Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

20260904_KVKR_EE.pdf

1

EELNÕU

15.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Registriandmeid võib kasutada analüüside ja statistika koostamise eesmärgil.“;

2) määrust täiendatakse §-ga § 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Registri volitatud töötleja

Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi.“;

3) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„haridusandmed“ sõnadega „ja andmed eesti keele oskuse kohta“;

4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) andmed eesti keele oskuse kohta.“;

5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „riigikaitseliste ülesannete“ sõnadega

„kriisiülesande täitmise“;

7) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 26-28 järgmises sõnastuses:

„26) testide andmekogu;

27) kaitseplaneerimise infosüsteem;

28) tsiviiltoetuse register.“;

8) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Juurdepääs registriandmetele toimub õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(2) Andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta registrisse kantud andmetega õigusaktides

sätestatud korras ja ulatuses.

(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete

väljastamisega.“;

9) paragrahvi 19 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „seadusest“ sõnadega „ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest“;

10) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses“;

11) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 57 lõike 1“;

12) määruse 5. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „vastutava“ sõnadega „ja volitatud“;

13) määrust täiendatakse §-ga § 251 järgmises sõnastuses:

„§ 251. Volitatud töötleja ülesanded

Volitatud töötleja:

1) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed

ning rakendab neid järjepidevalt;

2) tagab registri hooldamise, majutamise ja taastamise;

3) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga

kasutajatoe toimimise;

4) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes.

§ 3. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punkt 6, punkt 7 kaitseplaneerimise infosüsteemi ja tsiviiltoetuse registri

osas, punktid 9-11 ning § 2 jõustuvad 1. oktoobril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punktid 3 ja 4 ning punkt 7 testide andmekogu osas jõustuvad 1. jaanuaril

2027. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Martin Herem

Kaitseminister

3

Keit Kasemets

Riigisekretär

20260904_KVKR_SK.pdf

15.09.2026

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse

seaduse muudatuste ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega“ eelnõu on seotud 30.

juunil 2026 vastu võetud ja 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega1 (RT I,

30.06.2026, 1) (edaspidi KORKS), millega tunnistati muu hulgas kehtetuks riigikaitseseadus ning

riigikaitseseaduses olevad sätted viidi üle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse. Uue seaduse

loomisel koondati ühte seadusesse Eesti Vabariigi põhiseaduses nimetatud erikorrad (eriolukord,

erakorraline seisukord ja sõjaseisukord), nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende

lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik ja loogiliselt süstematiseeritud õiguslik

raamistik.

Lisaks on eelnõu seotud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega (RT I,

11.07.2026, 21) (edaspidi KVTS), millega kehtestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse

nõue ning nähakse ette kohustus osaleda enne ajateenistust eesti keele tasemeeksamil ja vajaduse

korral läbida eesti keele kursus.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste

registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määrust nr 53 „Kaitseministeeriumi

põhimäärus“.

KORKS-iga seotud muudatuse kohaselt asendatakse kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi KVKR)

põhimääruses viited riigikaitseseadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Näiteks

määruse § 19 punkti 6 kohaselt on registriandmetele juurdepääs Kaitseväe esindajal Kaitseväe

korralduse seaduses, KVTS-is või riigikaitseseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Riigikaitseseadusega Kaitseväele pandud ülesanded puudutavad tegevusi kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning nende ülesannete

täitmiseks on Kaitseväe esindajal õigus saada andmeid KVKR-ist. Sellised andmed on näiteks teave

sõjaaja üksuste komplekteerituse ja sõjaaja ametikohtade täituvuse kohta.

Täiendavalt asutati KORKS § 137 lõike 4 alusel kaitseplaneerimise infosüsteem (edaspidi KAPLIS),

mis on Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv piiratud juurdepääsuga infosüsteem, mille

peamine eesmärk on pikaajaline riigikaitse planeerimine. KAPLIS on piiratud juurdepääsuga

andmekogu, et tagada ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm.

KAPLIS-es kasutatakse andmeid riigikaitse ja riigi julgeoleku tagamiseks sündmuste, protsesside ja

ressursside planeerimisel, analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel koos teiste Kaitseministeeriumi

valitsemisala andmekogudega, nt hindamaks riigikaitse arengukava võime-eesmärkide täitmist. Üheks

KAPLIS-e andmeandjaks on ka KVKR. Tulenevalt KORKSist lisatakse KVKR-iga andmeid

vahetavate registrite loetellu ka tsiviiltoetuse register (edaspidi TTR). TTR-i eesmärk on muu hulgas

koondada ja hoida andmeid tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja

isikutega seotud andmeid, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle.

15.09.2026

2

Eesti keele oskuse nõuet puudutava seadusemuudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste

registrisse kantavate andmete koosseisu, lisades haridusandmetele ka isiku eesti keele oskuse andmed.

Lisaks täiendatakse registriga andmevahetust pidavate andmekogude loetelu ning lisatakse testide

andmekogu, kust saadakse teavet isiku eesti keele taseme kohta.

KORKS-iga seotud muudatusega ei kaasne asutustele täiendavat halduskoormust, kuna andmevahetus

KAPLIS-e ja KVKR-i vahel hakkab toimuma X-tee liidestuse kaudu.

Kaitseväeteenistuse seadusest tuleneva eesti keele oskust puudutava muudatuse rakendamine hakkab

toimuma X-tee kaudu toimuva andmevahetuse abil, mistõttu ei kaasne muudatustega asutustele ega

isikutele täiendavat halduskoormust.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine on

seotud KORKS-iga ning muudatusega viiakse määruse nr 53 sõnastus kooskõlla KORKS-i

terminitega. Muudatusega ei kaasne asutustele ega isikutele täiendavat halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseressursside Ametiga (edaspidi

KRA) ning eelnõule normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse registri pidamise eesmärki. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt

on registri pidamise eesmärk kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute,

kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle arvestuse

pidamine. Täiendusena lisatakse juurde, et registriandmeid võib kasutada analüüside ja statistikate

koostamiseks. Vastav vajadus on tekkinud eeskätt riigikaitse inimressursside planeerimiseks pikas

perspektiivis nii riigikaitse arengukavade kui ka KRA jaoks prognooside koostamiseks ning

eesmärkide seadmiseks ja täitmiseks.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määrust uue §-ga § 61 ning sätestatakse, et registri volitatud

töötleja on Kaitsevägi. 2020. aastal viidi KRA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste

tagamine ja sellega seonduv eelarve üle Kaitseväele. Muu hulgas oli üleantavaks teenuseks ka KVKR-

iga seonduvate teenuste tagamine, majutamine ja registri ülalhoidmine. Avaliku teabe seaduse § 434

lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmete töötlemise ja andmekogu

majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

Lähtuvalt eeltoodust antakse eelnõuga Kaitseväele volitatud töötleja ülesanded. Vt ka punkti 10

selgitust.

Paragrahvi 1 punktides 3 ja 4 täiendataksemääruse § 8 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud

digitaalsesse registrisse kantavaid kutsealuse haridusandmeid ning lisatakse haridusandmetena eesti

keele oskuse andmed. Seni loeti haridusandmeteks teave omandatud või omandatava haridustaseme

kohta, teave õppeasutuse kohta, teave õpingute alguse ja lõpu kohta, õppekava kood ja nimetus ning

teave õppetöö õppevormi kohta. Muudatuse tulemusena hakatakse haridusandmete alla koguma ka

teavet kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab

15.09.2026

3

KRA Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS) ja eksamite infosüsteemist (edaspidi EIS)

saadavate andmete alusel.

EHIS-est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, sealhulgas andmeid õppekeele kohta. Kui

EHIS-e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel,

teeb KRA täiendavalt päringu EIS-i, et tuvastada, kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami.

Paragrahvi 1 punktis 5 tunnistatakse määruse § 11 lõike 1 punkt 4 kehtetuks lähtuvalt Justiits- ja

Digiministeeriumi poolt tehtud märkusele. Paragrahvis 11 on loetletud KVKR-i andmeandjad ja lõike

1 punktis 4 oli registrisse andmeandjana märgitud KRA. Alates 30.03.2024 on registri vastutav töötleja

KRA, mistõttu Justiits- ja Digiministeerium juhtis tähelepanu, et kui KRA on andmekogu vastutav

töötleja, siis ei saa ta olla samal ajal andmeandja rollis. KRA töötleb andmekogus kõiki andmeid oma

ülesannete täitmiseks, sh kannab sinna vajalikke andmeid.

Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse määruse § 11 lõike 1 punktis 9 kasutatavaid mõisteid. Muudatus

on seotud KORKS-iga. Kehtivas põhimääruses kasutatakse andmeandjate sättes riigikaitseseadusest

pärinevat terminit „riigikaitseline ülesanne“. KORKS-iga kujundatakse senine riigikaitselise

ülesannetega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning võetakse kasutusele termin „kriisiülesandega

ameti- ja töökoht.

Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse põhimääruse § 11 lõiget 2 punktidega 26-28. Määruse § 11

lõikes 2 on sätestatud andmekogude loetelu, millega KVKR andmeid vahetab. Kutsealuse eesti keele

oskuse taseme tuvastamiseks hakatakse päringuid tegema EIS-ist. EIS on riiklik andmekogu, mis on

muu hulgas loodud eesti keele tasemeeksamite ja nende alusel välja antud tunnistuste üle arvestuse

pidamiseks.

EIS-i kantakse järgmised andmed:

- eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed;

- tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;

- testiandmed;

- hindamisandmed;

- tasemeeksamiga seotud vaideandmed;

- tunnistuste andmed;

- statistilised andmed.

EIS-i vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet, kes korraldab ja viib läbi eesti keele

tasemeeksameid.

KVKR-i ja EIS-i vahel hakkab andmevahetus toimuma X-tee kaudu.

Andmekogude loetellu lisatakse ka TTR ja Kaitseministeeriumi valitsemisalasisene infosüsteem

KAPLIS, mis on seotud KORKS-iga. TTRi koondatakse muu hulgas teave elutähtsa teenuse osutajate

ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle. Kuna KVKR-

is peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste suhtes kohaldatavate piirangute üle, on TTR-ist vaja saada

infot ka kriisiülesandega elutähtsa teenuse osutajate kohta osas, mida ei ole võimalik muudest

registritest (töötamise register) saada. KAPLIS-e pidamise eesmärk on tagada riigikaitse ja

riigikaitseliste võimete planeerimiseks vajalike andmete kättesaadavus ja terviklikkus. Lisaks on

eesmärk võimaldada riigikaitseliste ressursside planeerimist, jaotamist ja kasutamist sündmuste ning

protsesside juhtimisel, mis omakorda aitab toetada rahu- ja sõjaaja riigikaitseliste tegevuste ning

valmisoleku protsesside planeerimist ja hindamist. Infosüsteemiga luuakse analüütiline ja strateegiline

15.09.2026

4

andmebaas riigikaitseliste otsuste ettevalmistamiseks ja ohuhinnangute analüüsiks. Infosüsteemi

hakkab andmeid andma KVKR eeskätt inimressursi planeerimise, analüüside ja statistikate

koostamise jaoks.

Paragrahvi 1 punktis 8 muudetakse määruse §-s 18 kehtestatud registrile juurdepääsu üldsätteid

Justiits- ja Digiministeeriumi tähelepanekust lähtuvalt. Muudatusega ajakohastatakse juurdepääsu

andmise põhimõtteid lähtuvalt avaliku teabe seadusest ja muudest isikuandmete kaitset reguleerivatest

õigusaktidest tulenevalt.

Paragrahvi 1 punktides 9 ja 10 tehtavad muudatused on seotud KORKS-iga.

Punktis 9 muudetakse määruse § 19 punkti 2. Kehtiva sõnastuse järgi on KRA-l juurdepääs KVKR-i

andmetele ainult KVTS-ist tulenevate ülesannete täitmiseks. KORKS § 108 alusel tekib KRA-l

täiendav ülesanne. Viidatud sätte kohaselt isiku kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või

tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks tekib tal töökohustus. Kui

aga isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, võib KRA kehtestada Kaitseväe

ettepanekul tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha

ülesannete täitmise ajal. Nimetatud ülesande täitmiseks kogutakse teavet KVKR-i KORKS § 108 lõike

4 alusel kehtestatud töökohustuse rakendamise ja täitmise piirangu kohta. Selleks vahetatakse andmeid

töötamise registri ja TTR-iga. KORKS § 108 lõike 10 kohaselt lisandub ka Kaitseministeeriumile

täiendav ülesanne tulenevalt KORKS-is sätestatud kriisiülesandega ameti- ja töökoha ning sõjaaja

ametikoha dekonfliktimise tõttu tekkida võivate vaidluste lahendamisega, mille korral on üheks

osapooleks alati Kaitsevägi ja KRA, mis kuuluvad vastavalt kaitseministri vastutusalasse.

Sellest tulenevalt muudetakse § 19 punkte 2 ja 3 ning kehtestatakse, et KVKR-ile on juurdepääs KRA

või Kaitseministeeriumi esindajal nii KVTS-ist kui ka KORKS-ist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Punktis 10 asendatakse määruse § 19 punktis 6 viide riigikaitseseadusele viitega KORKS-ile.

Paragrahvis 19 on sätestatud loetelu isikutest ja asutustest, kellel on registriandmetele juurdepääs.

Seega on punkti 6 kohaselt registriandmetele juurdepääs Kaitseväe esindajal Kaitseväe korralduse

seaduses, KVTS-is või KORKS-is sätestatud ülesannete täitmiseks.

Paragrahvi 1 punktis 11 muudetakse määruse § 22 lõiget 1. Kõnealuse sättega reguleeritakse

juurdepääsuõiguse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, et tuvastada kaitseväekohustuslasele pandud

Eestist lahkumise keeld. Seni kehtinud sättes viidati riigikaitseseaduse § 24 lõikele 1, mille kohaselt

võib Vabariigi Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist

lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. KORKS-is on see kord sätestatud § 57 lõikes 1 pisut

muudetud kujul ning uue sõnastuse kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal

mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-

aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik

mobilisatsiooni korraldamiseks.

Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse 5. peatüki pealkirja ning lisatakse sõnad „volitatud

töötleja“ ja punktiga 13 täiendatakse määrust uue §-ga § 251, milles sätestatakse Kaitseväe, kui

registri volitatud töötleja ülesanded.

Volitatud töötleja ülesannete sätestamise eesmärk on tagada registri turvaline, töökindel ja järjepidev

toimimine ning registris töödeldavate andmete nõuetekohane kaitse. Volitatud töötleja ülesanded

15.09.2026

5

hõlmavad nii registri tehnilise toimimise tagamist, andmete kaitset ja säilimist kui ka registri

kasutamisega seotud tugiteenuste ja intsidentide lahendamise korraldamist.

Punkt 1 – andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Sätte eesmärk on tagada, et registris töödeldavad andmed oleksid kaitstud nende lubamatu muutmise,

avalikustamise, hävimise või muu kahjustamise eest ning et andmed ja registri teenused oleksid

õigustatud kasutajatele vajalikul ajal kättesaadavad.

Selleks peab volitatud töötleja rakendama registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi

ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Organisatsioonilised meetmed hõlmavad muu hulgas

töökorralduslike reeglite ja turvanõuete täitmise kontrolli ning töötajate juhendamise ja teadlikkuse

tagamist. Füüsiliste meetmete eesmärk on kaitsta registri tehnilist taristut ja andmeid füüsiliste ohtude

kahjustamise või hävimise, sealhulgas kõrvaliste isikute juurdepääsu, eest. Infotehnoloogiliste

meetmetega tagatakse registri ja selle tehnilise keskkonna turvalisus, sealhulgas asjakohane

autentimine ja autoriseerimine, juurdepääsude kontroll, süsteemide turvaseire ning meetmed

pahatahtliku või lubamatu tegevuse ennetamiseks ja tuvastamiseks.

Turvameetmeid tuleb rakendada järjepidevalt kogu registri kasutusaja jooksul ning neid tuleb vajaduse

korral ajakohastada, võttes arvesse registri toimimises, tehnoloogias, ohupildis ja turvanõuetes

toimunud muutusi. Seega ei piirdu volitatud töötleja kohustus üksnes turvameetmete kasutusele

võtmisega, vaid hõlmab ka nende järjepidevat rakendamist ja ajakohasena hoidmist.

Punkt 2 – registri hooldamine, majutamine ja taastamine.

Sätte eesmärk on tagada registri tehniline toimivus ning registri teenuste järjepidev kättesaadavus.

Volitatud töötleja ülesandeks on korraldada registri tehniline hooldamine ja majutamine ning tagada

registri taastamise võimalus rikete, katkestuste, turvaintsidentide või muude registri tavapärast

toimimist mõjutavate sündmuste korral. Hooldamine hõlmab vajalikke tehnilisi toiminguid registri

töökindluse ja turvalisuse säilitamiseks, sealhulgas süsteemide uuendamist, vigade kõrvaldamist ja

muude registri toimimiseks vajalike tegevuste tegemist.

Majutamise korral peab volitatud töötleja tagama registri toimimiseks vajaliku tehnilise keskkonna

olemasolu ja nõuetekohase toimimise. Majutamisega seotud lahendused peavad vastama registrile

kehtestatud turva- ja käideldavusnõuetele.

Taastamise kohustus tähendab, et volitatud töötleja peab olema valmis registri või selle andmete

taastamiseks juhul, kui registri tavapärane toimimine on häiritud või andmed on muutunud

kättesaamatuks või kahjustunud. Taastamise korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud nõudeid ning

tagada, et taastamine oleks võimalik nõutud ulatuses ja aja jooksul.

Punkt 3 – intsidentide käsitlemine ja kasutajatoe toimimise tagamine.

Sätte eesmärk on tagada registri kasutamisel tekkivate probleemide ja intsidentide kiire ning

nõuetekohane lahendamine.

Volitatud töötleja peab teenuse osutamise käigus tekkivaid intsidente tuvastama, registreerima,

hindama, käsitlema ja lahendama. Intsidendina käsitatakse muu hulgas sündmust, mis mõjutab või

võib mõjutada registri käideldavust, terviklust või konfidentsiaalsust või takistab registri nõuetekohast

kasutamist.

15.09.2026

6

Intsidendi lahendamisel peab volitatud töötleja tegema vajaduse korral koostööd vastutava töötlejaga.

Koostöö eesmärk on tagada, et vastutav töötleja oleks talle olulistest intsidentidest teadlik ning et

meetmed registri toimimise ja andmete turvalisuse taastamiseks oleksid piisavad ja koordineeritud.

Lisaks peab volitatud töötleja koostöös vastutava töötlejaga tagama kasutajatoe toimimise.

Kasutajatugi peab võimaldama registri kasutajatel saada abi registri kasutamisega seotud küsimustes

ning teavitada tehnilistest probleemidest ja tõrgetest. Kasutajatoe korraldus peab võimaldama

probleemide suunamist asjakohasele vastutavale isikule või üksusele ning nende lahendamise

jälgitavust.

Punkt 4 – andmete säilimise ja varukoopiate tegemise korraldamine.

Sätte eesmärk on tagada registris töödeldavate andmete säilimine ning võimalus andmeid vajaduse

korral taastada.

Volitatud töötleja peab korraldama andmete säilitamise viisil, mis tagab andmete säilimise kehtestatud

nõuete kohaselt. Seejuures tuleb arvestada andmete säilitamisele, turvalisusele ja kättesaadavusele

kehtestatud nõudeid.

Andmete säilimise tagamiseks peab volitatud töötleja korraldama registri andmetest korrapäraste

varukoopiate tegemise. Varukoopiate eesmärk on võimaldada andmete taastamist juhul, kui andmed

on tehnilise rikke, inimliku eksimuse, turvaintsidendi või muu sündmuse tõttu kadunud, kahjustunud

või muutunud kättesaamatuks.

Varukoopiate tegemine, säilitamine ja taastamiseks kasutatavus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Vajaduse korral tuleb tagada ka varukoopiate kaitse volitamata juurdepääsu, muutmise või hävitamise

eest. Seega hõlmab volitatud töötleja kohustus lisaks varukoopiate tegemisele ka nende nõuetekohast

säilitamist ja taastamisvõimekuse tagamist.

Volitatud töötleja kohustuste eesmärk on tagada registri kogu elutsükli vältel selle turvaline ja

töökindel toimimine. Volitatud töötleja vastutab registri tehnilise keskkonna, turvameetmete

rakendamise, hoolduse, majutamise, taastamise, intsidentide käsitlemise ning andmete säilimise ja

varundamise korraldamise eest. Vastavate ülesannete täitmisel peab volitatud töötleja tegema

vajalikus ulatuses koostööd vastutava töötlejaga, et tagada registri järjepidev toimimine ja andmete

nõuetekohane kaitse.Vastavalt KVTS § 11 lõikele 2 asutab KVKR-i ja kehtestab selle põhimääruse

Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmeandjad ja edastatavad andmed;

4) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

5) andmete esitamise täpsem kord ja muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud asjaolud.

Seega, on kohustus sätestada põhimääruses volitatud töötleja ülesanded, mida kehtivas määruses

tehtud ei ole. Muudatusega viiakse määrus seadusega kooskõlla.

Paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määrust nr 53 „Kaitseministeeriumi

põhimäärus“ ning asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes.

Muudatusega viiakse määruse nr 53 sõnastus kooskõlla KORKS-i terminitega.

15.09.2026

7

Paragrahviga 3 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused on seotud

KORKS-i ja KVTS-i muudatustega, sõltub määruse eri sätete jõustumisaeg nimetatud seaduste

asjakohaste muudatuste jõustumisest.

Määruse § 1 punkt 6, punkt 7 kaitseplaneerimise infosüsteemi ja tsiviiltoetuse registri osas, punktid 9-

11 ning § 2 jõustuvad 1. oktoobril 2026. aastal, mil jõustub KORKS ning määruse § 1 punktid 3 ja 4

ning punkt 7 testide andmekogu osas jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal. mil jõustub kutsealuste eesti

keele oskuse nõuet käsitlev KVTS-i muudatus. Ülejäänud punktid jõustuvad üldises korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Määruse muudatus mõjutab infotehnoloogia valdkonda eelkõige seoses KVKR-i ja testide andmekogu

vahelise andmevahetuse kasutuselevõtuga ning KVKR-i eesti keele oskuse andmete lisamisega.

Kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse taseme tuvastamiseks luuakse KVKR-i ja testide andmekogu

vahel X-tee kaudu toimiv andmevahetus. Andmevahetuse eesmärk on võimaldada KRA-l saada

automaatselt testide andmekogust teavet isiku eesti keele tasemeeksami sooritamise ja selle tulemuse

kohta juhul, kui EHIS-est saadavate andmete alusel ei ole võimalik isiku eesti keele oskuse taset

tuvastada.

Andmevahetuse rakendamine eeldab KVKR-i arendamist ning vajalike tehniliste liideste loomist

testide andmekoguga. Andmevahetus toimub X-tee vahendusel, mistõttu kasutatakse riigi

infosüsteemis juba kasutusel olevat turvalist andmevahetuslahendust. Muudatusega ei looda uut

andmevahetuse platvormi ega muudeta senist riigi infosüsteemi andmevahetuse põhimõtet.

Andmevahetuse automatiseerimine vähendab vajadust andmete käsitsi pärimise ja sisestamise järele

ning aitab vähendada sellest tulenevaid vigu ja halduskoormust. Samuti võimaldab automaatne

andmevahetus saada vajalikud andmed õigeaegselt ning toetab kaitseväekohustuslaste eesti keele

oskuse nõude ühetaolist rakendamist.

Muudatus suurendab KVKR-is töödeldavate andmete hulka, kuna registrisse lisatakse andmed isiku

eesti keele oskuse kohta. Andmete töötlemisel tuleb tagada nende terviklus, konfidentsiaalsus ja

käideldavus ning juurdepääs andmetele üksnes õigusaktides sätestatud ulatuses. Kuna andmevahetus

toimub X-tee kaudu, rakenduvad andmevahetusele X-tee turvalisust tagavad meetmed ning

andmevahetuse osapoolte õigused ja kohustused.

Muudatus eeldab KRA-lt KVKR-i tehnilist arendamist ja testimist ning andmevahetuse käivitamiseks

vajalike tegevuste korraldamist koostöös testide andmekogu vastutava töötlejaga. Arendustööde

eeldatav maksumus on 3000 eurot ning kulud on kavandatud KRA eelarvesse.

Muudatusega ei kaasne isikutele ega asutustele täiendavat kohustust esitada eesti keele oskuse

andmeid käsitsi, kuna vajalikud andmed saadakse registrite vahelise automatiseeritud andmevahetuse

kaudu. Seetõttu ei kaasne muudatusega olulist negatiivset mõju infoühiskonna toimimisele ega

kasutajate halduskoormusele.

15.09.2026

8

Kokkuvõttes on mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale väike. Muudatus eeldab olemasoleva

infosüsteemi arendamist ja uue andmevahetuse tehnilist rakendamist, kuid kasutab riigi infosüsteemis

juba kasutusel olevat X-tee lahendust ning toetab andmete automatiseeritud, turvalist ja ühetaolist

töötlemist.

Määruse muudatusega seotud ülejäänud mõjusid on kirjeldatud KVTS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatusega kaasnevad KRA-le KVKR-i arendamise kulud EIS-iga andmevahetuse loomiseks. KRA

hinnangul on arendustööde maksumus 3000 eurot. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on

planeeritud KRA eelarvesse. Määruse rakendamine ei too tulu riigieelarvesse. KAPLIS-ega

andmesaatmisega kaasnevaid kulusid ei ole veel võimalik prognoosida, kuna kõnesolev infosüsteem

on alles loomisel.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 6, punkt 7 kaitseplaneerimise infosüsteemi ja tsiviiltoetuse registri osas, punktid 9-

11 ning § 2 jõustuvad 1. oktoobril 2026. aastal, mil jõustub KORKS ning määruse § 1 punktid 3 ja 4

ning punkt 7 testide andmekogu osas jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal. mil jõustub kutsealuste eesti

keele oskuse nõuet käsitlev KVTS-i muudatus. Ülejäänud punktid jõustuvad üldises korras. (vt ka § 3

selgitust).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kaitseministeerium esitas eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile ning Kaitseväele

(eelnõu toimiku number: 26-0920). Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Haridus- ja

Teadusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja

Digiministeerium ja Kaitseliit kooskõlastas eelnõu märkustega. Haridus- ja Noorteametil ei olnud

eelnõu kohta märkusi. Kaitsevägi ja KRA esitasid eelnõule märkused e-kirjaga ning nende

ettepanekutega on arvestatud. Täiendavalt esitas eelnõu kooskõlastamise raames

kaitseväekohustuslaste registri muutmiseks täiendavad ettepanekud Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega seoundvalt tulenevalt KORKS-ist.

Kuivõrd kriisiülesandega töötajate osas teabevahetuse regulatsioon luuakse teise eelnõu raames, on

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt esitatud tähelepanekud võetud teadmiseks ning edastatud

selgitused eraldi kirjaga. Tabel Justiits- ja Digiministeeriumi ja Kaitseliidu märkustega arvestamise

kohta on lisatud seletuskirjale. Käesolevale eelnõule on lisatud uue §-na 2 ka Vabariigi Valitsuse 25.

mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine, mis ei ole eraldi

kooskõlastusringil käinud, kuna muudatus puudutab üksnes terminite korrigeerimist tulenevalt

KORKS-ist.

20260904_Lisa1_MT.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega“ eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54

„Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise eelnõu märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 - kõnealuste punktidega täiendatakse põhimääruse § 8, mille tulemusena

hakatakse haridusandmete alla koguma ka teavet kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse

kohta. Juhime tähelepanu, et hetkel on punktis 1 nähtud ette "eesti keele oskuse andmed”, kuid

punktis 2 “teave eesti keele oskuse kohta”. Seletuskirjast ei nähtu, et tegemist oleks sisuliselt

erinevate andmetega, seega palume sõnastus ühtlustada, kuna sama mõtet väljendatakse ühe

õigusakti raames samal viisil.

Arvestatud: Sõnastus on ühtlustatud ja

kasutatud on väljendit „andmed eesti keele

oskuse kohta“.

2. 1) Eelnõu § 1 p 3 - kõnealuse sättega täiendatakse § 11 lõiget 2 uue andmeandjaga. Juhime

tähelepanu, et andmekogu põhimääruse volitusnorm näeb ette ka andmeandjate poolt

edastatavate andmete sätestamise põhimääruses. Palume põhimääruse §-s 11 tuua välja ka

kõigi andmeandjate poolt andmekogusse esitatavad andmed. Andmeandjate poolt edastatavate

andmete sätestamine põhimääruses võimaldab eristada ka, millised on andmekogu

põhiandmed, st andmed, mida kogutakse esmalt Kaitseväekohustuslatse registrisse.

2) Lisaks sellele juhime tähelepanu, et kui Kaitseressursside Amet on andmekogu vastutav

töötleja, siis ei saa ta olla samal ajal andmeandja rollis. Kaitseressursside Amet töötleb

andmekogus kõiki andmeid oma ülesannete täitmiseks, sh kannab sinna vajalikke andmeid.

1) Mitte arvestatud:

Kuivõrd andmekoosseise käesoleva eelnõuga

ei muudeta, siis ettepanekut § 11 lg 2

täiendamiseks eelnõu menetlemisel ei

arvestata. Selgitame, et määruse § 11 sätestab

andmeandjad ning täpsem andmekoosseis

tuleneb §-st 8. Õiguslik alus ja millisel

eesmärgil ning koosseisus andmeid

edastatakse, on sätestatud nii

kaitseväeteenistuse seaduses kui ka teistes

eriseadustes.

2

2) Arvestatud: § 11 lõike 1 punkt 4

tunnistatakse kehtetuks.

3. Põhimääruse § 18 - kõnealune säte näeb ette juurdepääsu registri andmetele. Kõnealuse sätte

lg 1 näeb ette, et register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult

ametialaseks kasutamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Juhime

tähelepanu, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused on ette nähtud avaliku teabe

seadusega ning seda põhimääruses enam ei korrata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et registrisse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga

isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse ning nende alusel antud õigusaktide

kohaselt. Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadus ei näe ette juurdepääsupiiranguid.

Juhul, kui selle sättega on olnud soov piirata andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda,

siis tuleb sellekohane regulatsioon ette näha seaduse tasandil. Eelnevast tulenevalt palume

põhimääruse § 18 lõiked 1 ja 2 kehtetuks tunnistada.

Arvestatud osaliselt ning anname selgituse.

Mööname, et põhimääruse § 18 lõigete 1 ja 2

senine sõnastus pärineb ajast, mil

andmekogude regulatsioon ja juurdepääsu

käsitlus erinesid kehtivast õiguslikust

raamistikust. Senine sõnastus „register on

piiratud juurdepääsuga“ ja „registrisse kantud

andmed on juurdepääsupiiranguga“ võib

tõepoolest jätta mulje, et põhimäärusega

kehtestatakse registriandmetele iseseisev ja

üldine juurdepääsupiirang.

Sätete eesmärk ei ole olnud piirata

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta

registrisse kantud andmetega. Samuti ei ole

eesmärk olnud kehtestada põhimäärusega uusi

juurdepääsupiirangu aluseid. Registrisse

kantud isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste

isikuandmete töötlemisel ja neile juurdepääsu

võimaldamisel tuleb lähtuda otse

kohaldatavatest õigusaktidest.

Lähtuvalt eeltoodust ajakohastatakse registri

põhimääruses registrile juurdepääsu andmise

üldsätteid.

4. Arhiiv – kehtiv põhimäärus näeb ette, et teatud tingimuste täitumisel kantakse andmed arhiivi,

kus neid säilitatakse säilitustähtaja lõpuni. Põhimäärusest ei selgu, mis eesmärgil arhiivi

peetakse. Andmete arhiivi kandmisel on mõte sellisel juhul, kui seal asuvate andmete

kasutamise eesmärk ja ligipääs arhiivile on piiratud. Praegusel juhul ei ole selge, mis eesmärgil

arhiivi peetakse.

Selgitame: Kuigi kõnesolev märkus ei ole

seotud eelnõus tehtavate muudatustega,

selgitame, et arhiivi kantakse digitaalsest ehk

aktiivsest registrist andmed pärast seda, kui

isik ei ole enam digitaalse registri subjekt. See

tähendab eelkõige olukorda, kus isik ei ole

3

enam kaitseväekohustuslane, isik on surnud

või esineb muu põhimääruses sätestatud

asjaolu, mille tõttu isik ei kuulu enam

kaitseväekohustuslaste hulka.

Arhiivi pidamise eesmärk on säilitada

registriandmed pärast nende aktiivsest

registrist väljumist, kui andmed ei ole enam

aluseks kaitseväekohustuslastega seotud

toimingute tegemisel. Seetõttu on arhiivi

kantud andmete kasutamise vajadus ja ligipääs

neile piiratud. Digitaalsele arhiivile on

juurdepääs üksnes selleks õigustatud isikutel

ning aktiivses registris toiminguid tegevatel

isikutel puudub üldjuhul arhiivis olevatele

andmetele juurdepääsu vajadus.

Seega erineb arhiiv aktiivsest registrist nii

andmete kasutamise eesmärgi kui ka neile

juurdepääsu ulatuse poolest. Arhiivi kantud

andmeid säilitatakse ettenähtud säilitustähtaja

lõpuni ning neid ei kasutata enam

kaitseväekohustuslastega seotud tavapäraste

registritoimingute tegemiseks.

5. Lisaks tuleb seletuskirjast välja, et kaitseväekohustuslaste registri põhimääruses toodud

muudatused toovad kaasa andmevahetuse täiendamise ja sellest tulenevalt ka registri

arendused. Hindamata on jäänud aga mõjud infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Palume

seletuskirja täiendada vastava mõju hinnanguga.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

vastavalt märkusele.

Kaitseliit

Kaitseliit teeb ettepaneku, muuta eelnõu § 1 ja täiendada seda uue punktiga 3, muutes järgmiste

punktide numeratsiooni vastavalt, järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kerge

mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse või mehitamata õhusõiduki

süsteemi kaugpiloodi kohta.“;“.

Selgitus. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ § 8 lõike 4 kohaselt kantakse registrisse andmesubjekti oskuste, vabatahtliku

Mitte arvestatud ja anname selgituse:

Kaitseliidu ettepaneku kohaselt tuleks

täiendada kaitseväekohustuslaste registri

andmekoosseisu loetelu ning näha ette

võimalus koguda registrisse täiendavalt

andmeid andmesubjekti kohta seoses tema

pädevusega mehitamata õhusõiduki süsteemi

4

tegevuse ja usulise veendumuse kohta muu hulgas järgmised andmed mootorsõiduki

juhtimisõiguse, täiendõppega või spordi- ja huvitegevuses osalemise kaudu omandatud

oskuste ja sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistamisega seotud vabatahtlikus

tegevuses osalemise kohta. Kui hetkel on võimalik koguda ja kanda registrisse andmeid

mehitamata õhusõiduki süsteemi pädevustunnistuse või kaugpiloodi kohta üksnes isiku vaba

tahte alusel, siis riigi sõjalise kaitse tagamiseks on vajalik, et need andmed oleksid Kaitseväele

ja Kaitseliidule kättesaadavad isiku tahtest sõltumata. Selleks tuleb kanda lennuohutuse

järelevalve infosüsteemi andmed kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja

pädevustunnistuse või mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi kohta

kaitseväekohustuslaste registrisse sarnaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse andmete kohta.

Selliste andmete edastamine peaks toimuma automaatselt ilma ükskpäringuid teostamata.

Sellega seoses oleks vaja muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2014

määrust nr 12 „Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimäärus“ ning § 162

täiendada lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Registri volitatud töötleja edastab käesoleva

paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud andmed kaitseväekohustuslaste registrisse.“.

käitamisel. Eelkõige puudutaks see andmeid

kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja

pädevustunnistuse olemasolu või mehitamata

õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi staatuse

kohta.

Ettepaneku kohaselt peaksid nimetatud

andmed jõudma kaitseväekohustuslaste

registrisse automaatselt andmevahetuse kaudu,

ilma et andmesubjektil oleks kohustust või

võimalust nende andmete registrisse

esitamiseks ise midagi teha. Selline lahendus

eeldaks andmete edastamiseks toimivat

andmevahetust registri ja asjakohast pädevust

või tunnistusi käsitlevate andmekogude vahel

ning selget õiguslikku alust andmete

edastamiseks ja vastuvõtmiseks.

Selgitame, et kaitseväekohustuslaste

registrisse andmete kogumise ja töötlemise

õiguslik alus, sealhulgas kogutavate andmete

koosseis, andmete saamise allikad ning

andmete töötlemise eesmärk, peab tulenema

seadusest. Seetõttu ei ole üksnes registri

põhimääruse või muu alamastme õigusakti

tasandil võimalik luua õiguslikku alust selliste

uute isikuandmete kogumiseks ja

automaatseks saamiseks.

Avalik_20260918_KM_5-3_26_7-8_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARTIN HEREM PNOEE-37312170323 2026-09-18 14:51:37