EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium Teie 10.09.2026 nr 8-1/6512-1

[email protected] Meie 17.09.2026 nr 1-8/26/93-1

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise eelnõule

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse avaldada arvamust justiitsministri 28.

detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise eelnõule.

Eelnõu kohaselt ei väljastata kohtule e-kirja teel tippdomeeniga .ru lõppevalt e-posti aadressilt

esitajale senist vastuvõtukinnitust, vaid talle saadetakse automaatne teade, et e-kirja jõudmine

kohtu e-postkasti võib viibida või e-kiri võib jääda kohtu e-postkasti edastamata, ning isikul

soovitatakse kasutada kohtule dokumendi esitamiseks muud e-posti aadressi.

Advokatuur on seisukohal, et selline kavandatav lahendus piirab oluliselt isikute

menetlusõigusi ja võib takistada kohtusse pöördumise õiguse tegelikku kasutamist. PS § 15

kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning

igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kavandatava piirangu kehtestamine

eeldab advokatuuri hinnangul põhiseaduspärasuse ja proportsionaalsuse analüüsi, arvestades

eelkõige eelviidatud PS § 15. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, et kavandatud piirangu

põhiseaduspärasust oleks sellise põhiõiguse riive kontekstis sisuliselt hinnatud. Samuti on

kaheldav, kas selline piirang on kooskõlas volitusnormiga, st kas niivõrd olulist põhiõiguste

piirangut saab kehtestada määrusega või see eeldab siiski seaduse tasandil reguleerimist.

Samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on piirang seotud just ja ainult e-posti aadressi

.ru-tippdomeeniga. Julgeolekuriski vähendamine võib olla legitiimne eesmärk, kuid eelnõust

ega seletuskirjast ei nähtu analüüsi, mis võimaldaks järeldada, et kõnealused riskid seonduvad

just ja ainult .ru-tippdomeeniga e-posti aadresside kasutamisega. Sellise analüüsi puudumise

tõttu ei ole selge, kas kavandatud piirang on eesmärgi saavutamiseks tegelikult sobiv ja vajalik

meede.

Samuti jääb ebaselgeks, miks sõltub e-kirja karantiini jätmine kohtuteenistuja hinnangust kirja

vabastamise „vajadusele“, mitte konkreetse e-kirjaga seotud tegeliku infoturvariski olemasolust

või puudumisest. Puuduvad kriteeriumid, mille alusel kohtuteenistuja sellist „vajadust“ hindab.

See loob teoreetiliselt võimaluse näiteks niisuguseks õigustamatuks praktikaks, kus e-kirja

karantiinist vabastamise „vajadus“ loetakse esinevaks juhul, kui menetlusosaline kinnitab kohtu

e-kirja või kohtulahendi kättesaamist, kuid „vajadus“ puudub siis, kui menetlusosaline esitab

kohtule menetlusdokumendi. Regulatsioon peaks tagama, et karantiini ei jääks e-kirjad, mille

puhul tegelik infoturvarisk puudub. Karantiinist vabastamise alused peaksid olema läbipaistvad

ja ette nähtavad.

Eriti problemaatiline on, et eelnõu ja seletuskirja pinnalt jääb ebaselgeks, milline on tagajärg

olukorras, kus isik saadab .ru aadressilt menetlusdokumendi, kuid see paigutatakse karantiini.

TsMS § 336 lg 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on

salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, ning dokumendi

saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Ka kohtule dokumentide esitamise korra

§ 7 lg 1 järgi saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile

automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Seejuures on ka

Riigikohus selgitanud, et dokumendi saatja ei saa eeldada e-kirja jõudmist kohtuni kuni hetkeni,

mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt nt RKTKm 18.02.2016 asjas nr 3-2-1-

148-15, p 9). Kui .ru lõpuga e-posti aadressilt saadetud dokumendi kohta sellist automaatset

vastuvõtukinnitust ei väljastata, võib kehtiva regulatsiooni ja Riigikohtu praktika pinnalt

järeldada, et isiku dokumenti ei saa lugeda kohtule esitatuks.

Eelnõu järgi saab dokumendi esitaja automaatteate, et e-kirja jõudmine kohtu e-postkasti võib

viibida või e-kiri jääda kohtu e-postkasti edastamata. Asjaolu, kas e-kiri jõuab kohtu e-postkasti

koheselt, viivitusega või üldse mitte, võib hakata tekitama vaidlusi ka seoses dokumentide

tähtaegsusega. Regulatsioonis tuleks selgelt ette näha ja põhjendada, millised on tagajärjed, kui

kiri paigutatakse karantiini, jõuab kohtuni viivitusega või jääb edastamata. Samuti tuleb

selgitada, kas ja kuidas saab isik tõendada dokumendi õigeaegset saatmist ning kas nt tehnilisest

filtreerimisest tingitud viivitus või edastamata jäämine võib olla menetlustähtaja ennistamise

või pikendamise alus.

Kavandatava eelnõu järgi saadetakse dokumendi esitajale ka soovitus kasutada kohtule

dokumendi esitamiseks muud e-posti aadressi. TsMS § 336 lg 6 (ja HKMS § 52 lg 6) näevad

ette, et kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis

peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval

põhjusel. Ka KrMS § 160² lg 1 ja VTMS § 50¹ lg 1 näevad ette, et digitaalsed taotlused,

kaebused ja muud dokumendid esitatakse vahetult, e-toimiku süsteemi või muu selleks

ettenähtud infosüsteemi kaudu. Seega peaks e-posti teel dokumenti esitav isik saama soovituse

kasutada kohtule dokumendi esitamiseks eelkõige asjakohast infosüsteemi ja alles mõjuva

põhjuse olemasolul muud e-posti aadressi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Jürgen

Esimees

Gerli Võimre 697 9253

[email protected]