Viljandi Valla üldplaneeringu 2040+ algatamine seisukoha küsimine - asutused

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	13-8/3218-1
Registreeritud	18.09.2026
Sünkroonitud	21.09.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13 Maa ja ruumiloome
Sari	13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus
Toimik	13-8/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Viljandi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Viljandi Vallavalitsus
Vastutaja	Ivari Rannama (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Lisa 2. Viljandi valla Üldplaneering 2040 lähteseisukohad eelnõu 25.08.2026.docx

Viljandi Valla uldplaneeringu 2040 algatamine seisukoha kusimine - asutused.docx

Viljandi Valla üldplaneeringu 2040 algatamine seisukoha küsimin.asice

2026.09.16_Viljandi_valla_ÜP_KSH_programmi eelnõu.asice

2026.09.16_Viljandi_valla_ÜP_KSH_programm.pdf

Lisa_1_Kinnitus_Noeela Kulm_KSH_juhtekspert.asice

Lisa_1_Kinnitus_Noeela Kulm_KSH_juhtekspert.pdf

Lisa 2. Viljandi valla Üldplaneering 2040 lähteseisukohad eelnõu.docx

Lisa 3 Viljandi valla üldplaneeringu asendiplaan 1.pdf

Viljandi Valla uldplaneeringu 2040 algatamine seisukoha kusimine .pdf

Viljandi valla üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine eelnõ.docx

Viljandi valla üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine eelnõu 2026.docx

Lisa 2. Viljandi valla Üldplaneering 2040 lähteseisukohad eelnõu 25.08.2026.docx

VILJANDI VALD

Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ lähteseisukohad

Sisukord
KOOSTAJAD 3
SISSEJUHATUS 4
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS JA EESMÄRK 4
2. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 5
3. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED 7
3.1. Asustuse areng, maakasutus ja ehitustingimused 7
3.2. Avalik ruum ja liikuvus 8
3.3. Väärtused ja kitsendused 9
3.4. Tehniline taristu 10
3.5. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA SEIRE 10
4. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 11
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2050 11
4.2. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 12
4.3. Kultuuri arengukava 2021-2030 12
4.4. Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 12
4.5. Viljandimaa arengustrateegia 2035 13
4.6. Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030 14
4.7. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (uus koostamisel) 14
4.8. Viljandi valla jäätmekava 2025–2030 15
4.9. Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036 15
4.10. Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030 16
4.11. Viljandi vallas kehtivad üldplaneeringud 16
5. TEGEVUS- JA AJAKAVA 17
6. ÜLDPLANEERINGU JOONISED 17
7. KAASAMISKAVA 18
7.1. KAASAMISE PÕHIMÕTTED JA VORMID 18
7.2. INFOKANALID 19
7.3. KAASATAVAD OSAPOOLED 19
8. ANALÜÜSID ja UURINGUD 21

KOOSTAJAD
Üldplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm koostati Viljandi Vallavalitsuse ja Skepast & Puhkim OÜ ning Kobras OÜ koostöös.
Üldplaneeringu kehtestaja on Viljandi Vallavolikogu.
Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise programmi koostaja on Viljandi Vallavalitsus.
Üldplaneeringu LS ja KSH ja programmi koostamise töörühm:
Ametikoht/valdkond
Nimi
Vallavanem
Alar Karu
Abivallavanem
Alo Peebo
Abivallavanem
Irma Väre
Ehitusosakonna juht
Evelin Orik
Sotsiaalosakonna juht
Marta Rohtla
Haridus- ja kultuuriosakonna juht
Evelyn Härm
Planeeringute peaspetsialist
Kaido Koppel
Planeeringu- ja GIS-spetsialist
Gerly Eiche
Avalike suhete spetsialist
Liia Sirel
Keskkonnaspetsialist
Liisa Kaasik
Teedespetsialist
Tanel Raud
Ehitusspetsialist
Margus Hütt
Ehitusspetsialist
Merike Kahk
Ehituse peaspetsialist
Jaana Arakas
Maaspetsialist
Elis Kaasik
Skepast & Puhkim OÜ konsultant, planeerija
Alice Närep
Kobras OÜ KSH juhtekspert
Noeela Kulm

KSH juhtekspert vastab KeHJS-e § 24 lg 4 sätesatud nõuetele. Planeerijad on Eesti Planeeringu Ühingu liikmed.

SISSEJUHATUS

Üldplaneeringu LSK ja KSH programmis käsitletud teemad on aluseks Viljandi valla üldplaneeringu koostamisele ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisele. Dokument põhjendab uue üldplaneeringu koostamise vajadust, kirjeldab valla peamisi ruumilise arengu eesmärke ja arenguvajadusi, määratleb üldplaneeringu koostamise eesmärgid, põhimõtted, ülesanded, uuringud ja analüüsid ning menetluskorralduse. Üldplaneeringu koostamisega viiakse paralleelselt läbi KSH, mille eesmärk on hinnata planeeringulahendusega kaasnevaid mõjusid ning tagada keskkonnakaalutluste arvestamine planeeringu koostamisel. LSK ja KSH programm on koostatud ühise dokumendina, et tagada parem seos üldplaneeringuga kavandatava arengu ning selle mõjude hindamisel vahel.
LSK ja KSH programm on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise protsessiks. LSK ja KSH programmis toodud üldplaneeringuga lahendatavad teemad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda.
Viljandi valla avalikustatavat LSK ja KSH programmi dokumente edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus.

1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS JA EESMÄRK

Üldplaneeringu eesmärk on Viljandi valla ruumilise arengu vajaduste määratlemine ning planeerimisseaduses nõutud ülesannete lahendamine. Planeering hõlmab kogu Viljandi valla haldusterritooriumi.
Üldplaneeringu lähtekohaks on Viljandi valla arengukavas 2022-2030 sõnastatud valla pikaajaline visioon: Viljandi vald – kestva heaoluga kodu. Viljandi vallas on inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline keskkond, puhas loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused katavad inimese terve elukaare. Elanikud on tervislike eluviisidega, terved, enesega toimetulevad ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.
Viljandi valla visiooni saavutamiseks ruumilise arengu vajadused ehk üldplaneeringu eesmärgid:
• luua elanikusõbralik, kaasaegne ja turvaline elu- ja ettevõtluskeskkond;
• kohandada asutust, teenuseid ja taristut rahvastiku vananemise ning piirkondlike eripärade kaudu;
• tugevdada valla keskuseid;
• tagada teenuste, töökohtade ja liikumisvõimaluste hea kättesaadavus;
• luua eeldused elanike püsimiseks ja uute elanike lisandumiseks;
• toetada kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimet ja arengut;
• kasutada Võrtsjärve piirkonna potentsiaali turismi, puhkemajanduse ja kohaliku ettevõtluse arendamisel;
• säilitada ja väärtustada tootmisvõimelist põllumajandusmaad, maaelu ning hajaasustusele iseloomulikku asustusstruktuuri;
• säilitada ja väärtustada valla loodus-, maastiku- ja kultuuripärandit ning tagada nende kestlik kasutamine;
• suurendada asustuse, taristu ja teenuste kliimakindlust ning toimepidevust kriisiolukordades;
• tugevdada Viljandi valla ja Viljandi linna vahelisi ruumilisi, funktsionaalseid ja majanduslikke seoseid.

2. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Viljandi valla üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad valla ruumilist arengut. Samuti on lahenduse koostamise aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, omavalitsuse arengusoovid ning kaalutlusotsused.
Üldplaneeringu põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, ning muudest asjakohastest õigusaktidest, mis reguleerivad looduskaitset, veemajandust, kultuuripärandi kaitset, tervisekaitset, riigikaitset, tehnilist taristut ja keskkonnamõju hindamist. Lisaks üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust, senisest valla pooleliolevast üldplaneeringu lahendusest ning kehtivatest üldplaneeringutest.
Üldised põhimõtted, mis Viljandi valla üldplaneeringu koostamisel aluseks võetakse:
• vallal on ühtne ruumiline terviknägemus, mis võtab arvesse erinevaid eluvaldkondi ning piirkondade omapära;
• tiheasustusalade, hajaasustusala ning kompaktsete asustusega alade arendamisel arvestatakse piirkondade eripära;
• arendustegevus suunatakse eelkõige olemasolevatesse keskustesse ja väljakujunenud kompaktsema asustusega aladele, eelistades olemasoleva asustuse tihendamist ning kasutamata või alakasutatud alade kasutuselevõttu;
• elamuarendus suunatakse esmajärjekorras olemasolevateste keskuste, ühistranspordi, teenuste ja tehnilise taristu lähedusse;
• säilitatakse ja arendatakse väljakujunenud asustusstruktuuri, arvestades Viljandi linna lähivööndi, valla keskuste, ajalooliste külade, endiste suvilapiirkondade ja hõreda asustuse erinevaid vajadusi;
• arendustegevuse suunamisel arvestatakse olemasoleva taristu paiknemise ja võimekusega ning eelistatakse selle tõhusat kasutamist;
• uusi ettevõtlus- ja tootmisalasid määratakse üksnes juhul, kui olemasolevate alade kasutuselevõtt, tihendamine või ümberkujundamine ei kata põhjendatud arenguvajadust;
• Võrtsjärve piirkonna ettevõtluse arendamisel eelistatakse puhkemajandust, kohalikku toidu- ja kalandusettevõtlust, väikesadamaid ning muid tegevusi, mis sobivad piirkonna loodus- ja maastikuväärtustega;
• säilitatakse hajaasustusalale omane asustusstruktuur ja külamaastik;
• ohutud ja mugavad liikumisvõimalused kõikidele kasutajagruppidele, sh erivajadustega inimestele (universaalne disain);
• pööratakse tähelepanu ohutute kooliteede ning turvalise ja kasutajasõbraliku tänavaruumi kujundamisele;
• planeeringulahenduste kujundamisel lähtutakse säästva ja kestliku arengu põhimõttest;
• planeeringulahenduste kujundamisel arvestatakse kliimakindluse ja kliimamuutustega kohanemise vajadusega;
• taristuobjektide kavandamisel, sh taastuvenergeetika kavandamisel, arvestatakse olemasoleva taristu paiknemise ja võimekusega;
• arendustegevus suunatakse olemasoleva või kavandatava taristu lähedusse;
• taristuobjektide kavandamisel, sh taastuvenergeetika kavandamisel, hinnatakse objekti rajamise vajadust ja majanduslikku põhjendatust;
• taristuobjekt kavandatakse terviklikult, arvestades erinevate valdkondade (liikuvus, tehnovõrgud, teenused, maakasutus vms) omavahelist seotust;
• säilitatakse ja toetatakse rohevõrgustiku sidusust ning loodusväärtusi;
• tagatakse loodusliku ja kultuuriajaloolise mitmekesisuse säilimine;
• tagatakse puhkealade sidusus rohevõrgustiku ja teiste puhkealadega, soodustades tervikliku ja looduslähedase puhke võrgustiku kujunemist;
• kaitstakse vee-, pinnase- ja õhukvaliteeti;
• soodustatakse loodusvarade säästlikku kasutamist;
• uusi müratundlikke alasid ei kavandata oluliste müra-, lõhna-, õhusaaste- või ohutusriski allikate vahetusse mõjualasse, kui nende sobivus ei ole tõendatav;
• tagatakse avalikkuse kaasamine ja informeeritus planeerimisprotsessi vältel;
• planeerimisotsused tehakse põhjendatud kaalutlusotsuste alusel;
• kitsenduste seadmisel lähtutakse nende vajalikkusest ja proportsionaalsusest.

3. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED

Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduses reguleeritud üldplaneeringu ülesanded, arvestades Viljandi valla eripära ja valla ruumilise arengu vajadusi.
3.1. Asustuse areng, maakasutus ja ehitustingimused
Üldplaneeringu koostamisel käsitletakse asustuse arengut, maakasutust ja ehitustingimusi valla ruumilise arengu tervikliku osana. Lahenduse kujundamisel lähtutakse eri piirkondade väljakujunenud iseloomust, rahvastiku- ja arengusuundumustest, teenuste ja töökohtade paiknemisest ning olemasoleva taristu võimekusest. Maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel luuakse eeldused tasakaalustatud asustusstruktuuri kujunemiseks, olemasoleva ruumi otstarbekaks kasutamiseks ning elu-, ettevõtlus- ja teeninduskeskkonna sobivaks koostoimimiseks. Selleks määratakse üldplaneeringuga asjakohased ruumilise arengu, maakaustuse ja ehitustingimuste ülesanded.
• Eristatakse tiheasustusega alad, kompaktse asustusega alad ja hajaasustus, seejuures arvestatakse linnalise ja maalise keskkonna eripäradega ning määratakse nende piirkondade ruumilisest iseloomust lähtuvad maa- ja veealade juhtotstarbed ning ehitus- ja maakasutustingimused ja põhimõtted.
• Määratakse valla keskused ja hinnatakse keskuste seotust teenuste, töökohtade, haridusasutuste, transpordi ja muu igapäevase liikumisega.
• Hinnatakse haridus-, noorsootöö- ja kultuuriteenuste paiknemist ning nende seotust keskuste võrgustikuga. Üldplaneeringuga määratakse põhimõtted, mis toetavad haridusasutuste, kogukonnamajade, raamatukogude ja teiste avalike hoonete kujunemist mitmeotstarbelisteks kogukonnakeskusteks
• Hinnatakse asustusüksuste piiride muutmise vajadust ning vajaduse korral tehakse ettepanekud piiride muutmiseks. Hinnatakse elamumaa tegelikku vajadust piirkondlike rahvastiku- ja elamustsenaariumite, ehitustegevuse, kinnisvaratehingute, tühjade ja hooajaliste eluruumide, varasemate reservalade realiseerumise, taristuga liitumise võimaluste ning muude asjakohaste andmete alusel.
• Analüüsitakse olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade kasutatavust, vabu alasid, taristuvõimalust, juurdepääsu, tööjõu liikumist ning sobivust eri mõjuga ettevõtluseks.
• Hinnatakse vajadust ettevõtlus- ja tootmisalade ümberkavandamiseks või täiendamiseks.
• Hinnatakse kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga alade piisavust ning vajadusel kavandatakse multifunktsionaalsed alad.
• Seatakse tingimused ettevõtlus- ja elamualade omavahelise koostoimimise tagamiseks.
• Mäeltküla tööstuspargi arendamiseks määratakse olemasoleva ala arendamise ja võimaliku laiendamise tingimused, lähtudes elektrivõimsusest, vee- ja kanalisatsioonivõimekusest, sademeveest, riigiteede ühendustest, raskeveoliiklusest, töötajate liikumisvõimalustest ning Viiratsi ja teiste elamualade kaitseks vajalikest puhveraladest.
• Määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel lähtutakse vähemalt järgmistest põhimõtetest:
◦ detailplaneering on üldjuhul vajalik uute kompaktsete hoonestusalade kavandamisel;
◦ detailplaneering on üldjuhul vajalik keskusaladel ja muudel aladel, kus kavandatav hoonestus või maakasutuse muutus mõjutab oluliselt avalikku ruumi, liikluskorraldust või naaberkinnistute kasutamist;
◦ detailplaneering on üldjuhul vajalik juhtudel, kui tuleb lahendada mitme kinnistu terviklik ruumilahendus või avaliku taristu väljaehitamine;
◦ detailplaneeringu vajadust kaalutakse eelkõige keskkonnatundlikes piirkondades, väärtusaladel, veekogude ääres ja aladel, kus võib kaasneda oluline mõju looduskeskkonnale, kultuuriväärtustele, avalikule huvile või naaberkinnistutele;
◦ projekteerimistingimuste andmise võimalust eelistatakse üksikjuhtudel ja piiratud mõjuga arenduste puhul, kui ruumiline olukord on piisavalt selge ega ole vaja lahendada terviklikku maa-ala hõlmavat ruumikorraldust.
◦ üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ruumiline ulatus ning põhimõtted, mille alusel hinnatakse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kasutamise sobivust.
• Määtakse projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
• Määratakse arhitektuurivõistluse kaalumise juhud.
• Täpsustatakse suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste paiknemise tingimused.
• Vajadusel kavandatakse kehtivate, kuid mitteasjakohaste detailplaneeringute suhtes edasised tegevused, näiteks kehtetuks tunnistamise menetluse algatamine või planeeringulahenduse ülevõtmise piirangud.
3.2. Avalik ruum ja liikuvus
Üldplaneeringu koostamisel käsitletakse avalikku ruumi valla elukeskkonna kvaliteedi olulise osana. Avaliku ruumi kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema turvaline, ligipääsetav, eri vanuses ja erinevate vajadustega inimestele kasutatav ning toetama kogukondlikku suhtlust, vaba aja veetmist ja kestlikke liikumisviise. Avaliku ruumi, puhkealade ja liikumisvõrgustiku arendamisel arvestatakse asustuse paiknemise, teenuste kättesaadavuse, loodusväärtuste ning olemasoleva ja kavandatava taristu võimekusega. Nende eesmärkide saavutamiseks lahendatakse üldplaneeringu koostamisel järgmised ülesanded:
• Määratakse kvaliteetse avaliku ruumi kujundamise põhimõtted keskustes ja suuremates asulates.
• Määratakse kvaliteetse avaliku ruumi, ligipääsetavuse, haljastuse, mängu- ja puhkealade ning eri liikumisviise toetava tänavaruumi põhimõtted.
• Analüüsitakse haridusasutuste, noortekeskuste, huvikoolide, raamatukogude, kogukonnamajade ja kultuuriasutuste ligipääsetavust ning määratakse vajaduse korral prioriteetsed kooliteed, teenusteed ja kergliiklusteed nende ühendamiseks keskuste võrgustikuga.
• Analüüsitakse olemasolevate ja potentsiaalsete puhke-, suplus- ja rannaalade paiknemist, teeninduspiirkonda, kasutuskoormust ning seoseid matka-, jalg ja jalgrattavõrgu ning puhke- ja virgestusaladega.
• Hinnatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning ühistranspordipeatustele ja avalikele teenustele ligipääsu ning määratakse vastavad kasutustingimused.
• Määratakse teedevõrgu arendamise vajadused ja üldised põhimõtted.
• Eristatakse avaliku kasutuse seisukohalt prioriteetsed puhke- ja rannaalad ning alad, mille kasutuskoormust tuleb loodusväärtuste või taristu piiratud võimekuse tõttu suunata või piirata.
• Määratakse olemasolevad suplusalad, nende ulatus ja kasutustingimused.
• Vajadusel tehakse ettepanekud uute supluskohtade määramiseks.
• Määratakse avalikud juurdepääsud veekogudele ja kallasrajale ning nende elluviimise põhimõtted, sh tee, jalg- ja jalgrattaühendus, parkimisalad, veeskamiskohad, vajaduse korral maa avalikku kasutusse määramise vajadus.
3.3. Väärtused ja kitsendused
Üldplaneeringu koostamisel käsitletakse loodus-, kultuuri- ja maastikuväärtusi ning neist tulenevaid kitsendusi valla ruumilise arengu olulise lähtekohana. Planeeringulahenduse kujundamisel lähtutakse vajadusest säilitada väärtuslike alade ja objektide terviklikkus, toimivus ja kasutusvõimalused ning tasakaalustada kaitse- ja arendushuvid. Väärtuste ja kitsenduste täpsustamisel arvestatakse muu hulgas loodusväärtuste, kultuuripärandi, maastiku, veekogude, põllumajandusmaa, riigikaitseliste vajaduste, kliimariskide ja maavara kasutamisega. Nende eesmärkide saavutamiseks lahendatakse üldplaneeringu koostamisel järgmised ülesanded.
• Täpsustatakse rohevõrgustiku tugialade ja koridoride piirid ning määratakse nende funktsionaalsust, sidusust ja elurikkust tagavad kasutus- ja ehitustingimused.
• Määratakse rohevõrgustiku konfliktkohad ning vajaduse korral nähakse ette meetmed võrgustiku sidususe ja liikide liikumisvõimaluste säilitamiseks või parandamiseks.
• Täpsustatakse veekogude äärsete alade ehitus- ja kasutustingimused, arvestades kalda kaitse eesmärke, üleujutus- ja erosiooniriski, reoveelahendusi, maastikku ning avaliku juurdepääsu vajadust.
• Ehituskeeluvööndi muutmise ettepanekud esitatakse üksnes asukohapõhise põhjenduse alusel.
• Täpsustatakse miljööväärtuslike alade ja väärtuslike hoonestusalade piirid ning neile kohalduvad ehitus- ja kasutustingimused.
• Täpsustatakse kultuuripärandi, pärandkultuuriobjektide ja vajadusel korral väärtuslike üksikobjektide säilitamise, kaitse ja kasutamise põhimõtted ning tingimused.
• Täpsustatakse maakonnaplaneeringust ja piirkonna eripäradest tulenevad ruumilised väärtused (vaated, maastikud jms väärtused) ja nende kasutus- ja ehitustingimused.
• Täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piirid ning määratakse nende arendamise põhimõtted ja kasutustingimused.
• Määratakse asulate, elamualade, puhkealade, veekogude ja oluliste vaadete kaitseks vajaliku kõrghaljastuse ning metsaalade säilitamise ruumilised põhimõtted. Raietingimused sõnastatakse üksnes ulatuses, milles need on üldplaneeringuga õiguslikult põhjendatavad ja rakendatavad.
• Täpsustatakse riigikaitseliste alade piirid ja neist tulenevad kitsendused (näiteks Sakala maleva staabi- ja tagalakeskus, Väluste lasketiir).
• Määratakse vajaduse korral korduva üleujutusohuga ja teiste kliimariskidest mõjutatud alade üldised kasutus- ja ehitustingimused.
• Täpsustatakse maardlate, mäeeraldiste, kaevandamiseks taotletavate alade ning kaevandamisest mõjutatud, sealhulgas altkaevandatud alade kasutamise ja arendamise üldisi põhimõtteid.
• Määratakse maavara kaevandamise ja kaevandatud alade korrastamise üldised tingimused, arvestades müra, tolmu, vibratsiooni, liikluskoormuse, veerežiimi, maastiku ja lähedal paikneva asustusega.
• Hinnatakse radooniriski ning määratakse vajaduse korral radooniohtlike alade üldised ehitustingimused, sealhulgas nõuded radooniuuringute tegemiseks ja radooniohutu ehituslahenduse rakendamiseks.
3.4. Tehniline taristu
Üldplaneeringu koostamisel käsitletakse tehnilist taristut valla asustuse, ettevõtluse ja teenuste toimimise olulise eeldusena. Taristu arendamisel lähtutakse olemasolevate võrkude võimekusest, kavandatavast maakasutusest, arenguvajadustest ning ohutuse, varustuskindluse, keskkonnahoiu ja ruumilise sobivuse põhimõtetest. Tehnovõrkude ja rajatiste kavandamisel arvestatakse asjakohaste arengukavade ja planeeringutega ning valla eri piirkondade vajadustega. Nende eesmärkide saavutamiseks lahendatakse üldplaneeringu koostamisel järgmised ülesanded.
• Hinnatakse olemasoleva tehnilise taristu võimekust, teenindusulatust, arenguvajadusi ja vastavust kavandavatele asustuse arengule.
• Määratakse tehnovõrkude ja rajatiste üldised asukohad ning nende üldised arendamise põhimõtted ning ehitus- ja kasutustingimused:
• Määratakse veevarustuse, reo ja sademeveelaheduste arendamise põhimõtted ja tingimused.
• Täpsustatakse tuletõrje veevõtukohtade arendamise põhimõtted ja tingimused.
• Määrata soojavarustuse ja jahutuse (sh kaugküte, kaugjahutus ja gaasivõrk) arendamise põhimõtted ja tingimused.
• Määratakse kaugküttepiirkonnad.
• Määratakse elektrivarustuse arendamise põhimõtted, sh taastuvenergeetika rajatistele.
• Täpsustatakse sidevarustuse arendamise vajadusi ning määratakse üldised arengu põhimõtted.
• Määratakse jäätmekäitluskohtade asukohad (sh jäätmejaamad ja komposteerimisväljakud) asukohad ja tingimused.
• Määratakse maaparandussüsteemide asukohad ning nendest tekkivad kitsendused.
3.5. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA SEIRE
Üldplaneeringu koostamisel määratakse ka selle elluviimise peamised vajadused, prioriteetsed tegevussuunad ja seire põhimõtted. Üldplaneeringu rakendamine toimub eelkõige detailplaneeringute, projekteerimistingimuste, kohalike investeeringute, valdkondlike arengukavade ning koostöö kaudu riigi, naaberomavalitsuste, taristuvaldajate, maaomanike ja arendajatega.
Üldplaneeringu elluviimise toetamiseks:
• tuuakse välja peamised ruumilise arengu prioriteedid;
• seotakse üldplaneering arengukava, eelarvestrateegia ja investeeringute kavandamisega;
• määratakse vajaduse korral valdkonnad, kus üldplaneeringu elluviimiseks on vaja täiendavaid tegevuskavasid, projekte või uuringuid;
• kirjeldatakse põhimõtted, mille alusel hinnatakse üldplaneeringu rakendumist ja vajadust seda tulevikus ajakohastada.

Seires pööratakse vajaduse korral tähelepanu vähemalt järgmistele teemadele:
• asustuse ja elamuarenduse tegelik paiknemine;
• keskuste ja teenuste võrgustiku toimivus;
• ettevõtlusalade kasutuselevõtt;
• väärtuslike põllumajandusmaade, loodusväärtuste, rohevõrgustiku ja puhkealade säilimine ja sidusus ning nende seisundi muutused;
• liikuvuslahenduste areng ja ühistranspordi ligipääsetavus;
• tehnilise taristu ja jäätmekäitluse ruumiline toimivus;
• kliimariskide ja keskkonnahäiringute arvestamine planeeringu elluviimisel.

4. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kõrgemal tasandil kehtivate ruumilise arengu dokumentide, maakondlike suunisdokumentide ning Viljandi valla enda strateegiliste arengudokumentidega. Nende käsitlemise eesmärk on tagada üldplaneeringu kooskõla kehtiva õigusruumi, avaliku sektori arengueesmärkide ja ruumiliste prioriteetidega ning vältida vastuolude tekkimist hilisemates menetlusetappides.
Strateegiliste dokumentide käsitlemisel tuuakse iga dokumendi kohta välja:
• peamised eesmärgid ja ruumilise arengu põhimõtted;
• üldplaneeringu seisukohalt olulised suunised;
• teemad, mida tuleb Viljandi valla üldplaneeringus kohalikus kontekstis täpsustada või edasi arendada.
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2050
Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud, vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis. Lahendus lähtub visioonist, mille kohaselt Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.
Planeeringulahenduse keskne suund on pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevatel keskustel põhineva asustusmudeli kujundamine. Asustuse suunamisel eristatakse asulate rühmi vastavalt nende võimekusele ja rollile asustussüsteemis. Keskuste tugevdamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ning toetada kohaliku majanduskeskkonna mitmekesistamist.
Planeering määrab ruumipoliitika põhialustena kvaliteetse ruumi loomise, maahõive vähendamise, maa ja ruumi kooskasutuse ning mitmekesistamise ja kompaktse arengu. Loodusliku maa täiendavat hõivamist piiratakse maahõive hierarhia juurutamisega, mis eelistab arengut juba hõivatud või madala ökoloogilise väärtusega aladel. Linnalistel aladel toetatakse kompaktset, kliimakindlat ja mitmekesist arengut, säilitades samal ajal rohevõrgustiku sidususe, kultuuripärandi ning elurikkad avalikud ruumid.
Planeering annab suuniseid nii kasvamisega kui ka kahanemisega kohanemiseks. See võimaldab kujundada paindlikke ja kohapõhiseid lahendusi, mis toetavad eriilmeliste piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset elukeskkonda.
Planeering loob ruumilise terviklahenduse, mis seob loodus- ja kultuuriruumi, majanduse, taristu ja asustuse ühtseks, toimivaks süsteemiks ning suunab riigi arengut kestlikkuse ja ruumilise tasakaalu suunas.
Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis täpsustada.
4.2. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasav ja kättesaadav haridus ning elukestva õppe võimalused kogu Eestis. Arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks on kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu kujundamine ning hariduse piirkondliku kättesaadavuse tagamine. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada haridusasutuste ruumilise võrgustiku jätkusuutlikkuse, ligipääsetavuse, nüüdisaegsete õpikeskkondade ning kogukondliku kasutuse võimalustega.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb: hinnata haridusasutuste ja lasteasutuste teeninduspiirkondi;
analüüsida haridusteenuste ruumilist kättesaadavust; toetada koolide ja lasteaedade kujunemist kogukondlikeks keskusteks; arvestada rahvastikumuutustest tulenevate haridusvõrgu arenguvajadustega.
4.3. Kultuuri arengukava 2021-2030
Kultuuri arengukava 2021-2030 lähtub eesmärgist tagada eesti kultuuri elujõulisus, kultuuris osalemise võimalused ning kultuuripärandi säilimine. Arengukava rõhutab kultuuri rolli kogukondade sidususe, piirkondliku identiteedi, heaolu ja elukeskkonna kujundamisel ning peab oluliseks kultuuris osalemise võimaluste kättesaadavust sõltumata inimese elukohast.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb:
käsitleda kultuuritaristut osana avalike teenuste võrgustikust;
toetada rahvamajade, kogukonnamajade ja raamatukogude jätkusuutlikku toimimist;
tagada kultuuriasutuste ja kultuurisündmuste toimumispaikade ruumiline ligipääsetavus;
väärtustada kohaliku identiteedi jaoks olulisi kultuurmaastikke ja pärandkultuuriobjekte.
4.4. Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+
Viljandimaa maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus.
Maakonnaplaneeringus esitatud Viljandimaa visioon on:
Viljandimaa elanikele on tagatud jätkusuutlik heaolu. Viljandimaal on säilinud asustus ja kohalik kultuur ning nende arenguks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna areng toimub säästva arengu põhimõtete kohaselt.
Visiooni saavutamiseks on kavandatud neli arengusuunda: inimkapitali arendamine, ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine, maine tõstmine ning elukeskkonna ja sotsiaalse taristu arendamine.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste maakonnaplaneeringu põhimõtetega:
Asustus ja keskuste võrgustik: tugevdada Viljandi linna kui maakonna- ja toimepiirkonna keskust ning toetada teiste keskuste elujõulisust ja teenuste kättesaadavust. Linnalise asustusega aladel eelistada olemasoleva asustusstruktuuri tihendamist ja kasutusest välja jäänud alade taaskasutamist, maalistes piirkondades säilitada hajaasustus ja traditsiooniline asustusmuster.
Liikuvus ja ühendused: arendada sidusat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, eelkõige Viljandi linna lähivööndis, ning parandada ühistranspordiühendusi keskuste ja maapiirkondade vahel. Soodustada rongiliikluse kasutamist, sidudes raudteepeatused bussiühenduste, juurdepääsuteede ning auto- ja jalgrattaparklatega.
Ettevõtlus ja põllumajandus: eelistada olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade arendamist ning laiendamist, sealhulgas Mäeltküla ettevõtlusala laiendamist Viiratsi piiril. Säilitada väärtuslikud põllumajandusmaad põllumajanduslikus kasutuses ja vältida nende põhjendamatut hoonestamist.
Loodus- ja kultuuriväärtused: tagada rohelise võrgustiku toimimine ja sidusus, säilitada väärtuslikud maastikud, kultuuripärand ning piirkondlikud eripärad ja traditsioonilised elulaadid. Avalikult kasutatavatele veekogudele tuleb tagada juurdepääs.
Elukeskkond ja puhkealad: kujundada kompaktne, mitmekesine ja kvaliteetne elukeskkond ning siduda asulate haljasalad, puhkealad ja liikumisteed terviklikuks võrgustikuks.
Turvalisus ja riskide ennetamine: arvestada riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvöönditega, sealhulgas Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse ning Väluste lasketiirudega. Vältida uue hoonestuse kavandamist üleujutusohuga aladele, eelkõige Halliste, Navesti, Raudna, Suur-Emajõe ja Tänassilma jõe ääres, ning arvestada ohtlike ettevõtete ohualadega.
4.5. Viljandimaa arengustrateegia 2035
Viljandi maakonna arengustrateegia 2035 „Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI“ suunab maakonna pikaajalist arengut. Keskne väljakutse on rahvastiku vähenemine, mida püütakse aeglustada atraktiivsete töökohtade loomise, konkurentsivõime suurendamise ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö kaudu.
Viljandimaa visioon
Viljandimaa elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev kohalik kultuur ning selleks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub kestva arengu põhimõtete kohaselt. Soovitud seisundi saavutamise peamiseks vahendiks on Viljandimaa konkurentsivõime suurendamine tööturul.
Visiooni elluviimiseks keskendutakse neljale arengusuunale:
Inimkapitali arendamine: toetada eestvedajate ja kompetentsete spetsialistide kujunemist ning elanike toimetulekut, tervist, aktiivsust ja kodumaakonna väärtustamist.
Ettevõtluskeskkonna ja majanduse edendamine: luua ettevõtlust toetav keskkond, arendada atraktiivseid töökohti ja nutikat spetsialiseerumist ning kasutada maakonna ressursse jätkusuutlikult.
Maine tõstmine: kujundada Viljandimaa tuntust ainulaadse ja areneva PÄRIS EESTI piirkonnana, mis on atraktiivne elanikele, ettevõtjatele ja külastajatele.
Elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine: arendada ettevõtlust ja elukvaliteeti toetavaid teid, transpordiühendusi, elektri- ja andmesidet, elamufondi ning avalikke teenuseid. Tagada toimiv keskuste ja toimepiirkondade võrgustik ning loodus- ja tehiskeskkonna tasakaalustatud areng.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada arengustrateegia ruumiliste eesmärkidega, eelkõige tasakaalustatud asustuse, keskuste võrgustiku, ettevõtlust toetava taristu, teenuste kättesaadavuse ning loodus- ja tehiskeskkonna tasakaalustatud arenguga.
4.6. Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030
Viljandi valla arengukava visioon 2030 „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ suunab valla pikaajalist arengut. Eesmärk on kujundada elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline elukeskkond, kus kvaliteetsed teenused toetavad inimest kogu elukaare jooksul.
Visioon:
Viljandi vallas on inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline keskkond, puhas loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused katavad inimese terve elukaare. Elanikud on tervislike eluviisidega, terved, enesega toimetulevad ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.
Üldplaneeringus käsitletavad arengusuunad
• määrata Viiratsi ja teiste keskuste arengusuunad ning elamualade arendamise tingimused;
• arvestada Mäeltküla ettevõtlusala arendamise ja laiendamisega;
• määrata ettevõtlust ja turismi toetavad maakasutustingimused;
• kavandada teede, kiire andmeside ning muu tehnilise taristu areng;
• täpsustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengualasid;
• täpsustada rohevõrgustikku ja selle toimimist tagavaid tingimusi;
• määrata puhke- ja virgestusalad ning tagada avalik juurdepääs veekogudele;
• luua ruumilised eeldused haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuseks;
• kajastada tehnovõrkudest, veehaaretest, maardlatest ja muudest objektidest tulenevaid kitsendusi.
4.7. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (uus koostamisel)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eesmärk on tagada tiheasustusaladel nõuetekohane joogiveevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine. Süsteeme tuleb arendada ja majandada jätkusuutlikult, säilitades teenuse kvaliteedi ning vähendades keskkonnariske.
Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 lähtudes tuleb üldplaneeringus:
• kajastada ÜVK põhivõrgud ja -rajatised ning nendest tulenevad kitsendused;
• arvestada Mäeltküla tööstuspargi, Peetrimõisa, Rahetsema, Päri suvilapiirkonna ja Jämejala ÜVK arendamise vajadustega;
• täpsustada vajaduse korral reoveekogumisalade piire, lähtudes asustusest ja põhjavee kaitstusest;
• seada sademevee eelistatult looduslähedase käitlemise põhimõtted;
• arvestada ÜVK rajamisel kaitstavate alade, liikide elupaikade ja muude loodusväärtustega.
4.8. Viljandi valla jäätmekava 2025–2030
Viljandi valla jäätmekava 2025–2030 suunab valla jäätmehoolduse arengut ning määrab selle eesmärgid, tegevused ja meetmed. Üldplaneeringus tuleb arvestada järgnevaga:
• reserveerida maa-alad jäätmejaamade ja kogumispunktide arendamiseks, sealhulgas Kolga-Jaani jäätmejaama laiendamiseks;
• võimaldada hajaasustuses kogukondlike jäätmemajade rajamist;
• tagada jäätmemahutitele jäätmeveokite aastaringne juurdepääs ja piisav teenindusruum;
• eelistada avalikus ruumis jäätmete lendumist takistavaid kogumisvahendeid;
• toetada ehitusmaterjalide korduskasutust ja ehitusjäätmete nõuetekohast käitlust;
• kavandada jäätmejaamade juurde võimalused korduskasutatavate esemete kogumiseks ja ringlusse suunamiseks.
4.9. Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036
Arengukava käsitleb Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani aleviku ning Päri ja Vana-Võidu küla kaugküttesüsteemide olukorda ja arenguvajadusi. Viljandi vallas on kokku kaheksa kaugküttepiirkonda, millest Jämejala ja Peetrimõisa on seotud Viljandi linna kaugküttesüsteemiga.
Arengukava eesmärkideks on tagada töökindel, energiatõhus ja põhjendatud hinnaga kaugküte; suurendada kohalike taastuvkütuste kasutamist ja vähendada fossiilkütuste osakaalu; vähendada kaugküttevõrkude soojuskadu ja optimeerida tootmisvõimsusi; tagada katlamajade vastavus keskkonnanõuetele ja parandada varustuskindlust; kavandada investeeringuid vastavalt süsteemide tehnilisele seisundile ja tarbimisprognoosile ja säilitada kaugkütte jätkusuutlikkus hoonete energiatõhususe paranemise ja soojustarbimise võimaliku vähenemise tingimustes.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest:
kajastada Viiratsi, Mustla, Ramsi, Kolga-Jaani, Päri, Vana-Võidu, Jämejala ja Peetrimõisa kaugküttepiirkonnad ning neis paiknevad olulisemad katlamajad ja kaugküttevõrgud; määrata Kolga-Jaani kaugküttepiirkonna piir ning vajaduse korral ajakohastada teiste kaugküttepiirkondade piire; säilitada katlamajade, kaugküttetorustike ja nende laiendamiseks vajalikud maa-alad ning vältida nende toimimist takistavat maakasutust; suunata kaugküttepiirkondades uued suurema soojusvajadusega arendused võimaluse korral olemasoleva võrgu lähedusse ja eelistada nende liitmist kaugküttega; arvestada Mustla ja Päri kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ning Päri hakkpuidukatlamaja rajamisega; luua ruumilised eeldused Ramsi võrgu soojuskadude vähendamiseks ning võimaliku rekonstrueerimise elluviimiseks; arvestada Vana-Võidu kaugküttevõrgu rekonstrueerimise, katlamaja uuendamise ja võimaliku väiksema võimsusega biokütusekatla rajamisega; võimaldada Ramsi ja Vana-Võidu katlamajadele suitsugaaside puhastusseadmete paigaldamist; hinnata uute elamu-, ettevõtlus- ja ühiskondlike alade kavandamisel nende mõju kaugküttesüsteemi koormusele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele; võimaldada kohalike taastuvenergia-, koostootmis- ja energiasalvestuslahenduste kasutamist, kui need sobivad olemasoleva kaugküttesüsteemiga.
4.10. Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030
Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025–2030 suunab hariduse, noorsootöö, sotsiaalhoolekande, tervise, kultuuri, kogukondade, kriisivalmiduse, kommunikatsiooni ja avaliku ruumi arendamist. Kava lähtub valla visioonist „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ ning väärtustest: puhas loodus, areng ja kestmine, uuemeelsus, koostöö ja sidusus. Heaolu kujundamisel rõhutatakse kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja elanike koostööd, ennetustööd, kaasamist ning loodushoidlikku arengut.
Arengukava eesmärkideks on kujundada ühtne, kvaliteetne ja kogukonna arengut toetav haridusruum; suurendada noorte osalust ja seotust kodukohaga; tagada elanike elukaareülene heaolu ja abivajajate toimetulek; parandada tervise-, liikumis- ja sportimisvõimaluste kättesaadavust; tugevdada kogukondade elujõulisust, koostöövõimet ja kriisivalmidust; arendada kogukonnamaju piirkondliku identiteedi ja kultuurielu keskustena; parandada vallavalitsuse ja kogukondade vahelist kommunikatsiooni ning kaasamist; kujundada avalikku ruumi koostöös kogukondadega.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest: luua ruumilised eeldused haridus-, noorsootöö-, sotsiaal-, tervise- ja kultuuriteenuste kättesaadavuseks ning arvestada haridusvõrgu võimalike muudatustega; säilitada ja arendada kogukonnamaju piirkondlike teenus-, kultuuri- ja kriisivalmiduse keskustena; kavandada eri vanuserühmadele ligipääsetavad spordi-, mängu-, liikumis-, puhke- ja ujumiskohad; parandada avalike teenuste ja rajatiste ligipääsetavust, sealhulgas ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga; määrata avaliku ruumi ja rohealade arendamise põhimõtted, lähtudes turvalisusest, universaalsest disainist ning kogukondade vajadustest; arvestada bussipeatuste ajakohastamise ning piirkondlike infotahvlite ja muu kogukonnataristu rajamise võimalusega; toetada külakeskuste ja kogukondade identiteeti ning kohaliku kultuuripärandi säilimist; kavandada avaliku ruumi, puhkealade ja teenuskeskuste arendamine kogukondi varakult kaasates; arvestada kogukondade kriisivalmidusega ning luua vajaduse korral ruumilised eeldused kerksuskeskuste toimimiseks.
4.11. Viljandi vallas kehtivad üldplaneeringud
Viljandi valla territooriumil kehtib 5 üldplaneeringut:
• Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Viiratsi valla üldplaneering
• Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrusega nr 10 „Tarvastu valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Tarvastu valla üldplaneering
• Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering
• Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering
• Kolga-Jaani Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 „Kolga-Jaani valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Kolga-Jaani valla üldplaneering
• Kolga-Jaani Vallavolikogu 17.02.2004 määrusega nr 32 kehtestatud Võrtsjärve piirkonna üldplaneering.
Uue üldplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivate üldplaneeringute maakasutusest ja ehitustingimustest, et tagada arengute järjepidevus. Samal ajal tuleb kriitiliselt analüüsida ja hinnata, mida väärtuslikku ja asjakohast saab kehtivatest üldplaneeringust üle võtta ning mida tuleb muuta, lähtudes uutest planeeringutest, muutunud seadustest jt arengulistest dokumentidest, praeguseks välja kujunenud olukorrast ning tänastest arenguvajadustest.
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse valla- ja sektor arengukavades seatud strateegilistest eesmärkidest ning luuakse ette nähtud tegevustele ruumiline väljund.

5. TEGEVUS- JA AJAKAVA

PEAMISED ETAPID
2026
2027
2028
2029
ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine
x

ÜP ja KSH algatamine
x

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine

x

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine

x

ÜP vastuvõtmine

x

ÜP avalikustamine

x
ÜP heakskiitmine

x
ÜP kehtestamine

x
Ajakava on esialgne ja selles võib jooksvalt tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega

6. ÜLDPLANEERINGU JOONISED

Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse vähemalt järgnevad teemajoonised, kuid täpne teemade esitlusviis ja jooniste arv täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus:
• Asustuse areng ja maakasutus;
• Piirkondlikud ehitus- ja kasutustingimused;
• Teed ning tehniline taristu;
• Väärtused ja kitsendused
Väärtuste ja kitsenduste joonis kajastab vajadusel riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega. Kuna aga tegemist on ajas muutuva infoga, siis joonise loetavuse huvides registrite infot üldplaneeringu lahenduse koondjoonistel ülemäära kajastada ei ole mõistlik. Juhul kui registrite info kuvamine on põhjendatud, on mõistlik seda loetavuse huvides teha eraldi teemakaartidel. Pärast üldplaneeringu kehtestamist peab vastavat ajakohast infot saamiseks tuginema riiklikele registritele.
Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele.
Üldplaneeringu digitaalsed andmekihid koostatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada planeeringulahenduse kaasaegset digitaalset koostamist, kasutamist ja esitlemist. Kõikide kehtestatavate ning vajaduse korral ka informatiivsete ja taustainfo kihtide atribuutandmetesse lisatakse üldplaneeringuga seatavad tingimused, iseloomustused, andmete päritolu ning muu planeeringulahenduse mõistmiseks vajalik informatsioon.
Üldplaneering vormistatakse seletuskirja, ruumiandmetega seostatavate PDF-jooniste, digikaardi ja veebiversioonina. Lisaks tavapärastele üldplaneeringu teksti- ja kaardifailidele koostatakse hiljemalt vastuvõtmise etapis veebirakendus (veebiraamat), milles planeeringulahendus, maakasutus, üldplaneeringuga seatud tingimused, ruumilised väärtused, kitsendused ning muud olulised valdkonnad on esitatud ülevaatlikul kujul ning kasutatavad erinevates nutiseadmetes. Veebiraamat seob planeeringu tekstilise ja kaardilise osa terviklikuks digilahenduseks ning võimaldab liikuda seletuskirja, kaardikihtide ja planeeringutingimuste vahel.
Planeeringuandmed vormistatakse vastavalt planeeringute andmekogu (PLANIS) nõuetele ning esitatakse pärast üldplaneeringu kehtestamist andmekogusse. Lisaks tuleb kohaliku omavalitsuse kasutusse üle anda kõik üldplaneeringu koostamisel valminud digitaalsed andmed, sealhulgas andmekihid geobaasi (GDB), shapefile'i (SHP) ja GeoPackage'i (GPKG) vormingus, nende metaandmed, kujundusfailid (.lyrx) ning ArcGIS Pro projekti fail(id) (.aprx), et tagada planeeringuandmete edasine kasutatavus, ajakohastamine, terviklik haldamine ja ühtne kuvamine erinevates rakendustes.

7. KAASAMISKAVA

Üldplaneering on kokkulepe ning selle saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi vallavalitsus, kuid kuna üldplaneering mõjutab paljusid Viljandi vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Suurem eesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda.
7.1. KAASAMISE PÕHIMÕTTED JA VORMID
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel ei piirdu kaasamine üksnes avalike väljapanekute ja ametlike teadetega, vaid selle eesmärk on saada eri osapooltelt sisendit planeeringu põhilahenduse väljatöötamiseks ning võimalike konfliktide varajaseks tuvastamiseks.
Kaasamine korraldatakse teemade ja sihtrühmade kaupa, arvestades muu hulgas järgmisi osapooli:
• külakogukonnad ja asumite elanikud;
• maaomanikud ja põllumajandustootjad;
• ettevõtjad ja taristuvaldajad;
• noored, eakad ja teenuste kasutajad;
• looduskaitse, kultuuripärandi ja puhkealadega seotud huvirühmad;
• naaberomavalitsused ja riigiasutused.
Lisaks planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingutele kasutatakse vajaduse korral järgmisi kaasamisvorme:
• piirkondlikud arutelud suuremates keskustes ja külapiirkondades;
• teemapõhised töökoosolekud või ümarlauad;
• veebipõhised kaardiküsitlused või ettepanekute kogumine;
• sihtrühmade kohtumised konfliktsete või eritähelepanu vajavate teemade käsitlemiseks.
Kaasamiskava täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus vastavalt tõusetuvatele teemadele, uuringute tulemustele ja huvitatud osapoolte ringile.
7.2. INFOKANALID
Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.
Viljandi valla poolne kontaktisik on planeeringute peaspetsialist Kaido Koppel [email protected]
Viljandi valla veebileht: Üldplaneering | Viljandi vald
Viljandi valla piirkondlikud ja kogukondlikud Facebooki grupid
Viljandi valla külade ja kogukondade esindajate list
Viljandi Valla ajaleht «Viljandi Valla Teataja» ilmub kord kuus
Maakondlik ajaleht “Sakala“
Ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee
Valla asutuste infokanalid – raamatukogud, rahvamajad, noortekeskused
Avalikud väljapanekud ja arutelud korraldatakse valla suuremates alevikes Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani.
Täpsemad asukohad ning vajadused selguvad üldplaneeringu käigus ning sellekohane info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes.
Teated avaldatakse vajadusel paberkandjal valla raamatukogudes, rahvamajades, teenuskeskustes ja teistes avalikes kohtades
Olulisemate planeeringuetappide teema-artiklid kohalikus lehes.
Huvitatud isikute list, elektrooniliste teadete jaoks. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus need osapooled, kes enda kaasamisest on huvitatud.
7.3. KAASATAVAD OSAPOOLED
Järgnevalt on kaardistatud planeeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu. Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus.
Osapool
Kaasamise põhjus
Ametkonnad

Kaitseministeerium ja vajadusel Kaitseliit
Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Maa- ja ruumipoliitikat kujundav ning ruumilise planeerimise valdkonda strateegiliselt juhtiv ministeerium
Kliimaministeerium
Kliima-, keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitikat kujundav ministeerium
Keskkonnaamet
Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse;
Maa-ja Ruumiamet
Üldplaneeringu heakskiidu andev riigiasutus
Transpordiamet
Planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi.
Muinsuskaitseamet
Planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd.
Põllumajandus-ja Toiduamet
Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
Päästeamet
Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.
Terviseamet
Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.
Politsei- ja Piirivalveamet
Avaliku korra ja turvalisuse tagamisega tegelev riigiasutus – kuritegevuse ennetamise ja turvalise elukeskkonna põhimõtete arvestamine üldplaneeringus.
Naaberomavalitsused

Mulgi Vallavalitsus

Tõrva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus

Põltsamaa Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Viljandi Linnavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus
Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.
Taristu valdajad

Elektrilevi OÜ
Elektripaigaldised planeeringualal
Enefit OÜ
Elektripaigaldised planeeringualal
Ramsi VK OÜ

ÜVK teenuse osutaja
Viljandi Veevärk AS
ÜVK teenuse osutaja
Põltsamaa Vesi OÜ

ÜVK teenuse osutaja
Adven Eesti AS
Kaugküte
SW Energia
Kaugküte
Varmata AS
Gaasivõrk
Ramsi Turvas AS
soojatootmine
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
Sidepaigaldised planeeringualal
Telia Eesti AS
Sidepaigaldised planeeringualal
Elisa Eesti AS
Sidepaigaldised planeeringualal
Tele2 Eesti AS
Sidepaigaldised planeeringualal

8. ANALÜÜSID ja UURINGUD

Välja on toodud üldplaneeringu koostamiseks vajaminevad uuringute ja analüüside eeldatav nimekiri, mis võib üldplaneeringu koostamise käigu muutuda ja täiendada.
ASUSTUSE ARENGU ANALÜÜS - uuringu käigus koostatakse rahvastikuprognoos (01.01.2027 seisust) ning analüüsitakse asustusüksuste ja vajaduse korral asumite elanike arvu, vanuskoosseisu ja arengusuundumusi, inimeste peamisi liikumissuundi ja -põhjuseid, valla keskusi ja toimepiirkondi ning ettevõtete paiknemist, tegevusvaldkondi ja arenguvajadusi. Samuti hinnatakse kehtivates üldplaneeringutes määratud elamu- ja ettevõtlusalade realiseerumist ning nende jätkuvat asjakohasust. Uuring loob aluse asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade, teenuste, liikumisühenduste ja tehnilise taristu arengu suunamiseks ning tasakaalustatud ruumiliste valikute tegemiseks.
ROHEVÕRGUSTIKU ANALÜÜS - analüüsitakse ja täpsustatakse maakonnaplaneeringus ning kehtivates üldplaneeringutes määratud rohevõrgustiku paiknemist ja seatud tingimusi ning tehakse ettepanekud rohevõrgustiku toetamiseks ning tingimuste täpsustamiseks.

9. PLANEERITAVA ALA ULATUS JA ÜLEVAADE

Viljandi vald asub Viljandi maakonna lõuna- ja keskosas, piirnedes järgmiste omavalitsusüksustega: Viljandi linn (põhjas), Põhja-Sakala vald (põhja- ja loodeosas), Mulgi vald (lõunas), Elva vald (idas), Tõrva vald (kaguosas).
Lähteseisukohad määratlevad planeeringu eesmärgid, planeeritava ala, ülesanded ja üldised suunad. Planeeritav ala on kogu Viljandi valla territoorium (1 371,64 km²), kus elab 13 286 elanikku (seisuga 01.01.2026). Viljandi vallas on 4 alevikku, milleks on Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani. Lisaks on 126 küla, mille hulgas leidub mitmeid ajaloolise tähendusega asustusüksusi. Suurim asula on Viiratsi alevik. Viiratsi paikneb vahetult Viljandi linna külje all ja toimib olulise elamuarenduse ja teenuste piirkonnana.
Haridus- ja lasteasutuste võrgustik on mitmekesine:
• 8 üldhariduskooli, mis katavad põhihariduse vajadused kogu valla ulatuses;
• 9 lasteaeda, sealhulgas nii iseseisvad kui koolide juures tegutsevad rühmad;
• 1 huvikool, mis pakub huviharidust erinevates valdkondades (nt muusika, kunst, sport).
Viljandi valla eripäraks on suur pindala ja hajus asustusstruktuur, mille tõttu on oluline määratleda arengu sõlmkohad ning tagada tasakaal loodushoiu ja arengu vahel.

Joonis 1. Viljandi valla üldplaneeringuga käsitletav ala. Allikas: Maa-amet

Tegevuskava 2026

24.–31.08.2026
Lähteseisukohtade ja KSH programmi hetkeseisu ülevaatus
Vallavalitsus
Lähtedokumentide hetkeseis ja puuduvate tegevuste nimekiri
Lähteseisukohad olemas; KSH programm töös
September 2026
KSH programmi lõplik vormistamine
KSH juhtekspert
KSH programmi lõppversioon
KSH programm valmis septembris
September 2026
KSH programmi kohta asjaomaste asutuste seisukohtade küsimine
Ehitusosakond
Seisukohad saadetud
KSH programmi lõppversioon
September–oktoober 2026
Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine / ettepanekute kogumine
Ehitusosakond
Ettepanekud ja märkused kogutud
Menetlusdokumendid valmis
September–oktoober 2026
Planeerija ja KSH hanke ettevalmistus
Ehitusosakond
Hankedokumendid valmis
Hankedokumendid valmis
Oktoober 2026
Lähteseisukohtade ja KSH programmi täiendamine
Vallavalitsus + planeerija + KSH ekspert
Korrigeeritud lähtedokumendid
Saadud ettepanekud ja seisukohad
Oktoober–november 2026
Üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse ettevalmistamine
Ehitusosakond
Volikogu eelnõu valmis
Lähtedokumendid menetletud / täpsustatud
November 2026
Üldplaneeringu koostamise algatamine
Vallavolikogu
Algatamise otsus
Eelnõu valmis
November 2026 – Jaanuar 2027
Hanke läbiviimine
Ehitusosakond
Ühine tööplaan
Lepingud sõlmitud

Viljandi Valla uldplaneeringu 2040 algatamine seisukoha kusimine - asutused.docx

Kaasatavad isikud ja asutused 18.09.2026 nr 7-1/26/7-4

Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning
senise üldplaneeringu menetluse lõpetamine

Edastame Teile seisukoha saamiseks Viljandi valla algatamise ja üldplaneeringu 2040+ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ning senise üldplaneeringu menetluse lõpetamise eelnõu.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ (edaspidi üldplaneering) lähteseisukohad ja KSH programmi ettepanekute esitamiseks PlanS § 76 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Juhindudes PlanS § 81 lg 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Orik
ehitusosakonna juht

Lisad: Lisa 1 Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja KSH algatamine (eelnõu)
Lisa 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad
Lisa 3. Üldplaneeringu algatamise asendiplaan
KSH programm

Kaido Koppel
[email protected], 5301 4621

2026.09.16_Viljandi_valla_ÜP_KSH_programm.pdf

TÖÖ NR 2026-206

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Kadri Hänni

Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald

X=6469849, Y=595953

VILJANDI VALLA ÜLDPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMM

September 2026

Tellija: Viljandi Vallavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 55

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm

PLANEERINGUALA: Viljandi maakond, Viljandi vald

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks Viljandi valla

üldplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA:

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Viljandi Vallavalitsus

Sakala tn 1, Viiratsi, 70101, Viljandi vald, Viljandi maakond

Kontaktisik: Kaido Koppel

Tel 5301 4621

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

Tel 5693 9300

[email protected]

KSH juhteksperdi abi: Kadri Hänni – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert

Tel 5348 8224

[email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 55

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

• Urmas Uri;

• Teele Nigola;

• Noeela Kulm.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 55

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 234669 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 55

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................ 7

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK .......................................... 7

3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE ............................................................. 10

4. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL .................................................. 10

5. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................................................................................................... 12

6. NÕUDED KSH PROGRAMMI JA ARUANDE KOOSTAMISELE ........................................................................... 13

7. SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................. 14

8. ÜLDPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU NING ASJAKOHASED MÕJUD ............................................................................................ 21

8.1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 21

8.2. LOODUSKESKKOND ............................................................................................................................................................................. 22

8.2.1. MAASTIK ....................................................................................................................................................................................... 23

8.2.2. GEOLOOGIA .................................................................................................................................................................................. 24

8.2.3. MAAVARAD .................................................................................................................................................................................. 25

8.2.4. RADOON ....................................................................................................................................................................................... 27

8.2.5. PÕHJA- JA PINNAVESI .................................................................................................................................................................. 29

8.2.6. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ........................................................................................................................................................ 32

8.2.7. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................................... 34

8.2.8. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ........................................................................................................................................... 35

8.2.9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................................................................. 35

8.2.9.1. KAITSEALAD JA HOIUALAD ........................................................................................................................................... 36

8.2.9.2. PÜSIELUPAIGAD ............................................................................................................................................................. 36

8.2.9.3. KAITSEALUSED LIIGID .................................................................................................................................................... 37

8.2.9.4. ÜKSIKOBJEKTID .............................................................................................................................................................. 38

8.2.10. NATURA 2000 ALAD ................................................................................................................................................................. 40

8.3. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND .................................................................................................................................................. 42

8.3.1. RAHVASTIK .................................................................................................................................................................................... 42

8.3.2. SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS ...................................................................................................................................... 42

8.3.3. ETTEVÕTLUS .................................................................................................................................................................................. 45

8.3.4. SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED ................................................................................................................ 46

8.3.5. OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITISED ...................................................................................................................................... 47

8.3.6. TEED JA TRANSPORT .................................................................................................................................................................... 47

8.4. AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND .............................................................................................................................................. 47

8.5. RIIGIKAITSE .......................................................................................................................................................................................... 49

8.6. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ................................................................................................................................................. 49

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 55

9. ALTERNATIIVID ........................................................................................................................................................ 50

10. MÕJU HINDAMISE METOODIKA........................................................................................................................... 50

11. KSH KOOSTAMISE TÖÖGRUPP ............................................................................................................................. 52

12. KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................................................. 53

Lisa 1. KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus ................................................................................................................... 55

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 55

1.SISSEJUHATUS

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõike 2 punkt 5 kohaselt tuleb planeeringu koostamise käigus hinnata

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu (ÜP) koostamisel

kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Viljandi

valla haldusterritooriumi ÜP puhul hinnatakse PlanS järgseid asjakohaseid mõjusid ja KeHJS järgseid

keskkonnamõjusid ühise hindamisprotsessi raames.

2.KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA

EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Viljandi valla üldplaneering. Üldplaneeringu alaks on kogu

Viljandi valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud

infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik) toimimine. Viljandi valla haldusterritoorium on moodustunud

2013. aastal liitunud Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallast ning 2017. aastal täiendavalt liitunud Kolga-

Jaani ja Tarvastu vallast.

Viljandi valla territooriumil kehtib 5 üldplaneeringut:

 Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud

Viiratsi valla üldplaneering;

 Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrusega nr 10 „Tarvastu valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Tarvastu valla üldplaneering;

 Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering;

 Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud

Pärsti valla üldplaneering;

 Kolga-Jaani Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 „Kolga-Jaani valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Kolga-Jaani valla üldplaneering;

 Endise Kolga-Jaani valla territooriumil kehtib ka Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (2002).

Üldplaneeringu eesmärk on Viljandi valla ruumilise arengu vajaduste määratlemine ning planeerimisseaduses

nõutud ülesannete lahendamine. Viljandi valla visiooni saavutamiseks ruumilise arengu vajadused ehk

üldplaneeringu eesmärgid on:

 luua elanikusõbralik, kaasaegne ja turvaline elu- ja ettevõtluskeskkond;

 kohandada asustust, teenuseid ja taristut rahvastiku vananemise tõttu ning piirkondlike eripärade

kaudu;

 tugevdada valla keskuseid;

 tagada teenuste, töökohtade ja liikumisvõimaluste hea kättesaadavus;

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 55

 luua eeldused elanike püsimiseks ja uute elanike lisandumiseks;

 toetada kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimet ja arengut;

 kasutada Võrtsjärve piirkonna potentsiaali turismi, puhkemajanduse ja kohaliku ettevõtluse

arendamisel;

 säilitada ja väärtustada tootmisvõimelist põllumajandusmaad, maaelu ning hajaasustusele

iseloomulikku asustusstruktuuri;

 säilitada ja väärtustada valla loodus-, maastiku- ja kultuuripärandit ning tagada nende kestlik

kasutamine;

 suurendada asustuse, taristu ja teenuste kliimakindlust ning toimepidevust kriisiolukordades;

 tugevdada Viljandi valla ja Viljandi linna vahelisi ruumilisi, funktsionaalseid ja majanduslikke

seoseid.

Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse Plans § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt

planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse

üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Viljandi valla üldplaneeringuga lahendatavad

ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud

üldplaneeringu lähteseisukohtades, mis on koostatud Viljandi Vallavalitsuse poolt eraldiseisvalt.

Lähteseisukohad ning KSH programm edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja

avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Tulenevalt KeHJS § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja

edendada säästvat arengut. Viljandi valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna,

inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH

viiakse läbi planeerimismenetluse raames. KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida

sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese

tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega

kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH

viiakse läbi planeerimismenetluse raames, et integreerida üldplaneeringu lahendustesse kõrgetasemelisi

keskkonnakaitse ning säästva arengu edendamise põhimõtteid.

KSH eesmärk on toetada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamist ning vältida, vähendada või leevendada

üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi ebasoodsaid mõjusid keskkonnale. KSH käigus

kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi

keskkonnamõjusid, tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel (ja võimalusel)

ebasoodsate mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH käigus hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega.

KSH koostamisel hinnatakse lisaks KeHJS kohastele keskkonnamõjudele ka üldplaneeringu täpsusastmest

tulenevalt asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, mille vajadus tuleneb

planeerimisseadusest ning mis Viljandi valla üldplaneeringu koostamisel vajavad hindamist. Asjakohaste

mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 55

pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava

elukeskkonna kujunemiseks.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Viljandi valla üldplaneeringus käsitletavatest

valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid

mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus

ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike

maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne).

KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning valla geograafilisest paiknemisest ja muudest

faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks põhjavee kaitstus, teedevõrgustiku paiknemine, asustusstruktuur,

loodusväärtuste paiknemine, ettevõtlusalade paiknemine jne).

KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade

määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest tulenevat mõju

looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste

asjakohaste strateegiliste dokumentidega (eelkõige Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+, Viljandi valla

arengukavaga aastateks 2022-2030, Viljandimaa arengustrateegiaga 2035) ja vastavust nendes püstitatud

eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud teemad ja ülesanded, mis üldplaneeringu käigus

lahendatakse. KSH aruande koostamisel kaardistatakse mõjutegurid, millest lähtuvat eeldatavat avalduvat mõju

hinnatakse. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu

eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on

omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu

lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:

 looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele

võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000

võrgustiku aladele);

 sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond,

põllumajanduslik tootmine, väärtuslike põllumajandusmaade kaitse, teenuste ja töökohtade

kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, radoonirisk, turvalisus,

ohutus);

 ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad).

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral

töö käigus hinnatakse.

Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.

Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad,

kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuriväärtusega alad peavad jääma tasakaalustatult koos

eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis

tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik

leevendada. Arvestatakse võimalike mõjude kumuleerumisega ning vajadusel arvestatakse ka väljastpoolt

planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ja mõjude kumuleerimisega. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele,

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 55

et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja

looduskeskkonnaga.

Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka

keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele.

KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise

tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või

leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Samuti pakutakse positiivse mõju

soodustamise võimalusi. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega

ning mõjude kumuleerumisega.

KSH programm on aluseks KSH aruande koostamisele, mis on omakorda osa üldplaneeringu

dokumentatsioonist: KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4).

KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi Viljandi vallas. Vajadusel

(olenevalt mõju olemusest, olulisusest, iseloomust ja ulatusest) hinnatakse keskkonnamõju ka väljaspool

planeeringuala.

3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE

Viljandi valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algatamine otsustatakse Viljandi Vallavolikogu poolt pärast ÜP

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.

Viljandi valla üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste,

arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Viljandi

Vallavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile.

4.KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL

Viljandi valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viljandi Vallavolikogu ning koostaja ja

koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus.

Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Viljandi Vallavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi ettepanekute saamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning

määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused

esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH programmi asjakohasuse ja

piisavuse kohta. Esitatud ettepanekute ja hinnangute alusel tehakse põhjendatud juhtudel dokumentidesse

vajalikud muudatused ja täiendused ning avalikustatakse seejärel Viljandi valla kodulehel.

Saabunud ettepanekutest ülevaate saamiseks koostatakse eraldiseisev dokument, kuhu koondatakse

lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta tehtud ettepanekud ning üldplaneeringu koostamise korraldaja,

planeerija ja KSH koostaja seisukohad ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta koos

selgitusega. Samuti tuuakse välja viide üldplaneeringu lähteseisukohtade ja/või KSH programmi

korrigeerimise/täiendamise kohta. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohti ning nende arvestamist või

mittearvestamist kajastav koondtabel avalikustatakse samuti Viljandi valla kodulehel.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti planeerimisseaduse § 76 lõikest 1 koostatakse

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 55

üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub,

samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt planeerimisseaduse § 76

lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi

planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või

planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid

neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja

sihtasutused.

Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on

esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Kaasatavad ja koostöö tegijad.

Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Eesti Geoloogiateenistus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Naaberomavalitsused

Viljandi linn

Põhja-Sakala vald

Mulgi vald

Tõrva vald

Elva vald

Tartu vald

Põltsamaa vald

Äriühingud ja ettevõtted

Eesti Erametsaliit

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 55

Huvigrupp Asutus või isik

Eesti Lairiba Arenduse SA

AS Eesti Raudtee

Ramsi VK OÜ

Põltsamaa Vesi OÜ

Seltsid ja MTÜd Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA

Eestimaa Looduse Fond)

MTÜ Kolga-Jaani Maanaiste Selts

MTÜ Kolga-Jaani Perenaiste Selts

Holstre Külaselts

Puiatu Külaselts

Päri Külaselts

Pärsti Külaselts

Vana-Võidu Külaselts

Soe Külaliikumine

Suislepa Kultuuripärand

Tänassilma Külaselts

Vardja Külaselts

Valma Külaselts

Kärstna Külaliikumine

Tusti Külaselts

Viiratsi Alevikuselts

MTÜ Meie Leie

Kaasatavad isikud

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala maaomanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui

üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust,

organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat

või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis

kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse.

5.KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

KSH läbiviimine on seotud üldplaneeringu koostamise protsessiga. Nõuded keskkonnamõju hindamise

aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusest ning menetlusnõuded planeerimisseadusest.

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses

üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse koostamine ja

avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH aruande koostamisega, mistõttu on kogu

menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 55

Kuna üldplaneeringu ja KSH koostaja selgub riigihanke tulemusel ning käesoleval ajal ei ole teada

üldplaneeringu ja KSH algatamise, riigihanke läbiviimise ega hankelepingu sõlmimise täpne ajastus, ei ole

võimalik esitada tööde koostamise detailset ajakava. Sellest tulenevalt on tabelis 2 esitatud Viljandi valla

üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi eeldatav ajagraafik, mida tuleb käsitleda orienteeruvana.

Tabel 2. ÜP ja KSH avalikustamise hinnanguline ajakava.

PEAMISED ETAPID 2026 2027 2028 2029

ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine x

ÜP ja KSH algatamine x

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine x

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine x

ÜP vastuvõtmine x

ÜP avalikustamine x

ÜP heakskiitmine x

ÜP kehtestamine x

Üldplaneeringu ja KSH orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus.

6.NÕUDED KSH PROGRAMMI JA ARUANDE KOOSTAMISELE

Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse

Plans-ist tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele

tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

PlanS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju

strateegilise hindamisele planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal

lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest.

Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele

tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 KSH programm:

 määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

 sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

 sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

 selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise

võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

 kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 55

 nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus

võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu;

 sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis

tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

 sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades,

milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

 kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne

koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus ning see on planeeringu juurde kuuluv lisa. KSH aruande

sisunõuded on sätestatud KeHJS § 40. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju

strateegilise hindamise tulemusi. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.

7.SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kõrgemal tasandil kehtivate ruumilise arengudokumentide,

maakondlike suunisdokumentide ning Viljandi valla enda strateegiliste arengudokumentidega. Nende

käsitlemise eesmärk on tagada üldplaneeringu kooskõla kehtiva õigusruumi, avaliku sektori arengueesmärkide

ja ruumiliste prioriteetidega ning vältida vastuolude tekkimist hilisemates menetlusetappides.

Üleriigiline planeering Eesti 2050

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise

struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud,

vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis. Lahendus lähtub visioonist, mille kohaselt Eesti

vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused,

mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.

Planeeringulahenduse keskne suund on pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevatel keskustel

põhineva asustusmudeli kujundamine. Asustuse suunamisel eristatakse asulate rühmi vastavalt nende

võimekusele ja rollile asustussüsteemis. Keskuste tugevdamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ning

toetada kohaliku majanduskeskkonna mitmekesistamist.

Planeering määrab ruumipoliitika põhialustena kvaliteetse ruumi loomise, maahõive vähendamise, maa ja

ruumi kooskasutuse ning mitmekesistamise ja kompaktse arengu. Loodusliku maa täiendavat hõivamist

piiratakse maahõive hierarhia juurutamisega, mis eelistab arengut juba hõivatud või madala ökoloogilise

väärtusega aladel. Linnalistel aladel toetatakse kompaktset, kliimakindlat ja mitmekesist arengut, säilitades

samal ajal rohevõrgustiku sidususe, kultuuripärandi ning elurikkad avalikud ruumid.

Planeering annab suuniseid nii kasvamisega kui ka kahanemisega kohanemiseks. See võimaldab kujundada

paindlikke ja kohapõhiseid lahendusi, mis toetavad eriilmeliste piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset

elukeskkonda.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 55

Planeering loob ruumilise terviklahenduse, mis seob loodus- ja kultuuriruumi, majanduse, taristu ja asustuse

ühtseks, toimivaks süsteemiks ning suunab riigi arengut kestlikkuse ja ruumilise tasakaalu suunas.

Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis

täpsustada.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava (REKK) aastani 2030 (ajakohastatud versioon) kohaselt on riiklike

kliimaeesmärkide saavutamises kohalikel omavalitsustel (KOV-del) keskne roll, kuna just nende pädevuses on

mitmed valdkonnad, mis otseselt mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet, energiasäästu ning taastuvenergia

kasutuselevõttu. KOV-ide poliitikad ja meetmed ruumilise planeerimise, energiapoliitika, ühistranspordi,

hoonestuse ja taristu arendamise vallas kujundavad otseselt nii elanike tarbimisharjumusi kui ka kohalikku

keskkonnajälge. REKK 2030 ajakohastatud versiooni peamised eesmärgid on:

 Eesti pikaajaline siht on Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt tasakaalustada kasvuhoonegaaside

heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk viia aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netoheide

nulli;

 jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,

põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid) võib 2030. aastal heide olla kokku ligi

4,7 mln t CO2 ekv (2005=6,3 mln t CO2 ekv ), st aastaks 2030 tuleb võrreldes 2005. aastaga

kasvuhoonegaaside heidet vähendada 24%;

 maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris (nn LULUCF) peab võrreldes

baastasemega (2016-2018 keskmine) olema 2030. aastaks KHG sidumine 0,434 mln t CO2 ekv

võrra suurem, sh peavad perioodil 2021-2025 olema sektori heitkogused kompenseeritud

süsiniku sidumisega sama sektori poolt ning aastatel 2026-2029 tuleb püsida kindlaks määratud

KHG eelarve piirides;

 taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt

65%;energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel kuni 29,4 TWh/a, üldine

energiasäästukohustuse täitmine perioodil 2021-2030 mahus kuni 21,28 TWh aitab hoida energia

lõpptarbimist samal tasemel;

 primaarenergia tarbimise vähenemine aastaks 2030 indikatiivselt kuni 48% (võrreldes tarbimise

tipuga aastal 2016=69,8 TWh) eelkõige põlevkivi jm fossiilkütuste kasutuse vähenemisega, uue

energiatõhususe direktiivi artikkel 4 põhjal peab primaarenergia tarbimine 2030. aastal olema

kuni 36,523 TWh;

 energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal,

vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõltumatuse Vene

Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõimet lähtudes tänastest

riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuuleenergia maal ja merel, päike)

suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu tagamisega elektrienergias;

 elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumidele vastamine Euroopa Liidu

liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse hoidmisega vähemalt 15% tasemel aastal

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 55

2030, mh elektrivõrgu sünkroniseerimisega Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal ja vajadusel

riikidevaheliste ühenduste tugevdamisega (EstLink 3 ja Eesti-Läti nn neljas ühendus);

 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamine majanduse konkurentsivõime

hoidmiseks kliimaneutraalse energiatootmise, nutikate ja kestlike energialahenduste

(rohevesinik, biometaan) kasutuselevõtu, paindlikkusturu (sh tarbimise juhtimine,

energiasalvestus) ja ülekandevõrkude arendamisega.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 toob välja, et eri stsenaariumite kohaselt suureneb

äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud

loodusõnnetuste sagenemise. Veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused

mõjutavad põllumajandust ja sellest tingitult omakorda toiduainetega varustatust, tervishoidu, tööstust ning

transpordi ja infrastruktuuri muude elementide toimimist ning ökosüsteemi terviklikkust. Kliimamuutuste tõttu

on paljude maismaa-, magevee- ja merevee liikide geograafiline levik, hooajaline aktiivsus, rände mustrid,

esinemine ja liikide koostoimimine muutunud. Kliimamuutustel on märkimisväärsed majanduslikud ja

sotsiaalsed tagajärjed, mis on riskipiirkondades ja riskisektorites tõsisemad kui mujal.

Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärk on suurendada Eesti riigi regionaalse ja

kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Lisaks on Eesti riiklikul kliimamuutustega kohanemise arengukaval 8 alameesmärki, millega on oluline

arvestada Viljandi valla üldplaneeringus:

 paranenud päästevõimekus ja inimeste oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud

kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile:

 tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse

kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle

planeerimises;

 muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja

veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaalmajanduslikult oluliste

ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga;

 Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-,

vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega;

 kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid on majandussubjektide poolt parimal

võimalikul viisil juhitud;

 teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud;

 kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete

energiatõhusus;

 kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja

taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 55

Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+

Viljandimaa maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja

suundumused ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu

koostamise alus.

Maakonnaplaneeringus esitatud Viljandimaa visioon on:

Viljandimaa elanikele on tagatud jätkusuutlik heaolu. Viljandimaal on säilinud asustus ja kohalik kultuur ning

nende arenguks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna areng toimub säästva arengu põhimõtete

kohaselt.

Visiooni saavutamiseks on kavandatud neli arengusuunda: inimkapitali arendamine, ettevõtluskeskkonna ja

majanduse arendamine, maine tõstmine ning elukeskkonna ja sotsiaalse taristu arendamine.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste maakonnaplaneeringu põhimõtetega:

 asustus ja keskuste võrgustik: tugevdada Viljandi linna kui maakonna- ja toimepiirkonna keskust

ning toetada teiste keskuste elujõulisust ja teenuste kättesaadavust. Linnalise asustusega aladel

eelistada olemasoleva asustusstruktuuri tihendamist ja kasutusest välja jäänud alade

taaskasutamist, maalistes piirkondades säilitada hajaasustus ja traditsiooniline asustusmuster;

 liikuvus ja ühendused: arendada sidusat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, eelkõige Viljandi linna

lähivööndis, ning parandada ühistranspordiühendusi keskuste ja maapiirkondade vahel.

Soodustada rongiliikluse kasutamist, sidudes raudteepeatused bussiühenduste,

juurdepääsuteede ning auto- ja jalgrattaparklatega;

 ettevõtlus ja põllumajandus: eelistada olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade arendamist ning

laiendamist, sealhulgas Mäeltküla ettevõtlusala laiendamist Viiratsi piiril. Säilitada väärtuslikud

põllumajandusmaad põllumajanduslikus kasutuses ja vältida nende põhjendamatut

hoonestamist;

 loodus- ja kultuuriväärtused: tagada rohelise võrgustiku toimimine ja sidusus, säilitada

väärtuslikud maastikud, kultuuripärand ning piirkondlikud eripärad ja traditsioonilised elulaadid.

Avalikult kasutatavatele veekogudele tuleb tagada juurdepääs;

 elukeskkond ja puhkealad: kujundada kompaktne, mitmekesine ja kvaliteetne elukeskkond ning

siduda asulate haljasalad, puhkealad ja liikumisteed terviklikuks võrgustikuks;

 turvalisus ja riskide ennetamine: arvestada riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvöönditega,

sealhulgas Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse ning Väluste lasketiirudega. Vältida uue

hoonestuse kavandamist üleujutusohuga aladele, eelkõige Halliste, Navesti, Raudna, Suur-

Emajõe ja Tänassilma jõe ääres, ning arvestada ohtlike ettevõtete ohualadega.

Viljandi maakonna arengustrateegia 2035

Viljandi maakonna arengustrateegia 2035 „Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI“ suunab maakonna pikaajalist

arengut. Keskne väljakutse on rahvastiku vähenemine, mida püütakse aeglustada atraktiivsete töökohtade

loomise, konkurentsivõime suurendamise ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö kaudu.

Viljandimaa visioon:

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 55

Viljandimaa elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev kohalik

kultuur ning selleks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub kestva arengu

põhimõtete kohaselt. Soovitud seisundi saavutamise peamiseks vahendiks on Viljandimaa konkurentsivõime

suurendamine tööturul.

Visiooni elluviimiseks keskendutakse neljale arengusuunale:

 inimkapitali arendamine: toetada eestvedajate ja kompetentsete spetsialistide kujunemist ning

elanike toimetulekut, tervist, aktiivsust ja kodumaakonna väärtustamist;

 ettevõtluskeskkonna ja majanduse edendamine: luua ettevõtlust toetav keskkond, arendada

atraktiivseid töökohti ja nutikat spetsialiseerumist ning kasutada maakonna ressursse

jätkusuutlikult;

 maine tõstmine: kujundada Viljandimaa tuntust ainulaadse ja areneva PÄRIS EESTI piirkonnana,

mis on atraktiivne elanikele, ettevõtjatele ja külastajatele;

 elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine: arendada ettevõtlust ja elukvaliteeti

toetavaid ühendusteid, transpordiühendusi, elektri- ja andmesidet, elamufondi ning avalikke

teenuseid. Tagada toimiv keskuste ja toimepiirkondade võrgustik ning loodus- ja tehiskeskkonna

tasakaalustatud areng.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada arengustrateegia ruumiliste eesmärkidega, eelkõige

tasakaalustatud asustuse, keskuste võrgustiku, ettevõtlust toetava taristu, teenuste kättesaadavuse ning

loodus- ja tehiskeskkonna tasakaalustatud arenguga.

Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030

Viljandi valla arengukava visioon 2030 „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ suunab valla pikaajalist arengut.

Eesmärk on kujundada elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline elukeskkond, kus kvaliteetsed teenused

toetavad inimest kogu elukaare jooksul.

Visioon:

Viljandi vallas on inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline

keskkond, puhas loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused katavad inimese terve elukaare.

Elanikud on tervislike eluviisidega, terved, enesega toimetulevad ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on

uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.

Arengukavaja selle tegevuskava põhjal on üldplaneeringus käsitletavad põhiteemad:

 määrata Viiratsi ja teiste keskuste arengusuunad ning elamualade arendamise tingimused;

 arvestada Mäeltküla ettevõtlusala arendamise ja laiendamisega;

 määrata ettevõtlust ja turismi toetavad maakasutustingimused;

 kavandada teede, kiire andmeside ning muu tehnilise taristu areng;

 täpsustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengualasid;

 täpsustada rohevõrgustikku ja selle toimimist tagavaid tingimusi;

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 55

 määrata puhke- ja virgestusalad ning tagada avalik juurdepääs veekogudele;

 luua ruumilised eeldused haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuseks;

 kajastada tehnovõrkudest, veehaaretest, maardlatest ja muudest objektidest tulenevaid

kitsendusi.

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise eesmärk on tagada tiheasustusaladel nõuetekohane

joogiveevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine. Süsteeme tuleb arendada ja majandada

jätkusuutlikult, säilitades teenuse kvaliteedi ning vähendades keskkonnariske.

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 arvestades tuleb

üldplaneeringus:

 kajastada ÜVK põhivõrgud ja -rajatised ning nendest tulenevad kitsendused;

 arvestada Mäeltküla tööstuspargi, Peetrimõisa, Rahetsema, Päri suvilapiirkonna ja Jämejala ÜVK

arendamise vajadustega;

 täpsustada vajaduse korral reoveekogumisalade piire, lähtudes asustusest ja põhjavee

kaitstusest;

 seada sademevee eelistatult looduslähedase käitlemise põhimõtted;

 arvestada ÜVK rajamisel kaitstavate alade, liikide elupaikade ja muude loodusväärtustega.

Viljandi valla jäätmekava 2025–2030

Viljandi valla jäätmekava 2025–2030 suunab valla jäätmehoolduse arengut ning määrab selle eesmärgid,

tegevused ja meetmed. Üldplaneeringus tuleb arvestada järgnevaga:

 reserveerida maa-alad jäätmejaamade ja kogumispunktide arendamiseks, sealhulgas Kolga-Jaani

jäätmejaama laiendamiseks;

 võimaldada hajaasustuses kogukondlike jäätmemajade rajamist;

 tagada jäätmemahutitele jäätmeveokite aastaringne juurdepääs ja piisav teenindusruum;

 eelistada avalikus ruumis jäätmete lendumist takistavaid kogumisvahendeid;

 toetada ehitusmaterjalide korduskasutust ja ehitusjäätmete nõuetekohast käitlust;

 kavandada jäätmejaamade juurde võimalused korduskasutatavate esemete kogumiseks ja

ringlusse suunamiseks.

Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036

Arengukava käsitleb Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani aleviku ning Päri ja Vana-Võidu küla

kaugküttesüsteemide olukorda ja arenguvajadusi. Viljandi vallas on kokku kaheksa kaugküttepiirkonda, millest

Jämejala ja Peetrimõisa on seotud Viljandi linna kaugküttesüsteemiga.

Arengukava eesmärkideks on tagada töökindel, energiatõhus ja põhjendatud hinnaga kaugküte; suurendada

kohalike taastuvkütuste kasutamist ja vähendada fossiilkütuste osakaalu; vähendada kaugküttevõrkude

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 55

soojuskadu ja optimeerida tootmisvõimsusi; tagada katlamajade vastavus keskkonnanõuetele ja parandada

varustuskindlust; kavandada investeeringuid vastavalt süsteemide tehnilisele seisundile ja tarbimisprognoosile

ja säilitada kaugkütte jätkusuutlikkus hoonete energiatõhususe paranemise ja soojustarbimise võimaliku

vähenemise tingimustes.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest:

 kajastada Viiratsi, Mustla, Ramsi, Kolga-Jaani, Päri, Vana-Võidu, Jämejala ja Peetrimõisa

kaugküttepiirkonnad ning neis paiknevad olulisemad katlamajad ja kaugküttevõrgud;

 määrata Kolga-Jaani kaugküttepiirkonna piir ning vajaduse korral ajakohastada teiste

kaugküttepiirkondade piire; säilitada katlamajade, kaugküttetorustike ja nende laiendamiseks

vajalikud maa-alad ning vältida nende toimimist takistavat maakasutust;

 suunata kaugküttepiirkondades uued suurema soojusvajadusega arendused võimaluse korral

olemasoleva võrgu lähedusse ja eelistada nende liitmist kaugküttega;

 arvestada Mustla ja Päri kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ning Päri hakkpuidukatlamaja

rajamisega;

 luua ruumilised eeldused Ramsi võrgu soojuskadude vähendamiseks ning võimaliku

rekonstrueerimise elluviimiseks;

 arvestada Vana-Võidu kaugküttevõrgu rekonstrueerimise, katlamaja uuendamise ja võimaliku

väiksema võimsusega biokütusekatla rajamisega;

 võimaldada Ramsi ja Vana-Võidu katlamajadele suitsugaaside puhastusseadmete paigaldamist;

 hinnata uute elamu-, ettevõtlus- ja ühiskondlike alade kavandamisel nende mõju

kaugküttesüsteemi koormusele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele;

 võimaldada kohalike taastuvenergia-, koostootmis- ja energiasalvestuslahenduste kasutamist,

kui need sobivad olemasoleva kaugküttesüsteemiga.

Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030

Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025–2030 suunab hariduse, noorsootöö, sotsiaalhoolekande,

tervise, kultuuri, kogukondade, kriisivalmiduse, kommunikatsiooni ja avaliku ruumi arendamist. Kava lähtub

valla visioonist „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ ning väärtustest: puhas loodus, areng ja kestmine,

uuemeelsus, koostöö ja sidusus. Heaolu kujundamisel rõhutatakse kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja

elanike koostööd, ennetustööd, kaasamist ning loodushoidlikku arengut.

Arengukava eesmärkideks on kujundada ühtne, kvaliteetne ja kogukonna arengut toetav haridusruum;

suurendada noorte osalust ja seotust kodukohaga; tagada elanike elukaareülene heaolu ja abivajajate

toimetulek; parandada tervise-, liikumis- ja sportimisvõimaluste kättesaadavust; tugevdada kogukondade

elujõulisust, koostöövõimet ja kriisivalmidust; arendada kogukonnamaju piirkondliku identiteedi ja kultuurielu

keskustena; parandada vallavalitsuse ja kogukondade vahelist kommunikatsiooni ning kaasamist; kujundada

avalikku ruumi koostöös kogukondadega.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest:

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 55

 luua ruumilised eeldused haridus-, noorsootöö-, sotsiaal-, tervise- ja kultuuriteenuste

kättesaadavuseks ning arvestada haridusvõrgu võimalike muudatustega;

 säilitada ja arendada kogukonnamaju piirkondlike teenus-, kultuuri- ja kriisivalmiduse

keskustena;

 kavandada eri vanuserühmadele ligipääsetavad spordi-, mängu-, liikumis-, puhke- ja

ujumiskohad;

 parandada avalike teenuste ja rajatiste ligipääsetavust, sealhulgas ühistranspordiga, jalgsi ja

jalgrattaga;

 määrata avaliku ruumi ja rohealade arendamise põhimõtted, lähtudes turvalisusest,

universaalsest disainist ning kogukondade vajadustest;

 arvestada bussipeatuste ajakohastamise ning piirkondlike infotahvlite ja muu kogukonnataristu

rajamise võimalusega;

 toetada külakeskuste ja kogukondade identiteeti ning kohaliku kultuuripärandi säilimist;

 kavandada avaliku ruumi, puhkealade ja teenuskeskuste arendamine kogukondi varakult

kaasates;

 arvestada kogukondade kriisivalmidusega ning luua vajaduse korral ruumilised eeldused

kerksuskeskuste toimimiseks.

8.ÜLDPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE.

EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU NING

ASJAKOHASED MÕJUD

8.1.PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ÜLDINE KIRJELDUS

Viljandi vald moodustati 06.11.2013, kui ühinesid Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vald. Haldusreformi käigus

liitusid 2017. aasta sügisel veel Kolga-Jaani ja Tarvastu vald, mille tulemusel kujunes välja praegune Viljandi

vald. Viljandi vald asub Viljandi maakonna lõuna-, kesk- ja idaosas, ümbritsedes Viljandi linna, piirnedes põhjast

ja loodest Põhja-Sakala vallaga, edelast Mulgi vallaga, lõunast Valga maakonda kuuluva Tõrva vallaga, idast

Võrtsjärve ja Tartu maakonda kuuluvate Elva ja Tartu vallaga ning kirdest Põltsamaa vallaga (skeem 1).

Valda läbivad põhimaanteedest Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme, tugimaanteedest Imavere – Viljandi – Karksi-

Nuia, Viljandi – Põltsamaa ning Viljandi – Rõngu maantee. Viljandi valda läbib osaliselt Lelle – Viljandi raudtee.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 22 / 55

Skeem 1. Viljandi valla haldusterritoorium ja paiknemine (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).

Planeeritav ala on kogu Viljandi valla territoorium (1 371,64 km²), kus elab 13 295 elanikku (seisuga 01.01.2026,

Statistikaamet). Viljandi vallas on 4 alevikku: Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani. Lisaks on vallas 126 küla,

mille hulgas leidub mitmeid ajaloolise tähendusega asustusüksusi. Suurim asula on Viiratsi alevik. Viiratsi

paikneb vahetult Viljandi linna külje all ja toimib olulise elamuarenduse ja teenuste piirkonnana.

Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt moodustub Viljandi maakonna keskuste võrgustik hierarhiliselt

nelja erineva tasandi keskustest, mis on määratud kokkulepitud kriteeriumide alusel. Maakondlik keskus

(toimepiirkonna keskus, maakonnakeskus) on Viljandi linn koos Viiratsi aleviku ja Jämejala külaga. Maakondliku

tasandi keskus on toimepiirkonna keskus ja ka maakonnakeskus, kuhu on koondunud töökohad ning

regionaalsed teenused. Kuna Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna, on maakondlikul keskusel väga tugev roll

Viljandi valla elanikele teenuste ja töökohtade pakkumisel. Viljandi vallas piirkondlikud keskused puuduvad.

Kohalikeks keskusteks on vallas Mustla ja Kolga-Jaani. Kohalikes keskustes on soovitavalt kättesaadavad

teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadused. Lähikeskused aitavad parandada teenuste kättesaadavust

suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskusteks on maakonnaplaneeringus Viljandi

valla territooriumil nimetatud Tänassilma, Paistu ja Leie küla.

8.2.LOODUSKESKKOND

Viljandi valda iseloomustab mitmekesine loodusmaastik, hõre asustus ning ulatuslikud metsa- ja

põllumajandusmaastikud. Viljandi valla pinnamood on vaheldusrikas, piirkonda ilmestavad Sakala kõrgustikule

omased lainjad moreenmaastikud ja tasase reljeefiga Võrtsjärve madalik. Viljandi vallaga piirneb Võrtsjärve

lääne ja põhjaosa. Võrtsjärv ja selle ümbrus on väärtuslik elupaik paljudele taime- ja loomaliikidele. Järv ja selle

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 23 / 55

rannaalad on olulised pesitsus-, toitumis- ja rändepeatuspaigad arvukatele linnuliikidele ning järv on tuntud ka

oma kalastiku poolest. Järv on läbi aegade olnud tuntud kalastuspiirkond ning toetab kohaliku

kalandustraditsiooni püsimist. Samuti pakub järv võimalusi puhke- ja loodusturismiks, sealhulgas

veematkadeks, harrastuskalastuseks, linnuvaatluseks ning loodushariduslikeks tegevusteks. Võrtsjärve äärsed

asulad, näiteks Valma ja Vaibla piirkond, on olulised puhkemajanduse ja külastustegevuse keskused.

Olulise osa valla territooriumist moodustavad metsad, kus leidub nii okas- kui segametsi. Metsad koos niitude,

põllumaade ja veekogudega loovad liigirikka elukeskkonna ning toetavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

Looduslähedaste alade säilimist soodustavad valla suur territoorium ja suhteliselt väike asustustihedus.

8.2.1.Maastik

Maastikulise liigestatuse järgi asub Viljandi vald Sakala kõrgustikul ja Võrtsjärve madalikul (skeem 2).

Skeem 2. Viljandi valla maastik (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus).

Sakala kõrgustik meenutab üldjoontelt kolmnurka, mille alus on Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbiks

kulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe

vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustikul asub Viljandi valla lääneosa.

Maastiku eripära avaldub kõrgustiku valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestatusena ürgsete jõeorgude poolt

lavadeks. Äärealadele lisab omapära mõningane voorestatus. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on

peamiselt viimasest liustikust jäänud punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Sakala maastiku olemust

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 24 / 55

ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega

on kaasnenud hulga suurte maa-asulate teke (Arold I., 2005).

Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune Tänassilma – Viljandi –

Raudna ürgorg, sellega on ühinenud Õisu – Kõpu laugeveeruline org ning Sinialliku mitmekesise vormistikuga

org. Sinialliku ja Viraski oja kallastel paljanduvad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid, moodustades Loodi

põrgus maalilise paljandi. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes

(Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub

järsu seinana Devoni liivakivi. Kõrgustiku jalam paikneb 50–55 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 60–70

meetrist Viljandi ümbruses 128 meetrini Sürgaveres (Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava 2021-2032).

Võrtsjärve madalik on Eestis iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maismaalise osaga mõjususelt

võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele.

Võrtsjärve madaliku maastikud on kujunenud Eesti keskosa suurimas kulutusnõos Holotseeni algul esinenud

suure veekogu - nn Suur-Võrtsjärve asemel. Võrtsjärve lääneranniku paikkond on suuremas ulatuses madal

3-4 km laiune ala Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahel. Sealne maastik on kujunenud valdavalt märgadel

liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri saadab peaaegu kogu ulatuses roostik (Arold I.,

2005).

Võrtsjärve põhjaranniku paikkond hõlmab Kolga-Jaani – Parika – Leie piirkonna, kus ida-kirde suunda jääb

Kolga-Jaani voorestik ning lääne-edelasse Parika soode ning järvetasandike maastik.

KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse maastikupildi muutmisel kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende

elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele. Kaasnevaid mõjusid hinnatakse arendatavate alade kattumisel

loodusliku ja looduslähedase taimkattega ning looduslike ja poollooduslike aladega. Tähelepanu pööratakse

traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele

maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste

säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele.

8.2.2.Geoloogia

Viljandi valla aluspõhja avamusala moodustavad peamiselt Kesk-Devoni Aruküla lademe ja väiksemas osas

Burtnieki ja Narva lademe aleuroliidid. Valla põhjaosa, Kolga-Jaani piirkonnas moodustab aluspõhja avamusala

Siluri Adavere lademe mergel ja lubjakivi ning Raikküla lademe lubjakivi ja dolokivi. (Maa- ja Ruumiameti

geoportaal, 1:400 000 geoloogilised kaardid).

Pinnakattes levib peamiselt moreen, vähem on soo- ja jääjärvelisi ning glatsiofluviaalseid setteid. Ulatuslikumad

soosetete levikualad on valla põhjaosas, kus laiuvad Parika raba, Soosaare raba ja Meleski raba. Pinnakate valla

territooriumil on suhteliselt paks valdavalt 10 kuni 25 meetrit (kõrgustikul enamgi), Võrtsjärve läänekalda aladel

5-10 m. Mullastiku kaart (Maa- ja Ruumiamet) on Sakala kõrgustiku, sh Viljandi valla aladel väga mitmekesine,

kuna looduslikud tingimused varieeruvad piirkonnas suhteliselt palju. Umbes poolt Sakala kõrgustikust katavad

pruunid näivleetunud ning nendega koos leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavad

leetjad mullad, ida pool on gleistunud leetjad ja leostunud gleimullad.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 25 / 55

8.2.3.Maavarad

Viljandi valla pinnakattes levivad kaevandatavad maavarad on liiv, kruus ja turvas. Vallas asub osaliselt või

tervikuna kokku 34 maardlat (tabel 3). Viljandi vallas kehtivad kaevandamisload (seisuga 17.08.2026) on

esitatud tabelis 4, neid on kokku 35.

Tabel 3. Viljandi vallas asuvad maardlad (Maa- ja Ruumiamet, maardlate rakendus 17.08.2026).

Maardla nimetus Põhimaavara Omavalitsus Pindala (ha) Maardla kood

Tohvri liiv Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 50,44 MRD0000241

Ahimäe liiv Viljandi vald 12,68 MRD0000242

Supsimari kruus Viljandi vald 10,66 MRD0000667

Murese kruus Viljandi vald 33,64 MRD0000687

Mustassaare liiv Viljandi vald 4,37 MRD0001039

Soosaare turvas Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald,

Viljandi vald

8389,37 MRD0000094

Õisu turvas Mulgi vald,

Viljandi vald

970,75 MRD0000118

Vanamõisa liiv Viljandi vald 5,56 MRD0000974

Kärstna kruus Viljandi vald 19,35 MRD0000244

Tänassilma turvas Viljandi vald 263,88 MRD0000534

Pingu turvas Viljandi vald 125,96 MRD0000477

Välgita kruus Viljandi vald 24,33 MRD0000668

Tiidu kruus Viljandi vald 2,52 MRD0000872

Saarepeedi liiv Viljandi vald 2,27 MRD0000784

Umbusi turvas Põltsamaa vald, Viljandi vald 6880,47 MRD0000213

Pombre kruus Viljandi vald 25,72 MRD0000231

Parika turvas Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 2561,55 MRD0000215

Nõmme-Koordi

(Pirmastu)

liiv Viljandi vald 35,86 MRD0000010

Kurevarese kruus Viljandi vald 9,95 MRD0000686

Pihlaka liiv Viljandi vald 18,08 MRD0000734

Kassi kruus Viljandi vald 19,71 MRD0000976

Välgita turvas Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 240,18 MRD0000535

Vanavälja turvas Viljandi vald 323,08 MRD0000490

Linsi liiv Viljandi vald 4,01 MRD0000288

Päidre turvas Mulgi vald,

Viljandi vald

364,82 MRD0000533

Kurvitsa liiv Viljandi vald 14,66 MRD0000673

Ärma liiv Viljandi vald 4,52 MRD0000797

Pahuvere liiv Viljandi vald 23,12 MRD0000806

Källisaare liiv Viljandi vald 2,39 MRD0000682

Kõksa turvas Viljandi vald 357,9 MRD0000513

Pilu liiv Viljandi linn,

Viljandi vald

5,07 MRD0000230

Pahuvere turvas Viljandi vald 574,44 MRD0000489

Rubina turvas Mulgi vald, Tõrva vald, Viljandi vald 1674,99 MRD0000190

Leie turvas Viljandi vald 505,59 MRD0000532

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 26 / 55

Tabel 4. Kehtivad kaevandamisload Viljandi vallas (Maa- ja Ruumiamet, maavarade rakendus, 17.08.2026).

Kaevandamis-

loa nr

Mäeeraldise nimetus Maavara kasutusala Kaevandamisloa omaja Mäeeraldise

pindala (ha)

KL-513379 Vanamõisa liivakarjäär täiteliiv Osaühing Enera 5,56

KL-516609 Tiidu kruusakarjäär ehituskruus AS Tariston 2,52

KL-512457 Supsimari II

kruusakarjäär

ehituskruus Metsamaahalduse

Aktsiaselts

7,73

VILM-039 Pilu II liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv Mikser OÜ 4,66

KL-524834 Nõmme-Koordi III

liivakarjäär

täiteliiv Friendma OÜ 1,91

VILM-051 Kurevarese

kruusakarjäär

ehituskruus, ehitusliiv,

täiteliiv

Osaühing Kleo 8,88

VILM-052 Kärstna liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv AS TREV-2 Grupp 14,25

VILM-070 Kurvitsa liivakarjäär täiteliiv Hõbelakk OÜ 8,87

KL-527347 Murese II kruusakarjäär ehituskruus OÜ Raidano 7,99

VILM-069 Pombre II

kruusakarjäär

ehituskruus, ehitusliiv,

täiteliiv

osaühing MOREEN 8,74

L.MK/325455 Välgita kruusakarjäär ehituskruus, ehitusliiv,

täiteliiv

Verston OÜ 24,33

VILM-064 Ahimäe liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv OÜ Aigren 12,64

KL-522403 Pirmastu III liivakarjäär täiteliiv Osaühing Eureka 1,86

KL-524531 Kassi liivakarjäär täiteliiv Puiste Teed OÜ 5,5

KL-512464 Kurvitsa II liivakarjäär täiteliiv Osaühing Hõbelakk 4,04

KL-514338 Kassi kruusakarjäär ehituskruus AS TREV-2 Grupp 3,96

VILM-068 Pombre liivakarjäär ehituskruus, ehitusliiv osaühing MOREEN 13,23

VILM-038 Ärma liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv Sakala Teed OÜ 4,52

KL-520904 Nõmme-Koordi II

liivakarjäär

ehitusliiv, täiteliiv LAVO Kaubanduse

Osaühing

2,26

VILM-045 Pirmastu II liivakarjäär ehituskruus, ehitusliiv,

täiteliiv

Osaühing Eureka 7,4

L.MK/331942 Murese III

kruusakarjäär

ehituskruus AS TREV-2 Grupp 3,97

KL-518388 Linsi liivakarjäär ehitusliiv Marina Minerals OÜ 3,62

KL-520903 Nõmme-Koordi

liivakarjäär

ehitusliiv, täiteliiv Holstre-Nõmme Kalastus

OÜ

22,96

KL-516841 Tohvri liivakarjäär ehitusliiv Marina Minerals OÜ 1,94

VILM-034 Saarepeedi liivakarjäär ehituskruus, täiteliiv MANSARV OÜ 2,27

L.MK/332035 Pihlaka liivakarjäär ehitusliiv AS Silikaat 18,04

VILM-026 Soosaare I

turbatootmisala

hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

Kraver AS 73,89

VILM-067 Soosaare II

turbatootmisala

hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

Kraver AS 57,38

VILM-071 Pahuvere liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv PM KAUBANDUSGRUPP

osaühing

7,71

VILM-058 Murese kruusakarjäär ehituskruus, ehitusliiv Eesti

Keskkonnateenused AS

6,43

VILM-010 Parika turbatootmisala hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

AS Ramsi Turvas 257,67

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 27 / 55

Kaevandamis-

loa nr

Mäeeraldise nimetus Maavara kasutusala Kaevandamisloa omaja Mäeeraldise

pindala (ha)

VILM-020 Tässi turbatootmisala hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

Aktsiaselts Kraver 210,47

L.MK/332957 Pahuvere II liivakarjäär ehitusliiv Kruusamägi OÜ 14,6

VILM-025 Parika II

turbatootmisala

hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

AS Ramsi Turvas 175,5

VILM-029 Soosaare III

turbatootmisala

hästilagunenud turvas,

vähelagunenud turvas

Aktsiaselts Kraver 192,06

Eesti maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on sõnastatud strateegilises dokumendis

„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Eesti maapõuepoliitika visioon on uurida ja kasutada maapõue ja

seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Pikaajaliseks eesmärgiks on

tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Lisaks eelnevale on oluline vähendada

sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus täpsustatakse maardlate, mäeeraldiste, kaevandamiseks taotletavate

alade ning kaevandamisest mõjutatud alade kasutamise ja arendamise üldisi põhimõtteid ning määratakse

maavara kaevandamise ja kaevandatud alade korrastamise üldised tingimused, arvestades müra, tolmu,

vibratsiooni, liikluskoormuse, veerežiimi, maastiku ja lähedal paikneva asustusega. Sellised põhimõtted ja

tingimused töötatakse välja koos KSH koostajatega. KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringu lahendus on

kooskõlas Eesti maapõuepoliitika eesmärkidega ning ühtlasi looduskeskkonna ja inimeste tervise kaitset

käsitlevate regulatsioonide ja põhimõtetega. Üldplaneeringus ja KSH-s käsitletakse ka kaevandamisjärgselt

maa-alade potentsiaalseid kasutamisvõimalusi ning KSH annab selleks sisendi soovituste näol nii

looduskeskkonna kui sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt.

Viljandi valla üldplaneeringu KSH koostamisel arvestatakse olemasolevate maardlate ja mäeeraldiste,

kaevandamisloa taotlusega hõlmatavate aladega ning nendest tulenevate keskkonnamõjudega muudest

mõjuteguritest tulenevate mõjude kooshindamisel.

KSH-s hinnatakse vajadust määrata üldplaneeringus kaevandamist välistavaid alasid, kaevandamise

tingimusliku lubatavusega alasid ja puhveralasid.

Iga konkreetse kaevandamistegevuse mõju on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi konkreetsete

kaevandamislubade taotluste KMH-de või KMH eelhinnangute raames. Seetõttu ei keskenduta Viljandi valla

üldplaneeringu KSH-s niivõrd igast eraldiseisvast kaevandamisõigusega alast või perspektiivsest

kaevandamisõigusega alast tulenevatele mõjudele, kuivõrd üldisemal tasemel avalduvatele mõjudele lähtuvalt

üldplaneeringuga kavandatavatest maa-alade ehitus- ja kasutustingimustest nii maardla alal kui selle mõjualal.

8.2.4.Radoon

Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub

pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid)

ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal.

Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 28 / 55

Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga

kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.

Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada

kohati 500 kBq/m³ piiri1. Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel” lisas on kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles on nimetatud ka Viljandi vald. Eesti

pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. a seisuga) andmetel kuulub Viljandi vald kõrge või väga kõrge

radooniriskiga omavalitsuste klassi (kõrge radooniriskiga omavalitsustes on vähemalt 10% mõõtmispunktides

radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³). Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“

(2019) kohaselt loetakse kõrge radooni(Rn)-sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb

vahemikku 50-250 kBq/m3.

Selleks, et Rn-sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes Euroopa Liidu maades tunnustatud viitetaset 200

Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on

riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus ning see omakorda mõjub halvasti inimese

tervisele - radoon on ohtlik eelkõige sissehingamisel, kuna radioaktiivsel lagunemisel eralduv alfaosake suudab

purustada inimese õrna kopsukudet (Eesti pinnase radooniriski kaart).

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organisation) andmetel on inimorganismi sattuv Rn

(radoon-222) suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja.

Teaduslikud uuringud viitavad, et 3-14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast

radoonist. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis

lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb (Keskkonnaministeerium, 2019).

Maapinnast väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni

kontsentratsioon tavaliselt 10-30 kBq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu korda kõrgem ning

ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3.

Üldjuhul kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete puhul, milles pole rakendatud

radoonikaitsemeetmeid, on hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks

on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid –

graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda

põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest (Keskkonnaministeerium, 2019).

Radooniriskiga arvestamine on vajalik, et tagada valla elanikele tervislik ja ohutu elukeskkond. KSH koostamisel

käsitletakse radooniriski teemat täpsemalt ning määratakse/kirjeldatakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise

põhimõtted ja üldised ehitustingimused radooniriski vähendamiseks (radooniohutu ehituslahenduse

rakendamiseks) tagamaks inimeste tervise kaitse radioaktiivse kiirgus eest.

1 Radooni kontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 (kilo) bekerelli kuupmeetris, mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühes

sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 29 / 55

8.2.5.Põhja- ja pinnavesi

Põhjavesi

Viljandi vald asub vesikondade piirialal. Valdav osa vallast asub Ida-Eesti vesikonnas, kuid lääneosa jääb Lääne-

Eesti vesikonda.

Viljandi vallas Lääne-Eesti vesikonnas on 4 põhjaveekogumit:

 Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 23) (keemiline seisund hea, koguseline

seisund hea, koondhinnang hea);

 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 21) (keemiline seisund hea,

koguseline seisund hea, koondseisund hea, aga ohustatud);

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (nr 17) (keemiline

seisund hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea);

 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4) (keemiline seisund hea,

koguseline seisund hea, koondseisund hea, aga ohustatud) (Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027).

Viljandi vallas Ida-Eesti vesikonnas on samuti 4 põhjaveekogumit:

 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) (keemiline seisund halb, koguseline

seisund hea, koondhinnang halb);

 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesit vesikonnas (nr 22) (keemiline seisund hea,

koguseline seisund hea, koondseisund hea);

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18) (keemiline

seisund hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea);

 Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b) (keemiline seisund

hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea) (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

2027).

Viljandi valla asulate ühisveevärgis rakendatavaid puurkaevusid enamik avab Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekogumit Devoni kihtide all, arvukuselt järgnevad Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni ja Ordoviitsiumi-

Kambriumi (nt Jämejala II puurkaev) põhjaveekogumit avavad puurkaevud (Viljandi valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).

Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogiliste kaartide andmetel on Viljandi valla lääneosas esimese

aluspõhjalise veekiht maapinnalt lähtuva reostuse suhtes suhteliselt kaitstud. Keskmiselt ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega alad on rohkem valla idaosas (skeem 3). Ka Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava 2021-2032 toob välja, et hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning

koostisest tulenevalt Viljandi vallas maapinnalt esimene põhjaveekiht reostuse eest enamasti suhteliselt

kaitstud, vähemal määral leidub keskmiselt kaitstud ning kohati ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega

piirkondi.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 30 / 55

Skeem 3. Põhjavee kaitstus Viljandi vallas (Maa- ja Ruumiamet, 1:400 000 geoloogilised kaardid).

Pinnavesi

Viljandi vald paikneb Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on paljude vooluveekogude lähteks. Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur, 18.08.2026) andmetel on Viljandi valla veekogude kohta

344 kirjet, sh 33 looduslikku järve, 40 paisjärve, 21 tehisjärve, 11 jõge, 48 oja, 34 peakraavi, 20 allikat ja 137

kraavi.

Viljandi valla ida- ja lõunapoolsed alad asuvad Tänassilma, Ärma (Tänassilma jõe lisajõgi), Tarvastu ja Õhne jõe

valgalal, Ida-Eesti vesikonnas. Tänassilma jõgi (VEE1018000) algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust,

jõe pikkus on 39,9 km ning valgala on 448,7 km2. Suurvee ajal saab jõgi vett veelahkmelisest Viljandi järvest ja

Uueveski ojast. Tänassilma jõe seisund on 2019. aasta seisuga kuni Ärma jõeni halb, kuid Ärma jõest suudmeni

hea. Mittehea seisundi põhjustena on jõe lähtest kuni Ärma jõeni märgitud hüdromorfoloogia, muutuvad

hapnikuolud ning toitained. Tänassilma jõe koondseisund 2024. aasta seisuga on mõlemas lõigus halb. Ärma

jõest suudmeni on tuvastatud elavhõbeda sisaldus kalas, mis muutis koondseisundi halvaks (Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 31 / 55

Tähtsaim lisajõgi, Ärma jõgi (VEE1018300), algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt Pahuvere lähedalt,

voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõe pikkus on

41,8 km ning tema valgla (197 km2) moodustab Tänassilma jõe valglast 44%. Ärma jõe seisund on kuni

Virastuojani kesine, kuid Virastuojast suudmeni hea. Ärma jõe (Virastuojani) mittehea seisundi põhjuseks on

vahehinnangus toodud paisud. Ärma jõe koonseisund 2024. aasta seisuga on lähtest Virastuojani kesine ja sealt

edasi suudmeni halb, sest elustikus on tuvastatud elavhõbeda sisaldus (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024.

aasta ajakohastatud vahehinnang).

Lääne-Eesti vesikonnast saavad vallast alguse Raudna jõgi (VEE1139100), selle lisajõgi Lemmjõgi ning Sinialliku

ja Everti ojad, mis suubuvad mõlemad Raudna jõkke. Raudna jõgi saab alguse Viljandi järvest ja suubub Halliste

jõkke. Raudna jõe pikkus on 62,5 km ning valgla 1122,5 km2. Raudna jõe seisund on Sinialliku ojani hea,

Sinialliku ojast Lemmjõeni ja Lemmjõest suudmeni kesine. Mittehea seisundi põhjuseks on märgitud paisud

(Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).

Valla idapiiril on Võrtsjärv (VEE2083800, pindala ca 27 000 ha) kuhu suubub Tänassilma jõgi, üks kolmest

olulisemast sissevoolust (peale Väikese Emajõe ja Õhne jõe). Võrtsjärve seisund on halb, kalades on tuvastatud

elavhõbeda sisaldus. Mittehea seisundi (2019) põhjuseks on toodud madal veetase. Suurim tervikuna Viljandi

vallas asuv järv on Ida-Eesti vesikonda kuuluv Veisjärv (VEE2099400), mille pindala on ca 480 ha, valgla suurus

26,1 km2. Järve edelaküljest voolab Õhne kanali kaudu välja Õhne jõgi, mis suubub Võrtsjärve (Viljandi valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).

Veisjärve seisund on 2019. aasta seisuga kesine. Mittehea seisundi põhjuseks on toitained. Suuruselt järgmine

on Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Karula järv (VEE2074800), mille pindala on 22,1 ha, valgla suurus 32,2 km2.

Järvest põhja pool asub soostunud ja võsastunud nõgu, mille kaudu voolab järve Uueveski oja, lõuna pool

muutub järv sujuvalt kitsamaks ja selle tipust voolab välja Uueveski oja. Lisaks Uueveski ojale saab järv vett

allikatest. Karula järve seisundit hinnatud ei ole. Valda jääb palju väiksemaid kohaliku tähtsusega järvi: Päidre

järv (VEE2089500), Aidu järv (VEE2090600), Holstre järv (VEE2090400), Sinialliku järv (VEE2083600), Rõika järv

(VEE2083400) jpt (Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).

Keskkonnaministri 28.05.2004 määruses nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel

siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ on nimetatud suure üleujutusalaga siseveekogud, millest Viljandi

vallas või valla piiril asuvad Raudna jõgi järvest suudmeni, Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses,

Pedja jõgi Utsali külast suudmeni ning Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni.

KSH aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele: KSH-s

analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite kvaliteedile, hulgale, joogivee

kättesaadavusele ning pinnaveekogumite kvaliteedile. KSH-s analüüsitakse Ida-Eesti vesikonna ja Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskavades püsitatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab

üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. Lisaks üldistele eesmärkidele vaadatakse

üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus veemajanduskavade meetmeprogrammides etteantud meetmed,

mille rakendajaks on kohalik omavalitsus.

KSH aruandes hinnatakse, mil määral võib üldplaneeringuga määratud maakasutus ning kavandatavad objektid

veekogude kaldal kui ka kaugemal mõjutada nii pinnaveekogumite ning teiste seisu- ja vooluveekogude

seisundit ning kas ja millistel tingimustel oleks võimalik ära kasutada veekogude poolt pakutavaid

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 32 / 55

virgestusvõimalusi. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on

oluline avada juurdepääs kallasrajale. KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringuga kavandatavad juurdepääsud

veekogude kallasrajale on piisavad ning pakutakse välja kallasraja kasutamisega seonduvad tingimused

veekogude kaitset silmas pidades.

KSH-s hinnatakse üldplaneeringuga välja pakutud ehituskeeluvööndi muutmise vajadust ja sellega avalduvat

mõju veekeskkonnale.

Lisaks selgitatakse välja, millistele veekogumite koormusallikatele tuleb Viljandi vallas enam tähelepanu

pöörata. Põhjaveevaru kaitseks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, pinna- ja põhjavee reostuse

vältimiseks ning põhjaveevarude tagamiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed.

Samuti hinnatakse, kas üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Tänassilma jõe, Raudna jõe, Pedja jõe ja Suur-

Emajõe üleujutusaladega ning üleujutustest tulenevate ohtudega.

8.2.6.Väärtuslikud maastikud

Viljandi valla väärtuslikud maastikud on määratletud Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+. Nimetatud

planeeringu järgi asub Viljandi valla territooriumil:

 kaks maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku (Heimtali maastik ning osaliselt Viljandi linn,

järv ja lähem ümbrus),

 9 maakondliku tähtsusega maastikku (Karula järv ja ümbrus; Viljandi linn, järv ja lähem ümbrus;

Heimtali; Sinialliku; Paistu – Loodi; Holstre – Viisuküla; Mustla linn; Tarvastu – Jakobimõisa ning

Põrga – Kärstna maastik),

 11 kohaliku tähtsusega maastikku (Kolga-Jaani; Lätkalu – Lalsi – Meleski; Võrtsjärve põhjakallas;

Oiu küla ja Tänassilma jõe suue; Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel; Tänassilma

org Viljandi ja Varesemägede vahel; Vanamõisa küla; Metsküla – Väike-Kõpu (osaliselt); Raudna

org Puiatu ja Päri vahel; Nõmme – Pirmastu ning Aidu – Sultsi maastik).

 12 väärtuslike maastike reservala (skeem 4).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 33 / 55

Skeem 4. Väärtuslike maastike paiknemine Viljandi vallas Viljandi maakonnaplaneeringu andmetel. Aluskaart:

Maa- ja Ruumiamet.

ÜP koostamise käigus täpsustatakse väärtuslike maastike piire ning nende kasutus- ja ehitustingimused. KSH

raames hinnatakse, kas üldplaneeringuga väärtuslike maastike piiride täpsustamisel on arvesse võetud kõiki

asjakohaseid aspekte ja väärtusi ning kas kavandatud maakasutus ja maakasutuse tingimused on piisavad ja

tagavad jätkusuutlikult väärtuslike maastike säilimise. Vajadusel pakutakse välja täiendavaid meetmeid

maastikuväärtuste säilimiseks ja säilitamiseks. KSH-s määratakse tingimused vaadete säilitamiseks ja avamiseks.

Tähelepanu pööratakse traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri

säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste

ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 34 / 55

8.2.7.Rohevõrgustik

Rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud seni

kehtivates endiste valdade üldplaneeringutes ja täpsustatud kujul Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+.

Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks

tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub suurtele looduslikele ja loodusväärtuslikele aladele ehk

tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest,

samuti soodest ja rabadest. Rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku jätkusuutliku funktsioneerimise

kui ka elanikele puhkevõimaluste tagaja rolli (skeem 5).

Skeem 5. Roheline võrgustik Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 35 / 55

Üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialade ja koridoride piire

ja kasutustingimusi.

Roheline võrgustik kui ökoloogiline võrgustik on toimiv siis, kui on tagatud võrgustikku kuuluvatel aladel

looduslike protsesside sidus, jätkusuutlik ja täisväärtuslik toimimine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning

mitmel pool inimestele virgestuslikel eesmärgitel puhkevõimaluste pakkumine. Alade kasutamine virgestuslikel

eesmärkidel ja arendustegevusel ei tohi seejuures häirida looduslike protsesside jätkumist. KSH-s analüüsitakse

üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktkohti ning

lahendusvariante antud piirkonnas. KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju

rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise

(sh sidusus ja liikide liikumis- ja levimisvõimaluste) säilitamisele või parandamisele. Lisaks hinnatakse

rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike

aladega. Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine olemasoleval kujul pole võimalik, nähakse ette meetmed sidusa

ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks. Hindamise sisendiks on üldplaneeringu ja KSH koostamise

raames läbiviidav rohevõrgustiku analüüs.

8.2.8.Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride

all oleva maa massiiv, mille suurus on vähemalt üks hektar ja mille boniteet on võrdne või suurem Eesti

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa

väärtuste hindamisel maaparandussüsteemide olemasolu ja põllumassiivi suurusega. Viljandi

maakonnaplaneeringuga väärtuslikke põllumajandusmaid ei määratud, kuid kavandati väärtuslike

põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed.

KSH koostamisel analüüsitakse ja hinnatakse mõju väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, lähtudes selle

põllumajanduslikuks otstarbeks kasutamise põhimõttest. Tähelepanu pööratakse keskkonnasõbraliku

põllumajanduse meetmete rakendamise vajadusele. Muuhulgas hinnatakse põllumajandustootmise

jätkusuutlikkuse tagamist, sh arenduste mõju kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude (ka eesvoolude)

hea seisundi säilitamisele ning maaparandushoiu nõuete täitmisele. Analüüsitakse ja hinnatakse

planeeringulahenduse asjakohast mõju suurtes põllumajanduspiirkondades, pöörates tähelepanu lisaks

väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele ka põllumajanduspiirkondade bioloogilise mitmekesisuse

säilimisele ning kohalikul tasandil loodusliku võrgustiku moodustumisele. Jätkusuutliku

põllumajandustootmise tagamiseks pööratakse tähelepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele

mõjudele.

8.2.9.Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Viljandi vallas on EELIS (Keskkonnaagentuur, 18.08.2026) andmetel 115 looduskaitse all olevat

objekti. Lisaks on Raudna ja Sinialliku oja võetud kaitse alla kudemis- ja elupaigana. Uusi kavandatavaid

kaitsealasid ega üksikobjekte EELIS andmetel vallas ei asu. Samuti ei ole Viljandi vallas kohalikke kaitstavaid

objekte.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 36 / 55

8.2.9.1.Kaitsealad ja hoiualad

Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse,

kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks,

looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala,

mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit

kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa

seisundi tagamiseks.

Viljandi vallas on kaks hoiuala, seitse looduskaitseala, viis maastikukaitseala ja üks looduspark (tabel 5).

Tabel 5. Viljandi vallas asuvad kaitsealad ja hoiualad (EELIS, 18.08.2026).

EELIS registrikood Nimi

KLO1000319 Leppoja looduskaitseala

KLO1000192 Rubina looduskaitseala

KLO1000501 Kullamäe maastikukaitseala

KLO1000241 Loodi looduspark

KLO1000093 Järveküla looduskaitseala

KLO1000455 Alam-Pedja looduskaitseala

KLO1000048 Uue-Võidu maastikukaitseala

KLO1000279 Viljandi maastikukaitseala

KLO1000537 Muti maastikukaitseala

KLO1000445 Varesemägede maastikukaitseala

KLO1000190 Parika looduskaitseala

KLO1000729 Kuninga-Rimmu looduskaitseala

KLO1000701 Viira looduskaitseala

KLO2000173 Võrtsjärve hoiuala

KLO2000106 Palakmäe hoiuala

8.2.9.2.Püsielupaigad

Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja

erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse

taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik

elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.

EELIS andmetel on Viljandi vallas 63 püsielupaika, mis on moodustatud kokku kaheksa liigi kaitseks. Tabelis 6

on nimetatud liigid, kelle kaitseks antud püsielupaigad on moodustatud, nende kaitsekategooria ja

moodustatud püsielupaikade arv.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 37 / 55

Tabel 6. Liikide loetelu, kelle elupaiga kaitseks on moodustatud püsielupaik (EELIS, 18.08.2026).

Liik, kelle kaitseks püsielupaik

on moodustatud

Kaitsekategooria Püsielupaikade arv

Viljandi vallas

Väike-konnakotkas I 28

Merikotkas I 19

Kalakotkas I 5

Kanakull II 5

Must-toonekurg I 3

Suur-konnakotkas I 1

Metsis II 1

Võsu-liivsibul II 1

8.2.9.3.Kaitsealused liigid

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või

leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 lisades A–

D. Viljandi vallas on EELIS andmetel registreeritud 56 I kaitsekategooria looma- või seeneliigi elupaika või

kasvukohta. II kaitsekategooria liikide leiukohti on registreeritud 219 ja III kaitsekategooria liikide leiukohti 717.

Skeemil 6 on toodud kõik EELIS-es registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide, loomaliikide, seeneliikide ja

sambliku liikide elupaigad ning kasvukohad Viljandi vallas. Skeemil 6 puuduvad I ja II kaitsekategooria liigi

elupaigad, kuna vastavalt looduskaitseseadusele (§ 53 lõige 1) on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 38 / 55

Skeem 6. III kaitsekategooria liikide leiukohtade paiknemine Viljandi vallas EELIS andmetel

(Keskkonnaagentuur, 19.08.2026). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.

8.2.9.4.Üksikobjektid

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm,

mida looduskaitseseaduse alusel kaitstakse.

Viljandi vallas on 35 üksikobjekti looduskaitse alla võetud (tabel 7).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 39 / 55

Tabel 7. Kaitstavad looduse üksikobjektid Viljandi vallas (EELIS, 18.08.2026).

EELIS registrikood Üksikobjekti nimi

KLO4000615 Õitsemäe õunapuu

KLO4000661 Viiratsi tammed

KLO4000684 Mustapali tamm

KLO4000685 Mursi talu pärnad

KLO4000349 Vooru tamm

KLO4000686 Holstre pärnad

KLO4000687 Pärnamäe pärn

KLO4000270 Kõõsi künnapuu

KLO4000688 Metsaema mänd

KLO4000689 Mulgi kõiv

KLO4000756 Väike-Saadu pärnad ja pihlakas

KLO4000759 Marna küla künnapuu

KLO4000380 Ritsu tamm

KLO4000381 Sabaku pärnad

KLO4000760 Undi tamm

KLO4000761 Mulgi jalakas

KLO4000762 Säga ehk Lõhmuse pärn

KLO4000856 Tammemäe tammed

KLO4000259 Välgita pärn

KLO4000857 Taari künnapuud

KLO4000858 Tamme-Koori tamm ehk Viiralti tamm

KLO4000437 Juhkami tamm

KLO4000438 Kuresaare tamm

KLO4000974 Ristivälja suurkivi

KLO4000975 Liivasaare talu rändrahn

KLO4000495 Väike-Kõpu rändrahn

KLO4001001 Kõrvi suurkivi

KLO4001002 Härjamäe rändrahn

KLO4001009 Kivilõppe Kalevipoja kivi

KLO4001031 Ahjuoja rändrahn

KLO4001231 Auksi rändrahn

KLO4000530 Väluste rändrahn

KLO4001088 Jaama allikas

KLO4001090 Suislepa paljand

KLO4001252 Kivilõppe Vanapagana kivi

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 40 / 55

KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele

loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealuste liikide elupaikadele ja kasvukohtadele,

püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele. Tähelepanu

pööratakse looduskaitseseadusest tulenevatele nõuete järgmisele planeeringulahenduses. Põhjendatud

vajadusel tehakse ettepanekuid loodusobjekti kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil.

8.2.10.Natura 2000 alad

Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada üle-euroopaliselt

ohustatud elupaikade ning liikide säilimine ning soodne seisund. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000

võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758).

Natura 2000 võrgustiku aladest jäävad tervikuna või osaliselt Viljandi valda viis linnuala ja 16 loodusala (tabel

8, skeem 7). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta alade kaitse-eesmärke ja tagada alade terviklikkus.

Tabel 8. Viljandi vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalad (EELIS, 24.08.2026).

EELIS registrikood Natura ala kood Nimi

RAH0000264 EE0080507 Tilli loodusala

RAH0000263 EE0080506 Kiviaru loodusala

RAH0000628 EE0080573 Parika loodusala

RAH0000261 EE0080503 Kullamäe loodusala

RAH0000550 EE0080574 Soomaa loodusala

RAH0000271 EE0080517 Muti loodusala

RAH0000272 EE0080518 Paistu loodusala

RAH0000273 EE0080519 Sinialliku loodusala

RAH0000577 EE0080374 Alam-Pedja loodusala

RAH0000607 EE0080413 Palakmäe loodusala

RAH0000267 EE0080511 Tänassilma loodusala

RAH0000004 EE0080501 Rubina loodusala

RAH0000266 EE0080510 Leppoja loodusala

RAH0000274 EE0080520 Heimtali loodusala

RAH0000595 EE0080524 Võrtsjärve loodusala

RAH0000651 EE0080577 Otiküla loodusala

RAH0000097 EE0080572 Rubina linnuala

RAH0000082 EE0080574 Soomaa linnuala

RAH0000123 EE0080374 Alam-Pedja linnuala

RAH0000104 EE0080571 Võrtsjärve linnuala

RAH0000081 EE0080573 Parika linnuala

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 41 / 55

Skeem 7. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade paiknemine Viljandi vallas ja selle lähiümbruses (EELIS,

24.08.2026). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega

mõjuta negatiivselt ala kaitse-eesmärki. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida selliste maakasutus- ja

arenduslahenduste kavandamist, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele.

KSH käigus selgitatakse välja, kas üldplaneeringuga kavandatud maakasutus, suundumused ja põhimõtted

ning seatavad tingimused võivad tõenäoliselt põhjustada eeldatavalt ebasoodsat mõju. Natura aladele. KSH-s

viiakse läbi Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja

kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine. Natura hindamise

täpsusaste ja põhjalikkus saavad olla proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Juhul kui

üldplaneeringu koostamise etapis puudub konkreetse tegevuse või arenduse kohta piisav teave Natura

asjakohase hindamise läbiviimiseks, tuuakse see KSH aruandes selgelt välja ning määratakse tingimused ja

nõuded, mille alusel tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia planeeringule järgnevas täpsemas

planeerimis- või loamenetluses. Sellisel juhul peab olema tagatud, et üldplaneeringu lahendus ei sea ohtu

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega alade terviklikkuse säilimist (tegevuse elluviimine on

põhimõtteliselt võimalik arvestades konkreetse Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ja tervikliku säilitamise

vajadust).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 42 / 55

8.3.SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND

8.3.1.Rahvastik

Viljandi vallas elas Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2026 seisuga 13 295 inimest, kellest mehi 6 540 ja naisi

6 755 (tabel 9).

Tabel 9. Viljandi valla rahvaarv ja sooline jaotus 2021-2026. (Statistikaamet, Statistika andmebaas).

2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kokku 13 758 13 407 13 450 13 526 13 461 13 295

Mehed 7 023 6 619 6 612 6 657 6 633 6 540

Naised 6 735 6 788 6 838 6 869 6 828 6 755

Nii nagu kogu maakonna elanike arv näitab langustrendi, on ka Viljandi vallas elanike arv langustrendis. Viimase

18 aasta jooksul on rahvaarv vähenenud 2 785 inimese võrra (-17,1%), mis teeb keskmiseks kahanemistempoks

-1,1% aastas. Perioodil 2007–2024 on kõige enam (36% võrra) kahanenud 7–18-aastaste laste arv. Tööealiste

elanike arv on kahanenud 22% ning koolieelikute oma 11% võrra. Ainsana on suurenenud 65-aastaste ja

vanemate elanike arv (16%) (Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).

Viljandi valla arengukavas tuuakse Rahvastikuregistri andmetel välja, et valla kui terviku vaates on ülalpeetavate

määr perioodil 2017 – 2024 kasvanud 51,6-lt 63,7-ni. See tähendab, et järjest rohkem tööealisi inimesi peab

üleval pidama noori ja eakaid. Võrreldes Viljandi maakonnaga on Viljandi valla ülalpeetavate määr tõusnud

kiiremas tempos. Eesti keskmine ülalpeetavate määr on alates 2022. aastast langenud, saavutades 2024 seisuga

määraks 57,5. Ülalpeetavate määr iseloomustab rahvastiku vanusstruktuuri: mittetööealiste (0–14aastased ja

üle 65aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta.

ÜP ning KSH keskmeks on Viljandi valla territooriumil elukeskkonna ja seeläbi inimeste elukvaliteedi tõstmine.

Ülesandeks seatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste kindlustamine

kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest, mis tähendab, et tuleb kohandada asustust, teenuseid ja taristut

rahvastiku vananemise tõttu ning piirkondlike eripärade kaudu. KSH analüüsib üldplaneeringu võimalikku mõju

rahvastiku arengusuundadele ja aitab kujundada elanike heaolu suurendavat avalikku ruumi. Analüüsi sisendiks

on üldplaneeringu ja KSH koostamise raames koostatav asustuse arengu analüüs.

8.3.2.Sotsiaalne taristu ja ühistegevus

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused,

esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus ning kultuuri- ja spordiasutused.

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi

teenuseid osutav osa rohevõrgustikust.

Haridus

Viljandi valla arengukava andmetel pakuvad alusharidust Viljandi vallas 9 koolieelset lasteasutust (neli

koolieelset lasteasutust ning viis kool-lasteaeda), mis tegutsevad kokku 17 asukohas:

 Holstre Kool (ühendasutus);

 Kalmetu Kool (ühendasutus, 2 tegevuskohta);

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 43 / 55

 Kolga-Jaani Kool (ühendasutus, 2 tegevuskohta);

 Paistu Kool (ühendasutus);

 Ramsi Lasteaed Taruke;

 Saarepeedi Kool (ühendasutus);

 Tarvastu Lasteaed (3 tegevuskohta);

 Viiratsi Lasteaed Rüblik (3 tegevuskohta);

 Viljandi valla lasteaed Päikesekiir (3 tegevuskohta).

Üldharidust pakuvad Viljandi vallas 8 kooli:

 Heimtali Põhikool;

 Holstre Kool (ühendasutus);

 Kalmetu Põhikool (ühendasutus);

 Kolga-Jaani Kool (ühendasutus);

 Paistu Kool (ühendasutus);

 Saarepeedi Kool (ühendasutus);

 Tarvastu Gümnaasium;

 Viiratsi Kool.

Huvikoolina tegutseb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool.

Viljandi vallas Vana-Võidu külas annab kutseharidust üks kahest Viljandimaa kutseõppeasutusest – Viljandi

Kutseõppekeskus.

Hoolimata juba osaliselt korrastatud haridusvõrgust on vajalik jätkata haridusvõrgu optimeerimist ning

koostöös elanikkonnaga arutleda, kuidas paremini kasutada ära kvaliteetse hariduse andmiseks

rekonstrueeritud koole, kuhu on tehtud mahukad investeeringud (nagu näiteks Heimtali mõisa kool ja

ringhoone). Haridusasutuste võrgu vastutustundlik planeerimine on üks omavalitsuste ees seisvatest lähiaja

kohustustest. Vaja on korraldada hariduse andmine mõistlikus kauguses ja kvaliteetselt ning tagades turvaline

koolitee ühistranspordi korralduse abil. Haridusasutuste optimeerimise jätkamine on oluline mitte niivõrd

ressursside kokkuhoiu eesmärgil, vaid ka selleks, et luua lastele parimad kaasaegsed õpitingimused (sh

sportimistingimused), võimaldada kvaliteetset haridust, olulisi tugiteenuseid (sh logopeediline teenindamine,

vajadusel tugiisiku teenus) ning turvalist koolitransporti (Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Viljandi valla arengukava kohaselt on sotsiaalhoolekande ülesanneteks ennetav töö vallaelanike

toimetulekuraskustesse sattumise vältimiseks (peretöö) ja toimetulekuraskuste kergendamiseks abi osutamine.

Oluline on sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalse turvalisuse tagamisele ja ühiskonnas kohanemisele

kaasa aitamine ning töö laste ja noortega probleemide ennetamiseks ning töö probleemsete lastega ja

peredega.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 44 / 55

Meditsiiniteenused on Viljandi vallas kättesaadavad. Perearsti teenus on kättesaadav valla kodanikele Viljandi

linnas, Viiratsi alevikus, Mustla alevikus, Kolga-Jaani alevikus, Suislepa ja Kärstna külas ning Leie külas (Viljandi

valla arengukava). Maakonnahaigla asub Viljandi linnas, kus asub ka erakorralise meditsiini osakond.

Viljandi valla arengukava kohaselt on suureks probleemiks pensionile minevate perearstide asemele uute

perearstide leidmine.

Kultuur ja sport

Viljandi vald on rikas kultuuri- ja ajaloopärandi poolest ning siin tegutseb viis omanäolist muuseumit, mis

tutvustavad piirkonna elu eri aegadel ja valdkondades. Iga muuseum pakub külastajale ainulaadset sissevaadet

kohaliku eluolu, käsitöö, tööstuse ja talupojakultuuri arengusse.

Viljandi vallas tegutseb kümme rahva- ja külamaja, mis on kohaliku kogukonna elu keskpunktiks. Siin peetakse

traditsioone au sees, luuakse uusi algatusi ning jagatakse teadmisi ja oskusi. Rahvamajades tegutsevad

erinevad huviringid, toimuvad üritused ning koos käivad igas vanuses inimesed.

Viljandi valla raamatukogu ühendab endas 15 haruraamatukogu ja 2 teeninduspunkti üle valla (Viljandi valla

koduleht).

Vallas asub suur spordikompleks Sihtasutus Holstre-Polli Spordikeskus, mis asub Loodi looduspargis ja pakub

erinevaid loodusega seotud tegevusi (suusarajad, rulluisurajad, terviserajad jms). Sisetingimustes

sportimisvõimalusi pakuvad eelkõige valla koolide spordisaalid või Saarepeedi rahvamaja spordisaal, lisaks

arvukad välispordiväljakud, staadionid ja discgolfi väljakud jm. Spordisaale kasutavad enamjaolt koolid ja

lasteaiad.

Jäätmemajandus

Korraldatud jäätmeveo eesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi

probleem ja illegaalne prügistamine. Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja täitmine on kohustuslik kõigile

Viljandi valla füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Viljandi vallas teostab praegu segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete, pakendijäätmete ning

biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist AS Eesti Keskkonnateenused. Lisaks asuvad valla

territooriumil avalikud pakendikonteinerid ja paberi- ja kartongikonteinerid ning elektri- ja

elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete kogumispunktid. Liigiti kogutud jäätmeid saab viia Viljandi valla

Mustla jäätmejaama ja lisaks on Viljandi valla elanikele ja ettevõtjatele tagatud jäätmete üleandmise võimalus

ka Viljandi linna jäätmejaamas. Lisaks on võimalus ohtlikke jäätmeid üle anda neljas kogumispunktis (Paistu,

Viiratsi, Uusna, Kolga-Jaani). Viiratsi ja Kolga-Jaani kogumispunktides võetakse vastu ka elektroonikajäätmeid

(Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).

Kommunaalmajandus

Vallas osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid kaks valla osalusega äriettevõtet - osaühing Ramsi

VK ja Põltsamaa Vesi OÜ. Ramsi VK osutab ja arendab vee- ja kanalisatsiooniteenust Ramsi, Mustla, Päri,

Heimtali, Puiatu (Erikooli piirkond), Savikoti, Pärsti (Kurika ja Pärsti), Tohvri, Mustivere (Karu, Oksa), Matapera

(Kutsari, Männi tee), Paistu, Holstre, Intsu (Kondi asula), Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti,

Tinnikuru, Kärstna, Soe, Rüüsa, Suislepa, Sinialliku, Puiatu (küla piirkond), Uusna, Tänassilma ja Valma asulates.

Põltsamaa Vesi OÜ pakub teenuseid Põltsamaa vallas ja Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. Lisaks

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 45 / 55

tegutseb valla territooriumil vee-ettevõttena ka AS Viljandi Veevärk, kes osutab teenuseid Viljandi linnas ja

Viljandi vallas Viiratsi alevikus ja Vana-Võidu, Jämejala, Peetrimõisa ning Mustivere külades.

Viljandi valla territooriumi on ühisveevärgi teenusega kaetud 80,2% elanikest ning ühiskanalisatsiooniteenuse

kasutamise võimalus on 73,1% elanikel. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2021–2032. EELIS andmetel on

Viljandi vallas 20 reoveekogumisala: Viljandi, Intsu, Kärstna, Suislepa, Vana-Võidu, Soe, Viiratsi, Puiatu 1,

Saarepeedi, Mustla, Valma, Uusna, Tänassilma, Leie, Ramsi, Puiatu 2, Kolga-Jaani, Holstre, Päri ja Paistu.

Viljandi vallas on kokku kaheksa kaugküttepiirkonda (Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani aleviku ning Päri,

Vana-Võidu, Jämejala ja Peetrimõisa küla), millest Jämejala ja Peetrimõisa on seotud Viljandi linna

kaugküttesüsteemiga Kaugkütteteenuse pakkujateks on Viljandi vallas Adven Eesti AS (Viiratsi alevik),

aktsiaselts Ramsi Turvas (Ramsi alevik), SW Energia OÜ (Päri küla, Mustla ja Kolga-Jaani alevikud), N.R. Energy

OÜ (Vana-Võidu küla). Jämejala külas ja Peetrimõisa külas tegeleb kaugkütteettevõtjana Gren Viljandi AS

(Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2026-2036).

Viljandi vallas on oluline luua eeldused sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks lähtuvalt elanike elu- ja

töökohtade praegusest ja perspektiivsest paiknemisest valla territooriumil ning seega tegelikest vajadustest.

Üldplaneeringu koostamise raames hinnatakse üldplaneeringuga sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri

arendamiseks ja parandamiseks loodavate eelduste piisavust, sh teenuste võrgu optimaalsust, puhke- ja

virgestusalade piisavust, ning kujundatakse ühistegevust soosiv avalik ruum, mis oleks võrdselt ja võimalikult

mugavalt ja turvaliselt kättesaadav kõigile soovijatele. Üldplaneeringus ja KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse

mõju olemasolevate puhkealade puhke- ja turismiväärtuse säilimisele, avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu

olemasolu tagamisele kohaliku tähtsusega supluskohtadele. Uute puhkealade kavandamisel pööratakse

tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtutakse ala eripärast, loodusliku mitmekesisuse

säilimisest ning lähedusse jäävate kultuuripärandi objektide, väärtuslike alade ja traditsioonilist elulaadi

võimaldava keskkonna säilitamisest ja väärtustamisest.

8.3.3.Ettevõtlus

Viljandi valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt ehituse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga.

(tabel 10), lisaks veel töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus. Täpsemalt tegutsevad mitmesugustes

valdkondades – puidutöötlemine, põllumajanduslik tootmine, sh seakasvatus ja piimakarjakasvatus,

lihatöötlemine, turbatootmine, kaubandus, teenindus, kalandus, turism. Vallas asuvad tuntud ettevõtted nagu

Ramsi Turvas AS, Rootsi Mööbel OÜ, Eesti Turbatooted AS, Viiratsi Saeveski AS, OÜ Karter, OÜ Fraxinus, OÜ

Heimtali Hobusekasvandus, Saimre talu, Vana-Võidu Autokeskus, Nurmberg Ehitus OÜ, BM Trade OÜ jt.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 46 / 55

Tabel 10. Ettevõtted tegevusalade lõikes Viljandi vallas 12.2025 (Allikas: Maksu- ja Tolliamet).

Ettevõtete arv Töötajatega ettevõtete arv

Tegevusala

Ju riid

iliste isik

u te

a rv

K O

V -s

T e g

u tse

v a te

e tte

v õ

te te

a rv

K O

V -s

T e g

u tse

v a te

e tte

v õ

te te

a rv

E e stis

T e g

u tse

v a te

e tte

v õ

te te

a rv

lle l

te g

e v u

sa la

l E e stis

T ö

ö ta

ja te

g a

e tte

v õ

te te

a rv

K O

V -s

T ö

ö ta

ja te

g a

e tte

v õ

te te

a rv

E e stis

T ö

ö ta

ja te

g a

e tte

v õ

te te

a rv

lle l

te g

e v u

sa la

l E e stis

Põllumajandus, metsamajandus ja

kalapüük

287 141 100 596 4 316 101 62 613 2 821

Mäetööstus 8 5 100 596 142 4 62 613 107

Töötlev tööstus 177 92 100 596 7 449 69 62 613 5 724

Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine

10 4 100 596 725 1 62 613 174

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

10 3 100 596 285 3 62 613 224

Ehitus 324 153 100 596 12 704 119 62 613 9 514

Hulgi- ja jaekaubandus 166 81 100 596 13 601 44 62 613 8 403

Veondus ja laondus 69 33 100 596 5 359 23 62 613 3 964

Majutus ja toitlustus 55 23 100 596 3 405 15 62 613 2 488

Kirjastamine, ringhääling ning sisu

tootmine ja levitamine

16 4 100 596 1 621 62 613 707

Elektroonilise side teenus,

programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane

tegevus

45 15 100 596 7 388 5 62 613 3 026

Finants- ja kindlustustegevus 18 3 100 596 1 123 3 62 613 707

Kinnisvaraalane tegevus 119 30 100 596 7 987 13 62 613 3 191

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 173 66 100 596 15 910 42 62 613 8 488

Haldus- ja abitegevused 105 30 100 596 5 683 12 62 613 3 463

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus

2 100 596 62 613

Haridus 55 7 100 596 1 555 6 62 613 1 039

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 31 7 100 596 1 833 7 62 613 1 714

Kunst, sport ja vaba aeg 173 21 100 596 2 698 17 62 613 1 477

Muud teenindavad tegevused 238 64 100 596 6 809 45 62 613 5 380

Tegevusala määramata 1 100 596 3 62 613 2

KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse inimeste tervist ja heaolu silmas pidades üldplaneeringuga kavandatud äri-

ja tootmismaade arendamisega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige

tootmisaladest ja liiklusest tulenevale mürale, tolmule jms.

8.3.4.Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Viljandi vallas on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetest Airok OÜ Hapniku LPG ladu Pinska külas

(ohtliku ala raadius 382 m) ja Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Vana-Võidu külas (ohtliku ala raadius 220 m). B-

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 47 / 55

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte on Hansa Ilutulestikud OÜ Saarepeedi külas, mille puhul ohtliku ala

raadius on 175 meetrit. Lisaks ulatuvad Viljandi valla territooriumile ohtlike ettevõtete Tere AS Viljandi

tootmisosakonna ja Airok OÜ Viljandi täitejaama ohualad (Maa- ja Ruumiamet).

Koostöös Päästeametiga määratakse vajadusel ohtlike ettevõtete ohualad ning neist tulenevad kitsendused.

ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemisele. KSH-s

käsitletakse tootmisettevõtete suurõnnetuste ohtu tervisemõju ja varalise mõju kontekstis.

8.3.5.Olulise ruumilise mõjuga ehitised

PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine.

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste

asukohad. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate olulise ruumilise mõjuga ehitistega

kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ning samuti asjakohaseid mõjusid.

8.3.6.Teed ja transport

Valda läbivad põhimaanteedest Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme, tugimaanteedest Imavere – Viljandi – Karksi-

Nuia, Viljandi – Põltsamaa ning Viljandi – Rõngu maantee. Viljandi vallas on 2024. aasta andmetel ligi 603 km

teid, millest 15,42% on tolmuvaba kattega. Vallavalitsus on kruusateid järjepidevalt mustkatte alla viinud

vastavalt Viljandi valla teehoiukavale.

Viljandi vallas Päri külas on sertifitseeritud murukattega Viljandi lennuväli, mida haldab Viljandi Lennuklubi ja

mille lennuraja mõõtmed on 800 x 30 m ja kandevõime 7 tonni. Viljandi Lennuklubi pakub ka lennukoolitusi

ning lisaks on võimalik korraldada lennuväljal avalikke üritusi.

Viljandi vallas asub lõik Tallinna-Viljandi raudteest.

Sadamaregistri andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 5 väikesadamat: Jõesuu sadam Vaibla külas, Oiu

sadam Oiu külas, Tarvastu sadam Kivilõppe külas, Ulge sadam Oiu külas ja Vanasauna sadam Valma külas.

Sadamateenuseid osutatakse vaid Oiu sadamas alla 24 meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Teistes valla

väikesadamates tasulisi sadamateenuseid ei osutata.

Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel analüüsitakse praegust teedevõrgu üldist iseloomu ja paiknemist

peamiste sihtkohtade suhtes ning sellest lähtuvalt erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja

asukohti. Teede seisukorra parandamine ning jalg- ja jalgrattateede rajamine on vajalik selleks, et võimaldada

kergliiklejatel ohutult ning mugavalt liikuda erinevate sihtpunktide vahel ja edendada keskkonnasäästlikku

liiklemist.

Üldplaneeringus kaardistatakse olemasolevad sadamad ja veeskamiskohad ning määratletakse uute vajadus,

asukohad ja rajamise ning kasutamise turismipotentsiaal. Koostatava KSH raames hinnatakse tehnilise taristu

arendamisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele.

8.4.AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND

Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste registri andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 205 kinnismälestist, neist ajaloomälestisi

18, arheoloogiamälestisi 87, ehitismälestisi 100, kunstimälestisi 1 ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku 12, mis

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 48 / 55

on ühtlasi ka arheoloogiamälestised. Sealjuures Kolga-Jaani kirikuaed on arheoloogiamälestis ja ühtlasi ka

ehitismälestis.

Muinsuskaitset korraldavad peale Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ka valla- ja linnavalitsused

(PlanS § 6 lõige 1).

Viljandi vallas on mitmekesine ning omanäoline kultuur. Valla omapära edendamisel ja turismi arendamisel on

keskne roll kultuurimälestistel, seetõttu lähtutakse KSH koostamisel mälestisi säästvast põhimõttest ning

arvestatakse avaliku huviga.

Pärandkultuur

EELIS andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 1530 pärandkultuuriobjekti.

Pärandkultuuriks loetakse meie esivanemate töödest ja tegemistest maha jäänud märke maastikul. Näiteks

mahajäetud talukoht, piirimärgid kividel või vaigutusjäljed männipuul. Pärandkultuur on oluline osa meie

kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ja neid ei plaanita

ka kaitse alla võtta. Pärandkultuuri säilimisel on oluline eeskätt omanikuhoid – maaomanike ja maastikul

tegutsejate teadlikkus ning hool (Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht).

Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtusliku alana mõistetakse inimtegevusest oluliselt mõjutatud ja kujundatud kultuurmaastikku –

asustust, teedevõrku, põllumajandusmaastikku koos kõigi seal sisalduvate looduslikku päritolu elementidega,

milline ühe või mitme väärtushinnangu alusel eristub ümbritsevast. Viljandi vallas asuvad miljööväärtuslikud

alad on määratud ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringutes.

Viiratsi valla üldplaneeringus on miljööväärtuslike aladena nimetatud Ärma jõe org Verilaske ja Vasara vahel

ning Rebaste.

Pärsti valla üldplaneeringus on miljööväärtuslike aladena nimetatud Heimtali-Raudna maastik, Sinialliku

maastik, Raudna org Puiatu ja Päri vahel, Pärsti maastik, Vanamõisa külamaastik, Pauska ja Ruunaku

klooniarhiiv, Jämejala maastik.

Saarepeedi valla üldplaneeringus on miljööväärtuslikuks alaks nimetatud Väikemõisa mõis koos pargiga.

Tarvastu valla üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega hoonestusalaks Mustla alevikus Posti tänav

vahemikus Õnne tänava ja Posti tänava ristist kuni Vabriku tänava ja Posti tänava ristini.

Kolga-Jaani valla üldplaneeringus on nimetatud miljööpiirkonnad, milleks on: Kolga-Jaani, Meleski, Rõika ja

Oiu.

KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele

(kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele. Analüüsitakse, kas

planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Taristu

planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi

turismiteenuse osutamisele. Tähelepanu pööratakse miljööväärtuslikele aladele omaste kultuurilis-ajalooliste,

esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase

hooldamise tagamisele. Tähelepanu pööratakse pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jm

kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 49 / 55

8.5.RIIGIKAITSE

Viljandi vallas asuvad Sakala maleva staabi- ja tagalakeskus ja Väluste lasketiir, mille piiranguvööndi ulatused

on määratud Viljandi maakonnaplaneeringuga vastavalt 300 ja 2000 meetrit kinnistute välispiirist.

Riigikaitselise otstarbega maa-alade ja ehitiste vajaduse planeerimine selgub üldplaneeringu koostamise

käigus koostöös Kaitseministeeriumi ning Kaitseliiduga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette riigikaitselised

maa-alad ja ehitised, siis arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse planeerimisel nii ehitiste kui ka

nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude hindamisel riigikaitselisest tegevusest

tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane.

8.6.KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud 2017) esitab peamised muudatused,

mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:

 temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt,

sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske

metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike

terviseprobleemide sagenemine jms;

 sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,

kuivenduskraavide ja -süsteemide hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest

tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks,

kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

 merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms;

 tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Kliimamuutustega kohanemisel pööratakse tähelepanu eelkõige:

 intensiivsematest sademetest tulenevale sademevee ärajuhtimise ja ajutise liigvee juhtimise

vajadusele;

 üleujutus- ja erosiooniohule veekogude ääres;

 tormikahjude, kuumalainete ja põuaperioodide mõjule asustusele, taristule ja haljastusele;

 looduslähedaste sademeveelahenduste, haljastuse ja varjestuse kasutamisele.

Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt arvestatakse planeeringu koostamisel eelkõige:

 kompaktse ja olemasolevale taristule tugineva arengu eelistamist;

 jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimaluste parandamist;

 maahõive vähendamist ning juba kasutuses või alakasutuses olevate alade eelistamist;

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 50 / 55

 rohevõrgustiku, kõrghaljastuse ja teiste ökosüsteemsete lahenduste säilitamist ja tugevdamist;

 energiatõhusa ja ressursitõhusa ruumilise arengu soodustamist.

KSH aruandes hinnatakse planeeringulahenduse mõju kliimamuutuste leevendamise eesmärkidele ning

tehakse ettepanekud kohanemis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH läbiviimisel käsitletakse nii

kliimamuutustega kohanemist kui ka kliimamuutuste leevendamist. Planeeringulahenduse kujundamisel

hinnatakse, kuidas kavandatav ruumiline areng mõjutab energiakasutust, liikumisvajadust, looduslike alade

säilimist, sademevee käitlemist ja asustuse vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikuoludele. KSH käigus

hinnatakse, millised piirkonnad vallas ning alad on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, kas

planeeringulahendus suurendab või vähendab kliimariske ning kas planeering toetab kliimamuutustega

kohanemist.

9.ALTERNATIIVID

Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse vajadusel alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast

valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivid selgitatakse edasise protsessi käigus.

10.MÕJU HINDAMISE METOODIKA

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara. KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku keskkonda

(ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud

maastikud, kultuurimälestised pärandkultuur). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude

suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS nõutele

arvestatakse mõjude hindamise käigus läbivalt ka mõjude omavaheliste seostega ja võimaliku mõju vahetu,

kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga.

Mõjude hindamise käigus hinnatakse lisaks KeHJS-kohastele keskkonnamõjudele ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid (mille hindamise vajadus tuleneb

planeerimisseadusest) ja mille hindamine Viljandi valla üldplaneeringu koostamise käigus on asjakohane.

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande

koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi

eesmärke.

Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, mis on kättesaadavad

Kliimaministeeriumi ja planeerimine.ee kodulehel (nt keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

(uuendatud 2018), Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud töö „Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs

ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes“ (2023). Lisaks võetakse keskkonnamõju

hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud

hindamismetoodikat.

Mõjuhindamist Natura 2000 võrgustiku aladele korraldatakse vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4.

Hindamise läbiviimisel tuginetakse juhendile „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine“ (2018), Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 51 / 55

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ ja

juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"

(uuendatud 2019). KSH-s viiakse läbi Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele

mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine.

Sellisel juhul käsitletakse planeeringuga kavandatava võimalikku mõju Natura aladele lähtuvalt üldplaneeringu

täpsusastmest. Juhul kui üldplaneeringu koostamise etapis puudub konkreetse tegevuse või arenduse kohta

piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, tuuakse see KSH aruandes selgelt välja ning

määratakse tingimused ja nõuded, mille alusel tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia planeeringule

järgnevas täpsemas planeerimis- või loamenetluses. Sellisel juhul peab olema tagatud, et üldplaneeringu

lahendus ei sea ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega alade terviklikkuse säilimist

(tegevuse elluviimine on põhimõtteliselt võimalik arvestades konkreetse Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ja

tervikliku säilitamise vajadust).

Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi

sisu ja kehtestamise tasandit. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldplaneeringus

käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise

arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine.

Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad

hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (analüüsid,

konsultatsioonid jms). Kui andmestik seda võimaldab, siis on võimalik kasutada ka kvantitatiivseid

hindamismeetodeid.

KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi töökoosolekuid nii kohaliku omavalitsuse kui teiste

asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa- ja Ruumiameti geoportaal, KOTKAS, EELIS,

kultuurimälestiste riiklik register), ELME (Eesti ökosüsteemide ning nendega seotud hüvede kaardistamine ja

hindamine) projekti andmed, alal eelnevalt teostatud uuringud, alal kehtivaid planeeringuid, riiklikke ja

maakondlikke strateegilisi arengudokumente, liigikaitse tegevuskavasid, läbi viidud keskkonnamõju

(strateegilisi) hindamisi ja muid asjakohaseid allikaid ja juhendeid. Töö teostamisel tehakse koostööd

vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostaja ja keskkonnaekspertide vahel. Töö

koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja

nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused.

ÜP ja KSH koostamise käigus koostatakse:

 rohevõrgustiku analüüs, kus analüüsitakse ja täpsustatakse maakonnaplaneeringus ning

kehtivates üldplaneeringutes määratud rohevõrgustiku paiknemist ja seatud tingimusi ning

tehakse ettepanekud rohevõrgustiku toetamiseks ning tingimuste täpsustamiseks;

 asustuse arengu analüüs, mille käigus koostatakse rahvastikuprognoos ning analüüsitakse

asustusüksuste ja vajaduse korral asumite elanike arvu, vanuskoosseisu ja arengusuundumusi,

inimeste peamisi liikumissuundi ja -põhjuseid, valla keskusi ja toimepiirkondi ning ettevõtete

paiknemist, tegevusvaldkondi ja arenguvajadusi. Samuti hinnatakse kehtivates üldplaneeringutes

määratud elamu- ja ettevõtlusalade realiseerumist ning nende jätkuvat asjakohasust. Uuring loob

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 52 / 55

aluse asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade, teenuste, liikumisühenduste ja tehnilise taristu arengu

suunamiseks ning tasakaalustatud ruumiliste valikute tegemiseks.

Nende analüüside tulemustega arvestatakse üldplaneeringu ja KSH läbiviimisel.

11.KSH KOOSTAMISE TÖÖGRUPP

KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga

eksperdirühma liige hindama. Kuna KSH koostaja selgub hankega, ei ole võimalik nimeliselt eksperdirühma

nimetada, kuid KSH koostamise töögrupis peavad osalema lisaks KSH juhteksperdile eksperdid, kes hindavad

mõju järgmistele valdkondadele:

 maakasutusele;

 pinna- ja põhjaveele;

 maavaravarudele;

 kliimamuutustele ja nendega kohanemisele;

 inimese tervisele ja heaolule;

 kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule;

 rohevõrgustikule;

 väärtuslikule maastikule ning väärtuslikule põllumajandusmaale;

 sotsiaalmajanduslikule keskkonnale;

 ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale;

 tehnilisele taristule, sh riigikaitselistele objektidele;

 suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele ning olulise ruumilise mõjuga ehitistele.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 53 / 55

12.KASUTATUD ALLIKAD

Õigusaktid

1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus

05.08.2004 nr 615-k.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

4. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102.

5. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

6. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133.

7. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise

kord, Keskkonnaministri 28.05.2004 määruses nr 58.

8. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28.

Strateegilised dokumendid

1. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (ajakohastatud versioon).

2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

3. Kolga-Jaani valla üldplaneering, Kolga-Jaani Vallavolikogu 18.02.1999 määrus nr 8.

4. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.

5. Pärsti valla üldplaneering, Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrus nr 13.

6. Radooni riiklik tegevuskava, Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2019.

7. Saarepeedi valla üldplaneering, Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrus nr 65.

8. Tarvastu valla üldplaneering, Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrus nr 10.

9. Viiratsi valla üldplaneering, Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrus nr 5.

10. Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+.

11. Viljandimaa arengustrateegia 2035.

12. Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030.

13. Viljandi valla jäätmekava 2025–2030.

14. Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036.

15. Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030.

16. Viljandi valla teehoiukava aastateks 2025-2029.

17. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032.

18. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering.

19. Üleriigiline planeering Eesti 2050.

Muud allikad

1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

2. EELIS (Eluslooduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur).

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 54 / 55

3. Eesti pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee.

4. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang. Seletuskiri

veemajanduskomisjonile. Tallinn, 2025.

5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Keskkonnaministeerium.

6. Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee/.

7. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Keskkonnaministeerium.

8. Maa- ja Ruumiamet, geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee/.

9. Maksu- ja Tolliamet https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika.

10. Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht. Pärandkultuur. https://rmk.ee/looduses-

liikumine/parandkultuur/.

11. Sadamaregister https://www.sadamaregister.ee/.

12. Statistikaamet, Statistika andmebaas, https://andmed.stat.ee/et/stat.

13. Viljandi valla koduleht https://www.viljandivald.ee/.

Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2026-206 a

Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald

Koostaja: Kobras OÜ 55 / 55

Lisa 1. KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus

Lisa 2. Viljandi valla Üldplaneering 2040 lähteseisukohad eelnõu.docx

Viljandi Valla uldplaneeringu 2040 algatamine seisukoha kusimine .pdf

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad isikud ja asutused 18.09.2026 nr 7-1/26/7-4

Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning

senise üldplaneeringu menetluse lõpetamine

Edastame Teile seisukoha saamiseks Viljandi valla algatamise ja üldplaneeringu 2040+

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ning senise

üldplaneeringu menetluse lõpetamise eelnõu.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus Viljandi valla

üldplaneeringu 2040+ (edaspidi üldplaneering) lähteseisukohad ja KSH programmi ettepanekute

esitamiseks PlanS § 76 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Juhindudes PlanS § 81 lg 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile 30

päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

Lisad: Lisa 1 Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja KSH algatamine (eelnõu)

Lisa 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad

Lisa 3. Üldplaneeringu algatamise asendiplaan

KSH programm

Kaido Koppel

[email protected], 5301 4621

Viljandi valla üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine eelnõ.docx

Viiratsi .... november 2026 nr

Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning senise üldplaneeringu menetluse lõpetamine (EELNÕU)

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane. 2017. aasta haldusreformi käigus liitusid Viljandi vallaga ka Kolga-Jaani vald ja Tarvastu vald. Valla praegune haldusterritoorium hõlmab seega erinevate kehtivate üldplaneeringutega piirkondi välja arvatud endine Paistu vald, mille ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused vajavad terviklikku ajakohastamist.

Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsusega nr 1-3/69 „Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatati Viljandi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Viljandi Vallavolikogu tunnistas nõuetele vastavaks Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, võttis vastu üldplaneeringu ja suunas selle avalikule väljapanekule 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“.
Käesolevaks ajaksViljandi valla üldplaneeringut kehtestatud ei ole.
Tulenevalt asjaolust, et üldplaneeringu vastuvõtmisest on möödas ca 6 aastat, vajavad uuesti hindamist planeeringulahenduse ajakohasus, selle aluseks olnud andmed ning muutunud õiguslike ja faktiliste asjaolude mõju. Ajakohastamist vajavad muu hulgas rahvastiku, asustuse, teenuste, ettevõtluse, liikuvuse, tehnilise taristu, looduskeskkonna ja kliimariskide lähteandmed ning nende alusel tehtavad ruumilised valikud. Seega saab öelda, et üldplaneeringu koostamise eesmärk on oluliselt muutunud. Planeerimisseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada, kui planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus oluliselt.
Viljandi valla arengukava aastateks 2022–2030 seab valla pikaajaliseks visiooniks kestva heaoluga kodu ning näeb ette elanikusõbraliku, nüüdisaegse ja turvalise elukeskkonna, kvaliteetsete teenuste, puhta looduse ja avatud kogukondade arendamise. Senise üldplaneeringu koostamise menetluse jätkamine eeldaks üldplaneeringu lahenduse, selle lähteandmete, mõjude hindamise, uuringute ja menetlusdokumentide ulatuslikku ajakohastamist.
Uue üldplaneeringu koostamise menetluse algatamine võimaldab määrata ajakohased eesmärgid ja lähteseisukohad, hinnata terviklikult võimalikke alternatiive ning korraldada planeeringu koostamine avatult, arusaadavalt ning kehtivatest õigusaktidest ja vajadustest lähtudes.
Senise üldplaneeringu koostamise menetluse lõpetamine ja uue menetluse algatamine on seega selgem ning läbipaistvam kui 2020. aastal vastuvõetud planeeringulahenduse ulatuslik muutmine pooleliolevas menetluses.
Uues menetluses hinnatakse 2018. aastal algatatud üldplaneeringu koostamise käigus valminud planeeringulahenduse, uuringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, kooskõlastuste, arvamuste, kaasamise jmt tulemuste ajakohasust. Asjakohaseid materjale kasutatakse uue üldplaneeringu koostamisel ulatuses, milles nende lähteandmed ja järeldused on jätkuvalt asjakohased/kehtivad.
Viljandi valla territooriumil kehtivad, senised üldplaneeringud jäävad kohaldatavaks kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni planeerimisseaduses sätestatud korras. Kehtivate üldplaneeringute loetelu ja õiguslik seisund kontrollitakse uue üldplaneeringu koostamise käigus ning nende asjakohaseid ruumilisi põhimõtteid, maakasutuslahendusi ja tingimusi arvestatakse uue üldplaneeringu koostamisel.
Planeerimisseaduse § 74 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering kogu kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi või selle osa kohta. Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ planeeringuala on kogu valla haldusterritoorium. Üldplaneering peab planeerimisseaduse § 10 lõike 3 kohaselt lähtuma kohalikest huvidest ning olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamise aluseks Viljandi maakonnaplaneering 2030+.
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse tasakaalustatud ja kestliku ruumilise arengu, kvaliteetse elukeskkonna, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse, avalike huvide ja väärtuste kaitse ning erinevate huvide tasakaalustamise põhimõtetest. Planeeringu algatamisega ei otsustata ette üldplaneeringu lõplikku lahendust, maa-alade juhtotstarvet ega konkreetsete ehitiste rajamise võimalust. Planeeringulahendus kujundatakse uuringute, mõjude hindamise, koostöö, kaasamise ja avaliku menetluse tulemusena.
Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis korraldatakse üldplaneeringu koostamisega samaaegselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada kestlikku arengut, aidates seeläbi kaasa põhjendatud ja tasakaalustatud otsuste langetamisele. Hindamise käigus selgitatakse üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud, käsitletakse asjakohaseid alternatiive ning määratakse vajaduse korral ebasoodsa mõju vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed. Üldplaneeringu koostamisel hinnatakse lisaks asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ala ühtib planeeringualaga. Sõltuvalt mõju liigist, ulatusest ja olulisusest hinnatakse vajaduse korral ka väljaspool planeeringuala avalduvaid mõjusid. Mõjude hindamisel käsitletakse muu hulgas looduskeskkonda, inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit, vara, kliimamuutusi, asustust, liikuvust, tehnilist taristut, sotsiaal-majanduslikku keskkonda ning mõjude omavahelisi seoseid.
Üldplaneeringu koostamiseks on olemas Viljandi valla Üldplaneering 2040+ lähteseisukohad (edaspidi lähteseisukohad) ja KSH programm „Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“, mille koostas KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 sätestatud nõuetele vastav Kobras OÜ juhtekspert Noeela Kulm.
Nimetatud dokumendid määravad planeeringu ja mõjude hindamise esialgse ülesandepüstituse. Vajadusel täpsustatakse lähteseisukohti ja KSH programmi pärast üldplaneeringu ja KSH algatamist planeerimisseaduses sätestatud koostöö, kaasamise ja ettepanekute küsimise tulemusena.
Üldplaneeringu koostamise käigus koostatakse vähemalt asustuse arengu analüüs ja rohevõrgustiku analüüs. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgitatakse välja planeeringulahenduse koostamise käigus.
Üldplaneering koostatakse koostöös planeerimisseaduses nimetatud valitsusasutuste ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Menetlusse kaasatakse isikud, kelle õigusi või huve planeering võib puudutada, isikud, kes soovivad olla menetlusse kaasatud, võrgu- ja taristuvaldajad, vabaühendused ning muud isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu või selle elluviimisega kaasnevate mõjude vastu.

Täiendada enne otsuse vormistamist: kokkuvõte kaasatud isikutelt ja ametkondadelt käesoleva menetluse käigus küsitud seisukohtadest ning nendega arvestamisest.

Planeerimisseaduse § 77 lõike 1 alusel algatab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja KSH volikogu otsusega. KeHJS § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb samaaegselt üldplaneeringu koostamisega läbi viia planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude osas keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on hinnata üldplaneeringuga kaasnevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale, aidates kaasa põhjendatud ja tasakaalustatud otsuste langetamisele.
Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja KSH koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus. Üldplaneeringu kehtestaja on Viljandi Vallavolikogu.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 31, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41, planeerimisseaduse § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punkti 2 Viljandi Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamine. Üldplaneeringu eesmärk on määrata ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad ning lahendada planeerimisseaduse §-s 75 nimetatud ülesanded ulatuses, mis on vajalik ruumiliste vajaduste ja planeeringu eesmärgi saavutamiseks. Planeeringuala hõlmab kogu Viljandi valla haldusterritooriumi vastavalt asendiplaanile (lisa 3).

2. Kinnitada Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise lähteseisukohad (lisa 2).

3. Algatada Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aluseks on keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

4. Viljandi Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohti ja programmi täpsustada.

5. Lõpetada planeerimisseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel 25.04.2018 otsusega nr 1-3/69 „Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatatud Viljandi valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna planeeringu koostamise eesmärk on menetluse käigus oluliselt muutunud.

6. Otsuse ja selle lisadega saab tutvuda Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee ja tööpäevadel Viljandi Vallavalitsuses (Sakala tn 1, Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101 Viljandimaa) alates otsuse jõustumisest.

7. Viljandi Vallavalitsuse ehitusosakonnal korraldada üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teadete avaldamine ja saatmine planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

8. Viljandi Vallavalitsuse ehitusosakonnal korraldada senise üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning lõpetamise põhjustest teavitamine planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kase
vallavolikogu esimees

Koostaja: Kaido Koppel, planeeringute peaspetsialist
Esitaja: Viljandi Vallavalitsus
Hääletamine: poolthäälteenamus

Viljandi valla üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine eelnõu 2026.docx

Viljandi Valla üldplaneeringu 2040+ algatamine seisukoha küsimine - asutused

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Viljandi Valla üldplaneeringu 2040+ algatamine seisukoha küsimine - asutused

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad