1

EELNÕU

07.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise

nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:

1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;

2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.

(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes

osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik

riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Eesti

riik ei vastuta.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette

nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.

(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:

1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, kui puudub muu seadusest tulenev

hüvitamiskohustus;

2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või

lõppenud;

3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;

4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.

(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi

kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise

menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.

(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.

§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju

kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.

(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:

2

1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja

perekonnanimi;

4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;

5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

7) taotletav kahjuhüvitis;

8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud

taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib

kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.

§ 3. Taotluse läbivaatamine

(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab

Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib

taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju

tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.

(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi

vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab

taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.

(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.

(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab

üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.

(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu

hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.

(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:

1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei

kõrvalda;

2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;

3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;

2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;

3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;

4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.

3

(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju

hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju

menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks

viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks

kättetoimetamisega.

§ 4. Kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.

(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,

milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.

(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel

õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise

kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil

süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse

seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine

(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.

(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.

(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult

esimesel võimalusel.

§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis

õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.

(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe

juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks.

§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine

(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud

isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise

koostöö huvides.

4

§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine

(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette

loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute

tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning

sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise

koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,

muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju

hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises sõjalises

koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise

kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub

kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga tunnistatakse kehtetuks

riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi

kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel antavad määrused kehtetuks ja seetõttu

kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus. Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju

hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada

Eesti võetud rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu

kaasa Eestis asuvate isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.

Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.

Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty Organization–

edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse kaitsesse ja ühtlasi annab

võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning seeläbi tihendada sõjalist koostööd

ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal arendatakse edasi ühtset Euroopa

julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda tihendab Euroopa riikide relvajõudude

koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi

ÜRO) operatsioonidel.

Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja

välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,

rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö toimub nii

välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on regulaarsed Kaitseväe

suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO staabielemendi (NATO Force

IntegrationUnit – edaspidi NFIU) ja Balti Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises

sõjalises koostöös on aastate jooksul suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60

rahvusvahelises sõjalises õppuses. Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste

kohalolu.

Kõnealune eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust.

Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka

asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige

riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja haldusmenetluse

seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse selles riigis kehtivatest

õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks Põhja-Atlandi lepingu

osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu (Agreement Between the Parties

to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of Their Forces–edaspidi NATO SOFA)1

artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele

sellistele olukordadele, kus kahju tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva

1 Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/814544.

2

riigi vastutuse täpne ulatus artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis

kehtivad riigivastutust reguleerivad õigusaktid.1

Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu

rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid. Määruse

ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.

Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises koostöös

kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma rahvusvahelise

sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja selge menetluse kahju

taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus tehtud minimaalsed

mittesisulised muudatused.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju

hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.

Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad

rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi lõikes

2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju välisriigile nii

Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab välisriigile sõjalise

koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus toimub Eestis või välisriigis.

Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi esindajate poolt kolmandatele isikutele

tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid

enda riigi esindajateks.

Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka

välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule tekitatud

kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös osalevaid isikuid

Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse üksnes sellist kolmandatele

isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.

Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad samas

riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei piirdu ühe riigi

piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise õppuse või operatsiooni

käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida üle riigipiiri. Samuti on

küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud tõenäosus, et rahvusvahelise

sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis. Lisaks tuleb sõjatehnika

1 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.

3

arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste mehitamata sõidukite kasutamisega,

mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.

Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige otsest

varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele. Näiteks NATO

SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel relvajõudude liikmele

tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud kahjunõuete esitamisest.

Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös

käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad

need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös KORKS § 138 lõike 1

tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii

füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise

koostöö mitmekesisus võib tekitada vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka

muid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei-

ja Piirivalveameti või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega.

Igal üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või

mitte.

Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda

kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et

eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine

valitsusasutus.

Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi nimel

tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises

koostöös osalejateks.

Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st olukorras,

kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust võib kasutada, kui

see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises kokkuleppes, st

välislepingus või ametkondlikus välislepingus või kui see on vajalik riigi välissuhtluse ja

rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides. Sätte sõnastuses on lähtutud välissuhtlemisseaduse

ning kriisiolukorra ja riigikaitseseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA

artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei ole

saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks Eesti

Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada. Samuti on ex

gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste

kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib sellise otsuse vastu võtta

rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune hüvitamine aidata tagada

asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.

Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele peakorteritele,

kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on võimaldada määrust

kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte konkreetne välisriik, vaid

1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja

Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise kokkulepe (Eesti

ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102, artikli 10 lõike 3 punkt f,

kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.

4

rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal kohaldatakse rahvusvahelise

sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.

Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.

Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase tegevuse

tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei kohaldata

tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte on sätestatud ka

NATO SOFA artikli XV lõikes 1.

Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või

teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus piiratud

olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või teenistusülesannetega.

Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem sisuliselt kui formaalselt. Näiteks

RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatuks igasuguse selle

avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju,

olenemata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul

alusel. Samuti ei ole õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda

esindajana kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda

ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe seaduse

sätetega.

Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud kahju

hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe esindajale, kes osaleb

välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada rahvusvahelist sõjalist koostööd

tsiviileesmärgiga missioonidest.

Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate

omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida näiteks olukorras,

kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitab välisriik kahju mõne

teise valitsusasutuse varale.

Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale

käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib kehtestada

tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib kehtestada nõudeid

Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada täiendavaid nõudeid kahju

hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku poolt. Sätte eesmärk on võimaldada

Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada kahju hüvitamise praktilist menetlust ning

vajaduse korral teha selles muudatusi. Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks

sätestada Kaitseväele lisatingimusi, kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud

diskretsiooniotsus. Samuti võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus

on kahju hüvitamist menetleda.

Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud rahvusvahelisi

kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju

hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA, aga ka muud kokkulepped, nagu

Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja

Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka

õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid, nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda kahju

hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses sisalduvatele

5

andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii välisriigi kui ka Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamise menetluses.

Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud Eestiga

rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel juhul – kui kahjunõue on esitatud

Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui kahju tekitaja esindaja ja hilisem

kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste

kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas

taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea

muu asutus kulutama aega esmase teabe kontrollimisele.

Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju

hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu õigustatud isik.

Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS § 492 kohaselt üle kahju

hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei pruugi kannatanu taotluse

esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude esitamine muu õigustatud isiku

poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele

esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb taotlust käesoleva eelnõu alusel.

Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse HMS

§-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:

• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg;

• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees-

ja perekonnanimi;

• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;

• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

• taotletav kahjuhüvitis;

• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju

tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud või

mitte.

Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui taotluses ei ole

võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures ulatuses. Samuti võib

kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada õigustatud isikul taotluse esitamist.

Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile. Taotleja

huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole näiteks kirjaoskuse

puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse esitamisele. Niisuguseid olukordi

võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus. Kahjunõuet menetleval ametnikul või

töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3

allkirjastab protokolli selle koostanud isik.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud isikul

esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue

ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või võimekust täita taotlust Eesti

standardite kohaselt.

6

Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt. Menetluse

käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määrab

ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitseväel on taotluse

läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses

esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus

välisriigi või Eesti riigi tegevusega.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik, kuid

taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA artikli VIII

lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise riigi relvajõudude

või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil kolmandatele isikutele tekitatud

kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja

poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik

NATO SOFA või muu sarnase kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab

Kaitsevägi sellises olukorras taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub

välisriigi pädevusse, või edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO

praktikas edastatakse nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.

Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes olukordades

erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et vajaduse korral

töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.

Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav kaitseväelane,

kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse huvitatud

isikutele võimalikult lähedal.

Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja

vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja tekitas kahju

tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse tulemusel on võimalik

teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud nõudeõigust.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.

Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.

Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei moodusta

kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest. Lõike 6 punkti 3 ja

lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased õigusaktides sätestatud alused.

Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse saab jätta läbi vaatamata või

rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel. Selliseks õigusaktiks võib olla ka

välisleping või ametkondlik välisleping.

Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata jätmise või

taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka kaitseväelane kui

avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi. Sättes seatakse kahe kuu

pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja otsus teha. Säte on kooskõlas

7

RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.

Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,

võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud

kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.

Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas

Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse otsus

kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega. Lõike 7 eesmärk

on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel võimalusel.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine. Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas, kuid võimalik

on ka näiteks katkiläinud asja parandamine või asendamine.

Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud varalise

kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9 lõikes 1. Rahalise

hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi õiguspäraseid

hüvitamisviise.

Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi

põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav asjaolu.

Lõike 3 järgion võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise tagajärjed,

kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib tagajärgede kõrvaldamine

olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks võib välisriigis olla sobivam

asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest kannatanule on looma omamine

suurema väärtusega kui raha omamine. Sama põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11

lõikes 3.

Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.

Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on kaks olulist põhjust.

Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla tekkinud kohene rahaline vajadus

(näiteks surma põhjustamisel matusekulude kandmine). Teiseks on mitmetes teistes

kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene

kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku

elanikkonnaga sõbralike suhete säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse

tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida

vastumeelsus, mis võib ohustada kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju

hüvitamise võimalus on ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.

Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.

Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja

kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on arvesse

võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe võimalik, seega

tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on tagada ülevaade kahju

kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti võimaldab see kontrollida

kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise summade mõistlikkust ja rahaliste

vahendite kasutust.

8

Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.

Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid kahjuhüvitist ei

ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on võimalik, kuna kahju

hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib mõnel aastal, kui toimub

tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas väärtuses kui teistel aastatel. Samuti

võib juba üksainus intsident põhjustada kahju, mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise

kahju puhul võib Kaitseväe juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse

täiendava riigieelarvelise eraldise saamiseks.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.

Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on Kaitseväe

poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise

kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja maksnud.

Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka olukorras, kus neil

vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad poliitilised tagajärjed,

seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta vaid rahvusvahelise koostöö

huvides.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kuskahju on tekitatud Eesti riigi varale ja loobumine on

antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.

NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad

rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku

üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA artikli

VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole relvajõudude

kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette nähtud piir, mis NATO-ga

liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel. Algselt põhinesid mainitud summad

500 Inglise naelal.

Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1

nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see juhtumeid,

kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub kohaldatav

loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik olukord, kus välisriigil on

küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei ole tekitatud mitte Eesti riigile,

vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise

välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest

eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate

riigieelarveliste vahendite saamise sellisel juhul korraldas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas NATO

SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.

9

4. Määruse mõjud

Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises

koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste sõjaliste

kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab

määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna

võrreldes kehtiva määrusega ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise

korral kehtima juba olemasolev kord.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades liitlasriikide

suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud kahjuhüvitiste

taotluste kasv.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud riigieelarvelistest

vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 164

lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile

ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Selgitused märkustega arvestamise või

mittearvestamise kohta on toodud seletuskirja lisas. Välisministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta. Rahandusministeerium esitas eelnõu kohta ettepaneku e-kirja teel ning eelnõu on

vastavalt muudetud. Kaitseväel ei olnud eelnõu kohta märkusi.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 lg 6 järgi võivad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi peale käesoleva määruse

kehtestada lisatingimusi kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning

kahjuhüvitisest loobumise menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või

Kaitseväes. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et § 1 lõikes 6 ette nähtud lisatingimuste kehtestamise

võimaluse loomise eesmärk on reguleerida üksnes menetluskorralduslikke ja

organisatsioonisiseseid küsimusi. Õigusliku selguse huvides palume see eesmärk piiritleda

normitekstis, et oleks üheselt arusaadav, et Kaitseministeerium ega Kaitsevägi ei või

kehtestada täiendavaid materiaalõiguslikke ega menetluslikke eeldusi kahju hüvitamise

taotluse esitamiseks või rahuldamiseks. Eelnõu kohase määruse § 1 lõike 6 praegune sõnastus

annab Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele väga laia volituse kehtestada täiendavaid

tingimusi.

Selgitatud

Täiendavad tingimused kehtestatakse ainult

nõude läbivaatamisele, kahju hüvitamisele või

kahju hüvitamisest loobumisele. Taotluse

esitamisele või selle rahuldamisele

lisatingimusi ei kehtestata. Taotluse enda

eeldused on märgitud eelnõu §-s 2. Eelnõu § 1

lg 6 räägib menetlusest. Selleks ongi

Kaitsevägi kehtestanud oma sisemise korra,

kuidas taotluste läbivaatamine käib. Samuti on

Kaitseväe juhataja volitanud allapoole otsuse

tegija, kas nõue rahuldada või loobuda.

Kaitseministeerium ei leia, et praegune

sõnastus annab laia volituse kehtestada

täiendavaid tingimusi. Pigem on volituse sisu

2

menetluse protsessi määramine asutuse sees

ning nõude rahuldamisega seotud volitused

asutuse sees ehk kellel on õigus teha vastavaid

otsuseid.

2. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt võib Kaitsevägi välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel

hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta. Samasugune säte on olemas ka kehtivas

määruses. Eelnõu sõnastus loob mulje, et Kaitsevägi vastutab eraldiseivalt Eesti riigist. Samas

SK-s ning joonealuses Saksamaaga kokkuleppe näites on sama põhimõte kirjas nii, et

Kaitseväel on diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st olukorras, kus Eesti riigil puudub

kahju hüvitamise kohustus. Palume eelnõu koostajatel kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist,

nii et eeltoodud mõte sättest selgelt välja tuleks.

Selgitatud

Ex gratia hüvitamine tuleb otseselt NATO

SOFA-st artikkel 8 para 6. On tavapärane, et

rahvusvahelises sõjalises tegevuses võidakse

hüvitada kahju, mille tekitajat ei olegi võimalik

kindlaks määrata või mille eest osaliselt ei

vastutata. Näiteks Afganistanis ja Iraagis

hüvitati elanikkonnale hukka saanud loomi või

taristut, mille kahju tekkimine oli seotud

õiguspärase tegevusega. Näiteks õppuste

käigus või muus sõjalises liikumises

toimetavad mingil alal mitmete erinevate

riikide sõjaväed. Kui nüüd tekib kahju

kolmandatele isikutele, siis on igati loogiline,

et kahju hüvitab Eesti riik eelkõige ressursi

säästmiseks, elanikkonna toetuse säilitamiseks

jne. See hoiab kokku nii menetluse aega, eriti

olukorras kus ei olegi võimalik tuvastada, kes

kahju põhjustas. Ka on see Eesti riigi hea tahte

märk liitlaste suhtes, kuna on Eesti huvi, et

liitlased siin viibiksid ja meid sõjaliselt

toetaksid. Tegemist ei ole olukorraga, kus

Kaitsevägi vastutab eraldiseisvalt Eesti riigist.

Käesolev määrus reguleerib rahvusvahelist

sõjalist koostööd ja selle käigus tekkinud

kahju, mida riigivastutuse seadus ei reguleeri.

3. Seletuskirja sisukokkuvõte – HÕNTE § 41 lg 2 p 3 kohaselt tuleb seletuskirja esimeses alaosas

„Sisukokkuvõte“ nimetada mh eelnõu mõju halduskoormusele. Palume seletuskirja täiendada

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

3

teabega, et kõnealune eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste

halduskoormust.

1

EELNÕU

07.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise

nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:

1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;

2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.

(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes

osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik

riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Eesti

riik ei vastuta.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette

nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.

(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:

1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, kui puudub muu seadusest tulenev

hüvitamiskohustus;

2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või

lõppenud;

3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;

4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.

(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi

kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise

menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.

(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.

§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju

kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.

(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:

2

1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja

perekonnanimi;

4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;

5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

7) taotletav kahjuhüvitis;

8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud

taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib

kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.

§ 3. Taotluse läbivaatamine

(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab

Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib

taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju

tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.

(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi

vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab

taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.

(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.

(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab

üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.

(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu

hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.

(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:

1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei

kõrvalda;

2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;

3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;

2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;

3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;

4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.

3

(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju

hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju

menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks

viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks

kättetoimetamisega.

§ 4. Kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.

(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,

milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.

(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel

õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise

kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil

süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse

seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine

(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.

(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.

(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult

esimesel võimalusel.

§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis

õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.

(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe

juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks.

§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine

(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud

isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise

koostöö huvides.

4

§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine

(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette

loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute

tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning

sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise

koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,

muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju

hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises sõjalises

koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise

kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub

kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga tunnistatakse kehtetuks

riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi

kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel antavad määrused kehtetuks ja seetõttu

kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus. Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju

hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada

Eesti võetud rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu

kaasa Eestis asuvate isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.

Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.

Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty Organization–

edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse kaitsesse ja ühtlasi annab

võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning seeläbi tihendada sõjalist koostööd

ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal arendatakse edasi ühtset Euroopa

julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda tihendab Euroopa riikide relvajõudude

koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi

ÜRO) operatsioonidel.

Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja

välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,

rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö toimub nii

välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on regulaarsed Kaitseväe

suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO staabielemendi (NATO Force

IntegrationUnit – edaspidi NFIU) ja Balti Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises

sõjalises koostöös on aastate jooksul suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60

rahvusvahelises sõjalises õppuses. Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste

kohalolu.

Kõnealune eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust.

Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka

asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige

riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja haldusmenetluse

seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse selles riigis kehtivatest

õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks Põhja-Atlandi lepingu

osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu (Agreement Between the Parties

to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of Their Forces–edaspidi NATO SOFA)1

artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele

sellistele olukordadele, kus kahju tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva

1 Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/814544.

2

riigi vastutuse täpne ulatus artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis

kehtivad riigivastutust reguleerivad õigusaktid.1

Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu

rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid. Määruse

ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.

Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises koostöös

kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma rahvusvahelise

sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja selge menetluse kahju

taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus tehtud minimaalsed

mittesisulised muudatused.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju

hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.

Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad

rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi lõikes

2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju välisriigile nii

Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab välisriigile sõjalise

koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus toimub Eestis või välisriigis.

Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi esindajate poolt kolmandatele isikutele

tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid

enda riigi esindajateks.

Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka

välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule tekitatud

kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös osalevaid isikuid

Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse üksnes sellist kolmandatele

isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.

Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad samas

riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei piirdu ühe riigi

piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise õppuse või operatsiooni

käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida üle riigipiiri. Samuti on

küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud tõenäosus, et rahvusvahelise

sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis. Lisaks tuleb sõjatehnika

1 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.

3

arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste mehitamata sõidukite kasutamisega,

mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.

Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige otsest

varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele. Näiteks NATO

SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel relvajõudude liikmele

tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud kahjunõuete esitamisest.

Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös

käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö

määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö

vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad

need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös KORKS § 138 lõike 1

tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii

füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise

koostöö mitmekesisus võib tekitada vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka

muid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei-

ja Piirivalveameti või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega.

Igal üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või

mitte.

Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda

kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et

eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine

valitsusasutus.

Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi nimel

tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises

koostöös osalejateks.

Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st olukorras,

kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust võib kasutada, kui

see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises kokkuleppes, st

välislepingus või ametkondlikus välislepingus või kui see on vajalik riigi välissuhtluse ja

rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides. Sätte sõnastuses on lähtutud välissuhtlemisseaduse

ning kriisiolukorra ja riigikaitseseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA

artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei ole

saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks Eesti

Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada. Samuti on ex

gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste

kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib sellise otsuse vastu võtta

rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune hüvitamine aidata tagada

asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.

Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele peakorteritele,

kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on võimaldada määrust

kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte konkreetne välisriik, vaid

1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja

Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise kokkulepe (Eesti

ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102, artikli 10 lõike 3 punkt f,

kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.

4

rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal kohaldatakse rahvusvahelise

sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.

Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.

Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase tegevuse

tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei kohaldata

tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte on sätestatud ka

NATO SOFA artikli XV lõikes 1.

Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või

teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus piiratud

olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või teenistusülesannetega.

Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem sisuliselt kui formaalselt. Näiteks

RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatuks igasuguse selle

avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju,

olenemata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul

alusel. Samuti ei ole õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda

esindajana kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda

ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe seaduse

sätetega.

Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud kahju

hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe esindajale, kes osaleb

välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada rahvusvahelist sõjalist koostööd

tsiviileesmärgiga missioonidest.

Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate

omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida näiteks olukorras,

kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitab välisriik kahju mõne

teise valitsusasutuse varale.

Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale

käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib kehtestada

tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib kehtestada nõudeid

Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada täiendavaid nõudeid kahju

hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku poolt. Sätte eesmärk on võimaldada

Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada kahju hüvitamise praktilist menetlust ning

vajaduse korral teha selles muudatusi. Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks

sätestada Kaitseväele lisatingimusi, kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud

diskretsiooniotsus. Samuti võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus

on kahju hüvitamist menetleda.

Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud rahvusvahelisi

kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju

hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA, aga ka muud kokkulepped, nagu

Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja

Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka

õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid, nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda kahju

hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses sisalduvatele

5

andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii välisriigi kui ka Eesti

rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamise menetluses.

Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud Eestiga

rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel juhul – kui kahjunõue on esitatud

Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui kahju tekitaja esindaja ja hilisem

kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste

kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas

taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea

muu asutus kulutama aega esmase teabe kontrollimisele.

Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju

hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu õigustatud isik.

Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS § 492 kohaselt üle kahju

hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei pruugi kannatanu taotluse

esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude esitamine muu õigustatud isiku

poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele

esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb taotlust käesoleva eelnõu alusel.

Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse HMS

§-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:

• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg;

• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees-

ja perekonnanimi;

• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;

• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

• taotletav kahjuhüvitis;

• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju

tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud või

mitte.

Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui taotluses ei ole

võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures ulatuses. Samuti võib

kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada õigustatud isikul taotluse esitamist.

Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile. Taotleja

huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole näiteks kirjaoskuse

puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse esitamisele. Niisuguseid olukordi

võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus. Kahjunõuet menetleval ametnikul või

töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3

allkirjastab protokolli selle koostanud isik.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud isikul

esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue

ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või võimekust täita taotlust Eesti

standardite kohaselt.

6

Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt. Menetluse

käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määrab

ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitseväel on taotluse

läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses

esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus

välisriigi või Eesti riigi tegevusega.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik, kuid

taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA artikli VIII

lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise riigi relvajõudude

või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil kolmandatele isikutele tekitatud

kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja

poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik

NATO SOFA või muu sarnase kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab

Kaitsevägi sellises olukorras taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub

välisriigi pädevusse, või edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO

praktikas edastatakse nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.

Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes olukordades

erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et vajaduse korral

töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.

Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav kaitseväelane,

kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse huvitatud

isikutele võimalikult lähedal.

Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja

vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja tekitas kahju

tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse tulemusel on võimalik

teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud nõudeõigust.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.

Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.

Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei moodusta

kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest. Lõike 6 punkti 3 ja

lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased õigusaktides sätestatud alused.

Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse saab jätta läbi vaatamata või

rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel. Selliseks õigusaktiks võib olla ka

välisleping või ametkondlik välisleping.

Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata jätmise või

taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka kaitseväelane kui

avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi. Sättes seatakse kahe kuu

pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja otsus teha. Säte on kooskõlas

7

RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.

Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,

võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud

kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.

Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas

Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse otsus

kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega. Lõike 7 eesmärk

on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel võimalusel.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine. Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas, kuid võimalik

on ka näiteks katkiläinud asja parandamine või asendamine.

Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud varalise

kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9 lõikes 1. Rahalise

hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi õiguspäraseid

hüvitamisviise.

Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi

põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav asjaolu.

Lõike 3 järgion võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise tagajärjed,

kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib tagajärgede kõrvaldamine

olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks võib välisriigis olla sobivam

asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest kannatanule on looma omamine

suurema väärtusega kui raha omamine. Sama põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11

lõikes 3.

Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.

Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on kaks olulist põhjust.

Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla tekkinud kohene rahaline vajadus

(näiteks surma põhjustamisel matusekulude kandmine). Teiseks on mitmetes teistes

kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene

kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku

elanikkonnaga sõbralike suhete säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse

tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida

vastumeelsus, mis võib ohustada kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju

hüvitamise võimalus on ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.

Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.

Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja

kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on arvesse

võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe võimalik, seega

tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on tagada ülevaade kahju

kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti võimaldab see kontrollida

kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise summade mõistlikkust ja rahaliste

vahendite kasutust.

8

Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.

Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid kahjuhüvitist ei

ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on võimalik, kuna kahju

hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib mõnel aastal, kui toimub

tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas väärtuses kui teistel aastatel. Samuti

võib juba üksainus intsident põhjustada kahju, mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise

kahju puhul võib Kaitseväe juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse

täiendava riigieelarvelise eraldise saamiseks.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.

Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on Kaitseväe

poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise

kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja maksnud.

Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka olukorras, kus neil

vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad poliitilised tagajärjed,

seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta vaid rahvusvahelise koostöö

huvides.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.

Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kuskahju on tekitatud Eesti riigi varale ja loobumine on

antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.

NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad

rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku

üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA artikli

VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole relvajõudude

kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette nähtud piir, mis NATO-ga

liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel. Algselt põhinesid mainitud summad

500 Inglise naelal.

Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1

nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see juhtumeid,

kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub kohaldatav

loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik olukord, kus välisriigil on

küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei ole tekitatud mitte Eesti riigile,

vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise

välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest

eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate

riigieelarveliste vahendite saamise sellisel juhul korraldas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas NATO

SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.

9

4. Määruse mõjud

Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises

koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste sõjaliste

kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab

määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna

võrreldes kehtiva määrusega ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise

korral kehtima juba olemasolev kord.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades liitlasriikide

suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud kahjuhüvitiste

taotluste kasv.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud riigieelarvelistest

vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 164

lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile

ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Selgitused märkustega arvestamise või

mittearvestamise kohta on toodud seletuskirja lisas. Välisministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta. Rahandusministeerium esitas eelnõu kohta ettepaneku e-kirja teel ning eelnõu on

vastavalt muudetud. Kaitseväel ei olnud eelnõu kohta märkusi.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö

käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu

märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 lg 6 järgi võivad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi peale käesoleva määruse

kehtestada lisatingimusi kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning

kahjuhüvitisest loobumise menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või

Kaitseväes. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et § 1 lõikes 6 ette nähtud lisatingimuste kehtestamise

võimaluse loomise eesmärk on reguleerida üksnes menetluskorralduslikke ja

organisatsioonisiseseid küsimusi. Õigusliku selguse huvides palume see eesmärk piiritleda

normitekstis, et oleks üheselt arusaadav, et Kaitseministeerium ega Kaitsevägi ei või

kehtestada täiendavaid materiaalõiguslikke ega menetluslikke eeldusi kahju hüvitamise

taotluse esitamiseks või rahuldamiseks. Eelnõu kohase määruse § 1 lõike 6 praegune sõnastus

annab Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele väga laia volituse kehtestada täiendavaid

tingimusi.

Selgitatud

Täiendavad tingimused kehtestatakse ainult

nõude läbivaatamisele, kahju hüvitamisele või

kahju hüvitamisest loobumisele. Taotluse

esitamisele või selle rahuldamisele

lisatingimusi ei kehtestata. Taotluse enda

eeldused on märgitud eelnõu §-s 2. Eelnõu § 1

lg 6 räägib menetlusest. Selleks ongi

Kaitsevägi kehtestanud oma sisemise korra,

kuidas taotluste läbivaatamine käib. Samuti on

Kaitseväe juhataja volitanud allapoole otsuse

tegija, kas nõue rahuldada või loobuda.

Kaitseministeerium ei leia, et praegune

sõnastus annab laia volituse kehtestada

täiendavaid tingimusi. Pigem on volituse sisu

2

menetluse protsessi määramine asutuse sees

ning nõude rahuldamisega seotud volitused

asutuse sees ehk kellel on õigus teha vastavaid

otsuseid.

2. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt võib Kaitsevägi välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel

hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta. Samasugune säte on olemas ka kehtivas

määruses. Eelnõu sõnastus loob mulje, et Kaitsevägi vastutab eraldiseivalt Eesti riigist. Samas

SK-s ning joonealuses Saksamaaga kokkuleppe näites on sama põhimõte kirjas nii, et

Kaitseväel on diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st olukorras, kus Eesti riigil puudub

kahju hüvitamise kohustus. Palume eelnõu koostajatel kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist,

nii et eeltoodud mõte sättest selgelt välja tuleks.

Selgitatud

Ex gratia hüvitamine tuleb otseselt NATO

SOFA-st artikkel 8 para 6. On tavapärane, et

rahvusvahelises sõjalises tegevuses võidakse

hüvitada kahju, mille tekitajat ei olegi võimalik

kindlaks määrata või mille eest osaliselt ei

vastutata. Näiteks Afganistanis ja Iraagis

hüvitati elanikkonnale hukka saanud loomi või

taristut, mille kahju tekkimine oli seotud

õiguspärase tegevusega. Näiteks õppuste

käigus või muus sõjalises liikumises

toimetavad mingil alal mitmete erinevate

riikide sõjaväed. Kui nüüd tekib kahju

kolmandatele isikutele, siis on igati loogiline,

et kahju hüvitab Eesti riik eelkõige ressursi

säästmiseks, elanikkonna toetuse säilitamiseks

jne. See hoiab kokku nii menetluse aega, eriti

olukorras kus ei olegi võimalik tuvastada, kes

kahju põhjustas. Ka on see Eesti riigi hea tahte

märk liitlaste suhtes, kuna on Eesti huvi, et

liitlased siin viibiksid ja meid sõjaliselt

toetaksid. Tegemist ei ole olukorraga, kus

Kaitsevägi vastutab eraldiseisvalt Eesti riigist.

Käesolev määrus reguleerib rahvusvahelist

sõjalist koostööd ja selle käigus tekkinud

kahju, mida riigivastutuse seadus ei reguleeri.

3. Seletuskirja sisukokkuvõte – HÕNTE § 41 lg 2 p 3 kohaselt tuleb seletuskirja esimeses alaosas

„Sisukokkuvõte“ nimetada mh eelnõu mõju halduskoormusele. Palume seletuskirja täiendada

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

3

teabega, et kõnealune eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste

halduskoormust.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 18.09.2026 nr 5-13/26/34-4

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Kooskõlastustabel