| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/26/239 |
| Registreeritud | 18.09.2026 |
| Sünkroonitud | 21.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Viljandi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
TÖÖ NR 2026-206
Juhatuse liige: Erki Kõnd
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
KSH juhteksperdi abi,
keskkonnaekspert:
Kadri Hänni
Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
X=6469849, Y=595953
VILJANDI VALLA ÜLDPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
PROGRAMM
September 2026
Tellija: Viljandi Vallavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 55
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm
PLANEERINGUALA: Viljandi maakond, Viljandi vald
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks Viljandi valla
üldplaneeringule
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine
TÖÖ TELLIJA:
KOOSTAMISE KORRALDAJA:
Viljandi Vallavalitsus
Sakala tn 1, Viiratsi, 70101, Viljandi vald, Viljandi maakond
Kontaktisik: Kaido Koppel
Tel 5301 4621
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 5665 1909
http://www.kobras.ee
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
Tel 5693 9300
KSH juhteksperdi abi: Kadri Hänni – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert
Tel 5348 8224
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 55
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
• Urmas Uri;
• Teele Nigola;
• Noeela Kulm.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 55
• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus 234669 – Kreete Lääne;
• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 55
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................ 7
2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK .......................................... 7
3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE ............................................................. 10
4. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL .................................................. 10
5. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................................................................................................... 12
6. NÕUDED KSH PROGRAMMI JA ARUANDE KOOSTAMISELE ........................................................................... 13
7. SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................. 14
8. ÜLDPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU NING ASJAKOHASED MÕJUD ............................................................................................ 21
8.1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 21
8.2. LOODUSKESKKOND ............................................................................................................................................................................. 22
8.2.1. MAASTIK ....................................................................................................................................................................................... 23
8.2.2. GEOLOOGIA .................................................................................................................................................................................. 24
8.2.3. MAAVARAD .................................................................................................................................................................................. 25
8.2.4. RADOON ....................................................................................................................................................................................... 27
8.2.5. PÕHJA- JA PINNAVESI .................................................................................................................................................................. 29
8.2.6. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ........................................................................................................................................................ 32
8.2.7. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................................... 34
8.2.8. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ........................................................................................................................................... 35
8.2.9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................................................................. 35
8.2.9.1. KAITSEALAD JA HOIUALAD ........................................................................................................................................... 36
8.2.9.2. PÜSIELUPAIGAD ............................................................................................................................................................. 36
8.2.9.3. KAITSEALUSED LIIGID .................................................................................................................................................... 37
8.2.9.4. ÜKSIKOBJEKTID .............................................................................................................................................................. 38
8.2.10. NATURA 2000 ALAD ................................................................................................................................................................. 40
8.3. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND .................................................................................................................................................. 42
8.3.1. RAHVASTIK .................................................................................................................................................................................... 42
8.3.2. SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS ...................................................................................................................................... 42
8.3.3. ETTEVÕTLUS .................................................................................................................................................................................. 45
8.3.4. SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED ................................................................................................................ 46
8.3.5. OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITISED ...................................................................................................................................... 47
8.3.6. TEED JA TRANSPORT .................................................................................................................................................................... 47
8.4. AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND .............................................................................................................................................. 47
8.5. RIIGIKAITSE .......................................................................................................................................................................................... 49
8.6. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ................................................................................................................................................. 49
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 55
9. ALTERNATIIVID ........................................................................................................................................................ 50
10. MÕJU HINDAMISE METOODIKA........................................................................................................................... 50
11. KSH KOOSTAMISE TÖÖGRUPP ............................................................................................................................. 52
12. KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................................................. 53
Lisa 1. KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus ................................................................................................................... 55
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 55
1.SISSEJUHATUS
Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõike 2 punkt 5 kohaselt tuleb planeeringu koostamise käigus hinnata
planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu (ÜP) koostamisel
kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline
hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Viljandi
valla haldusterritooriumi ÜP puhul hinnatakse PlanS järgseid asjakohaseid mõjusid ja KeHJS järgseid
keskkonnamõjusid ühise hindamisprotsessi raames.
2.KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA
EESMÄRK
Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Viljandi valla üldplaneering. Üldplaneeringu alaks on kogu
Viljandi valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud
infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik) toimimine. Viljandi valla haldusterritoorium on moodustunud
2013. aastal liitunud Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallast ning 2017. aastal täiendavalt liitunud Kolga-
Jaani ja Tarvastu vallast.
Viljandi valla territooriumil kehtib 5 üldplaneeringut:
Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud
Viiratsi valla üldplaneering;
Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrusega nr 10 „Tarvastu valla üldplaneeringu
kehtestamine“ kehtestatud Tarvastu valla üldplaneering;
Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu
kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering;
Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud
Pärsti valla üldplaneering;
Kolga-Jaani Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 „Kolga-Jaani valla üldplaneeringu
kehtestamine“ kehtestatud Kolga-Jaani valla üldplaneering;
Endise Kolga-Jaani valla territooriumil kehtib ka Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (2002).
Üldplaneeringu eesmärk on Viljandi valla ruumilise arengu vajaduste määratlemine ning planeerimisseaduses
nõutud ülesannete lahendamine. Viljandi valla visiooni saavutamiseks ruumilise arengu vajadused ehk
üldplaneeringu eesmärgid on:
luua elanikusõbralik, kaasaegne ja turvaline elu- ja ettevõtluskeskkond;
kohandada asustust, teenuseid ja taristut rahvastiku vananemise tõttu ning piirkondlike eripärade
kaudu;
tugevdada valla keskuseid;
tagada teenuste, töökohtade ja liikumisvõimaluste hea kättesaadavus;
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 55
luua eeldused elanike püsimiseks ja uute elanike lisandumiseks;
toetada kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimet ja arengut;
kasutada Võrtsjärve piirkonna potentsiaali turismi, puhkemajanduse ja kohaliku ettevõtluse
arendamisel;
säilitada ja väärtustada tootmisvõimelist põllumajandusmaad, maaelu ning hajaasustusele
iseloomulikku asustusstruktuuri;
säilitada ja väärtustada valla loodus-, maastiku- ja kultuuripärandit ning tagada nende kestlik
kasutamine;
suurendada asustuse, taristu ja teenuste kliimakindlust ning toimepidevust kriisiolukordades;
tugevdada Viljandi valla ja Viljandi linna vahelisi ruumilisi, funktsionaalseid ja majanduslikke
seoseid.
Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse Plans § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt
planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse
üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Viljandi valla üldplaneeringuga lahendatavad
ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud
üldplaneeringu lähteseisukohtades, mis on koostatud Viljandi Vallavalitsuse poolt eraldiseisvalt.
Lähteseisukohad ning KSH programm edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja
avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Tulenevalt KeHJS § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste
planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja
edendada säästvat arengut. Viljandi valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna,
inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH
viiakse läbi planeerimismenetluse raames. KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida
sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese
tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega
kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH
viiakse läbi planeerimismenetluse raames, et integreerida üldplaneeringu lahendustesse kõrgetasemelisi
keskkonnakaitse ning säästva arengu edendamise põhimõtteid.
KSH eesmärk on toetada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamist ning vältida, vähendada või leevendada
üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi ebasoodsaid mõjusid keskkonnale. KSH käigus
kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi
keskkonnamõjusid, tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel (ja võimalusel)
ebasoodsate mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH käigus hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid
kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega.
KSH koostamisel hinnatakse lisaks KeHJS kohastele keskkonnamõjudele ka üldplaneeringu täpsusastmest
tulenevalt asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, mille vajadus tuleneb
planeerimisseadusest ning mis Viljandi valla üldplaneeringu koostamisel vajavad hindamist. Asjakohaste
mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 55
pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava
elukeskkonna kujunemiseks.
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Viljandi valla üldplaneeringus käsitletavatest
valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid
mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus
ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike
maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne).
KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning valla geograafilisest paiknemisest ja muudest
faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks põhjavee kaitstus, teedevõrgustiku paiknemine, asustusstruktuur,
loodusväärtuste paiknemine, ettevõtlusalade paiknemine jne).
KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade
määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest tulenevat mõju
looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste
asjakohaste strateegiliste dokumentidega (eelkõige Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+, Viljandi valla
arengukavaga aastateks 2022-2030, Viljandimaa arengustrateegiaga 2035) ja vastavust nendes püstitatud
eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud teemad ja ülesanded, mis üldplaneeringu käigus
lahendatakse. KSH aruande koostamisel kaardistatakse mõjutegurid, millest lähtuvat eeldatavat avalduvat mõju
hinnatakse. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu
eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on
omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu
lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:
looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele
võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000
võrgustiku aladele);
sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond,
põllumajanduslik tootmine, väärtuslike põllumajandusmaade kaitse, teenuste ja töökohtade
kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, radoonirisk, turvalisus,
ohutus);
ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad).
Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral
töö käigus hinnatakse.
Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.
Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad,
kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuriväärtusega alad peavad jääma tasakaalustatult koos
eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis
tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik
leevendada. Arvestatakse võimalike mõjude kumuleerumisega ning vajadusel arvestatakse ka väljastpoolt
planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ja mõjude kumuleerimisega. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele,
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 55
et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja
looduskeskkonnaga.
Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka
keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele.
KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise
tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või
leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Samuti pakutakse positiivse mõju
soodustamise võimalusi. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega
ning mõjude kumuleerumisega.
KSH programm on aluseks KSH aruande koostamisele, mis on omakorda osa üldplaneeringu
dokumentatsioonist: KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4).
KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi Viljandi vallas. Vajadusel
(olenevalt mõju olemusest, olulisusest, iseloomust ja ulatusest) hinnatakse keskkonnamõju ka väljaspool
planeeringuala.
3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE
Viljandi valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algatamine otsustatakse Viljandi Vallavolikogu poolt pärast ÜP
lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.
Viljandi valla üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste,
arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Viljandi
Vallavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile.
4.KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL
Viljandi valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viljandi Vallavolikogu ning koostaja ja
koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus.
Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Viljandi Vallavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programmi ettepanekute saamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning
määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused
esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH programmi asjakohasuse ja
piisavuse kohta. Esitatud ettepanekute ja hinnangute alusel tehakse põhjendatud juhtudel dokumentidesse
vajalikud muudatused ja täiendused ning avalikustatakse seejärel Viljandi valla kodulehel.
Saabunud ettepanekutest ülevaate saamiseks koostatakse eraldiseisev dokument, kuhu koondatakse
lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta tehtud ettepanekud ning üldplaneeringu koostamise korraldaja,
planeerija ja KSH koostaja seisukohad ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta koos
selgitusega. Samuti tuuakse välja viide üldplaneeringu lähteseisukohtade ja/või KSH programmi
korrigeerimise/täiendamise kohta. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohti ning nende arvestamist või
mittearvestamist kajastav koondtabel avalikustatakse samuti Viljandi valla kodulehel.
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti planeerimisseaduse § 76 lõikest 1 koostatakse
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 55
üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub,
samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt planeerimisseaduse § 76
lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi
planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või
planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid
neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja
sihtasutused.
Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on
esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Kaasatavad ja koostöö tegijad.
Huvigrupp Asutus või isik
Ministeeriumid
Kliimaministeerium
Kaitseministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ametid ja riigiasutused
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Eesti Geoloogiateenistus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Riigimetsa Majandamise Keskus
Naaberomavalitsused
Viljandi linn
Põhja-Sakala vald
Mulgi vald
Tõrva vald
Elva vald
Tartu vald
Põltsamaa vald
Äriühingud ja ettevõtted
Eesti Erametsaliit
Elektrilevi OÜ
Elering AS
Telia AS
Tele 2 Eesti AS
Elisa Eesti AS
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 55
Huvigrupp Asutus või isik
Eesti Lairiba Arenduse SA
AS Eesti Raudtee
Ramsi VK OÜ
Põltsamaa Vesi OÜ
Seltsid ja MTÜd Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA
Eestimaa Looduse Fond)
MTÜ Kolga-Jaani Maanaiste Selts
MTÜ Kolga-Jaani Perenaiste Selts
Holstre Külaselts
Puiatu Külaselts
Päri Külaselts
Pärsti Külaselts
Vana-Võidu Külaselts
Soe Külaliikumine
Suislepa Kultuuripärand
Tänassilma Külaselts
Vardja Külaselts
Valma Külaselts
Kärstna Külaliikumine
Tusti Külaselts
Viiratsi Alevikuselts
MTÜ Meie Leie
Kaasatavad isikud
Planeeringuala elanikud
Planeeringuala maaomanikud
Planeeringuala ettevõtjad
Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui
üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust,
organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat
või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis
kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse.
5.KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
KSH läbiviimine on seotud üldplaneeringu koostamise protsessiga. Nõuded keskkonnamõju hindamise
aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest ning menetlusnõuded planeerimisseadusest.
Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse koostamine ja
avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH aruande koostamisega, mistõttu on kogu
menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 55
Kuna üldplaneeringu ja KSH koostaja selgub riigihanke tulemusel ning käesoleval ajal ei ole teada
üldplaneeringu ja KSH algatamise, riigihanke läbiviimise ega hankelepingu sõlmimise täpne ajastus, ei ole
võimalik esitada tööde koostamise detailset ajakava. Sellest tulenevalt on tabelis 2 esitatud Viljandi valla
üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi eeldatav ajagraafik, mida tuleb käsitleda orienteeruvana.
Tabel 2. ÜP ja KSH avalikustamise hinnanguline ajakava.
PEAMISED ETAPID 2026 2027 2028 2029
ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine x
ÜP ja KSH algatamine x
ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine x
ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine x
ÜP vastuvõtmine x
ÜP avalikustamine x
ÜP heakskiitmine x
ÜP kehtestamine x
Üldplaneeringu ja KSH orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus.
6.NÕUDED KSH PROGRAMMI JA ARUANDE KOOSTAMISELE
Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse
Plans-ist tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele
tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
PlanS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju
strateegilise hindamisele planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal
lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest.
Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele
tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 KSH programm:
määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 55
nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu;
sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis
tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi
koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades,
milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.
KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne
koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus ning see on planeeringu juurde kuuluv lisa. KSH aruande
sisunõuded on sätestatud KeHJS § 40. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete
ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.
7.SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kõrgemal tasandil kehtivate ruumilise arengudokumentide,
maakondlike suunisdokumentide ning Viljandi valla enda strateegiliste arengudokumentidega. Nende
käsitlemise eesmärk on tagada üldplaneeringu kooskõla kehtiva õigusruumi, avaliku sektori arengueesmärkide
ja ruumiliste prioriteetidega ning vältida vastuolude tekkimist hilisemates menetlusetappides.
Üleriigiline planeering Eesti 2050
Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise
struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud,
vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis. Lahendus lähtub visioonist, mille kohaselt Eesti
vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused,
mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.
Planeeringulahenduse keskne suund on pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevatel keskustel
põhineva asustusmudeli kujundamine. Asustuse suunamisel eristatakse asulate rühmi vastavalt nende
võimekusele ja rollile asustussüsteemis. Keskuste tugevdamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ning
toetada kohaliku majanduskeskkonna mitmekesistamist.
Planeering määrab ruumipoliitika põhialustena kvaliteetse ruumi loomise, maahõive vähendamise, maa ja
ruumi kooskasutuse ning mitmekesistamise ja kompaktse arengu. Loodusliku maa täiendavat hõivamist
piiratakse maahõive hierarhia juurutamisega, mis eelistab arengut juba hõivatud või madala ökoloogilise
väärtusega aladel. Linnalistel aladel toetatakse kompaktset, kliimakindlat ja mitmekesist arengut, säilitades
samal ajal rohevõrgustiku sidususe, kultuuripärandi ning elurikkad avalikud ruumid.
Planeering annab suuniseid nii kasvamisega kui ka kahanemisega kohanemiseks. See võimaldab kujundada
paindlikke ja kohapõhiseid lahendusi, mis toetavad eriilmeliste piirkondade elujõulisust ja kvaliteetset
elukeskkonda.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 55
Planeering loob ruumilise terviklahenduse, mis seob loodus- ja kultuuriruumi, majanduse, taristu ja asustuse
ühtseks, toimivaks süsteemiks ning suunab riigi arengut kestlikkuse ja ruumilise tasakaalu suunas.
Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis
täpsustada.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava (REKK) aastani 2030 (ajakohastatud versioon) kohaselt on riiklike
kliimaeesmärkide saavutamises kohalikel omavalitsustel (KOV-del) keskne roll, kuna just nende pädevuses on
mitmed valdkonnad, mis otseselt mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet, energiasäästu ning taastuvenergia
kasutuselevõttu. KOV-ide poliitikad ja meetmed ruumilise planeerimise, energiapoliitika, ühistranspordi,
hoonestuse ja taristu arendamise vallas kujundavad otseselt nii elanike tarbimisharjumusi kui ka kohalikku
keskkonnajälge. REKK 2030 ajakohastatud versiooni peamised eesmärgid on:
Eesti pikaajaline siht on Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt tasakaalustada kasvuhoonegaaside
heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk viia aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netoheide
nulli;
jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid) võib 2030. aastal heide olla kokku ligi
4,7 mln t CO2 ekv (2005=6,3 mln t CO2 ekv ), st aastaks 2030 tuleb võrreldes 2005. aastaga
kasvuhoonegaaside heidet vähendada 24%;
maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris (nn LULUCF) peab võrreldes
baastasemega (2016-2018 keskmine) olema 2030. aastaks KHG sidumine 0,434 mln t CO2 ekv
võrra suurem, sh peavad perioodil 2021-2025 olema sektori heitkogused kompenseeritud
süsiniku sidumisega sama sektori poolt ning aastatel 2026-2029 tuleb püsida kindlaks määratud
KHG eelarve piirides;
taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt
65%;energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel kuni 29,4 TWh/a, üldine
energiasäästukohustuse täitmine perioodil 2021-2030 mahus kuni 21,28 TWh aitab hoida energia
lõpptarbimist samal tasemel;
primaarenergia tarbimise vähenemine aastaks 2030 indikatiivselt kuni 48% (võrreldes tarbimise
tipuga aastal 2016=69,8 TWh) eelkõige põlevkivi jm fossiilkütuste kasutuse vähenemisega, uue
energiatõhususe direktiivi artikkel 4 põhjal peab primaarenergia tarbimine 2030. aastal olema
kuni 36,523 TWh;
energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal,
vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõltumatuse Vene
Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõimet lähtudes tänastest
riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuuleenergia maal ja merel, päike)
suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu tagamisega elektrienergias;
elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumidele vastamine Euroopa Liidu
liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse hoidmisega vähemalt 15% tasemel aastal
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 55
2030, mh elektrivõrgu sünkroniseerimisega Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal ja vajadusel
riikidevaheliste ühenduste tugevdamisega (EstLink 3 ja Eesti-Läti nn neljas ühendus);
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamine majanduse konkurentsivõime
hoidmiseks kliimaneutraalse energiatootmise, nutikate ja kestlike energialahenduste
(rohevesinik, biometaan) kasutuselevõtu, paindlikkusturu (sh tarbimise juhtimine,
energiasalvestus) ja ülekandevõrkude arendamisega.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 toob välja, et eri stsenaariumite kohaselt suureneb
äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud
loodusõnnetuste sagenemise. Veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused
mõjutavad põllumajandust ja sellest tingitult omakorda toiduainetega varustatust, tervishoidu, tööstust ning
transpordi ja infrastruktuuri muude elementide toimimist ning ökosüsteemi terviklikkust. Kliimamuutuste tõttu
on paljude maismaa-, magevee- ja merevee liikide geograafiline levik, hooajaline aktiivsus, rände mustrid,
esinemine ja liikide koostoimimine muutunud. Kliimamuutustel on märkimisväärsed majanduslikud ja
sotsiaalsed tagajärjed, mis on riskipiirkondades ja riskisektorites tõsisemad kui mujal.
Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärk on suurendada Eesti riigi regionaalse ja
kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Lisaks on Eesti riiklikul kliimamuutustega kohanemise arengukaval 8 alameesmärki, millega on oluline
arvestada Viljandi valla üldplaneeringus:
paranenud päästevõimekus ja inimeste oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud
kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile:
tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse
kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle
planeerimises;
muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja
veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaalmajanduslikult oluliste
ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga;
Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-,
vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega;
kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid on majandussubjektide poolt parimal
võimalikul viisil juhitud;
teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud;
kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete
energiatõhusus;
kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja
taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 55
Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+
Viljandimaa maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu
koostamise alus.
Maakonnaplaneeringus esitatud Viljandimaa visioon on:
Viljandimaa elanikele on tagatud jätkusuutlik heaolu. Viljandimaal on säilinud asustus ja kohalik kultuur ning
nende arenguks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna areng toimub säästva arengu põhimõtete
kohaselt.
Visiooni saavutamiseks on kavandatud neli arengusuunda: inimkapitali arendamine, ettevõtluskeskkonna ja
majanduse arendamine, maine tõstmine ning elukeskkonna ja sotsiaalse taristu arendamine.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste maakonnaplaneeringu põhimõtetega:
asustus ja keskuste võrgustik: tugevdada Viljandi linna kui maakonna- ja toimepiirkonna keskust
ning toetada teiste keskuste elujõulisust ja teenuste kättesaadavust. Linnalise asustusega aladel
eelistada olemasoleva asustusstruktuuri tihendamist ja kasutusest välja jäänud alade
taaskasutamist, maalistes piirkondades säilitada hajaasustus ja traditsiooniline asustusmuster;
liikuvus ja ühendused: arendada sidusat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, eelkõige Viljandi linna
lähivööndis, ning parandada ühistranspordiühendusi keskuste ja maapiirkondade vahel.
Soodustada rongiliikluse kasutamist, sidudes raudteepeatused bussiühenduste,
juurdepääsuteede ning auto- ja jalgrattaparklatega;
ettevõtlus ja põllumajandus: eelistada olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade arendamist ning
laiendamist, sealhulgas Mäeltküla ettevõtlusala laiendamist Viiratsi piiril. Säilitada väärtuslikud
põllumajandusmaad põllumajanduslikus kasutuses ja vältida nende põhjendamatut
hoonestamist;
loodus- ja kultuuriväärtused: tagada rohelise võrgustiku toimimine ja sidusus, säilitada
väärtuslikud maastikud, kultuuripärand ning piirkondlikud eripärad ja traditsioonilised elulaadid.
Avalikult kasutatavatele veekogudele tuleb tagada juurdepääs;
elukeskkond ja puhkealad: kujundada kompaktne, mitmekesine ja kvaliteetne elukeskkond ning
siduda asulate haljasalad, puhkealad ja liikumisteed terviklikuks võrgustikuks;
turvalisus ja riskide ennetamine: arvestada riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvöönditega,
sealhulgas Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse ning Väluste lasketiirudega. Vältida uue
hoonestuse kavandamist üleujutusohuga aladele, eelkõige Halliste, Navesti, Raudna, Suur-
Emajõe ja Tänassilma jõe ääres, ning arvestada ohtlike ettevõtete ohualadega.
Viljandi maakonna arengustrateegia 2035
Viljandi maakonna arengustrateegia 2035 „Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI“ suunab maakonna pikaajalist
arengut. Keskne väljakutse on rahvastiku vähenemine, mida püütakse aeglustada atraktiivsete töökohtade
loomise, konkurentsivõime suurendamise ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö kaudu.
Viljandimaa visioon:
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 55
Viljandimaa elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev kohalik
kultuur ning selleks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub kestva arengu
põhimõtete kohaselt. Soovitud seisundi saavutamise peamiseks vahendiks on Viljandimaa konkurentsivõime
suurendamine tööturul.
Visiooni elluviimiseks keskendutakse neljale arengusuunale:
inimkapitali arendamine: toetada eestvedajate ja kompetentsete spetsialistide kujunemist ning
elanike toimetulekut, tervist, aktiivsust ja kodumaakonna väärtustamist;
ettevõtluskeskkonna ja majanduse edendamine: luua ettevõtlust toetav keskkond, arendada
atraktiivseid töökohti ja nutikat spetsialiseerumist ning kasutada maakonna ressursse
jätkusuutlikult;
maine tõstmine: kujundada Viljandimaa tuntust ainulaadse ja areneva PÄRIS EESTI piirkonnana,
mis on atraktiivne elanikele, ettevõtjatele ja külastajatele;
elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine: arendada ettevõtlust ja elukvaliteeti
toetavaid ühendusteid, transpordiühendusi, elektri- ja andmesidet, elamufondi ning avalikke
teenuseid. Tagada toimiv keskuste ja toimepiirkondade võrgustik ning loodus- ja tehiskeskkonna
tasakaalustatud areng.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada arengustrateegia ruumiliste eesmärkidega, eelkõige
tasakaalustatud asustuse, keskuste võrgustiku, ettevõtlust toetava taristu, teenuste kättesaadavuse ning
loodus- ja tehiskeskkonna tasakaalustatud arenguga.
Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030
Viljandi valla arengukava visioon 2030 „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ suunab valla pikaajalist arengut.
Eesmärk on kujundada elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline elukeskkond, kus kvaliteetsed teenused
toetavad inimest kogu elukaare jooksul.
Visioon:
Viljandi vallas on inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline
keskkond, puhas loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused katavad inimese terve elukaare.
Elanikud on tervislike eluviisidega, terved, enesega toimetulevad ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on
uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.
Arengukavaja selle tegevuskava põhjal on üldplaneeringus käsitletavad põhiteemad:
määrata Viiratsi ja teiste keskuste arengusuunad ning elamualade arendamise tingimused;
arvestada Mäeltküla ettevõtlusala arendamise ja laiendamisega;
määrata ettevõtlust ja turismi toetavad maakasutustingimused;
kavandada teede, kiire andmeside ning muu tehnilise taristu areng;
täpsustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengualasid;
täpsustada rohevõrgustikku ja selle toimimist tagavaid tingimusi;
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 55
määrata puhke- ja virgestusalad ning tagada avalik juurdepääs veekogudele;
luua ruumilised eeldused haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuseks;
kajastada tehnovõrkudest, veehaaretest, maardlatest ja muudest objektidest tulenevaid
kitsendusi.
Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise eesmärk on tagada tiheasustusaladel nõuetekohane
joogiveevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine. Süsteeme tuleb arendada ja majandada
jätkusuutlikult, säilitades teenuse kvaliteedi ning vähendades keskkonnariske.
Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 arvestades tuleb
üldplaneeringus:
kajastada ÜVK põhivõrgud ja -rajatised ning nendest tulenevad kitsendused;
arvestada Mäeltküla tööstuspargi, Peetrimõisa, Rahetsema, Päri suvilapiirkonna ja Jämejala ÜVK
arendamise vajadustega;
täpsustada vajaduse korral reoveekogumisalade piire, lähtudes asustusest ja põhjavee
kaitstusest;
seada sademevee eelistatult looduslähedase käitlemise põhimõtted;
arvestada ÜVK rajamisel kaitstavate alade, liikide elupaikade ja muude loodusväärtustega.
Viljandi valla jäätmekava 2025–2030
Viljandi valla jäätmekava 2025–2030 suunab valla jäätmehoolduse arengut ning määrab selle eesmärgid,
tegevused ja meetmed. Üldplaneeringus tuleb arvestada järgnevaga:
reserveerida maa-alad jäätmejaamade ja kogumispunktide arendamiseks, sealhulgas Kolga-Jaani
jäätmejaama laiendamiseks;
võimaldada hajaasustuses kogukondlike jäätmemajade rajamist;
tagada jäätmemahutitele jäätmeveokite aastaringne juurdepääs ja piisav teenindusruum;
eelistada avalikus ruumis jäätmete lendumist takistavaid kogumisvahendeid;
toetada ehitusmaterjalide korduskasutust ja ehitusjäätmete nõuetekohast käitlust;
kavandada jäätmejaamade juurde võimalused korduskasutatavate esemete kogumiseks ja
ringlusse suunamiseks.
Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036
Arengukava käsitleb Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani aleviku ning Päri ja Vana-Võidu küla
kaugküttesüsteemide olukorda ja arenguvajadusi. Viljandi vallas on kokku kaheksa kaugküttepiirkonda, millest
Jämejala ja Peetrimõisa on seotud Viljandi linna kaugküttesüsteemiga.
Arengukava eesmärkideks on tagada töökindel, energiatõhus ja põhjendatud hinnaga kaugküte; suurendada
kohalike taastuvkütuste kasutamist ja vähendada fossiilkütuste osakaalu; vähendada kaugküttevõrkude
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 55
soojuskadu ja optimeerida tootmisvõimsusi; tagada katlamajade vastavus keskkonnanõuetele ja parandada
varustuskindlust; kavandada investeeringuid vastavalt süsteemide tehnilisele seisundile ja tarbimisprognoosile
ja säilitada kaugkütte jätkusuutlikkus hoonete energiatõhususe paranemise ja soojustarbimise võimaliku
vähenemise tingimustes.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest:
kajastada Viiratsi, Mustla, Ramsi, Kolga-Jaani, Päri, Vana-Võidu, Jämejala ja Peetrimõisa
kaugküttepiirkonnad ning neis paiknevad olulisemad katlamajad ja kaugküttevõrgud;
määrata Kolga-Jaani kaugküttepiirkonna piir ning vajaduse korral ajakohastada teiste
kaugküttepiirkondade piire; säilitada katlamajade, kaugküttetorustike ja nende laiendamiseks
vajalikud maa-alad ning vältida nende toimimist takistavat maakasutust;
suunata kaugküttepiirkondades uued suurema soojusvajadusega arendused võimaluse korral
olemasoleva võrgu lähedusse ja eelistada nende liitmist kaugküttega;
arvestada Mustla ja Päri kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ning Päri hakkpuidukatlamaja
rajamisega;
luua ruumilised eeldused Ramsi võrgu soojuskadude vähendamiseks ning võimaliku
rekonstrueerimise elluviimiseks;
arvestada Vana-Võidu kaugküttevõrgu rekonstrueerimise, katlamaja uuendamise ja võimaliku
väiksema võimsusega biokütusekatla rajamisega;
võimaldada Ramsi ja Vana-Võidu katlamajadele suitsugaaside puhastusseadmete paigaldamist;
hinnata uute elamu-, ettevõtlus- ja ühiskondlike alade kavandamisel nende mõju
kaugküttesüsteemi koormusele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele;
võimaldada kohalike taastuvenergia-, koostootmis- ja energiasalvestuslahenduste kasutamist,
kui need sobivad olemasoleva kaugküttesüsteemiga.
Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030
Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025–2030 suunab hariduse, noorsootöö, sotsiaalhoolekande,
tervise, kultuuri, kogukondade, kriisivalmiduse, kommunikatsiooni ja avaliku ruumi arendamist. Kava lähtub
valla visioonist „Viljandi vald – kestva heaoluga kodu“ ning väärtustest: puhas loodus, areng ja kestmine,
uuemeelsus, koostöö ja sidusus. Heaolu kujundamisel rõhutatakse kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja
elanike koostööd, ennetustööd, kaasamist ning loodushoidlikku arengut.
Arengukava eesmärkideks on kujundada ühtne, kvaliteetne ja kogukonna arengut toetav haridusruum;
suurendada noorte osalust ja seotust kodukohaga; tagada elanike elukaareülene heaolu ja abivajajate
toimetulek; parandada tervise-, liikumis- ja sportimisvõimaluste kättesaadavust; tugevdada kogukondade
elujõulisust, koostöövõimet ja kriisivalmidust; arendada kogukonnamaju piirkondliku identiteedi ja kultuurielu
keskustena; parandada vallavalitsuse ja kogukondade vahelist kommunikatsiooni ning kaasamist; kujundada
avalikku ruumi koostöös kogukondadega.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda vajadusest:
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 55
luua ruumilised eeldused haridus-, noorsootöö-, sotsiaal-, tervise- ja kultuuriteenuste
kättesaadavuseks ning arvestada haridusvõrgu võimalike muudatustega;
säilitada ja arendada kogukonnamaju piirkondlike teenus-, kultuuri- ja kriisivalmiduse
keskustena;
kavandada eri vanuserühmadele ligipääsetavad spordi-, mängu-, liikumis-, puhke- ja
ujumiskohad;
parandada avalike teenuste ja rajatiste ligipääsetavust, sealhulgas ühistranspordiga, jalgsi ja
jalgrattaga;
määrata avaliku ruumi ja rohealade arendamise põhimõtted, lähtudes turvalisusest,
universaalsest disainist ning kogukondade vajadustest;
arvestada bussipeatuste ajakohastamise ning piirkondlike infotahvlite ja muu kogukonnataristu
rajamise võimalusega;
toetada külakeskuste ja kogukondade identiteeti ning kohaliku kultuuripärandi säilimist;
kavandada avaliku ruumi, puhkealade ja teenuskeskuste arendamine kogukondi varakult
kaasates;
arvestada kogukondade kriisivalmidusega ning luua vajaduse korral ruumilised eeldused
kerksuskeskuste toimimiseks.
8.ÜLDPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE.
EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU NING
ASJAKOHASED MÕJUD
8.1.PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ÜLDINE KIRJELDUS
Viljandi vald moodustati 06.11.2013, kui ühinesid Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vald. Haldusreformi käigus
liitusid 2017. aasta sügisel veel Kolga-Jaani ja Tarvastu vald, mille tulemusel kujunes välja praegune Viljandi
vald. Viljandi vald asub Viljandi maakonna lõuna-, kesk- ja idaosas, ümbritsedes Viljandi linna, piirnedes põhjast
ja loodest Põhja-Sakala vallaga, edelast Mulgi vallaga, lõunast Valga maakonda kuuluva Tõrva vallaga, idast
Võrtsjärve ja Tartu maakonda kuuluvate Elva ja Tartu vallaga ning kirdest Põltsamaa vallaga (skeem 1).
Valda läbivad põhimaanteedest Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme, tugimaanteedest Imavere – Viljandi – Karksi-
Nuia, Viljandi – Põltsamaa ning Viljandi – Rõngu maantee. Viljandi valda läbib osaliselt Lelle – Viljandi raudtee.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 22 / 55
Skeem 1. Viljandi valla haldusterritoorium ja paiknemine (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).
Planeeritav ala on kogu Viljandi valla territoorium (1 371,64 km²), kus elab 13 295 elanikku (seisuga 01.01.2026,
Statistikaamet). Viljandi vallas on 4 alevikku: Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani. Lisaks on vallas 126 küla,
mille hulgas leidub mitmeid ajaloolise tähendusega asustusüksusi. Suurim asula on Viiratsi alevik. Viiratsi
paikneb vahetult Viljandi linna külje all ja toimib olulise elamuarenduse ja teenuste piirkonnana.
Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt moodustub Viljandi maakonna keskuste võrgustik hierarhiliselt
nelja erineva tasandi keskustest, mis on määratud kokkulepitud kriteeriumide alusel. Maakondlik keskus
(toimepiirkonna keskus, maakonnakeskus) on Viljandi linn koos Viiratsi aleviku ja Jämejala külaga. Maakondliku
tasandi keskus on toimepiirkonna keskus ja ka maakonnakeskus, kuhu on koondunud töökohad ning
regionaalsed teenused. Kuna Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna, on maakondlikul keskusel väga tugev roll
Viljandi valla elanikele teenuste ja töökohtade pakkumisel. Viljandi vallas piirkondlikud keskused puuduvad.
Kohalikeks keskusteks on vallas Mustla ja Kolga-Jaani. Kohalikes keskustes on soovitavalt kättesaadavad
teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadused. Lähikeskused aitavad parandada teenuste kättesaadavust
suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskusteks on maakonnaplaneeringus Viljandi
valla territooriumil nimetatud Tänassilma, Paistu ja Leie küla.
8.2.LOODUSKESKKOND
Viljandi valda iseloomustab mitmekesine loodusmaastik, hõre asustus ning ulatuslikud metsa- ja
põllumajandusmaastikud. Viljandi valla pinnamood on vaheldusrikas, piirkonda ilmestavad Sakala kõrgustikule
omased lainjad moreenmaastikud ja tasase reljeefiga Võrtsjärve madalik. Viljandi vallaga piirneb Võrtsjärve
lääne ja põhjaosa. Võrtsjärv ja selle ümbrus on väärtuslik elupaik paljudele taime- ja loomaliikidele. Järv ja selle
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 23 / 55
rannaalad on olulised pesitsus-, toitumis- ja rändepeatuspaigad arvukatele linnuliikidele ning järv on tuntud ka
oma kalastiku poolest. Järv on läbi aegade olnud tuntud kalastuspiirkond ning toetab kohaliku
kalandustraditsiooni püsimist. Samuti pakub järv võimalusi puhke- ja loodusturismiks, sealhulgas
veematkadeks, harrastuskalastuseks, linnuvaatluseks ning loodushariduslikeks tegevusteks. Võrtsjärve äärsed
asulad, näiteks Valma ja Vaibla piirkond, on olulised puhkemajanduse ja külastustegevuse keskused.
Olulise osa valla territooriumist moodustavad metsad, kus leidub nii okas- kui segametsi. Metsad koos niitude,
põllumaade ja veekogudega loovad liigirikka elukeskkonna ning toetavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust.
Looduslähedaste alade säilimist soodustavad valla suur territoorium ja suhteliselt väike asustustihedus.
8.2.1.Maastik
Maastikulise liigestatuse järgi asub Viljandi vald Sakala kõrgustikul ja Võrtsjärve madalikul (skeem 2).
Skeem 2. Viljandi valla maastik (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus).
Sakala kõrgustik meenutab üldjoontelt kolmnurka, mille alus on Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbiks
kulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe
vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustikul asub Viljandi valla lääneosa.
Maastiku eripära avaldub kõrgustiku valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestatusena ürgsete jõeorgude poolt
lavadeks. Äärealadele lisab omapära mõningane voorestatus. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on
peamiselt viimasest liustikust jäänud punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Sakala maastiku olemust
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 24 / 55
ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega
on kaasnenud hulga suurte maa-asulate teke (Arold I., 2005).
Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune Tänassilma – Viljandi –
Raudna ürgorg, sellega on ühinenud Õisu – Kõpu laugeveeruline org ning Sinialliku mitmekesise vormistikuga
org. Sinialliku ja Viraski oja kallastel paljanduvad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid, moodustades Loodi
põrgus maalilise paljandi. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes
(Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub
järsu seinana Devoni liivakivi. Kõrgustiku jalam paikneb 50–55 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 60–70
meetrist Viljandi ümbruses 128 meetrini Sürgaveres (Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava 2021-2032).
Võrtsjärve madalik on Eestis iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maismaalise osaga mõjususelt
võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele.
Võrtsjärve madaliku maastikud on kujunenud Eesti keskosa suurimas kulutusnõos Holotseeni algul esinenud
suure veekogu - nn Suur-Võrtsjärve asemel. Võrtsjärve lääneranniku paikkond on suuremas ulatuses madal
3-4 km laiune ala Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahel. Sealne maastik on kujunenud valdavalt märgadel
liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri saadab peaaegu kogu ulatuses roostik (Arold I.,
2005).
Võrtsjärve põhjaranniku paikkond hõlmab Kolga-Jaani – Parika – Leie piirkonna, kus ida-kirde suunda jääb
Kolga-Jaani voorestik ning lääne-edelasse Parika soode ning järvetasandike maastik.
KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse maastikupildi muutmisel kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende
elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele. Kaasnevaid mõjusid hinnatakse arendatavate alade kattumisel
loodusliku ja looduslähedase taimkattega ning looduslike ja poollooduslike aladega. Tähelepanu pööratakse
traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele
maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste
säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele.
8.2.2.Geoloogia
Viljandi valla aluspõhja avamusala moodustavad peamiselt Kesk-Devoni Aruküla lademe ja väiksemas osas
Burtnieki ja Narva lademe aleuroliidid. Valla põhjaosa, Kolga-Jaani piirkonnas moodustab aluspõhja avamusala
Siluri Adavere lademe mergel ja lubjakivi ning Raikküla lademe lubjakivi ja dolokivi. (Maa- ja Ruumiameti
geoportaal, 1:400 000 geoloogilised kaardid).
Pinnakattes levib peamiselt moreen, vähem on soo- ja jääjärvelisi ning glatsiofluviaalseid setteid. Ulatuslikumad
soosetete levikualad on valla põhjaosas, kus laiuvad Parika raba, Soosaare raba ja Meleski raba. Pinnakate valla
territooriumil on suhteliselt paks valdavalt 10 kuni 25 meetrit (kõrgustikul enamgi), Võrtsjärve läänekalda aladel
5-10 m. Mullastiku kaart (Maa- ja Ruumiamet) on Sakala kõrgustiku, sh Viljandi valla aladel väga mitmekesine,
kuna looduslikud tingimused varieeruvad piirkonnas suhteliselt palju. Umbes poolt Sakala kõrgustikust katavad
pruunid näivleetunud ning nendega koos leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavad
leetjad mullad, ida pool on gleistunud leetjad ja leostunud gleimullad.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 25 / 55
8.2.3.Maavarad
Viljandi valla pinnakattes levivad kaevandatavad maavarad on liiv, kruus ja turvas. Vallas asub osaliselt või
tervikuna kokku 34 maardlat (tabel 3). Viljandi vallas kehtivad kaevandamisload (seisuga 17.08.2026) on
esitatud tabelis 4, neid on kokku 35.
Tabel 3. Viljandi vallas asuvad maardlad (Maa- ja Ruumiamet, maardlate rakendus 17.08.2026).
Maardla nimetus Põhimaavara Omavalitsus Pindala (ha) Maardla kood
Tohvri liiv Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 50,44 MRD0000241
Ahimäe liiv Viljandi vald 12,68 MRD0000242
Supsimari kruus Viljandi vald 10,66 MRD0000667
Murese kruus Viljandi vald 33,64 MRD0000687
Mustassaare liiv Viljandi vald 4,37 MRD0001039
Soosaare turvas Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald,
Viljandi vald
8389,37 MRD0000094
Õisu turvas Mulgi vald,
Viljandi vald
970,75 MRD0000118
Vanamõisa liiv Viljandi vald 5,56 MRD0000974
Kärstna kruus Viljandi vald 19,35 MRD0000244
Tänassilma turvas Viljandi vald 263,88 MRD0000534
Pingu turvas Viljandi vald 125,96 MRD0000477
Välgita kruus Viljandi vald 24,33 MRD0000668
Tiidu kruus Viljandi vald 2,52 MRD0000872
Saarepeedi liiv Viljandi vald 2,27 MRD0000784
Umbusi turvas Põltsamaa vald, Viljandi vald 6880,47 MRD0000213
Pombre kruus Viljandi vald 25,72 MRD0000231
Parika turvas Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 2561,55 MRD0000215
Nõmme-Koordi
(Pirmastu)
liiv Viljandi vald 35,86 MRD0000010
Kurevarese kruus Viljandi vald 9,95 MRD0000686
Pihlaka liiv Viljandi vald 18,08 MRD0000734
Kassi kruus Viljandi vald 19,71 MRD0000976
Välgita turvas Põhja-Sakala vald, Viljandi vald 240,18 MRD0000535
Vanavälja turvas Viljandi vald 323,08 MRD0000490
Linsi liiv Viljandi vald 4,01 MRD0000288
Päidre turvas Mulgi vald,
Viljandi vald
364,82 MRD0000533
Kurvitsa liiv Viljandi vald 14,66 MRD0000673
Ärma liiv Viljandi vald 4,52 MRD0000797
Pahuvere liiv Viljandi vald 23,12 MRD0000806
Källisaare liiv Viljandi vald 2,39 MRD0000682
Kõksa turvas Viljandi vald 357,9 MRD0000513
Pilu liiv Viljandi linn,
Viljandi vald
5,07 MRD0000230
Pahuvere turvas Viljandi vald 574,44 MRD0000489
Rubina turvas Mulgi vald, Tõrva vald, Viljandi vald 1674,99 MRD0000190
Leie turvas Viljandi vald 505,59 MRD0000532
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 26 / 55
Tabel 4. Kehtivad kaevandamisload Viljandi vallas (Maa- ja Ruumiamet, maavarade rakendus, 17.08.2026).
Kaevandamis-
loa nr
Mäeeraldise nimetus Maavara kasutusala Kaevandamisloa omaja Mäeeraldise
pindala (ha)
KL-513379 Vanamõisa liivakarjäär täiteliiv Osaühing Enera 5,56
KL-516609 Tiidu kruusakarjäär ehituskruus AS Tariston 2,52
KL-512457 Supsimari II
kruusakarjäär
ehituskruus Metsamaahalduse
Aktsiaselts
7,73
VILM-039 Pilu II liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv Mikser OÜ 4,66
KL-524834 Nõmme-Koordi III
liivakarjäär
täiteliiv Friendma OÜ 1,91
VILM-051 Kurevarese
kruusakarjäär
ehituskruus, ehitusliiv,
täiteliiv
Osaühing Kleo 8,88
VILM-052 Kärstna liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv AS TREV-2 Grupp 14,25
VILM-070 Kurvitsa liivakarjäär täiteliiv Hõbelakk OÜ 8,87
KL-527347 Murese II kruusakarjäär ehituskruus OÜ Raidano 7,99
VILM-069 Pombre II
kruusakarjäär
ehituskruus, ehitusliiv,
täiteliiv
osaühing MOREEN 8,74
L.MK/325455 Välgita kruusakarjäär ehituskruus, ehitusliiv,
täiteliiv
Verston OÜ 24,33
VILM-064 Ahimäe liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv OÜ Aigren 12,64
KL-522403 Pirmastu III liivakarjäär täiteliiv Osaühing Eureka 1,86
KL-524531 Kassi liivakarjäär täiteliiv Puiste Teed OÜ 5,5
KL-512464 Kurvitsa II liivakarjäär täiteliiv Osaühing Hõbelakk 4,04
KL-514338 Kassi kruusakarjäär ehituskruus AS TREV-2 Grupp 3,96
VILM-068 Pombre liivakarjäär ehituskruus, ehitusliiv osaühing MOREEN 13,23
VILM-038 Ärma liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv Sakala Teed OÜ 4,52
KL-520904 Nõmme-Koordi II
liivakarjäär
ehitusliiv, täiteliiv LAVO Kaubanduse
Osaühing
2,26
VILM-045 Pirmastu II liivakarjäär ehituskruus, ehitusliiv,
täiteliiv
Osaühing Eureka 7,4
L.MK/331942 Murese III
kruusakarjäär
ehituskruus AS TREV-2 Grupp 3,97
KL-518388 Linsi liivakarjäär ehitusliiv Marina Minerals OÜ 3,62
KL-520903 Nõmme-Koordi
liivakarjäär
ehitusliiv, täiteliiv Holstre-Nõmme Kalastus
OÜ
22,96
KL-516841 Tohvri liivakarjäär ehitusliiv Marina Minerals OÜ 1,94
VILM-034 Saarepeedi liivakarjäär ehituskruus, täiteliiv MANSARV OÜ 2,27
L.MK/332035 Pihlaka liivakarjäär ehitusliiv AS Silikaat 18,04
VILM-026 Soosaare I
turbatootmisala
hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
Kraver AS 73,89
VILM-067 Soosaare II
turbatootmisala
hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
Kraver AS 57,38
VILM-071 Pahuvere liivakarjäär ehitusliiv, täiteliiv PM KAUBANDUSGRUPP
osaühing
7,71
VILM-058 Murese kruusakarjäär ehituskruus, ehitusliiv Eesti
Keskkonnateenused AS
6,43
VILM-010 Parika turbatootmisala hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
AS Ramsi Turvas 257,67
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 27 / 55
Kaevandamis-
loa nr
Mäeeraldise nimetus Maavara kasutusala Kaevandamisloa omaja Mäeeraldise
pindala (ha)
VILM-020 Tässi turbatootmisala hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
Aktsiaselts Kraver 210,47
L.MK/332957 Pahuvere II liivakarjäär ehitusliiv Kruusamägi OÜ 14,6
VILM-025 Parika II
turbatootmisala
hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
AS Ramsi Turvas 175,5
VILM-029 Soosaare III
turbatootmisala
hästilagunenud turvas,
vähelagunenud turvas
Aktsiaselts Kraver 192,06
Eesti maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on sõnastatud strateegilises dokumendis
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Eesti maapõuepoliitika visioon on uurida ja kasutada maapõue ja
seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Pikaajaliseks eesmärgiks on
tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Lisaks eelnevale on oluline vähendada
sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.
Koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus täpsustatakse maardlate, mäeeraldiste, kaevandamiseks taotletavate
alade ning kaevandamisest mõjutatud alade kasutamise ja arendamise üldisi põhimõtteid ning määratakse
maavara kaevandamise ja kaevandatud alade korrastamise üldised tingimused, arvestades müra, tolmu,
vibratsiooni, liikluskoormuse, veerežiimi, maastiku ja lähedal paikneva asustusega. Sellised põhimõtted ja
tingimused töötatakse välja koos KSH koostajatega. KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringu lahendus on
kooskõlas Eesti maapõuepoliitika eesmärkidega ning ühtlasi looduskeskkonna ja inimeste tervise kaitset
käsitlevate regulatsioonide ja põhimõtetega. Üldplaneeringus ja KSH-s käsitletakse ka kaevandamisjärgselt
maa-alade potentsiaalseid kasutamisvõimalusi ning KSH annab selleks sisendi soovituste näol nii
looduskeskkonna kui sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt.
Viljandi valla üldplaneeringu KSH koostamisel arvestatakse olemasolevate maardlate ja mäeeraldiste,
kaevandamisloa taotlusega hõlmatavate aladega ning nendest tulenevate keskkonnamõjudega muudest
mõjuteguritest tulenevate mõjude kooshindamisel.
KSH-s hinnatakse vajadust määrata üldplaneeringus kaevandamist välistavaid alasid, kaevandamise
tingimusliku lubatavusega alasid ja puhveralasid.
Iga konkreetse kaevandamistegevuse mõju on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi konkreetsete
kaevandamislubade taotluste KMH-de või KMH eelhinnangute raames. Seetõttu ei keskenduta Viljandi valla
üldplaneeringu KSH-s niivõrd igast eraldiseisvast kaevandamisõigusega alast või perspektiivsest
kaevandamisõigusega alast tulenevatele mõjudele, kuivõrd üldisemal tasemel avalduvatele mõjudele lähtuvalt
üldplaneeringuga kavandatavatest maa-alade ehitus- ja kasutustingimustest nii maardla alal kui selle mõjualal.
8.2.4.Radoon
Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub
pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid)
ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal.
Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 28 / 55
Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga
kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.
Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada
kohati 500 kBq/m³ piiri1. Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel” lisas on kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles on nimetatud ka Viljandi vald. Eesti
pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. a seisuga) andmetel kuulub Viljandi vald kõrge või väga kõrge
radooniriskiga omavalitsuste klassi (kõrge radooniriskiga omavalitsustes on vähemalt 10% mõõtmispunktides
radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³). Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“
(2019) kohaselt loetakse kõrge radooni(Rn)-sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb
vahemikku 50-250 kBq/m3.
Selleks, et Rn-sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes Euroopa Liidu maades tunnustatud viitetaset 200
Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on
riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus ning see omakorda mõjub halvasti inimese
tervisele - radoon on ohtlik eelkõige sissehingamisel, kuna radioaktiivsel lagunemisel eralduv alfaosake suudab
purustada inimese õrna kopsukudet (Eesti pinnase radooniriski kaart).
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organisation) andmetel on inimorganismi sattuv Rn
(radoon-222) suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja.
Teaduslikud uuringud viitavad, et 3-14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast
radoonist. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis
lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb (Keskkonnaministeerium, 2019).
Maapinnast väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni
kontsentratsioon tavaliselt 10-30 kBq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu korda kõrgem ning
ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3.
Üldjuhul kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete puhul, milles pole rakendatud
radoonikaitsemeetmeid, on hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks
on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid –
graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda
põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest (Keskkonnaministeerium, 2019).
Radooniriskiga arvestamine on vajalik, et tagada valla elanikele tervislik ja ohutu elukeskkond. KSH koostamisel
käsitletakse radooniriski teemat täpsemalt ning määratakse/kirjeldatakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise
põhimõtted ja üldised ehitustingimused radooniriski vähendamiseks (radooniohutu ehituslahenduse
rakendamiseks) tagamaks inimeste tervise kaitse radioaktiivse kiirgus eest.
1 Radooni kontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 (kilo) bekerelli kuupmeetris, mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühes
sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 29 / 55
8.2.5.Põhja- ja pinnavesi
Põhjavesi
Viljandi vald asub vesikondade piirialal. Valdav osa vallast asub Ida-Eesti vesikonnas, kuid lääneosa jääb Lääne-
Eesti vesikonda.
Viljandi vallas Lääne-Eesti vesikonnas on 4 põhjaveekogumit:
Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 23) (keemiline seisund hea, koguseline
seisund hea, koondhinnang hea);
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 21) (keemiline seisund hea,
koguseline seisund hea, koondseisund hea, aga ohustatud);
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (nr 17) (keemiline
seisund hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea);
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4) (keemiline seisund hea,
koguseline seisund hea, koondseisund hea, aga ohustatud) (Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027).
Viljandi vallas Ida-Eesti vesikonnas on samuti 4 põhjaveekogumit:
Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) (keemiline seisund halb, koguseline
seisund hea, koondhinnang halb);
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesit vesikonnas (nr 22) (keemiline seisund hea,
koguseline seisund hea, koondseisund hea);
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18) (keemiline
seisund hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea);
Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b) (keemiline seisund
hea, koguseline seisund hea, koondseisund hea) (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-
2027).
Viljandi valla asulate ühisveevärgis rakendatavaid puurkaevusid enamik avab Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekogumit Devoni kihtide all, arvukuselt järgnevad Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni ja Ordoviitsiumi-
Kambriumi (nt Jämejala II puurkaev) põhjaveekogumit avavad puurkaevud (Viljandi valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).
Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogiliste kaartide andmetel on Viljandi valla lääneosas esimese
aluspõhjalise veekiht maapinnalt lähtuva reostuse suhtes suhteliselt kaitstud. Keskmiselt ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega alad on rohkem valla idaosas (skeem 3). Ka Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032 toob välja, et hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning
koostisest tulenevalt Viljandi vallas maapinnalt esimene põhjaveekiht reostuse eest enamasti suhteliselt
kaitstud, vähemal määral leidub keskmiselt kaitstud ning kohati ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega
piirkondi.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 30 / 55
Skeem 3. Põhjavee kaitstus Viljandi vallas (Maa- ja Ruumiamet, 1:400 000 geoloogilised kaardid).
Pinnavesi
Viljandi vald paikneb Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on paljude vooluveekogude lähteks. Eesti
Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur, 18.08.2026) andmetel on Viljandi valla veekogude kohta
344 kirjet, sh 33 looduslikku järve, 40 paisjärve, 21 tehisjärve, 11 jõge, 48 oja, 34 peakraavi, 20 allikat ja 137
kraavi.
Viljandi valla ida- ja lõunapoolsed alad asuvad Tänassilma, Ärma (Tänassilma jõe lisajõgi), Tarvastu ja Õhne jõe
valgalal, Ida-Eesti vesikonnas. Tänassilma jõgi (VEE1018000) algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust,
jõe pikkus on 39,9 km ning valgala on 448,7 km2. Suurvee ajal saab jõgi vett veelahkmelisest Viljandi järvest ja
Uueveski ojast. Tänassilma jõe seisund on 2019. aasta seisuga kuni Ärma jõeni halb, kuid Ärma jõest suudmeni
hea. Mittehea seisundi põhjustena on jõe lähtest kuni Ärma jõeni märgitud hüdromorfoloogia, muutuvad
hapnikuolud ning toitained. Tänassilma jõe koondseisund 2024. aasta seisuga on mõlemas lõigus halb. Ärma
jõest suudmeni on tuvastatud elavhõbeda sisaldus kalas, mis muutis koondseisundi halvaks (Eesti
pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 31 / 55
Tähtsaim lisajõgi, Ärma jõgi (VEE1018300), algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt Pahuvere lähedalt,
voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõe pikkus on
41,8 km ning tema valgla (197 km2) moodustab Tänassilma jõe valglast 44%. Ärma jõe seisund on kuni
Virastuojani kesine, kuid Virastuojast suudmeni hea. Ärma jõe (Virastuojani) mittehea seisundi põhjuseks on
vahehinnangus toodud paisud. Ärma jõe koonseisund 2024. aasta seisuga on lähtest Virastuojani kesine ja sealt
edasi suudmeni halb, sest elustikus on tuvastatud elavhõbeda sisaldus (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024.
aasta ajakohastatud vahehinnang).
Lääne-Eesti vesikonnast saavad vallast alguse Raudna jõgi (VEE1139100), selle lisajõgi Lemmjõgi ning Sinialliku
ja Everti ojad, mis suubuvad mõlemad Raudna jõkke. Raudna jõgi saab alguse Viljandi järvest ja suubub Halliste
jõkke. Raudna jõe pikkus on 62,5 km ning valgla 1122,5 km2. Raudna jõe seisund on Sinialliku ojani hea,
Sinialliku ojast Lemmjõeni ja Lemmjõest suudmeni kesine. Mittehea seisundi põhjuseks on märgitud paisud
(Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).
Valla idapiiril on Võrtsjärv (VEE2083800, pindala ca 27 000 ha) kuhu suubub Tänassilma jõgi, üks kolmest
olulisemast sissevoolust (peale Väikese Emajõe ja Õhne jõe). Võrtsjärve seisund on halb, kalades on tuvastatud
elavhõbeda sisaldus. Mittehea seisundi (2019) põhjuseks on toodud madal veetase. Suurim tervikuna Viljandi
vallas asuv järv on Ida-Eesti vesikonda kuuluv Veisjärv (VEE2099400), mille pindala on ca 480 ha, valgla suurus
26,1 km2. Järve edelaküljest voolab Õhne kanali kaudu välja Õhne jõgi, mis suubub Võrtsjärve (Viljandi valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).
Veisjärve seisund on 2019. aasta seisuga kesine. Mittehea seisundi põhjuseks on toitained. Suuruselt järgmine
on Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Karula järv (VEE2074800), mille pindala on 22,1 ha, valgla suurus 32,2 km2.
Järvest põhja pool asub soostunud ja võsastunud nõgu, mille kaudu voolab järve Uueveski oja, lõuna pool
muutub järv sujuvalt kitsamaks ja selle tipust voolab välja Uueveski oja. Lisaks Uueveski ojale saab järv vett
allikatest. Karula järve seisundit hinnatud ei ole. Valda jääb palju väiksemaid kohaliku tähtsusega järvi: Päidre
järv (VEE2089500), Aidu järv (VEE2090600), Holstre järv (VEE2090400), Sinialliku järv (VEE2083600), Rõika järv
(VEE2083400) jpt (Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032).
Keskkonnaministri 28.05.2004 määruses nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel
siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ on nimetatud suure üleujutusalaga siseveekogud, millest Viljandi
vallas või valla piiril asuvad Raudna jõgi järvest suudmeni, Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses,
Pedja jõgi Utsali külast suudmeni ning Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni.
KSH aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele: KSH-s
analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite kvaliteedile, hulgale, joogivee
kättesaadavusele ning pinnaveekogumite kvaliteedile. KSH-s analüüsitakse Ida-Eesti vesikonna ja Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskavades püsitatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab
üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. Lisaks üldistele eesmärkidele vaadatakse
üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus veemajanduskavade meetmeprogrammides etteantud meetmed,
mille rakendajaks on kohalik omavalitsus.
KSH aruandes hinnatakse, mil määral võib üldplaneeringuga määratud maakasutus ning kavandatavad objektid
veekogude kaldal kui ka kaugemal mõjutada nii pinnaveekogumite ning teiste seisu- ja vooluveekogude
seisundit ning kas ja millistel tingimustel oleks võimalik ära kasutada veekogude poolt pakutavaid
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 32 / 55
virgestusvõimalusi. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on
oluline avada juurdepääs kallasrajale. KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringuga kavandatavad juurdepääsud
veekogude kallasrajale on piisavad ning pakutakse välja kallasraja kasutamisega seonduvad tingimused
veekogude kaitset silmas pidades.
KSH-s hinnatakse üldplaneeringuga välja pakutud ehituskeeluvööndi muutmise vajadust ja sellega avalduvat
mõju veekeskkonnale.
Lisaks selgitatakse välja, millistele veekogumite koormusallikatele tuleb Viljandi vallas enam tähelepanu
pöörata. Põhjaveevaru kaitseks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, pinna- ja põhjavee reostuse
vältimiseks ning põhjaveevarude tagamiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed.
Samuti hinnatakse, kas üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Tänassilma jõe, Raudna jõe, Pedja jõe ja Suur-
Emajõe üleujutusaladega ning üleujutustest tulenevate ohtudega.
8.2.6.Väärtuslikud maastikud
Viljandi valla väärtuslikud maastikud on määratletud Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+. Nimetatud
planeeringu järgi asub Viljandi valla territooriumil:
kaks maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku (Heimtali maastik ning osaliselt Viljandi linn,
järv ja lähem ümbrus),
9 maakondliku tähtsusega maastikku (Karula järv ja ümbrus; Viljandi linn, järv ja lähem ümbrus;
Heimtali; Sinialliku; Paistu – Loodi; Holstre – Viisuküla; Mustla linn; Tarvastu – Jakobimõisa ning
Põrga – Kärstna maastik),
11 kohaliku tähtsusega maastikku (Kolga-Jaani; Lätkalu – Lalsi – Meleski; Võrtsjärve põhjakallas;
Oiu küla ja Tänassilma jõe suue; Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel; Tänassilma
org Viljandi ja Varesemägede vahel; Vanamõisa küla; Metsküla – Väike-Kõpu (osaliselt); Raudna
org Puiatu ja Päri vahel; Nõmme – Pirmastu ning Aidu – Sultsi maastik).
12 väärtuslike maastike reservala (skeem 4).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 33 / 55
Skeem 4. Väärtuslike maastike paiknemine Viljandi vallas Viljandi maakonnaplaneeringu andmetel. Aluskaart:
Maa- ja Ruumiamet.
ÜP koostamise käigus täpsustatakse väärtuslike maastike piire ning nende kasutus- ja ehitustingimused. KSH
raames hinnatakse, kas üldplaneeringuga väärtuslike maastike piiride täpsustamisel on arvesse võetud kõiki
asjakohaseid aspekte ja väärtusi ning kas kavandatud maakasutus ja maakasutuse tingimused on piisavad ja
tagavad jätkusuutlikult väärtuslike maastike säilimise. Vajadusel pakutakse välja täiendavaid meetmeid
maastikuväärtuste säilimiseks ja säilitamiseks. KSH-s määratakse tingimused vaadete säilitamiseks ja avamiseks.
Tähelepanu pööratakse traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri
säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste
ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 34 / 55
8.2.7.Rohevõrgustik
Rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud seni
kehtivates endiste valdade üldplaneeringutes ja täpsustatud kujul Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+.
Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks
tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub suurtele looduslikele ja loodusväärtuslikele aladele ehk
tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest,
samuti soodest ja rabadest. Rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku jätkusuutliku funktsioneerimise
kui ka elanikele puhkevõimaluste tagaja rolli (skeem 5).
Skeem 5. Roheline võrgustik Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 35 / 55
Üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialade ja koridoride piire
ja kasutustingimusi.
Roheline võrgustik kui ökoloogiline võrgustik on toimiv siis, kui on tagatud võrgustikku kuuluvatel aladel
looduslike protsesside sidus, jätkusuutlik ja täisväärtuslik toimimine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning
mitmel pool inimestele virgestuslikel eesmärgitel puhkevõimaluste pakkumine. Alade kasutamine virgestuslikel
eesmärkidel ja arendustegevusel ei tohi seejuures häirida looduslike protsesside jätkumist. KSH-s analüüsitakse
üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktkohti ning
lahendusvariante antud piirkonnas. KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju
rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise
(sh sidusus ja liikide liikumis- ja levimisvõimaluste) säilitamisele või parandamisele. Lisaks hinnatakse
rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike
aladega. Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine olemasoleval kujul pole võimalik, nähakse ette meetmed sidusa
ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks. Hindamise sisendiks on üldplaneeringu ja KSH koostamise
raames läbiviidav rohevõrgustiku analüüs.
8.2.8.Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride
all oleva maa massiiv, mille suurus on vähemalt üks hektar ja mille boniteet on võrdne või suurem Eesti
põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa
väärtuste hindamisel maaparandussüsteemide olemasolu ja põllumassiivi suurusega. Viljandi
maakonnaplaneeringuga väärtuslikke põllumajandusmaid ei määratud, kuid kavandati väärtuslike
põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed.
KSH koostamisel analüüsitakse ja hinnatakse mõju väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, lähtudes selle
põllumajanduslikuks otstarbeks kasutamise põhimõttest. Tähelepanu pööratakse keskkonnasõbraliku
põllumajanduse meetmete rakendamise vajadusele. Muuhulgas hinnatakse põllumajandustootmise
jätkusuutlikkuse tagamist, sh arenduste mõju kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude (ka eesvoolude)
hea seisundi säilitamisele ning maaparandushoiu nõuete täitmisele. Analüüsitakse ja hinnatakse
planeeringulahenduse asjakohast mõju suurtes põllumajanduspiirkondades, pöörates tähelepanu lisaks
väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele ka põllumajanduspiirkondade bioloogilise mitmekesisuse
säilimisele ning kohalikul tasandil loodusliku võrgustiku moodustumisele. Jätkusuutliku
põllumajandustootmise tagamiseks pööratakse tähelepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele
mõjudele.
8.2.9.Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja
kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid. Viljandi vallas on EELIS (Keskkonnaagentuur, 18.08.2026) andmetel 115 looduskaitse all olevat
objekti. Lisaks on Raudna ja Sinialliku oja võetud kaitse alla kudemis- ja elupaigana. Uusi kavandatavaid
kaitsealasid ega üksikobjekte EELIS andmetel vallas ei asu. Samuti ei ole Viljandi vallas kohalikke kaitstavaid
objekte.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 36 / 55
8.2.9.1.Kaitsealad ja hoiualad
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse,
kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks,
looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala,
mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit
kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa
seisundi tagamiseks.
Viljandi vallas on kaks hoiuala, seitse looduskaitseala, viis maastikukaitseala ja üks looduspark (tabel 5).
Tabel 5. Viljandi vallas asuvad kaitsealad ja hoiualad (EELIS, 18.08.2026).
EELIS registrikood Nimi
KLO1000319 Leppoja looduskaitseala
KLO1000192 Rubina looduskaitseala
KLO1000501 Kullamäe maastikukaitseala
KLO1000241 Loodi looduspark
KLO1000093 Järveküla looduskaitseala
KLO1000455 Alam-Pedja looduskaitseala
KLO1000048 Uue-Võidu maastikukaitseala
KLO1000279 Viljandi maastikukaitseala
KLO1000537 Muti maastikukaitseala
KLO1000445 Varesemägede maastikukaitseala
KLO1000190 Parika looduskaitseala
KLO1000729 Kuninga-Rimmu looduskaitseala
KLO1000701 Viira looduskaitseala
KLO2000173 Võrtsjärve hoiuala
KLO2000106 Palakmäe hoiuala
8.2.9.2.Püsielupaigad
Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja
erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse
taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik
elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
EELIS andmetel on Viljandi vallas 63 püsielupaika, mis on moodustatud kokku kaheksa liigi kaitseks. Tabelis 6
on nimetatud liigid, kelle kaitseks antud püsielupaigad on moodustatud, nende kaitsekategooria ja
moodustatud püsielupaikade arv.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 37 / 55
Tabel 6. Liikide loetelu, kelle elupaiga kaitseks on moodustatud püsielupaik (EELIS, 18.08.2026).
Liik, kelle kaitseks püsielupaik
on moodustatud
Kaitsekategooria Püsielupaikade arv
Viljandi vallas
Väike-konnakotkas I 28
Merikotkas I 19
Kalakotkas I 5
Kanakull II 5
Must-toonekurg I 3
Suur-konnakotkas I 1
Metsis II 1
Võsu-liivsibul II 1
8.2.9.3.Kaitsealused liigid
Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või
leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 lisades A–
D. Viljandi vallas on EELIS andmetel registreeritud 56 I kaitsekategooria looma- või seeneliigi elupaika või
kasvukohta. II kaitsekategooria liikide leiukohti on registreeritud 219 ja III kaitsekategooria liikide leiukohti 717.
Skeemil 6 on toodud kõik EELIS-es registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide, loomaliikide, seeneliikide ja
sambliku liikide elupaigad ning kasvukohad Viljandi vallas. Skeemil 6 puuduvad I ja II kaitsekategooria liigi
elupaigad, kuna vastavalt looduskaitseseadusele (§ 53 lõige 1) on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse
elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 38 / 55
Skeem 6. III kaitsekategooria liikide leiukohtade paiknemine Viljandi vallas EELIS andmetel
(Keskkonnaagentuur, 19.08.2026). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.
8.2.9.4.Üksikobjektid
Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta
loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm,
mida looduskaitseseaduse alusel kaitstakse.
Viljandi vallas on 35 üksikobjekti looduskaitse alla võetud (tabel 7).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 39 / 55
Tabel 7. Kaitstavad looduse üksikobjektid Viljandi vallas (EELIS, 18.08.2026).
EELIS registrikood Üksikobjekti nimi
KLO4000615 Õitsemäe õunapuu
KLO4000661 Viiratsi tammed
KLO4000684 Mustapali tamm
KLO4000685 Mursi talu pärnad
KLO4000349 Vooru tamm
KLO4000686 Holstre pärnad
KLO4000687 Pärnamäe pärn
KLO4000270 Kõõsi künnapuu
KLO4000688 Metsaema mänd
KLO4000689 Mulgi kõiv
KLO4000756 Väike-Saadu pärnad ja pihlakas
KLO4000759 Marna küla künnapuu
KLO4000380 Ritsu tamm
KLO4000381 Sabaku pärnad
KLO4000760 Undi tamm
KLO4000761 Mulgi jalakas
KLO4000762 Säga ehk Lõhmuse pärn
KLO4000856 Tammemäe tammed
KLO4000259 Välgita pärn
KLO4000857 Taari künnapuud
KLO4000858 Tamme-Koori tamm ehk Viiralti tamm
KLO4000437 Juhkami tamm
KLO4000438 Kuresaare tamm
KLO4000974 Ristivälja suurkivi
KLO4000975 Liivasaare talu rändrahn
KLO4000495 Väike-Kõpu rändrahn
KLO4001001 Kõrvi suurkivi
KLO4001002 Härjamäe rändrahn
KLO4001009 Kivilõppe Kalevipoja kivi
KLO4001031 Ahjuoja rändrahn
KLO4001231 Auksi rändrahn
KLO4000530 Väluste rändrahn
KLO4001088 Jaama allikas
KLO4001090 Suislepa paljand
KLO4001252 Kivilõppe Vanapagana kivi
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 40 / 55
KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele
loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealuste liikide elupaikadele ja kasvukohtadele,
püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele. Tähelepanu
pööratakse looduskaitseseadusest tulenevatele nõuete järgmisele planeeringulahenduses. Põhjendatud
vajadusel tehakse ettepanekuid loodusobjekti kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil.
8.2.10.Natura 2000 alad
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada üle-euroopaliselt
ohustatud elupaikade ning liikide säilimine ning soodne seisund. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000
võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758).
Natura 2000 võrgustiku aladest jäävad tervikuna või osaliselt Viljandi valda viis linnuala ja 16 loodusala (tabel
8, skeem 7). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta alade kaitse-eesmärke ja tagada alade terviklikkus.
Tabel 8. Viljandi vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalad (EELIS, 24.08.2026).
EELIS registrikood Natura ala kood Nimi
RAH0000264 EE0080507 Tilli loodusala
RAH0000263 EE0080506 Kiviaru loodusala
RAH0000628 EE0080573 Parika loodusala
RAH0000261 EE0080503 Kullamäe loodusala
RAH0000550 EE0080574 Soomaa loodusala
RAH0000271 EE0080517 Muti loodusala
RAH0000272 EE0080518 Paistu loodusala
RAH0000273 EE0080519 Sinialliku loodusala
RAH0000577 EE0080374 Alam-Pedja loodusala
RAH0000607 EE0080413 Palakmäe loodusala
RAH0000267 EE0080511 Tänassilma loodusala
RAH0000004 EE0080501 Rubina loodusala
RAH0000266 EE0080510 Leppoja loodusala
RAH0000274 EE0080520 Heimtali loodusala
RAH0000595 EE0080524 Võrtsjärve loodusala
RAH0000651 EE0080577 Otiküla loodusala
RAH0000097 EE0080572 Rubina linnuala
RAH0000082 EE0080574 Soomaa linnuala
RAH0000123 EE0080374 Alam-Pedja linnuala
RAH0000104 EE0080571 Võrtsjärve linnuala
RAH0000081 EE0080573 Parika linnuala
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 41 / 55
Skeem 7. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade paiknemine Viljandi vallas ja selle lähiümbruses (EELIS,
24.08.2026). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.
Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega
mõjuta negatiivselt ala kaitse-eesmärki. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida selliste maakasutus- ja
arenduslahenduste kavandamist, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele.
KSH käigus selgitatakse välja, kas üldplaneeringuga kavandatud maakasutus, suundumused ja põhimõtted
ning seatavad tingimused võivad tõenäoliselt põhjustada eeldatavalt ebasoodsat mõju. Natura aladele. KSH-s
viiakse läbi Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja
kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine. Natura hindamise
täpsusaste ja põhjalikkus saavad olla proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Juhul kui
üldplaneeringu koostamise etapis puudub konkreetse tegevuse või arenduse kohta piisav teave Natura
asjakohase hindamise läbiviimiseks, tuuakse see KSH aruandes selgelt välja ning määratakse tingimused ja
nõuded, mille alusel tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia planeeringule järgnevas täpsemas
planeerimis- või loamenetluses. Sellisel juhul peab olema tagatud, et üldplaneeringu lahendus ei sea ohtu
Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega alade terviklikkuse säilimist (tegevuse elluviimine on
põhimõtteliselt võimalik arvestades konkreetse Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ja tervikliku säilitamise
vajadust).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 42 / 55
8.3.SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND
8.3.1.Rahvastik
Viljandi vallas elas Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2026 seisuga 13 295 inimest, kellest mehi 6 540 ja naisi
6 755 (tabel 9).
Tabel 9. Viljandi valla rahvaarv ja sooline jaotus 2021-2026. (Statistikaamet, Statistika andmebaas).
2021 2022 2023 2024 2025 2026
Kokku 13 758 13 407 13 450 13 526 13 461 13 295
Mehed 7 023 6 619 6 612 6 657 6 633 6 540
Naised 6 735 6 788 6 838 6 869 6 828 6 755
Nii nagu kogu maakonna elanike arv näitab langustrendi, on ka Viljandi vallas elanike arv langustrendis. Viimase
18 aasta jooksul on rahvaarv vähenenud 2 785 inimese võrra (-17,1%), mis teeb keskmiseks kahanemistempoks
-1,1% aastas. Perioodil 2007–2024 on kõige enam (36% võrra) kahanenud 7–18-aastaste laste arv. Tööealiste
elanike arv on kahanenud 22% ning koolieelikute oma 11% võrra. Ainsana on suurenenud 65-aastaste ja
vanemate elanike arv (16%) (Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).
Viljandi valla arengukavas tuuakse Rahvastikuregistri andmetel välja, et valla kui terviku vaates on ülalpeetavate
määr perioodil 2017 – 2024 kasvanud 51,6-lt 63,7-ni. See tähendab, et järjest rohkem tööealisi inimesi peab
üleval pidama noori ja eakaid. Võrreldes Viljandi maakonnaga on Viljandi valla ülalpeetavate määr tõusnud
kiiremas tempos. Eesti keskmine ülalpeetavate määr on alates 2022. aastast langenud, saavutades 2024 seisuga
määraks 57,5. Ülalpeetavate määr iseloomustab rahvastiku vanusstruktuuri: mittetööealiste (0–14aastased ja
üle 65aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta.
ÜP ning KSH keskmeks on Viljandi valla territooriumil elukeskkonna ja seeläbi inimeste elukvaliteedi tõstmine.
Ülesandeks seatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste kindlustamine
kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest, mis tähendab, et tuleb kohandada asustust, teenuseid ja taristut
rahvastiku vananemise tõttu ning piirkondlike eripärade kaudu. KSH analüüsib üldplaneeringu võimalikku mõju
rahvastiku arengusuundadele ja aitab kujundada elanike heaolu suurendavat avalikku ruumi. Analüüsi sisendiks
on üldplaneeringu ja KSH koostamise raames koostatav asustuse arengu analüüs.
8.3.2.Sotsiaalne taristu ja ühistegevus
Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused,
esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus ning kultuuri- ja spordiasutused.
Sotsiaalse taristu alla kuuluvad ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi
teenuseid osutav osa rohevõrgustikust.
Haridus
Viljandi valla arengukava andmetel pakuvad alusharidust Viljandi vallas 9 koolieelset lasteasutust (neli
koolieelset lasteasutust ning viis kool-lasteaeda), mis tegutsevad kokku 17 asukohas:
Holstre Kool (ühendasutus);
Kalmetu Kool (ühendasutus, 2 tegevuskohta);
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 43 / 55
Kolga-Jaani Kool (ühendasutus, 2 tegevuskohta);
Paistu Kool (ühendasutus);
Ramsi Lasteaed Taruke;
Saarepeedi Kool (ühendasutus);
Tarvastu Lasteaed (3 tegevuskohta);
Viiratsi Lasteaed Rüblik (3 tegevuskohta);
Viljandi valla lasteaed Päikesekiir (3 tegevuskohta).
Üldharidust pakuvad Viljandi vallas 8 kooli:
Heimtali Põhikool;
Holstre Kool (ühendasutus);
Kalmetu Põhikool (ühendasutus);
Kolga-Jaani Kool (ühendasutus);
Paistu Kool (ühendasutus);
Saarepeedi Kool (ühendasutus);
Tarvastu Gümnaasium;
Viiratsi Kool.
Huvikoolina tegutseb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool.
Viljandi vallas Vana-Võidu külas annab kutseharidust üks kahest Viljandimaa kutseõppeasutusest – Viljandi
Kutseõppekeskus.
Hoolimata juba osaliselt korrastatud haridusvõrgust on vajalik jätkata haridusvõrgu optimeerimist ning
koostöös elanikkonnaga arutleda, kuidas paremini kasutada ära kvaliteetse hariduse andmiseks
rekonstrueeritud koole, kuhu on tehtud mahukad investeeringud (nagu näiteks Heimtali mõisa kool ja
ringhoone). Haridusasutuste võrgu vastutustundlik planeerimine on üks omavalitsuste ees seisvatest lähiaja
kohustustest. Vaja on korraldada hariduse andmine mõistlikus kauguses ja kvaliteetselt ning tagades turvaline
koolitee ühistranspordi korralduse abil. Haridusasutuste optimeerimise jätkamine on oluline mitte niivõrd
ressursside kokkuhoiu eesmärgil, vaid ka selleks, et luua lastele parimad kaasaegsed õpitingimused (sh
sportimistingimused), võimaldada kvaliteetset haridust, olulisi tugiteenuseid (sh logopeediline teenindamine,
vajadusel tugiisiku teenus) ning turvalist koolitransporti (Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Viljandi valla arengukava kohaselt on sotsiaalhoolekande ülesanneteks ennetav töö vallaelanike
toimetulekuraskustesse sattumise vältimiseks (peretöö) ja toimetulekuraskuste kergendamiseks abi osutamine.
Oluline on sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalse turvalisuse tagamisele ja ühiskonnas kohanemisele
kaasa aitamine ning töö laste ja noortega probleemide ennetamiseks ning töö probleemsete lastega ja
peredega.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 44 / 55
Meditsiiniteenused on Viljandi vallas kättesaadavad. Perearsti teenus on kättesaadav valla kodanikele Viljandi
linnas, Viiratsi alevikus, Mustla alevikus, Kolga-Jaani alevikus, Suislepa ja Kärstna külas ning Leie külas (Viljandi
valla arengukava). Maakonnahaigla asub Viljandi linnas, kus asub ka erakorralise meditsiini osakond.
Viljandi valla arengukava kohaselt on suureks probleemiks pensionile minevate perearstide asemele uute
perearstide leidmine.
Kultuur ja sport
Viljandi vald on rikas kultuuri- ja ajaloopärandi poolest ning siin tegutseb viis omanäolist muuseumit, mis
tutvustavad piirkonna elu eri aegadel ja valdkondades. Iga muuseum pakub külastajale ainulaadset sissevaadet
kohaliku eluolu, käsitöö, tööstuse ja talupojakultuuri arengusse.
Viljandi vallas tegutseb kümme rahva- ja külamaja, mis on kohaliku kogukonna elu keskpunktiks. Siin peetakse
traditsioone au sees, luuakse uusi algatusi ning jagatakse teadmisi ja oskusi. Rahvamajades tegutsevad
erinevad huviringid, toimuvad üritused ning koos käivad igas vanuses inimesed.
Viljandi valla raamatukogu ühendab endas 15 haruraamatukogu ja 2 teeninduspunkti üle valla (Viljandi valla
koduleht).
Vallas asub suur spordikompleks Sihtasutus Holstre-Polli Spordikeskus, mis asub Loodi looduspargis ja pakub
erinevaid loodusega seotud tegevusi (suusarajad, rulluisurajad, terviserajad jms). Sisetingimustes
sportimisvõimalusi pakuvad eelkõige valla koolide spordisaalid või Saarepeedi rahvamaja spordisaal, lisaks
arvukad välispordiväljakud, staadionid ja discgolfi väljakud jm. Spordisaale kasutavad enamjaolt koolid ja
lasteaiad.
Jäätmemajandus
Korraldatud jäätmeveo eesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi
probleem ja illegaalne prügistamine. Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja täitmine on kohustuslik kõigile
Viljandi valla füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Viljandi vallas teostab praegu segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete, pakendijäätmete ning
biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist AS Eesti Keskkonnateenused. Lisaks asuvad valla
territooriumil avalikud pakendikonteinerid ja paberi- ja kartongikonteinerid ning elektri- ja
elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete kogumispunktid. Liigiti kogutud jäätmeid saab viia Viljandi valla
Mustla jäätmejaama ja lisaks on Viljandi valla elanikele ja ettevõtjatele tagatud jäätmete üleandmise võimalus
ka Viljandi linna jäätmejaamas. Lisaks on võimalus ohtlikke jäätmeid üle anda neljas kogumispunktis (Paistu,
Viiratsi, Uusna, Kolga-Jaani). Viiratsi ja Kolga-Jaani kogumispunktides võetakse vastu ka elektroonikajäätmeid
(Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030).
Kommunaalmajandus
Vallas osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid kaks valla osalusega äriettevõtet - osaühing Ramsi
VK ja Põltsamaa Vesi OÜ. Ramsi VK osutab ja arendab vee- ja kanalisatsiooniteenust Ramsi, Mustla, Päri,
Heimtali, Puiatu (Erikooli piirkond), Savikoti, Pärsti (Kurika ja Pärsti), Tohvri, Mustivere (Karu, Oksa), Matapera
(Kutsari, Männi tee), Paistu, Holstre, Intsu (Kondi asula), Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti,
Tinnikuru, Kärstna, Soe, Rüüsa, Suislepa, Sinialliku, Puiatu (küla piirkond), Uusna, Tänassilma ja Valma asulates.
Põltsamaa Vesi OÜ pakub teenuseid Põltsamaa vallas ja Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. Lisaks
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 45 / 55
tegutseb valla territooriumil vee-ettevõttena ka AS Viljandi Veevärk, kes osutab teenuseid Viljandi linnas ja
Viljandi vallas Viiratsi alevikus ja Vana-Võidu, Jämejala, Peetrimõisa ning Mustivere külades.
Viljandi valla territooriumi on ühisveevärgi teenusega kaetud 80,2% elanikest ning ühiskanalisatsiooniteenuse
kasutamise võimalus on 73,1% elanikel. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse
Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2021–2032. EELIS andmetel on
Viljandi vallas 20 reoveekogumisala: Viljandi, Intsu, Kärstna, Suislepa, Vana-Võidu, Soe, Viiratsi, Puiatu 1,
Saarepeedi, Mustla, Valma, Uusna, Tänassilma, Leie, Ramsi, Puiatu 2, Kolga-Jaani, Holstre, Päri ja Paistu.
Viljandi vallas on kokku kaheksa kaugküttepiirkonda (Viiratsi, Mustla, Ramsi ja Kolga-Jaani aleviku ning Päri,
Vana-Võidu, Jämejala ja Peetrimõisa küla), millest Jämejala ja Peetrimõisa on seotud Viljandi linna
kaugküttesüsteemiga Kaugkütteteenuse pakkujateks on Viljandi vallas Adven Eesti AS (Viiratsi alevik),
aktsiaselts Ramsi Turvas (Ramsi alevik), SW Energia OÜ (Päri küla, Mustla ja Kolga-Jaani alevikud), N.R. Energy
OÜ (Vana-Võidu küla). Jämejala külas ja Peetrimõisa külas tegeleb kaugkütteettevõtjana Gren Viljandi AS
(Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2026-2036).
Viljandi vallas on oluline luua eeldused sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks lähtuvalt elanike elu- ja
töökohtade praegusest ja perspektiivsest paiknemisest valla territooriumil ning seega tegelikest vajadustest.
Üldplaneeringu koostamise raames hinnatakse üldplaneeringuga sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri
arendamiseks ja parandamiseks loodavate eelduste piisavust, sh teenuste võrgu optimaalsust, puhke- ja
virgestusalade piisavust, ning kujundatakse ühistegevust soosiv avalik ruum, mis oleks võrdselt ja võimalikult
mugavalt ja turvaliselt kättesaadav kõigile soovijatele. Üldplaneeringus ja KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse
mõju olemasolevate puhkealade puhke- ja turismiväärtuse säilimisele, avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu
olemasolu tagamisele kohaliku tähtsusega supluskohtadele. Uute puhkealade kavandamisel pööratakse
tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtutakse ala eripärast, loodusliku mitmekesisuse
säilimisest ning lähedusse jäävate kultuuripärandi objektide, väärtuslike alade ja traditsioonilist elulaadi
võimaldava keskkonna säilitamisest ja väärtustamisest.
8.3.3.Ettevõtlus
Viljandi valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt ehituse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga.
(tabel 10), lisaks veel töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus. Täpsemalt tegutsevad mitmesugustes
valdkondades – puidutöötlemine, põllumajanduslik tootmine, sh seakasvatus ja piimakarjakasvatus,
lihatöötlemine, turbatootmine, kaubandus, teenindus, kalandus, turism. Vallas asuvad tuntud ettevõtted nagu
Ramsi Turvas AS, Rootsi Mööbel OÜ, Eesti Turbatooted AS, Viiratsi Saeveski AS, OÜ Karter, OÜ Fraxinus, OÜ
Heimtali Hobusekasvandus, Saimre talu, Vana-Võidu Autokeskus, Nurmberg Ehitus OÜ, BM Trade OÜ jt.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 46 / 55
Tabel 10. Ettevõtted tegevusalade lõikes Viljandi vallas 12.2025 (Allikas: Maksu- ja Tolliamet).
Ettevõtete arv Töötajatega ettevõtete arv
Tegevusala
Ju riid
iliste isik
u te
a rv
K O
V -s
T e g
u tse
v a te
e tte
v õ
te te
a rv
K O
V -s
T e g
u tse
v a te
e tte
v õ
te te
a rv
E e stis
T e g
u tse
v a te
e tte
v õ
te te
a rv
se
lle l
te g
e v u
sa la
l E e stis
T ö
ö ta
ja te
g a
e tte
v õ
te te
a rv
K O
V -s
T ö
ö ta
ja te
g a
e tte
v õ
te te
a rv
E e stis
T ö
ö ta
ja te
g a
e tte
v õ
te te
a rv
se
lle l
te g
e v u
sa la
l E e stis
Põllumajandus, metsamajandus ja
kalapüük
287 141 100 596 4 316 101 62 613 2 821
Mäetööstus 8 5 100 596 142 4 62 613 107
Töötlev tööstus 177 92 100 596 7 449 69 62 613 5 724
Elektrienergia, gaasi, auru ja
konditsioneeritud õhuga varustamine
10 4 100 596 725 1 62 613 174
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja
saastekäitlus
10 3 100 596 285 3 62 613 224
Ehitus 324 153 100 596 12 704 119 62 613 9 514
Hulgi- ja jaekaubandus 166 81 100 596 13 601 44 62 613 8 403
Veondus ja laondus 69 33 100 596 5 359 23 62 613 3 964
Majutus ja toitlustus 55 23 100 596 3 405 15 62 613 2 488
Kirjastamine, ringhääling ning sisu
tootmine ja levitamine
16 4 100 596 1 621 62 613 707
Elektroonilise side teenus,
programmeerimine, konsultatsioonid,
andmetöötlustaristu ja muu infoalane
tegevus
45 15 100 596 7 388 5 62 613 3 026
Finants- ja kindlustustegevus 18 3 100 596 1 123 3 62 613 707
Kinnisvaraalane tegevus 119 30 100 596 7 987 13 62 613 3 191
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 173 66 100 596 15 910 42 62 613 8 488
Haldus- ja abitegevused 105 30 100 596 5 683 12 62 613 3 463
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
sotsiaalkindlustus
2 100 596 62 613
Haridus 55 7 100 596 1 555 6 62 613 1 039
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 31 7 100 596 1 833 7 62 613 1 714
Kunst, sport ja vaba aeg 173 21 100 596 2 698 17 62 613 1 477
Muud teenindavad tegevused 238 64 100 596 6 809 45 62 613 5 380
Tegevusala määramata 1 100 596 3 62 613 2
KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse inimeste tervist ja heaolu silmas pidades üldplaneeringuga kavandatud äri-
ja tootmismaade arendamisega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige
tootmisaladest ja liiklusest tulenevale mürale, tolmule jms.
8.3.4.Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
Viljandi vallas on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetest Airok OÜ Hapniku LPG ladu Pinska külas
(ohtliku ala raadius 382 m) ja Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Vana-Võidu külas (ohtliku ala raadius 220 m). B-
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 47 / 55
kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte on Hansa Ilutulestikud OÜ Saarepeedi külas, mille puhul ohtliku ala
raadius on 175 meetrit. Lisaks ulatuvad Viljandi valla territooriumile ohtlike ettevõtete Tere AS Viljandi
tootmisosakonna ja Airok OÜ Viljandi täitejaama ohualad (Maa- ja Ruumiamet).
Koostöös Päästeametiga määratakse vajadusel ohtlike ettevõtete ohualad ning neist tulenevad kitsendused.
ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemisele. KSH-s
käsitletakse tootmisettevõtete suurõnnetuste ohtu tervisemõju ja varalise mõju kontekstis.
8.3.5.Olulise ruumilise mõjuga ehitised
PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102
„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste
asukohad. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate olulise ruumilise mõjuga ehitistega
kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ning samuti asjakohaseid mõjusid.
8.3.6.Teed ja transport
Valda läbivad põhimaanteedest Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme, tugimaanteedest Imavere – Viljandi – Karksi-
Nuia, Viljandi – Põltsamaa ning Viljandi – Rõngu maantee. Viljandi vallas on 2024. aasta andmetel ligi 603 km
teid, millest 15,42% on tolmuvaba kattega. Vallavalitsus on kruusateid järjepidevalt mustkatte alla viinud
vastavalt Viljandi valla teehoiukavale.
Viljandi vallas Päri külas on sertifitseeritud murukattega Viljandi lennuväli, mida haldab Viljandi Lennuklubi ja
mille lennuraja mõõtmed on 800 x 30 m ja kandevõime 7 tonni. Viljandi Lennuklubi pakub ka lennukoolitusi
ning lisaks on võimalik korraldada lennuväljal avalikke üritusi.
Viljandi vallas asub lõik Tallinna-Viljandi raudteest.
Sadamaregistri andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 5 väikesadamat: Jõesuu sadam Vaibla külas, Oiu
sadam Oiu külas, Tarvastu sadam Kivilõppe külas, Ulge sadam Oiu külas ja Vanasauna sadam Valma külas.
Sadamateenuseid osutatakse vaid Oiu sadamas alla 24 meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Teistes valla
väikesadamates tasulisi sadamateenuseid ei osutata.
Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel analüüsitakse praegust teedevõrgu üldist iseloomu ja paiknemist
peamiste sihtkohtade suhtes ning sellest lähtuvalt erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja
asukohti. Teede seisukorra parandamine ning jalg- ja jalgrattateede rajamine on vajalik selleks, et võimaldada
kergliiklejatel ohutult ning mugavalt liikuda erinevate sihtpunktide vahel ja edendada keskkonnasäästlikku
liiklemist.
Üldplaneeringus kaardistatakse olemasolevad sadamad ja veeskamiskohad ning määratletakse uute vajadus,
asukohad ja rajamise ning kasutamise turismipotentsiaal. Koostatava KSH raames hinnatakse tehnilise taristu
arendamisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele.
8.4.AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND
Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste registri andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 205 kinnismälestist, neist ajaloomälestisi
18, arheoloogiamälestisi 87, ehitismälestisi 100, kunstimälestisi 1 ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku 12, mis
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 48 / 55
on ühtlasi ka arheoloogiamälestised. Sealjuures Kolga-Jaani kirikuaed on arheoloogiamälestis ja ühtlasi ka
ehitismälestis.
Muinsuskaitset korraldavad peale Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ka valla- ja linnavalitsused
(PlanS § 6 lõige 1).
Viljandi vallas on mitmekesine ning omanäoline kultuur. Valla omapära edendamisel ja turismi arendamisel on
keskne roll kultuurimälestistel, seetõttu lähtutakse KSH koostamisel mälestisi säästvast põhimõttest ning
arvestatakse avaliku huviga.
Pärandkultuur
EELIS andmetel (26.08.2026 seis) on Viljandi vallas 1530 pärandkultuuriobjekti.
Pärandkultuuriks loetakse meie esivanemate töödest ja tegemistest maha jäänud märke maastikul. Näiteks
mahajäetud talukoht, piirimärgid kividel või vaigutusjäljed männipuul. Pärandkultuur on oluline osa meie
kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ja neid ei plaanita
ka kaitse alla võtta. Pärandkultuuri säilimisel on oluline eeskätt omanikuhoid – maaomanike ja maastikul
tegutsejate teadlikkus ning hool (Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht).
Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtusliku alana mõistetakse inimtegevusest oluliselt mõjutatud ja kujundatud kultuurmaastikku –
asustust, teedevõrku, põllumajandusmaastikku koos kõigi seal sisalduvate looduslikku päritolu elementidega,
milline ühe või mitme väärtushinnangu alusel eristub ümbritsevast. Viljandi vallas asuvad miljööväärtuslikud
alad on määratud ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringutes.
Viiratsi valla üldplaneeringus on miljööväärtuslike aladena nimetatud Ärma jõe org Verilaske ja Vasara vahel
ning Rebaste.
Pärsti valla üldplaneeringus on miljööväärtuslike aladena nimetatud Heimtali-Raudna maastik, Sinialliku
maastik, Raudna org Puiatu ja Päri vahel, Pärsti maastik, Vanamõisa külamaastik, Pauska ja Ruunaku
klooniarhiiv, Jämejala maastik.
Saarepeedi valla üldplaneeringus on miljööväärtuslikuks alaks nimetatud Väikemõisa mõis koos pargiga.
Tarvastu valla üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega hoonestusalaks Mustla alevikus Posti tänav
vahemikus Õnne tänava ja Posti tänava ristist kuni Vabriku tänava ja Posti tänava ristini.
Kolga-Jaani valla üldplaneeringus on nimetatud miljööpiirkonnad, milleks on: Kolga-Jaani, Meleski, Rõika ja
Oiu.
KSH-s analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele
(kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele. Analüüsitakse, kas
planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Taristu
planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi
turismiteenuse osutamisele. Tähelepanu pööratakse miljööväärtuslikele aladele omaste kultuurilis-ajalooliste,
esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase
hooldamise tagamisele. Tähelepanu pööratakse pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jm
kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 49 / 55
8.5.RIIGIKAITSE
Viljandi vallas asuvad Sakala maleva staabi- ja tagalakeskus ja Väluste lasketiir, mille piiranguvööndi ulatused
on määratud Viljandi maakonnaplaneeringuga vastavalt 300 ja 2000 meetrit kinnistute välispiirist.
Riigikaitselise otstarbega maa-alade ja ehitiste vajaduse planeerimine selgub üldplaneeringu koostamise
käigus koostöös Kaitseministeeriumi ning Kaitseliiduga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette riigikaitselised
maa-alad ja ehitised, siis arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse planeerimisel nii ehitiste kui ka
nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude hindamisel riigikaitselisest tegevusest
tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane.
8.6.KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE
Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud 2017) esitab peamised muudatused,
mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:
temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt,
sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused
taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske
metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike
terviseprobleemide sagenemine jms;
sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,
kuivenduskraavide ja -süsteemide hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest
tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks,
kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;
merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja
tormitagajärgede likvideerimise võimele.
Kliimamuutustega kohanemisel pööratakse tähelepanu eelkõige:
intensiivsematest sademetest tulenevale sademevee ärajuhtimise ja ajutise liigvee juhtimise
vajadusele;
üleujutus- ja erosiooniohule veekogude ääres;
tormikahjude, kuumalainete ja põuaperioodide mõjule asustusele, taristule ja haljastusele;
looduslähedaste sademeveelahenduste, haljastuse ja varjestuse kasutamisele.
Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt arvestatakse planeeringu koostamisel eelkõige:
kompaktse ja olemasolevale taristule tugineva arengu eelistamist;
jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimaluste parandamist;
maahõive vähendamist ning juba kasutuses või alakasutuses olevate alade eelistamist;
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 50 / 55
rohevõrgustiku, kõrghaljastuse ja teiste ökosüsteemsete lahenduste säilitamist ja tugevdamist;
energiatõhusa ja ressursitõhusa ruumilise arengu soodustamist.
KSH aruandes hinnatakse planeeringulahenduse mõju kliimamuutuste leevendamise eesmärkidele ning
tehakse ettepanekud kohanemis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH läbiviimisel käsitletakse nii
kliimamuutustega kohanemist kui ka kliimamuutuste leevendamist. Planeeringulahenduse kujundamisel
hinnatakse, kuidas kavandatav ruumiline areng mõjutab energiakasutust, liikumisvajadust, looduslike alade
säilimist, sademevee käitlemist ja asustuse vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikuoludele. KSH käigus
hinnatakse, millised piirkonnad vallas ning alad on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, kas
planeeringulahendus suurendab või vähendab kliimariske ning kas planeering toetab kliimamuutustega
kohanemist.
9.ALTERNATIIVID
Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse vajadusel alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast
valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivid selgitatakse edasise protsessi käigus.
10.MÕJU HINDAMISE METOODIKA
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara. KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku keskkonda
(ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud
maastikud, kultuurimälestised pärandkultuur). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude
suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS nõutele
arvestatakse mõjude hindamise käigus läbivalt ka mõjude omavaheliste seostega ja võimaliku mõju vahetu,
kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga.
Mõjude hindamise käigus hinnatakse lisaks KeHJS-kohastele keskkonnamõjudele ka planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid (mille hindamise vajadus tuleneb
planeerimisseadusest) ja mille hindamine Viljandi valla üldplaneeringu koostamise käigus on asjakohane.
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande
koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi
eesmärke.
Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, mis on kättesaadavad
Kliimaministeeriumi ja planeerimine.ee kodulehel (nt keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat
(uuendatud 2018), Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud töö „Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs
ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes“ (2023). Lisaks võetakse keskkonnamõju
hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud
hindamismetoodikat.
Mõjuhindamist Natura 2000 võrgustiku aladele korraldatakse vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4.
Hindamise läbiviimisel tuginetakse juhendile „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine“ (2018), Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 51 / 55
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ ja
juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"
(uuendatud 2019). KSH-s viiakse läbi Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele
mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine.
Sellisel juhul käsitletakse planeeringuga kavandatava võimalikku mõju Natura aladele lähtuvalt üldplaneeringu
täpsusastmest. Juhul kui üldplaneeringu koostamise etapis puudub konkreetse tegevuse või arenduse kohta
piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, tuuakse see KSH aruandes selgelt välja ning
määratakse tingimused ja nõuded, mille alusel tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia planeeringule
järgnevas täpsemas planeerimis- või loamenetluses. Sellisel juhul peab olema tagatud, et üldplaneeringu
lahendus ei sea ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega alade terviklikkuse säilimist
(tegevuse elluviimine on põhimõtteliselt võimalik arvestades konkreetse Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ja
tervikliku säilitamise vajadust).
Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi
sisu ja kehtestamise tasandit. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldplaneeringus
käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise
arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine.
Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad
hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (analüüsid,
konsultatsioonid jms). Kui andmestik seda võimaldab, siis on võimalik kasutada ka kvantitatiivseid
hindamismeetodeid.
KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi töökoosolekuid nii kohaliku omavalitsuse kui teiste
asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa- ja Ruumiameti geoportaal, KOTKAS, EELIS,
kultuurimälestiste riiklik register), ELME (Eesti ökosüsteemide ning nendega seotud hüvede kaardistamine ja
hindamine) projekti andmed, alal eelnevalt teostatud uuringud, alal kehtivaid planeeringuid, riiklikke ja
maakondlikke strateegilisi arengudokumente, liigikaitse tegevuskavasid, läbi viidud keskkonnamõju
(strateegilisi) hindamisi ja muid asjakohaseid allikaid ja juhendeid. Töö teostamisel tehakse koostööd
vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostaja ja keskkonnaekspertide vahel. Töö
koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja
nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused.
ÜP ja KSH koostamise käigus koostatakse:
rohevõrgustiku analüüs, kus analüüsitakse ja täpsustatakse maakonnaplaneeringus ning
kehtivates üldplaneeringutes määratud rohevõrgustiku paiknemist ja seatud tingimusi ning
tehakse ettepanekud rohevõrgustiku toetamiseks ning tingimuste täpsustamiseks;
asustuse arengu analüüs, mille käigus koostatakse rahvastikuprognoos ning analüüsitakse
asustusüksuste ja vajaduse korral asumite elanike arvu, vanuskoosseisu ja arengusuundumusi,
inimeste peamisi liikumissuundi ja -põhjuseid, valla keskusi ja toimepiirkondi ning ettevõtete
paiknemist, tegevusvaldkondi ja arenguvajadusi. Samuti hinnatakse kehtivates üldplaneeringutes
määratud elamu- ja ettevõtlusalade realiseerumist ning nende jätkuvat asjakohasust. Uuring loob
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 52 / 55
aluse asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade, teenuste, liikumisühenduste ja tehnilise taristu arengu
suunamiseks ning tasakaalustatud ruumiliste valikute tegemiseks.
Nende analüüside tulemustega arvestatakse üldplaneeringu ja KSH läbiviimisel.
11.KSH KOOSTAMISE TÖÖGRUPP
KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga
eksperdirühma liige hindama. Kuna KSH koostaja selgub hankega, ei ole võimalik nimeliselt eksperdirühma
nimetada, kuid KSH koostamise töögrupis peavad osalema lisaks KSH juhteksperdile eksperdid, kes hindavad
mõju järgmistele valdkondadele:
maakasutusele;
pinna- ja põhjaveele;
maavaravarudele;
kliimamuutustele ja nendega kohanemisele;
inimese tervisele ja heaolule;
kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule;
rohevõrgustikule;
väärtuslikule maastikule ning väärtuslikule põllumajandusmaale;
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale;
ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale;
tehnilisele taristule, sh riigikaitselistele objektidele;
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele ning olulise ruumilise mõjuga ehitistele.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 53 / 55
12.KASUTATUD ALLIKAD
Õigusaktid
1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus
05.08.2004 nr 615-k.
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
4. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102.
5. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
6. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133.
7. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise
kord, Keskkonnaministri 28.05.2004 määruses nr 58.
8. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28.
Strateegilised dokumendid
1. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (ajakohastatud versioon).
2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
3. Kolga-Jaani valla üldplaneering, Kolga-Jaani Vallavolikogu 18.02.1999 määrus nr 8.
4. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.
5. Pärsti valla üldplaneering, Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrus nr 13.
6. Radooni riiklik tegevuskava, Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2019.
7. Saarepeedi valla üldplaneering, Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrus nr 65.
8. Tarvastu valla üldplaneering, Tarvastu Vallavolikogu 06.02.2008 määrus nr 10.
9. Viiratsi valla üldplaneering, Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrus nr 5.
10. Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+.
11. Viljandimaa arengustrateegia 2035.
12. Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030.
13. Viljandi valla jäätmekava 2025–2030.
14. Viljandi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2026–2036.
15. Viljandi valla kogukonna heaolu arengukava 2025-2030.
16. Viljandi valla teehoiukava aastateks 2025-2029.
17. Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032.
18. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering.
19. Üleriigiline planeering Eesti 2050.
Muud allikad
1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.
2. EELIS (Eluslooduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur).
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 54 / 55
3. Eesti pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee.
4. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang. Seletuskiri
veemajanduskomisjonile. Tallinn, 2025.
5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Keskkonnaministeerium.
6. Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee/.
7. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Keskkonnaministeerium.
8. Maa- ja Ruumiamet, geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee/.
9. Maksu- ja Tolliamet https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-
statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika.
10. Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht. Pärandkultuur. https://rmk.ee/looduses-
liikumine/parandkultuur/.
11. Sadamaregister https://www.sadamaregister.ee/.
12. Statistikaamet, Statistika andmebaas, https://andmed.stat.ee/et/stat.
13. Viljandi valla koduleht https://www.viljandivald.ee/.
Viljandi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Töö nr 2026-206 a
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ 55 / 55
Lisa 1. KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus
Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu linn [email protected] Swedbank EE192200221005103752 50410 Tartu linn www.kobras.ee KMKR nr EE100018743
1/1
Kinnitus Kinnitan, et vastan KeHJS § 34 lõikes 4 punktis 1-5 toodud KSH juhteksperdi tingimustele, tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Noeela Kulm KSH juhtekspert /allkirjastatud digitaalselt/
Viljandi valla üldplaneering 2040+
Esri, HERE, Garmin, FAO, USGS, NGA
17.9.2026
Koostaja: Gerly Eiche, planeeringu- ja GIS-spetsialist Viljandi Vallavalitsus
VILJANDI VALLAVALITSUS
Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606
Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank
70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank
Kaasatavad isikud ja asutused 18.09.2026 nr 7-1/26/7-4
Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning
senise üldplaneeringu menetluse lõpetamine
Edastame Teile seisukoha saamiseks Viljandi valla algatamise ja üldplaneeringu 2040+
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ning senise
üldplaneeringu menetluse lõpetamise eelnõu.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus Viljandi valla
üldplaneeringu 2040+ (edaspidi üldplaneering) lähteseisukohad ja KSH programmi ettepanekute
esitamiseks PlanS § 76 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
Juhindudes PlanS § 81 lg 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile 30
päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Orik
ehitusosakonna juht
Lisad: Lisa 1 Viljandi valla üldplaneeringu 2040+ koostamise ja KSH algatamine (eelnõu)
Lisa 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad
Lisa 3. Üldplaneeringu algatamise asendiplaan
KSH programm
Kaido Koppel
[email protected], 5301 4621