RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie: 18.08.2026 nr 7-1/5943 Meie: 18.09.2026 nr RP-1-6/26/7732

Prokuratuuri arvamus Eurojusti määruse eelnõu kohta

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur toetab eelnõus kavandatavaid muudatusi osaliselt ning esitab järgmised

tähelepanekud.

I Juhtimisstruktuuri reform

Juhtimisstruktuuri reform on ajendatud Eurojusti määruse hindamisraportist, mille kohaselt on

praegune juhtimisstruktuur ebaefektiivne. Eelkõige on probleemiks kolleegiumi (College) ja

juhatuse (Executive Board) dubleeriv töö ja kolleegiumi tegelemine väheoluliste

administratiivsete küsimustega. Eelnõu kohaselt luuakse Eurojustis neljas juhtimisorgan:

haldusdirektorile, juhatusele ja kolleegiumile lisaks ka väline haldusnõukogu (Management

Board). Haldusnõukogu hakkaks otsustama kõige olulisemaid administratiivseid ja strateegilisi

küsimusi ning kolleegium tegeleks tulevikus üksnes operatiivküsimustega. Seda muudatust on

põhjendatud muu hulgas sellega, et see vabastaks rahvuslikud liikmed

administratiivülesannetest ja võimaldaks keskenduda operatiivküsimuste lahendamisele.

Prokuratuur, sarnaselt Eurojusti kolleegiumile, seda muudatust ei toeta. Täiendava

juhtimistasandi loomine ei muuda juhtimist efektiivsemaks, vaid pigem keerulisemaks ja

bürokraatlikumaks, sest senise kolme organi vahel tuleb otsustamisele minevad küsimused

tuleb jagada nelja organi vahel. Väline juhtimisorgan tähendab seda, et Eurojusti tegevuse üle

otsustavad inimesed, kes ei osale Eurojusti igapäevatöös ning ei ole kursis asutuse igapäevaste

tegevuse, probleemide ja vajadustega. Suure tõenäosusega hakkavad haldusnõukogu liikmed

toetuma ka tulevikus rahvuslikele liikmetele, kes peavad otsustamisele tulevad küsimused ja

võimalikud jutupunktid ette valmistama. Seega ei väheneks rahvuslike liikmete seotus

juhtimisküsimustega, v.a hääletamine. Täiendava liikme (ja asendusliikme) nimetamine

Eurojusti juhtimisorganisse tähendab riikide jaoks lisaressursi vajadust, sest haldusnõukogu

liige vajab aega küsimuste ettevalmistamiseks, nõupidamistel osalemiseks ja reisimiseks.

Väikese riigi jaoks võib olla problemaatiline määrata prokuratuurist veel kaks täiendavat

inimest Eurojusti tegevuses (juhtimises) osalema. Haldusnõukogu liikme määramine

justiitsministeeriumist võib kaasa tuua olukorra, kus Eurojusti tegevus kaugeneb prokuröride

igapäevastest vajadustest. Isegi kui aktsepteerida neljanda juhtimistasandina haldusnõukogu

loomist, jääb mõistetamatuks eelnõu säte, mille kohaselt ei tohi haldusnõukogusse määrata

rahvuslikku liiget ega tema asetäitjat. Riik peaks saama ise otsustada, kes on sobiv sellesse rolli.

Näiteks Europoli haldusnõukogus sellist piirangut ei ole.

2 (3)

Ühe võimaliku lahendusena võiks säilitada senise juhtimisstruktuuri, kuid määratleda Eurojusti

määruses täpsemalt iga juhtorgani ülesanded ja pädevus, et vältida ülesannete dubleerimist ning

kolleegiumi koormamist haldusülesannetega. Näiteks võiks kolleegiumile anda pädevuse, mis

on eelnõu kohaselt kavandatud haldusnõukogule. Kui eesmärk on liikmesriike Eurojusti

juhtimisse rohkem kaasata, võiks kaaluda konsultatiivfoorumile ehk peaprokuröride iga-

aastasele nõupidamisele nõuandva rolli andmist. Eelnõus ei ole konsultatiivfoorumi rolli praegu

käsitletud.

II Pädevuse laiendamine

Prokuratuur toetab Eurojusti pädevuse laiendamist. Kuigi kehtiv määrus võimaldab Eurojustil

aidata ka määruses nimetamata kuritegude uurimisel, suurendaks regulatsiooni selgust

agressioonikuritegude, sanktsioonide rikkumiste ja teiste sarnaste kuritegude sõnaselge

lisamine Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu.

III Eurojusti liikme ja riikliku büroo (national desk) staatus ning volitused

Eesti rahvuslikul liikmel on olemas kõik eelnõuga kavandatavad riigi esindaja õigused ja

ligipääsud. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et mõne liikmesriigi esindajal ei ole kõiki neid

õigusi ja ligipääse registritesse, mis raskendab koostööd kiireloomustes olukordades. Seetõttu

toetab prokuratuur kõnealust muudatust.

Prokuratuur ei toeta eelnõud osas, mis näeb riigile ette kohustuse saata Haagi vähemalt kolm

inimest. Väikeste riikide juhtumite arv ei ole nii suur, et õigustaks vähemalt kolme inimese

töötamist Haagis. Prokuratuuri jaoks tähendab see täiendavat ressursikulu. Eesti kontekstis

oleks õigustatud kahe inimese töötamine Haagis, kuid seda arvu ei peaks määrus ette kirjutama.

IV Operatiivfunktsioonide, omaalgatusliku tegevuse ja analüütilise rolli tugevdamine

Eurojustil on juba praegu võimalik tegutseda omaalgatuslikult ja juhtida riikide tähelepanu

menetluste alustamise või koostöö vajadusele. Prokuratuur ei pea vajalikuks seda rolli

suurendada, kuna nimetatud taotlused ei ole liikmesriikidele siduvad. Eurojusti omaalgatusliku

rolli suurendamine võib vähendada riikide autonoomiat menetluste ja prioriteetide üle

otsustamisel.

Prokuratuur toetab Eurojusti analüütilise rolli tugevdamist, kuid Eurojusti prioriteediks peaks

jääma jätkuvalt riikide abistamine piiriülestes menetlustes. Analüüsid ja strateegiliste keskuste

tegevus peaksid lähtuma liikmesriikide vajadustest ja operatiivkoostöös tõusetunud küsimustest

ning selle tagamiseks peaks nende loomise otsustama kolleegium (rahvuslikud liikmed).

Analüütilise võimekuse tugevdamine ja suurendamine eeldab Eurojustile täiendava ressurssi

eraldamist, sest vastasel korral võib kannatada Eurojusti operatiivtöö.

V Andmevahetus, digitaliseerimine ning koostöö Europoli ja EPPO-ga

Eurojusti rahvuslik koordineerimissüsteem (eelnõu art 35, kehtiv määrus art 20) on ette nähtud

ka kehtivas määruses, kuid selle praktiline toimimine ja vajadus ei ole seni olnud selgelt

põhjendatud. Eesti õiguses ei ole koordineerimissüsteemi sätestatud ja kontaktpunktid on

määratud prokuratuuri tööjaotuskavas. Kontaktpunktide ülesanne on tagada, et rahvuslikul

liikmel oleks liikmesriigis kindlad prokurörid, kelle poole vajadusel pöörduda ning keda

kaasata strateegilistesse nõupidamistesse. Samas piisaks vaid valdkondlike kontaktprokuröride

määramisest ilma kohustuseta luua eraldiseisev koordineerimissüsteem. Prokuratuur ei pea

põhjendatuks eelnõu sätet, mille kohaselt tuleb koordineerimissüsteemi raames korraldada

regulaarseid koosolekuid. Senises praktikas on koordineerimissüsteem olnud pigem formaalne

ning eelnõu uus sõnastus seda ei muuda. Pigem võiks eelnõus olla säte, mille kohaselt

3 (3)

liikmesriik ja rahvuslik büroo teevad koostööd, liikmesriigi prokurörid ja kohtunikud on

kohustatud vastama rahvusliku büroo päringutele ning riigid määravad valdkondlikud

kontaktprokurörid. Liikmesriigid peaksid saama ise otsustada, kuidas praktikas koostöö tagada.

Käimasolevate piiriüleste menetluste kohta Eurojustile teabe jagamise kohustus (eelnõu art 36,

kehtiv määrus art 21) on sätestatud ka kehtivas määruses, kuid praktikas on infovahetus olnud

vähene ning liikmesriigid ei täida seda kohustust järjepidevalt. Seetõttu on põhjust küsida, kas

selline regulatsioon on vajalik. Prokuröril peaks olema õigus otsustada, kas konkreetse

menetluse puhul on Eurojusti abi vajalik ning millist teavet on põhjendatud Eurojustiga jagada.

Kuigi teabevahetus võib teoreetiliselt aidata tuvastada paralleelseid või omavahel seotud

menetlusi, eeldaks süsteemi tõhus toimimine kõigi liikmesriikide aktiivset osalemist. Seni ei

ole see regulatsioon soovitud eesmärki saavutanud ning arvestades, et teabe edastamisest võib

keelduda juhul, kui see võiks kahjustada käimasolevat menetlust, ei ole tõenäoline, et olukord

tulevikus oluliselt muutub. Seetõttu võiks kaaluda vastava kohustuse eelnõust väljajätmist või

selle muutmist liikmesriikidele antavaks võimaluseks, mitte kohustuseks. Terrorismiküsimustes

peaks teabe vahetamine siiski säilima.

VI Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning andmekaitse

Eelnõu ei lahenda kolmandatele riikidele isikuandmete edastamisega (nt õigusabitaotluste

täitmisel) seotud probleeme. Kui liikmesriigi prokurör on juba otsustanud õigusabitaotluse ja

selles sisalduvate andmete edastamise kolmandale riigile, tuleb Eurojusti kaasamisel siiski

läbida täiendav aeganõudev ja bürokraatlik andmekaitsealane hindamisprotsess. Praktikas

lõpeb see enamasti järeldusega, et kolmandas riigis ei ole piisav andmekaitse tagatud ning

andmete edastamine on lubatav üksnes erandina kriminaalmenetluse huvidest lähtudes. Selline

dubleeriv menetlus nõuab täiendavat ressurssi, kuid selle vajadus ei ole põhjendatud, sest

tegemist on liikmesriigi andmetega ning liikmesriik on nende edastamise vajadust juba

hinnanud ja vastava otsuse teinud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör