Teabenõue
| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 2-3/26/26-3 |
| Registreeritud | 20.09.2026 |
| Sünkroonitud | 21.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Advokaadibüroo TRINITI |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo TRINITI |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Lugupeetud kaitseministeerium
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, on arvestades mh juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
Alltoodu põhjendustest tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu Postimehe küsitud andmekandjatel teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik see alla laadida.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Käesolev on lisatud ka digiallkirjastatud vormis manusesse.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.
Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.
Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud
From: [email protected]
Sent: Thursday, September 17, 2026 12:38 PM
To: Maarja Pild-Freiberg I TRINITI
Subject: RE: 08.09.2026 TEABENÕUE - Postimehe toimetus
Lugupeetud Postimehe toimetuse lepinguline esindaja Maarja Pild-Freiberg
Olete edastanud Kaitseministeeriumile 08.09.2026 teabenõude järgmises sisus:
„Esitame avaldaja nimel teabenõudele vastamise tähtaja (viivituseta ning hiljemalt viie tööpäeva) jooksul järgmine info:
kaitseministeeriumi ministri otsustuskoosolekute 2024. a protokollid, kus olid arutlusel India-Itaalia ettevõttega DATASEL S.R.L lepingusse minemise riskid ning kaalutlused, ühtlasi otsus ja osapoolte (kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseministeeriumi) argumendid ning soovitused.
Juhul kui viidatud protokollid sisaldavad AvTS (või muus seaduse) järgi mitte avaldamisele kuuluvaid spetsiifilisi andmeid, palume välja tuua konkreetsed teabe andmisest keeldumise alused, mh millisel alusel on teabele seatud juurdepääsupiirang ning seejärel palun need andmed kinni katta ning väljastada palutud andmed osas, mida AvTS (või muu konkreetne seadus) edastada ei keela.
Seejuures on rõhutanud ka Riigikohus, et kui dokument sisaldab osaliselt andmeid, mida ei tohi väljastada, tuleb muus osas dokument siiski väljastada (vt RKHKo 23.10.2003, 3-3-1-57-03). Seega on protokollid vähemalt osaliselt võimalik väljastada.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik need alla laadida.
Või juhul, kui peate protokollide avaldamist ükskõik mis kujul võimatuks, palun refereerida protokolli, vastates eelmainitud küsimustele:
· milline oli RKIK-i soovitus ning argumendid;
· milline oli kaitseministeeriumi esindajate kaalutlus.“
Kaitseministeerium on analüüsinud päringu sisu ja sellega seonduvalt ministeeriumi käsutuses olevat infot ning käsitleme seda selgitustaotlusena. Selgitustaotluse täitmiseks väljastatakse 05.07.2024 kaitseministri otsustuskoosoleku protokolli originaali, kus on üldiselt puudutatud Vene külmutatud varade tulude rakendamist Ukraina toetuseks. Rõhutame, et protokollis on kaetud üksnes juurdepääsupiiranguga teave ning teave, mis ei ole seotud teabenõudes käsitletava teemaga. Kõik ülejäänud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv teave on jäetud protokolli muutmata kujul.
Kaetud andmetele on seatud järgnevad juurdepääsupiirangud:
1. Kaitseministeeriumi personal on suures osas AvTS § 35 lg 1 p 31 alusel AK , katmata on isikute nimed, kelle ametikoht on avalik;
2. Protokollis käsitletud summad, kogused ning strateegia on AvTS § 35 1 p 31, 4 alusel AK.
Ühtlasi märgime, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimusi on mitmel korral arutatud kinnistel kaitseministri otustuskoosolekutel ning tegemist on riigisaladusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 p 22 alusel, mistõttu ei ole nimetatud teavet võimalik edastada.
Kinnitame, et oleme protsessis nii avatud, kui seadused jm. õigusaktid meil võimaldavad ning oleme valmis vastama ajakirjanike otsustusprotsessi puudutavatele päringutele ning anname sel teemal ka regulaarseid taustabriife.
Lugupidamisega
Kaitseministeerium
+372 717 0022 | [email protected]
Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti
www.kaitseministeerium.ee
From: Maarja Pild-Freiberg I TRINITI >
Sent: Tuesday, September 8, 2026 11:47 AM
To: Kaitseministeerium >
Cc: Reinap Aivar >
Subject: 08.09.2026 TEABENÕUE - Postimehe toimetus
08.09.2026 TEABENÕUE
Avaldaja: Postimehe toimetus
Esindaja: Maarja Pild-Freiberg, lepinguline esindaja
Kuupäev: 08.09.2026
Esitame avaldaja nimel teabenõudele vastamise tähtaja (viivituseta ning hiljemalt viie tööpäeva) jooksul järgmine info:
kaitseministeeriumi ministri otsustuskoosolekute 2024. a protokollid, kus olid arutlusel India-Itaalia ettevõttega DATASEL S.R.L lepingusse minemise riskid ning kaalutlused, ühtlasi otsus ja osapoolte (kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseministeeriumi) argumendid ning soovitused.
Juhul kui viidatud protokollid sisaldavad AvTS (või muus seaduse) järgi mitte avaldamisele kuuluvaid spetsiifilisi andmeid, palume välja tuua konkreetsed teabe andmisest keeldumise alused, mh millisel alusel on teabele seatud juurdepääsupiirang ning seejärel palun need andmed kinni katta ning väljastada palutud andmed osas, mida AvTS (või muu konkreetne seadus) edastada ei keela.
Seejuures on rõhutanud ka Riigikohus, et kui dokument sisaldab osaliselt andmeid, mida ei tohi väljastada, tuleb muus osas dokument siiski väljastada (vt RKHKo 23.10.2003, 3-3-1-57-03). Seega on protokollid vähemalt osaliselt võimalik väljastada.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik need alla laadida.
Või juhul, kui peate protokollide avaldamist ükskõik mis kujul võimatuks, palun refereerida protokolli, vastates eelmainitud küsimustele:
* milline oli RKIK-i soovitus ning argumendid;
* milline oli kaitseministeeriumi esindajate kaalutlus.
Lugupidamisega
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
triniti.ee | Facebook | LinkedIn
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.
Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.
Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, on arvestades mh juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
Alltoodu põhjendustest tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu Postimehe küsitud andmekandjatel teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik see alla laadida.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Käesolev on lisatud ka digiallkirjastatud vormis manusesse.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.
Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.
Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud
From: [email protected]
Sent: Thursday, September 17, 2026 12:38 PM
To: Maarja Pild-Freiberg I TRINITI
Subject: RE: 08.09.2026 TEABENÕUE - Postimehe toimetus
Lugupeetud Postimehe toimetuse lepinguline esindaja Maarja Pild-Freiberg
Olete edastanud Kaitseministeeriumile 08.09.2026 teabenõude järgmises sisus:
„Esitame avaldaja nimel teabenõudele vastamise tähtaja (viivituseta ning hiljemalt viie tööpäeva) jooksul järgmine info:
kaitseministeeriumi ministri otsustuskoosolekute 2024. a protokollid, kus olid arutlusel India-Itaalia ettevõttega DATASEL S.R.L lepingusse minemise riskid ning kaalutlused, ühtlasi otsus ja osapoolte (kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseministeeriumi) argumendid ning soovitused.
Juhul kui viidatud protokollid sisaldavad AvTS (või muus seaduse) järgi mitte avaldamisele kuuluvaid spetsiifilisi andmeid, palume välja tuua konkreetsed teabe andmisest keeldumise alused, mh millisel alusel on teabele seatud juurdepääsupiirang ning seejärel palun need andmed kinni katta ning väljastada palutud andmed osas, mida AvTS (või muu konkreetne seadus) edastada ei keela.
Seejuures on rõhutanud ka Riigikohus, et kui dokument sisaldab osaliselt andmeid, mida ei tohi väljastada, tuleb muus osas dokument siiski väljastada (vt RKHKo 23.10.2003, 3-3-1-57-03). Seega on protokollid vähemalt osaliselt võimalik väljastada.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik need alla laadida.
Või juhul, kui peate protokollide avaldamist ükskõik mis kujul võimatuks, palun refereerida protokolli, vastates eelmainitud küsimustele:
· milline oli RKIK-i soovitus ning argumendid;
· milline oli kaitseministeeriumi esindajate kaalutlus.“
Kaitseministeerium on analüüsinud päringu sisu ja sellega seonduvalt ministeeriumi käsutuses olevat infot ning käsitleme seda selgitustaotlusena. Selgitustaotluse täitmiseks väljastatakse 05.07.2024 kaitseministri otsustuskoosoleku protokolli originaali, kus on üldiselt puudutatud Vene külmutatud varade tulude rakendamist Ukraina toetuseks. Rõhutame, et protokollis on kaetud üksnes juurdepääsupiiranguga teave ning teave, mis ei ole seotud teabenõudes käsitletava teemaga. Kõik ülejäänud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv teave on jäetud protokolli muutmata kujul.
Kaetud andmetele on seatud järgnevad juurdepääsupiirangud:
1. Kaitseministeeriumi personal on suures osas AvTS § 35 lg 1 p 31 alusel AK , katmata on isikute nimed, kelle ametikoht on avalik;
2. Protokollis käsitletud summad, kogused ning strateegia on AvTS § 35 1 p 31, 4 alusel AK.
Ühtlasi märgime, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimusi on mitmel korral arutatud kinnistel kaitseministri otustuskoosolekutel ning tegemist on riigisaladusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 p 22 alusel, mistõttu ei ole nimetatud teavet võimalik edastada.
Kinnitame, et oleme protsessis nii avatud, kui seadused jm. õigusaktid meil võimaldavad ning oleme valmis vastama ajakirjanike otsustusprotsessi puudutavatele päringutele ning anname sel teemal ka regulaarseid taustabriife.
Lugupidamisega
Kaitseministeerium
+372 717 0022 | [email protected]
Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti
www.kaitseministeerium.ee
From: Maarja Pild-Freiberg I TRINITI >
Sent: Tuesday, September 8, 2026 11:47 AM
To: Kaitseministeerium >
Cc: Reinap Aivar >
Subject: 08.09.2026 TEABENÕUE - Postimehe toimetus
08.09.2026 TEABENÕUE
Avaldaja: Postimehe toimetus
Esindaja: Maarja Pild-Freiberg, lepinguline esindaja
Kuupäev: 08.09.2026
Esitame avaldaja nimel teabenõudele vastamise tähtaja (viivituseta ning hiljemalt viie tööpäeva) jooksul järgmine info:
kaitseministeeriumi ministri otsustuskoosolekute 2024. a protokollid, kus olid arutlusel India-Itaalia ettevõttega DATASEL S.R.L lepingusse minemise riskid ning kaalutlused, ühtlasi otsus ja osapoolte (kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseministeeriumi) argumendid ning soovitused.
Juhul kui viidatud protokollid sisaldavad AvTS (või muus seaduse) järgi mitte avaldamisele kuuluvaid spetsiifilisi andmeid, palume välja tuua konkreetsed teabe andmisest keeldumise alused, mh millisel alusel on teabele seatud juurdepääsupiirang ning seejärel palun need andmed kinni katta ning väljastada palutud andmed osas, mida AvTS (või muu konkreetne seadus) edastada ei keela.
Seejuures on rõhutanud ka Riigikohus, et kui dokument sisaldab osaliselt andmeid, mida ei tohi väljastada, tuleb muus osas dokument siiski väljastada (vt RKHKo 23.10.2003, 3-3-1-57-03). Seega on protokollid vähemalt osaliselt võimalik väljastada.
Palun saata dokument kas otse aadressile [email protected] ja [email protected] või link keskkonda, kust on võimalik need alla laadida.
Või juhul, kui peate protokollide avaldamist ükskõik mis kujul võimatuks, palun refereerida protokolli, vastates eelmainitud küsimustele:
* milline oli RKIK-i soovitus ning argumendid;
* milline oli kaitseministeeriumi esindajate kaalutlus.
Lugupidamisega
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
triniti.ee | Facebook | LinkedIn
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.
Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.
Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Maarja Pild-Freiberg
PNOEE-49102192729
2026-09-18 16:07:56
Lugupeetud Kaitseministeerium
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, arvestades juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, arvestades juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Maarja Pild-Freiberg
PNOEE-49102192729
2026-09-18 16:07:56
Lugupeetud Kaitseministeerium
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, arvestades juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624
Täname vastuse eest.
Postimehe toimetus ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga osas, milles ministeerium sisuliselt keeldus väljastamast DATASEL S.R.L.-iga sõlmitud lepingute ettevalmistamist, lepingulisi riske, RKIK-i soovitusi, Kaitseministeeriumi kaalutlusi ja vastuvõetud otsuseid käsitlevat teavet. Keeldumine ei ole esitatud kujul põhjendatud, arvestades juba avalikkuse ette jõudnud infot vastuoluline ning jätab täitmata nii teabenõude kui ka osalise juurdepääsu võimaldamise kohustuse.
1. Ministeerium ei ole juurdepääsupiirangut piisavalt konkreetselt põhjendanud
Kaitseministeeriumi vastuses on piirdutud üldise väitega, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise arutelud on riigisaladus „riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 4 lg 1 punkti 1 ja § 5 lg 1 punkti 22 alusel“.
Selline viide ei võimalda kontrollida, milline konkreetne küsitud teave, millises konkreetses protokollis, millisel salastamistasemel, millise tähtajani ja millise julgeolekukahju vältimiseks on salastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 1 kohaselt on riigisaladus üksnes seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, mis vajab Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Järelikult ei muutu teave riigisaladuseks pelgalt seetõttu, et seda käsitleti kinnisel koosolekul või et see puudutab riigikaitsevaldkonna lepingut. Määrav on konkreetse teabe vastavus salastamisaluse sisulistele tunnustele.
Viidatud korra § 4 lg 1 p 1 puudutab välissuhtlemisasutuse töötaja või esindaja rahvusvahelisel kohtumisel saadud või sellist kohtumist käsitlevat teavet, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi vastusest ei nähtu, milline DATASEL S.R.L.-iga seotud lepinguline või otsustusprotsessi puudutav teave pärineb rahvusvaheliselt kohtumiselt või käsitleb sellist kohtumist ning milles seisneks selle avalikustamisega kaasnev oluline julgeolekukahju.
Korra § 5 lg 1 p 22 käsitleb riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat riigikaitseülesannetega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastavat koondteavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Ka selle sätte kohaldamine eeldab konkreetset hinnangut, kas küsitud andmed kujutavad endast just riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldavat koondteavet ning kas nende avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut. Ministeeriumi vastuses sellist hinnangut ei ole.
Eelkõige ei ole selgitatud, miks peaksid nimetatud aluste alla kuuluma näiteks:
1. lepingu sõlmimisega seotud üldised riskid;
2. RKIK-i soovitus lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta;
3. RKIK-i ja Kaitseministeeriumi üldised erimeelsused või kaalutlused;
4. otsustusprotsessi käik;
5. juba avalikustatud lepingute arv, üldmaht, ettemaksete suurusjärk, tarnete täitmine, leppetrahvid, tagasinõuded ja kohtuvaidluste olemasolu;
6. otsus, kas ja millistel üldistel kaalutlustel lepingusse minna.
2. Ministeeriumi selgitus ei ühti ka juba avalikustatud infoga
Keeldumise põhjendatus on eriti küsitav seetõttu, et 07.09.2026 toimunud avalikul briifingul (s.o üks päev enne Postimehe teabenõudele vastamist) avaldas RKIK meediale ulatuslikult teavet samade lepingute, nende täitmise, finantsnäitajate, tarnete, kvaliteediprobleemide, ettemaksete, tagasinõuete ja kohtuvaidluste kohta. 07.09.2026 toimunud briifingul räägiti detailselt Dataseli lepingutest, summadest, kuupäevadest, kohtuvaidlusest (seda kõike ka Dataseli nime kasutades): https://www.postimees.ee/8540926/video-ja-fotod-rkik-selgitas-kaitsevaldkonna-hankeid
Briifingu 5. slaidil avaldati muu hulgas sõlmitud lepingute koguarv ja -maht, kehtivate ja lõpetatud lepingute arv ning summad, tarnitud kaupade maht, RKIK-i kontrolli all olev kasutamata jääk ja teave tagasinõuete kohta.
Briifingu 6. slaidil kuvati viie lepingu ajajooned, lepingute sõlmimise ja täitmise etapid ning teave ettemaksete kohta.
Briifingu 7. slaidil avaldati ettemaksete tavapärane suurusjärk, ettemaksete kogusumma, teave tarnitud pooltoodete kohta ning kvaliteediprobleemide kirjeldus.
Briifingu 8. slaidil avaldati kohtuvaidluste foorumid ning ettemaksete tagastamise, leppetrahvide ja tarnitud kauba nõuete summad.
Lisaks on ka RKIKi direktor Elmar Vaher avalikult raadios rääkinud Dataseli tarnitud moona kvaliteedist: https://www.err.ee/1610127349/vaher-eesti-ei-tarni-ukrainale-laskemoona-mis-pauku-ei-tee
Teave, mille riik on ise avalikkusele edastanud, ei saa olla samas ulatuses jätkuvalt käsitatav avalikuks tuleku eest kaitset vajavana. Vähemalt juba avalikustatud faktide osas peab Kaitseministeerium selgitama, milline kaitstav saladus või täiendav julgeolekukahju võiks kaasneda nende samade asjaolude väljastamisega protokollist või protokolli väljavõttena.
Teabe avalikul briifingul avalikustamise, kuid samas vaid päev hiljem Postimehe teabenõudele vastamisel rakendatud sisuliselt lauskeeldumise vastuolu loob tõsise kahtluse, kas ministeerium on teinud küsitud teabe osas tegeliku ja ajakohase sisulise hindamise. Ministeerium ei saa ühelt poolt tutvustada avalikul briifingul lepingute rahalisi ja sisulisi detaile ning teiselt poolt keelduda kogu lepingute sõlmimise kaalutlusi puudutava teabe väljastamisest pelgalt üldise väitega, et „konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimise küsimused“ on riigisaladus.
Kui protokollides leidub detaile, mis ei ole briifingul avaldatud ja mille suhtes esineb jätkuvalt konkreetne seaduslik salastamisalus, võib piirang säilida nende detailide osas. See ei õigusta aga juba avalikustatud teabe, üldiste otsustuspõhimõtete ega protokollide kogu ülejäänud sisu väljastamata jätmist.
3. Otsustusprotsessi läbipaistvuse suhtes esineb kaalukas avalik huvi
Nõutud teave puudutab avalike vahendite kasutamist, kaitsevaldkonnas sõlmitud suure rahalise mahuga lepinguid, tarnete kvaliteeti ja täitmist, ettemakseid, lepingute lõpetamist, tagasinõudeid ning kohtuvaidlusi. Samuti puudutab teave seda, milliseid riske riigiasutused enne lepingute sõlmimist tuvastasid, milliseid soovitusi anti ning kuidas sõlmimisotsuseni jõuti.
Tegemist ei ole pelgalt ajakirjandusliku huviga konkreetse äriühingu vastu. Avalikkusel on põhjendatud huvi kontrollida, kuidas kasutati avalikke vahendeid, kuidas hinnati lepingupartneri ja tarne riske ning kas hiljem realiseerunud probleemid olid otsustajatele ette nähtavad ja otsustusprotsessis arvesse võetud.
Eelnevast tulenevalt palume Kaitseministeeriumil teabenõue uuesti läbi vaadata ning väljastada vähemalt kogu teave, mis on Kaitseministeeriumi, RKIK-i või nende esindajate poolt juba avalikkusele teatavaks tehtud.
Viimaks juhime tähelepanu, esitatud nõue on vähemalt protokollide ja muu olemasoleva teabe osas teabenõue
Postimees palus oma 08.09.2026 pöördumises väljastada konkreetsed, juba olemasolevad ja teabekandjale jäädvustatud dokumendid, nimelt 2024. aasta kaitseministri otsustuskoosolekute protokollid, milles käsitleti DATASEL S.R.L.-iga lepingu sõlmimise riske, kaalutlusi, osapoolte argumente ja otsuseid.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude esemeks olevate otsustuskoosolekute protokollide olemasolu ei ole ministeerium eitanud. Vastupidi, vastuses on kinnitatud, et konkreetsete ettevõtetega lepingute sõlmimist on kaitseministri otsustuskoosolekutel korduvalt arutatud.
Seega ei olnud põhjendatud käsitada kogu pöördumist selgitustaotlusena. Vähemalt olemasolevate protokollide, nende väljavõtete ning protokollides sisalduva olemasoleva teabe väljastamise taotlus tuleb lahendada AvTS-i kohase teabenõudena. Asjaolu, et alternatiivselt paluti protokollide väljastamise võimatuse korral nende sisu refereerida, ei muuda konkreetsete olemasolevate dokumentide väljastamise taotlust tervikuna selgitustaotluseks.
Lugupidamisega
Postimehe toimetuse lepinguline esindaja
Maarja Pild-Freiberg
Vandeadvokaat / Partner
Advokaadibüroo TRINITI
Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn
T: 6 850 950 | M: 55 32 624