| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 7-1/1014 |
| Registreeritud | 18.09.2026 |
| Sünkroonitud | 21.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 7-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Teenusmajanduse Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Teenusmajanduse Koda |
| Vastutaja | Kristiina Krause (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Kommunikatsiooni ja väliskoostöö talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Hanna Jäe - Teenusmajanduse Koda <[email protected]>
Sent: Thursday, September 17, 2026 1:29 PM
To: Tiina Uudeberg - JUSTDIGI <[email protected]>; Kristiina Krause - JUSTDIGI <[email protected]>
Subject: Info saadetud pöördumise kohta seoses digivaldkonna koondpaketi menetlusega
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
edastan info LIBE ja ITRE komisjonidele saadetud ühispöördumise kohta.
Tervitades,
Hanna Jäe
Teenusmajanduse Koda
Projektijuht
56 655 106
Kuupäeval Monday, 14. September 2026 kell 12:51, kirjutas Hanna Jäe - Teenusmajanduse Koda <[email protected]>:
|
Lugupeetud LIBE ja ITRE komisjonide liikmed, |
lugupeetud raportöörid Marina Kaljurand ja Aura Salla
Edastame manusena Eesti E-kaubanduse Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning Teenusmajanduse Koja ühise pöördumise seoses Euroopa Komisjoni digivaldkonna koondpaketi algatusega.
Pöördumises juhime tähelepanu kavandatavatele muudatustele, millel võivad olla olulised negatiivsed mõjud Euroopa digimajanduse innovatsioonile, küberturvalisusele ning tehnoloogia- ja meediasektori konkurentsivõimele. Samuti esitame ettepanekud, kuidas säilitada koondpaketi eesmärk vähendada regulatiivset keerukust ja suurendada õigusselgust.
Loodame, et pöördumine pakub Teile eelseisvateks aruteludeks väärtuslikku sisendit. Oleme valmis teemasid vajadusel täiendavalt tutvustama ja arutama.
Täname Teid tähelepanu eest.
Lugupidamisega
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
Teenusmajanduse Koda
Teate edastas:
Hanna Jäe
Teenusmajanduse Koda
Projektijuht
56 655 106
Avalik pöördumine digivaldkonna koondpaketi teemal: Euroopa
konkurentsivõime, innovatsiooni ning tehnoloogia- ja meediasektori
jätkusuutlikkuse kaitseks
Esitajad: Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL),
Teenusmajanduse Koda
Adressaadid: Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE)
ja selle raportöör Marina Kaljurand ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(ITRE) ja selle raportöör Aura Salla
Kuupäev: 11.09.2026
SISSEJUHATUS
Digivaldkonna koondpaketi eesmärk on vähendada regulatiivset killustatust, suurendada
õiguskindlust ning luua Euroopa digimajanduse arengut ja innovatsiooni toetav keskkond.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks
ja paremini toimivaks.
Samas oleme mures, et mitmed praegu arutlusel olevad ettepanekud viivad lihtsustamise asemel
vastupidise tulemuseni.
Digivaldkonna koondpakett peaks jääma truuks oma algsele eesmärgile: vähendada
põhjendamatut regulatiivset keerukust, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse üldmäärusest
(GDPR) tuleneva olemasoleva kaitsetaseme. Muudatused peaksid lihtsustama nõuete täitmist,
suurendama õigusselgust. Kõiki ettepanekuid, mis lisavad uusi vastavusnõuete kihte, tuleks
hinnata digivaldkonna koondpaketi põhieesmärgi valguses.
Soovime juhtida tähelepanu eelkõige kahele ettepanekule:
1) GDPR artikliga 88b kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism.
2) GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused automatiseeritud otsuste tegemise kohta.
Kuigi need kaks ettepanekut käsitlevad erinevaid teemasid, ühendab neid üks probleem:
mõlemad kehtestaksid ebaproportsionaalsed piirangud õiguspärasele ja madala riskiga
digitaalsele tegevusele, eristamata seda piisavalt kõrge riskiga andmetöötlusest.
1. BRAUSERIPÕHINE NÕUSOLEKUMEHHANISM OHUSTAB
EUROOPA DIGIMAJANDUSE TOIMIMIST
Euroopa Liidu seadusandja püüdlus lahendada nõusolekuväsimuse probleem on mõistetav.
Praegune nõusolekuküsimiste rohkus ei toeta head kasutajakogemust ega soodusta kasutajate
teadlikke ja sisukaid otsuseid oma isikuandmete kasutamise kohta.GDPR artikliga 88b
kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism ei kõrvalda aga selle probleemi algpõhjuseid.
Selle asemel muudaks see üksnes nõusolekute haldamise viisi, koondades kontrolli
veebilehtedelt ja teenusepakkujatelt väikese hulga globaalsete brauseri- ja
operatsioonisüsteemide arendajate kätte.
Tegemist ei ole uue ega läbiproovimata lahendusega. Sarnased lähenemised on varasemates
algatustes korduvalt ebaõnnestunud või jäänud rakendamata. Näiteks ei ole seitse aastat
menetluses olnud e-privaatsuse määruse ettepanek leidnud poliitilist kokkulepet, Cookie
Pledge'i algatus lõpetati ilma sisulise rakendamiseta ning Saksamaa PIMS-i süsteem ei ole
tänaseni leidnud praktilist kasutust. Puudub nii toimiv tehniline standard, väljakujunenud
turupraktika kui ka veenev tõendusmaterjal selle kohta, et brauseri tasandil hallatav nõusolek
tagaks paremad andmekaitsetulemused kui GDPR-i alusel toimiv otsene suhe vastutava töötleja
ja kasutaja vahel.
Lisaks võib brauseripõhine lahendus sattuda vastuollu ka GDPR-is nõusolekule seatud sisuliste
nõuetega. Kavandatava artikli 88b lg 4 kohaselt teeb Euroopa Komisjon Euroopa
standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja standardid masinloetavate
kasutajavalikute tõlgendamiseks. Ettepanek ise ei määra aga kindlaks kasutajaeelistuste
signaali minimaalset sisu ega ulatust, vaid jätab need küsimused tulevaste tehniliste standardite
lahendada. Kui nende standardite tulemusel kujuneb signaal liiga üldiseks või pelgalt
binaarseks, võib tekkida põhjendatud kahtlus selle kooskõlas GDPR-i nõusolekunõuetega.
GDPR-i artikli 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline ning artikli 6 lg 1 p a järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui
andmesubjekt on andnud nõusoleku oma andmete töötlemiseks ühe või mitme konkreetse
eesmärgi jaoks. Seetõttu võib osutuda küsitavaks, kas liiga üldistatud või vähese detailsusega
kasutajaeelistuste signaal suudab tegelikult väljendada GDPR-i nõuetele vastavat nõusolekut.
Euroopa ettevõtjad peaksid seejuures arvestama märkimisväärsete praktiliste ja majanduslike
mõjudega.
Praktikas võib see viia olukorrani, kus kasutajad annavad või jätavad andmata nõusoleku ühe
üldise valiku alusel, eristamata andmetöötluse eesmärke või konkreetsete veebiteenuste
olemust. Selle tagajärjel väheneb märkimisväärselt andmete kättesaadavus tegevusteks, mis on
ettevõtete igapäevase toimimise ja konkurentsivõime seisukohalt hädavajalikud, näiteks:
• kasutajaskonna ning veebilehe kasutamise analüütika;
• reklaamide tulemuslikkuse mõõtmine ja tulemuste omistamine;
• turunduskampaaniate optimeerimine;
• toodete ja teenuste arendamine ning kasutajakogemuse parandamine;
• pettuste ennetamine ja küberturvalisuse tagamine;
• e-kaubanduse müügitulemuste ja muude äritegevuse näitajate analüüs.
See nõrgestaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet digitaalsel turul. Mõju oleks eriti tuntav
Eestis, kus e-kaubandus, digiteenused ja veebimeedia moodustavad olulise osa majandusest.
Andmepõhine turundus ja analüütika ei ole Eesti ettevõtetele pelgalt tugifunktsioonid, vaid
olulised tööriistad klientideni jõudmiseks, teenuste arendamiseks ja äriliste otsuste tegemiseks.
Nende võimaluste piiramine tooks kaasa suuremad kliendihankekulud, vähem tõhusa turunduse
ning halvema konkurentsipositsiooni nii Euroopa kui ka ülemaailmsetel turgudel.
Sarnastele riskidele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa meediaorganisatsioonid, sealhulgas
News Media Europe.1 Sõltumatu ajakirjanduse majanduslik jätkusuutlikkus sõltub üha enam
digitaalsest reklaamitulust ja auditooriumiandmetest, mis võimaldavad mõista lugejate huve
ning pakkuda neile asjakohast sisu. Nende võimaluste oluline piiramine võib kahjustada
Euroopa meediasektori kestlikkust ning seeläbi ka meediapluralismi laiemalt.
Neid muresid jagavad ka mitmed Baltikumi juhtivad tehnoloogiaettevõtted,
innovatsiooniorganisatsioonid ja andmekaitsevaldkonna eksperdid. Ka nemad on juhtinud
1 News Media Europe, Response to the Digital Omnibus Call for Evidence, 2025.
tähelepanu sellele, et brauseripõhine nõusolekumehhanism võib kaasa tuua soovimatuid
tagajärgi ning kutsunud üles selle ettepaneku digivaldkonna koondpaketist välja jätma.2
1.1. Riskipõhisem lähenemine madala riskiga andmetöötlusele
Nõusolekuväsimuse probleemi lahendus ei peaks seisnema uue brauseripõhise
nõusolekumehhanismi loomises. Kui Euroopa Liit soovib selles valdkonnas regulatiivseid
muudatusi kaaluda, tuleks neid hinnata laiemalt ja riskipõhiselt, lähtudes konkreetsete
andmetöötlustoimingute tegelikust mõjust andmesubjektide õigustele ning vabadustele.
Kõik andmetöötlustoimingud ei kujuta inimestele ühesugust riski ning seetõttu ei peaks neile
tingimata kohaldama ühesuguseid regulatiivseid nõudeid. Madala riskiga ja privaatsust
säästvate tegevuste, nagu kasutajaskonna mõõtmise, veebianalüütika, reklaamide
tulemuslikkuse mõõtmise, pettuste ennetamise ja küberturvalisuse tagamise puhul võiks
tulevikus kaaluda paindlikumat lähenemist, eeldusel et andmesubjektide õigustele ja
vabadustele tagatakse piisav kaitse muude GDPR-is ette nähtud mehhanismide kaudu.
2. ARTIKLI 22 KAVANDATAVAD MUUDATUSED VÕIVAD
PIIRATA INNOVATSIOONI JA KÜBERTURVALISUST
Muret valmistavad ka GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused, mis käsitlevad
automatiseeritud otsuste tegemist.
Automatiseeritud süsteemid on lahutamatu osa paljude ettevõtete igapäevasest tegevusest,
alates pettuste avastamisest ja küberohtude tuvastamisest kuni digiteenuste optimeerimise ja
äriprotsesside tõhustamiseni. Tegemist ei ole enam üksnes suurte tehnoloogiaettevõtete
tööriistadega, vaid lahendustega, mida kasutatakse laialdaselt finantssektoris, e-kaubanduses,
küberturvalisuse tagamisel ja paljudes avalikkusele suunatud digiteenustes.
Ettepanek suurendada inimsekkumise nõuet ulatuslikes automatiseeritud protsessides ei arvesta
piisavalt nende süsteemide toimimise eripärasid. Pettuste tuvastamine ja küberturvalisuse
tagamine põhinevad sageli kiirel reageerimisel ning suurte andmemahtude pideval töötlemisel
ja analüüsil. Sisulise inimkontrolli nõudmine igas otsustuspunktis ei suurendaks tingimata
üksikisikute kaitset, kuid vähendaks nende süsteemide tõhusust ning võimet ennetada kahju.
Õiguskindluse suurendamise asemel võib selline lähenemine tekitada täiendavat ebakindlust
õiguspäraste ja ühiskonnale kasulike tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.
Digivaldkonna koondpakett peaks seetõttu säilitama tasakaalustatud ja riskipõhise lähenemise,
mis kaitseb inimesi automatiseeritud otsustamise võimalike kahjulike mõjude eest, kuid ei sea
põhjendamatuid takistusi innovatsioonile, küberturvalisusele ega Euroopa tehnoloogilise
võimekuse arengule.
2.1. Proportsionaalne lähenemine automatiseeritud otsuste tegemisele
Inimeste kaitse peab jääma keskseks juhtudel, kus automatiseeritud otsused võivad kaasa tuua
olulisi õiguslikke või muid võrreldavalt kaalukaid tagajärgi.
Samas tuleb õigusraamistikus teha selget vahet kõrge riskiga automatiseeritud otsuste ning
selliste süsteemide vahel, mida kasutatakse küberturvalisuse tagamiseks, pettuste ennetamiseks,
teenuste täiustamiseks või tööprotsesside tõhustamiseks. Nende lahenduste mõju üksikisikule
2 Position of Leading Baltic Technology Companies and Compliance Professionals on the GDPR Digital Omnibus,
13. juuli 2026.
on üldjuhul piiratud, samas kui nende kasu ettevõtetele, ühiskonnale ja avalikule turvalisusele
on märkimisväärne.
Lõplik regulatsioon peaks tagama tasakaalu põhiõiguste kaitse ja innovatsiooni edendamise
vahel ega tohiks seada põhjendamatuid takistusi tehisarul ja andmepõhistel tehnoloogiatel
põhinevate lahenduste arendamisele ja kasutamisele, kui need aitavad tugevdada Euroopa
konkurentsivõimet ja tehnoloogilist sõltumatust.
3. OHT KALDUDA KÕRVALE ALGSEST EESMÄRGIST
Osundatud murekohad osutavad laiemale probleemile. Digivaldkonna koondpaketi eesmärk oli
muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks ja paremini toimivaks. Praegu arutlusel
olevad muudatused võivad aga vähendada õigusselgust ning tuua kaasa uusi kohustusi, tehnilisi
sõltuvusi ja täiendavat halduskoormust. Lihtsustamise asemel riskime regulatiivse keerukuse
suurenemisega.
Digivaldkonna koondpaketi edu tuleks hinnata lihtsa kriteeriumi alusel: kas lõplik regulatsioon
muudab nõuete täitmise ettevõtjate jaoks lihtsamaks, suurendab õiguskindlust, toetab
innovatsiooni ja tugevdab Euroopa konkurentsivõimet?
Kui tulemuseks on suurem halduskoormus, süvenev sõltuvus Euroopa-välistest
digiplatvormidest ning piiratumad võimalused innovatsiooniks ja tehnoloogiliseks arenguks,
siis ei täida koondpakett oma algset eesmärki.
MEIE ETTEPANEKUD
Eeltoodud kaalutlustest lähtudes kutsume Euroopa Parlamenti üles:
1. tagama, et digivaldkonna koondpakett jääks truuks oma algsele eesmärgile vähendada
regulatiivset keerukust ja suurendada õigusselgust ning et iga muudatuse vajadust ja
mõju hinnataks eeskätt nende eesmärkide saavutamise seisukohast;
2. loobuma kavandatavast brauseripõhisest nõusolekumehhanismist ning rakendama
madala riskiga andmetöötluse suhtes sisuliselt riskipõhist lähenemist;
3. tagama, et GDPR artikli 22 muudatused oleksid proportsionaalsed ning ei seaks
põhjendamatuid piiranguid tehisintellekti, küberturvalisuse lahenduste, kahese
kasutusega tehnoloogiate ja automatiseerimise vastutustundlikule kasutamisele ning
edasiarendamisele.
Samuti peame oluliseks vahetut dialoogi Euroopa Parlamendi liikmete ja Eesti ettevõtjate
vahel. Seetõttu oleksime valmis korraldama Eestis ümarlaua, kuhu kutsuksime LIBE ja ITRE
komisjonide raportöörid ning teised huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed kohtuma Eesti
tehnoloogia-, e-kaubandus- ja meediasektori esindajatega.
Selline arutelu annaks väärtusliku võimaluse hinnata kavandatavate meetmete mõju lähtuvalt
Eesti praktilisest kogemusest digiriigina ning aitaks tagada, et lõpliku regulatiivse raamistiku
kujundamisel võetakse arvesse reaalses elus toimivate digilahenduste kasutajate ja pakkujate
vaadet.
Oleme valmis sellesse arutellu konstruktiivselt panustama ja toetama lahendusi, mis
tugevdavad ühtaegu põhiõiguste kaitset, innovatsiooni ning Euroopa pikaajalist
konkurentsivõimet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Väät
Tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
/allkirjastatud digitaalselt/
Allar Jõks
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Mets
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
Avalik pöördumine digivaldkonna koondpaketi teemal: Euroopa
konkurentsivõime, innovatsiooni ning tehnoloogia- ja meediasektori
jätkusuutlikkuse kaitseks
Esitajad: Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL),
Teenusmajanduse Koda
Adressaadid: Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE)
ja selle raportöör Marina Kaljurand ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(ITRE) ja selle raportöör Aura Salla
Kuupäev: 11.09.2026
SISSEJUHATUS
Digivaldkonna koondpaketi eesmärk on vähendada regulatiivset killustatust, suurendada
õiguskindlust ning luua Euroopa digimajanduse arengut ja innovatsiooni toetav keskkond.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks
ja paremini toimivaks.
Samas oleme mures, et mitmed praegu arutlusel olevad ettepanekud viivad lihtsustamise asemel
vastupidise tulemuseni.
Digivaldkonna koondpakett peaks jääma truuks oma algsele eesmärgile: vähendada
põhjendamatut regulatiivset keerukust, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse üldmäärusest
(GDPR) tuleneva olemasoleva kaitsetaseme. Muudatused peaksid lihtsustama nõuete täitmist,
suurendama õigusselgust. Kõiki ettepanekuid, mis lisavad uusi vastavusnõuete kihte, tuleks
hinnata digivaldkonna koondpaketi põhieesmärgi valguses.
Soovime juhtida tähelepanu eelkõige kahele ettepanekule:
1) GDPR artikliga 88b kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism.
2) GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused automatiseeritud otsuste tegemise kohta.
Kuigi need kaks ettepanekut käsitlevad erinevaid teemasid, ühendab neid üks probleem:
mõlemad kehtestaksid ebaproportsionaalsed piirangud õiguspärasele ja madala riskiga
digitaalsele tegevusele, eristamata seda piisavalt kõrge riskiga andmetöötlusest.
1. BRAUSERIPÕHINE NÕUSOLEKUMEHHANISM OHUSTAB
EUROOPA DIGIMAJANDUSE TOIMIMIST
Euroopa Liidu seadusandja püüdlus lahendada nõusolekuväsimuse probleem on mõistetav.
Praegune nõusolekuküsimiste rohkus ei toeta head kasutajakogemust ega soodusta kasutajate
teadlikke ja sisukaid otsuseid oma isikuandmete kasutamise kohta.GDPR artikliga 88b
kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism ei kõrvalda aga selle probleemi algpõhjuseid.
Selle asemel muudaks see üksnes nõusolekute haldamise viisi, koondades kontrolli
veebilehtedelt ja teenusepakkujatelt väikese hulga globaalsete brauseri- ja
operatsioonisüsteemide arendajate kätte.
Tegemist ei ole uue ega läbiproovimata lahendusega. Sarnased lähenemised on varasemates
algatustes korduvalt ebaõnnestunud või jäänud rakendamata. Näiteks ei ole seitse aastat
menetluses olnud e-privaatsuse määruse ettepanek leidnud poliitilist kokkulepet, Cookie
Pledge'i algatus lõpetati ilma sisulise rakendamiseta ning Saksamaa PIMS-i süsteem ei ole
tänaseni leidnud praktilist kasutust. Puudub nii toimiv tehniline standard, väljakujunenud
turupraktika kui ka veenev tõendusmaterjal selle kohta, et brauseri tasandil hallatav nõusolek
tagaks paremad andmekaitsetulemused kui GDPR-i alusel toimiv otsene suhe vastutava töötleja
ja kasutaja vahel.
Lisaks võib brauseripõhine lahendus sattuda vastuollu ka GDPR-is nõusolekule seatud sisuliste
nõuetega. Kavandatava artikli 88b lg 4 kohaselt teeb Euroopa Komisjon Euroopa
standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja standardid masinloetavate
kasutajavalikute tõlgendamiseks. Ettepanek ise ei määra aga kindlaks kasutajaeelistuste
signaali minimaalset sisu ega ulatust, vaid jätab need küsimused tulevaste tehniliste standardite
lahendada. Kui nende standardite tulemusel kujuneb signaal liiga üldiseks või pelgalt
binaarseks, võib tekkida põhjendatud kahtlus selle kooskõlas GDPR-i nõusolekunõuetega.
GDPR-i artikli 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline ning artikli 6 lg 1 p a järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui
andmesubjekt on andnud nõusoleku oma andmete töötlemiseks ühe või mitme konkreetse
eesmärgi jaoks. Seetõttu võib osutuda küsitavaks, kas liiga üldistatud või vähese detailsusega
kasutajaeelistuste signaal suudab tegelikult väljendada GDPR-i nõuetele vastavat nõusolekut.
Euroopa ettevõtjad peaksid seejuures arvestama märkimisväärsete praktiliste ja majanduslike
mõjudega.
Praktikas võib see viia olukorrani, kus kasutajad annavad või jätavad andmata nõusoleku ühe
üldise valiku alusel, eristamata andmetöötluse eesmärke või konkreetsete veebiteenuste
olemust. Selle tagajärjel väheneb märkimisväärselt andmete kättesaadavus tegevusteks, mis on
ettevõtete igapäevase toimimise ja konkurentsivõime seisukohalt hädavajalikud, näiteks:
• kasutajaskonna ning veebilehe kasutamise analüütika;
• reklaamide tulemuslikkuse mõõtmine ja tulemuste omistamine;
• turunduskampaaniate optimeerimine;
• toodete ja teenuste arendamine ning kasutajakogemuse parandamine;
• pettuste ennetamine ja küberturvalisuse tagamine;
• e-kaubanduse müügitulemuste ja muude äritegevuse näitajate analüüs.
See nõrgestaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet digitaalsel turul. Mõju oleks eriti tuntav
Eestis, kus e-kaubandus, digiteenused ja veebimeedia moodustavad olulise osa majandusest.
Andmepõhine turundus ja analüütika ei ole Eesti ettevõtetele pelgalt tugifunktsioonid, vaid
olulised tööriistad klientideni jõudmiseks, teenuste arendamiseks ja äriliste otsuste tegemiseks.
Nende võimaluste piiramine tooks kaasa suuremad kliendihankekulud, vähem tõhusa turunduse
ning halvema konkurentsipositsiooni nii Euroopa kui ka ülemaailmsetel turgudel.
Sarnastele riskidele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa meediaorganisatsioonid, sealhulgas
News Media Europe.1 Sõltumatu ajakirjanduse majanduslik jätkusuutlikkus sõltub üha enam
digitaalsest reklaamitulust ja auditooriumiandmetest, mis võimaldavad mõista lugejate huve
ning pakkuda neile asjakohast sisu. Nende võimaluste oluline piiramine võib kahjustada
Euroopa meediasektori kestlikkust ning seeläbi ka meediapluralismi laiemalt.
Neid muresid jagavad ka mitmed Baltikumi juhtivad tehnoloogiaettevõtted,
innovatsiooniorganisatsioonid ja andmekaitsevaldkonna eksperdid. Ka nemad on juhtinud
1 News Media Europe, Response to the Digital Omnibus Call for Evidence, 2025.
tähelepanu sellele, et brauseripõhine nõusolekumehhanism võib kaasa tuua soovimatuid
tagajärgi ning kutsunud üles selle ettepaneku digivaldkonna koondpaketist välja jätma.2
1.1. Riskipõhisem lähenemine madala riskiga andmetöötlusele
Nõusolekuväsimuse probleemi lahendus ei peaks seisnema uue brauseripõhise
nõusolekumehhanismi loomises. Kui Euroopa Liit soovib selles valdkonnas regulatiivseid
muudatusi kaaluda, tuleks neid hinnata laiemalt ja riskipõhiselt, lähtudes konkreetsete
andmetöötlustoimingute tegelikust mõjust andmesubjektide õigustele ning vabadustele.
Kõik andmetöötlustoimingud ei kujuta inimestele ühesugust riski ning seetõttu ei peaks neile
tingimata kohaldama ühesuguseid regulatiivseid nõudeid. Madala riskiga ja privaatsust
säästvate tegevuste, nagu kasutajaskonna mõõtmise, veebianalüütika, reklaamide
tulemuslikkuse mõõtmise, pettuste ennetamise ja küberturvalisuse tagamise puhul võiks
tulevikus kaaluda paindlikumat lähenemist, eeldusel et andmesubjektide õigustele ja
vabadustele tagatakse piisav kaitse muude GDPR-is ette nähtud mehhanismide kaudu.
2. ARTIKLI 22 KAVANDATAVAD MUUDATUSED VÕIVAD
PIIRATA INNOVATSIOONI JA KÜBERTURVALISUST
Muret valmistavad ka GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused, mis käsitlevad
automatiseeritud otsuste tegemist.
Automatiseeritud süsteemid on lahutamatu osa paljude ettevõtete igapäevasest tegevusest,
alates pettuste avastamisest ja küberohtude tuvastamisest kuni digiteenuste optimeerimise ja
äriprotsesside tõhustamiseni. Tegemist ei ole enam üksnes suurte tehnoloogiaettevõtete
tööriistadega, vaid lahendustega, mida kasutatakse laialdaselt finantssektoris, e-kaubanduses,
küberturvalisuse tagamisel ja paljudes avalikkusele suunatud digiteenustes.
Ettepanek suurendada inimsekkumise nõuet ulatuslikes automatiseeritud protsessides ei arvesta
piisavalt nende süsteemide toimimise eripärasid. Pettuste tuvastamine ja küberturvalisuse
tagamine põhinevad sageli kiirel reageerimisel ning suurte andmemahtude pideval töötlemisel
ja analüüsil. Sisulise inimkontrolli nõudmine igas otsustuspunktis ei suurendaks tingimata
üksikisikute kaitset, kuid vähendaks nende süsteemide tõhusust ning võimet ennetada kahju.
Õiguskindluse suurendamise asemel võib selline lähenemine tekitada täiendavat ebakindlust
õiguspäraste ja ühiskonnale kasulike tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.
Digivaldkonna koondpakett peaks seetõttu säilitama tasakaalustatud ja riskipõhise lähenemise,
mis kaitseb inimesi automatiseeritud otsustamise võimalike kahjulike mõjude eest, kuid ei sea
põhjendamatuid takistusi innovatsioonile, küberturvalisusele ega Euroopa tehnoloogilise
võimekuse arengule.
2.1. Proportsionaalne lähenemine automatiseeritud otsuste tegemisele
Inimeste kaitse peab jääma keskseks juhtudel, kus automatiseeritud otsused võivad kaasa tuua
olulisi õiguslikke või muid võrreldavalt kaalukaid tagajärgi.
Samas tuleb õigusraamistikus teha selget vahet kõrge riskiga automatiseeritud otsuste ning
selliste süsteemide vahel, mida kasutatakse küberturvalisuse tagamiseks, pettuste ennetamiseks,
teenuste täiustamiseks või tööprotsesside tõhustamiseks. Nende lahenduste mõju üksikisikule
2 Position of Leading Baltic Technology Companies and Compliance Professionals on the GDPR Digital Omnibus,
13. juuli 2026.
on üldjuhul piiratud, samas kui nende kasu ettevõtetele, ühiskonnale ja avalikule turvalisusele
on märkimisväärne.
Lõplik regulatsioon peaks tagama tasakaalu põhiõiguste kaitse ja innovatsiooni edendamise
vahel ega tohiks seada põhjendamatuid takistusi tehisarul ja andmepõhistel tehnoloogiatel
põhinevate lahenduste arendamisele ja kasutamisele, kui need aitavad tugevdada Euroopa
konkurentsivõimet ja tehnoloogilist sõltumatust.
3. OHT KALDUDA KÕRVALE ALGSEST EESMÄRGIST
Osundatud murekohad osutavad laiemale probleemile. Digivaldkonna koondpaketi eesmärk oli
muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks ja paremini toimivaks. Praegu arutlusel
olevad muudatused võivad aga vähendada õigusselgust ning tuua kaasa uusi kohustusi, tehnilisi
sõltuvusi ja täiendavat halduskoormust. Lihtsustamise asemel riskime regulatiivse keerukuse
suurenemisega.
Digivaldkonna koondpaketi edu tuleks hinnata lihtsa kriteeriumi alusel: kas lõplik regulatsioon
muudab nõuete täitmise ettevõtjate jaoks lihtsamaks, suurendab õiguskindlust, toetab
innovatsiooni ja tugevdab Euroopa konkurentsivõimet?
Kui tulemuseks on suurem halduskoormus, süvenev sõltuvus Euroopa-välistest
digiplatvormidest ning piiratumad võimalused innovatsiooniks ja tehnoloogiliseks arenguks,
siis ei täida koondpakett oma algset eesmärki.
MEIE ETTEPANEKUD
Eeltoodud kaalutlustest lähtudes kutsume Euroopa Parlamenti üles:
1. tagama, et digivaldkonna koondpakett jääks truuks oma algsele eesmärgile vähendada
regulatiivset keerukust ja suurendada õigusselgust ning et iga muudatuse vajadust ja
mõju hinnataks eeskätt nende eesmärkide saavutamise seisukohast;
2. loobuma kavandatavast brauseripõhisest nõusolekumehhanismist ning rakendama
madala riskiga andmetöötluse suhtes sisuliselt riskipõhist lähenemist;
3. tagama, et GDPR artikli 22 muudatused oleksid proportsionaalsed ning ei seaks
põhjendamatuid piiranguid tehisintellekti, küberturvalisuse lahenduste, kahese
kasutusega tehnoloogiate ja automatiseerimise vastutustundlikule kasutamisele ning
edasiarendamisele.
Samuti peame oluliseks vahetut dialoogi Euroopa Parlamendi liikmete ja Eesti ettevõtjate
vahel. Seetõttu oleksime valmis korraldama Eestis ümarlaua, kuhu kutsuksime LIBE ja ITRE
komisjonide raportöörid ning teised huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed kohtuma Eesti
tehnoloogia-, e-kaubandus- ja meediasektori esindajatega.
Selline arutelu annaks väärtusliku võimaluse hinnata kavandatavate meetmete mõju lähtuvalt
Eesti praktilisest kogemusest digiriigina ning aitaks tagada, et lõpliku regulatiivse raamistiku
kujundamisel võetakse arvesse reaalses elus toimivate digilahenduste kasutajate ja pakkujate
vaadet.
Oleme valmis sellesse arutellu konstruktiivselt panustama ja toetama lahendusi, mis
tugevdavad ühtaegu põhiõiguste kaitset, innovatsiooni ning Euroopa pikaajalist
konkurentsivõimet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Väät
Tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
/allkirjastatud digitaalselt/
Allar Jõks
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Mets
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
Avalik pöördumine digivaldkonna koondpaketi teemal: Euroopa
konkurentsivõime, innovatsiooni ning tehnoloogia- ja meediasektori
jätkusuutlikkuse kaitseks
Esitajad: Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL),
Teenusmajanduse Koda
Adressaadid: Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE)
ja selle raportöör Marina Kaljurand ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(ITRE) ja selle raportöör Aura Salla
Kuupäev: 11.09.2026
SISSEJUHATUS
Digivaldkonna koondpaketi eesmärk on vähendada regulatiivset killustatust, suurendada
õiguskindlust ning luua Euroopa digimajanduse arengut ja innovatsiooni toetav keskkond.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks
ja paremini toimivaks.
Samas oleme mures, et mitmed praegu arutlusel olevad ettepanekud viivad lihtsustamise asemel
vastupidise tulemuseni.
Digivaldkonna koondpakett peaks jääma truuks oma algsele eesmärgile: vähendada
põhjendamatut regulatiivset keerukust, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse üldmäärusest
(GDPR) tuleneva olemasoleva kaitsetaseme. Muudatused peaksid lihtsustama nõuete täitmist,
suurendama õigusselgust. Kõiki ettepanekuid, mis lisavad uusi vastavusnõuete kihte, tuleks
hinnata digivaldkonna koondpaketi põhieesmärgi valguses.
Soovime juhtida tähelepanu eelkõige kahele ettepanekule:
1) GDPR artikliga 88b kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism.
2) GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused automatiseeritud otsuste tegemise kohta.
Kuigi need kaks ettepanekut käsitlevad erinevaid teemasid, ühendab neid üks probleem:
mõlemad kehtestaksid ebaproportsionaalsed piirangud õiguspärasele ja madala riskiga
digitaalsele tegevusele, eristamata seda piisavalt kõrge riskiga andmetöötlusest.
1. BRAUSERIPÕHINE NÕUSOLEKUMEHHANISM OHUSTAB
EUROOPA DIGIMAJANDUSE TOIMIMIST
Euroopa Liidu seadusandja püüdlus lahendada nõusolekuväsimuse probleem on mõistetav.
Praegune nõusolekuküsimiste rohkus ei toeta head kasutajakogemust ega soodusta kasutajate
teadlikke ja sisukaid otsuseid oma isikuandmete kasutamise kohta.GDPR artikliga 88b
kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism ei kõrvalda aga selle probleemi algpõhjuseid.
Selle asemel muudaks see üksnes nõusolekute haldamise viisi, koondades kontrolli
veebilehtedelt ja teenusepakkujatelt väikese hulga globaalsete brauseri- ja
operatsioonisüsteemide arendajate kätte.
Tegemist ei ole uue ega läbiproovimata lahendusega. Sarnased lähenemised on varasemates
algatustes korduvalt ebaõnnestunud või jäänud rakendamata. Näiteks ei ole seitse aastat
menetluses olnud e-privaatsuse määruse ettepanek leidnud poliitilist kokkulepet, Cookie
Pledge'i algatus lõpetati ilma sisulise rakendamiseta ning Saksamaa PIMS-i süsteem ei ole
tänaseni leidnud praktilist kasutust. Puudub nii toimiv tehniline standard, väljakujunenud
turupraktika kui ka veenev tõendusmaterjal selle kohta, et brauseri tasandil hallatav nõusolek
tagaks paremad andmekaitsetulemused kui GDPR-i alusel toimiv otsene suhe vastutava töötleja
ja kasutaja vahel.
Lisaks võib brauseripõhine lahendus sattuda vastuollu ka GDPR-is nõusolekule seatud sisuliste
nõuetega. Kavandatava artikli 88b lg 4 kohaselt teeb Euroopa Komisjon Euroopa
standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja standardid masinloetavate
kasutajavalikute tõlgendamiseks. Ettepanek ise ei määra aga kindlaks kasutajaeelistuste
signaali minimaalset sisu ega ulatust, vaid jätab need küsimused tulevaste tehniliste standardite
lahendada. Kui nende standardite tulemusel kujuneb signaal liiga üldiseks või pelgalt
binaarseks, võib tekkida põhjendatud kahtlus selle kooskõlas GDPR-i nõusolekunõuetega.
GDPR-i artikli 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline ning artikli 6 lg 1 p a järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui
andmesubjekt on andnud nõusoleku oma andmete töötlemiseks ühe või mitme konkreetse
eesmärgi jaoks. Seetõttu võib osutuda küsitavaks, kas liiga üldistatud või vähese detailsusega
kasutajaeelistuste signaal suudab tegelikult väljendada GDPR-i nõuetele vastavat nõusolekut.
Euroopa ettevõtjad peaksid seejuures arvestama märkimisväärsete praktiliste ja majanduslike
mõjudega.
Praktikas võib see viia olukorrani, kus kasutajad annavad või jätavad andmata nõusoleku ühe
üldise valiku alusel, eristamata andmetöötluse eesmärke või konkreetsete veebiteenuste
olemust. Selle tagajärjel väheneb märkimisväärselt andmete kättesaadavus tegevusteks, mis on
ettevõtete igapäevase toimimise ja konkurentsivõime seisukohalt hädavajalikud, näiteks:
• kasutajaskonna ning veebilehe kasutamise analüütika;
• reklaamide tulemuslikkuse mõõtmine ja tulemuste omistamine;
• turunduskampaaniate optimeerimine;
• toodete ja teenuste arendamine ning kasutajakogemuse parandamine;
• pettuste ennetamine ja küberturvalisuse tagamine;
• e-kaubanduse müügitulemuste ja muude äritegevuse näitajate analüüs.
See nõrgestaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet digitaalsel turul. Mõju oleks eriti tuntav
Eestis, kus e-kaubandus, digiteenused ja veebimeedia moodustavad olulise osa majandusest.
Andmepõhine turundus ja analüütika ei ole Eesti ettevõtetele pelgalt tugifunktsioonid, vaid
olulised tööriistad klientideni jõudmiseks, teenuste arendamiseks ja äriliste otsuste tegemiseks.
Nende võimaluste piiramine tooks kaasa suuremad kliendihankekulud, vähem tõhusa turunduse
ning halvema konkurentsipositsiooni nii Euroopa kui ka ülemaailmsetel turgudel.
Sarnastele riskidele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa meediaorganisatsioonid, sealhulgas
News Media Europe.1 Sõltumatu ajakirjanduse majanduslik jätkusuutlikkus sõltub üha enam
digitaalsest reklaamitulust ja auditooriumiandmetest, mis võimaldavad mõista lugejate huve
ning pakkuda neile asjakohast sisu. Nende võimaluste oluline piiramine võib kahjustada
Euroopa meediasektori kestlikkust ning seeläbi ka meediapluralismi laiemalt.
Neid muresid jagavad ka mitmed Baltikumi juhtivad tehnoloogiaettevõtted,
innovatsiooniorganisatsioonid ja andmekaitsevaldkonna eksperdid. Ka nemad on juhtinud
1 News Media Europe, Response to the Digital Omnibus Call for Evidence, 2025.
tähelepanu sellele, et brauseripõhine nõusolekumehhanism võib kaasa tuua soovimatuid
tagajärgi ning kutsunud üles selle ettepaneku digivaldkonna koondpaketist välja jätma.2
1.1. Riskipõhisem lähenemine madala riskiga andmetöötlusele
Nõusolekuväsimuse probleemi lahendus ei peaks seisnema uue brauseripõhise
nõusolekumehhanismi loomises. Kui Euroopa Liit soovib selles valdkonnas regulatiivseid
muudatusi kaaluda, tuleks neid hinnata laiemalt ja riskipõhiselt, lähtudes konkreetsete
andmetöötlustoimingute tegelikust mõjust andmesubjektide õigustele ning vabadustele.
Kõik andmetöötlustoimingud ei kujuta inimestele ühesugust riski ning seetõttu ei peaks neile
tingimata kohaldama ühesuguseid regulatiivseid nõudeid. Madala riskiga ja privaatsust
säästvate tegevuste, nagu kasutajaskonna mõõtmise, veebianalüütika, reklaamide
tulemuslikkuse mõõtmise, pettuste ennetamise ja küberturvalisuse tagamise puhul võiks
tulevikus kaaluda paindlikumat lähenemist, eeldusel et andmesubjektide õigustele ja
vabadustele tagatakse piisav kaitse muude GDPR-is ette nähtud mehhanismide kaudu.
2. ARTIKLI 22 KAVANDATAVAD MUUDATUSED VÕIVAD
PIIRATA INNOVATSIOONI JA KÜBERTURVALISUST
Muret valmistavad ka GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused, mis käsitlevad
automatiseeritud otsuste tegemist.
Automatiseeritud süsteemid on lahutamatu osa paljude ettevõtete igapäevasest tegevusest,
alates pettuste avastamisest ja küberohtude tuvastamisest kuni digiteenuste optimeerimise ja
äriprotsesside tõhustamiseni. Tegemist ei ole enam üksnes suurte tehnoloogiaettevõtete
tööriistadega, vaid lahendustega, mida kasutatakse laialdaselt finantssektoris, e-kaubanduses,
küberturvalisuse tagamisel ja paljudes avalikkusele suunatud digiteenustes.
Ettepanek suurendada inimsekkumise nõuet ulatuslikes automatiseeritud protsessides ei arvesta
piisavalt nende süsteemide toimimise eripärasid. Pettuste tuvastamine ja küberturvalisuse
tagamine põhinevad sageli kiirel reageerimisel ning suurte andmemahtude pideval töötlemisel
ja analüüsil. Sisulise inimkontrolli nõudmine igas otsustuspunktis ei suurendaks tingimata
üksikisikute kaitset, kuid vähendaks nende süsteemide tõhusust ning võimet ennetada kahju.
Õiguskindluse suurendamise asemel võib selline lähenemine tekitada täiendavat ebakindlust
õiguspäraste ja ühiskonnale kasulike tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.
Digivaldkonna koondpakett peaks seetõttu säilitama tasakaalustatud ja riskipõhise lähenemise,
mis kaitseb inimesi automatiseeritud otsustamise võimalike kahjulike mõjude eest, kuid ei sea
põhjendamatuid takistusi innovatsioonile, küberturvalisusele ega Euroopa tehnoloogilise
võimekuse arengule.
2.1. Proportsionaalne lähenemine automatiseeritud otsuste tegemisele
Inimeste kaitse peab jääma keskseks juhtudel, kus automatiseeritud otsused võivad kaasa tuua
olulisi õiguslikke või muid võrreldavalt kaalukaid tagajärgi.
Samas tuleb õigusraamistikus teha selget vahet kõrge riskiga automatiseeritud otsuste ning
selliste süsteemide vahel, mida kasutatakse küberturvalisuse tagamiseks, pettuste ennetamiseks,
teenuste täiustamiseks või tööprotsesside tõhustamiseks. Nende lahenduste mõju üksikisikule
2 Position of Leading Baltic Technology Companies and Compliance Professionals on the GDPR Digital Omnibus,
13. juuli 2026.
on üldjuhul piiratud, samas kui nende kasu ettevõtetele, ühiskonnale ja avalikule turvalisusele
on märkimisväärne.
Lõplik regulatsioon peaks tagama tasakaalu põhiõiguste kaitse ja innovatsiooni edendamise
vahel ega tohiks seada põhjendamatuid takistusi tehisarul ja andmepõhistel tehnoloogiatel
põhinevate lahenduste arendamisele ja kasutamisele, kui need aitavad tugevdada Euroopa
konkurentsivõimet ja tehnoloogilist sõltumatust.
3. OHT KALDUDA KÕRVALE ALGSEST EESMÄRGIST
Osundatud murekohad osutavad laiemale probleemile. Digivaldkonna koondpaketi eesmärk oli
muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks ja paremini toimivaks. Praegu arutlusel
olevad muudatused võivad aga vähendada õigusselgust ning tuua kaasa uusi kohustusi, tehnilisi
sõltuvusi ja täiendavat halduskoormust. Lihtsustamise asemel riskime regulatiivse keerukuse
suurenemisega.
Digivaldkonna koondpaketi edu tuleks hinnata lihtsa kriteeriumi alusel: kas lõplik regulatsioon
muudab nõuete täitmise ettevõtjate jaoks lihtsamaks, suurendab õiguskindlust, toetab
innovatsiooni ja tugevdab Euroopa konkurentsivõimet?
Kui tulemuseks on suurem halduskoormus, süvenev sõltuvus Euroopa-välistest
digiplatvormidest ning piiratumad võimalused innovatsiooniks ja tehnoloogiliseks arenguks,
siis ei täida koondpakett oma algset eesmärki.
MEIE ETTEPANEKUD
Eeltoodud kaalutlustest lähtudes kutsume Euroopa Parlamenti üles:
1. tagama, et digivaldkonna koondpakett jääks truuks oma algsele eesmärgile vähendada
regulatiivset keerukust ja suurendada õigusselgust ning et iga muudatuse vajadust ja
mõju hinnataks eeskätt nende eesmärkide saavutamise seisukohast;
2. loobuma kavandatavast brauseripõhisest nõusolekumehhanismist ning rakendama
madala riskiga andmetöötluse suhtes sisuliselt riskipõhist lähenemist;
3. tagama, et GDPR artikli 22 muudatused oleksid proportsionaalsed ning ei seaks
põhjendamatuid piiranguid tehisintellekti, küberturvalisuse lahenduste, kahese
kasutusega tehnoloogiate ja automatiseerimise vastutustundlikule kasutamisele ning
edasiarendamisele.
Samuti peame oluliseks vahetut dialoogi Euroopa Parlamendi liikmete ja Eesti ettevõtjate
vahel. Seetõttu oleksime valmis korraldama Eestis ümarlaua, kuhu kutsuksime LIBE ja ITRE
komisjonide raportöörid ning teised huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed kohtuma Eesti
tehnoloogia-, e-kaubandus- ja meediasektori esindajatega.
Selline arutelu annaks väärtusliku võimaluse hinnata kavandatavate meetmete mõju lähtuvalt
Eesti praktilisest kogemusest digiriigina ning aitaks tagada, et lõpliku regulatiivse raamistiku
kujundamisel võetakse arvesse reaalses elus toimivate digilahenduste kasutajate ja pakkujate
vaadet.
Oleme valmis sellesse arutellu konstruktiivselt panustama ja toetama lahendusi, mis
tugevdavad ühtaegu põhiõiguste kaitset, innovatsiooni ning Euroopa pikaajalist
konkurentsivõimet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Väät
Tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
/allkirjastatud digitaalselt/
Allar Jõks
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Mets
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
Avalik pöördumine digivaldkonna koondpaketi teemal: Euroopa
konkurentsivõime, innovatsiooni ning tehnoloogia- ja meediasektori
jätkusuutlikkuse kaitseks
Esitajad: Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL),
Teenusmajanduse Koda
Adressaadid: Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE)
ja selle raportöör Marina Kaljurand ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(ITRE) ja selle raportöör Aura Salla
Kuupäev: 11.09.2026
SISSEJUHATUS
Digivaldkonna koondpaketi eesmärk on vähendada regulatiivset killustatust, suurendada
õiguskindlust ning luua Euroopa digimajanduse arengut ja innovatsiooni toetav keskkond.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks
ja paremini toimivaks.
Samas oleme mures, et mitmed praegu arutlusel olevad ettepanekud viivad lihtsustamise asemel
vastupidise tulemuseni.
Digivaldkonna koondpakett peaks jääma truuks oma algsele eesmärgile: vähendada
põhjendamatut regulatiivset keerukust, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse üldmäärusest
(GDPR) tuleneva olemasoleva kaitsetaseme. Muudatused peaksid lihtsustama nõuete täitmist,
suurendama õigusselgust. Kõiki ettepanekuid, mis lisavad uusi vastavusnõuete kihte, tuleks
hinnata digivaldkonna koondpaketi põhieesmärgi valguses.
Soovime juhtida tähelepanu eelkõige kahele ettepanekule:
1) GDPR artikliga 88b kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism.
2) GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused automatiseeritud otsuste tegemise kohta.
Kuigi need kaks ettepanekut käsitlevad erinevaid teemasid, ühendab neid üks probleem:
mõlemad kehtestaksid ebaproportsionaalsed piirangud õiguspärasele ja madala riskiga
digitaalsele tegevusele, eristamata seda piisavalt kõrge riskiga andmetöötlusest.
1. BRAUSERIPÕHINE NÕUSOLEKUMEHHANISM OHUSTAB
EUROOPA DIGIMAJANDUSE TOIMIMIST
Euroopa Liidu seadusandja püüdlus lahendada nõusolekuväsimuse probleem on mõistetav.
Praegune nõusolekuküsimiste rohkus ei toeta head kasutajakogemust ega soodusta kasutajate
teadlikke ja sisukaid otsuseid oma isikuandmete kasutamise kohta.GDPR artikliga 88b
kavandatav brauseripõhine nõusolekumehhanism ei kõrvalda aga selle probleemi algpõhjuseid.
Selle asemel muudaks see üksnes nõusolekute haldamise viisi, koondades kontrolli
veebilehtedelt ja teenusepakkujatelt väikese hulga globaalsete brauseri- ja
operatsioonisüsteemide arendajate kätte.
Tegemist ei ole uue ega läbiproovimata lahendusega. Sarnased lähenemised on varasemates
algatustes korduvalt ebaõnnestunud või jäänud rakendamata. Näiteks ei ole seitse aastat
menetluses olnud e-privaatsuse määruse ettepanek leidnud poliitilist kokkulepet, Cookie
Pledge'i algatus lõpetati ilma sisulise rakendamiseta ning Saksamaa PIMS-i süsteem ei ole
tänaseni leidnud praktilist kasutust. Puudub nii toimiv tehniline standard, väljakujunenud
turupraktika kui ka veenev tõendusmaterjal selle kohta, et brauseri tasandil hallatav nõusolek
tagaks paremad andmekaitsetulemused kui GDPR-i alusel toimiv otsene suhe vastutava töötleja
ja kasutaja vahel.
Lisaks võib brauseripõhine lahendus sattuda vastuollu ka GDPR-is nõusolekule seatud sisuliste
nõuetega. Kavandatava artikli 88b lg 4 kohaselt teeb Euroopa Komisjon Euroopa
standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja standardid masinloetavate
kasutajavalikute tõlgendamiseks. Ettepanek ise ei määra aga kindlaks kasutajaeelistuste
signaali minimaalset sisu ega ulatust, vaid jätab need küsimused tulevaste tehniliste standardite
lahendada. Kui nende standardite tulemusel kujuneb signaal liiga üldiseks või pelgalt
binaarseks, võib tekkida põhjendatud kahtlus selle kooskõlas GDPR-i nõusolekunõuetega.
GDPR-i artikli 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline ning artikli 6 lg 1 p a järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui
andmesubjekt on andnud nõusoleku oma andmete töötlemiseks ühe või mitme konkreetse
eesmärgi jaoks. Seetõttu võib osutuda küsitavaks, kas liiga üldistatud või vähese detailsusega
kasutajaeelistuste signaal suudab tegelikult väljendada GDPR-i nõuetele vastavat nõusolekut.
Euroopa ettevõtjad peaksid seejuures arvestama märkimisväärsete praktiliste ja majanduslike
mõjudega.
Praktikas võib see viia olukorrani, kus kasutajad annavad või jätavad andmata nõusoleku ühe
üldise valiku alusel, eristamata andmetöötluse eesmärke või konkreetsete veebiteenuste
olemust. Selle tagajärjel väheneb märkimisväärselt andmete kättesaadavus tegevusteks, mis on
ettevõtete igapäevase toimimise ja konkurentsivõime seisukohalt hädavajalikud, näiteks:
• kasutajaskonna ning veebilehe kasutamise analüütika;
• reklaamide tulemuslikkuse mõõtmine ja tulemuste omistamine;
• turunduskampaaniate optimeerimine;
• toodete ja teenuste arendamine ning kasutajakogemuse parandamine;
• pettuste ennetamine ja küberturvalisuse tagamine;
• e-kaubanduse müügitulemuste ja muude äritegevuse näitajate analüüs.
See nõrgestaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet digitaalsel turul. Mõju oleks eriti tuntav
Eestis, kus e-kaubandus, digiteenused ja veebimeedia moodustavad olulise osa majandusest.
Andmepõhine turundus ja analüütika ei ole Eesti ettevõtetele pelgalt tugifunktsioonid, vaid
olulised tööriistad klientideni jõudmiseks, teenuste arendamiseks ja äriliste otsuste tegemiseks.
Nende võimaluste piiramine tooks kaasa suuremad kliendihankekulud, vähem tõhusa turunduse
ning halvema konkurentsipositsiooni nii Euroopa kui ka ülemaailmsetel turgudel.
Sarnastele riskidele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa meediaorganisatsioonid, sealhulgas
News Media Europe.1 Sõltumatu ajakirjanduse majanduslik jätkusuutlikkus sõltub üha enam
digitaalsest reklaamitulust ja auditooriumiandmetest, mis võimaldavad mõista lugejate huve
ning pakkuda neile asjakohast sisu. Nende võimaluste oluline piiramine võib kahjustada
Euroopa meediasektori kestlikkust ning seeläbi ka meediapluralismi laiemalt.
Neid muresid jagavad ka mitmed Baltikumi juhtivad tehnoloogiaettevõtted,
innovatsiooniorganisatsioonid ja andmekaitsevaldkonna eksperdid. Ka nemad on juhtinud
1 News Media Europe, Response to the Digital Omnibus Call for Evidence, 2025.
tähelepanu sellele, et brauseripõhine nõusolekumehhanism võib kaasa tuua soovimatuid
tagajärgi ning kutsunud üles selle ettepaneku digivaldkonna koondpaketist välja jätma.2
1.1. Riskipõhisem lähenemine madala riskiga andmetöötlusele
Nõusolekuväsimuse probleemi lahendus ei peaks seisnema uue brauseripõhise
nõusolekumehhanismi loomises. Kui Euroopa Liit soovib selles valdkonnas regulatiivseid
muudatusi kaaluda, tuleks neid hinnata laiemalt ja riskipõhiselt, lähtudes konkreetsete
andmetöötlustoimingute tegelikust mõjust andmesubjektide õigustele ning vabadustele.
Kõik andmetöötlustoimingud ei kujuta inimestele ühesugust riski ning seetõttu ei peaks neile
tingimata kohaldama ühesuguseid regulatiivseid nõudeid. Madala riskiga ja privaatsust
säästvate tegevuste, nagu kasutajaskonna mõõtmise, veebianalüütika, reklaamide
tulemuslikkuse mõõtmise, pettuste ennetamise ja küberturvalisuse tagamise puhul võiks
tulevikus kaaluda paindlikumat lähenemist, eeldusel et andmesubjektide õigustele ja
vabadustele tagatakse piisav kaitse muude GDPR-is ette nähtud mehhanismide kaudu.
2. ARTIKLI 22 KAVANDATAVAD MUUDATUSED VÕIVAD
PIIRATA INNOVATSIOONI JA KÜBERTURVALISUST
Muret valmistavad ka GDPR artikli 22 kavandatavad muudatused, mis käsitlevad
automatiseeritud otsuste tegemist.
Automatiseeritud süsteemid on lahutamatu osa paljude ettevõtete igapäevasest tegevusest,
alates pettuste avastamisest ja küberohtude tuvastamisest kuni digiteenuste optimeerimise ja
äriprotsesside tõhustamiseni. Tegemist ei ole enam üksnes suurte tehnoloogiaettevõtete
tööriistadega, vaid lahendustega, mida kasutatakse laialdaselt finantssektoris, e-kaubanduses,
küberturvalisuse tagamisel ja paljudes avalikkusele suunatud digiteenustes.
Ettepanek suurendada inimsekkumise nõuet ulatuslikes automatiseeritud protsessides ei arvesta
piisavalt nende süsteemide toimimise eripärasid. Pettuste tuvastamine ja küberturvalisuse
tagamine põhinevad sageli kiirel reageerimisel ning suurte andmemahtude pideval töötlemisel
ja analüüsil. Sisulise inimkontrolli nõudmine igas otsustuspunktis ei suurendaks tingimata
üksikisikute kaitset, kuid vähendaks nende süsteemide tõhusust ning võimet ennetada kahju.
Õiguskindluse suurendamise asemel võib selline lähenemine tekitada täiendavat ebakindlust
õiguspäraste ja ühiskonnale kasulike tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.
Digivaldkonna koondpakett peaks seetõttu säilitama tasakaalustatud ja riskipõhise lähenemise,
mis kaitseb inimesi automatiseeritud otsustamise võimalike kahjulike mõjude eest, kuid ei sea
põhjendamatuid takistusi innovatsioonile, küberturvalisusele ega Euroopa tehnoloogilise
võimekuse arengule.
2.1. Proportsionaalne lähenemine automatiseeritud otsuste tegemisele
Inimeste kaitse peab jääma keskseks juhtudel, kus automatiseeritud otsused võivad kaasa tuua
olulisi õiguslikke või muid võrreldavalt kaalukaid tagajärgi.
Samas tuleb õigusraamistikus teha selget vahet kõrge riskiga automatiseeritud otsuste ning
selliste süsteemide vahel, mida kasutatakse küberturvalisuse tagamiseks, pettuste ennetamiseks,
teenuste täiustamiseks või tööprotsesside tõhustamiseks. Nende lahenduste mõju üksikisikule
2 Position of Leading Baltic Technology Companies and Compliance Professionals on the GDPR Digital Omnibus,
13. juuli 2026.
on üldjuhul piiratud, samas kui nende kasu ettevõtetele, ühiskonnale ja avalikule turvalisusele
on märkimisväärne.
Lõplik regulatsioon peaks tagama tasakaalu põhiõiguste kaitse ja innovatsiooni edendamise
vahel ega tohiks seada põhjendamatuid takistusi tehisarul ja andmepõhistel tehnoloogiatel
põhinevate lahenduste arendamisele ja kasutamisele, kui need aitavad tugevdada Euroopa
konkurentsivõimet ja tehnoloogilist sõltumatust.
3. OHT KALDUDA KÕRVALE ALGSEST EESMÄRGIST
Osundatud murekohad osutavad laiemale probleemile. Digivaldkonna koondpaketi eesmärk oli
muuta Euroopa digiregulatsioon lihtsamaks, selgemaks ja paremini toimivaks. Praegu arutlusel
olevad muudatused võivad aga vähendada õigusselgust ning tuua kaasa uusi kohustusi, tehnilisi
sõltuvusi ja täiendavat halduskoormust. Lihtsustamise asemel riskime regulatiivse keerukuse
suurenemisega.
Digivaldkonna koondpaketi edu tuleks hinnata lihtsa kriteeriumi alusel: kas lõplik regulatsioon
muudab nõuete täitmise ettevõtjate jaoks lihtsamaks, suurendab õiguskindlust, toetab
innovatsiooni ja tugevdab Euroopa konkurentsivõimet?
Kui tulemuseks on suurem halduskoormus, süvenev sõltuvus Euroopa-välistest
digiplatvormidest ning piiratumad võimalused innovatsiooniks ja tehnoloogiliseks arenguks,
siis ei täida koondpakett oma algset eesmärki.
MEIE ETTEPANEKUD
Eeltoodud kaalutlustest lähtudes kutsume Euroopa Parlamenti üles:
1. tagama, et digivaldkonna koondpakett jääks truuks oma algsele eesmärgile vähendada
regulatiivset keerukust ja suurendada õigusselgust ning et iga muudatuse vajadust ja
mõju hinnataks eeskätt nende eesmärkide saavutamise seisukohast;
2. loobuma kavandatavast brauseripõhisest nõusolekumehhanismist ning rakendama
madala riskiga andmetöötluse suhtes sisuliselt riskipõhist lähenemist;
3. tagama, et GDPR artikli 22 muudatused oleksid proportsionaalsed ning ei seaks
põhjendamatuid piiranguid tehisintellekti, küberturvalisuse lahenduste, kahese
kasutusega tehnoloogiate ja automatiseerimise vastutustundlikule kasutamisele ning
edasiarendamisele.
Samuti peame oluliseks vahetut dialoogi Euroopa Parlamendi liikmete ja Eesti ettevõtjate
vahel. Seetõttu oleksime valmis korraldama Eestis ümarlaua, kuhu kutsuksime LIBE ja ITRE
komisjonide raportöörid ning teised huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed kohtuma Eesti
tehnoloogia-, e-kaubandus- ja meediasektori esindajatega.
Selline arutelu annaks väärtusliku võimaluse hinnata kavandatavate meetmete mõju lähtuvalt
Eesti praktilisest kogemusest digiriigina ning aitaks tagada, et lõpliku regulatiivse raamistiku
kujundamisel võetakse arvesse reaalses elus toimivate digilahenduste kasutajate ja pakkujate
vaadet.
Oleme valmis sellesse arutellu konstruktiivselt panustama ja toetama lahendusi, mis
tugevdavad ühtaegu põhiõiguste kaitset, innovatsiooni ning Euroopa pikaajalist
konkurentsivõimet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Väät
Tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
/allkirjastatud digitaalselt/
Allar Jõks
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Mets
Juhatuse liige
Teenusmajanduse Koda
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 10.02.2026 | 1 | 7-1/1014 | Väljaminev kiri | jm | Riigikantselei |