ühe akna süsteem 30 päeva jooksul pärast taotletud puuduva teabe esitamist esitada puuduva teabe kohta teise teabenõude. Ühe akna süsteem ei nõua teavet valdkondades, mida esimene lisateabe taotlus ei hõlmanud, ja nõuab täiendavat teavet üksnes juhul, kui see on vajalik puuduva teabe täiendamiseks.

6. Kui Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse loomiseks on vaja teha otsuseid kahes või enamas liikmesriigis, võtavad asjaomased ühe akna süsteemid kõik vajalikud meetmed omavaheliseks tõhusaks ja tulemuslikuks koostööks ja koordineerimiseks.

ET 72 ET

Artikkel 23 Haldus- ja loamenetluste hõlbustamine

1. Käesoleva määruse kohaseid Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte käsitatakse strateegiliste projektidena, mis aitavad kaasa vastupanuvõimele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele [keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku] artikli 14 lõike 1 tähenduses. Kohaldatakse kõnealuse määruse lisa punkte 1, 2 ja 3.

2. Ilma et see piiraks [keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku] kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et arvesse võetakse kõiki Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide kavandamise, ehitamise ja elluviimisega seotud uuringuid või selleks antud lubasid ning et dubleerivaid uuringuid ega lubasid ei nõuta, kui liidu või liikmesriikide õigusaktidega ei ole nõutud teisiti.

Artikkel 24 Euroopa ettevõtluskukrute kasutamine ühtses juurdepääsuportaalis

1. Liikmesriigid loovad riigi tasandil ühtse juurdepääsuportaali, mille kaudu esitada artikli 22 lõikes 2 osutatud Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide ühtne loataotlus.

Ühtne juurdepääsuportaal suunab loataotlused automaatselt asjaomasele asutusele, teavitab taotlejat kõigist loamenetluse etappidest, menetluse seisust ja ametiasutuste otsustest ning võimaldab taotlejal kontrollida kohaldatavatest tähtaegadest kinnipidamist.

2. Ühtne juurdepääsuportaal kasutab Euroopa ettevõtluskukruid, mis on loodud vastavalt [ettepanekule võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa ettevõtluskukrud].

3. Euroopa ettevõtluskukrute kasutamise kaudu võimaldab ühtne juurdepääsuportaal

a) koostalitlusvõimet ja automatiseeritud andmevahetust asjaomaste asutuste vahel;

b) juba asjaomaste asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist;

c) kõrgetasemelist küberturvalisust ja teabe terviklust;

d) loamenetluse läbipaistvust ja aruandekohustust.

4. Ühtse juurdepääsuportaali loomisel kasutavad liikmesriigid vajaduse korral liidu õigusega kehtestatud olemasolevat liidu digitaristut, katalooge ja põhielemente.

5. Määratud ühe akna süsteemil, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 22, on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs kõikidele ühtses juurdepääsuportaalis kättesaadavatele asjakohastele andmetele ja kogu asjakohasele teabele.

Artikkel 25 Elektrooniline juurdepääs teabele

1. Liikmesriigid tagavad tsentraliseeritud ja hõlpsalt ligipääsetaval viisil elektroonilise juurdepääsu kogu järgmisele teabele võimalike Euroopa pooljuhitehnoloogia

ET 73 ET

algatuste ja strateegiliste projektide arendamise seisukohast asjakohaste protsesside kohta:

a) artiklis 24 osutatud Euroopa ettevõtluskukrud;

b) loamenetlus, sealhulgas teave vaidluste lahendamise kohta;

c) rahastamis- ja investeerimisteenused;

d) rahastamisvõimalused liidu või liikmesriigi tasandil;

e) ettevõtluse tugiteenused, mis on muu hulgas seotud ettevõtte tulumaksu deklareerimise, kohalike maksuseaduste või tööõigusega.

2. Komisjon osutab oma veebisaidil tsentraliseeritud ja hõlpsalt juurdepääsetaval viisil teabele, mille liikmesriigid on esitanud, et tagada terviklik ja selge ülevaade kogu asjakohasest teabest iga liikmesriigi kohta.

3. JAGU

EUROOPA POOLJUHTIDE KVALITEEDIPIIRKONNAD

Artikkel 26 Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgis

1. Komisjon võib otsustada anda rakendusaktiga Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgise. Märgise võib anda piirkondliku ametiasutuse taotluse põhjal ja asjaomane liikmesriik peab selle sõnaselgelt heaks kiitma.

2. Taotlus peab sisaldama pooljuhtide piirkonna investeerimiskava, milles on esitatud kõikide asjaomaste ametiasutuste ühine strateegiline visioon.

3. Ilma et see piiraks kohaldatavaid eeskirju, millega on reguleeritud liidu programmid ja rahastamisvahendid, võib Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgist liidu rahastamisprogrammide alusel väljapakutud tegevuste hindamisel ja valimisel arvesse võtta.

Artikkel 27 Euroopa pooljuhtide piirkonna investeerimiskava

1. Artikli 26 lõikes 2 osutatud Euroopa pooljuhtide piirkonna investeerimiskava sisaldab piirkonna, sealhulgas selle geograafilise ulatuse kirjeldust ja vähemalt järgmisi elemente:

a) strateegiline nägemus ja ulatus:

i) hinnang piirkonnas olemasolevate tööstus- ja pooljuhiökosüsteemide, sealhulgas olemasolevate pooljuhtide tootmise rajatiste kohta; asjaomased lõppkasutajate sektorid; positsioon pooljuhtide väärtusahelates, pöörates erilist tähelepanu selle eripäradele ja võimalikule panusele Euroopa pooljuhtide väärtusahela vastupidavusse ja kasvu;

ii) strateegiline nägemus piirkonna järgmise kümne aasta arengust pooljuhtide valdkonnas, sealhulgas nägemus olemasoleva

ET 74 ET

tootmistegevuse ümberkujundamisest pooljuhtidega seotud tegevuseks või sellega sidumisest, kui see on asjakohane;

b) eeltingimuste ja taristu olemasolu ja edasine arendamine asjaomases piirkonnas:

i) selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse juurdepääs piisavale, usaldusväärsele ja puhtale energiale, sealhulgas võrgu võimsus ja süsinikuheite vähendamise viisid, kooskõlas Euroopa kliimamääruse kohase kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

ii) pooljuhtide väärtusahelaga seotud tegevuse jaoks sobiliku maa ja sobilike rajatiste kättesaadavuse kirjeldus, sealhulgas üldplaneering, maakasutuse planeerimine ja tööstuspiirkonnad;

iii) piirkonnas asuva pooljuhtide väärtusahelaga seotud tegevuse seisukohast asjakohase transpordi-, sidevõrkude ja veetaristu kirjeldus;

iv) lubade ja litsentside andmise ning haldusmenetluste lihtsustamise ja kiirendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas seos artiklis 22 osutatud ühe akna süsteemiga;

c) innovatsiooni- ja teadustegevuse toetamine asjaomases piirkonnas:

i) piirkonnas läbiviidava pooljuhtide väärtusahelaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse ning selle edasise toetamise kirjeldus, sealhulgas koostoime liikmesriigi ja liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammidega;

ii) ülikoolide ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega tehtava koostöö kirjeldus, sealhulgas seos artikli 5 punktis b osutatud katseliinide ja artiklis 6 osutatud pädevuskeskuste tegevusega, kui see on asjakohane;

d) hariduse, oskuste ja tööjõu toetamine ning edasine arendamine asjaomases piirkonnas:

i) selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse pooljuhitööstusega seotud oskustööjõu kättesaadavus kõikidel tasanditel, ning koostoime oskuste pakti alusel saadava kasuga71;

ii) pooljuhtide valdkonna tööstuse, haridusasutuste ja avaliku sektori asutuste vaheliste partnerluste kirjeldus;

iii) pooljuhitööstusega seotud talentide, sealhulgas vajaduse korral rahvusvaheliste talentide ligimeelitamise ja säilitamise ning nende oskuste täiendamise meetmete kirjeldus;

e) tööstuse ja investeeringute atraktiivsuse toetamine ning edasine arendamine asjaomases piirkonnas:

i) pooljuhtide väärtusahela seisukohast asjakohaste erainvesteeringute kaasamise ja säilitamise meetmete kirjeldus;

ii) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piirkondlikku ökosüsteemi integreerimise meetmete kirjeldus.

71Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

ET 75 ET

Artikkel 28 Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgise taotluste hindamine

1. Komisjon hindab Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgise taotlusi pooljuhtide piirkondliku investeerimiskava sidususe ja usaldusväärsuse ning asjaomaste asutuste võetud kohustuste taseme põhjal.

2. Komisjon menetleb taotlusi, võtab vastu artikli 26 lõikes 1 osutatud otsuse ning teavitab piirkonda, asjaomast liikmesriiki ja Euroopa pooljuhtide nõukoda kolme kuu jooksul alates täieliku taotluse kättesaamisest.

3. Kui komisjon leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, teavitab ta põhjendamatu viivituseta asjaomast piirkondlikku ametiasutust ja liikmesriiki ning annab võimaluse esitada taotluse täiendamiseks vajalikku lisateavet.

4. Artikli 26 lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses määratakse esitatud pooljuhtide piirkondliku investeerimiskava hindamise põhjal kindlaks Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgise kehtivusaeg.

5. Asjaomane piirkondlik ametiasutus ja liikmesriik jälgivad pooljuhtide piirkondliku investeerimiskava rakendamist ning teavitavad sellest komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukoda vähemalt korra aastas.

6. Pooljuhtide piirkondliku investeerimiskava kokkuvõte, välja arvatud tundlik äriteave ja investeeringute kaasamiseks mõeldud teave, tehakse avalikult kättesaadavaks järgmiste kanalite kaudu:

a) komisjoni veebisait;

b) asjaomase liikmesriigi, piirkonna ja/või asjaomaste ametiasutuste veebisait.

Artikkel 29 Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade võrgustik

1. Luuakse Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade võrgustik (edaspidi „võrgustik“).

2. Võrgustik korraldab oma tööd iseseisvalt. Ta võib kehtestada oma töömeetodid, sealhulgas seoses kohtumiste korraldamise, osalevate piirkondade hulgast rotatsiooni korras eesistuja määramise ning koostööd ja teabevahetust hõlbustava mitteametliku korralduse vastuvõtmisega.

3. Võrgustik koondab piirkondi, millele on artikli 26 kohaselt antud Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkonna märgis.

4. Võrgustiku eesmärgid on muu hulgas järgmised:

a) hõlbustada Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade vahelist koostööd ja parima tava vahetamist;

b) reklaamida võrgustikku ja selle tegevust liikmes- ja muude piirkondade seas teavitustegevuse ning teabe edastamise ja levitamise teel, et suurendada nähtavust ja osalust;

c) soodustada piirkondlike pooljuhiökosüsteemide koostoimet ja vastastikust täiendavust kogu liidus, sealhulgas pooljuhtide väärtusahela eri segmentide vahel;

ET 76 ET

d) suurendada Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade nähtavust ja atraktiivsust erainvesteeringute kaasamiseks ja rahvusvaheliste partnerluste loomiseks.

5. Komisjon võib hõlbustada võrgustiku toimimist ja korraldada osalevate piirkondade vahelise teabevahetuse ja koostöö toetamiseks kohtumisi, õpikodasid ja muud tegevust.

4. JAGU

TARNEAHELATE VASTUPIDAVUS

Artikkel 30 Riigihanked

1. Direktiivi 2024/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihangete puhul, mis on algatatud [ELT: lisada kuupäev, mis on üks aasta pärast jõustumist] või pärast seda ning mis käsitlevad taristut, seadmeid või süsteeme direktiivi (EL) 2022/2555 I lisas loetletud kriitilise tähtsusega sektorites ja kõnealuse direktiivi II lisas loetletud muudes kriitilise tähtsusega sektorites, võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad nõuda, et koos hankedokumentidega esitavad ettevõtjad lepinguga hõlmatud taristus, seadmetes või süsteemides sisalduvate pooljuhtide hankimise kohta varustuskindluse deklaratsiooni.

2. Lõikes 1 osutatud deklaratsioon sisaldab järgmisi elemente:

a) ülevaade tootes sisalduvate pooljuhtide tarnes osalevate ettevõtjate kohta, sealhulgas omamaiste ettevõtjate osakaal;

b) liidu lisaväärtus, mida näitab pakkumuse panus Euroopa pooljuhtide tarneahela tugevdamisse, nagu esimeste omalaadsete algatuste ja strateegiliste projektide kaasamine tarnijatena;

c) pooljuhtide tarneahela vastupidavus ja pakkuja mitmekesistamisstrateegia, nagu pakkuja mitmelt tarnijalt hankimise strateegia, sealhulgas vähemalt ühe omamaise ettevõtja kaasamine, kui see on teostatav ja asjakohane;

d) võimalikud artiklis 31 osutatud soovitused ja kohustused, kui see on asjakohane;

e) kooskõlas artikliga 32 läbiviidud varustuskindluse riskihinnang, kui see on asjakohane.

3. Kui ettevõtjatelt nõutakse varustuskindluse deklaratsiooni, võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad täpsustada hankedokumentides nõuded, mis käsitlevad varustuskindlust seoses riigihankelepinguga hõlmatud taristus, seadmetes või süsteemides sisalduvate pooljuhtide hankimisega. Selleks võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad lisada tehnilisi kirjeldusi, valikukriteeriume, hindamiskriteeriume või lepingu täitmist käsitlevaid klausleid.

4. Lõike 3 alusel kehtestatud nõuded

a) on seotud lepingu esemega;

b) ei piira avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija valikuvabadust;

ET 77 ET

c) on sõnaselgelt sätestatud hankedokumentides või hanketeates;

d) on lepingu sõlmimisel täiendavad ega ole määravad;

e) on kavandatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

5. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad edastavad oma liikmesriigi käesoleva määruse artikli 48 kohasele pädevale asutusele ettevõtjate esitatud varustuskindluse deklaratsioonides kindlakstehtud omamaiste ettevõtjate loetelu.

6. Liikmesriikide käesoleva määruse artikli 48 kohane pädev asutus koostab kõikide liikmesriigi riigihankemenetlustes kindlakstehtud omamaiste ettevõtjate kontrollitud loetelu. Liikmesriigid võivad loetelusid omavahel osaliselt või täielikult jagada, järgides artikli 50 kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 31

Täiendavad riigihankeid käsitlevad meetmed

1. Kui komisjon teeb artikli 35 kohase seire käigus kindlaks tarneahelaga seotud võimaliku riski, võib ta pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist esitada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele soovitusi pooljuhtide tarnimise kohta omamaiste ettevõtjate poolt artikli 30 lõikes 1 osutatud hankemenetlustes.

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et lõikes 1 kindlakstehtud tarneahelaga seotud riskid püsivad, võib ta pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist ning järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet võtta vastu rakendusotsuse, milles täpsustatakse, milliste konkreetsete artiklis 30 osutatud taristute, seadmete või süsteemide puhul peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ettevõtjatelt varustuskindluse deklaratsiooni nõudma.

3. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusotsusega ette nähtud nõudeid mitte kohaldada, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

a) vajalikke tooteid või teenuseid saavad tarnida ainult konkreetsed ettevõtjad ja puudub mõistlik alternatiiv või asendusvariant ning konkurentsi puudumine ei tulene hankemenetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest;

b) kahe aasta jooksul enne kavandatava uue hankemenetluse algust ei esitatud sama avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija algatatud sarnase varasema hankemenetluse käigus ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust;

c) kooskõlas artikli 31 lõike 2 punktiga d deklareeritud elementide arvesse võtmine kohustaks avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankima kaupu, teenuseid või ehitustöid, mis tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud või põhjustaks tehnilise ühildamatuse nende käitamisel või hooldamisel;

d) punkti c kohaldamisel võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal ületavad hinnanguliselt 25 % pakkumuse väärtusest.

ET 78 ET

Artikkel 32 Riskialtid sektorid

1. Pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist ja tarneahelaga seotud riske käsitlevate tõendite põhjal võib komisjon rakendusotsusega kindlaks teha, et üks või mitu V või VI lisas loetletud sektorit või nende allsektorit on riskialtid.

2. Komisjon võib anda välja metoodilised suunised selle kohta, kuidas varustuskindluse riskihinnanguid koostada, ja soovitada võimalikke leevendusmeetmeid nende sektorite jaoks, mille puhul on kindlaks tehtud, et need on riskialtid. Suunistes käsitletakse järgmisi elemente:

a) mitmelt tarnijalt, sealhulgas vähemalt ühelt omamaiselt ettevõtjalt hankimise strateegia;

b) tarneahela eelmiste ja järgmiste etappide kaardistamine;

c) nõrkuste analüüs ja tundlikkus tarnehäirete suhtes.

3. Avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad taotleda käesoleva määruse lõikes 2 osutatud varustuskindluse riskihinnanguid artikli 30 lõikes 1 osutatud hankemenetlustes.

4. Kui komisjon järeldab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist, et sektor, mille puhul on kindlaks tehtud, et see on riskialdis, ei ole soovitatud leevendusmeetmeid, millele on osutatud lõikes 2 ja mis on vajalikud pooljuhtide või pooljuhte sisaldavate toodete varustuskindluse tagamiseks, piisavalt üle võtnud, võib ta võtta vastu rakendusakti konkreetsete riskimaandamismeetmete kohta, mida sektorid või allsektorid peavad konkreetsete pooljuhttoodete puhul võtma, nimelt leevendusmeetmete kohta, mis on seotud järgmisega:

a) riskihindamise läbiviimine;

b) pooljuhtide hankimine;

c) mitmelt tarnijalt hankimine;

d) laovarude kogumine;

e) pooljuhtide või seotud komponentide tarnete mitmekesistamine.

5. Pärast rakendusakti vastuvõtmist kooskõlas lõikega 4 võib komisjon tarneahelaga seotud kindlakstehtud riskide kõrvaldamist käsitlevate tõendite põhjal ja pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist riskialtiks määramise tühistada.

6. Komisjon tugineb oma käesoleva artikli kohaselt läbiviidud hinnangutes tõenditele, sealhulgas avalikult kättesaadavale teabele, artikli 38 kohaste teabenõuete kaudu kogutud teabele või tarneahela häirete korduvale esinemisele.

ET 79 ET

IV PEATÜKK

Seire ja kriisile reageerimine

1. JAGU

SEIRE

Artikkel 33 Liidu pooljuhtide sektori strateegiline kaardistamine

1. Komisjon viib koostöös Euroopa pooljuhtide nõukojaga ellu liidu pooljuhtide sektori strateegilise kaardistamise. Strateegilisel kaardistamisel analüüsitakse liidu tugevaid ja nõrku külgi ülemaailmses pooljuhtide sektoris ning tehakse kindlaks järgmised tegurid:

a) pooljuhtide tarnetest sõltuvad põhitooted ja elutähtsad taristud siseturul;

b) peamised pooljuhte kasutavad tööstusharud liidus ning nende praegused ja eeldatavad vajadused ja sõltuvused, sealhulgas selliste varustuskindlust ohustavate võimalike riskide analüüs, mis on seotud ka ebapiisavate investeeringutega;

c) liidu pooljuhtide tarneahela peamised segmendid, sealhulgas projekteerimine, projekteerimistarkvara, materjalid, tootmisseadmed, pooljuhtide tootmine ning tootmine lõppfaasi allhanke raames;

d) liidu pooljuhtide sektori tehnoloogilised omadused, sõltuvus kolmandate riikide tehnoloogiast ja tarnijatest ning kitsaskohad, sealhulgas juurdepääs sisenditele;

e) pooljuhtide sektori praegused ja eeldatavad vajadused seoses oskustega ning tulemusliku juurdepääsuga kvalifitseeritud tööjõule;

f) artiklites 41, 42 ja 43 osutatud kriisimeetmete võimalik mõju pooljuhtide sektorile, kui see on asjakohane.

2. Komisjon teavitab Euroopa pooljuhtide nõukoda korrapäraselt strateegilise kaardistamise koondtulemustest.

3. Komisjon koostab lõike 1 kohaselt tehtud strateegilise kaardistamise tulemuste põhjal ja pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist loetelu varajase hoiatuse indikaatoritest. Komisjon vaatab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist varajase hoiatuse indikaatorite loetelu korrapäraselt läbi.

4. Komisjon töötab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist välja raamistiku ja metoodika pooljuhtide sektori strateegiliseks kaardistamiseks. Vajaduse korral ajakohastab komisjon raamistikku ja metoodikat.

5. Strateegiline kaardistamine põhineb eeskätt avalikult ja kommertsalustel kättesaadavatel andmetel ja ettevõtjatelt saadud asjakohasel mittekonfidentsiaalsel teabel, sarnaste läbiviidud analüüside tulemustel ning artikli 57 lõike 1 kohaselt tehtud hindamistel. Kui sellest käesoleva artikli lõike 1 kohase strateegilise kaardistamise väljatöötamiseks ei piisa, võib komisjon pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist esitada liidu pooljuhtide väärtusahelas osalejatele

ET 80 ET

vabatahtlikke teabenõudeid. Komisjon kasutab selliste teabenõuete jaoks artiklis 50 osutatud standarditud ja turvalisi vahendeid teabe kogumiseks ja töötlemiseks.

6. Käesoleva artikli kohaselt saadud teabe töötlemisel täidetakse artiklis 50 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusi.

7. Komisjon võtab pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga vastu lõike 5 kohase teabe esitamise suunised. Vajaduse korral ajakohastab komisjon kõnealuseid suuniseid.

Artikkel 34 Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevaheline platvorm

1. Komisjon tagab pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi (edaspidi „platvorm“) loomise, mis toimib pooljuhtide tarneahela digitaalse kaksikuna, et suurendada selle läbipaistvust ja vastupidavust. Platvorm teeb vähemalt järgmist:

a) kogub turuteavet ja koondandmeid, et toimida pooljuhtide turu vaatluskeskusena;

b) kogub osalevatelt ettevõtjatelt koostalitlusvõimelises vormis andmeid;

c) esitab osalevatele ettevõtjatele koondülevaateid pooljuhtide tarneahelaga seotud riskide ja kogu pooljuhtide väärtusahelas esinevate nõrkuste kohta, ilma et neid ülevaateid saaks seostada üksikute äriühingutega;

d) kaasab kogu pooljuhtide tarneahelas tegutsevad ettevõtjad ja pooljuhtide kasutajad, eelkõige VI lisas osutatud sektorid;

e) suudab läbi viia pooljuhtide tarneahela stressiteste;

f) annab osalevatele ettevõtjatele varajasi hoiatusi ja ennetusmeetmeid käsitlevaid suuniseid, et vähendada riske nende pooljuhtide tarneahelas;

g) töötab välja näitajad Euroopa pooljuhtide tarneahela vastupidavuse hindamiseks ja esitab need tulemustabelina;

h) pakub turvalist töötlemiskeskkonda.

2. Platvormil saavad osaleda ainult omamaised ettevõtjad.

3. Platvormi seaduslik esindaja teavitab komisjoni viivitamata pooljuhtide tarneahela praegustest või eeldatavatest häiretest.

Artikkel 35 Seire ja ennetamine

1. Komisjon teostab Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides pooljuhtide väärtusahela korrapärast seiret, et teha kindlaks tegurid, mis võivad häirida, ohustada või negatiivselt mõjutada pooljuhtide tarnimist või nendega kauplemist liidus. Käesoleva määruse kohaldamisel koosneb seire järgmistest tegevustest:

a) artikli 33 kohaste varajase hoiatuse indikaatorite seire;

b) liikmesriikide teostatav seire artikli 36 kohaselt kindlaks määratud peamiste turuosaliste tegevuse tervikluse üle ning liikmesriikide aruandlus oluliste sündmuste kohta, mis võivad takistada sellise tegevuse korrapärast toimimist;

c) pooljuhtide sektoris riskide vähendamise ja läbipaistvuse suurendamise parima tava kindlakstegemine.

ET 81 ET

Komisjon määrab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist kindlaks seire sageduse, lähtudes pooljuhtide sektori vajadustest.

Komisjon koordineerib pooljuhtide sektori seirega seotud tegevust, tuginedes artikli 33 või artikli 34 lõike 3 kohaselt või muude allikate, näiteks rahvusvaheliste partnerite kaudu kogutud teabele.

2. Lõike 1 punkti a kohase seire teostamiseks kutsub komisjon peamisi turuosalisi, elutähtsates sektorites pooljuhtide kasutajate representatiivset valimit, pooljuhtide väärtusahela esindusorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi vabatahtlikkuse alusel teavet esitama.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et minimeerida teabe kogumisest tulenevat halduskoormust.

3. Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda peamistelt turuosalistelt vabatahtlikkuse alusel teavet, kui see on vajalik ja proportsionaalne.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel koostavad kooskõlas artikliga 48 määratud riikide pädevad asutused kõigi nende territooriumil asutatud ja pooljuhtide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate kontaktide loetelu ja haldavad seda. Kõnealune loetelu edastatakse komisjonile. Komisjon näeb koostalitlusvõime tagamiseks ette kontaktide loetelu standardvormi.

5. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teavet käideldakse vastavalt artiklile 50.

6. Lõike 1 kohase tegevuse käigus kogutud teabe põhjal esitab komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojale koondtulemuste kohta aruande korrapäraste ajakohastuste vormis. Euroopa pooljuhtide nõukoda tuleb kokku, et hinnata seire tulemusi. Komisjon kutsub sellistele istungitele pooljuhtide sektori esindusorganisatsioonid. Asjakohasel juhul võib komisjon kutsuda kõnealustele istungitele peamisi turuosalisi, pooljuhtide kasutajaid elutähtsatest sektoritest, kolmandate partnerriikide ametiasutusi või esindusorganisatsioone ning akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna eksperte.

Artikkel 36 Peamised turuosalised

Liikmesriigid teevad artikli 35 kohaselt koostöös komisjoniga kindlaks peamised turuosalised nende territooriumil asuvas pooljuhtide tarneahelas, võttes arvesse järgmisi elemente:

a) selliste liidu ettevõtjate arv, kes sõltuvad turuosalise pakutavast teenusest või kaubast;

b) turuosalise turuosa selliste teenuste või kaupade turul liidus või kogu maailmas;

c) turuosalise tähtsus teenuse või kauba pakkumise piisava taseme säilitamisel liidus, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse teenuse osutamiseks või kauba pakkumiseks;

d) mõju, mida turuosalise osutatava teenuse või kauba pakkumise katkemine võib avaldada liidu pooljuhtide tarneahelale ja sellest sõltuvatele turgudele.

ET 82 ET

2. JAGU

HOIATUSED JA KRIISIETAPI AKTIVEERIMINE

Artikkel 37 Hoiatused ja ennetusmeetmed

1. Kui kooskõlas artikliga 48 määratud riigi pädev asutus saab teada pooljuhtide tarne tõsise häire ohust või tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mis tahes muu asjakohase riskiteguri või sündmuse ilmnemise kohta, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta komisjoni.

2. Kui komisjon saab teada pooljuhtide tarne tõsise häire ohust või tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mis tahes muu asjakohase riskiteguri või sündmuse ilmnemise kohta, tuginedes muu hulgas varajase hoiatuse indikaatoritele, lõike 1 kohasele hoiatusele või rahvusvahelistelt partneritelt saadud teabele, võtab ta põhjendamatu viivituseta järgmised ennetusmeetmed:

a) kutsub kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise istungi, et koordineerida järgmisi toiminguid:

i) korraldada arutelu pooljuhtide tarnehäire tõsiduse üle;

ii) arutada, kas artiklis 39 osutatud menetluse algatamine võib olla vajalik ja proportsionaalne;

iii) korraldada arutelu selle üle, kas on asjakohane, vajalik ja proportsionaalne, et liikmesriigid ostaksid ennetusmeetmena ühiselt pooljuhte, vahesaadusi või tooraineid (edaspidi „ühishange“);

iv) alustada dialoogi pooljuhtide väärtusahela sidusrühmadega, et teha kindlaks ennetusmeetmed, neid ette valmistada ja võimaluse korral koordineerida;

v) nõustada komisjoni seoses sellega, kas esitada platvormile artikli 38 kohaselt teabenõue;

b) alustab rahvusvahelisi kohustusi järgides liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele koostööpõhised lahendused, mis võivad vajaduse korral hõlmata koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel;

c) palub kooskõlas artikliga 48 määratud riikide pädevatel asutustel hinnata peamiste turuosaliste valmisolekut.

3. Liikmesriigid viivad lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud arutelude järgse võimaliku ühishanke läbi kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklites 38 ja 39 ning direktiivi 2014/25/EL artiklites 56 ja 57 kehtestatud eeskirjadega.

Artikkel 38 Ennetav teabe kogumine

1. Pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga artikli 37 lõike 2 punktis a osutatud erakorralisel istungil konsulteerimist võib komisjon esitada pooljuhtide tõsiste tarnehäirete riski hindamiseks teabenõude platvormile või liidus teenuseid

ET 83 ET

osutavatele või liidu turul kaupu pakkuvatele pooljuhtide väärtusahelas tegutsevatele üksikutele ettevõtjatele, kui nad platvormil ei osale.

2. Enne teabenõude esitamist võib komisjon korraldada vabatahtliku konsulteerimise representatiivse arvu asjaomaste ettevõtjatega, et määrata kindlaks selle nõude asjakohane ja proportsionaalne sisu.

3. Üksikule ettevõtjale esitatavas teabenõudes märgitakse ära nõude õiguslik alus ja eesmärk, see piirdub vajalikuga ning on proportsionaalne andmete mahu ja taotletud andmetele juurdepääsu sagedusega. Selles määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada, ning võimalikud artikli 51 kohased karistused ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest. Kui see on asjakohane, siis andmed anonüümitakse ja esitatakse koondatud kujul. Kui liidu ettevõtjale esitatakse käesoleva artikli 5 alusel teabenõue, siis teavitab komisjon sellest nõudest ettevõtja asukohaliikmesriiki.

4. Platvormi seaduslikule esindajale esitatavas teabenõudes märgitakse ära nõude õiguslik alus ja eesmärk, see piirdub vajalikuga ning on proportsionaalne andmete mahu ja taotletud andmetele juurdepääsu sagedusega, võttes arvesse platvormi õiguspäraseid eesmärke. Selles määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada, ja see sisaldab teavet võimalike artikli 51 kohaste karistuste kohta.

5. Nõutud teabe esitavad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad, ning juriidiliste isikute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama.

6. Komisjon esitab teabenõuete vastuste põhjal koostatud koondteabe Euroopa pooljuhtide nõukojale.

7. Platvormi seaduslik esindaja ei vasta ühelegi teabenõudele, mida ei ole esitanud komisjon, välja arvatud juhul, kui tal on liidu või liikmesriigi õiguse alusel seaduslik kohustus seda teha.

8. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teavet käideldakse vastavalt artiklile 50.

Artikkel 39 Kriisietapi aktiveerimine

1. Pooljuhtide kriis loetakse tekkinuks, kui täidetud on mõlemad alljärgnevad tingimused:

a) esineb tõsiseid häireid pooljuhtide tarneahelas või tõsiseid takistusi liidus pooljuhtidega kauplemisel, mis põhjustavad pooljuhtide, vahesaaduste või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärset nappust;

b) selline märkimisväärne nappus takistab kriitilise tähtsusega sektorites kasutatavate oluliste toodete tarnimist, parandamist või hooldust sellises ulatuses, et sellega kaasneks kahjulik mõju elutähtsate sektorite toimimisele tulenevalt nende mõjust liidu ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule.

2. Kui komisjon saab teada võimalikust pooljuhtide kriisist vastavalt artikli 37 lõikele 2, hindab ta, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud. Hindamisel võetakse arvesse kriisietapi võimalikku positiivset ja negatiivset mõju ning tagajärgi liidu pooljuhtide tööstusele ja elutähtsatele sektoritele. Kui see hindamine annab konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, võib komisjon pärast

ET 84 ET

konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga teha nõukogule ettepaneku kriisietapp aktiveerida.

3. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega käivitada kriisietapi rakendusaktiga. Kriisietapi kestus määratakse kindlaks rakendusaktis ja see ei ole pikem kui 12 kuud.

Komisjon annab Euroopa pooljuhtide nõukojale ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt ja igal juhul vähemalt iga kolme kuu järel kriisi olukorra kohta aru.

4. Enne kriisietapi aktiveerimise kestuse lõppu hindab komisjon, kas kriisietappi on asjakohane pikendada. Kui selline hindamine annab konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kriisietapi aktiveerimise tingimused on endiselt täidetud, võib komisjon pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga teha nõukogule ettepaneku kriisietappi pikendada.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kriisietappi rakendusaktiga pikendada. Pikenduse kestus on piiratud ja see määratakse kindlaks kõnealuses rakendusaktis.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib komisjon teha ühel või mitmel korral ettepaneku kriisietapi pikendamiseks.

5. Kriisietapi käigus hindab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga kriisietapi ennetähtaegse lõpetamise asjakohasust. Hinnangu tulemustest sõltuvalt võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kriisietapp lõpetada.

Nõukogu võib kriisietapi lõpetada rakendusaktiga.

6. Kriisietapi ajal kutsub komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vajaduse korral kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralised istungid.

Liikmesriigid teevad komisjoniga tihedat koostööd, annavad õigeaegselt teada kõikidest Euroopa pooljuhtide nõukojas pooljuhtide tarneahela suhtes võetavatest riiklikest meetmetest ja koordineerivad neid.

7. Kui kriisietapi aktiveerimise perioodi kestus lõpeb või kui kriisietapp lõpetatakse ennetähtaegselt vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, lõpetatakse viivitamata artiklite 41, 42 ja 43 kohaselt võetud meetmete kohaldamine.

8. Hiljemalt kuus kuud pärast kriisietapi kestuse lõppu ajakohastab komisjon artiklite 33 ja 35 kohast pooljuhtide väärtusahela kaardistamist ja seiret, võttes arvesse kriisist saadud kogemusi.

3. JAGU

REAGEERIMINE NAPPUSELE

Artikkel 40 Hädaabimeetmed

1. Kui kriisietapp aktiveeritakse vastavalt artiklile 39 ja kui see on asjakohane liidus pooljuhtide kriisi lahendamiseks, võib komisjon võtta selles sätestatud tingimustel artiklites 41, 42 ja 43 kehtestatud meetmeid.

ET 85 ET

2. Pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist kohaldab komisjon artiklites 42 ja 43 sätestatud meetmeid üksnes nende elutähtsate sektorite suhtes, mille toimimine on pooljuhtide kriisi tõttu häiritud või häiretest ohustatud. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kasutamine peab olema proportsionaalne ja piirduma sellega, mis on vajalik elutähtsaid sektoreid mõjutavate tõsiste häirete kõrvaldamiseks liidus, ning see peab olema liidu parimates huvides. Nende meetmete kasutamisel välditakse eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ebaproportsionaalset halduskoormust.

3. Kui kriisietapp on vastavalt artiklile 39 aktiveeritud ja kui see on asjakohane liidus pooljuhtide kriisi lahendamiseks, võib Euroopa pooljuhtide nõukoda

a) hinnata asjakohaseid ja mõjusaid kiireloomulisi meetmeid ja anda nende kohta nõu;

b) hinnata kaitsemeetmete võimaliku kehtestamise eeldatavat mõju liidu pooljuhtide sektorile, võttes arvesse seda, kas turuolukord vastab määruse (EL) 2015/479 kohasele esmatarbekaupade märkimisväärsele nappusele, ja esitada komisjonile arvamuse.

4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõigist lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ja põhjendab oma otsust.

5. Komisjon võib pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga anda välja suunised kiireloomuliste meetmete rakendamise ja kasutamise kohta.

Artikkel 41 Kriisietapis teabe kogumine

1. Kui kriisietapp aktiveeritakse vastavalt artiklile 39, võib komisjon nõuda kõikidelt pooljuhtide tarneahelas tegutsevatelt ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimekuse, tootmisvõimsuse ja esinevate esmaste häirete kohta. Nõutav teave on piiratud sellega, mis on vajalik pooljuhtide kriisi olemuse hindamiseks või võimalike leevendamis- või kiireloomuliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks liidu või riiklikul tasandil. Teabenõuded ei hõlma sellise teabe esitamist, mille avalikustamine on vastuolus liikmesriikide riikliku julgeoleku huvidega.

2. Enne teabenõude esitamist võib komisjon korraldada vabatahtliku konsulteerimise representatiivse arvu asjaomaste ettevõtjatega, et teha kindlaks sellise nõude asjakohane ja proportsionaalne sisu. Komisjon töötab teabenõude välja koostöös Euroopa pooljuhtide nõukojaga.

3. Komisjon kasutab teabenõude esitamiseks artiklis 50 ette nähtud turvalisi vahendeid ja käitleb saadud teavet vastavalt sellele artiklile. Selleks edastavad kooskõlas artikliga 48 määratud riikide pädevad asutused komisjonile artikli 35 lõike 4 kohaselt koostatud kontaktide loetelu.

Komisjon edastab teabenõude koopia viivitamata selle liikmesriigi artikli 48 kohaselt määratud pädevale asutusele, kelle territooriumil adressaadiks oleva ettevõtja tootmisüksus asub. Kui riigi pädev asutus seda nõuab, edastab komisjon asjaomaselt ettevõtjalt kooskõlas liidu õigusega saadud teabe.

4. Teabenõudes nimetatakse nõude õiguslik alus ja piirdutakse minimaalselt vajalikuga ning nõue peab olema andmete detailsuse ja mahu ning taotletud andmetele juurdepääsu sageduse mõttes proportsionaalne, võtma arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi

ET 86 ET

ning määrama kindlaks teabe esitamise tähtaja. Selles esitatakse ka artiklis 51 sätestatud karistused.

5. Nõutud teabe esitavad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad, ning juriidiliste isikute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama.

6. Kui ettevõtja esitab vastuseks käesoleva artikli alusel esitatud nõudele ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või jätab teabe ettenähtud tähtaja jooksul esitamata, määratakse talle trahv vastavalt artiklile 51, välja arvatud juhul, kui ettevõtja jätab nõutud teabe esitamata piisavalt põhjendatud alustel.

7. Kui liidu ettevõtjale või selle ettevõtja omanduses ja kontrolli all olevale tütarettevõtjale esitatakse tema pooljuhtidega seotud tegevuse kohta kolmandast riigist teabenõue, jagab ta kolmanda riigi taotletud ja sellele riigile esitatud teavet viivitamata komisjoniga. Komisjon teavitab Euroopa pooljuhtide nõukoda sellisest kolmanda riigi taotlusest ja ettevõtja jagatud teabest.

Artikkel 42 Prioriteetsed tellimused

1. Kui vastavalt artiklile 39 on aktiveeritud kriisietapp, võib komisjon kohustada Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte võtma vastu ja prioriteediks seadma kriisi korral olulisi tooteid (edaspidi „prioriteetne tellimus“). Selline kohustus on ülimuslik mis tahes era- või avalik-õiguslike kohustuste suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse võib asjakohasel juhul kehtestada teistele pooljuhtide valdkonna ettevõtjatele, kes on nõustunud sellise võimalusega avaliku sektori toetuse saamise kontekstis.

3. Kui liidus asutatud pooljuhtide valdkonna ettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi prioriteetse tellimuse meedet, teavitab ta sellest komisjoni. Kui see kohustus mõjutab märkimisväärselt teatavate elutähtsate sektorite toimimist, võib komisjon kohustada kõnealust ettevõtjat võtma vastu ja prioriteediks pidama kriisi korral oluliste toodete tellimusi kooskõlas lõigetega 5, 6 ja 7, kui see on vajalik ja proportsionaalne.

4. Prioriteetsed tellimused piirduvad tarnete saajatega, kes on pooljuhtide kasutajad elutähtsatest sektoritest või ettevõtjad, kes tarnivad elutähtsatele sektoritele, mille tegevus on häiritud või mille puhul esineb tegevuse häirete oht, ning kes, olles küll rakendanud asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, ei suutnud puudujääkide mõju ära hoida ega leevendada. Komisjon võib toetusesaajalt nõuda selle kohta asjakohaste tõendite esitamist.

5. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevad kohustused oma otsusega viimase abinõuna. Komisjon võtab kõnealuse otsuse vastu pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga ja kooskõlas kõigi kohaldatavate liidu juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid, jõupingutusi ja tehnilisi kohandusi. Komisjon esitab oma otsuses prioriteetse tellimuse õigusliku aluse, määrab tähtaja, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning asjakohasel juhul täpsustab toote ja koguse ning esitab artiklis 51

ET 87 ET

sätestatud karistused sellise kohustuse täitmata jätmise eest. Prioriteetne tellimus esitatakse õiglase ja mõistliku hinnaga.

6. Enne prioriteetsete tellimuste esitamist vastavalt lõikele 1 annab komisjon eeldatavale prioriteetse tellimuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad tellimuse teostatavuse ja üksikasjade kohta. Komisjon ei esita prioriteetset tellimust, kui:

a) ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või tehnilistel põhjustel, isegi tellimuse eeliskohtlemise korral;

b) tellimuse vastuvõtmine tooks ettevõtjale kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse ja erilised raskused, sealhulgas märkimisväärse riski seoses talitluspidevusega.

7. Kui ettevõtja peab prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteetsena käsitlema, ei vastuta ta selliste lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis on vajalikud prioriteetsete tellimuste täitmiseks. Lepinguline vastutus välistatakse ainult sel määral, mil lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse järgimiseks.

8. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajalik praktiline ja tegevuskord. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 55 lõikes 6 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 43 Ühisostmine

1. Kui kriisietapp aktiveeritakse vastavalt artiklile 39, võib komisjon kahe või enama liikmesriigi taotlusel tegutseda kõigi osaleda soovivate liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid“) nimel keskse hankijana nende kriisi korral oluliste toodete riigihangetes elutähtsate sektorite jaoks (edaspidi „ühisostmine“). Ühisostmises osalemine ei piira muid hankemenetlusi. Ühisostmistaotluses esitatakse selle aluseks olevad põhjused ja seda kasutatakse üksnes kriisini viinud pooljuhtide tarneahela häirete lahendamiseks.

2. Komisjon hindab taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust, võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja seisukohti. Kui komisjon otsustab jätta taotluse rahuldamata, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike ja Euroopa pooljuhtide nõukoda ning põhjendab oma keeldumist.

3. Komisjon koostab ettepaneku lepingu kohta, mille allkirjastavad osalevad liikmesriigid. Sellise lepinguga korraldatakse üksikasjalikult lõikes 1 osutatud ühisostmine, sealhulgas esitatakse põhjendused ühisostumehhanismi kasutamise ja sellega võetava vastutuse kohta, ning antakse komisjonile volitused osalevate liikmesriikide nimel tegutsemiseks.

4. Komisjon korraldab käesoleva määruse alusel hankeid kooskõlas normidega, mida kohaldatakse komisjoni enda hankemenetluste suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2024/2509. Komisjonil võib olla võimalus ja vastutus sõlmida kõikide osalevate liikmesriikide nimel ettevõtjate, sealhulgas kriisi korral oluliste toodete üksiktootjatega lepinguid, mis käsitlevad selliste toodete ostmist või selliste toodete tootmise või arendamise rahastamist, vastutasuks eelisõiguse eest tulemustele.

ET 88 ET

5. Kui kriisi korral oluliste toodete hankimine hõlmab rahastamist liidu eelarvest, võib ettevõtjatega sõlmitavates erilepingutes sätestada eritingimused.

6. Komisjon viib läbi hankemenetlused ja sõlmib ettevõtjatega osalevate liikmesriikide nimel lepingud. Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel. Ostetud toodete kasutuselevõtu, kasutamise või edasimüügi eest vastutavad osalevad liikmesriigid kooskõlas lõikes 3 osutatud lepinguga.

7. Käesoleva artikli kohane ühisostmine ei piira muude määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 ette nähtud vahendite kohaldamist.

V PEATÜKK

Juhtimine

1. JAGU

EUROOPA POOLJUHTIDE NÕUKODA

Artikkel 44 Euroopa pooljuhtide nõukoja ülesanded

1. Euroopa pooljuhtide nõukoda abistab komisjoni liidu pooljuhipoliitika küsimustes, eelkõige

a) annab Euroopa kiibialgatuse 2.0 kohta nõu Kiipide Ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule;

b) annab komisjonile nõu strateegiliste tehnoloogiavaldkondade kohta pooljuhtide väärtusahelas;

c) annab komisjonile nõu Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide taotluste hindamisel;

d) peab pooljuhtide tööstusliidu juhtkomiteega struktureeritud dialoogi, et sõnastada ühine pooljuhtide strateegia;

e) vahetab komisjoniga arvamusi pooljuhtide kvaliteedipiirkondade investeerimiskavade rakendamisel tehtud edusammude kohta;

f) vahetab komisjoniga arvamusi parimate viiside kohta, kuidas tagada kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusaktidega intellektuaalomandi õiguste, konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste tulemuslik kaitse ja jõustamine seoses pooljuhtide sektoriga, kaasates nõuetekohaselt sidusrühmad;

g) peab arutelusid ja teeb ettevalmistusi selliste konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramiseks, millel on potentsiaalselt suur sotsiaalne või keskkonnaalane mõju või julgeolekualane tähtsus ning mis sellest tulenevalt vajavad sertifitseerimist roheliste, usaldusväärsete ja ohutute toodetena;

h) tegeleb küsimustega, mis on seotud strateegilise kaardistamise, seire, hoiatamise ja ennetusmeetmete ning kriisidele reageerimisega;

ET 89 ET

i) annab nõu artiklitega 40–43 ette nähtud kriisietapi vahendite kohta;

j) annab nõu ja soovitusi käesoleva määruse järjepideva rakendamise kohta, hõlbustades liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes;

k) nõustab komisjoni pooljuhtidealase rahvusvahelise koostööga seotud küsimustes.

2. Nõukoda annab komisjonile nõu ja teavet liikmesriikide prioriteetide kohta pooljuhtide sektoris, eelkõige esitades regulaarselt ajakohast teavet järgmistel teemadel:

a) nende riiklik pooljuhipoliitika;

b) asjakohased avaliku ja erasektori investeeringud selle liikmesriigi territooriumil, keda nad esindavad;

c) rahvusvahelised küsimused, sealhulgas koos kolmandate riikidega elluviidavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni- ja oskuste vahetamise programmid.

3. Euroopa pooljuhtide nõukoda tagab asjakohasel juhul koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse liidu õiguse alusel loodud asjaomaste kriisile reageerimise ja kriisiks valmisoleku struktuuridega.

Artikkel 45 Euroopa pooljuhtide nõukoja struktuur

1. Euroopa pooljuhtide nõukoda koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest. Euroopa pooljuhtide nõukoja eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Iga liikmesriik nimetab Euroopa pooljuhtide nõukotta kõrgetasemelise esindaja. Kui see on funktsiooni ja eksperditeadmiste osas asjakohane, võib liikmesriigil seoses Euroopa pooljuhtide nõukoja eri ülesannetega olla rohkem kui üks esindaja. Igal Euroopa pooljuhtide nõukoja liikmel on asendusliige. Üksnes liikmesriikidel on hääleõigus. Igal liikmesriigil on esindajate arvust olenemata ainult üks hääl.

3. Eesistuja võib konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada alalisi või ajutisi allrühmi.

Asjakohasel juhul kutsub eesistuja sellistesse allrühmadesse vaatlejatena nõu andma pooljuhtide väärtusahela esindusorganisatsioone, pooljuhtide tööstusliidu juhtkomiteed ja selle asjakohaseid töörühmi, ametiühinguid ning pooljuhtide kasutajaid liidu tasandil.

Artikkel 46 Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevus

1. Euroopa pooljuhtide nõukoja korralised istungid toimuvad vähemalt kord aastas. Nõukoda võib pidada erakorralisi istungeid komisjoni või liikmesriigi taotlusel, nagu on osutatud artiklites 37 ja 39.

2. Euroopa pooljuhtide nõukoda peab artikli 44 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks eraldi istungeid.

3. Eesistuja kutsub kokku koosolekud ja valmistab ette päevakorra vastavalt Euroopa pooljuhtide nõukoja käesolevast määrusest tulenevatele ülesannetele ja nõukoja töökorrale.

ET 90 ET

Komisjon pakub Euroopa pooljuhtide nõukojale artikli 44 kohaseks tegevuseks haldus- ja analüütilist tuge.

4. Asjakohasel juhul kaasab eesistuja pooljuhtide väärtusahela esindusorganisatsioone ja kutsub istungitel osalema asjaomase küsimusega seotud erialateadmistega eksperte, sealhulgas sidusrühmade organisatsioonidest, nagu Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade võrgustik, ning määrab vaatlejaid, sealhulgas liikmete soovitusel. Eesistuja võib hõlbustada teabevahetust Euroopa pooljuhtide nõukoja ning muude liidu organite, asutuste ja ekspertide ning nõuanderühmade, sealhulgas pooljuhtide tööstusliidu vahel. Eesistuja tagab, et pooljuhtide tööstusliidu juhtkomiteed kutsutakse vähemalt korra aastas esitama ajakohast teavet ja arutama Euroopa pooljuhtide strateegilise lähenemisviisi asjakohaseid aspekte.

5. Eesistuja kutsub Euroopa Parlamendi esindaja alalise vaatlejana Euroopa pooljuhtide nõukotta, eelkõige istungitele, mis käsitlevad IV peatükki „Seire ja kriisile reageerimine“. Eesistuja tagab, et asjaomased teised liidu institutsioonid ja asutused osalevad vaatlejatena Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel, mis on seotud IV peatükiga „Seire ja kriisile reageerimine“.

Vaatlejatel ja ekspertidel ei ole hääleõigust ning nad ei osale Euroopa pooljuhtide nõukoja ja selle allrühmade arvamuste, soovituste või nõuannete koostamisel. Kui see on asjakohane, võib Euroopa pooljuhtide nõukoda kutsuda kõnealuseid vaatlejaid ja eksperte panustama teabe ja teadmistega.

6. Euroopa pooljuhtide nõukoda võtab vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käitlemine ja töötlemine kooskõlas artikliga 50.

Artikkel 47 Rahvusvaheline koostöö ja strateegilised partnerlused pooljuhtide valdkonnas

1. Euroopa pooljuhtide nõukoda nõustab komisjoni pooljuhtidealase rahvusvahelise koostööga seotud küsimuses. Sel eesmärgil arutab Euroopa pooljuhtide nõukoda korrapäraselt järgmisi küsimusi:

a) mil määral toetab liidu pooljuhtidealane rahvusvaheline koostöö, sealhulgas pooljuhtide valdkonna strateegilised partnerlused

– liidu asendamatuse, vastupanuvõime ja jõukuse suurendamist;

– liidu ja rahvusvaheliste partnerite pooljuhtide väärtusahelas tehtava koostöö parandamist, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

– teadmiste ja oskuste nappusega ning tööturu nõudlusele mittevastavusega tegelemist, meelitades ligi, mobiliseerides ja säilitades liidus uusi talente;

b) liikmesriikide ja asjakohaste rahvusvaheliste partnerite vahelise kahepoolse koostöö ning liidu pooljuhtidealase rahvusvahelise koostöö, sealhulgas pooljuhtide valdkonna strateegiliste partnerluste raames toimuva tegevuse järjepidevus ja võimalik koostoime;

c) milliseid rahvusvahelisi partnereid tuleks pooljuhtide valdkonnas strateegiliste partnerluste sõlmimisel esmatähtsaks pidada, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

– võimalik panus varustuskindlusse, asendamatusse, vastupidavusse ja jõukusse, võttes arvesse partneri potentsiaalset pooljuhtide tootmisvõimsust, mitmekesistamist ja sõltuvusi;

ET 91 ET

– kas partneri õigusraamistikuga on tagatud keskkonnamõju seire ja minimeerimine, sotsiaalselt vastutustundlike tavade järgimine, läbipaistvate äritavade kasutamine ning avaliku halduse ja õigusriigi nõuetekohasele toimimisele kahjuliku mõju vältimine;

– kas kolmanda riigi või territooriumi ja liidu vahel on olemas koostöölepingud ning kas tekkivate turgude ja areneva majandusega riikide puhul on võimalik võtta kasutusele Global Gateway72 investeerimisprojektid;

– kas partneri õigusraamistiku või asjakohase kohaldatava raamistikuga on ette nähtud tehnoloogiaekspordi kontroll, mis võib piirata juurdepääsu ELis kaupade projekteerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalikele kaupadele või vajalikule tehnoloogiale või ELis projekteeritud, arendatud või toodetud kaupade ja tehnoloogia eksporti.

2. Komisjon võimaldab ja toetab Euroopa pooljuhtide nõukoja koostööd muude asjakohaste koordineerimisfoorumite, sealhulgas Global Gateway73 raamistiku osana loodud foorumite raames.

3. Liikmesriigid tagavad oma rahvusvaheliste partneritega tehtava kahepoolse koostöö järjepidevuse liidu pooljuhtidealase rahvusvahelise koostööga, sealhulgas koostööga mittesiduvate strateegiliste partnerluste raames. Samuti toetavad liikmesriigid komisjoni liidu pooljuhtidealase rahvusvahelise koostöö, sealhulgas pooljuhtide valdkonna strateegiliste partnerluste raames kehtestatud koostöömeetmete rakendamisel.

2. JAGU

RIIKIDE PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 48 Riikide pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktide määramine

1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu riigi pädevat asutust, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine riigi tasandil.

2. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe riigi pädeva asutuse, määrab ta selgelt kindlaks asjaomaste asutuste vastavad kohustused ning tagab, et nad teevad tulemuslikult ja tõhusalt koostööd käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas seoses lõikes 3 osutatud riigi ühtse kontaktpunkti määramise ja tegevusega.

3. Iga liikmesriik määrab ühe riigi ühtse kontaktpunkti, kes täidab sidepidamisfunktsiooni, et tagada piiriülene koostöö teiste liikmesriikide pädevate

72Euroopa Komisjon: rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat, „The Global Gateway strategy“ (Global Gateway strateegia), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2841/5607451.

73Euroopa Komisjon: rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat, „The Global Gateway strategy“ (Global Gateway strateegia), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2841/5607451.

ET 92 ET

asutuste, komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukojaga. Kui liikmesriik nimetab ainult ühe pädeva asutuse, siis on riigi pädev asutus ka riigi ühtne kontaktpunkt.

4. Iga liikmesriik teavitab komisjoni riigi pädeva asutuse või rohkem kui ühe riigi pädeva asutuse määramisest ning riigi ühtsest kontaktpunktist, sealhulgas nende käesolevast määrusest tulenevatest täpsetest ülesannetest ja kohustustest, nende kontaktandmetest ja kontaktandmete hilisematest muudatustest. Riigi ühtne kontaktpunkt esitab komisjonile toimiva kirjakasti aadressi.

5. Liikmesriigid tagavad, et riikide pädevad asutused, sealhulgas määratud riigi ühtne kontaktpunkt, kasutavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt ning et neile antakse volitused ja piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

6. Liikmesriigid tagavad, et asjakohasel juhul ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega konsulteerivad riikide pädevad asutused teiste asjaomaste riigi ametiasutustega ja asjaomaste huvitatud isikutega ning teevad nendega koostööd.

Komisjon hõlbustab riikide pädevate asutuste vahelist kogemuste vahetamist.

3. JAGU

TÖÖSTUSLIIT

Artikkel 49

Pooljuhtide tööstusliit

1. Luuakse pooljuhtide tööstusliit (edaspidi „tööstusliit“).

2. Tööstusliit koondab asjakohaseid sidusrühmi, et abistada komisjoni ja liikmesriike muu hulgas järgmistes liidu pooljuhitööstuse jaoks asjakohastes küsimustes:

f) hetkesuundumused turul ja tööstusharus;

g) liidu pooljuhtide projekteerimis- ja tootmisvõimsus;

h) liidu kujunemisjärgus pooljuhitehnoloogiad ja nende mõju;

i) liidu tööstuse tugevuste ja nõrkuste kindlakstegemine ning soovitused nendega tegelemiseks;

j) innovatsiooni tööstusliku kasutuselevõtu kiirendamise strateegiad;

k) tööstusharu mõjutavad geopoliitilised muutused;

l) liidu ülemaailmse konkurentsivõime suurendamine;

m) nõudluse kiirendajate toimimise toetamine;

n) nõudlusfoorumi toimimise toetamine.

3. Tööstusliidu liikmed on liidu pooljuhtide väärtusahela, sealhulgas ettevõtjate, idufirmade, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning kasutajate sektorite esindajad, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) neil on pooljuhtide alal tõendatud kogemused, teadmised ja võimekus;

ET 93 ET

b) nad toetavad või on võtnud kohustuse toetada pooljuhtide varustuskindlust liidus;

c) neil on Euroopa turul oluline turuosa või nad püüavad liidus sellist turuosa saavutada.

4. Komisjon määrab tööstusliidu liikmed kooskõlas lõikes 4 sätestatud kriteeriumidega.

5. Tööstusliidu eesistuja on komisjoni esindaja.

6. Tööstusliit peab vähemalt korra aastas üldkoosoleku. Ta võib pidada erakorralisi koosolekuid tööstusliidu eesistuja taotlusel või mõne juhtkomitee liikme taotlusel, kui eesistuja selle heaks kiidab.

7. Eesistuja kutsub koosoleku kokku ja koostab selle päevakorra kooskõlas tööstusliidu töökorra ja käesoleva määruse kohaste ülesannetega.

8. Komisjon moodustab tööstusliidus juhtkomitee. Juhtkomitee peab vähemalt korra aastas strateegilist dialoogi Euroopa pooljuhtide nõukojaga, nagu on täpsustatud artiklis 44.

9. Tööstusliidu eesistuja või juhtkomitee võib tingimusel, et eesistuja selle heaks kiidab, moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks alalisi või ajutisi töörühmi.

VI peatükk

Konfidentsiaalsus ja karistused

Artikkel 50 Konfidentsiaalse teabe käsitlemine

1. Käesoleva määruse rakendamise käigus saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil ning seda kaitstakse asjakohaste liidu ja liikmesriikide õigusaktidega.

2. Käesoleva määruse alusel kogutud mittekonfidentsiaalne teave edastatakse liikmesriikide statistikaametitele ja Eurostatile statistika koostamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/3018.

3. Artiklite 14, 33, 35, 38 ja 41 ning artikli 46 kohaselt saadud teave on ametisaladus ning seda kaitstakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate reeglite ja asjaomase liikmesriigi õigusega, sealhulgas kõnealuste reeglite rikkumise suhtes kohaldatavate sätete rakendamisega.

4. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja muud nende asutuste järelevalve all töötavad isikud tagavad oma ülesannete käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandiõigust ja tundlikku äriteavet või ärisaladusi. See kohustus kehtib kõigi liikmesriikide esindajate, vaatlejate, ekspertide ja muude osalejate suhtes, kes osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vastavalt artiklile 44, ning pooljuhtide komitee liikmete suhtes vastavalt artikli 56 lõikele 1.

5. Komisjon näeb ette standarditud ja turvalised vahendid käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.

ET 94 ET

6. Komisjon ja liikmesriigid võivad vajaduse korral vahetada artiklite 35, 38 ja 39 kohaselt saadud teavet nende kolmandate riikide pädevate asutustega, kellega nad on leppinud kokku kahe- või mitmepoolsetes konfidentsiaalsuskokkulepetes, mis tagavad konfidentsiaalsuse piisava taseme, kuid võivad seda teha üksnes koondkujul, vältides liikmesriigis tegutseva äriühingu konkreetset olukorda käsitlevate järelduste avalikustamist. Enne kui komisjon või liikmesriigid hakkavad teavet vahetama, teavitavad nad Euroopa pooljuhtide nõukoda jagatavast teabest ja asjaomasest konfidentsiaalsuskokkuleppest.

Kolmandate riikide pädevate asutustega teabe vahetamisel määrab komisjon liidus ühtse kontaktpunkti ja kasutab seda, et hõlbustada sellise teabe või selliste andmete konfidentsiaalset edastamist kooskõlas komisjoni asjakohaste menetlustega.

7. Komisjon võib võtta teabe kogumisel omandatud kogemuste alusel vajaduse korral vastu rakendusakte, et määrata kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktiline kord käesoleva määruse kohase teabevahetuse kontekstis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 51 Trahvid ja sunniraha

1. Kui komisjon peab seda vajalikuks ja proportsionaalseks, võib ta võtta vastu otsuse

a) määrata trahve, kui ettevõtja annab vastuseks artikli 38 või 41 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;

b) määrata trahve, kui ettevõtja tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei täida kohustust teavitada komisjoni kolmanda riigi kehtestatud kohustusest vastavalt artikli 38 lõikele 8, artikli 41 lõikele 7 ja artikli 42 lõikele 3;

c) määrata sunniraha, kui ettevõtja tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei täida kriisi korral oluliste toodete tootmise prioriteetsena käsitlemise kohustust vastavalt artiklile 42.

2. Enne käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse tegemist annab komisjon ettevõtjatele võimaluse olla ära kuulatud vastavalt artiklile 54. Ta võtab arvesse kõiki ettevõtja esitatud põhjendatud selgitusi, et teha kindlaks, kas trahve või sunniraha peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks.

3. Lõike 1 punktis a osutatud juhtudel määratavad trahvid ei ületa 300 000 eurot.

Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel määratavad trahvid ei ületa 150 000 eurot.

Kui asjaomane ettevõtja on VKE, ei ületa määratavad trahvid 50 000 eurot.

4. Lõike 1 punktis c osutatud juhul määratud sunniraha ei ületa 1,5 % jooksvast päevakäibest iga tööpäeva kohta, mil artiklis 43 sätestatud kohustust ei täideta, arvutatuna alates prioriteetse tellimuse esitamise otsuses määratud kuupäevast.

Kui asjaomane ettevõtja on VKE, ei ületa määratud sunniraha 0,5 % jooksvast päevakäibest.

5. Komisjon võtab trahvi või sunniraha summa kindlaksmääramisel arvesse rikkumise olemust, raskusastet ja kestust, sealhulgas juhul, kui ei täideta artikli 43 kohast kohustust prioriteetne tellimus vastu võtta ja seda prioriteediks pidada ning kui ettevõtja on täitnud prioriteetse tellimuse osaliselt, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.

ET 95 ET

6. Kui ettevõtja on nõuded, mille täitmiseks sunniraha määrati, täitnud, võib komisjon määrata sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana.

7. Euroopa Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvid või sunniraha. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või sunniraha tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 52 Karistuse määramise aegumistähtaeg

1. Komisjonile artikliga 51 antud volitustel on järgmised aegumistähtajad:

a) kaks aastat juhul, kui on rikutud artikli 38 või 41 kohaseid teabenõudeid käsitlevaid sätteid;

b) kaks aastat juhul, kui on rikutud artikli 38 lõike 8, artikli 41 lõike 7 ja artikli 42 lõike 3 kohaseid teavitamiskohustust käsitlevaid sätteid;

c) kolm aastat juhul, kui on rikutud sätteid, mis käsitlevad kohustust pidada prioriteediks kriisi korral oluliste toodete tootmist vastavalt artiklile 42.

2. Lõikes 1 osutatud aegumistähtajad hakkavad kulgema rikkumise toimepaneku päevast. Kestva või korduva rikkumise puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema viimase rikkumise toimepaneku päevast.

3. Kõik meetmed, mida komisjon või liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva määruse järgimise tagamiseks, katkestavad aegumistähtaja kulgemise.

4. Aegumistähtaeg katkeb kõigi poolte suhtes, keda peetakse rikkumises osalemise eest vastutavaks.

5. Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg möödub aga hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Seda tähtaega pikendatakse aja võrra, mille jooksul aegumistähtaeg oli peatatud seetõttu, et komisjoni otsust menetleti Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 53 Karistuste täitmisele pööramise suhtes kohaldatavad aegumistähtajad

1. Komisjoni õigusel nõuda artikli 51 alusel tehtud otsuste täitmist on kolme aasta pikkune aegumistähtaeg.

2. Aegumistähtaega hakatakse arvestama lõpliku otsuse tegemise päevast.

3. Trahvide ja sunniraha täitmisele pööramise aegumistähtaeg katkeb,

a) kui teatatakse otsusest muuta trahvi või sunniraha algset summat või otsusest jätta sellise muutmise taotlus rahuldamata;

b) kui komisjon või tema taotlusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on trahv või perioodiline karistusmakse sisse nõuda.

4. Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda uuesti arvestama.

5. Trahvide ja sunniraha täitmisele pööramise aegumistähtaeg peatub nii kauaks, kui

a) on lubatud maksetähtaja alusel;

b) peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Kohtu otsusele.

ET 96 ET

Artikkel 54 Õigus olla enne karistuse määramist ära kuulatud

1. Enne artikli 51 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

a) komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited;

b) meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2. Asjaomased ettevõtjad võivad esitada komisjonile oma seisukohad lõike 1 punktis a osutatud komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on määranud oma esialgsetes järeldustes ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4. Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate õigus kaitsele. Asjaomasel ettevõtjal on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.

VII PEATÜKK

Volituste delegeerimine ja komiteemenetlus

Artikkel 55 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 12 ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: lisada jõustumiskuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12 ja 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 või 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa

ET 97 ET

Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 56 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „pooljuhtide komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 57 Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis on neli aastat pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast seda iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

2. Käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise eesmärgil esitavad Euroopa pooljuhtide nõukoda, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral teavet.

3. Käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise käigus võtab komisjon arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja muude asjaomaste asutuste ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.

Artikkel 58 Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) 2023/1781 tunnistatakse kehtetuks. 2. Viiteid määrusele (EL) nr 2023/1781 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 59

Üleminekusätted

1. Määruse (EL) 2023/1781 kohaldamist jätkatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklites 13 ja 14 osutatud integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste suhtes, kellele anti see staatus kooskõlas kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 3, selle staatuse kestuse jooksul või kõnealuse määruse artikli 15 lõike 8 teise lause kohaselt kohaldatava ajavahemiku jooksul.

ET 98 ET

Artikkel 60 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK.................................................................

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus...........................................................................................

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad....................................................................................

1.3. Eesmärgid.......................................................................................................................

1.3.1. Üldeesmärgid..................................................................................................................

1.3.2. Erieesmärgid...................................................................................................................

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju.........................................................................................

1.3.4. Tulemusnäitajad..............................................................................................................

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb...............................................................................................

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused...................................................................................

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava...................................................................................

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud......

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid............................................................

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega..................................................................................................

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang...........................................................................

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus.............................................................

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)..............................................................................

2. HALDUSMEETMED.....................................................................................................

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid....................................................................................

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id).......................................................................................

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus............................................................

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta......................................................................................

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)................................................................................................................

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed............................................

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU............................

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele................................................

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade..............................................

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud..........................................................

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud...................................................

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund............................................

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade................................................

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud...........................................................

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud...................................................

3.2.3.3. Assigneeringud kokku....................................................................................................

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus.......................................................................................

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest.............................................................................

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust.......................................................................

3.2.4.3. Personalivajadus kokku..................................................................................................

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade..................

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.....................................................

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus................................................................................

3.3. Hinnanguline mõju tuludele............................................................................................

4. DIGIMÕÕDE.................................................................................................................

4.1. Diginõuded......................................................................................................................

4.2. Andmed...........................................................................................................................

4.3. Digilahendused...............................................................................................................

4.4. Koostalitlusvõime hindamine.........................................................................................

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed..................................................................

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Uus Euroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime kava

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Nagu on täpsustatud seletuskirjas, on kiibialgatusel 2.0 kaks üldeesmärki.

1. Suurendada Euroopa pooljuhtide väärtusahela konkurentsivõimet, et parandada liidu tehnoloogilist suveräänsust ja vastupanuvõimet, kiirendades teadusuuringute ja innovatsiooni tööstuslikku kasutuselevõttu, tagades varustuskindluse ning vähendades strateegilisi sõltuvusi tipptasemel ja väljakujunenud pooljuhitehnoloogiate valdkonnas.

2. Tõhustada kriisiks valmisolekut, et tagada ELi varustuskindlus, suurendades Euroopa pooljuhtide tarneahela vastupidavust ja kaitstes ELi majandusjulgeolekut.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Suurendada ELi pooljuhitööstuse suutlikkust, varustuskindlust ja konkurentsivõimet kogu väärtusahelas, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste tehisintellektipõhiste kiipide valdkonnas

Erieesmärk nr 2

Kujundada peamistes tööstussektorites välja tugev kasutajaturg

Erieesmärk nr 3

Suurendada kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimisega seotud teabe alast suutlikkust

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Liidu pooljuhitööstus peaks saama kasu toetusest suures mahus tehnoloogilise suutlikkuse loomisele tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, mis tugevdav ELi kõrgetasemelise projekteerimise, süsteemide integreerimise ja kiipide tootmise võimekust. Samuti peaks tööstus saama kasu strateegilistest projektidest projekteerimise ja tootmise valdkonnas. Pooljuhte tootvad rajatised saavad kasu tõhusamatest loamenetlustest.

Liidu pooljuhtide kasutajad peaksid kõikides sektorites saama kasu pooljuhtide suuremast häireteta varustuskindlusest ja tegevusest, mis on suunatud

ET 4 ET

pooljuhitööstusega tihedamate sidemete loomisele. Lisaks peaksid elutähtsad sektorid saama kasu pooljuhtide suuremast varustuskindlusest.

Pooljuhte sisaldavate toodete lõppkasutajad peaksid saama kasu suuremast varustuskindlusest ja soodsamatest turuhindadest.

Paraneb Euroopa pooljuhiökosüsteemi konkurentsivõime.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Euroopa kiibialgatuse 2.0 puhul on enamjaolt asjakohased tulemusnäitajad. III lisas on esitatud esimesed versioonid mõõdetavate näitajate kohta, mille abil jälgitakse rakendamist ja antakse aru Euroopa kiibialgatuse 2.0 edusammudest selle üldeesmärkide saavutamisel:

1. pooljuhtidega seotud välismaiste otseinvesteeringute sissevool liitu (kokku);

2. pooljuhtide ja fotoonika valdkonna oskustööjõud, sealhulgas riigisiseste kiibivaldkonna pädevuskeskuste algatuste kaudu koolitust/ümberõpet saanud töötajad;

3. avaliku sektori toetus idufirmadele ja kasvufirmadele;

4. tegevuse laiendamise rahastamine era- ja riskikapitalist.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest74

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

74Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Määrus peaks olema täielikult kohaldatav peagi pärast selle vastuvõtmist, s.o Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Määrus tugineb praegu määruse (EL) 2023/1781 (kiibimäärus) alusel kehtivatele sätetele.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi pooljuhtide projekteerimis- ja tootmisvõimsuse tugevdamise ning kriisiks valmisoleku parandamise eesmärke on võimalik tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil, sest probleemide ulatus ja süsteemne laad ületavad üksikute eraldi tegutsevate liikmesriikide suutlikkust. Suurtesse tootmisrajatistesse, jagatud teadus- ja arendustaristusse ning piiriülestesse varajase hoiatamise ja seiresüsteemidesse tehtavate investeeringute koordineerimisega kaasneb märkimisväärne mastaabisääst, sest ELi tasandi meetmete puhul on võimalik kasutada vahendeid ühiselt, vähendada dubleerimist ja saavutada tulemusi tõhusamalt kui killustatud riiklike jõupingutuste puhul. Selliste meetmete nagu tootmisvõimsuse suurendamise, lubade andmise kiirendamise, prioriteetsete tellimuste ja ühisostmise eesmärk on tagada sidus reageerimine tulevastele kriisidele.

Ühine raamistik toob ka selget kasu, sest see asendab liikmesriikide lahknevad algatused, kriisile reageerimise protokollid ja aruandluse ühise lähenemisviisiga, mis tagab sidususe, vähendab halduskoormust ja võimaldab vältida subsideerimisrallisid või ebajärjepidevaid regulatiivseid nõudeid. Paraneb siseturu toimimine, sest koordineeritud ELi tegevusega minimeeritakse häireid, tagatakse aus konkurents pooljuhiprojektide ligimeelitamiseks, hõlbustatakse kriitilise tähtsusega sisendite ja kiipide sujuvat ringlust ning tugevdatakse selliste piiriüleste tarneahelate vastupidavust, mis sõltuvad sujuvast integratsioonist kõikides liikmesriikides.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva kiibimääruse hindamisest tuleneb mitu õppetundi75. Esiteks nõuab innovatsiooni abil tööstussuutlikkuse saavutamine poliitikamehhanisme, millega luuakse sõnaselgelt seos katseliinide taristu ja tootmisse tehtavate investeeringute vahel. Kiibimäärusega loodi küll edukalt maailmatasemel teadus- ja valideerimisrajatised, ent kogemusest nähtub, et turu nõudlusele vastav tootmine ei tulene automaatselt üksnes tehnoloogilisest võimekusest. Tulevaste algatuste puhul oleks kasulik näha ette üleminekumehhanismid, mis hõlbustavad süstemaatilisemat üleminekut katseliinidelt tööstuslikule kasutusevõtule.

Teiseks tuleks tööstuspoliitika vahenditesse integreerida tegevuse kohandamine nõudlusega. Hindamisel tuuakse esile, et ilma usaldusväärse turuletoomiseta ei kaasne ainult pakkumise poolel tehtavate investeeringutega tingimata mastaapi ega

75Komisjoni talituste töödokument.

ET 6 ET

konkurentsivõimet. Seega peaksid kasutuselevõttu toetavatele vahenditele lisanduma nõudlust suurendavad meetmed, nagu hangete koordineerimine või tarbimisstiimulid.

Kolmandaks peab tööstuspoliitika keskmesse jääma juurdepääs rahastamisele. Hindamisest nähtub, et esimene omalaadne raamistik suurendas õiguskindlust ulatuslike investeeringute tegemisel, kuid riigiabi eeskirjad, pikad etteteatamisajad ja ebakindlus projektide tasandil tekitasid sidusrühmade jaoks jätkuvalt viivitusi. Samamoodi piiravad tegevuse laiendamise rahastamist hilises etapis tehtavad riskikapitali- ja institutsioonilised investeeringud. Need tegurid nõrgendavad Euroopa konkurentsivõimet ja aeglustavad ülemaailmselt konkureerivate äriühingute kasvu.

Samuti sõltub kriisiks valmisolek selle teabe kvaliteedist, mis saadakse süsteemidest. Hindamisest nähtub, et tõhus seire nõuab ajakohast nähtavust kogu väärtusahela lõikes, mis ei hõlma üksnes valmistamist, vaid ka materjale, pakendamist, projekteerimisvahendeid ja järgmise etapi kasutajaid. Tulevastes raamistikes võiks prioriteediks pidada täiustatud andmekogumist, jagatud andmetaristuid ja integreeritud aruandlust, mis võimaldaks riske aegsalt avastada ja neile koordineeritult reageerida.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Euroopa kiibialgatuse 2.0 positiivse mõju suurendamiseks toetub algatus (I sammas) jätkuvalt tugevale teadmusbaasile ja suurendab koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid praegu toetavad pooljuhtidealaste teadusuuringute ja innovatsiooni ning tarneahela osade arendamise programmide ja meetmetega. Need hõlmavad eeskätt programmi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“, mille eesmärk on tugevdada Euroopa ülemaailmset rolli pooljuhitehnoloogia ja selle rakenduste valdkonnas ning tagada talle 2030. aastaks kasvav osakaal ülemaailmses tootmises. Selle tegevuse täiendamiseks tehakse Euroopa kiibialgatuse 2.0 raames tihedamat koostööd pooljuhtide tööstusliiduga.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi, on alates 2028. aastast ette nähtud assigneeringud rangelt soovituslikud.

ET 7 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

– hakkab kehtima kuupäeval, mil võetakse vastu ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus 2)

– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028– 2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2038.

 Piiramatu kestusega

–  Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–  millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

ET 8 ET

Märkused

Välja arvatud a) kiibifondiga seotud tegevused ja eelarved ning b) sihtotstarbelised tegevused ja eelarved Euroopa Innovatsiooninõukogu raames, jätkatakse Euroopa kiibialgatuse 2.0 rakendamist eelarve kaudse täitmise kaudu, delegeerides ülesannete täitmise Kiipide Ühisettevõttele ja asjakohasel juhul liidu õiguse kohaselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel loodud ühisettevõttele või muule sarnasele üksusele või algatusele, mis selle asendab. Liikmesriigid ja teised osalevad riigid kaasrahastavad kaudseid meetmeid.

Muud osad, näiteks 2. ja 3. samba raames toimuv tegevus, kuuluvad eelarve otsese täitmise alla. Need on seotud komisjonile delegeeritud ülesannetega teha kiipide ühisettevõtte üle järelevalvet, vaadata läbi pooljuhitehnoloogia rajatiste taotlused ja teha nende kohta otsus, toetada Euroopa pooljuhtide nõukoda ja pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelist platvormi ning jälgida koos liikmesriikidega pooljuhtide tarneahelaid ja teha vajaduse korral otsuseid meetmete kohta.

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Käesolev selgitus hõlmab komisjoni talituste kulusid. Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse standardnorme. Komisjon hindab käesoleva ettepaneku väljundit, tulemusi ja mõju iga nelja aasta järel pärast kohaldamise alguskuupäeva.

Peale selle kehtivad Kiipide Ühisettevõtte kui liidu organi suhtes ranged järelevalvenormid. Järelevalves kasutatakse järgmist:

– ühisettevõtte siseauditiüksus ja komisjoni audititalitus;

– juhatusepoolne järelevalve. Tegevdirektor teostab ühisettevõtte tegevuse üle sisemist järelevalvet;

– kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemusnäitajate kogum, mis kehtestatakse programmi rakendamise jälgimiseks ja selle mõju mõõtmiseks;

– programmi vahe- ja lõpphindamine välisekspertide poolt komisjoni järelevalve all;

– ühisettevõtte tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Määrusega kehtestatakse läbivaadatud poliitikaraamistik, et kaasata investeeringuid kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmisse liidus ja seda valdkonda edendada, samuti stimuleerida nõudlust, ning läbivaadatud eeskirjad kooskõlastatud lähenemisviisi kohta pooljuhtide nappuse seirele ja selleks valmisolekule. Sellised vahendid nagu suurte ülesannete lahendamine, strateegilised projektid, nõudlusfoorum, nõudluse kiirendajad ja pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevaheline platvorm on uued abivahendid, nagu ka Euroopa pooljuhtide kvaliteedipiirkondade tunnustamine.

Nende eeskirjadega nõutakse järjepidevusmehhanismi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste piiriüleseks kohaldamiseks ning liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni tegevuse koordineerimist Euroopa pooljuhtide nõukoja kaudu.

Komisjoni ülesannete täitmiseks tuleb tagada komisjoni talitustele asjakohased ressursid.

Muude osade puhul on põhjendatud eelarve kaudne täitmine, sest Kiipide Ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus ning osa kaasrahastamisest saadakse osalevate riikide panusena ja erasektorist pärit liikmete mitterahalise toetusena.

Otsus ELi panuse kohta Kiipide Ühisettevõttesse tehakse igal aastal selleks aastaks vastu võetud ELi eelarve alusel.

Euroopa Komisjoni ja Kiipide Ühisettevõtte vahelises finantspartnerluse raamlepingus sätestatakse, et komisjon maksab igal aastal täidetavate ülesannete eest rahalise panuse pärast seda, kui Kiipide Ühisettevõttega on sõlmitud rahalist panust käsitlev leping ning ühisettevõte on väljastanud vastavad maksetaotlused muudele liikmetele kui liit.

ET 10 ET

Komisjon tagab, et Kiipide Ühisettevõtte suhtes kohaldatavad eeskirjad on täielikult kooskõlas finantsmääruse nõuetega. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 71 järgib ühisettevõte usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Kiipide Ühisettevõte järgib ka ühisettevõtte suhtes kohaldatava näidisfinantsmääruse sätteid. Kõik näidisfinantsmäärusest tehtavad erandid, mis on vajalikud ühisettevõtte erivajaduste eesmärgil, peavad saama komisjoni eelneva nõusoleku.

Järelevalvekord, sealhulgas liidu esindatuse kaudu Kiipide Ühisettevõtte juhatuses ja ametiasutuste nõukogus, ning aruandluskord tagavad, et komisjoni talitused saavad täita nii kolleegiumi kui ka eelarvepädevate institutsioonide ees aruandekohustuse nõudeid.

Kiipide Ühisettevõtte sisekontrolli raamistik põhineb järgmisel:

– selliste sisekontrollistandardite rakendamine, mis pakuvad vähemalt komisjoni pakutava garantiiga võrdväärset garantiid;

– menetlused parimate projektide valimiseks sõltumatu hindamise teel ning nende viimiseks õigusaktide kujule;

– projektide ja lepingute haldus iga projekti kogu olelustsükli vältel;

– eelkontrollid kõikide taotluste puhul, sealhulgas audititõendite kättesaamine ja kulumetoodika eeltõendamine;

– valitud taotluste järelauditid programmi „Euroopa horisont“ järelauditite raames;

– projektide tulemuste teaduslik hindamine.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, milles esitatakse valitud poliitilise lähenemisviisi aluseks olev analüüs. Algatuse ettevalmistamisel tugineti ka avalikule konsultatsioonile ning sihtkonsultatsioonidele tööstusharu sidusrühmade, liikmesriikide ja kutseorganisatsioonidega, mis tagasid asjakohaste andmete, teabe ja tagasiside kogumise. Siiski võivad rakendamise ajal ilmneda soovimatud tagajärjed või ettenägematud mõjud. Need tehakse kindlaks määruses sätestatud järelevalvemenetluste kaudu, mis võimaldab komisjonil nendega asjakohaselt ja õigel ajal tegeleda.

Peale selle on Kiipide Ühisettevõttega seotud huvide konfliktide leevendamiseks võetud mitmesuguseid meetmeid, eelkõige:

– tavapäraste otsuste tegemisel komisjoni, osalevate riikide (ühiselt) ja erasektorist pärit liikmete (ühiselt) võrdne hääleõigus (üks kolmandik) juhatuses; komisjoni ja osalevate riikide (ühiselt) võrdne hääleõigus (pool) ametiasutuste nõukogus;

– kõrgetasemelisi otsuseid Euroopa kiibialgatusele 2.0 pühendatud tegevuste/eelarvete kohta (suutlikkuse suurendamine tulevastes tööprogrammides) teeb ainult ametiasutuste nõukogu koos liikmesriikidega;

– tööprogrammi selle osa, mis käsitleb suutlikkuse suurendamise alast tegevust, võtab vastu ainult ametiasutuste nõukogu koos liikmesriikidega;

– tegevdirektori valimine juhatuse poolt komisjoni ettepaneku alusel;

ET 11 ET

– töötajate sõltumatus;

– sõltumatute ekspertide hinnangud, mis põhinevad avaldatud hindamiskriteeriumidel, ning edasikaebamise mehhanismid ja huvide täielik deklareerimine;

– nõue, et juhatus võtaks vastu eeskirjad ühisettevõttes huvide konfliktide ennetamiseks, ärahoidmiseks ja haldamiseks vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja personalieeskirjadele.

Olemasolevate eetiliste ja organisatsiooniliste väärtuste järgimise jätkumine on ühisettevõtte üks põhiülesandeid ja seda jälgib komisjon.

Kiipide Ühisettevõtte tegevdirektor peab eelarvevahendite käsutajana kehtestama kulutõhusa sisekontrolli- ja haldussüsteemi. Ühisettevõtte eelarvevahendite käsutaja peab andma vastuvõetud sisekontrolli raamistiku kohta aru komisjonile.

Komisjon jälgib nõuete rikkumise riski aruandlussüsteemi kaudu, mille ta välja töötab, ning jälgides kogu programmi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ hõlmavate järelauditite raames Kiipide Ühisettevõtte kaudu ELi vahendite saajate kohta tehtud järelauditite tulemusi.

On selge, et eelarvet tuleb hallata tõhusalt ja tulemuslikult ning vältida tuleb pettusi ja raiskamist. Kontrollisüsteemi puhul tuleb siiski leida õiglane tasakaal vastuvõetava veamäära saavutamise ja nõutava kontrollikoormuse vahel ning hoida ära liidu programmide atraktiivsuse vähenemine.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Kuna programmis „Euroopa horisont“ ja programmis „Digitaalne Euroopa“ osalemise eeskirjad, mida kohaldatakse Kiipide Ühisettevõtte suhtes, on sarnased eeskirjadega, mida komisjon kasutab oma tööprogrammides, ja toetusesaajad on eelarve otsese täitmise kaudu rakendatavate programmide toetusesaajatega sarnase riskiprofiiliga, võib eeldada, et veamäär on sarnane komisjoni poolt programmi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ jaoks ette nähtud veamääraga, see tähendab annab piisava kindluse, et mitmeaastase kuluperioodi jooksul on veariski määr aastas vahemikus 2–5 %, lõppeesmärgiga saavutada pärast kõikide auditite ning parandus- ja tagasinõudmismeetmete finantsmõju arvessevõtmist mitmeaastaste programmide kehtivusaja lõpuks jääkviga, mis on võimalikult 2 % lähedal.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Komisjon tagab, et Kiipide Ühisettevõte kohaldab kõigis haldusprotsessi etappides pettuste vastu võitlemise korda.

Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

ET 12 ET

Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide ja kohapealsete kontrollide abil kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on programmi raames liidu vahendeid saanud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Ühisettevõtetel on vaja ka ühineda 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust).

Euroopa Prokuratuur võib korraldada uurimisi kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939 sätete ja menetlustega, et uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid.

ET 13 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

 Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaasta se

finantsraam istiku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr Liigenda tud/

liigenda mata76

EFTA riigid77

Kandidaatri igid ja

potentsiaals ed

kandidaadi d78

Muud kolmanda

d riigid

Muu sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

 Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaasta se

finantsraam istiku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr Liigendatud /

liigendamat a

EFTA riigid

Kandidaatri igid ja

potentsiaals ed

kandidaadi d

Muud kolmanda

d riigid

Muu sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

76Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 77EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 78Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 14 ET

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/ liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

ET 15 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

2034. aastat

Tegevusassigneeringud

Eelarverida [Euroopa Konkurentsivõime Fond]

Kulukohustus ed

(1a) 30,000 20,000 10,000 10,000 70,000

Maksed (2a) 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000

70,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud79

Eelarverida (3) 0

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia

peadirektoraadi

Kulukohustus ed

= 1a + 1b + 3 30,000 20,000 10,000 10,000 70,000

assigneeringud KOKKU

Maksed = 2a + 2b + 3 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

79Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 16 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034. aastat

Tegevusassigneer ingud KOKKU

Kulukohustused (4) 30,000 20,000 10,000 10,000 70,000

Maksed (5) 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0

Mitmeaastase finantsraamistik

u RUBRIIGI 2

Kulukohustused = 4 + 6 30,000 20,000 10,000 10,000 70,000

assigneeringud KOKKU

Maksed = 5 + 6 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast Mitmeaastane finantsraamistik 202

8–2034 KOKKU2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034. aa

stat

Tegevusassig neeringud KOKKU

Kulukohus tused

(4) 30,000 0,000 20,000 0,000 10,000 0,000 10,000 70,000

Maksed (5) 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastas e

finantsraami

Kulukohus tused

= 4 + 6

30,000 0,000 20,000 0,000 10,000 0,000 10,000 70,000

ET 17 ET

stiku RUBRIIGI

2 assigneering ud KOKKU

Maksed = 5 + 6 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034. aastat

• Tegevusassigne eringud KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustu sed

(4) 30,000 0,000 20,000 0,000 10,000 0,000 10,000 0,000 70,000

Maksed (5) 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamisti

ku

Kulukohustu sed

= 4 + 6 30,000 0,000 20,000 0,000 10,000 0,000 10,000 70,000

rubriikide 1–3 assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 18,000 6,000 15,000 7,000 8,000 4,000 7,000 5,000 70,000

(vajalikud vahendid)

ET 18 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“80

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat Aast

a Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028 –2034 KOKKU2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 1,97

2 1,972 1,972 1,972 1,972 1,972 1,972 13,804

 Muud halduskulud Sidevõrkude, sisu

ja tehnoloogia peadirektoraat

KOKKU

1,97 2

1,972 1,972 1,972 1,972 1,972 1,972 13,804

Konkurentsi peadirektoraat Aast

a Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028 –2034 KOKKU2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0,88

1 0,881 0,881 0,881 0,881 0,881 0,881 6,167

 Muud halduskulud

Konkurentsi peadirektoraat

KOKKU Assigneeringud

0,88 1

0,881 0,881 0,881 0,881 0,881 0,881 6,167

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustust e kogusumma =

maksete kogusumma)

2,85 3

2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 19,971

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

80Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 19 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast Mitmeaastane finantsraamistik 2028

–2034 KOKKU2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034. aasta

t Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustuse d 32,853 2,853 22,853 2,853 12,853 2,853 12,853 0,000 89,971

rubriikide 1–4 assigneeringud

KOKKU Maksed 20,853 8,853 17,853 9,853 10,853 6,853 9,853 5,000 89,971

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga- aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

ET 20 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun di

liik81

Kesk mine kulu

A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu Kulu A rv Kulu

Väljun dite arv

kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 182…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

81Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 82Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 21 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– 2034

KOKK U

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 19,971

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 19,971

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 2,853 19,971

Seire ja kriisiohjega seotud töö toetamiseks võib sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat sõlmida Teadusuuringute Ühiskeskusega halduskokkuleppe ligikaudu kahe täistööaja ekvivalendi (lepingulised töötajad) ulatuses, kui ressursid ja eriteadmised on kättesaadavad. Käesolev finants- ja digiselgitus ei sisalda sellise võimaliku halduskokkuleppe eelarvet.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina83

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

12 12 12 12 12 12 12

83Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused.

ET 22 ET

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

5 5 5 5 5 5 5

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida  peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY]  ELi

delegatsiooni des

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – Rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 17 17 17 17 17 17 17

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni talituste

olemasolevast personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse rubriigist 4 või

teadusuuringute eelarveridadelt

Rahastatakse BA ridadelt

Rahastatakse tasudest

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad

5 7

ei kohaldata

ET 23 ET

Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

2 3

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Mõnda ülesannet on võimalik täita, kui paigutada ümber olemasolevaid töötajaid, kes praegu täidavad sarnaseid ülesandeid, mis on seotud näiteks programmi järelevalve, sidusrühmadega suhtlemise ning I samba raamistikku kuuluva teadus- ja arendustegevuse ning suutlikkuse suurendamise alase aruandlusega.

Täiendavaid töötajaid on vaja ettepanekust tulenevate lisaülesannete täimiseks, näiteks strateegiliste projektide kindlaksmääramine ja järelevalve, sealhulgas vahe-eesmärkide ja tulemuste seire; vastavuskontrollid (riigiabi, hanked); piiriülene koordineerimine liikmesriikidega; suurte ülesannete kindlaksmääramine ja nende lahendamise üle järelevalve tegemine; haldusliku (mitterahandusliku) järelevalve koordineerimine; piirkondlike investeerimiskavade hindamine; omamaiste ettevõtjate omandiõiguse ja kontrolli hindamine; konsulteerimine Euroopa pooljuhtide nõukojaga strateegiliste projektide küsimuses, riigihangetes omamaiste ettevõtjate kiipide soovitamine, konsulteerimine tööstusliiduga, et koostada ühine pooljuhitehnoloogia strateegia, riskialdiste sektorite nõustamine; kolmandate riikidega strateegiliste partnerluste loomine; liikmesriikidele ja avaliku sektori hankijatele riigihankeid käsitlevate suuniste esitamine; varustuskindluse riskihinnangute koostamise kohta metodoloogiliste soovituste esitamine; kriisiks valmisoleku õppuste läbiviimine; nõudlusfoorumite loomine ja nende tegevuse hõlbustamine; pooljuhitootjate ja järgmise etapi tööstuskasutajate ühise projekteerimise alase tegevuse toetamine; pooljuhtide uuenduslikke tehnilisi jm lahendusi sisaldavate süsteemide hangete kohta tehniliste ja õiguslike suuniste esitamine; Euroopa kiibialgatuse 2.0 ja riiklike/piirkondlike strateegiate vahelise sidususe tagamine; korralduse üle järelevalve tegemine ja nõukogule / Euroopa Parlamendile aruannete esitamine.

Ettepanekuga kaasnevad ka lisaülesanded, mis on seotud pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormiga, näiteks pooljuhtide tarneahelate seire, analüüsi- ja kriisiks valmisoleku funktsioonide täitmine, teabenõuete väljastamine ja töötlemine ning andmete kontrollimine ja koondamine kriisieelses etapis ning valdkondadevaheline koordineerimine tööstusharu sidusrühmadega.

Märkimisväärse osa eespool nimetatud lisaülesannetest saab täita olemasolevate töötajate ümberpaigutamise teel.

Koosseisuvälised töötajad Sama

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

ET 24 ET

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT- assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028

–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Institutsiooni tasandi IT-kulud

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondad e IT-kulud rakenduskavadele

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

ET 25 ET

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatava d assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverid a

Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringu

d

Ettepaneku/algatuse mõju84

Aasta 202 8

Aasta 202 9

Aasta 203 0

Aasta 203 1

Aasta 203 2

Aasta 203 3

Aasta 203 4

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4. DIGIMÕÕDE

Käesolevas jaos käsitletakse üleeuroopalisi digitaalseid avalikke teenuseid ja nende piiriülese koostalitlusvõime nõudeid.

84Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 26 ET

4.1. Diginõuded

Diginõuete ja nendega seotud kategooriate (andmed, protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) üldine kirjeldus

Viide nõudele

Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid

Kategooriad

Artikkel 15

Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse taotlemine

Euroopa Komisjon

Taotlemine Andmed

Artikkel 22

Liikmesriigid kehtestavad ühtsel taotlusel põhineva ühtse loamenetluse, mis hõlmab kõiki Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide puhul nõutavaid lube

Liikmesriigid

Riikide pädevad asutused

Loamenetlus

Andmed

Digilahendus

Protsesside digitaliseerimine

ja automatiseerimine

Artikkel 24

Liikmesriigid loovad riigi tasandil ühtse juurdepääsuportaali, mille kaudu esitada Euroopa pooljuhitehnoloogia rajatiste ja strateegiliste projektide ühtne loataotlus

Liikmesriigid

Riikide pädevad asutused

Loamenetlus

Protsesside digitaliseerimine

ja automatiseerimine

Artikkel 33 Liidu pooljuhtide sektori strateegiline kaardistamine

Euroopa Komisjon

Seire Andmed

Artikkel 34 Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi loomine

Eraettevõtjad Andmete jagamine

Digilahendus

Andmed

Artikkel 35 Komisjon teostab Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides pooljuhtide väärtusahela

Euroopa Komisjon

Seire Andmed

ET 27 ET

Viide nõudele

Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid

Kategooriad

korrapärast seiret, et teha kindlaks tegurid, mis võivad häirida, ohustada või negatiivselt mõjutada pooljuhtide tarnimist või nendega kauplemist

Artikkel 38 Ennetav teabe kogumine

Euroopa Komisjon

Aruandlus Andmed

Artikkel 41 Kriisietapis teabe kogumine

Euroopa Komisjon

Aruandlus Andmed

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele

(nõuetele)

Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on

asjakohane)

Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuse staatuse taotlemisega seotud andmed

Artikkel 15 ei kohaldata

Loamenetluse taotlused Artikkel 22 ei kohaldata

Liidu pooljuhtide sektori strateegiliseks kaardistamiseks

vajalikud andmed Artikkel 33 ei kohaldata

Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi loomist

käsitlevad andmed Artikkel 34 ei kohaldata

Pooljuhtide väärtusahela seireks vajalikud andmed

Artikkel 35 ei kohaldata

Ennetav teabe kogumine Artikkel 38 ei kohaldata

Kriisietapis teabe kogumine Artikkel 41 ei kohaldata

Andmevood

Andmevoogude üldine kirjeldus

ET 28 ET

Andmete liik Viide (viited) dokumendil e

Osalejad, kes andmed esitavad

Osalejad, kes andmed saavad

Andmevahetus e ajend

Sagedus (kui see on asjakohane )

Euroopa pooljuhitehnoloogi a algatuse staatuse taotlemisega seotud andmed

Artikkel 15 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon ei kohaldata ei kohaldata

Loamenetluse taotlused

Artikkel 22 Tööstushar

u Liikmesriigi

d ei kohaldata ei kohaldata

Liidu pooljuhtide sektori strateegiliseks kaardistamiseks vajalikud andmed

Artikkel 33 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon ei kohaldata ei kohaldata

Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevahelise platvormi loomist käsitlevad andmed

Artikkel 34 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon ei kohaldata ei kohaldata

Pooljuhtide väärtusahela seireks vajalikud andmed

Artikkel 35 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon ei kohaldata ei kohaldata

Ennetav teabe kogumine

Artikkel 38 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon Kriisieelne

etapp ei kohaldata

Kriisietapis teabe kogumine

Artikkel 41 Tööstushar

u Euroopa

Komisjon Kriisietapp ei kohaldata

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Käesolev seadusandlik algatus on kooskõlas erasektori valduses olevate andmete kasutamisega valitsusasutuste poolt (ettevõtetelt riigile (B2G)), et tagada tõenditel põhinevad poliitilised otsused. Digitaalne loamenetlussüsteem kavandatakse nii, et see tagaks koostalitlusvõime ja automaatse andmevahetuse pädevate asutuste vahel, juba avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamise, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge taseme ning läbipaistvuse ja vastutuse loamenetluses.

ET 29 ET

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Artikliga 22 nähakse ette ühtsel taotlusel põhineva ühtse loamenetluse kehtestamine, mis hõlmab kõiki Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide puhul nõutavaid lube.

4.3. Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahend us

Viide nõudel

e (nõuet

ele)

Peamised volitatud

funktsioon id

Vastut av

asutus

Kuidas on arvesse võetud

juurdepääs etavust?

Kuidas on arvesse võetud

korduvkasu tatavust?

Tehisintellektit ehnoloogia kasutamine

Digitaalne loamenetlu ssüsteem

Artikli d 22 ja 24

Loamenetl used viiakse läbi täielikult digitaalsete vahenditeg a.

Süsteemil peab olema ühtne kasutajaliid es, mis võimaldab suhtlust asjaomaste avalike teenustega.

Digitaalne loamenetlu ssüsteem võimaldab loataotluste paberivaba esitamist, jälgimist ja nende kohta otsuste tegemist.

Liikme sriigid

Riikide pädeva d asutuse d

Digitaalne loamenetlus süsteem peaks olema kavandatud nii, et tagatud on kasutajasõb ralikkus ja juurdepääse tavus kõikidele taotlejatele, sealhulgas puuetega inimestele

Digitaalne loamenetluss üsteem peaks olema kavandatud nii, et tagatud on juba avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutami ne

//

ET 30 ET

Digilahend us

Viide nõudel

e (nõuet

ele)

Peamised volitatud

funktsioon id

Vastut av

asutus

Kuidas on arvesse võetud

juurdepääs etavust?

Kuidas on arvesse võetud

korduvkasu tatavust?

Tehisintellektit ehnoloogia kasutamine

Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatev aheline platvorm

Artikke l 34

Platvorm peaks koguma andmeid osalevatelt ettevõtjatel t, et suurendada pooljuhtide tarneahela läbipaistvu st ja vastupidav ust

Eraette võtjad

Platvorm peaks olema kavandatud nii, et tagatud on kasutajasõb ralikkus ja juurdepääse tavus kõikidele taotlejatele, sealhulgas puuetega inimestele

//

Digitaalne loamenetlussüsteem

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

ELi küberturvalisuse raamistik

Riiklik digitaalne loamenetlussüsteem peaks olema kavandatud nii, et tagatud on andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge tase.

Euroopa ettevõtluskukrud Riikliku digitaalse loamenetlussüsteemi ühtses juurdepääsupunktis kasutatakse Euroopa ettevõtluskukruid.

Pooljuhtide tarneahela ettevõtjatevaheline platvorm

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

ELi küberturvalisuse raamistik

Ettevõtjatevaheline pooljuhtide tarneahela platvorm peaks olema kavandatud nii, et tagatud on andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge tase.

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

ei kohaldata

ET 31 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ei kohaldata

1

Lisa 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Kiibikeskus/Metrosert [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]; [email protected];

[email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Eesti Keskkonnaamet [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]

[email protected]

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Justiits- ja

Digiministeerium

Ärikukru seisukoht:

Toetame ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomise põhimõtet, mis

lihtsustaks lubade taotlemist ning koondava ülevaate saamist loamenetluse

protsessi käigust. Ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema

asjakohane, ettevõtjatele kasutatav tasuliste vahendusteenusteta,

tehnoloogianeutraalne ja arvestama liikmesriikides juba välja kujunenud

infosüsteemidega ning subsidiaarsuse põhimõtetega liikmesriikide suhtes.

Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise puhul soovime, et lahenduse

elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus.

Selgitus: Eelnõus nähakse ette, et ühtsed kontaktpunktid peaksid oma

toimimisel tuginema kavandatavale Euroopa ärikukrule. Kuna Euroopa

ärikukkur on kavandatud erasektori osutava turuteenusena, siis järeldub

sellest, et ettevõtted peavad loamenetluse eeldusena endale kõigepealt

hankima kuluka ärikukru teenuse, et selle vahendusel suhelda ühtse

kontaktpunktiga. Eelistame kindlasti olukorda, kus ettevõtetele ei tekitata

administratsiooniga suhtlemiseks uusi kulukaid barjääre. Ka on vägagi

küsitavad ning raskesti põhjendatavad eelnõus välja toodud ärikukru

kasutusjuhud. Kuidas liikmesriigi pädevad asutused omavahel riigisiseselt

infot vahetavad ei kuulu EL reguleerimisalasse ning katsed seda ette kirjutada

rikuvad selgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Viide, nagu ärikukkur aitaks

taaskasutada juba avaliku sektori asutustes olevaid andmeid ja dokumente, on

otseselt eksitav. Ärikukru kasutuspõhimõte on vastandlik andmete ühekordse

esitamise põhimõttele ja eeldab, et kasutaja esitab ise korduvalt dokumente

erinevatesse instantsidesse. Ühegi eelnõus toodud funktsionaalsuse jaoks ei

ole ärikukkur vajalik lahendus ning kogu ühtse kontaktpunkti protsesse saab

samaväärselt või edukamalt korraldada tuginedes juba olemasolevatele

regulatsioonidele ja tehnilistele lahendustele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.7. ja

selle selgitustes ning mõju

kirjelduses.

Eesti saab toetada lahendust, mis on

tehnoloogianeutraalne ning võimaldab

arvestada liikmesriikides juba välja

kujunenud infosüsteemidega ja ei

kohusta ettevõtjaid kasutama tasulist

vahendusteenust ega too liikmesriigile

ebaproportsionaalseid kulusid.

Kohustusliku lahenduse

rakendamiseks peab olema ette nähtud

EL rahastus.

2

Rõhutasime varasemates EL ettevõtluskukru seisukohtades , et ei ole vajalik

luua uut turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi, juhul

kui see dubleerib olemasolevaid digilahendusi (mida komisjoni ettepanek

hetkel teeb). Vaid juhul, kui tulevane ettevõtluskukru lahendus arendab edasi

olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik,

adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita

liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda

toetada. Kuna EL pakutud lahendused võivad vastavalt mõjuhinnangule olla

kulukad, on vajalik, et nende elluviimist oleks võimalik ka EL poolt rahastada.

Justiits- ja

Digiministeerium

Küberturvalisuse alased ettepanekud:

1. Horisontaalne tähelepanek: määruse ettepanekus esineb viitamisvigu.

2. Artikkel 25 ja artikkel 28 (6)(b) osas on kirjas, et luuakse “keskne info-

veebileht", on selleks Eestis eesti.ee?

3. JDMile jääb ebaselgeks artiklites 26–29 sätestatud „European

Semiconductor Region of Excellence“ märgise ja sellega seotud

hindamismenetluse ning eraldiseisva koostöövõrgustiku lisandväärtus

võrreldes olemasolevate juhtimis- ja koostööstruktuuridega. Kuigi

märgise taotlemine on vabatahtlik, võib selline raamistik praktikas

tekitada liikmesriikidele ja piirkondlikele asutustele kaudse surve

osaleda, et vältida võimalikku ebasoodsat kohtlemist või

kõrvalejäämist tulevastest koostöö- ja rahastusvõimalustest. Samuti

vajab täiendavat selgitamist, miks on vajalik luua eraldiseisev

„Network of European Semiconductor Regions of Excellence“, kui

artiklis 44 on juba ette nähtud Euroopa pooljuhtide nõukogu

(European Semiconductor Board). Tuleks hinnata, kas kavandatavaid

ülesandeid oleks võimalik täita olemasoleva juhtimisraamistiku

kaudu, vältides uute struktuuride loomist ning vähendades

halduskoormust ja institutsionaalset killustatust.

4. JDMi vaates artikli 30 lõikes 1 kasutatud mõisted „infrastructures,

equipment or systems“ vajavad täiendavat selgitamist. Nende mõistete

ulatus ja omavaheline eristamine ei ole eelnõu tekstist piisavalt selge,

mistõttu on keeruline hinnata, millistele objektidele ja tegevustele

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes määruse ettepaneku sisu

täpsustamisel.

Seonduvalt oleme teemasid käsitlenud

seisukohapunktides 5.4, 5.5 ja 5.7 ja

nende selgitustes ning mõjude osas.

Riigi pädeva asutuse ja riikliku ühtse

kontaktpunkti määramise osas toome

mõjude peatükis välja, et pädeva

asutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti

määramine ning asutuste täpne

tööjaotus vajavad siiski eraldi

riigisisest otsust. Ettevõtjate

nõustamisel ja sektori kaasamisel saab

kasutada olemasolevaid struktuure.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus saab toetada ettevõtete

osalemist rahastus- ja

innovatsioonimeetmetes ning

Metroserdi juures tegutsev

Kiibikeskus ettevõtete kiibidisaini,

3

artiklis 30 ning sellega seotud sätetes ette nähtud hankenõuded

kohalduvad.

5. Artiklid 30(5) ja 30(6), artikkel 35(4) ning artikkel 36 näevad ette

erinevate nimekirjade koostamise ja haldamise. Hinnata tuleb sätete

praktilist rakendamist liikmesriigi tasandil. Artikli 35(4) puhul vaadata

ka artikli 41(3).

6. Artikli 32 lõike 2 punkti b rakendamisel tuleks täpsustada tarneahela

kaardistamise ulatust, sealhulgas seda, millise detailsusastmeni ja kui

mitme tarnijatasandini tuleb tarneahelat analüüsida. Ilma selgete

piirideta võib kohustus osutuda praktikas raskesti täidetavaks ning

põhjustada märkimisväärset halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka

pädevatele asutustele.

7. Eesti peab vajalikuks täiendavalt hinnata artikli 42 mõju liikmesriikide

olemasolevatele lepingulistele suhetele ja avaliku sektori

varustuskindlusele. Komisjoni õigus anda kriisiolukorras

prioriteetseid tootmiskorraldusi võib mõjutada liikmesriikide ja nende

asutuste varasemalt sõlmitud lepingute täitmist ning põhjustada

viivitusi kiipide/pooljuhtide või nendel põhinevate toodete tarnimisel

sektoritesse, mida kriitiliseks ei ole määratletud, kuid mis võivad olla

liikmesriigi jaoks siiski olulise tähtsusega.

8. Artikli 43 lõige 6 näeb ette, et liikmesriigid võivad määrata esindajad

osalema komisjoni koordineeritud ühishankemenetlustes. Peame

vajalikuks täpsustada selliste esindajate rolli, volitusi ja vastutust ning

hinnata, milline riigisisene asutus oleks kõige sobivam liikmesriigi

esindamiseks vastavates menetlustes.

9. Artikli 48 lõigetes 1 ja 3 nähakse ette ühe või mitme riikliku pädeva

asutuse (national competent authority) ning vajaduse korral riikliku

kontaktpunkti (national single point of contact) määramine. Peame

vajalikuks hinnata, millised asutused oleksid kõige sobivamad nende

ülesannete täitmiseks ning kas ülesanded tuleks koondada ühe asutuse

või mitme asutuse vahel.

testimise ja piloottootmisega seotud

tegevusi. Kiibikeskuse projekti

koordineerib Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus ning selle

partnerid on Metrosert ja Eesti

Elektroonikatööstuse Liit.

Toome mõjude peatükis esile, et

määruse ettepanekus käsitletud

loamenetluse ühtse kontaktpunkti

mõju oleks Eestis eeldatavasti

piiratud, sest hetkel ei ole Eestis teada

määruse kohaldamisalasse kuuluvat

Euroopa pooljuhitehnoloogia algatust

või strateegilist projekti. Kohalike

omavalitsuste ja loamenetlustes

osalevate riigiasutuste töökoormus

suureneks seega üksnes konkreetse

projekti kavandamisel. Avatud standardeid, avatud liideseid,

avatud lähtekoodiga

projekteerimisvahendeid ja RISC-V

arhitektuuri käsitletakse ka

seisukohapunkti 5.1 selgituses.

Süsteemitasandi energia-, vee-,

jahutus-, maakasutuse ja elektrivõrgu

mõju käsitletakse seisukohapunkti 5.4

selgituses ning tarneahela

kaardistamise ulatust, tarnijariske ja

riist- ning püsivara turvalisust

seisukohapunkti 5.5 selgituses. Uute

märgiste, piirkondlike võrgustike ja

nimekirjade lisandväärtust

käsitletakse seisukohapunkti 5.6

selgituses. Riigi pädevate asutuste,

4

riigi ühtse kontaktpunkti ja asutuste

tööjaotuse küsimusi käsitletakse

mõjuanalüüsi punktis 3.3.

Justiits- ja

Digiministeerium

Taristuvaldkonna sisend:

- Esiteks nõus RIA seisukohtadega.

- Annex I punkt 1 ja Annex II punkt 5 — avatud standardid ja RISC-

V on liiga nõrgalt esile toodud

Annex I, punkt 1 käsitleb disainiplatvormi. Annex II, punkt 5 käsitleb juhtiva

taseme kiibidisaini.

Dokument nimetab RISC-V-d, aga ei seo seda piisavalt selgelt avatud

standardite, avatud liideste, audititavuse ja tarnijalukustuse vähendamisega.

Probleem Eesti jaoks: Euroopa tehnoloogiline suveräänsus ei tohiks tähendada

uut suletud Euroopa vendor lock-in’i. Väikeriigile on olulisem avatus ja

audititavus kui üksnes tootja geograafiline päritolu. EL väikeriikide vaates on

oluline rõhutada, et Euroopa suveräänsus peab tähendama avatud,

kontrollitavat ja konkurentsivõimelist tehnoloogiabaasi, mitte ainult Euroopa

suurtootjate toetamist.

Lisada Annex I punkti 1 ja/või Annex II punkti 5 juurde:

“Where appropriate, supported actions shall promote open standards, open

interfaces, open-source design tools and open processor architectures,

including RISC-V, in order to reduce vendor lock-in, improve auditability,

strengthen cybersecurity and facilitate uptake by SMEs and public

administrations.”

- Annex IV, punkt 3(e) — energiatõhususe käsitlus on liiga kitsas

Praegune mõte: regulatsioon toetab ressursi- ja energiatõhusate pooljuhtide

arendamist, et vastata andmekeskuste ja pilvetaristu kasvavale vajadusele.

Probleem Eesti jaoks: energiatõhus kiip ei tähenda automaatselt

energiatõhusat süsteemi. AI-gigatehased ja andmekeskused võivad kasvatada

kogutarbimist, võrgu koormust, jahutusvajadust, veekasutust ja

Teadmiseks võetud. Kasutame

ettepanekuid ja küsimusi EL nõukogu

töögrupis.

Seletuskirjas oleme käsitlenud

teemasid seisukohapunktides 5.1, 5.4,

5.5 ja 5.7 ning nende selgitustes.

5

ruumikasutust. Vaja vältida olukorda, kus “energiatõhusad kiibid” muutuvad

retooriliseks õigustuseks üha suurema AI- ja andmekeskuste taristu

ehitamisele ilma kogumõju hindamata.

Täiendada Annex IV punkti 3(e) lõppu:

“Such support shall be accompanied by lifecycle-based assessment of energy,

water, cooling, land-use and grid impacts of cloud, AI and datacentre

deployment, and shall prioritise solutions that demonstrably reduce total

system-level resource consumption.”

- Annex III, esimene ja teine lõik

Tekst ütleb sisuliselt, et komisjon jälgib regulatsiooni rakendamist

regulaarselt ning seire tugineb andmetele, mida annavad sidusrühmad,

liikmesriigid ja ELi asutused.

Probleem Eesti jaoks: tekst ei sisalda piisavat piirangut, et liikmesriikidelt

küsitavad andmed peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja võimalusel

olemasolevatest allikatest võetavad. Väikese riigi jaoks võib sellest tekkida

uus püsiv kaardistus-, aruandlus- ja koordineerimiskohustus.

Ettepanek lisada Annex III lõppu:

“Monitoring activities shall be designed so as to minimise administrative

burden on Member States and stakeholders. The Commission shall, to the

extent possible, rely on existing Union and national data sources, market data

and already established reporting mechanisms. Additional data requests to

Member States shall be limited to what is strictly necessary, proportionate and

clearly linked to the objectives of this Regulation.”

- Artikkel 34

Praegune loogika ei tee piisavalt tugevat vahet suurtootjatel ja väiksematel

ettevõtjatel. Mõjuhinnang ise tunnistab, et halduskoormus on juba praegu

oluline probleem väiksematele ettevõtetele.

6

Lisada eraldi lõige:

"SMEs and small mid-caps shall be exempt from routine reporting obligations

unless the Commission demonstrates that such information cannot reasonably

be obtained from alternative sources."

Artikkel 2(31) – domestic undertaking

Definitsioon on liiga lai. See võimaldab tulevikus kasutada mõistet

geopoliitilise filtreerimise tööriistana, ilma et oleks hinnatud tegelikku

kontrolli ettevõtte üle. Vaja vältida olukorda, kus formaalselt "sobiv" ettevõte

võib olla sisuliselt riskiriigi kontrolli all.

Lisada definitsiooni:

"domestic undertaking shall be assessed taking into account ownership,

effective control, dependency on third-country governments and exposure to

sanctions or economic coercion risks."

Annex IV punkt 9 — küberturbe sünergia ei kata piisavalt riistvara ja

firmware’i riske

Praegune probleem: Annex IV punkt 9 räägib sünergiast ELi

küberturbeõigusega, sh NIS2, Cyber Resilience Act ja Cybersecurity Act, kuid

käsitlus jääb liiga üldiseks. Pooljuhtide, serverite, võrguseadmete, HSM-ide

ja turvaseadmete puhul on kriitilised ka firmware, remote management,

krüptomoodulid, turvapaikade elutsükkel ja tarnija mõjutatavus.

Lisada Annex IV punkti 9 juurde:

“Coordination shall also address hardware and firmware security,

cryptographic modules, remote management interfaces, lifecycle security

updates and semiconductor-related supply-chain risks in critical digital

infrastructure and public administration systems.”

Ja soovi korral lisada eraldi põhimõte:

“Nothing in this Regulation should prevent Member States from applying

proportionate, risk-based restrictions or additional security requirements in

7

procurements related to critical digital infrastructure, public administration,

defence or security, where semiconductor, hardware, firmware, remote

management or supplier-related risks may affect national security,

cybersecurity or continuity of essential services.”

Haridus- ja

Teadusministeerium

Teadus- ja innovatsioonitaristu arengus peab Eesti oluliseks avatud ja

läbipaistvate ligipääsutingimuste tagamist. Euroopa tasandil rajatavad või

toetatavad pilootliinid, testimiskeskkonnad ja muud taristud peavad olema

sisuliselt kättesaadavad kõigile liikmesriikidele sõltumata nende

geograafilisest asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest. Vastasel

juhul võib tekkida oht, et investeeringud ja kompetents koonduvad

üksikutesse keskustesse ning Euroopa innovatsioonilõhe suureneb.

Innovatsioonilõhe suurenemisoht on ka siis, kui toetatakse (ainult) juba

olemasolevaid keskuseid ja algatusi. Oluline on luua meetmeid ka nendele

teadlastele/ettevõtetele, kes sooviksid kiipidega tegelema hakata, aga turule

sisenemise barjäär on liiga suur.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1. ja

selle selgituses. Euroopa Liidu taristu

peab olema läbipaistvatel ja rahaliselt

jõukohastel tingimustel kättesaadav

kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ja

teadusasutustele ning vähendama uute

turule sisenejate sisenemisbarjääre. Uute turule sisenejate

sisenemisbarjääride vähendamist ning

VKEde, idu- ja kasvuettevõtjate

ligipääsu teenustele, rahastusele,

projekteerimisvahenditele,

katseliinidele ja oskuste arendamisele

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.2 ja

selle selgituses.

Kaitseministeerium Kaitseministeerium on tutvunud Euroopa Komisjoni 03.06.2026 ettepanekuga

(COM(2026) 504 final), millega kehtestatakse raamistik Euroopa pooljuhtide

ökosüsteemi tugevdamiseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2023/1781. Toetame eelnõu üldeesmärke — pooljuhtide varustuskindlust,

tehnoloogilist suveräänsust ja kriisivalmidust —, kuna need on otseselt seotud

riigikaitse valmiduse ning elutähtsate teenuste toimepidevusega. Esitame neli

seisukohta. Iga seisukoht on sõnastatud kujul, kus kirjeldatakse probleemi ja

pakutakse selle lahendamiseks konkreetne ettepanek, et panustada eelnõu

edasisse arendamisse konstruktiivselt.

1. Tarnekindlus kriisis ei ole kaitse jaoks tagatud

Arvestatud mõjude peatükis punktis

3.4.

Teemat käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.5 ja selle

selgituses, mille kohaselt tuleb

kriisimeetmete rakendamisel

arvestada kaitse- ja julgeolekusektori

ning elutähtsate teenuste vajadustega

ning tagada koordineerimine teiste

asjaomaste Euroopa Liidu

varustuskindluse mehhanismidega.

8

Probleem. Eelnõu käsitleb kaitset ühena paljudest kriitilistest sektoritest (Lisa

V), kuid ei taga, et kiipide nappuse korral oleks riigikaitse ja elutähtsate

teenuste varustamine prioriteetne. Kaitse mahud on kommertsturul väikesed,

mistõttu tavapärane äriloogika ei taga kaitsele juurdepääsu ilma sihipärase

prioriseerimiseta. 2026. aasta suure jõudlusega mälu (HBM/DRAM)

jaotuspuudus näitab, et risk on juba realiseerumas.

Ettepanek. Sätestada, et kaitse- ja julgeolekuvajadus on kriisireageerimise ja

võimalike prioriteetsete tellimuste mehhanismis selgelt kaalutud kriteerium.

EL pooljuhtide kriisihalduse plaan (Blueprint, valmib 2027) peaks otsesõnu

käsitlema riigikaitse ja elutähtsate teenuste prioriteetset varustamist ning

kaasama liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuasutused.

Kaitseministeerium

2. Väiksemate liikmesriikide kaitsetööstuse juurdepääs ei ole kindlustatud

Probleem. Eelnõu ei taga, et Eesti ja teiste väiksemate liikmesriikide

kaitsetööstuse ettevõtted saaksid nii vajalikke komponente kui ka reaalse

võimaluse osaleda strateegilistes projektides ja „grand challenges“tes. Risk

on, et võimekus ja rahastus koonduvad suurematesse liikmesriikidesse ja

suurettevõtetesse, samas kui just väiksemad ettevõtted vajavad juurdepääsu

kõige enam.

Ettepanek. Näha strateegiliste projektide ja „grand challenges“ite (eelkõige

füüsilise AI ja autonoomsete platvormide, Lisa I p 7) tingimustes ette

väiksemate liikmesriikide osaluse tagamine ning kahesuguse kasutuse

ettevõtete juurdepääs. Toetada avatud arhitektuure kui vahendit tarnijaluku ja

IP-sõltuvuse vähendamiseks kaitse- ja autonoomsetes süsteemides.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1 ja

selle selgituses. VKEde, idu- ja

kasvuettevõtjate ning kaitse- ja

kahesuguse kasutusega projektide

ligipääsu rahastusele,

projekteerimisvahenditele ja

katseliinidele käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.2 ning väiksemate

ettevõtjate ja väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide

osalemist suurtes ülesannetes ja

innovatiivsete lahenduste hangetes

seisukohapunkti 5.4 selgituses.

Kaitseministeerium

3. Kaitsekiipide usaldusväärsus ja jälgitavus ei ole siduv nõue

Probleem. Eelnõu käsitleb küberturvet (Lisa IV p 9: CRA, NIS2) sünergiana

ning usaldusväärsuse, tervikluse ja jälgitavuse tagatisi valdavalt eesmärgi,

mitte kohustusena. Kaitserakendustes on aga kiibi päritolu ja tervikluse

teadmine hädavajalik — vastasel juhul jäävad kriitilised süsteemid

manipuleerimise ja tarneahela riskide suhtes haavatavaks.

Arvestatud ja toodud esile

seisukohapunkti 5.3 selgituses. Tarnijast tulenevaid riske ning riist- ja

püsivara turvalisust,

krüptomooduleid, kaughaldusliideseid

ja turvauuendusi käsitletakse ka

seisukohapunkti 5.5 selgituses.

9

Ettepanek. Sätestada projektides kaitse- ja julgeolekurakendustega seotud

strateegilistes konfidentsiaalsuse, tervikluse ja päritolu jälgitavuse nõuded

siduvatena ning siduda need küberturbe raamistikuga (CRA, NIS2).

Kaitseministeerium

4. Kaitse rahastamine ei ole eelnõuga seotud

Probleem. Eelnõu seob pooljuhid kaitsega poliitiliselt (Lisa II, Lisa V;

komisjoni prioriteet „a new era for European defence and security“), kuid

sünergiate loetelu (Lisa IV) ega seletuskirja kooskõlaosa ei nimeta Euroopa

Kaitsefondi (EDF), kaitsetööstuse programmi (EDIP) ega NATO koostööd.

Samal ajal on Euroopa Horisont — I samba põhirahastaja — määruse järgi

ainult tsiviilfookusega, ning 30.12.2025 jõustunud EDIP loob eraldi

kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB). Kahesuguse kasutuse kiibiprojektid

võivad jääda kahe raamistiku vahele ja kaks paralleelset varustuskindluse

režiimi toimida kooskõlastamata.

Ettepanek. Lisada Lisasse IV ja põhjenduspunktidesse selge täiendavus EDF-

i ja EDIP-iga ning viide NATO koostööle (sh DIANA). Selgitada kahesuguse

kasutuse projektide rahastatavust I sambas ja strateegilistes projektides. Näha

ette koordineerimine Chips Act'i kriisimehhanismi (Euroopa Pooljuhtide

Nõukogu) ja EDIP-i kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB) vahel. Ettepanek

ei eelda uut raha, vaid olemasolevate raamistike ühendamist.

Kaitseministeerium on valmis eeltoodud seisukohti täpsustama ja panustama

Eesti positsiooni edasisse kujundamisse.

Arvestatud. Käsitleme

rahastamisvahendite tingimusi ja

omavahelist koostoimet

seisukohapunkti 5.2 selgituses.

Kriisimeetmete koordineerimist teiste

asjaomaste Euroopa Liidu

varustuskindluse mehhanismidega

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses. Euroopa Kaitsefondi,

EDIPi ja NATO koostöö

üksikasjalikke seoseid seletuskirjas

eraldi ei käsitleta ning seda osa

ettepanekust kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

Rahandusministeerium Eesti peab oluliseks, et riigihangete valdkonda puudutavad nõuded oleksid

proportsionaalsed, selged ning eelistatud on keskne deklareerimine

(ühekordse andmete esitamise põhimõtet järgivalt), et vältida tarbetut

halduskoormust nii hankijatele kui ka ettevõtjatele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses. Andmete esitamine ja

kontroll peavad võimaluse korral

põhinema olemasolevatel andmetel ja

standardvormidel ning järgima

andmete ühekordse esitamise

põhimõtet.

Rahandusministeerium Kiibimääruse nõuded ei tohi luua ebaselgeid paralleelseid reegleid ega minna

vastuollu riigihangete direktiivide üldpõhimõtetega. Arvestades, et EL-i

riigihangete turg moodustab umbes 15% SKP-st on äärmiselt oluline säilitada

süsteemi paindlikkus. Uued valdkondlikud nõuded peaksid olema praktikas

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses. Hankenõuded peavad

olema selged, proportsionaalsed ja

kooskõlas EL riigihankeõigusega.

10

hõlpsasti rakendatavad, võimaldades hankijatel jõuda lepinguteni mõistliku

aja- ja ressursikuluga, pärssimata seejuures väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate osalemist riigihangetes.

Need ei tohi luua paralleelseid

menetlusi ega põhjendamatult piirata

väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate osalemist.

Rahandusministeerium Eelnõu artikkel 30 sätestab tarnekindluse deklaratsiooni kasutamise

võimaluse kriitilistes sektorites tegutsevate hankijate puhul, kusjuures artikli

31 lõige 2 annab Euroopa Komisjonile õiguse muuta see teatud juhtudel

kohustuslikuks. Toetame eesmärki tõsta varustuskindlust kriitilistes

sektorites, kuid juhime tähelepanu, et eelnõus puudub selge piiritlus, milliseid

kiipe pidada oluliseks konkreetse toote või komponendi puhul.

Kuna tänapäeval sisalduvad pooljuhid peaaegu igas elektroonikaseadmes,

alates serveriparkidest, veepuhastusjaamade ja lennujaamade riistvarast kuni

haiglate meditsiiniseadmete, laieneks deklaratsiooni nõue potentsiaalselt

suurele osale kriitilise sektori asjade riigihangetest. Teeme ettepaneku luua

selge metoodika, mis suunaks deklaratsiooni esitamise kohustuse vaid neile

toodetele ja süsteemidele, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid

kriitilise tähtsusega, ning töötada välja standardne tarnekindluse

deklaratsiooni vorm koos selle kasutamise, kontrollimise ja hindamise

metoodikaga.

Iga üksikut kiipi hõlmava tarneahela analüüsimiseks ning kontrollimiseks

puudub enamikul hankijatel igapäevaselt spetsiifiline kompetents ja ressurss.

Sihistatud lähenemine aitaks vältida olukorda, kus sadadest komponentidest

koosneva seadme puhul muutub deklaratsiooni täitmine ja kontrollimine

pelgalt mahukaks formaalsuseks. Sihitum ja proportsionaalsem regulatsioon

tagaks, et hankijad saavad päriselt keskenduda tarneahela riskide

maandamisele seal, kus see on julgeoleku ja toimepidevuse seisukohalt enim

vajalik.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis

5.4 ja selle selgituses. Kasutame

saadud tagasisidet ka EL nõukogu

töögrupi töös.

Rahandusministeerium Eelnõu tekstis esineb tehnilisi vigu:

Eelnõu artikli 30 lõikes 1 viidatud direktiivile „2024/23/EU“, mis on ilmselge

trükiviga, kuna õige viide peaks olema 2014/23/EL.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes.

11

Artikli 31 lõike 3 punktis c viidatakse erandile, mis tugineb „artikli 31 lõike 2

punktile d“. Arvestades, et artikli 31 lõikes 2 puudub punktideks jaotus, on

eelnõu koostajad tõenäoliselt soovinud viidata hoopis artikli 30 lõike 2

punktile c või d.

Rahandusministeerium Lisaks kommentaare eelnõu sisule:

Artikli 10 lõikes 1 viidatakse ettevõtjale kui hankijale („...economic operators

as purchasing entities...“). Riigihanke direktiivi 2014/24/EL kohaselt on

„economic operator“ ettevõtja ehk pakkuja, samas kui „purchasing entity“

viitab hankijale endale. Seega on kiibimääruse tekst vastuoluline. Kui Chip

Innovation Procurement on n-ö paralleelne menetlus riigihanke direktiivides

ette nähtud menetlustest, siis tuleks sellele leida teine nimetus. Eelnõu

põhjenduspunktid ei selgita täpsemalt, mida Chip Innovation Procurement

endas kätkeb. Ootaksime komisjonilt praktilisi juhiseid, mis see täpselt endast

ette kujutab.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes. Hankenõuete selguse

põhimõte kajastub seisukohas 5.4 ja

selle selgituses.

Rahandusministeerium Eelnõu artikli 30 lõige 3 lubab kasutada tarnekindluse deklaratsiooni andmeid

pakkumuste hindamiskriteeriumina. Toetame lähenemist, et sektoraalsetest

õigusaktidest tulenevad nõuded tuleks sätestada hankelepingu eseme

tehnilises kirjelduses või lepingutingimustes. Samas aga eelnõu praegune

sõnastus võib tekitada vastuolu direktiivi 2014/24/EL artiklitega 67 ja 70, mis

nõuavad, et kriteeriumid peavad olema otseselt seotud hankelepingu esemega.

Sama problemaatiline on artikli 30 lõike 2 punktides a ja b sätestatu, mis seob

hindamise kodumaiste ettevõtjate osakaalu ja „Euroopa Liidu

lisandväärtusega“. Geograafiline päritolu ei tohiks olla pakkumuste

hindamisel iseseisev eelistamise alus. Hankes tohib arvesse võtta vaid

objektiivseid näitajaid, nagu tarneahela hajutatus või varuplaanide olemasolu.

Samuti on praktikas ebaselge, kuidas saab hankija objektiivselt hinnata

„Euroopa Liidu lisandväärtust“ majanduslikult soodsaima pakkumuse

kriteeriumina nii, et see ei muutuks meelevaldseks.

Artiklis 30 reguleeritud tarnekindluse deklaratsioon võib põhjustada suurt

halduskoormust. Tänapäeval sisalduvad pooljuhid peaaegu igas

elektroonikaseadmes alates serveritest kuni meditsiiniseadmete ja printeriteni.

Eelnõust ei selgu, millise metoodika alusel tuvastab hankija, kas hangitav

Arvestatud. Ettepanek kajastub

seisukohapunkti 5.4 selgituses.

Hankekriteeriumid peavad olema

seotud hankelepingu esemega ja

põhinema objektiivsetel ning

kontrollitavatel tarnekindluse

näitajatel. Geograafiline päritolu või

üldine liidu lisandväärtus ei tohiks olla

pakkumuse hindamisel iseseisev

eelistamise alus.

12

seade ise ja millised selles sisalduvad pooljuhid on määruse kohaldamiseks

piisavalt olulised. Sätte lai tõlgendamine laiendaks deklaratsiooni esitamise

nõude sisuliselt igale tehnilise seadme hankele. Samuti on ebaselge nõutav

detailsusaste: ühe süsteemi sees võib olla mitmeid kiipe ning on ebamõistlik

eeldada, et deklaratsioon hõlmaks iga üksiku kiibi tarneahelat. Fookus tuleks

suunata vaid toote toimimiseks kriitilistele pooljuhtidele. Isegi kriitiliste

komponentide puhul puudub hankijatel üldjuhul kompetents, metoodiline

raamistik ja reaalne võimekus analüüsida ning kontrollida pakkujate

tarneahelaid. See teeb tarnekindluse deklaratsioonist hankijate jaoks puhtalt

formaalse ja bürokraatliku dokumendi, mille andmete tõesust pole

tegelikkuses võimalik kinnitada.

Rahandusministeerium Artikli 31 lõike 3 punkt c koosmõjus punktiga d lubab hankijal jätta

tarnekindluse nõuded kohaldamata ebaproportsionaalsete kulude korral, mida

eeldatakse juhul, kui hinnavahe on üle 25%. Eelnõust ega selle seletuskirjast

ei selgu, mis on 25% künnise kehtestamise metoodiline alus. Praktikas on

sellise sätte rakendamine äärmiselt segane: näiteks, mis saab olukorras, kus

pärast pakkumuste avamist selgub, et tarnekindluse tingimustele vastavad

pakkumused on oodatust 25% kallimad, kas hankija peab käimasoleva

riigihanke lõpetama ja uute tingimustega uue riigihanke alustama. Samuti ei

selgu, millised andmed ja milline võrdlusbaas on täpsemalt hinnavahe

arvutamise aluseks, kas näiteks kogu hankelepingu maksumus või ainult

konkreetse seadme maksumus ja kuidas ning mis hetkel hankija peaks

hinnavahe tuvastama.

Teadmiseks võetud, kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes, et määruse ettepaneku

sõnastust selgemaks muuta. Selguse

vajadus kajastub ka seisukohapunkti

5.4 selgituses.

Rahandusministeerium Eelnõust ei tulene üheselt ja arusaadavalt, mida peetakse silmas "dual

sourcing" all (vt artikkel 30 lg 2 p c ja artikkel 32 lg 4 p c). Komisjonilt võiks

oodata selgitust, kuidas see nõue praktikas välja näeb.

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu töögrupi

aruteludes.

Kiibikeskus Toetame kiibimäärus 2.0 lähenemist, mis laiendab fookuse kogu pooljuhtide

väärtusahelale, mitte ainult kiipide tootmisele. On positiivne, et kiibimäärus

2.0 hõlmab laiemalt kogu pooljuhtide ökosüsteemi toetades pooljuhtide laia

väärtusahelat, sh T&A tegevust, disaini, tootmist, testimist, pakendamist ja

tarneahela tugevdamist Euroopas. Samas on oluline on mõista, et valdkond

areneb dünaamiliselt ning kitsaskohti kerkib esile pidevalt ahela erinevates

Arvestatud seisukohapunktis 5.3 ja

selle selgituses ning mõjuanalüüsi

punktis 3.1. Pooljuhtide väärtusahel

on keerukas. EL sõltuvusi tuleb

hinnata ka näiteks pakendamise,

integraalskeemide substraatide,

13

lülides. Ühe näitena võib tuua raskused ligipääsuga trükkplaatide (PCB)

tootmisele Euroopas antud hetkel.

trükkplaatide, tootmisseadmete ja

süsteemide lõimimise puhul. See on

eriti oluline kaitse, side, meditsiini ja

kriitilise taristu lahendustes.

Kiibikeskus

Toetame fabless-ettevõtete ja kiibidisaini selget esiletõstmist kiibimäärus 2.0

raames. Lähenemine arvestab Euroopa tegelikke kitsaskohti, sh disaini ja

kommertsialiseerimise nõrkusi. Eesti potentsiaal ja vajadused asuvad just

disaini- ja fabless segmendis, mistõttu see rõhuasetus on Eestile strateegiliselt

kasulik. Uus lähenemine käsitleb disaini “suure võitjana”, kuna see toetab AI

kiipide tootmist, kommertsialiseerimist ja scale-up protsesse. Lähenemine on

kooskõlas Eesti ökosüsteemi tugevustega ning võimaldab suuremat

lisandväärtust ilma ülisuurte tootmisinvesteeringuteta.

Arvestatud seisukoha 5.1 selgituses ja

mõjude kirjelduses. Ettepanekus on

fookuses fabless-ettevõtete ja

kiibidisain. Selline lähenemine

arvestab EL tegelikke kitsaskohti, sh

disaini ja kommertsialiseerimise

nõrkusi. Eesti võimekus ja vajadused

asuvad just disaini- ja fabless

segmendis, seetõttu on see rõhuasetus

Eestile strateegiliselt kasulik. Uus

määrus rõhutab disaini, kuna see

toetab AI kiipide tootmist,

kommertsialiseerimist ja scale-up

protsesse. Lähenemine on kooskõlas

Eesti ökosüsteemi tugevustega ning

võimaldab suuremat lisandväärtust

ülisuurte tootmisinvesteeringuteta. Mõju on käsitletud täpsemalt

mõjuanalüüsi punktis 3.1.

Kiibikeskus Toetame kiibikeskuste tugevdamist ning nende rolli laiendamist disaini,

pilootliinide ja oskuste arendamisel. Kiibikeskus pakub ettevõtetele

konsultatsioone ja tuge kiibidisaini ja tootmisega alustamiseks

(kulukalkulatsioon, projekteerimisvahendite litsentsid, tehnoloogia ja tehase

valik, jne) võimaldades neil liikuda ideest prototüübi ja tape-out’ini,

vähendades seega lab-to-fab lõhet. See on Eesti jaoks kriitiline mehhanism, et

realiseerida disainikompetents majanduslikuks väärtuseks ning tõsta meie

ettevõtete konkurentsivõimet.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja

seletuskirja selgitustes ja mõju

kirjelduses. Pädevuskeskuse ja

olemasolevate tugistruktuuride rolli

käsitletakse ka mõjuanalüüsi

punktides 3.1 ja 3.3.

Kiibikeskus

Toetame nõudluse poole meetmete (nt Demand Accelerators) kasutuselevõttu,

mis seovad kiibiarenduse reaalse turuvajadusega. Demand Accelerators

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

seletuskirja selgituste ja mõju

14

võimaldavad tööstusel mõjutada kiipide spetsifikatsioone ja kiirendada turule

jõudmist. See on oluline, et vähendada Euroopa innovatsiooni killustatust ja

parandada turu toimimist. Eesti kontekstis tähendaks see potentsiaalselt

suuremat nõudlust fabless-ettevõtete ning disainibüroode teenustele. On

oluline, et Euroopa-sisest kiibinõudlust kaetaks võimalikult suures ulatuses

Euroopas arendatud kiipidega, eriti just missioonikriitilistes valdkondades (nt

kaitse, meditsiin, AI- andmekeskustega seonduv). Peame samas oluliseks, et

nõudluse poole meetmete rakendamisel oleksid esindatud erinevate

tehnoloogiatasemete ja kasutusvaldkondade vajadused kogu Euroopa

pooljuhtide ökosüsteemis.

kirjelduses. Eesti toetab tegelikust

turunõudlusest lähtuvaid suuri

ülesandeid ja innovatiivsete

lahenduste hankeid, milles saavad

osaleda ka väiksemad ettevõtjad ja

liikmesriigid.

Kiibikeskus Toetame Euroopa ühiste kiibi väärtusahelaga seotud infrastruktuuride (nt

design platform, pilot lines) laiendamist ja lihtsamat ligipääsu neile. Disaini ja

prototüüpimise infrastruktuur on väikeriikide jaoks võtmetähtsusega, kuna

oma tootmisvõimekus puudub. Parem juurdepääs võimaldab Eesti ettevõtetel

osaleda Euroopa väärtusahelas ilma suurte investeeringuteta.

Teadmiseks võetud, arvestatud

seisukohapunkti 5.1 selgituses ja mõju

kirjelduses. EL

projekteerimisplatvorm, katseliinid

ning testimis- ja valideerimisrajatised

peavad olema kõigi liikmesriikide

ettevõtjatele ja teadusasutustele

praktiliselt ning rahaliselt jõukohaselt

kättesaadavad. Pädevuskeskuste rolli

Euroopa projekteerimisplatvormile,

katseliinidele ja teiste

pädevuskeskuste teenustele

juurdepääsu vahendamisel

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.2 ja

selle selgituses.

Kiibikeskus

Toetame pooljuhtide poliitika sidumist AI, pilve ja teiste strateegiliste

sektoritega. Kiibimäärus 2.0 loob otsese seose AI-põhise nõudluse ja

kiibiarenduse vahel. See pakub Eesti ettevõtetele võimalusi

konkurentsivõimeliste AI- ja deep-tech lahenduste arendamiseks.

Ettepanek kajastub seisukohas 5.4 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Kiibikeskus Toetame oskuste ja talentide arendamise keskset rolli Euroopa pooljuhtide

strateegias. Kiibimäärus 2.0 käsitleb tööjõudu kui kriitilist tegurit ja isegi

tarneahela riskinäitajat. Eesti jaoks on see võtmeküsimus, kuna talentide

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja

mõju kirjelduses.

15

nappus piirab sektori kasvu. Ühe esimese EL riigina oleme Kiibikeskuse

eestvedamisel koostöös TalTechiga käivitanud kiibidisaini mikrokraadi

programmi.

Kiibikeskus

Ei toeta üldiste ja laiapõhjaliste kiipide ühishangete mehhanismide

rakendamist, kuna need ei ole enamikus turusegmentides praktilised.

Pooljuhid on väga heterogeensed ning paljud komponendid ei ole omavahel

asendatavad ega koondatavad. Ühishanked võivad toimida vaid

standardiseeritud toodete (nt mälukiibid) puhul, kuid ka siin tuleks kaaluda,

kas keskne hankimine on majanduslikult õigustatud. Ühekordne suure

nõudluse teke laovarude loomiseks võib viia viivitusteni teiste segmentide

kiipide tootmises ning tuua kaasa selliste kiipide erakorralise hinnatõusu.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Eesti ei toeta ühishanke kasutamist

tavapärase nõudluspoliitika

vahendina. Ühishanget võib kasutada

üksnes selgelt määratletud kriisietapis,

kui see on vajalik, proportsionaalne ja

ajaliselt piiratud.

Kiibikeskus On oluline tagada, et kiibimäärus 2.0 ei tooks kaasa ebaproportsionaalset

halduskoormust ega keerulisi raporteerimiskohustusi ettevõtetele. Ettevõtetelt

võidakse nõuda tarneahela info ja riskianalüüside esitamist, mis tekitab

täiendavat töökoormust. Sektori hinnangul võivad sellised kohustused olla

ajamahukad ja vähendada innovatsioonivõimekust. Arvestades sellega, et

Eestis tegutsevad valdkonnas pigem väikesed ettevõtted, tähendaks

halduskoormuse tõstmine kulude kasvu ning survet piiratud ressurssidele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Teabenõuded peavad olema vajalikud

ja proportsionaalsed, põhinema

võimaluse korral olemasolevatel

andmetel ega tohi tekitada

väiksematele ettevõtjatele

põhjendamatut aruandluskoormust.

Kiibikeskus

Raporteerimise puhul on oluline tagada ettevõtete ärisaladuste ja

konfidentsiaalse teabe tugev ja selge kaitse, eriti kriisimehhanismide ja

andmenõuete puhul. Kiibimäärus 2.0 võib hõlmata nõudeid jagada tarneahela

tundlikku infot või haavatavusi. Ettevõtetes on reaalne hirm infolekete ja

konkurentsiriski osas, mis võib vähendada valmisolekut osaleda

mehhanismides.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Teabenõuded peavad tagama

ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe kaitse. Teabe

kasutamine, säilitamine, jagamine ja

sellele juurdepääs peavad olema

selgelt reguleeritud.

Kiibikeskus

Kaaluda võimalust käsitleda kiibimäärus 2.0 raames terviklikumalt

elektroonikasüsteemide väärtusahelat. Kiibimäärus 2.0 laiendab küll

pooljuhtide ökosüsteemi fookust, kuid ei kata piisavalt kogu väärtusahelat

kiipidest elektroonikasüsteemideni. Nt trükkplaadid (PCB-d) on võtmelüli,

mis ühendab kiibid toimivateks süsteemideks, kuid nende roll on alahinnatud.

Euroopa PCB tootmise vähenemine suurendab sõltuvust ja nõrgestab

Arvestatud seisukohapunktis 5.3 ja

selle selgituses ning mõju kirjelduses.

Eesti toetab trükkplaatide, nende

materjalide ja tootmisprotsesside ning

süsteemide lõimimise käsitlemist

strateegilise väärtusahela osana.

16

autonoomiat, mistõttu selle valdkonna tugevdamine toetaks kogu

elektroonikatööstuse konkurentsivõimet.

Meetmed peavad põhinema tuvastatud

sõltuvusel, turu puudujäägil ja

liiduülesel lisaväärtusel.

Kiibikeskus Kontekst

Kiibimäärus 2.0 arutelud viitavad selgele nihkele Euroopa pooljuhtide

poliitikas – tarnepõhiselt lähenemiselt nõudluspõhisele ja strateegiliselt

koordineeritud ökosüsteemile, mis on tihedalt seotud laiema tehnoloogilise

suveräänsuse paketiga (Tech Sovereignty Package) ning tehisintellekti

arenguga.

Euroopa struktuursed nõrkused – sh piiratud tipptasemel tootmisvõimekus,

puudujääk mälukiipide valdkonnas ning alahinnatud nõudlus kaitse- ja

julgeolekusektoris – eeldavad liikmesriikidelt spetsialiseerumist ja

integratsiooni, mitte kogu väärtusahela replitseerimist.

Sellises raamistikus peab Eesti keskenduma valdkondadele, kus väikese

kapitalimahuga on võimalik saavutada maksimaalne strateegiline mõju. Eesti

puhul tähendab see eelkõige disaini, prototüüpimist ja kõrge lisandväärtusega

nišikompetentse.

Eesti, nagu ka ükski muu riik, ei saa kindlasti seada eesmärgiks täielikku

pooljuhtide autonoomiat. Selle asemel tuleb sügavalt integreeruda Euroopa

ökosüsteemi, spetsialiseerudes kolmele põhivaldkonnale:

 tipptasemel kiibidisain ja FOAK innovatsioon

 nõudluspõhine arendus (AI, kaitse, telekom)

 Euroopa ühise infrastruktuuri efektiivne kasutamine

Kiibikeskus on selle strateegia keskne element, toimides:

 disaini kiirendajana

 nõudluse ja tehnoloogia integraatorina

 väravana Euroopa pooljuhtide infrastruktuuri

Selline positsioneerimine võimaldab Eestil „mängida üle oma kaalu“ ning

anda olulise panuse Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamisse.

Samas tuleb tagada, et kiibimäärus 2.0 nõudluse poole meetmed ei tekitaks

ülemäärast halduskoormust ega takistaks ettevõtete operatiivset paindlikkust,

eriti sektorites, kus kiibid on sisend, mitte põhitoode. Tasakaal strateegilise

koordineerimise ja turupõhise toimimise vahel on kriitiline.

Teadmiseks võetud, tagasisidet

kasutatud seletuskirja selgituses.

Arvestatud on kiibidisaini,

tootmisvabade ettevõtjate, ühise

taristu, pädevuskeskuste, oskuste,

väärtusahela segmentide,

nõudlusmeetmete, halduskoormuse ja

kriisimeetmete käsitlusega.

Kiibikeskuse täpne riigisisene roll ja

tehniliste teenuste korraldus

otsustatakse rakendamise käigus.

Seosed seletuskirjas

seisukohapunktide 5.1–5.5 ja nende

selgitustes ning mõjude peatükis

punktides 3.1 ja 3.3.

17

Eesti kiibikeskuse positsioon on sarnane Balti- ja Põhjamaade lähtekohtadega;

oleme teiste keskustega pidevas suhtluses ning arengusuunad on seetõttu

sarnased.

Eesti positsioon ja tugevused. Milline on Eesti roll ja tugevuspool Euroopa

pooljuhtide väärtusahelas (nt disain, tarkvara, nišitootmine, teadus)? Kuidas

seda rolli kiibimäärus 2.0 abil tugevdada?

Eesti roll Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis põhineb eelkõige

teadmistepõhistel väärtusahela etappidel. Eesti tugevused hõlmavad kiipide

disaini ja IP arendust, kiipide elektroonilise projekteerimise automatiseerimise

(EDA) lahendusi, verifitseerimist ja testimist ning lõpptoodete arendust.

Sarnaselt maailmas üldlevinud praktikale tegutsevad ka Eesti ettevõtted

peamiselt nn fabless mudelis, kus disain toimub kohapeal ja tootmine

tellitakse väljast.

Eesti nišitugevused – riistvara turvalisus, funktsionaalne verifitseerimine ning

testimine ning samuti RISC-V ja AI-kiipide disainikompetents – annavad

võimaluse positsioneeruda Euroopa tasandil eristuva kompetentsikeskusena.

Sellest lähtudes tuleb Eesti positsioneerida FOAK (first-of-a-kind) disaini- ja

prototüüpimishubina, mille keskmes on Kiibikeskus.

Kiibikeskus peab toimima:

 riikliku “design-to-prototype” väravana

 tipptasemel kiipide (application-specific integrated circuit – ASIC)

disaini võimaldajana

 kiire eksperimenteerimise platvormina, mis kasutab Chips JU

pilootliine ja ligipääsu jagatud räniplaatidele (multi project wafers -

MPW; sama räniplaati kasutatakse väikeses skaalas tootmiseks või

prototüüpide valmistamiseks, mis aitab märgatavalt alla tuua

tootmiskulusid).

See võimaldab Eestil tegutseda Euroopa pooljuhtide väärtusahela

upstream-lülina, toetades innovatsiooni enne tootmisfaasi.

18

Peamised kitsaskohad ja arenguvajadused. Millised on peamised takistused

(nt oskused, rahastus, taristu, regulatiivne keskkond, koostöö)? Kui suur

probleem on Teie hinnangul lab-to-fab lõhe ja disainivõimekuse piiratus?

Eesti pooljuhtide ökosüsteemi arengut piiravad mitmed struktuursed

kitsaskohad. Nende hulka kuuluvad oskuste puudus, piiratud

rahastusvõimalused, kõrged sisenemisbarjäärid (kiibidisaini (EDA)

tööriistad) ning Euroopa ökosüsteemi killustatus.

Kõige kriitilisemaks probleemiks on nn lab-to-fab lõhe, st keerukus liikuda

teadusarendusest ja prototüübi faasist ja skaleeruva tootmiseni. Kuigi Eesti

teadusbaas kiibivaldkonnas on tugev, jääb puudu mehhanismidest, mis

võimaldaksid kiiresti jõuda tape-out’i ja turule.

Siin on keskne roll kiibikeskusel:

 pakkuda struktureeritud ASIC arendusprogramme (feasibility →

design → pilot line)

 võimaldada kiiremat disaini iteratsiooni ja testimist

 siduda teaduslik kompetents tööstusliku rakendusega

Samuti on hädavajalik disainivõimekuse laiendamine ning selle tarvis kõrgelt

kvalifitseeritud spetsialistide hulga kasvatamine.

Ettepaneku sisu ja mõju. Millised ettepaneku elemendid on Eesti vaates kõige

olulisemad või probleemsemad? Kuidas hinnata mõju Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele ja investeerimiskeskkonnale?

Kiibimäärus 2.0 meetmed on Eesti jaoks kõige mõjusamad juhul, kui need

keskenduvad väärtusahela varasematele etappidele – disainile,

prototüüpimisele ja IP loomisele.

Olulised elemendid hõlmavad ligipääsu disainiplatvormidele, pilootliinidele,

koolitust ja rahastust. Kiibikeskus peaks siin toimima:

 disaini kiirendajana

 tehnoloogia ja turu vahelise sillana

 kontaktpunktina Euroopa infrastruktuuride kasutamiseks

Eriti oluline on seostada see kasvava nõudlusega sektorites (AI, telekom,

kaitse), kus Eesti saab luua konkurentsieelise.

19

Kui need elemendid toimivad tõhusalt, on oodatav mõju märkimisväärne:

 uute fabless-ettevõtete teke

 IP arenduse kasv

 tugevam roll Euroopa innovatsiooniahelas.

EL tasandi meetmed ja instrumendid. Millised meetmed oleksid kõige

mõjusamad Eesti jaoks, sh: T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi); nõudluse poole

meetmed (nt riigihanked, nõudluse koondamine); VKEde ja fabless ettevõtete

toetamine. Kas ja kuidas tuleks olemasolevaid instrumente lihtsustada ja

kiirendada?

Eesti seisukohast on EL meetmete puhul määrav nende praktiline kasutatavus

ja ligipääsetavus.

Teadus- ja arendustegevuses on võtmeroll disainiplatvormidel ja

pilootliinidel. Kiibikeskus peab tagama:

 selged juurdepääsuteed pilootliinidele

 toe disainist tape-out’ini

 koostöö Euroopa kompetentsikeskuste võrgustikus

Lisaks tuleb tugevdada nõudluse poole meetmeid. Kiibimäärus 2.0 kontekstis

tähendab see:

 AI, telekomi(6G) ja kaitsesektori hankepõhist nõudlust

 innovatsioonihankeid ja “grand challenge” lähenemist

 süsteemi- ja kiibitaseme (system–silicon) koosarendust

Kiibikeskus peaks toimima sillana nõudluse ja tehnoloogia vahel, tõlkides

sektoripõhised vajadused konkreetseteks kiibilahendusteks.

Samuti tuleb EL instrumente lihtsustada:

 kiirendada rahastuse otsuseid

 vähendada administratiivset koormust

 tagada kiire ligipääs tootmise infrastruktuurile (nt pilootliinidele)

Lisaks positiivsele mõjule tuleb siiski arvestada ka võimalike negatiivsete

kõrvalmõjudega, eriti kiipe kasutava tööstuse vaates.

20

Eesti elektroonikatööstuse esindajate hinnangul võib kriisimehhanismide ja

ühishangete rakendamine tuua kaasa täiendava halduskoormuse, ajakulu ning

suurendada äriliselt tundliku teabe lekke riske. Sellest tulenevalt ei pruugi

need meetmed kõikide väärtusahela lülide jaoks olla üheselt positiivsed, eriti

ettevõtetele, kes on kiipide kasutajad, mitte arendajad või tootjad.

Seetõttu on oluline, et nõudluse poole meetmete disainimisel:

 tagataks ettevõtjatele lihtne ja võimalikult vähese bürokraatiaga

ligipääs

 välditaks kohustuslikku andmete jagamist

 säilitataks ettevõtete konkurentsivõime ja konfidentsiaalsus

See on eeltingimus, et nõudluse poole meetmed toetaksid tõhusalt kogu

väärtusahelat, mitte ei looks lisatakistusi.

Tarneahelad ja strateegiline autonoomia (Millised on peamised sõltuvused ja

riskid? Milliseid samme peaks EL tegema tarneahela vastupidavuse

suurendamiseks?)

Euroopa pooljuhtide tarneahel on jätkuvalt haavatav, eriti tootmisvõimekuse

osas. Eesti jaoks on kriitiline mitte niivõrd omada kogu väärtusahelat, vaid

olla sellesse sügavalt integreeritud.

Kiibikeskuse roll on siin:

 tagada ligipääs Chips JU pilootliinidele, disainiplatvormile ja

testkeskkondadele

 suunata ettevõtteid EL strateegilistesse projektidesse

 aidata leevendada strukturaalseid puudujääke (nt memory, packaging)

disainilahenduste kaudu

Eesti strateegia peaks tuginema põhimõttele, et ligipääs on olulisem kui

omamine.

Lisaks pooljuhtide väärtusahela otsestele etappidele (disain, tootmine,

pakendamine) on oluline arvestada ka allavoolu komponente, eelkõige

trükkplaate (PCB), mis on elektroonikasüsteemide toimimiseks kriitilise

tähtsusega.

Kuigi kiibimäärus 2.0 laiendab fookust kogu pooljuhtide ökosüsteemile, ei

käsitle see piisaval määral PCB-de, nende materjalide ja tootmisprotsesside

21

arengut ega Euroopa tootmisvõimekuse säilitamist selles valdkonnas. Samas

kujutavad PCB-d endast strateegilist lüli, mis ühendab kiibid

funktsioneerivateks süsteemideks, ning nende tootmisvõimekuse vähenemine

Euroopas suurendab sõltuvust välistest tarneahelatest.

Seetõttu tuleks EL tasandil kaaluda täiendavate meetmete rakendamist, mis

toetaksid:

 PCB tootmise ja sellega seotud materjalitehnoloogiate arengut

Euroopas

 süsteemitasandi innovatsiooni (beyond chip packaging)

 elektroonikatööstuse terviklikku väärtusahelat, sh

integratsioonivõimekust

Selline lähenemine aitaks tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust

mitte ainult kiipide, vaid terviklike elektroonikasüsteemide tasandil.

Nõudlus ja turuarendus. Kuidas toetada Euroopa (sh Eesti) ettevõtjate jaoks

nõudluse teket pooljuhtidele Euroopas (nt AI, tööstus, kaitse)?

Kiibimäärus 2.0 keskne muutus on nõudluse poole tugevdamine. Eesti

võimalus seisneb selles, et siduda oma digitaalsed tugevused kasvava

nõudlusega.

Kiibikeskus peab:

 koguma sektori vajadusi (AI, energia, kaitse, telekom)

 tõlkima need kiibidisaini nõueteks

 aitama ettevõtetel osaleda EL hankemehhanismides.

See võimaldab Eestil liikuda passiivsest rollist aktiivseks nõudluse

kujundajaks Euroopa tasandil.

Kuigi õigusakti ettepanekus kirjeldatud „nõudluse poole meetmed“ (nt

ühishanked ja kriisimehhanismid) võivad toetada Euroopa strateegiliste

võimekuste arendamist, tuleb nende rakendamisel arvestada ettevõtete

praktiliste tööprotsessidega, mis ei näe ette tsentraalselt koordineeritud

nõudluse tekitamist. Nõudluse poole elavdamiseks tuleks pigem kaaluda

innohankeid ning võimalusel „Made in EU“ nõude kasutamist vähemalt

strateegiliselt olulistes valdkondades.

22

Eesti tööstuse hinnangul võib ühishangete ja kriisimehhanismidega kaasneda

pigem:

 suurenenud halduskoormus

 pikemad otsustus- ja hanketsüklid

 kõrgemad konfidentsiaalsusriskid

Seetõttu tuleks nõudluspoliitikad kavandada viisil, mis:

 säilitab turu paindlikkuse

 ei aeglusta ettevõtete innovatsioonitsükleid

 võimaldab vabatahtlikku ja motiveeritud osalemist.

Oskused ja talendibaas (Millised on kriitilised oskuste puudujäägid? Millised

meetmed oleksid kõige mõjusamad talentide arendamiseks ja

ligimeelitamiseks?)

Talendipuudus on üks peamisi arengupiiranguid. Eestis puudub piisav hulk

praktilise kogemusega kiibidisaini spetsialiste.

Kiibikeskusel on siin võtmeroll:

 praktiliste koolitusprogrammide pakkumine

 peer-learning ja tööstuse ning ülikoolide koostöö

 talentide “train-the-trainer” mudel

Lisaks tuleb:

 kaasata rahvusvahelist talenti

 arendada tööstusdoktoriõpet

 tuua sisse kogenud eksperte.

Kiibikeskus on juba koostöös TalTechiga käivitanud Euroopas ainulaadse

Kiibidisaini mikrokraadikava. Kuid tööstuse jaoks vajaliku mahu

spetsialistide koolitamiseks oleks tarvis koolitatavate spetsialistide hulka tõsta

ning tuua kiibidisaini õpe magistritasemest allapoole.

Palun vaadata üle ka loamenetluse käsitlus ning, kui selles osas on

ettepanekuid või tähelepanekuid, siis palume need samuti välja tuua.

23

Innovatsiooni kiirus sõltub olulisel määral regulatiivsest keskkonnast. Eesti

peab tagama, et deep-tech arendus ei jääks pidama bürokraatiasse.

Soovitused:

 kiirmenetlused R&D ja prototüüpimisele

 startup-sõbralik regulatsioon

 EL tasandil ühtlustatud reeglid pilootliinide kasutamiseks.

See on eeltingimus, et kiibikeskuse kaudu loodavad arengud realiseeruksid

praktikas.

Kliimaministeerium Seisukoht: Eesti toetab Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamist ja

strateegiliste pooljuhtide projektide loamenetluste kiirendamist, kuid peab

oluliseks, et kavandatav raamistik jätaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse

olemasolevate digilahenduste kasutamiseks loamenetlustel. Eesti ei toeta

kohustust koondada kõik projektiga seotud load ühte taotlusse või ühte

menetlusse viisil, mis muudaks riigisisese menetluskorralduse

ebaproportsionaalselt keerukaks, kulukaks või vastuoluliseks kehtiva

õigusega.

Selgitus: Kavandatavad sätted näevad ette, et Euroopa pooljuhtide

tehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide loamenetlus peab hõlmama

kõiki vajalikke lubasid ja keskkonnamõju hindamisi ning selle kogukestus ei

tohi üldjuhul ületada 12 kuud. Eesti õigussüsteemis on eri lubadel erinev

eesmärk, menetlusetapp ja pädev asutus. Ehitusluba on võimalik anda

eelprojekti alusel ning see ei hõlma näiteks keskkonnakaitseloa, kemikaaliloa

või muude tegevuslubade andmist. Ühe taotluse põhine loa andmise

otsustamise protsess muudab Eestis ehitusloa menetlused palju pikemaks ja

keerulisemaks kui on vajalik. Käitamiseks vajalikud load on iseloomulikumad

kasutusloa etappi. Näiteks läheks Eestis kehtiva õigusega vastuollu ehitusloa

ja kasutusloa korraga andmine. Samas on ettevõttel võimalik erinevaid teisi

lube (nt ehitus-, keskkonna-, kemikaalilube) taotleda juba praegu paralleelselt

ning nende andmine ei sõltu mõne teise valdkonna loa olemasolust.

Seetõttu võib ühe taotluse ja ühe koondatud menetluse kohustus muuta

arendaja jaoks menetluse keerukamaks ning tuua kaasa vajaduse muuta

oluliselt nii menetlusreegleid kui ka olemasolevaid infosüsteeme, kuna kogu

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses ning mõjude

kirjelduses. Eesti toetab loamenetluste

tõhusamat koordineerimist, kuid

liikmesriigile peab jääma võimalus

kasutada olemasolevaid menetlusi,

pädevusjaotust ja digikeskkondi.

Ühtne kontaktpunkt peab menetlusi

koordineerima, mitte asendama

pädevate asutuste otsustusõigust.

Menetlustähtajad peavad võimaldama

vajalikke sisulisi menetlusi. Detailsem

kirjeldus loamenetluste osas on esile

toodud varasemalt ka Eesti

seisukohtades EL tööstuse arengu

kiirendamise kohta, millele viitame ka

seletuskirja sissejuhatuses.

24

projekti läbiviimiseks olemasolev info ja andmestik peab arendajal olemas

olema korraga, mitte endale sobiva aja jooksul.

Oluline on säilitada võimalus menetleda lube vastavate pädevate asutuste

olemasolevates menetlusprotsessides ja digikeskkondades, näiteks

ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, kuna uute IT-

süsteemide arendamine on väga kulukas. Koordineeriva asutuse või

kontaktpunkti roll peaks olema eelkõige taotleja nõustamine, info

vahendamine ja menetluste koordineerimine, mitte pädevate asutuste

otsustuspädevuse asendamine. Samuti tuleks vältida lahendust, mille puhul

ühe loa või ühe koondotsusega otsustatakse eri valdkondade lubade üle, sest

see võib tekitada vastuolu pädevusjaotusega.

Keskkonnamõju hindamise ja tegevuslubade menetluste puhul võib 12-

kuuline tähtaeg osutuda praktikas väga keeruliseks, eriti juhul, kui tähtaeg

hõlmab nii mõju hindamist kui ka sellega seotud lubade andmise toiminguid.

Näiteks keskkonnakompleksloa menetlus võib kehtiva õiguse järgi kesta kuni

180 päeva ning vajaduse korral võib menetlust pikendada. Seetõttu peaks

määrus võimaldama piisavat paindlikkust olukordades, kus mõju hindamine

või muu sisuline menetlus on vajalik.

Lisaks tuleks EL eri õigusaktides kasutada ühtset terminoloogiat ühe

kontaktpunkti, koordineeriva asutuse, pädeva asutuse ja ühtse

juurdepääsupunkti kohta, et vältida rakendamisel õiguslikku ebaselgust.

Eesti Elektroonikatööstuse

Liit

1. Eesti positsioon ja tugevused. Milline on Eesti roll ja tugevuspool Euroopa

pooljuhtide väärtusahelas (nt disain, tarkvara, nišitootmine, teadus)? Kuidas

seda rolli kiibimäärus 2.0 abil tugevdada?

Eestis on üksikuid pooljuhtide nišitootjaid, arendajad ja teadlased, füüsiline

tootmine lõppes eelmise sajandi lõpus. Teadlased ja vähesed inseneribürood

tegelevad üksikute kiipide arendamise, testimise ja materjaliteadusega. Samas

on mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted jõudnud tasemele, kus oma kiibi

loomine on mõistlik. Eesti elektroonikatööstuse moodustavad valdavalt

kiipide kasutajatest elektroonikaseadmete tootmisteenuste pakkujad (EMS),

originaalseadmete tootjad (OEM; ODM) ning inseneribüroodest

Ettepanekud arvestatud läbivalt

seletuskirjas ja mõjude peatükis.

1.Eesti positsioon ja tugevused sisal-

duvad seisukohapunktides 5.1–5.3

Kiibidisaini, tootmisvabade

ettevõtjate, testimise ja prototüüpimi-

se tugevusi käsitletakse seisukoha-

punktis 5.1; pädevuskeskuste roll punktis 5.2; Eesti elektroonikatööstuse

ja trükk-plaatide väärtusahelat punktis

5.3.

25

arendusfirmad. Kiibidisaini ja -teaduse osas annavad täpsemaid vastuseid

kompetentsikeskus KIIP ja Tallinna Tehnikaülikool.

2. Peamised kitsaskohad ja arenguvajadused. Millised on peamised takistused

(nt oskused, rahastus, taristu, regulatiivne keskkond, koostöö)? Kui suur

probleem on Teie hinnangul lab-to-fab lõhe ja disainivõimekuse piiratus?

Kiibidisaini võimekuse ja piloottootmise „demokratiseerumine“

(kättesaadavam kompetentsus ja taristu, madalamad kulud ja vähem

ajamahukad protsessid) tuleks elektroonikatööstuse konkurentsivõimele

kasuks. lab-to-fab lõhet ja disainivõimekuse piiratust tuleb vaadelda

turunõudluse kontekstis: ühest küljest on suurettevõtetel need võimalused

olemas ning küsimus on eeldatavate turumahtude poolt õigustatavas

investeeringuvajaduses, teisest küljest puuduvad startupidel ja väiksematel

firmadel nii oskused kui rahastus oma ideede ratsionaalses ajalises aknas

realiseerimiseks. Senine regulatiivne keskkond pigem ei ole takistuseks olnud,

kui tegemist on valdavalt B2B protsessidega. Mõnevõrra on takistuseks olnud

ka info puudumine oma kiibi loomiseks vajalikest sammudest ning müüdid

sellise tegevuse kättesaamatusest.

3. Ettepaneku sisu ja mõju. Millised ettepaneku elemendid on Eesti vaates

kõige olulisemad või probleemsemad? Kuidas hinnata mõju Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele ja investeerimiskeskkonnale?

Kiibimääruse 2.0 mõju kiibidisaini ja Kiibitehnoloogia kompetentsikeskuste

(CCC) võrgustiku edendamisel on ilmselt positiivne ning Eesti ettevõtete

konkurentsivõimet tõstev. Probleemseks osutuvad tõenäoliselt kiipide

tarnekriiside monitooringu meetmed sektsioonis 3, mis võivad kujuneda

ettevõtetele ebaproportsionaalselt koormavateks (näiteks artiklid 38 ja 41,

2. Peamised kitsaskohad ja arenguva-

jadused – seisukohad 5.1, 5.2 ja 5.4.

Taristu ja projekteerimisvahendite

kättesaadavust käsitletakse seisu-

kohapunktis 5.1; oskusi, rahastust ja pädevuskeskusi punktis 5.2; turu-

nõudluse tähtsust punktis 5.4. 3. Ettepaneku sisu ja mõju –

seisukohapunktid 5.2 ja 5.5.

Pädevuskeskuste ja ettevõtjate konku-

rentsivõime toetamist käsitletakse

punktis 5.2; seirekoormust, konfidentsiaalsust, ühishankeid ja

eelisjärjekorras täidetavaid tellimusi punktis 5.5. 4. EL tasandi meetmed ja

instrumendid – seisukohad 5.1, 5.2,

5.4 ja 5.5 Projekteerimisplatvormi ja katseliine

käsitletakse punktis 5.1; rahastust, oskusi ja pädevuskeskusi punktis 5.2;

innovatiivsete lahenduste hankeid

punktis 5.4; ühishangete piiratud kasutamist punktis 5.5. 5. Tarneahelad ja strateegiline auto-

noomia – seisukohad 5.1, 5.3 ja 5.5

Spetsialiseerumist ja Euroopa

väärtusahelasse lõimumist

käsitletakse punktis 5.1; trükkplaate ja elektroonikasüsteemide strateegi-

lisi segmente punktis 5.3; ettevõtjate tegevusse sekkuvate kriisimeetmete piire punktis 5.5.

26

trahviähvardused), tekitades samas ärikriitiliste andmete lekke riski. Kiipide

ühisostude meetmed (artikkel 43) kujuneksid kiipide laia spektri tõttu suure

tõenäosusega vähetõhusaks, nende korraldamise keerukus ja ajakulu pigem ei

õigustaks kasutuselevõttu. Komponenditarnijate ostude prioriteedi suunamine

ei puudutaks tõenäoliselt Eesti tootvaid ettevõtteid märgatavalt, kuid võib

häirida komponentide hankel ning on olemuselt märkimisväärseks

sekkumiseks eraettevõtlusse.

4. EL tasandi meetmed ja instrumendid. Millised meetmed oleksid kõige

mõjusamad Eesti jaoks, sh: T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi); nõudluse poole

meetmed (nt riigihanked, nõudluse koondamine); VKEde ja fabless ettevõtete

toetamine. Kas ja kuidas tuleks olemasolevaid instrumente lihtsustada ja

kiirendada?

Eesti jaoks oleksid kiibimääruse meetmete ja instrumentide seast eeldatavasti

kõige mõjusamad T&A ja innovatsiooni toetamine (nt pilot lines,

disainiplatvorm); tootmis- ja investeeringutoetus (sh riigiabi);

innovatsioonihanked; VKEde ja fabless ettevõtete toetamine. Nõudluse

koondamisel kiipide ühisostudeks ei pruugi oodatud positiivset mõju olla.

5. Tarneahelad ja strateegiline autonoomia. Millised on peamised sõltuvused

ja riskid? Milliseid samme peaks EL tegema tarneahela vastupidavuse

suurendamiseks?

Pooljuhtide tarneahelad on olemuselt globaalsed tehnilis-geograafilistel

põhjustel ja täielikku autonoomiat ei ole EL sees ettenähtavas tulevikus

võimalik tagada, samuti pole usutav kõigi riskide täielik maandamine EL

6. Nõudlus ja turuarendus –

seisukohad 5.4 ja 5.5

Tegelikust turunõudlusest lähtuvaid

suuri ülesandeid ja innovatiivsete lahenduste hankeid käsitletakse 5.4; ühishangete piiratud kasutamist

punktis 5.5. 7. Oskused ja talendibaas – seisukoht

5.2

Praktilist õpet, täiendus- ja ümberõpet,

tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist

ning ettevõtjate ja ülikoolide

koostööd käsitletakse punktis 5.2. 8. Loamenetlused – seisukoht 5.6 Loamenetluste koordineerimist ning

liikmesriigi võimalust kasutada olemasolevaid menetlusi, pädevus-

jaotust ja digilahendusi käsitletakse punktis 5.6. EL tarnijate või toodete automaatse

eelistamise ettepanekuga ei

arvestatud, sest geograafiline päritolu

ei tohiks olla riigihankes iseseisev eelistamise alus. Hankekriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu

esemega ning olema objektiivsed ja

kontrollitavad.

Pädevuskeskuse ja olemasolevate

tugistruktuuride rolli käsitletakse ka

mõjuanalüüsi punktides 3.1 ja 3.3.

27

poolt. Vältida tuleks ettevõtete tegevusse sekkumist ning plaanimajandusliku

keskkonna ülesehitamist.

Oluline on trükkplaatide (PCB) tootmise ning vastavate tootmisprotsesside

innovatsiooni toetamine, mida määrusettepanek ainult möödaminnes mainib.

Elektroonika väärtusahelas üksikkiipidelt süsteemidele üleminekul kriitiliselt

olulise PCB tootmise vallas oleks EL strateegilise autonoomia saavutamine

võimalik, mis on eriti oluline kaitse- ja kriitilise taristu süsteemide

valdkonnas. Selleks on vajalik vastavasisuliste toetusmeetmete algatamine nii

uute PCB tootmisvõimsuste rajamiseks kui olemasolevate uuendamiseks,

protsessi- ja materjaliinnovatsiooniks ning asjakohase kvalifikatsiooni

omandamiseks või tõstmiseks. Kaaluda tasub ka USAs kasutatavatega

sarnaseid maksuerisusi oma toodetes ELis toodetud PCB kasutajatele. Samuti

võiks kaaluda EL fondidest rahastatud projektides EL tarnijate

kasutamise/eelistamise nõuet.

6. Nõudlus ja turuarendus. Kuidas toetada Euroopa (sh Eesti) ettevõtjate jaoks

nõudluse teket pooljuhtidele Euroopas (nt AI, tööstus, kaitse)?

Kui maailmakaubanduse reeglid seda võimaldaksid, siis oleks riigihangetel

kasu Euroopas disainitud/toodetud kaupade ja süsteemide eelistamisest. Võiks

kaaluda EL fondidest rahastatud projektides EL tarnijate

kasutamise/eelistamise nõuet.

Täna on üheks suuremaks pooljuhtide nõudluse allikaks andmekeskuste

rajamine. Euroopa tootjaid maailma juhtivate arvutitootjate hulgas ei paista.

Ka kaitsetööstuse kiire kasv tekitab nõudlust, kuid seal on siiski valdavalt tegu

väiksemate kogustega (tark moon ja droonid on siin vast ainsaks erandiks).

Euroopa autotööstus, mis seni oli üheks nõudluse veduriks, mõnevõrra

kiratseb ja seda just suure elektroonika mahuga elektriautode segmendis. Ka

28

rohetehnoloogiate osas on fookus Aasias (päikesepaneelid ja nendega seotud

elektroonika).

Kokkuvõttes: „puhas elektroonika“, kus elektroonikaseade on lõpptooteks on

valdavalt side, TV jm tarbekaup, arvutid, ehk siis need valdkonnad, kus

Euroopa on ammu juhtrolli minetanud. Euroopas arendatakse ja toodetakse

valdavalt profielektroonikat, mis suures osas muude seadmete sisse

integreeritakse: autod, tööpingid, lennukid vms. Ja seal sõltub

elektroonikanõudlus täielikult nõudlusest lõpptoote järele.

7. Oskused ja talendibaas. Millised on kriitilised oskuste puudujäägid?

Millised meetmed oleksid kõige mõjusamad talentide arendamiseks ja

ligimeelitamiseks?

Kui keegi sooviks käivitada Eestis kiibitehase, tuleks paratamatult suur osa

spetsialistidest välismaalt sisse tuua, sest vastava profiili insenere, tehnolooge

ja tehnikuid meil ei koolitata. Samuti tuleb sisse tuua kogu tooraine,

kulumaterjalid ja abivahendid. Euroopas on mitmed pooljuhtide keskused,

kuhu järjest lisandub uusi tehaseid (nt. Dresden), sest seal on talendid ja

tarnijate võrgustik.

8. Palun vaadata üle ka loamenetluse käsitlus ning, kui selles osas on

ettepanekuid või tähelepanekuid, siis palume need samuti välja tuua.

Loamenetlused on pigem liikmesriikide teema. Eestis meie teada kiibitehase

või arendusfirma loomine litsentsi ei vaja, küll aga tuleks tehase ehitamisel

läbida tõsine kadalipp keskkonna- ja muid uuringuid. Arvestades, et kiipide

tootmine on oma olemuselt keemiatööstus, kus kasutatakse pea kogu

Mendelejevi tabelit, sh. väga toksilisi aineid, siis võtavad vastavad

protseduurid palju aega ja raha.

29

Lisataustamaterjal:

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

ITL toetab Euroopa Liidu eesmärki tugevdada pooljuhtide tarneahelate

vastupidavust ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Samas leiame, et

kiibimäärus 2.0 peaks olema riskipõhine, proportsionaalne ning arvestama

ettevõtjate tegelikku rolli pooljuhtide väärtusahelas. Elektroonilise side

teenuste, pilveteenuste ja andmekeskuste pakkujate võimekus mõjutada

pooljuhtide tarneahelat on piiratud võrreldes tootjate, projekteerijate ja teiste

väärtusahela põhiosalistega. Seetõttu tuleks vältida olukorda, kus kiibimäärus

2.0 loob olemasolevate EL õigusaktidega kattuvaid kohustusi või paneb

ettevõtjatele aruandlus-, tõendamis- ja riskijuhtimiskohustusi, mille täitmiseks

puudub neil vajalik kontroll või ligipääs asjakohasele teabele.

Järgnevas esitame peamised tähelepanekud ja muudatusettepanekud

kiibimäärus 2.0 konkreetsete sätete kohta.

Arvestatud üldiselt

seisukohapunktides 5.4 ja 5.5 ning

seletuskirja selgituste osas.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. Varustuskindluse deklaratsiooni nõudmine (Security of Supply

Declaration – artiklid 30 ja 31)

Leiame, et deklaratsiooni koostamine peaks olema seadmete ja süsteemide

tootjate ülesanne, mitte nende kasutajate oma. Kui kohustus jääb siiski

kasutajatele, siis tuleb arvestada nende piiratud võimalusi.

Teeme ettepaneku täiendada kiibimäärus 2.0 artiklit 31 selliselt, et ettevõtja

võib tugineda oma otsese tarnija või tootja poolt esitatud teabele ning temalt

ei nõuta selliste andmete kogumist või kontrollimist, millele tal puudub

mõistlik ligipääs.

Selleks teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artiklisse 31 lisada järgmise

sisuga lõige:

Osaliselt arvestatud. Seisukohapunktis

5.4 ja selgituses on ette nähtud, et

varustuskindluse deklaratsiooni

nõudmine peab arvestama ettevõtja

rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

piirduma talle mõistlikult

kättesaadava teabega. Tootja või

otsese tarnija teabele tuginemise

ettepanekut kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

30

„Economic operators shall be entitled to rely on information provided by their

direct suppliers or manufacturers and shall not be required to obtain or verify

information that is not reasonably accessible to them.“

Elektroonilise side ettevõtted, pilveteenuste osutajad ja andmekeskuste

operaatorid ei osale pooljuhtide ja pooljuhte sisalduvate seadmete

projekteerimises, tootmises ega pakendamises ning neil puudub nähtavus

mitmetasandilistele tarneahelatele. Seetõttu ei ole proportsionaalne nõuda

neilt täielikku ülevaadet kogu pooljuhtide väärtusahelast. Samuti ei peaks

hankemenetluses olema nõutav teave, mille õigsust pakkujal ei ole võimalik

sõltumatult kontrollida.

Lisaks teeme ettepaneku täpsustada kiibimäärus 2.0 artiklit 30 nii, et sellest

tuleks üheselt välja, et hankijad võivad nõuda varustuskindluse deklaratsiooni

juhul, kui see põhineb riskihinnangul.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

2. Tõendamise viis riigihangetes (Artikkel 31 lõige 2)

Leiame, et kiibimäärus 2.0 artiklis 31 peab selgesõnaliselt tunnustama tootja

või otsese tarnija kinnitusi piisava tõendina varustuskindluse deklaratsiooni

esitamisel.

Seetõttu teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artikli 31 lõikesse 2 uus

punkt järgmises sõnastuses:

„Manufacturer declarations, supply chain statements and equivalent

documentation issued by direct suppliers shall constitute sufficient evidence

of compliance unless there are objective grounds to question their reliability.“

Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hankijad nõuavad teavet pooljuhtide

päritolu või tarneahela kohta oluliselt laiemas ulatuses, kui ettevõtjatel on

tegelikult võimalik esitada. See suurendab põhjendamatult halduskoormust

ning võib piirata konkurentsi riigihangetes.

Osaliselt arvestatud. Seisukohapunkti

5.4 selgituses on kajastatud võimalus

tugineda tootja või otsese tarnija

esitatud teabele ja dokumentidele, kui

nende usaldusväärsuses kahtlemiseks

ei ole objektiivset põhjust.

Ettepanekut tunnustada selliseid

kinnitusi määruses sõnaselgelt piisava

tõendina kasutatakse ELi nõukogu

töögrupi aruteludes.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

3. Riskialtid sektorid (artikkel 32)

Toetame riskipõhist lähenemist, kuid leiame, et kiibimäärus 2.0 artikli 32

alusel kehtestatavad kohustused peavad olema proportsionaalsed ettevõtja

tegeliku mõjuga pooljuhtide väärtusahelale.

Arvestatud üldise põhimõttena

seisukohapunktis 5.4 ja 5.5 ning nende

selgitustes. Nõuded peavad olema

proportsionaalsed, arvestama ettevõtja

rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

31

Pilveteenuste, andmekeskuste ja elektroonilise side teenuste osutajad sõltuvad

sageli piiratud arvust seadmetootjatest ja tehnoloogilistest lahendustest.

Seetõttu ei pruugi tarnijate mitmekesistamine või alternatiivsete tarneallikate

kasutamine olla objektiivselt võimalik. Regulatsiooniga ei tohi luua kohustusi,

mille täitmine ei ole ettevõtja kontrolli all.

piirduma talle mõistlikult

kättesaadava teabega. Alternatiivsete

tarneallikate objektiivse puudumise

küsimust käsitletakse seisukohapunkti

5.4 selgituses.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

4. Tarneahela seire ning teabenõuded (artiklid 33-35 ja artikkel 38)

Teeme ettepaneku piirata teabe kogumise kohustust ettevõtja otseste

lepinguliste partneritega seotud teabega ning sätestada täiendavad

kaitsemeetmed ärisaladuste ja tundliku julgeolekuteabe kaitseks.

Selleks teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0 artiklitesse 33, 34, 35 ja 38

järgmine põhimõte:

„Information requests shall be limited to data reasonably available to the

undertaking and shall not require disclosure of trade secrets, confidential

business information or security-sensitive information beyond what is strictly

necessary and proportionate.“

Tarneahelate vastupidavuse hindamiseks kogutav teave võib sisaldada

võrguarhitektuuri, hankestrateegiaid, kriitiliste seadmete kasutust või muid

andmeid, mille avaldamine võib kahjustada ettevõtte turvalisust või

konkurentsipositsiooni. Seetõttu tuleb järgida andmete minimaalsuse ja

ärisaladuste kaitse põhimõtteid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selle selgituses. Teabenõuded peavad

piirduma eesmärgi saavutamiseks

vajaliku ja ettevõtjale mõistlikult

kättesaadava teabega ning tagama

ärisaladuse, konfidentsiaalse äriteabe

ja julgeolekutundliku teabe kaitse.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

5. Karistused ja sunnimeetmed (artiklid 50-51)

Leiame, et kiibimäärus 2.0 artiklid 50 ja 51 peaksid sisaldama "good faith

reliance" põhimõtet olukordades, kus ettevõtja tugineb tarnijalt või tootjalt

saadud teabele.

Seetõttu teeme ettepaneku lisada järgmine erand:

„No penalties shall apply where the undertaking has exercised due diligence

and has provided information in good faith on the basis of data supplied by

its direct suppliers or manufacturers.“

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Kui ettevõtja on

rakendanud mõistlikku hoolsust ja

esitanud heas usus tootjalt või otseselt

tarnijalt saadud teabe, tuleb seda

karistuste kohaldamisel arvesse võtta.

32

Suur osa tarneahela kohta esitatavast teabest pärineb kolmandatelt isikutelt.

Ettevõtja ei peaks kandma vastutust selliste asjaolude eest, mille kontrollimine

ei ole tema mõistliku hoolsuskohustuse raames võimalik.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Lisaks eelnevale teeme ettepaneku lisada kiibimäärus 2.0

põhjenduspunktidesse või üldsätetesse järgmise põhimõtte:

„Käesolevast määrusest tulenevate tarneahela riskijuhtimise,

vastavushindamise ja aruandluskohustuste täitmisel tuleb vältida

dubleerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2555

(NIS2) ning muudest EL õigusaktidest tulenevate nõuetega.“

Selliselt oleks kiibimäärus 2.0 paremini kooskõlas Euroopa Komisjoni parema

õigusloome, proportsionaalsuse ja halduskoormuse vähendamise

eesmärkidega.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Palume

võimalusel meiega jagada kiibimäärus 2.0 kohta koostatavate Eesti

seisukohtade kavandit.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5 ja

selgituses. Uued kohustused ei tohi

dubleerida küberturvalisuse

direktiivist (NIS2) ega muudest

Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevaid kohustusi.

Keskkonnaamet Määruse ettepanekuga seatakse täiendavad kriteeriumid ja nõuded ELis

pooljuhttehnoloogia ja kiipide tootmise kiirendamiseks, konkurentsivõime

parandamiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Selleks on seatud ka teatud

tingimused ühtse tegevusloa andmise menetluse kiirendamiseks ja

digitaliseerimiseks. Liikmesriigil tuleb kehtestada ühtse (tervikliku) loa

andmise menetlus, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõikide valdkondade

lube ning mille menetlust koordineerib üks pädeva asutus. Lubade andmise

tavapärane menetlusaeg ei tohi ületada 12 kuud ja 45 päeva jooksul taotluse

saamisest tuleb hinnata taotluse täielikkust ja vajadusel küsida puuduvat

teavet. Kui pärast puuduva teabe esitamist loetakse taotlust endiselt

mittetäielikuks, võib ühtne kontaktpunkt 30 päeva jooksul alates nõutud

puuduva teabe esitamisest esitada teise taotluse puuduva teabe saamiseks.

Need loaga seotud tingimused on analoogsed ettepanekutele, mis Euroopa

Komisjon kevadel esitas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

teemaga seotud direktiivides toodud loamenetluste muutmiseks. Seega on

need menetlustähtajad samad kui varasemate regulatsioonide eelnõudes.

Teadmiseks võetud, loamenetlusi on

käsitletud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses.

33

Konkreetseid kriteeriume, milliste tootmisnäitajate ja -mahtude korral tuleb

välisõhu saastamiseks väljastada keskkonnakaitseluba (ühtse tegevusloa

osana), ei seata, vaid liikmesriigid lähtuvad loa vajaduse väljaselgitamisel

riigis kehtestatud sisemistest õigusnormidest. Seega ei tulene määruse

ettepanekust otseseid uusi tingimusi ja nõudeid välisõhukaitsega seotud

keskkonnakaitselubade väljastamiseks ning selles osas puuduvad

Keskkonnaametil sisulised ettepanekud ja märkused.

Keskkonnaamet Märgime, et sellised tehased toovad kaasa tugeva surve meie vee-, energia- ja

maakasutusele. Näiteks on välja toodud, et üks suur pooljuhttehas vajab

ööpäevas kuni 38 000 m3 puhast vett. Samas on rõhutatud, et heitvett tehased

taaskasutavad, kuid tekkiv keemiline jääk on väga ohtlik keskkonnale,

inimesele. Seega ei kaota loamenetluse tähtaja lühendamine vajadust

põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses.

Keskkonnaamet Määruse ettepanekus on rõhutud loamenetluse kiirendamisele, milleks

soovitatakse kasutada digitaalset menetluskeskkonda ja ühe kontaktpunkti

rakendamist. See on analoogne paljude teiste sarnaste algatustega ja mis tihti

ei lahenda ära planeeringute ja täiendavate keskkonnamõjude hindamisega

seotud ajakulu probleemi. Keskkonnaameti hinnangul võiks Eesti teha

ettepaneku võimaldada prioriteetsetes valdkondades liikmesriikidele

suuremat paindlikkust olemasolevate andmete kasutamisel. Näiteks Natura

2000 asjakohase hindamise läbiviimisel olukorras, kus on ametlikes registrites

sisalduv teave on mõju hindamiseks piisav ja usaldusväärne, ei peaks nõudma

täiendavaid inventuure ja uuringuid.

Arvestatud seisukohapunktis 5.6 ja

selle selgituses. Rõhutame, et

liikmesriikidele peab jääma

paindlikkus kasutada olemasolevaid

menetluslahendusi.

Keskkonnaamet Samas on oluline, et pooljuhtide tootmisvõimsuse suurendamisel arvestataks

jätkuvalt ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning tagataks

keskkonnamõjude asjakohane hindamine.

Teadmiseks võetud. Keskkonnamõju

käsitletakse mõjuanalüüsi punktis 3.5

ning vajalike keskkonnamõju

hindamiste ja muude sisuliste

menetluste läbiviimist

seisukohapunkti 5.6 selgituses.

Keskkonnaamet Täiendavalt märgime, et lubade menetlemine eelisjärjekorras toob kaasa surve

haldusaparaadi olemasolevatele ressurssidele, nimelt peab olema tagatud ka

teiste menetluste tähtaegsus ning nõuetekohasus. Seetõttu tuleb liikmesriigi

haldusaparaadil hinnata täiendava menetlusressursi vajadust ning vajadusel

tagada selle olemasolu.

Arvestatud üldiselt seisukohapunkti

5.6 selgituses. Avaliku sektori

töökoormust ning võimalikku

täiendavat tööjõu-, ekspertiisi-,

34

koolitus- ja IT-vajadust käsitletakse ka

mõjuanalüüsi punktis 3.3.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeiumi võimaluse eest esitada

oma seisukohad kiibimääruse 2.0 (edaspidi Chips Act 2.0) eelnõule kohta ning

seekaudu panustada vastava õigusraamistiku kujundamisse. Tallinna

Tehnikaülikool (edaspidi TalTech) tervitab Euroopa Komisjoni plaani

kujundada Chips Act 2.0 senisest terviklikumaks poliitikaraamistikuks, mis

hõlmab kogu pooljuhtide väärtusahelat alates teadus- ja arendustegevusest

ning kiibidisainist kuni tootmise, testimise, pakendamise ja rakendamiseni.

Euroopa pikaajaline konkurentsivõime sõltub võimest arendada tugev teadus-

ja innovatsioonibaas ning siduda see efektiivselt tööstusliku rakendamisega.

Eesti võimalus Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis peitub eelkõige

teadmistepõhistes tegevustes, sealhulgas kiibidisainis, arhitektuuride ja IP-

plokkide arendamises, kiipide verifitseerimises, testimises, tarkvara-riistvara

koosdisainis ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide koolitamises. TalTech

näeb Chips Act´i 2.0 olulise võimalusena nende võimekuste tugevdamiseks nii

Eestis kui ka Euroopas. TalTech on kujunenud üheks Euroopa juhtivaks

teadusasutuseks tehisintellekti kiipide, töökindla arvutustehnika ning riistvara

turvalisuse valdkonnas. Ülikooli teadustöö on pälvinud rahvusvahelist

tunnustust ning avaldunud maailmatasemel teadustulemustes nii AI-riistvara,

kiipide töökindluse kui ka küberturvaliste süsteemide arendamisel. TalTech

koordineerib mitmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi Euroopa Horisont projekte, sealhulgas TAICHIP ja

TIRAMISU, mis tugevdavad Euroopa kompetentsi järgmise põlvkonna

kiibitehnoloogiate arendamisel ning suurendavad Eesti nähtavust Euroopa

pooljuhtide teadusmaastikul. TalTechi peamised seisukohad eelnõule

1. Toetame Chips Act 2.0 fookuse laiendamist kogu pooljuhtide väärtusahelale

Euroopa pooljuhtide konkurentsivõime ei sõltu üksnes tootmisvõimekusest.

Sama olulised on teadusuuringud, disain, prototüüpimine, testimine,

süsteemiintegratsioon ning oskuste arendamine. TalTech toetab lähenemist,

mis käsitleb pooljuhtide ökosüsteemi tervikuna ning võimaldab erinevatel

liikmesriikidel panustada väärtusahela nendes osades, kus neil on kõrgeim

kompetents ja mõju.

Kiibimäärus 2.0 fookuse laiendamine

on arvestatud seisukohapunktides 5.1

ja 5.3 ja nende selgituses.

35

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

2. Toetame kiibidisaini ja fabless-sektori tugevamat esiletõstmist Euroopa

suurimad arenguvõimalused peituvad sageli kõrge lisandväärtusega disaini- ja

innovatsioonitegevustes. Eestis on välja kujunemas tugev kompetents

kiibiarhitektuuride, RISC-V tehnoloogiate, AI-kiipide, riistvaraturbe ning

verifitseerimise valdkondades. Chips Act 2.0 peaks toetama just neid

valdkondi, kus teadmistepõhine innovatsioon võimaldab luua

konkurentsieeliseid ilma väga suurte kapitalikulutusteta.

Arvestatud mõjude peatükis ja

seisukohapunkti 5.1 selgituses. Eesti

ettevõtjate tugevused kiibivaldkonnas

avalduvad just disaini- ja fabless

segmendis.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

3. Toetame Euroopa ühiste disaini- ja innovatsioonitaristute laiendamist

Väikeriikidel puudub majanduslik põhjendus rajada ulatuslikku tipptasemel

tootmisinfrastruktuuri. Seetõttu on ülioluline tagada lihtne ligipääs Euroopa

disainiplatvormidele, pilootliinidele ja testkeskkondadele. TalTech peab

selliseid ühiseid taristuid Euroopa teadus- ja innovatsioonivõimekuse

võtmekomponendiks.

Euroopa projekteerimisplatvormile,

katseliinidele ja

testimiskeskkondadele ligipääsu

käsitletakse seisukohapunktides 5.1 ja

5.2 ning nende selgitustes ja

mõjuanalüüsi punktis 3.1.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

4. Toetame teadusest turule liikumist toetavaid meetmeid Üks Euroopa

olulisemaid kitsaskohti on nn lab-to-fab lõhe ehk raskused teadustulemuste

viimisega prototüüpideni ja sealt edasi tööstuslikku rakendusse. Chips Act 2.0

peaks tugevdama mehhanisme, mis toetavad teadustulemuste valideerimist,

prototüüpimist, piloottootmist ja tehnoloogiate kommertsialiseerimist.

Arvestatud seisukohapunktides 5.1 ja

5.2 ning nende selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

5. Toetame nõudluspoolseid meetmeid, mis lähtuvad strateegilistest

vajadustest Euroopa pooljuhtide areng peab olema seotud valdkondadega, kus

Euroopa soovib suurendada tehnoloogilist sõltumatust ja konkurentsivõimet,

näiteks tehisintellekti, kaitse, tervisetehnoloogiate, energeetika ja

telekommunikatsiooni valdkondades. TalTech toetab meetmeid, mis aitavad

siduda teadus- ja arendustegevuse reaalsete rakendusvajadustega.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses, milles keskendume

nõudluse arendamisele ja

riigihangetele.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

6. Toetame pooljuhtide, tehisintellekti ja pilvetaristute poliitikate sidumist

Tulevased tehnoloogilised läbimurded sünnivad järjest enam süsteemsel

tasandil, kus kiibid, tarkvara, tehisintellekt, pilveplatvormid ja andmetaristud

moodustavad ühtse terviku. Chips Act 2.0 peaks käsitlema pooljuhte osana

laiemast Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse strateegiast.

Teadmiseks võetud, arvestatud

seisukohapunktis 5.1 ja selle

selgituses. Pooljuhitehnoloogiate

sidumist tehisintellekti,

pilvandmetöötluse, andmekeskuste ja

teiste strateegiliste

kasutusvaldkondade vajadustega

käsitletakse ka seisukohapunktis 5.4 ja

selle selgituses.

36

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

7. Peame oskuste ja talentide arendamist Euroopa pooljuhtide strateegia

keskseks komponendiks Pooljuhtide valdkonna edasine kasv sõltub ennekõike

inimestest. TalTech peab kriitiliseks suurendada investeeringuid pooljuhtide

alasesse kõrgharidusse, doktoriõppesse, mikrokraadidesse, elukestvasse

õppesse ning tööstuse-akadeemia koostöösse. Lisaks spetsialistide

koolitamisele tuleb suurendada Euroopa atraktiivsust rahvusvaheliste

talentide jaoks ning luua mehhanisme juhtivate ekspertide kaasamiseks

Euroopa teadus- ja innovatsioonikeskkonda.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis

5.2 pädevuskeskuste rolli tugevdamise

vaates.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

8. Toetame halduskoormuse vähendamist Chips Act 2.0 meetmed peavad

olema kasutajasõbralikud nii ettevõtetele kui ka teadusasutustele. Uute

aruandlus- ja seirenõuete kehtestamisel tuleb vältida olukorda, kus

administratiivne koormus vähendab innovatsiooni- ja arendustegevuse

efektiivsust.

Arvestatud. Koormuse vähendamist

oleme käsitlenud seisukohapunktides

5.4 ja 5.6. Aruandlus- ja seirenõuete

vajalikkust, proportsionaalsust ning

olemasolevate andmeallikate

kasutamist käsitletakse ka

seisukohapunktis 5.5 ja selle

selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

9. Toetame konfidentsiaalse teabe tugevat kaitset tarneahelate, tehnoloogiliste

sõltuvuste ja riskide kaardistamine on oluline, kuid selle juures tuleb tagada

teadusasutuste ja ettevõtete intellektuaalomandi, ärisaladuste ning tundlike

teadusandmete kaitse.

Arvestatud. Seisukohapunktis 5.5

toome välja, et pooljuhtide tarneahela

seire ja teabenõuded oleksid vajalikud

ja proportsionaalsed, ning tagaksid

ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe ja

julgeolekutundliku teabe kaitse.

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

10. Soovitame käsitleda senisest terviklikumalt elektroonikasüsteemide

väärtusahelat Kuigi Chips Act 2.0 laiendab fookust pooljuhtide

väärtusahelale, tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka elektroonikasüsteemide

terviklikule arendamisele. Kiibid loovad väärtust eelkõige osana toimivatest

süsteemidest ning seetõttu tuleks arvestada ka pakendamise, PCB-de,

süsteemiintegratsiooni, usaldusväärsuse ja testimisega seotud kompetentside

arendamise vajadust.

Arvestatud mõjude peatükis ja

seisukohapunkti 5.1 selgituses.

Pakendamist, integraalskeemide

substraate, trükkplaate,

elektroonikakoostu, testimist ja

süsteemide lõimimist käsitletakse

täpsemalt seisukohapunktis 5.3 ja selle

selgituses ning mõjuanalüüsi punktis

3.1.

37

Tallinna Tehnikaülikool

Taltech

11. TalTechi vaade Eesti rollile Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis TalTech

on valmis panustama Chips Act 2.0 eesmärkidesse teadustöö, innovatsiooni,

talentide arendamise ning Euroopa teadus- ja tööstuskoostöö tugevdamise

kaudu. TalTech näeb Eesti peamise panusena Euroopa pooljuhtide

ökosüsteemi järgmisi valdkondi:

 tipptasemel kiibidisain ja arhitektuurid;

 AI- ja RISC-V-põhised lahendused;

 riistvara turvalisus ja töökindlus;

 verifitseerimine ja valideerimine;

 teaduspõhine innovatsioon ning FOAK-tehnoloogiad;

 kõrgelt kvalifitseeritud järelkasvu koolitamine.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele peab TalTech oma keskseks ülesandeks

pooljuhtide valdkonna järelkasvu ja tippspetsialistide koolitamist. 2026. aasta

veebruaris käivitus koostöös Eesti ettevõtetega Euroopas ainulaadne

kiibidisaini mikrokraadiprogramm, milles osaleb esimene rühm Eesti

ettevõtete insenere. 2026. aasta sügisel käivitab TalTech ka rahvusvahelise

Erasmus+ programmi raames tehisintellekti kiipidele keskenduva

mikrokraadi, mis aitab tugevdada Euroopa-ülest kompetentsibaasi ning

soodustab teadmiste vahetust ülikoolide ja tööstuse vahel. Samas jääb

kvalifitseeritud spetsialistide nappus üheks suurimaks takistuseks nii Eesti kui

ka Euroopa pooljuhtide sektori arengule. Eesti ettevõtete kasvav huvi

kiibidisaini, AI-riistvara ja kõrgtehnoloogiliste elektroonikasüsteemide

arendamise vastu suurendab vajadust inseneride, teadlaste ja doktorikraadiga

ekspertide järele. Seetõttu on oluline, et Chips Act 2.0 toetaks senisest

tugevamalt haridust, teadust ja oskuste arendamist, võimaldades laiendada

pooljuhtide õpet kõigil kõrghariduse tasemetel ning suurendada tööstuse ja

ülikoolide koostööd. Ainult tugev teadus- ja talentide baas võimaldab

Euroopal saavutada pikaajalist tehnoloogilist konkurentsivõimet ja

strateegilist autonoomiat pooljuhtide valdkonnas.

Arvestatud läbivalt mõjuanalüüsi

punktides 3.1 ja 3.2 ning

seisukohapunktides 5.1 ja 5.2 ja

selgitustes. Nendes käsitletakse Eesti

kiibidisaini- ja teaduskompetentse,

oskuste puudujääki,

mikrokraadiprogrammi, praktilist

õpet, tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist

ning ettevõtjate ja ülikoolide

koostööd.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise

meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (COM(2026) 504)

(kiibimäärus 2.0) eelnõu kohta ”

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse liidu pooljuhiökosüsteemi

tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781

(COM(2026) 504) kohta (edaspidi kiibimäärus 2.0) mille Euroopa Komisjon esitas 3. juunil 2026. aastal.

Algatuse eesmärk on tugevdada ELi kiibitööstuse ökosüsteemi vastupidavust, konkurentsivõimet ja

vähendada strateegilisi sõltuvusi. Eelnõu hõlmab mh disaini- ja tootmisvõimekust, tarneahelate julgeolekut,

investeeringute kaasamist ning teadus-, innovatsiooni- ja oskuste arendamist.

Pooljuhtide globaalne turg kasvab 2030. aastaks Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt 1,37 triljoni euroni,

millest ligi 70% kasvust tuleb tehisintellektiga seotud komponentidest. Kiibimäärus 2.0 eesmärk on tagada,

et Euroopa lõikaks sellest kasvust suurema osa ning tugevdaks oma positsiooni valdkondades, kus tal on juba

konkurentsieelis.

Mõju Eesti majandusele ja avalikule sektorile: Kiibimäärus 2.0 võib parandada Eesti ettevõtjate, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja

tootmisvabade (fabless) ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja arendustaristule. See võib

vähendada arenduskulusid ning toetada ettevõtjate osalemist kõrgtehnoloogilistes projektides. Samuti võivad

avaneda täiendavad võimalused tehisintellekti, telekommunikatsiooni, energia-, kaitse- ja andmekeskuste

valdkonna projektides osalemiseks. Samas võivad ettevõtjatele kaasneda täiendavad halduskulud seoses

tarneahela seireks vajaliku teabe esitamise ja kriisimeetmete rakendamisega. Eelnõu mõju ettevõtjate käibele,

investeeringutele, ekspordile, tööhõivele ja SKP-le ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik

usaldusväärselt hinnata. Eestis puudutab algatus eelkõige kiibidisaini, testimise ja tootearendusega tegelevaid

ettevõtteid ning elektroonikatööstust laiemalt, kus tegutsevad peamiselt elektroonika tootmisteenuste

pakkujad (EMS), originaalseadmete tootjad (OEM), originaaldisaini tootjad (ODM) ja inseneriettevõtted.

Eesti ettevõtjatele võivad avaneda paremad võimalused kasutada Euroopa disainiplatvorme, katseliine ja

kompetentsikeskusi ning osaleda teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja investeeringuid toetavates

meetmetes. Eesti elektroonikatööstuse ülesehitust arvestades on oluline, et meetmed hõlmaksid pooljuhtide

kõrval ka trükkplaate, elektroonikakoostu1, pakendamist ja süsteemide integreerimist. Eelnõuga kaasnevad

võimalikud kulud võivad olla seotud Eesti osalemisega EL toetusmeetmetes ja sellest tuleneva

kaasrahastamise vajadusega ning seire- ja kriisimehhanismide rakendamisega. Ettevõtjatele võib

lisakoormust põhjustada tarneahelate seireks vajalike andmete ja riskihinnangute esitamine, eelkõige juhul,

kui nõuded puudutavad väiksemaid ettevõtteid või äriliselt tundlikku teavet.

Eelnõu võib suurendada avaliku sektori töökoormust seoses ELi koostöö, tarneahelate seire, kriisivalmiduse

ning ettevõtjatega teabevahetuse korraldamisega. Määruse rakendamiseks tuleb määrata üks või mitu riigi

pädevat asutust ja nende seast üks riigi ühtne kontaktpunkt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on

valmis olema riigi pädev asutus ning täitma riigi ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Võimalik kulu on seotud

täiendava tööjõu-, ekspertiisi-, koolitus- ja IT-vajadusega. Ettevõtjate nõustamisel saab eeldatavasti kasutada

olemasolevaid tugistruktuure, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust ning Eesti

Kiibitehnoloogiate Kompetentsikeskust KIIP (edaspidi KIIP). Rakendamisega kaasnevat eelarvevajadust ei

ole praegu võimalik hinnata, kuna see sõltub määruse lõplikust sisust ja Eesti rakenduskorraldusest.

Eesti toetab kiibimäärus 2.0 eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi, vähendada strateegilisi

sõltuvusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Oluliseks peame kogu pooljuhtide väärtusahela

1 Elektroonikakoost on elektroonikaseadme või -süsteemi osa, mis koosneb omavahel ühendatud elektroonikakomponentidest. Näiteks võivad elektroonikakoostud olla: trükkplaat koos sellele paigaldatud komponentidega (nt kiibid, takistid, kondensaatorid); juhtplokk autos; arvuti emaplaat; toiteplokk.

2

arendamist ning ettevõtjate ja teadusasutuste, eelkõige VKEde, idu- ja kasvufirmade paremat ligipääsu

arendus- ja innovatsioonitaristule, rahastusele ning oskustele. Meetmed peavad toetama innovatsiooni

jõudmist ideest ja kiibidisainist turule ning vajaduse korral hõlmama ka pooljuhtide kasutuselevõtuks olulisi

seotud valdkondi. Samal ajal peab Eesti oluliseks meetmete proportsionaalsust, selgust ja rakendatavust,

vältides ettevõtjatele liigse halduskoormuse tekitamist ning tagades ärisaladuste, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse teabe kaitse. Strateegiliste projektide puhul toetame loamenetluste kiirendamist ja

asjaajamise lihtsustamist, säilitades liikmesriikidele piisava paindlikkuse olemasolevate menetluslahenduste

kasutamiseks.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 3. juunil 2026. a kiibimäärus 2.0 eelnõu2, mis on osa ELi tehnoloogilise suveräänsuse

tugevdamisele suunatud algatustest. Eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (EL) pooljuhtide ökosüsteemi

konkurentsivõimet, tehnoloogilist suveräänsust ning tarneahelate vastupanuvõimet. Eelnõu on osa ELi

laiematest algatustest, mille eesmärk on vähendada strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdada

Euroopa suutlikkust arendada, toota ja kasutusele võtta kriitilisi tehnoloogiaid.

Pooljuhtide kindel ja katkematu varustatus on Euroopa majanduse ning mitmete kriitiliste tehnoloogiate

toimimiseks muutunud üha olulisemaks. Seda mõjutavad ühelt poolt kasvav nõudlus, sealhulgas tehisintellekti

ja andmekeskuste kiire areng, ning teiselt poolt geopoliitilised pinged ja üleilmsete tarneahelatega seotud riskid.

EL sõltub seejuures endiselt olulisel määral välismaistest tootmis- ja disainivõimekustest, eelkõige kõige

arenenumate pooljuhttehnoloogiate puhul.

Kiibimääruse 2.0 eelnõuga teeb komisjon ettepaneku tunnistada kehtetuks 2023. aastal vastu võetud Euroopa

kiibimäärus (kiibimäärus 1.0) ja asendada see senisest terviklikuma raamistikuga (kiibimäärus 2.0).

Kiibimäärus 2.0 eelnõu liigub senisest enam pakkumispoolselt lähenemiselt nõudlusega seotud meetmetele,

innovatsiooni ja strateegiliste väärtusahelate arendamise ning Euroopa tööstuse ja pooljuhtide tootjate vahelise

koostöö tugevdamise suunas.

Eelnõu keskendub eelkõige järgmistele eesmärkidele ja meetmetele:

 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning vastavate oskuste arendamise tugevdamine;

 investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna parandamine, sealhulgas loamenetluste lihtsustamine ja

kiirendamine;

 strateegiliste pooljuhttehnoloogiate ja suurprojektide (Grand Challenges) arendamise toetamine;

 pooljuhtide nõudluse koondamine ning uute toodete ja tehnoloogiate turuletoomise kiirendamine;

 Euroopa tööstuse, pooljuhtide tootjate ning teiste väärtusahela osaliste vahelise koostöö tugevdamine;

 rahvusvaheliste partnerluste ja koostöö arendamine;

 pooljuhtide tarneahelate seire ja riskihindamise tõhustamine ning kriisidele reageerimise võimekuse

parandamine.

Kiibimääruse 2.0 eelnõu on üles ehitatud kolmele sambale: Euroopa kiibialgatus 2.0 (Chips for Europe

Initiative 2.0), varustuskindlus ja nõudlus ning seire ja kriisile reageerimine. Sammaste kaudu kavandatakse

meetmeid, mis hõlmavad kogu pooljuhtide väärtusahelat alates teadus- ja arendustegevusest ning

innovatsioonist kuni tootmise, nõudluse, tarneahelate seire ja kriisijuhtimiseni.

Eelnõuga nähakse ette Euroopa kiibialgatuse 2.0 meetmed, Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja

strateegiliste projektide raamistik, kiirendatud loamenetlused, varustuskindluse ja nõudluse meetmed,

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52026PC0504

3

strateegiline kaardistamine, tarneahelaplatvorm. Samuti kehtestatakse ennetavad ja kriisiaegsed teabenõuded,

prioriteetsete tellimuste ja ühisostude võimalused ning juhtimis- ja konfidentsiaalsusnõuded ning karistused.

Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti

vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 12. oktoober 2026. a.

Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tööstuse töörühmas.

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto (5809 1441; [email protected]);

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (625 6389;

[email protected]); majanduse ja innovatsiooni valdkonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

[email protected]); Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5556 1425;

[email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud koondas välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843; [email protected]); ning Rahandusministeeriumi

ettepanekud EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156; [email protected]).

Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja

tööstuspoliitika asekantsler Sandra Särav-Tammus ([email protected]; 551 2001) ja innovatsiooni ja

majandusarengu asekantsler Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751).

EL kiibivaldkonda puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:

 Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a

istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

14. aprilli 2022. a istungil ja Riigikogu ELAKi 6. mai 2022. a istungil):

 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.

jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad kaitsevalmiduse koondpaketi ehk kaitse omnibussi kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 18. septembri 2025. a istungil ja Riigikogu ELAKi 26. septembri 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18.

juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi

6. juuli 2020. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a

Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi

22. oktoobri 2021. a istungil);

 Eesti seisukohad EL majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.

novembri 2023. a istungil);

 Eesti seisukohad EL majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. aprilli

2026. a ning Riigikogu ELAKi 13. aprilli 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks

kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari

2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);

 Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023.

a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad –

läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi

23. jaanuari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a ning Riigikogu ELAKi

19. detsembri 2025. a istungil);

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise

ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);

4

 Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis

2023.a);

 Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta (heaks kiidetud 9. mai 2024

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.

juuni 2023. a istungil).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

Kiibimäärus 2.0 tugineb EL toimimise lepingu (ELTL) artiklitele 173 ja 114 nagu ka esimene kiibimäärus.

ELTL artikli 173 eesmärk on toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet, luues soodsad tingimused ettevõtluse,

innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks. ELTL artikkel 114

võimaldab võtta meetmeid, mis aitavad kaasa ühtse turu loomisele ja tõrgeteta toimimisele. Määruse peamine

eesmärk on suurendada EL pooljuhtide sektori innovatsioonivõimekust, tootmisvõimsust ja varustuskindlust.

Selleks toetatakse investeeringuid tipptehnoloogilisse tootmisse ning parandatakse kriisideks valmisolekut ja

koordineerimist. Algatus keskendub eelkõige Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku võimekuse tugevdamisele,

vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest ning parandades teadustulemuste jõudmist tööstuslikku rakendusse

kogu ELis.

2.2 Subsidiaarsus

Euroopa Komisjoni hinnangul on eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna pooljuhtide sektoriga

seotud probleemid on olemuselt piiriülesed ning ületavad üksikute liikmesriikide võimekust neid iseseisvalt

lahendada. EL tasandi sekkumine loob lisandväärtuse eelkõige investeeringute mahu, kiiruse ja ulatuse tõttu.

Algatus on vajalik, et vältida killustunud lähenemist, riigiabivõidujooksu ja vähemtõhusaid riiklikke lahendusi

ning tagada ühtne strateegia ja mastaabiefekt.

Kolme samba lõikes toetab EL tasandi tegutsemine:

 innovatsiooni ja tehnoloogilise võimekuse arendamist (sh suured teadus- ja arendustaristud),

 tootmisvõimsuse kasvu ja varustuskindlust kiirendades investeeringuid pooljuhtide tootmisse,

 ning paremat seiret ja kriisidele reageerimist koordineeritud EL tegevuse kaudu.

Eestis ei ole praegu kiibitootmist, väikese ja avatud majandusena puudub täna Eestil võimekus iseseisvalt

arendada või rahastada pooljuhtide sektori taristuid ja tootmisvõimsusi. EL tasandi koordineeritud tegevus ja

ühised investeeringud on vajalikud nii mastaabiefekti saavutamiseks kui ka tarneahela turvalisuse tagamiseks.

Samas on Eestile oluline, et EL tasandi sekkumine ei tooks kaasa liigset halduskoormust ega piiraks paindlikkust

(nt riigiabi reeglite järgne rakendamine), ning et meetmed oleksid ligipääsetavad ka väiksematele ELi

liikmesriikidele ja nende ettevõtetele (sh VKEd ja disaini- või arendustegevus).

Eesti hinnangul on eelnõu eesmärke võimalik tõhusamalt saavutada ELi tasandil, kuna pooljuhtide

väärtusahelad on olemuselt piiriülesed ning liikmesriikide individuaalsed meetmed ei võimalda piisavalt

vähendada strateegilisi sõltuvusi ega tugevdada liidu konkurentsivõimet. Eesti leiab, et eelnõu on kooskõlas

subsidiaarsuse põhimõttega.

2.3 Proportsionaalsus

Euroopa Komisjon on välja toonud, et eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi kolmes

ajahorisondis: lühiajaliselt parandada tarneahelate seiret ja läbipaistvust, keskpikas vaates suurendada

5

tootmisvõimekust ning pikemas perspektiivis arendada tehnoloogilist ja innovatsioonilist liidripositsiooni.

Fookuses on kitsalt pooljuhtide ökosüsteem kui EL majanduse üks kriitilisemaid kitsaskohti, eesmärgiga tõsta

tarneahela vastupidavust. Algatus toetab teadus- ja arendustegevust, katse- ja prototüüpliine, uute tehnoloogiate

(nt kvant- ja fotoonika) arendamist, kompetentsikeskusi ning idu- ja kasvufirmade rahastamist. Samuti nähakse

ette meetmeid tootmisvõimsuse kiiremaks rajamiseks (sh kiirendatud lubade menetlus) ning ELi ja

liikmesriikide koordineeritud tegevust võimalike tarnehäirete ennetamiseks ja leevendamiseks.

Proportsionaalsuse põhimõtte osas peab Eesti oluliseks, et halduskoormus ettevõtjatele ja liikmesriikidele oleks

minimaalne ning et kavandatavad kohustused oleksid selgelt põhjendatud ja riskipõhised.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Eelnõu üldine mõju Eestile on tõenäoliselt positiivne, kuna see loob täiendavaid võimalusi teadus- ja

arendustegevuseks ning kõrgtehnoloogiliste investeeringute kaasamiseks, samas kui otsene regulatiivne

koormus Eestis tegutsevatele ettevõtjatele näib olevat piiratud ja koondub eelkõige strateegilisteks peetavatele

turuosalistele.

3.1 Mõju majandusele

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt peaks kiibimäärus 2.0 toetama eelkõige spetsialiseerunud VKEsid

ja tootmisvabu ettevõtjaid, parandades juurdepääsu teadus-, arendus- ja innovatsioonikoostööle,

projekteerimisplatvormile, katseliinidele, strateegilistele projektidele ja innovatsioonihangetele. Eesti-

spetsiifilist mõju sisemajanduse koguproduktile (SKP), tööhõivele ega investeeringutele ei ole alusmaterjalides

kvantifitseeritud.

Pooljuhid on vajalikud paljude toodete ja tehnoloogiate toimimiseks, sealhulgas tehisintellekti, andmekeskuste,

side, tööstusautomaatika, sõidukite, meditsiinitehnoloogia ning kaitse- ja kriitilise taristu lahendustes. Euroopa

Komisjoni andmetel aitas 2023. aastal vastu võetud kiibimäärus ehk kiibimäärus 1.0 kaasata Euroopas üle 52

miljardi euro avaliku ja erasektori investeeringuid ning luua hinnanguliselt 46 000 otsest ja kaudset töökohta.

EL sõltub siiski jätkuvalt kolmandatest riikidest, eelkõige kõige arenenumate kiipide tootmise ja pooljuhtide

disaini teatavates osades.

Eestis tegutsevad täna üksikud pooljuhtide nišitootjad, kiibiarenduse ja testimisega tegelevad ettevõtjad ning

valdkonna teadlased, füüsiline tootmine lõppes eelmise sajandi lõpul. Eesti elektroonikatööstuse moodustavad

valdavalt kiipe kasutavad elektroonika tootmisteenuste pakkujad (EMS), originaalseadmete tootjad (OEM),

originaaldisaini tootjad (ODM) ning tootearendus- ja inseneriettevõtjad.

Kiibimääruse 2.0 eelnõu võib parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu Euroopa disainiplatvormile,

katseliinidele ja kompetentsikeskuste võrgustikule ning võimaldada neil osaleda teadus-, arendus- ja

innovatsiooniprojektides. Eestis on selleks asjakohast kompetentsi eelkõige kiibidisaini ja intellektuaalomandi

arenduse, elektroonilise projekteerimise automatiseerimise, funktsionaalse verifitseerimise, testimise,

riistvaraturbe ning RISC-V ja tehisintellektikiipide disaini valdkondades. Eesti kiibiarendusega seotud

ettevõtjad tegutsevad valdavalt tootmisvaba ehk fabless-mudeli alusel, mille puhul disainitakse kiip Eestis ja

selle füüsiline tootmine tellitakse väljastpoolt. Fabless ettevõte on pooljuhtide ettevõte, mis kavandab ja arendab

kiipe, kuid ei oma ega opereeri nende valmistamiseks vajalikku pooljuhtide tootmisüksust. Kiipide füüsilise

tootmise tellib fabless ettevõte tavaliselt spetsialiseerunud kiibitootmisettevõttelt ehk lepinguliselt tootjalt.

Disainivahendite, katseliinide ja piloottootmise parem kättesaadavus võib vähendada eelkõige iduettevõtjate

ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kiibiarenduse kulusid ja arendusele kuluvat aega. Eesti

ettevõtjate osalemist piiravad muu hulgas kiibidisaini spetsialistide nappus, elektroonilise projekteerimise

tööriistade kõrge maksumus, piiratud rahastusvõimalused ning keerukus liikuda teadus- ja arendustegevusest

prototüübi ja tööstusliku tootmiseni. Samas sõltub ettevõtja otsus oma kiibi arendamisse investeerida loodava

lahenduse eeldatavast nõudlusest ja turumahust. Seetõttu ei saa juurdepääsu parandamist disaini- ja

6

prototüüpimistaristule käsitada iseenesest investeeringute või majanduskasvu tekkimise tagatisena. KIIP

projekti taotluse koostamisel oli kompetentsikeskuse kavandatavate teenuste vastu huvi väljendanud üle 20

Eestis tegutseva ettevõtja. See näitab olemasolevat huvi kiibidisaini ja sellega seotud tehnilise toe vastu, kuid ei

võimalda hinnata kiibimääruse 2.0 mõju nende ettevõtjate käibele, investeeringutele või tööhõivele.

Mõju Eesti ettevõtjatele sõltub ka sellest, milliseid elektroonika väärtusahela etappe kiibimääruse 2.0 meetmed

hõlmavad. Kiibi kasutamiseks elektroonikasüsteemis on vaja muuhulgas pakendamist, integraalskeemide

substraate, trükkplaate, elektroonikakoostu ja süsteemide integreerimist. Kuna Eesti elektroonikatööstuses

tegutsevad valdavalt kiipe kasutavad tootmis-, tootearendus- ja inseneriettevõtjad, oleks nende väärtusahela

etappide hõlmamine Eestis olemasoleva ettevõtlusstruktuuriga otsesemalt seotud kui üksnes suuremahulise

pooljuhtide tootmise toetamine.3

Euroopa elektroonikatööstuse andmed osutavad märkimisväärsetele sõltuvustele pooljuhtidele järgnevates

väärtusahela etappides. ZVEI (Saksamaa Elektri- ja Digitööstuse Liit)4 andmetel vähenes Euroopa osakaal

üleilmsel trükkplaatide turul 20%-lt 2000. aastal 2%-ni 2024. aastal ning elektroonikakoostude maailmaturul

22%-lt 10%-ni. Global Electronics Association’i viidatud uuringu järgi oli EL osakaal 2023. aastal

kõrgtehnoloogilise pakendamise maailmaturul 2% ja integraalskeemide substraatide turul 1,3%. Need andmed

kirjeldavad Euroopa turgu tervikuna ega võimalda teha järeldusi Eesti ettevõtjate turuosa või kiibimääruse 2.0

võimaliku rahalise mõju kohta.5, 6

Nõudluspoolsetest meetmetest võivad Eesti ettevõtjatele olla asjakohased innovatsioonihanked, nõudluse

kiirendid ja suurväljakutsed, millega seotakse kiibiarendus kasutajatööstuste vajadustega. Eesti ettevõtjate jaoks

võivad puutumusega valdkonnad olla eelkõige tehisintellekt, telekommunikatsioon, kaitse, energia ja

andmekeskused. Olemasolevad andmed ei võimalda siiski hinnata, kui suur osa nende valdkondade nõudlusest

võiks jõuda Eesti ettevõtjateni ega milline oleks meetmete mõju nende käibele, ekspordile või investeeringutele.

Üldiste kiipide ühishangete majanduslik mõju Eesti ettevõtjatele ei ole selge. Pooljuhid erinevad tehniliste

omaduste ja kasutusotstarbe poolest ning paljud komponendid ei ole omavahel asendatavad. Seetõttu võivad

ühishanked olla keerukad ja ajamahukad ning sobida eelkõige standardiseeritud toodete või selgelt määratletud

kriisiolukorra puhul. Suure nõudluse ühekordne koondamine võib mõjutada teiste komponentide tootmist, hindu

ja kättesaadavust, kuid sellise mõju suurust ei ole esitatud andmete põhjal võimalik hinnata.

Kaitse- ja kriitilise taristu elektroonikavajaduse kasv võib suurendada Euroopas nõudlust usaldusväärsete

komponentide, trükkplaatide, pakendamise ja elektroonikasüsteemide järele. IPC ja Decision Études &

Conseil’i uuringu kohaselt kasvas elektroonika keskmine osakaal kaitsevarustuse väärtuses 10%-lt 2000. aastal

17%-ni 2023. aastal ning võib uuringu prognoosi järgi ulatuda 2035.–2040. aastaks 25%-ni. Samas moodustas

EL osa 2023. aastal üleilmsest kaitsevaldkonna trükkplaatide tootmisest 6,2%, kõrgtehnoloogilisest

pakendamisest 7,7% ja integraalskeemide substraatide tootmisest 3,9%.7

Kõrgemate töökindlus-, kvaliteedi- ja turvanõuetega elektroonikalahenduste nõudlus võib luua Eesti

ettevõtjatele täiendavaid osalemisvõimalusi, kuid kaitse- ja kriitilise taristu tarneahelates osalemine eeldab

ettevõtjate ja toodete vastavust asjaomastele kvalifitseerimis-, kvaliteedi- ja turvanõuetele. Esitatud andmed ei

3 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025. 4 https://www.zvei.org/en/ 5 Global Electronics Association, „Review EU Chips Act: Europe needs a Chips Act Plus“, 25. november 2025.

6 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025. 7 IPC ja Decision Études & Conseil, „Securing the Electronics Value Chain: The Blind Spot in the European

Union’s Defence Agenda?“, 10. märts 2025.

7

näita, kui palju Eesti ettevõtjaid neile nõuetele vastab. Seetõttu ei saa kaitse- ja kriitilise taristu nõudluse kasvu

käsitada Eesti ettevõtjate jaoks kindla majandusliku kasuna.8

Majandusliku mõju kujunemist piirab ka vajalike oskuste kättesaadavus. Eestis ei ole piisavalt praktilise

kogemusega kiibidisaini spetsialiste ning suuremahulise pooljuhtide tootmise käivitamisel tuleks

märkimisväärne osa insenere, tehnolooge ja tehnikuid palgata välismaalt. Eestis on käivitatud kiibidisaini

mikrokraadiprogramm, kuid esitatud andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, kui palju täiendavaid spetsialiste

Eesti ettevõtjad vajavad ega milline võiks olla kiibimääruse 2.0 mõju valdkonna tööhõivele.9

Ettevõtjatele võib eelnõuga kaasneda lisakoormus pooljuhtide tarneahela seireks vajalike andmete ja

riskihinnangute esitamise ning kriisimeetmete rakendamise tõttu. Eelnõu (artikkel 38) kohaselt võib Euroopa

Komisjon pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist küsida tarneahela tõsise häire ohu hindamiseks

teavet ettevõtjatevaheliselt pooljuhtide tarneahela platvormilt või üksikult ettevõtjalt, kes platvormil ei osale.

Kriisietapis võib komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimekuse, tootmisvõimsuse ja esmaste

tarnehäirete kohta. Teabenõuded peavad eelnõu kohaselt piirduma minimaalselt vajalikuga, olema

proportsionaalsed ning arvestama teabe esitamisega ettevõtjale kaasnevaid kulusid ja töömahtu. Seire- ja teabe

esitamise kohustused võivad suurendada eelkõige väiksemate ettevõtjate halduskoormust ning ärisaladuse ja

muu äriliselt tundliku teabe lekkimise riski. Tellimuste eelisjärjekorras täitmine võib mõjutada ettevõtjate

tootmisplaane, komponentide hankimist ja lepingulisi suhteid. Mõju ulatus sõltub kriisimeetmete rakendamise

tingimustest, ettevõtjatelt küsitava teabe mahust ja konfidentsiaalse teabe kaitseks kasutatavatest meetmetest.

Eelnõu rakendamine võib tuua täiendavaid ülesandeid ka Eesti riigiasutustele. Iga liikmesriik peab määrama

ühe või mitu riiklikku pädevat asutust ning nende seast riikliku ühtse kontaktpunkti, mis koordineerib

määrusega seotud küsimusi ja piiriülest koostööd. Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste

projektide loamenetluste koordineerimiseks tuleb määrata ka loamenetluse ühtne kontaktpunkt.

Võimalik riigieelarveline mõju sõltub Eesti osalemisest EL toetusmeetmetes, riikliku kaasrahastamise

vajadusest ning määruse rakendamiseks Eesti riigiasutustele antavatest ülesannetest. Kiibimääruse 2.0 puhul ei

ole praegu võimalik määrata Eesti kaasrahastamisvajadust ega rakendamisega seotud kulude suurust, sest need

sõltuvad eelnõu lõplikust sisust, Eesti osalemisest meetmetes ja riigisisesest rakenduskorraldusest.

Kokkuvõttes on kiibimääruse 2.0 mõju Eesti majandusele sektoripõhine ning puudutab vahetumalt kiibidisaini,

testimise, verifitseerimise, elektroonika tootmisteenuste ja tootearendusega tegelevaid ettevõtjaid. Kiibimäärus

2.0 võib parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristule, kuid majandusliku

kasu kujunemine sõltub meetmete lõplikest tingimustest, nende kättesaadavusest väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele ning sellest, kas meetmed hõlmavad pooljuhtide kõrval ka elektroonika väärtusahela järgmisi

etappe. Esitatud andmete põhjal ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata eelnõu mõju Eesti ettevõtjate käibele ja

investeeringutele, loodavate töökohtade arvule, ekspordile, sisemajanduse koguproduktile ega

majanduskasvule.10, 11

3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib eelnõu suurendada nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu

järele, toetada oskuste arendamist ja tugevdada piirkondlikke innovatsiooniökosüsteeme. Samal ajal on

oskustööjõu nappus juba praegu pooljuhiökosüsteemi oluline kitsaskoht.

8 IPC ja Decision Études & Conseil, „Securing the Electronics Value Chain: The Blind Spot in the European

Union’s Defence Agenda?“, 10. märts 2025. 9 Eesti Kiibikeskus, avalik teave keskuse sihtrühmade, teenuste, kompetentside ja kiibidisaini

mikrokraadiprogrammi kohta. 10 Global Electronics Association, „Review EU Chips Act: Europe needs a Chips Act Plus“, 25. november 2025.

11 ZVEI, „Strengthening European PCB and Electronics Production for Critical Infrastructures“, 7. aprill 2025.

8

3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori töökoormus võib eelnõust tulenevate nõuete tõttu kasvada. Eelnõu võib suurendada riigiasutuste

töökoormust seoses ELi koostöö, pooljuhtide tarneahelate seire, kriisivalmiduse ja ettevõtjatega teabevahetuse

korraldamisega. Iga liikmesriik peab määrama ühe või mitu riiklikku pädevat asutust ning nende seast ühe riigi

ühtse kontaktpunkti. Pädevad asutused peavad muu hulgas hoidma asjaomaste ettevõtjate kontaktandmeid,

osalema tarneahela seires ja teatama Euroopa Komisjonile tõsise tarnehäire ohust.

Eestis seostuvad poliitika kujundamise, EL läbirääkimiste ja riikliku koordineerimise ülesanded kõige

vahetumalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle vastutusalasse kuuluvad ettevõtlus-,

innovatsiooni- ja siseturupoliitika. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis olema kiibimääruse

2.0 kohane riigi pädev asutus ning täitma riigi ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Teiste riigi pädevate asutuste

määramise vajadus ja ülesanded otsustatakse määruse lõpliku sisu ning riigisisese pädevusjaotuse alusel.

Ettevõtjate nõustamisel ja sektori kaasamisel saab kasutada olemasolevaid struktuure. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus saab toetada ettevõtete osalemist rahastus- ja innovatsioonimeetmetes ning Metroserdi

juures tegutsev KIIP ettevõtete kiibidisaini, testimise ja piloottootmisega seotud tegevusi. KIIP projekti

koordineerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning selle partnerid on Metrosert ja Eesti

Elektroonikatööstuse Liit. Need organisatsioonid saavad toetada pädevat asutust valdkondliku teadmise ja

ettevõtjatega suhtlemisega, kuid ei asenda riigiasutusele määrusega antavaid avaliku võimu ülesandeid.

Eelnõus käsitletud loamenetluse ühtse kontaktpunkti mõju oleks Eestis esialgu piiratud, sest esitatud andmete

põhjal ei ole Eestis teada määruse kohaldamisalasse kuuluvat Euroopa pooljuhitehnoloogia strateegilist projekti.

Kohalike omavalitsuste ja loamenetlustes osalevate riigiasutuste töökoormus suureneks seega üksnes

konkreetse projekti kavandamisel. Eelnõu näeb ette riigi tasandil ühtse juurdepääsuportaali loomise, kuid Eesti

hinnangul ei peaks see tingimata eeldama uue eraldiseisva infosüsteemi loomist ning esmalt tuleb hinnata

olemasolevate infosüsteemide kasutamise võimalust.

Võimalikud kulud on seotud ametnike tööaja, valdkondliku ekspertiisi, koolituse, turvalise andmevahetuse ja

vajaduse korral infosüsteemide kohandamisega. Praegu ei ole võimalik hinnata täiendavate ametikohtade arvu

ega kulude suurust, sest need sõltuvad lõpliku määruse sisust, seire sagedusest ja Eesti asutuste tööjaotusest.

3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu aitab vähendada ELi sõltuvust kolmandate riikide pooljuhtidest ja tugevdada Euroopa tehnoloogilist

suveräänsust ning seega toetab Euroopa digitaalset ja julgeolekualast vastupanuvõimet. Eelnõu mõju riigi

julgeolekule sõltub muuhulgas kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste varustuskindlusest

pooljuhtide tarnekriisi korral.

3.5 Mõju keskkonnale

Kiibimäärus 2.0 kohaseid Euroopa pooljuhitehnoloogia algatusi ja strateegilisi projekte käsitletakse

strateegiliste projektidena, mis panustavad vastupanuvõimesse ja süsinikuheite vähendamisse või

ressursitõhususse keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse eelnõu12 tähenduses.

3.6 Mõju põhiõigustele

Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi

ja põhimõtteid. Eelnõu eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi kolme samba kaudu: I sammas

12 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta (COM(2025) 984 final, 10.12.2025).

9

keskendub teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisele (algatus „Chips for Europe 2.0“), II

sammas investeeringute, tootmisvõimekuse ja varustuskindluse suurendamisele ning III sammas pooljuhtide

tarneahela seirele, kriisivalmidusele ja kriisiohjele. Põhiõiguste vaates toetavad I ja II samba meetmed eelkõige

ELi põhiõiguste harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust, luues ettevõtjatele paremad võimalused teadus-

ja arendustegevuseks, investeeringuteks ning Euroopa pooljuhtide väärtusahelas osalemiseks.

III samba meetmed võivad erandlikus kriisiolukorras ajutiselt piirata ettevõtlusvabadust, lepinguvabadust ja

omandiõigust. Selleks nähakse ette võimalus nõuda ettevõtjatelt kriisi hindamiseks vajalikku teavet ning teatud

juhtudel kohustada pooljuhtide tootmis- või tarneahelas tegutsevaid ettevõtjaid võtma vastu ja täitma

prioriteetseid tellimusi, et tagada elutähtsate sektorite varustuskindlus. Need meetmed on ette nähtud üksnes

tõsise pooljuhtide tarnekriisi korral ning neid saab rakendada alles pärast seda, kui Euroopa Komisjon on

ametlikult välja kuulutanud kriisietapi. Komisjoni hinnangul on nimetatud piirangud vajalikud,

eesmärgipärased ja proportsionaalsed, arvestades pooljuhtide võimaliku nappuse märkimisväärset

majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti sisaldab eelnõu kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ettevõtjatel

taotleda prioriteetse tellimuse läbivaatamist juhul, kui selle täitmine põhjustaks ebamõistlikku majanduslikku

koormust või erilisi raskusi. Seetõttu leiab komisjon, et eelnõu tervikuna on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas

sätestatud õiguste ja vabadustega.

4. Sisu ja võrdlev analüüs

Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, määruse reguleerimisala, eesmärgid, mõisted ning

juhtimisraamistik. II peatükis kirjeldatakse kiibimäärus 2.0 kaudu innovatsiooni ja tehnoloogilise võimekuse tugevdamist,

sealjuures teadus- ja arendustegevuse toetamist, projekteerimisvõimekus, pilootliinid, oskuste arendamine ja

innovatsiooni ökosüsteem. III peatükis kirjeldatakse varustuskindlust ja investeeringuid. Strateegiliste projektide ja Euroopa pooljuhtide

algatuste tunnustamine, investeeringute soodustamine, lubade menetlemise kiirendamine ning avaliku sektori

hangetega seotud meetmed. IV peatükk sisaldab sätteid pooljuhtide väärtusahela seire ja kriisivalmiduse kohta nagu pooljuhtide

väärtusahela jälgimine, riskide hindamine, varajase hoiatamise süsteemid ning tööstuse andmetel põhinev

tarneahela platvorm ehk „digitaalne kaksik”. V peatükk kirjeldab juhtimist ning kriisiohjet, sätestatakse liikmesriikide esindajatest koosneva ja komisjoni

juhitud Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevuse jätkamise raamistik. Tuuakse välja meetmed tõsiste tarnehäirete

või pooljuhtide puuduse korral, koordinatsioon liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. VI peatükis esitatakse lõppsätted nagu määruse rakendamise, aruandluse, hindamise ja senise kiibimääruse

kehtetuks tunnistamise kohta.

I lisas tuuakse välja Euroopa kiibimäärus 2.0: algatuse raames toimuvate meetmete kirjeldus.

II lisas tuuakse välja strateegiliste projektide prioriteetsed valdkonnad, mis on järgmised:  Kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmine Euroopas

 ELi andmetöötlustaristule mõeldud tehisintellektikiibid ja -süsteemid

 Autotööstuse rakenduste protsessorid isejuhtivatele autodele

 Euroopa mälu tootmisrajatis

 Tipptasemel kiipide projekteerimine

 Väärtusahela peamiste segmentide tugevdamine.

III lisas kirjeldatakse mõõdetavaid näitajaid, et jälgida käesoleva määruse rakendamist ja anda aru selle

eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

IV lisas tuuakse välja kiibimäärus 2.0 koostoime muude programmide ja õigusaktidega nagu „Digitaalne

Euroopa“, „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, „InvestEU“, „Erasmus+“ ja muude pädevusi ja

oskusi käsitlevate liidu programmide ja algatustega ning ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise

10

õigusaktiga. Samuti kirjeldatakse koostoimet eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate liidu programmidega, mille

hulgas on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning riigisiseste pooljuhialaste strateegiate,

tegevuskavade ja investeerimiskavadega.

V lisas tuuakse välja elutähtsad sektorid: energeetika, transport, pangandus, finantsturutaristu, tervis, joogivesi,

reovesi, digitaristu, avalik haldus, kosmos, kaitse, julgeolek ning toiduainete tootmine, töötlemine ja

turustamine.

VI lisas tuuakse välja pooljuhte kasutavad tööstussektorid, sealjuures näiteks autotööstus, andmekeskused,

pilvteenused ja tehisintellekt, tööstusautomaatika ja robootika, lennundus, kosmosetööstus, kaitse ja julgeolek,

elektroonilise side taristu, tööstuslikud andmed, tervishoid ja meditsiiniseadmed, elektroonikatööstuse teenuste

osutajad ja turustajad, taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega energia süsteemid.

VII lisas tuuakse välja vastavustabel käesoleva määruse ja määruse (EL) 2023/1781 kohta.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

5.1. Eesti toetab kiibimääruse 2.0 eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi väärtusahela

vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet

pooljuhtide turul. Peame oluliseks, et eelnõu toetaks kiibidisaini väärtusahelat, kus kesksel kohal on

tootmisvabad ettevõtjad (kiipide disain ja arendus ilma oma kiibitootmiseta), intellektuaalomandi

arendamine, verifitseerimine, testimine ja prototüüpimine. Eelnõu vajab täpsustamist, et tagada teadus-

ja innovatsioonitaristu praktiline ja lihtne kättesaadavus kõigi piirkondade ja liikmesriikide

ettevõtjatele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega tööstusele, ning teadusasutustele sõltumata

nende asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest.

Selgitus: Eesti peab oluliseks tagada, et kiibimäärus 2.0 looks võimalusi kiibidisainile, rakendusuuringutele,

elektroonikatootmisele, testimisele, pakendamisele ning kaitse- ja kriitilise taristu lahendustele ning parandaks

Eesti ettevõtete pääsu Euroopa väärtusahelatesse. On positiivne, et kiibimäärus 2.0 toetab kogu pooljuhtide

väärtusahelat alates T&Ast ja disainist kuni tootmise, testimise, pakendamise ja tarneahela tugevdamiseni.

Eesti tugevused asuvad eelkõige kiibidisaini, tootmisvabade ettevõtjate, kes projekteerivad kiipe, kuid tellivad

nende tootmise teiselt ettevõtjalt (fabless) ja rakendusuuringute valdkonnas. See lähenemine arvestab Euroopa

praeguseid kitsaskohti, sh disaini ja kommertsialiseerimise nõrkusi. Eesti võimekus ja vajadused asuvad just

disaini- ja fabless segmendis, seetõttu on see rõhuasetus Eestile kasulik. Kiibimäärus 2.0 rõhutab disaini, kuna

see toetab AI kiipide tootmist, kommertsialiseerimist ja scale-up protsesse. Lähenemine on kooskõlas Eesti

ökosüsteemi tugevustega ning võimaldab suuremat lisandväärtust ilma ülisuurte tootmisinvesteeringuteta.

Euroopa tasandil rajatav taristu ja toetatavad pilootliinid või testimiskeskkonnad peavad olema ligipääsetavad

kõikidele liikmesriikidele sõltumata nende geograafilisest asukohast või olemasoleva ökosüsteemi suurusest.

Pooljuhtide projekteerimiseks, katsetamiseks ja tootmise ettevalmistamiseks vajalik taristu on kallis. Väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel ei ole otstarbekas kogu sellist taristut ise rajada. Seetõttu peab nende

ettevõtjatel ja teadusasutustel olema praktiline ja rahaliselt jõukohane juurdepääs Euroopa ühisele taristule. Nii

välditakse investeeringute ja oskusteabe põhjendamatut koondumist vähestesse keskustesse ning võimaldatakse

valdkonda siseneda ka uutel ettevõtjatel ja teadusrühmade.

Toetada tuleb avatud standardeid, avatud liideseid, avatud lähtekoodiga projekteerimisvahendeid ning avatud

protsessoriarhitektuure, sealhulgas RISC-V-d, et vähendada tarnijalukustust ning parandada audititavust ja

küberturvalisust.

Euroopa tehnoloogilist sõltumatust tuleb tugevdada spetsialiseerumise, tarneahelate mitmekesistamise ja

usaldusväärsete rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö kaudu, mitte kogu väärtusahela täieliku

isevarustatuse eesmärgina.

11

5.2. Toetame pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku pikaajalist ja piisavat Euroopa Liidu vahenditest

(Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammi läbirääkimistel seisab Eesti valdkonna kaetuse eest)

rahastamist ning nende rolli ettevõtjate nõustamisel ja Euroopa projekteerimisplatvormile, katseliinidele

ning teiste pädevuskeskuste teenustele juurdepääsu vahendamisel. Väikestel ja keskmise suurusega

ettevõtjatel, idu- ja kasvuettevõtjatel peab olema pädevuskeskuste kaudu ligipääs teenustele, rahastusele,

projekteerimisvahenditele, katseliinidele ja oskuste arendamisele. Kiibimääruse 2.0 meetmeid tuleb

täiendada nii, et need toetaksid ettevõtjaid kiibi arendamise kõikides etappides alates ideest kuni

kiibidisainini ja turule jõudmiseni ning vähendaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uute

turule sisenejate sisenemisbarjääre.

Selgitus: Eelnõus välja toodud pädevuskeskused peavad aitama ettevõtjatel jõuda esmasest teostatavuse

hindamisest disaini, prototüüpimise, testimise ja tootmiseni ning ühendama liikmesriikide ettevõtjad Euroopa

projekteerimisplatvormi, katseliinide ja pädevuskeskuste võrgustikuga. Ülesannetele peab vastama piisav,

pikaajaline ja prognoositav rahastus. Eestis täidab pädevuskeskuse rolli hetkel Eesti Kiibitehnoloogiate

kompetentsikeskus KIIP.

Kiibikeskus KIIP on paljudele ettevõtetele Eestis esimene samm oma kiipide arendamiseks. Täiendavat

rahastust pakub näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu Accelerator, mis toetab iduettevõtete ja VKE-de suure

turupotentsiaaliga innovatsioone. Kiibiarenduseks pakub see kuni 2,5 miljonit eurot toetust ja kuni 15 miljonit

eurot omakapitali investeeringut, et rahastada prototüüpimist, testimist, tootmise laiendamist ja turule

sisenemist. Samuti pakub Accelerator ärinõustamist, investorite vahendamist ja ligipääsu EL-i

innovatsioonivõrgustikele, et kiirendada kommertsialiseerimist. Chips Joint Undertaking (Chips JU) pakub

toetust ettevõtetele, kes arendavad pooljuhttehnoloogiaid Euroopas näiteks teadus- ja arendustegevuseks,

sealjuures kiipide prototüüpimiseks, piloottootmiseks ja tootmise laiendamiseks. Ettevõtted, eriti idufirmad ja

VKEd, saavad Chips JU toetust taotleda individuaalselt või konsortsiumi osana; fondi rahastus võib katta kuni

35% abikõlblikest kuludest.

Rahastamismeetmed, sealhulgas kiibifondi tegevuste raames Euroopa Innovatsiooninõukogu

rahastamisvahendi Accelerator (European Innovation Council Accelerator), InvestEU fondi ja muude

asjakohaste EL vahendite kaudu pakutav omakapitali-, võla- ja segarahastamine, peavad olema kättesaadavad

tootmisvabadele ettevõtjatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele.

Toetus peab hõlmama lisaks teadus- ja arendustegevusele prototüüpimist, kasvu ja kommertsialiseerimist ning

arvestama väiksemate liikmesriikide ja ettevõtjate piiratud kaasrahastamisvõimega. Meetmed peavad lähtuma

ettevõtjate vajadustest ning toetama nende liikumist Euroopa pooljuhtide väärtusahelasse. Rahastamisvahendite

tingimused ja omavaheline koostoime peavad olema selged ka kaitse- ja tsiviilrakendusi hõlmavate

pooljuhitehnoloogia projektide puhul.

Pädevuskeskused omavad ülesandeid arendada praktilist õpet, täiendus- ja ümberõpet, tööstusdoktoriõpet,

rahvusvaheliste ekspertide kaasamist ning ettevõtjate ja ülikoolide koostööd. Näitena võib tuua Tallinna

Tehnikaülikooli (TalTech) kiibidisaini mikrokraadikava, mis hõlmab digitaalsüsteemide disaini, kiipide

töökindlust, riistvara turvalisust ja praktilist kiibidisaini projekti. Eestis käivitatud kiibidisaini õppe- ja

koolitusprogramme tuleb edasi arendada ning siduda need ettevõtjate praktiliste vajadustega.

5.3. Eesti peab oluliseks, et kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka detailsemalt

nende kasutuselevõtuks vajalikke väärtusahela strateegilisi segmente, sealhulgas pooljuhtide

pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide tootmist ja koostamist ning süsteemide lõimimist.

Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende segmentidega seotud meetmed põhinema tuvastatud

strateegilisel sõltuvusel või turutõrkel.

Selgitus: Kiibid loovad praktilist väärtust elektroonikasüsteemi osana. Seetõttu tuleb Euroopa sõltuvuste ja

varustuskindluse hindamisel vaadata kogu pooljuhtide väärtusahelat, sealhulgas pooljuhtide pakendamist,

montaaži ja testimist, integraalskeemide substraate, trükkplaatide tootmist, vajalikke materjale ja

12

tootmisseadmeid ning süsteemide integreerimist. See on eriti oluline kaitse, side, meditsiini ja kriitilise taristu

lahendustes.

Kiibimääruse 2.0 ettepanekus kavandatud meetmed hõlmavad muuhulgas projekteerimisvahendite, katseliinide

ning testimis- ja valideerimisrajatiste arendamist, prototüüpimist, tehnoloogiate siiret ja tööstuslikku

kasutuselevõttu ning strateegiliste projektide toetamist. Eesti peab oluliseks, et neid meetmeid saaks

põhjendatud juhul kasutada ka pooljuhtide kasutuselevõtuks vajalikes strateegilistes väärtusahela segmentides.

Meetmeid tuleb rakendada seal, kus on tuvastatud strateegilised sõltuvused, turutõrge või mitteoptimaalne

investeerimisolukord. Nii saab tugevdada Euroopa varustuskindlust, laiendamata kiibimääruse meetmeid

põhjendamatult kogu elektroonikatööstusele.

Elektroonikasüsteemide turvalisuse tagamisel tuleb arvestada lisaks kiibile ka riist- ja püsivara,

kaughaldusliideste, turvauuenduste ning süsteemi integreerimisega seotud riskidega. Kaitse- ja

julgeolekurakendustes tuleb riskipõhiselt arvestada ka komponentide päritolu, tervikluse ja jälgitavusega.

5.4. Toetame eelnõukohaseid kiibivaldkonna innovaatiliste lahenduste hankeid ja Euroopa Liidu jaoks

keskse tähtsusega pooljuhtide väljatöötamise toetamist, mis seovad uute pooljuhi- ja nendega seotud

tehnoloogiate arendamise tööstuse vajadustega ning aitavad väljatöötatud lahendustel kiiremini

kasutusse jõuda. Peame oluliseks, et kehtestatavad hankenõuded on selged, lihtsalt rakendatavad,

proportsionaalsed ja kooskõlas Euroopa Liidu riigihankeõigusega. Leiame, et riigihangetes tuleks

pooljuhtide varustuskindluse deklaratsiooni (tarneahel ja selle toimepidevus, pooljuhtide päritolu ja

tarnete jätkumise tagamine) ettevõtjatelt nõuda üksnes varustuskindluse riskihinnangu põhjal selliste

taristute, seadmete või süsteemide hangetes, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise

tähtsusega. Deklaratsiooni nõuded ei tohi luua liigset koormust ja peavad arvestama ettevõtja positsiooni

pooljuhtide väärtusahelas ning piirduma teabega, mis on talle mõistlikult kättesaadav.

Selgitus: Euroopa kiibimääruses 2.0 pööratakse suurt tähelepanu industrialiseerimisele ja nõudluse

arendamisele. Selleks nähakse ette mitu eraldi, kuid omavahel seotud meedet: nn suured ülesanded, nõudluse

kiirendajad, nõudlusfoorum ja kiipide innovatiivsete lahenduste hanked. Leiame, et need meetmed peavad

olema tehnoloogianeutraalsed, lähtuma tegelikust nõudlusest ning võimaldama osaleda ka väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel ning väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel.

ELi tehnoloogilise juhtpositsiooni ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks pooljuhtide valdkonnas teeb

komisjon ettepaneku võtta Euroopa kiibimääruse 2.0 raames kasutusele mõiste „suured ülesanded“. Suured

ülesanded peaksid keskenduma ELi jaoks keskse tähtsusega suure potentsiaaliga ja elutähtsate pooljuhtide ning

nendega seotud tehnoloogiate arendamisele, integreerimisele ja tööstuslikule kasutuselevõtule. Nende kaudu

toetatakse kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust ning järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate

arendamist sealhulgas tehisintellekti, pilvandmetöötlust, andmekeskuseid ja tipptasemel taristut toetavaid

tehnoloogiaid. Erilist tähelepanu pööratakse energiatõhususele, liidu tipptehnoloogia suutlikkusele ja

pooljuhtide tootmise tugevdamisele.

Suurte ülesannete ja kiipide innovatiivsete lahenduste hangete eesmärk on tekitada varajast nõudlust ning aidata

ELis välja töötatud tehnoloogiatel kiiremini turule jõuda ja kasutusse võtta. Meetmed peaksid siduma Euroopa

pooljuhitehnoloogia arendamise eelkõige tehisintellekti, kaitse, telekommunikatsiooni, meditsiini, energeetika

ja teiste strateegiliste valdkondade vajadustega. Tehisintellekti ja andmekeskuste toetamisel tuleb lisaks kiipide

energiatõhususele arvestada kogu süsteemi energia- ja veekasutust, jahutusvajadust, maakasutust ja mõju

elektrivõrgule. Eelistada tuleb lahendusi, mis vähendavad tõendatavalt kogu süsteemi ressursikasutust.

Nõudluse kiirendajad ja nõudlusfoorum aitavad tuua kokku pooljuhtide arendajad, tootjad ja võimalikud

kasutajad, et tööstuse vajadusi saaks arvestada juba tehnoloogia arendamisel. Kiipide innovatiivsete lahenduste

hangetega toetatakse pooljuhte integreerivate süsteemide integreerimist, kvalifitseerimist ja esmakordset

kasutuselevõttu. Nende meetmete eesmärk on tekitada varajast nõudlust ning aidata liidus välja töötatud

tehnoloogiatel kiiremini turule ja kasutusse jõuda. Meetmed peavad olema tehnoloogianeutraalsed, lähtuma eri

13

tehnoloogiatasemete ja kasutusvaldkondade vajadustest ning võimaldama osaleda ka väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel ning väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidel.

Meetmed peaksid siduma Euroopa pooljuhitehnoloogia arendamise eelkõige tehisintellekti, kaitse - ja

julgeolekusektori, telekommunikatsiooni, meditsiini, energeetika ja teiste strateegiliste valdkondade

vajadustega. Tehisintellekti ja andmekeskuste lahenduste toetamisel tuleb lisaks kiipide energiatõhususele

arvestada kogu süsteemi energia- ja veekasutust, jahutusvajadust, maakasutust ning mõju elektrivõrgule.

Eelistada tuleb lahendusi, mis vähendavad tõendatavalt kogu süsteemi ressursikasutust.

Kiibimääruse artikli 30 kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku

sektori hankijad nõuda ettevõtjalt varustuskindluse deklaratsiooni. Kui komisjon teeb kindlaks, et tarneahelaga

seotud risk püsib, võib ta võtta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks konkreetsed taristud, seadmed

või süsteemid, mille puhul tuleb deklaratsiooni nõuda. Kuna pooljuhte kasutatakse väga paljudes taristutes,

seadmetes ja süsteemides (peaaegu igas elektroonikaseadmes, alates serveriparkidest, veepuhastusjaamade ja

lennujaamade riistvarast kuni haiglate meditsiiniseadmeteni), võib liiga lai deklaratsiooninõue luua olulist

täiendavat koormust. Deklaratsiooni nõudmine peab seetõttu põhinema varustuskindluse riskihinnangul ning

piirduma taristute, seadmete või süsteemidega, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise tähtsusega.

Eesti hinnangul peab tarnekindluse deklaratsiooni nõudmine põhinema hinnatud varustuskindluse riskil ja

piirduma taristute, seadmete või süsteemidega, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid kriitilise tähtsusega.

Eesti leiab, et võiks kaaluda komisjoni poolt standardse deklaratsioonivormi ning selle kasutamise,

kontrollimise ja hindamise metoodika loomist. Hankekriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega

ning põhinema objektiivsetel ja kontrollitavatel näitajatel, nagu tarneahela hajutatus, alternatiivsete tarnijate

olemasolu, varuplaanid ja toimepidevus. Deklaratsiooninõue ei tohi eeldada iga seadmes sisalduva kiibi kogu

tarneahela analüüsimist ja kontrollimist. Nõuded peavad arvestama ettevõtja rolli pooljuhtide väärtusahelas ning

piirduma teabega, mis on talle mõistlikult kättesaadav. Ettevõtjal peab olema võimalik tugineda tootja või otsese

tarnija esitatud teabele ja dokumentidele, kui nende usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole objektiivset põhjust.

Varustuskindluse deklaratsiooni sisu, tõendamise viis ja kontrollimise ulatus peavad olema selgelt määratletud.

Andmete esitamisel ja kontrollimisel tuleb võimaluse korral kasutada olemasolevaid andmeid ja standardvorme

ning järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Nii välditakse sama teabe korduvat küsimist ning

vähendatakse hankijate ja ettevõtjate halduskoormust.

Uued nõuded ei tohi luua olemasolevate hankemenetluste kõrvale ebaselgeid paralleelseid menetlusi ega

põhjendamatult piirata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist. Selgitada tuleb kiipide

innovaatiliste lahenduste hangete seost Euroopa Liidu riigihankeõigusega. Mitmelt tarnijalt hankimise nõude

puhul tuleb arvestada olukordi, kus alternatiivset tarnijat või tehniliselt samaväärset komponenti turul ei ole.

Samuti tuleb täpsustada ebaproportsionaalselt suure kuluerinevuse 25-protsendilise künnise võrdlusbaasi,

arvutamise aega ja mõju käimasolevale hankemenetlusele. Määruse ettepaneku järgi võib hankija pidada

ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevust, mis objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal ületab

hinnanguliselt 25% pakkumuse väärtusest, kuid täpsustada tuleb künnise võrdlusbaasi, arvutamise aega ja mõju

hankemenetlusele.

5.5. Peame oluliseks, et eelnõus pooljuhtide kriisiolukorraks kehtestatavad tarneahela seire ja

teabenõuded oleksid vajalikud ja proportsionaalsed ning tagaksid ärisaladuse, intellektuaalomandi ja

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Need nõuded peavad piirduma ettevõtjale

mõistlikult kättesaadava teabega ega tohi dubleerida teistest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid

kohustusi. Leiame, et ettevõtja ei peaks kandma vastutust, kui ta on rakendanud mõistlikku hoolsust ja

tuginenud heas usus tootjalt või otseselt tarnijalt saadud teabele. Toetame võimalust kasutada kriisietapis

ühisostmist ja prioriteetseid tellimusi, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja ajaliselt piiratud, et

mitte oluliselt kahjustada ettevõtjate ega liikmesriikide olemasolevaid lepinguid või teiste oluliste

sektorite varustuskindlust. Peame seejuures oluliseks, et kriisimeetmete rakendamisel arvestataks kaitse-

ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste vajadustega ning tagataks koordineerimine teiste

asjaomaste Euroopa Liidu varustuskindluse mehhanismidega.

14

Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepanek näeb ette liidu pooljuhtide sektori strateegilise kaardistamise ja

korrapärase seire. Seire eesmärk on teha varakult kindlaks võimalikud tarnehäired ja nõrkused pooljuhtide

väärtusahelas. Selleks kavandatakse ka pooljuhtide tarneahela ettevõtjate vahelist platvormi, mille kaudu

kogutakse turuteavet ja koondandmeid ning antakse ettevõtjatele ülevaateid tarneahela riskidest.

Eelnõus tuuakse esile, et pooljuhtide kriis loetakse tekkinuks, kui täidetud on mõlemad järgnevad tingimused:

a) pooljuhtide tarneahelas või ELi-siseses pooljuhtidega kauplemises esineb olulisi häireid, mis põhjustavad

pooljuhtide, vahesaaduste või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuse;

b) nappus takistab kriitilise tähtsusega sektorites vajalike toodete tarnimist, parandamist või hooldust sellisel

määral, et see kahjustab elutähtsate sektorite toimimist ning mõjutab seeläbi ELi ühiskonda, majandust või

julgeolekut.

Kiibimääruse 2.0 alusel võidakse ettevõtjatelt küsida teavet pooljuhtide tarneahela seireks ja tõsise tarnehäire

ohu hindamiseks. Tavapärase seire käigus on teabe esitamine üldjuhul vabatahtlik, kuid tõsise tarnehäire ohu

või kriisietapi korral võib Euroopa Komisjon esitada kohustusliku teabenõude. Riskialtides sektorites võidakse

ettevõtjatelt või hankemenetluses nõuda ka varustuskindluse riskihinnangut. Teabenõuded ja riskihindamise

kohustused peavad piirduma vajalikuga ning olema proportsionaalsed. Sektori hinnangul võivad ulatuslikud või

sagedased nõuded suurendada ettevõtjate töökoormust ning vähendada innovatsiooniks jäävat aega ja

vahendeid.

Seire peab võimaluse korral põhinema olemasolevatel ELi ja liikmesriikide andmeallikatel, turuandmetel,

kesksetel standardvormidel ning juba kehtivatel aruandlusmehhanismidel. Sama teavet ei tohi korduvalt küsida

ning uued kohustused ei tohi dubleerida küberturvalisuse direktiivist (N13) ega muudest EL õigusaktidest

tulenevaid kohustusi. Ettevõtjatelt küsitav teave peab piirduma vajalikuga ning selle kasutamisele, säilitamisele,

jagamisele ja sellele juurdepääsule tuleb kehtestada selged piirid. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ei tule kehtestada rutiinset aruandlust, kui vajalik

teave on mõistlikult kättesaadav muudest allikatest.

Ettevõtjalt küsitav teave peab piirduma teabenõude eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning ettevõtjalt võib

nõuda üksnes teavet, mis on talle mõistlikult kättesaadav. Tarneahela kaardistamise ulatus, detailsus ja

hõlmatavad tarnijatasandid peavad olema selgelt piiritletud. Teabe kasutamine, säilitamine, jagamine ja sellele

juurdepääs peavad olema selgelt reguleeritud ning tagatud peab olema ärisaladuse, intellektuaalomandi,

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Kui ettevõtja on rakendanud mõistlikku hoolsust ja

esitanud heas usus tootjalt või otseselt tarnijalt saadud teabe, tuleb seda karistuste kohaldamisel arvesse võtta.

Tarneahela riskide hindamisel tuleb lisaks tehnilistele nõrkustele arvestada tarnijast tulenevaid riske, sealhulgas

ettevõtja omandistruktuuri, tegelikku kontrolli, sõltuvust kolmandate riikide valitsustest ning sanktsioonide ja

majandusliku survestamise riske. Tehniliste riskide hindamisel tuleb arvestada riist- ja püsivara turvalisuse,

krüptomoodulite, kaughaldusliideste ning turvauuendustega.

Ühisostmine ei ole tavapärase nõudluspoliitika vahendina üldjuhul praktiline, sest pooljuhid on erinevad ja

sageli omavahel asendamatud. Seda võib kasutada üksnes aktiveeritud kriisietapis konkreetse tarneahela häire

lahendamiseks, kui meetme kasulikkust, vajalikkust, proportsionaalsust ja turumõju on hinnatud. Artikli 43 järgi

võib komisjon tegutseda vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel keskse hankijana ning ühisostmist võib kasutada

üksnes kriisini viinud pooljuhtide tarneahela häirete lahendamiseks.

Prioriteetseid tellimusi võib kasutada üksnes aktiveeritud kriisietapis ja viimase abinõuna. Need ei tohi panna

ettevõtjale ebamõistlikku majanduslikku koormust ega põhjendamatult kahjustada ettevõtjate või liikmesriikide

olemasolevaid lepinguid või teiste oluliste sektorite varustuskindlust. Artikli 42 järgi peab komisjon arvestama

muu hulgas meetme vajalikkust ja proportsionaalsust, ettevõtja õiguspäraseid eesmärke, tootmisjärjekorra

muutmise kulusid ning tellimuse tehnilist teostatavust.

13 https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555

15

5.6 Eesti toetab Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamist ja strateegiliste projektide loamenetluste

kiirendamist. Samas peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks paindlikkus kasutada olemasolevaid

menetluslahendusi, ning ei toeta kohustust koondada kõik load ühte menetlusse, sest see muudab riikliku

loaandmise ebaproportsionaalselt keerukaks ja kulukaks nii taotlejale kui ka riigile. Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepanek näeb ette Euroopa pooljuhitehnoloogia algatuste ja strateegiliste projektide

loamenetluste kiirendamise. Nendega seotud loamenetlus ei tohi üldjuhul kesta üle 12 kuu alates täieliku

taotluse esitamisest ühe akna süsteemi kaudu. Samuti nähakse ette ühtsel taotlusel põhinev ühtne loamenetlus,

mis hõlmab kõiki projekti jaoks vajalikke lube. Eestis on eri lubadel erinev eesmärk, menetlusetapp ja pädev

asutus. Näiteks ei hõlma ehitusluba keskkonnakaitseloa, kemikaaliloa ega muude tegevuslubade andmist ning

ehitus- ja kasutusloa andmiseks on eraldi menetlused. Mitut luba on võimalik juba praegu paralleelselt taotleda.

Kõigi lubade kohustuslik koondamine ühtsel taotlusel põhinevasse ühtsesse loamenetlusse võib seetõttu muuta

menetluse keerukamaks ja kulukamaks ning minna vastuollu riigisisese pädevusjaotusega. Ühtse loataotluse

nõue võib tähendada, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt suuremas mahus

dokumentatsiooni ja detailset teavet. Tänases praktikas eelistavad mõned ettevõtjad taotleda erinevaid lubasid

järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised

tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti edasises

arendusetapis. Kehtivas praktikas on täna ka tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev

asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui

keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse

paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud

erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist

on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele. Samas on

võimalik ettevõtjal keskkonnakaitse loa taotlemise ajal valmistada ette ehitusplats, sõlmida hankelepingud,

tellida vajalikud tooted, broneerida ehitusmasinad ning arendada eelprojekt tööprojekti staadiumisse. Seega

asetab Eesti hinnangul sellise lubade kokku koondamise süsteemi loomine taotleja kehvemasse olukorda, kui ta

on täna, sest hetkel on võimalik taotlejal ise valida mis järjekorras lube taotlema minna. Seejuures ei ole

ehitusloa menetluse alustamise takistuseks asjaolu, et taotlejal puuduvad osad kemikaaliloa saamiseks vajalikud

andmed. Küll aga võib selline olukord tekkida, kui loa koondatakse kokku ja arendaja peab kohe alguses kõikide

lubade üleselt andmed ja dokumendid esitama.

Liikmesriigile peab jääma õigus määrata pädevad asutused ja korraldada nende tööjaotus. Ühe akna süsteem

peab toimima taotleja ühtse kontaktpunktina, nõustama taotlejat, vahendama teavet ja koordineerima menetlusi.

Menetlustähtajad peavad võimaldama teha vajalikud keskkonnamõju hindamised ja muud sisulised menetlused.

5.7 Toetame strateegiliste projektide ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomise põhimõtet, et

lihtsustada lubade taotlemist. Ühtsete juurdepääsuportaalide tehniline lahendus peab olema asjakohane,

ettevõtjatele tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja arvestama liikmesriikides juba välja

kujunenud infosüsteemidega ning subsidiaarsuse põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Eelnõus pakutud

lahenduste kasutamise puhul soovime, et lahenduse elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne

rahastamisvõimalus. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriigid saavad

kasutada edasi olemasolevaid infosüsteeme.

Selgitus: Kiibimääruse 2.0 ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid looma ühtse juurdepääsuportaali, mille

kaudu esitatakse ühine loataotlus. Portaal peab suunama taotluse asjaomasele asutusele, andma taotlejale

ülevaate menetluse etappidest, seisust ja otsustest ning võimaldama kontrollida tähtaegadest kinnipidamist.

Ettepaneku järgi kasutatakse ühtses juurdepääsuportaalis Euroopa ettevõtluskukruid, et võimaldada asutuste

koostalitlusvõimet, automatiseeritud andmevahetust ning olemasolevate andmete ja dokumentide

taaskasutamist. Eesti peab saama kasutada olemasolevaid infosüsteeme ja digilahendusi. Ühtne

juurdepääsuportaal ja Euroopa ettevõtluskukrud peavad olema tehnoloogianeutraalsed ja koostalitlusvõimelised

ning võimaldama andmevahetust olemasolevate riiklike infosüsteemidega. Uus lahendus ei tohi dubleerida

olemasolevaid süsteeme, kohustada ettevõtjat kasutama tasulist vahendusteenust ega põhjustada liikmesriigile

ebaproportsionaalseid arendus- ja halduskulusid. Riigisisene andmevahetus, menetluste korraldus ja

16

pädevusjaotus peavad jääma liikmesriigi otsustada. Kui uue EL lahenduse kasutamine muudetakse

kohustuslikuks, peab selle rakendamiseks olema ette nähtud EL rahastus.

EL õigusaktides tuleb ühe akna süsteemi, ühtse kontaktpunkti (kasutatakse tööstuse kiirendamise määruses),

pädeva asutuse ja ühtse juurdepääsuportaali (kiibimäärus 2.0) kohta kasutada selget ja ühtset terminoloogiat, et

vältida rakendamisel õiguslikku ebaselgust. Uusi märgiseid, piirkondlikke võrgustikke ja nimekirju tuleb luua

üksnes juhul, kui nende ülesanded, rakendamine ja lisaväärtus võrreldes olemasolevate struktuuridega on

selged.

Digitaalsete juurdepääsupunktide ja Euroopa ettevõtluskukru puhul peab lähtuma olemasolevatest riiklikest

digilahendustest ning vältima uute süsteemide loomist juhul, kui need olemasolevaid lahendusi dubleerivad.

Lahendused peavad olema tehnoloogianeutraalsed, koostalitlusvõimelised ja ettevõtjatele kasutatavad ilma

kohustuslike tasuliste vahendusteenusteta. Samuti tuleb austada subsidiaarsuse põhimõtet ning liikmesriikide

õigust korraldada riigisisest andmevahetust ja menetlusi oma süsteemide kaudu. Uute ELi lahenduste

kasutuselevõtt on põhjendatud eelkõige juhul, kui need pakuvad olemasolevatele süsteemidele selget

lisaväärtust ega suurenda liikmesriikide kulusid; samuti on vajalik ka ELi rahastus nende rakendamiseks.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja

Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ning

Rahandusministeeriumilt. Samuti palusime ettepanekuid huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa

2). Lisaks toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade

ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes

Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium ning Kaitseministeerium.

Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Kiibitehnoloogiate

Kompetentsikeskus KIIP, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Keskkonnaamet ning Tallinna

Tehnikaülikool Taltech.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral

arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.