<

OTSUS Vaidlustusasja number

182-26/310749 Otsuse kuupäev 17.09.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus RAMM Ehituse Osaühingu vaidlustus Tallinna

Linnavaraameti riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka

tee 153) ehitustööd“ (viitenumber 310749) Tesron

Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, RAMM Ehituse Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Tallinna Linnavaraamet, esindaja Marina

Borodina

Kolmas isik, Tesron Ehitus OÜ, esindaja Kätlin Hinnov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel

Jätta vaidlustus läbi vaatamata nõude osas tunnistada kehtetuks Hankija 13.08.2026 keelduv

otsus Vaidlustaja 07.08.2026 taotlusele väljastada talle Tallinna Linnavaraameti ja Tesron

Ehitus OÜ vahel peetud suhtlus seoses pakkumuse maksumuse kontrolliga.

2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

Rahuldada RAMM Ehituse Osaühingu vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija otsus,

millega tunnistati edukaks Tesron Ehitus OÜ pakkumus.

3. RHS § 198 lg 2 alusel

Mõista Tallinna Linnavaraametilt RAMM Ehituse Osaühingu kasuks välja RAMM Ehituse

Osaühingu tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3375 eurot

(käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.05.2026 avaldas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)

ehitustööd“ (viitenumber 310749) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

2 (23)

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 15.07.2026, esitasid pakkumuse neli pakkujat, teiste

hulgas RAMM Ehituse Osaühing ja Tesron Ehitus OÜ.

2. 07.08.2026 käskkirjaga nr 1.-9/55 tunnistas Hankija edukaks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse.

3. 17.08.2026. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

RAMM Ehituse Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada

edukaks Tesron Ehitus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning Hankija 13.08.2026

keelduvale otsusele Vaidlustaja 07.08.2026 taotlusele väljastada talle Hankija Kolmanda isiku

vahel peetud suhtlus seoses Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetlusega.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 24.08.2026 kirjaga nr 12.2-10/182 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.08.2026 ja neile vastamiseks 01.09.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja ning Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Hankija ja

Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, RAMM Ehituse Osaühing, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus. Madalaima

maksumusega (3 647 366,80 eurot km-ta) pakkumuse esitas Kolmas isik, kellele järgnes

Vaidlustaja pakkumus (maksumusega 4 259 569,23 eurot km-ta).

07.08.2026 tunnistas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

07.08.2026 esitas Vaidlustaja Hankijale RHR-is järgmise teabenõude: Palume teatada, kas

hankija viis Tesron Ehitus OÜ pakkumuse suhtes läbi RHS § 115 kohase menetluse pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks? Kui jah, siis palume väljastada selle

kontrollimenetluse raames peetud suhtlus (hankija küsimused ja pakkuja vastused koos

võimalike lisadokumentidega).

13.08.2026 vastas Hankija: Hankija viis eduka pakkumuse suhtes läbi menetluse pakkumuse

maksumuse kontrollimiseks.

Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on hoolimata

sellest, et Hankija viis väidetavalt läbi alapakkumuse kontrollimenetluse, põhjendamatult

madal. Ka leiab Vaidlustaja, et Hankija on käitunud õigusvastaselt, keeldudes vastamast

Vaidlustaja taotlusele anda välja Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrolli puudutavad andmed.

5.2. Vaidlustaja poolt Hankijale 07.08.2026 esitatud teabenõue (edaspidi Teabenõue) koosnes

kahest osast:

1) küsimus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise fakti

kohta;

2) esimesele küsimusele jaatava vastuse saamise korral nõue anda välja kogu

asjaomase kontrolli raames Hankija ja Kolmanda isiku vahel vahetatud teave.

Hankija vastas vaid esimesele küsimusele, puudutamata teabenõude teist poolt.

5.3. RHS 8. ptk (vaidlustusmenetlus) rajaneb EL riigihangete valdkonna õiguskaitsemeetmete

direktiiviga 89/665 kehtestatud raamistikul. Eesti seadusandja ei ole vaidlustusmenetluse

3 (23)

küsimustes ette näinud põhimõttelisi erisusi sõltuvalt sellest, kas vaidlusalune riigihange

ületab rahvusvahelist piirmäära või mitte. Järelikult tuleb RHS 8. ptk norme tõlgendada

kooskõlas nimetatud direktiivi ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu praktikaga ning seda

sõltumata vaidlusaluse riigihanke maksumusest.

Direktiivi 89/665 art 1 lg 1 neljas lõik räägib liikmesriikide kohustusest tagada avaliku sektori

hankijate tehtud otsuste tõhus läbivaatamine. RHS § 185 lg 2 p-ides 2–7 on loetletud mõned

konkreetsed riigihanke menetluses tehtavad otsused, mida saab vaidlustuskomisjonis

vaidlustada, ning p 8 – muutes selle loetelu lahtiseks – räägib muust käesoleva seaduse alusel

tehtud hankija otsusest, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid.

Seega näevad direktiiv 89/665 ja RHS näevad ühtviisi ette, et riigihanke menetluses tehtavad

hankija otsused on vaidlustatavad erapooletus vaidlusorganis. RHS § 185 lg 2 p-is 8 kasutatud

mõistet muu RHS alusel tehtud hankija otsus tuleb kooskõlas direktiiviga 89/665 tõlgendada

nii, et see hõlmab ka Hankija otsust keelduda riigihankes osalevale pakkujale viimase

teabenõude peale teise pakkuja pakkumuse kohta teabe väljastamisest.

5.4. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on küsitud teavet väljastamata jättes toiminud

õigusvastaselt ja tunnistab asjaomase otsuse kehtetuks, on Hankija kohustatud astuma samme,

et lahendada teabenõue õiguspäraselt (RHS § 200 lg 6).

5.5. Ekslik on arvamus, et RHS § 1 lg 2 alusel tuleb niisugused vaidlused suunata

lahendamiseks Andmekaitse Inspektsiooni AvTS1 alusel. RHS on AvTS suhtes eriseadus ja

RHS-i normid, mis puudutavad ärisaladuse kaitset (mh RHS § 461) ja hankija kohustust teha

vastava pakkumuse esitanud pakkujale teatavaks eduka pakkumuse eelised (RHS § 47 lg 4 p

3), on eriseaduseks, mis prevaleerib üldseaduse ees.

5.6. Kuna Hankija ignoreeris Vaidlustaja teabenõude teist poolt, ei ole Vaidlustajale teada,

miks Hankija küsitud teabe väljastamisest keeldus. Vaidlustaja möönab, et tal ei ole õigust

teabele, mis on konkureeriva ettevõtja ärisaladus, ent Vaidlustajal kui hankemenetluses teiseks

jäänud pakkujal on siiski õigustatud huvi teada saada, millise info pinnalt järeldas Hankija, et

eduka pakkuja pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

5.7. Isegi kui Hankija leidis pärast konsultatsioone Kolmanda isikuga, et Vaidlustaja küsitud

teave on osaliselt kaitstud Kolmanda isiku ärisaladusega, pidanuks ta seda Vaidlustajale

teatama ning andma Vaidlustajale võimalikult suures ulatuses ja neutraalsel kujul edasi nõutud

andmete põhisisu.

5.8. Hankija vaikiv keeldumine anda Vaidlustajale teavet Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjenduste kohta on vaidlustatav vaidlustuskomisjonis ning nimetatud

keeldumine, olles põhjendamata, on ka õigusvastane.

5.9. Kuna Hankija ei ole oma 07.08.2026 käskkirjas esitanud põhjendusi, miks ta leiab

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatud olevat, peab Vaidlustaja opereerima

väga piiratud info tingimusis. Vaidlustajale on teada vaid pakkumuste maksumused ja see, et

Hankija väidetavalt kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust.

Vaidlustajal on liiga vähe infot, et asjakohaselt hinnata õiguslikku olukorda ja informeeritult

otsustada õiguskaitsemenetluse algatamine.

5.10. Hankija väitis vastuseks Vaidlustaja päringule, et viis Kolmanda isiku pakkumuse suhtes

läbi alapakkumuse kontrollimenetluse. Hankija lakoonilise vastuse tõttu ei ole teada, kas

Hankija algatas kontrolli RHS § 115 lg-s 1 silmas peetud nn autentse kahtluse või üksnes RHS

§ 115 lg-s 2 sätestatud matemaatiliste kriteeriumide täitmise tõttu.

1 Avaliku teabe seadus

4 (23)

5.11. RHS §-i 115 tuleb tõlgendada kooskõlas liidu õigusega. Euroopa Kohus on otsustanud,

et kui hankija tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ja ta viib

seetõttu asjaomase pakkujaga läbi ärakuulamisega menetluse, tuleb selle tulemus kirjalikult

kinnitada. Et RHS-is on alapakkumuse kontrollimenetluse positiivseks tulemiks pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus, on hankija kohustatud selles otsuses või selle juurde kuuluvas

muus dokumendis põhjendama, miks ta leiab pärast kontrollimenetlust, et eduka pakkuja

maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija ei ole niisuguseid põhjendusi esitanud.

Seega on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus puudulikult põhjendatud

(RHS § 3 p 1, RHS § 117 lg 1) ning õigusvastane.

5.12. Vaidlustajal on alust arvata, et kontrollimenetlus, kui see toimus, ei olnud sisuline.

Riigikohus on toonitanud, et kui hankija on juba algatanud pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrolli, peab see olema sisuline. Hankija ei tohi usaldada pakkuja

kontrollimatut vastust.

5.13. Kolmanda isiku pakkumuse suhtes läbi viidud alapakkumuse kontrollimenetlus ei olnud

sisuline, olgu siis põhjuseks Hankija püstitatud küsimuste asjakohatus, pakkuja vastuste

vähene informatiivsus või nende kahe koosmõju. Vaidlustuskomisjon ei saa arvesse võtta

pakkuja poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud täiendavaid selgitusi tema pakkumuse

maksumuse kohta.

5.14. Isegi kui kontrollimenetlus oli/oleks protseduuriliselt korrektne, ei saaks õiguspäraselt

hinnates pidada kõnealust maksumust põhjendatuks. Põhjendused saab Vaidlustaja esitada

pärast seda, kui talle on teatavaks saanud Kolmanda isiku selgitused pakutud hinna

õigustamiseks.

5.15. Vaidlustaja taotleb, et vaidlustuskomisjon nõuaks Hankijalt välja:

1) kogu kirjavahetuse Hankija ja Kolmanda isiku vahel, mida on peetud pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimisega;

2) kõik Hankija koostatud kirjalikud materjalid (kui on), milles kajastuvad Hankija

kaalutlused ja analüüs Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgituste kohta tema pakkumuse

maksumuse kujunemise osas.

5.16. 27.08.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.16.1. Puudub vaidlus, et Hankija 13.08.2026 (osaliselt) keeldus täitmast Teabenõuet.

Kolmas isik esitas Hankija keeldumise toetuseks mõned argumendid, kuid Hankija ei kaitse

oma 13.08.2026 otsust.

Kolmas isik argumenteerib RHS §-ile 46 viidates, et Hankija pidi kaitsma tema ärisaladust.

Vaidlustaja ei vaidlustagi ärisaladuse kaitse baasprintsiipe, kuid Hankija pidi Teabenõude

täitma ulatuses, milles tegu ei ole ärisaladusega, ning Hankijal olid Teabenõude lahendamisel

teatavad protseduurilised kohustused. Viimaste hulka kuulub küsijale mingigi vastuse

andmine ja konkureerivate huvide tasakaalustamiseks salajase teabe neutraalne kirjeldamine.

5.16.2. Vaidlustaja nõustub Kolmanda isiku väitega, et Hankija ei saanud ilma Kolmanda isiku

seisukohta arvestamata Vaidlustaja palutud andmeid avaldada, ent Hankija, olles saanud

Teabenõude, ei pidanud enne sellele vastamist Kolmanda isikuga konsultatsioone. Hankija

tunnistab, et ta pidas Kolmanda isikuga sel teemal aru alles pärast vaidlustuse saamist,

17.08.2026. Hankija 13.08.2026 keeldumisotsus ei olnud mitte üksnes põhjendamata, vaid ka

kaalumata.

5.16.3. Kolmanda isiku selgituse kohaselt võib ärisaladusega kaitstuks pidada vaid üksikuid

osi tema poolt Hankijale jagatud teabest. See kinnitab, et Hankija keeldumine Vaidlustaja

5 (23)

küsitud teabe väljastamisest oli õigusvastane. Seevastu Hankija, minnes Kolmanda isikuga

vastuollu, väidab, et Kolmas isik on teatanud, et tema poolt Hankijale esitatud vastused ja

nendes sisalduv teave on käsitatavad ärisaladusena. Hankija vastusest võib siiski välja lugeda,

et tegelikult tunnistab ka Hankija, et osa Vaidlustaja küsitud teabest ei ole salajane.

5.16.4. Asjaolu, et Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse kaudu saanud teabe, mida ta 07.08.2026

Hankijalt nõudis, ei tähenda, et Hankija 13.08.2026 keelduvat otsust enam ei eksisteeriks või

et see oleks tagantjärele õiguspäraseks muutunud. Hankija otsuse õiguspärasust hinnatakse

otsuse tegemise aja seisuga.

5.16.5. Samastada ei tohi ühelt poolt vaidlustuse nõuet tunnistada Hankija 13.08.2026 keelduv

otsus õigusvastasena kehtetuks ning teiselt poolt vaidlustuses esitatud menetluslikku taotlust

sama teabe väljaandmiseks vaidlustusmenetluses. Neist esimesena nimetatud nõue vajab

vaidlustuskomisjoni hinnangut, kas Hankija toimis 13.08.2026 õiguspäraselt. Teisena

nimetatud taotlus puudutab (puudutas) tulevikku vaatavalt seda, milliste tõendite pinnalt

hakatakse alapakkumuse teema üle vaidlema vaidlustusmenetluses. Seega on neil Vaidlustaja

nõuetel/taotlustel erinev eesmärk ja ese.

5.16.6. Hankija vastusest ilmneb, et Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

juba enne (07.08.2026), kui ta oli kontrollinud pakkumuse maksumuse põhjendatust. Kuigi

Hankija möönab „menetluslikku puudust“, siis eelöeldu puhul on tegu seaduserikkumisega,

kuna:

1) antud juhul on täidetud RHS § 115 lg 2 p-i 1 matemaatilised kriteeriumid ja Hankija

on ka ise tunnistanud, et tema poolt (hilinemisega) läbi viidud alapakkumuse kontroll tugines

sellele sättele;

2) RHS § 115 lg 2 nõuab, et alapakkumuse kontroll viidaks läbi enne pakkumuse

edukaks tunnistamist;

3) RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohaldamise otsustamiseks vajalikud arvutused tuleb teha

vastavaks tunnistatud pakkumustega, kuid Hankija tunnistas pakkumused vastavaks ja ühe

neist edukaks ühekorraga oma 07.08.2026 koondotsuses, nõnda et nende otsuste vahele ei

saanudki jääda kalkulatsioone ega alapakkumuse kontrollimenetlust.

Seega, RHS ei luba Hankija kasutatud lahendust, kus odavaim pakkumus tunnistatakse

edukaks, et seejärel, kui teiseks jäänud pakkuja küsib Hankijalt selgitust, viiakse tagantjärele

läbi varem puudu jäänud kontrollimenetlus. Kohane olnuks kontrollimenetlus läbi viia enne,

mitte pärast pakkumuse edukaks tunnistamist.

5.16.7. Hankija väited, nagu ei oleks RHS § 115 lg 2 p-iga 1 nõutava alapakkumuse

kontrollimenetluse seisuga 07.08.2026 teostamata jätmisel mõju Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasusele, on ekslikud.

Hankija polnud Kolmanda isiku pakkumust 07.08.2026 edukaks tunnistades kujundanud

hinnangut pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Seega langetati 07.08.2026 otsus ilmses

vastuolus seadusega.

Hankija kasutatav menetlusökonoomia argument antud oludesse ei sobi. Hankija on ise

viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-24-13, mis selgitab järgmist (p 26): Samuti tuleb

hankeasjades arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa

hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud

küsimuse otsustamist sisuliselt (RVastS § 3 lg 3 p 1). Kui Hankija tunnistab pakkumuse

edukaks, jättes eelnevalt tegemata seadusega nõutava kontrolli, siis ei saa väita, et menetluslik

viga ei mõjutanud või ei võinud mõjutada küsimuse sisulist otsustamist.

5.16.8. Vastuolu on ka Hankija argumentatsioonis. Ühest küljest Hankija tunnistab, et viis

alapakkumuse kontrolli läbi alles pärast Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist.

Teisalt Hankija õigustab end järgmiselt: Hankija ei tugine seejuures uutele asjaoludele ega

6 (23)

esita VAKO-le tagantjärele uusi põhjuseid, miks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus

tuleks lugeda põhjendatuks. Hankija selgitab käesolevas vastuses üksnes neid asjaolusid ja

hinnanguid, millele hankija tugines juba hankemenetluse käigus. Need positsioonid on

vastuolus. Teine väide on vale. Asjaolud, mida Hankija hakkas koondama alates 10.08.2026,

on 07.08.2026 otsuse põhjendamisel uued asjaolud.

5.16.9. Vaidlustajale ei nähtu, et Hankija oleks Kolmandalt isikult välja nõudnud RHS § 115

lg-ga 3 nõutava keskmise töötasu tõendi. Kui Hankija on jätnud ka selle tegemata, siis on see

täiendav põhjus lugemaks Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta õigusvastaseks. RHS § 115 lg 2 p-i 2 ja lg 3 nende koosmõjus nõuavad, et Hankija

kontrolliks enne pakkumuse edukaks tunnistamist ka pakkuja ja tema alltöövõtjate

palgaandmeid.

5.16.10. Kuivõrd on kinnitust leidnud, et Hankija 07.08.2026 otsusele pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta ei eelnenud vajalikku alapakkumuse kontrolli, siis on vaidlustatud otsus

nõuetekohaselt põhjendamata.

5.16.11. Tõik, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisele 07.08.2026 ei eelnenud

RHS § 115 lg 2 p-ga 1 nõutavat alapakkumuse kontrolli, on iseenesest piisav, et tunnistada

otsus kehtetuks. Hankija otsus on ka sisuliselt väär.

5.16.11.1. Hankija ja Kolmas isik põhjendavad väidet, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on põhjendatud, sellega, kuidas suhestub Kolmanda isiku pakutud hind Riigihanke

eeldatava maksumuse või konkurentide hindadega. Selline argument on asjakohatu.

Võrdlused teiste pakkumuste ja/või hanke eeldatava maksumusega asjakohased RHS § 115 lg

1 ja 2 kontekstis ehk selle üle otsustamisel, kas on põhjust alustada alapakkumuse kontrolli.

Seevastu RHS § 115 lg 8 kontekstis, mille puhul hinnatakse, kas kontrolli tulem on õige,

analüüsitakse kontrollialust pakkumust individuaalselt. Pakkumuse tõsiseltvõetavust

tõendavad üksnes seda konkreetset pakkumust iseloomustavad andmed ja asjaolud, mitte

kõrvutamine teiste pakkumuste või Hankija eelhinnanguga.

5.16.11.2. Vaidlustaja ei väida, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal seetõttu, et see on x % võrra madalam ühest või teisest võrdlevast näitajast. Ka ei ole

Vaidlustaja väitnud, et konkurendi pakkumus on kõlbmatu, kuna see on odavaim.

5.16.11.3. Kolmanda isiku poolt Hankijale antud seletused koosnevad lõviosas sisutühjadest

trafarettidest. Ka on Hankija küsinud nullväärtust omavaid kas-küsimusi ja ühele küsimusele

on Kolmas isik jätnud sootuks vastamata.

Kolmanda isiku seletused (mõlema selgituspäringu raames) koosnevad tervelt u 80% ulatuses

trafarettidest stiilis „oleme kogenud“, „saame alltöövõtjatega hästi läbi“, „oleme vilunud“,

„oleme kõigega arvestanud“ jmt. Ligikaudu 17% ulatuses koosnevad Kolmanda isiku

seletused vaid osaliselt sisulistest väidetest, mis on arvandmetega toetamata või konteksti

arvestades asjasse puutumatud. Kõigest 3-4% mahus on Kolmas isik jaganud kontrollitavat

sisulist teavet. Need on vastused, milliseid vaidlustuskomisjon ja kohtud on alapakkumuste

kontrollimisel järjepidevalt ebapiisavaks pidanud.

5.16.11.4. Vastuses Hankija 11.08.2026 selgituspäringule on Kolmas isik keeldunud vastamast

Hankija küsimusele, mis puudutab keskmist valgusti hinda. Hankija ei võinud küsimusele

vastamist aktsepteerida (RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija nõutud selgituse andmata jätmine

on kohustuslik pakkumuse tagasilükkamise alus).

5.16.11.5. Hankija küsis Kolmandalt isikult mh, kuidas on viimane tuletanud mobiilkraana

kulu 59,50 eurot kogu objekti kohta. Kolmas isik kärpis sellele küsimusele antud vastuse

7 (23)

Vaidlustajale edastatud materjalidest välja, kuid Hankija vastusest võib lugeda, et

[t]õsteseadmete kasutamise kohta selgitas pakkuja, et vastavad kulud on arvestatud

asjaomaste tööde ühikhindadesse ega kajastu seetõttu eraldiseisva kulureana. Hankija on

nähtavasti seda seletust aktsepteerinud, olgugi et selles sisaldub oluline vastuolu. Kui

tõsteseadmete (mobiilkraana) kulud kajastuvad maksumustabeli teistel ridadel, siis millega on

õigustatud eraldiseisev sellenimeline rida summas 59,50 eurot? Vastuse loogikast lähtuvalt ei

tohiks seda 59,50-eurost rida eksisteerida. See on veelkordne näide, et Hankija on veenvaks

lugenud sisuliselt kõik Kolmanda isiku väited, sõltumata nende tegelikust kvaliteedist.

Olukorras, kus alapakkumuse kontrollimenetlus peab olema põhjalik ja sisuline, ei saa

Hankija aktsepteerida pakkuja loogiliselt vasturääkivaid seletusi.

5.16.11.6. Vaidlustaja tõenduslikud võimalused ja menetlusõigused on ärisaladuse kaitse tõttu

piiratud. Ärisaladusega kaitstud tõendite Vaidlustaja eest salajases hoidmisest tingitud

menetlusliku ebavõrdsuse kompenseerimiseks peavad Hankija ja Kolmas isik ärisaladust

puudutavas osas kandma tõendamiskoormust.

6. Hankija, Tallinna Linnavaraamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlus oli sisuline.

Hankija viis RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel läbi sisulise kontrolli, esitades Tesron Ehitus OÜ-le

RHR-i kaudu 10.08.2026 ja 11.08.2026 kaks selgitustaotlust2 ning hinnates saadud selgituste

sisu ja piisavust. Hankija algatas Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrolli RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel, kuna see oli vähemalt 10 protsendi võrra madalam

järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest. Seega ei piirdunud Hankija üksnes

pakkumuste maksumuste võrdlemisega, vaid kontrollis, kas Kolmas isik suudab

hankelepingut täita pakutud hinnaga.

6.2. Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid

fakte, pidades silmas, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115

lg 7). Hankija valis pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks meetodi, mille

kohaselt küsiti Kolmandalt isikult selgitusi nii pakkumuse maksumuse üldise kujunemise kui

ka selliste konkreetsete kulukomponentide kohta, mille osas Hankijal tekkis vajadus täiendava

selgituse saamiseks.

6.3. Hankija küsis Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi mh välis- ja sisevalgustuse,

jahutussüsteemi, puitribistiku ning tõsteseadmete kasutamisega seotud kulude kohta. Seega

lähtus Hankija kontrollimenetluse ülesehitamisel objektiivsest küsimusest, kas pakkumuse

maksumuse erinevate oluliste komponentide kohta saadud selgitused annavad piisava aluse

järeldada, et pakutud hinnaga on hankelepingu nõuetekohane täitmine võimalik.

6.4. Kolmas isik ei piirdunud üksnes üldsõnalise kinnitusega, vaid andis Hankijale 10.08.2026

ja 12.08.2026 saadetud vastustes sisulised selgitused pakkumuse maksumuse kujunemise

kohta. Pakkuja selgitas, et pakkumuse maksumus tugineb ettevõtte pikaajalisel kogemusel

sarnaste ehitusobjektide teostamisel, väljakujunenud koostöösuhetel alltöövõtjatega, tööde

efektiivsel korraldamisel ja optimeeritud tööprotsessidel. Samuti kinnitas pakkuja, et

pakkumuse maksumuses on arvestatud RHAD-is nõutud tööde, materjalide, tööjõu-,

transpordi-, juhtimis- ja üldkulude ning kasumimarginaaliga. Täiendavalt selgitas Kolmas

isik, et välis- ja sisevalgustuse, jahutussüsteemi ning puitribistiku hinnad sisaldavad kõiki

projektlahenduses ja hankedokumentides nõutud seadmeid, materjale ja töid. Tõsteseadmete

kasutamise kohta selgitas pakkuja, et vastavad kulud on arvestatud asjaomaste tööde

2 Sõnumi ID-d 1123657 ja 1124424.

8 (23)

ühikhindadesse ega kajastu seetõttu eraldiseisva kulureana.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud Hankija kontrollimenetluse puhul tegemist olukorraga, kus

pakkujalt oleks küsitud üksnes abstraktset kinnitust pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kohta ning pakkuja oleks piirdunud sellele vastates üldsõnaliste väidetega.

6.5. Pärast Kolmanda isiku vastuste saamist analüüsis hankekomisjon esitatud selgitusi ning

leidis, et selgitused on asjakohased, järjepidevad ja eluliselt usutavad. Hankija hinnangul

võimaldasid saadud selgitused järeldada, et pakkumuse maksumus tuleneb mh Kolmanda

isiku töökorralduslikust efektiivsusest, varasemast kogemusest ja väljakujunenud

koostöösuhetest ning et pakkumuse maksumusse on arvestatud hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks vajalikud kulud.

6.6. RHS §-i 115 eesmärgist ei tulene, et hankija peaks pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetluses jõudma üksikasjaliku kontrollini iga üksiku hinnakomponendi või

pakkuja sisemise kalkulatsiooni kohta. Kontrolli eesmärk on hinnata, kas pakutud hind on

selline, mille juures on hankelepingu nõuetekohane täitmine objektiivselt võimalik, ning kas

esitatud selgitused annavad selle kohta hankijale piisava kindluse. Käesoleval juhul oli

Hankijal seejuures võimalik hinnata pakkumuse maksumust ka väga detailsel tasandil, kuna

pakkumuse maksumuse tabel sisaldas kokku 364 eraldi kulurida. Selline pakkumuse

ülesehitus võimaldas Hankijal hinnata ka üksikute kululiikide maksumuste realistlikkust ning

hankija seda kontrollimenetluse käigus ka tegi. Lisaks võttis Hankija pakkumuse maksumuse

põhjendatuse hindamisel arvesse pakkumuse kogumaksumuse suhet hankelepingu eeldatava

maksumusega. Hankelepingu eeldatav maksumus oli 3 850 000 eurot käibemaksuta, samas

kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 3 647 366,80 eurot käibemaksuta, st

pakkumuse maksumus oli eeldatavast maksumusest ligikaudu 5,2% madalam. Tegemist ei

olnud sellise suurusjärgu erinevusega, mis iseenesest viitaks hankelepingu täitmise

ohustatusele. Nimetatud asjaolu hindas Hankija koos Kolmanda isiku selgituste ning

pakkumuse üksikute kulukomponentide analüüsiga. Ka kohus on leidnud, et pakkumuse

hindamisel tuleb vaadata kogu pakkumuse maksumust tervikuna ning selle valguses ei ole

alust ka põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et esitatud on alapakkumus.

6.7. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et alapakkumuse kontroll peab olema sisuline ning

pakkuja ei saa piirduda üldsõnaliste selgitustega. Hankija esitaski Kolmandale isikule

täiendavaid küsimusi, sh konkreetsete kulukomponentide kohta, ning hindas saadud vastuseid

nende sisu arvestades. Asjaolu, et Hankija küsis pakkujalt selgitusi pakkumuse maksumuse

kulukomponentide kohta, mis näitab, et Hankija kontrolliski pakkumuse maksumuse

põhjendatust sisuliselt.

6.8. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et Hankija on teinud „jämeda kaalutlusvea“.

Kaalutlusveaga saaks tegemist olla eelkõige juhul, kui Hankija oleks jätnud olulised asjaolud

arvestamata või teinud esitatud andmetega ilmselgelt vastuolus oleva järelduse. Hankija küsis

täiendavaid selgitusi, sai pakkujalt vastused ning hindas neid enne järelduse tegemist. Seega

kaalutlusviga ei tehtud.

Käesolevas vaidlustusmenetluses tuleb hinnata, kas Hankija poolt hankemenetluse ajal läbi

viidud kontroll ja selle tulemusel tehtud järeldus olid põhjendatud. Hankija ei tugine uutele

asjaoludele ega esita tagantjärele uusi põhjuseid vaid selgitab üksnes neid asjaolusid ja

hinnanguid, millele Hankija tugines juba hankemenetluse käigus.

6.9. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

kontrollimenetlus oli formaalne või sisutühi. Hankija viis läbi RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel

nõuetekohase kontrolli, esitas pakkujale nii üldisemaid kui ka konkreetseid kulukomponente

puudutavaid küsimusi, sai neile sisulised vastused ning hindas saadud selgitusi enne

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Hankija kaalutlused on dokumenteeritud

9 (23)

vastavas hankekomisjoni protokollis (edaspidi Protokoll).

6.10. Hankija möönab, et Riigihanke hankemenetluses ei olnud Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrolli läbiviimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemise ajaline järjestus nõuetekohane. Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks 07.08.2026, kuid RHS §-i 115 alusel läbi viidud kontrollimenetlus, mille raames

esitas Hankija Kolmandale isikule selgitustaotlused 10.08.2026 ja 11.08.2026, toimus pärast

selle otsuse tegemist. Samas ei tähenda menetluslik puudus, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus oleks olnud põhjendamatult madal või et Hankija poolt hiljem läbi viidud kontrolli

tulemus oleks olnud sisuliselt teistsugune. Vastupidi, pärast RHS §-i 115 alusel

kontrollimenetluse läbiviimist leidis Hankija, et Kolmanda isiku selgitused on piisavad ning

pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

6.11. Hankija peab oluliseks eristada kahte küsimust: esiteks seda, kas Hankija järgis

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisel alapakkumuse kontrolli ajalist järjestust

nõuetekohaselt, ning teiseks seda, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli sisuliselt

põhjendamatult madal. Esimeses küsimuses möönab Hankija eelkirjeldatud menetluslikku

puudust, teises küsimuses Hankija Vaidlustajaga ei nõustu.

6.12. RHS §-is 115 sätestatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli

mehhanismi eesmärk on tagada, et hankija ei tunnistaks edukaks pakkumust, mille maksumus

on selline, et hankelepingu nõuetekohane täitmine selle hinnaga on objektiivselt ohustatud.

Hankija viis pärast tekkinud vajaduse tuvastamist läbi sisulise kontrolli ning kontrolli

tulemusena ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid sellisele ohule. Eduka pakkumuse maksumus

sai Hankija poolt täiendavalt kontrollitud ning kontrolli tulemusena ei tuvastatud asjaolusid,

mis annaksid aluse Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala

maksumuse tõttu.

6.13. Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal,

on tõendamata. Vaidlustaja möönab ise, et tal puuduvad Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse hindamiseks vajalikud andmed. Samas on Hankija Kolmanda isiku

pakkumuse maksumust RHS §-i 115 alusel kontrollinud. Hankija leidis kontrolli tulemusena,

et Kolmanda isiku selgitused on piisavad ning pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult

madal.

6.14. Alapakkumuse kontrolli läbiviimise eesmärk on välja selgitada, kas madala

maksumusega pakkumus on põhjendatud ning kas pakkuja suudab hankelepingut pakutud

maksumusega nõuetekohaselt täita. Hankija täitis selle eesmärgi, kui esitas Kolmandale

isikule täiendavad küsimused pakkumuse maksumuse kujunemise ja konkreetsete

kulukomponentide kohta, sai pakkujalt vastused ning hindas saadud selgitusi.

Kontrolli tulemusena ei muutunud Hankija seisukoht selles, et Kolmanda isiku pakkumus on

edukas. Seetõttu lähtus Hankija edasiste menetlustoimingute tegemisel üldisest

menetlusökonoomia põhimõttest – kui hankija leiab, et hankija tehtud otsus on menetlus- või

vorminõude rikkumisest olenemata sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt

peaks hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma, jätab hankija juba tehtud otsuse

kehtetuks tunnistamata. Kuivõrd pärast alapakkumuse kontrolli oli Hankija jõudnud samale

lõppjäreldusele, milleni ta oli jõudnud enne kontrolli läbiviimist, ei olnud uue samasisulise

edukaks tunnistamise otsuse tegemisel iseseisvat sisulist eesmärki.

6.15. Uue käskkirja tegemine üksnes selleks, et korrata juba 07.08.2026 tehtud otsust pärast

alapakkumuse kontrolli läbiviimist, oleks tähendanud sama otsuse vormilist dubleerimist. See

ei oleks muutnud Kolmanda isiku positsiooni, hankemenetluse tulemust ega Hankija sisulist

hinnangut pakkumusele. Samuti ei oleks uus samasisuline otsus andnud hankemenetlusele

10 (23)

lisaväärtust olukorras, kus kontrollimenetluse tulemusena ei tuvastatud asjaolusid, mis oleksid

tinginud vajaduse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ümber hinnata.

6.16. 01.09.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.16.1. Hankija ei jätnud Teabenõude lahendamisel ärisaladuse küsimust hindamata. Hankija

hindas talle esitatud teabe olemust ja detailsust ning lähtus seejuures väljakujunenud

praktikast, mille kohaselt võivad pakkumuse koosseisus esitatud detailsed maksumustabelid

ja ehituskulude kalkulatsioonid, milles kajastuvad pakkuja individuaalne kulustruktuur ja

hinnastamise loogika olla käsitatavad ärisaladusena. Käesoleval juhul oli tegemist 364 eraldi

kulureast koosneva väga detailse maksumustabeliga, mistõttu ei olnud tegemist pelgalt üldise

hinnainfoga, vaid teabega, mille avalikustamine võis anda konkurendile ülevaate Kolmanda

isiku pakkumuse hinnastamisest ja kulude kujunemisest.

6.16.2. Hankija täpsustas nimetatud küsimust täiendavalt 17.08.2026, pöördudes Kolmanda

isiku poole küsimusega, millises ulatuses peab pakkuja Hankijale kontrollimenetluse raames

esitatud teavet ärisaladuseks. Kolmas isik kinnitas Hankijale, et tema esitatud andmed

sisaldavad ärisaladust. Seega kinnitas täiendav suhtlus Hankija esialgset hinnangut selles osas,

et tegemist ei olnud teabega, mida Hankija võiks tervikuna konkurendile avaldada ilma

pakkuja õigustatud huve arvestamata.

6.16.3. Vaidlustaja leiab seoses 17.08.2026 suhtlusega, et Hankija asus alles siis otsustama,

kas Kolmanda isiku teave võib üldse olla ärisaladus. See ei vasta tegelikkusele. Hankija jaoks

oli juba teabe olemusest ja detailsusest tulenevalt selge, et selle avalikustamisel tuleb

arvestada ärisaladuse kaitsega. 17.08.2026 toimunud suhtluse eesmärk oli täpsustada

ärisaladuse ulatust, mitte esmakordselt tuvastada ärisaladuse kaitse vajadust.

13.08.2026 seisuga ei olnud Hankijal alust eeldada, et Kolmas isik loobub oma teabe

konfidentsiaalsusest või otsustab vaidlustusmenetluses oma seisukohad ise avalikustada.

6.16.4. Vaidlustaja jätab tähelepanuta asjaolu, et ärisaladuse kaitse eesmärk ei ole kaitsta

dokumenti, vaid selles sisalduvat ettevõtja majanduslikku ja konkurentsipositsiooni

puudutavat teavet. Kolmanda isiku selgitused koos pakkumuse detailse maksumustabeliga

sisaldasid teavet, mille pinnalt võis olla võimalik tuletada ettevõtja konkreetset hinnastamis-

ja kulustruktuuri.

Põhjendatud ei ole Vaidlustaja püüd muuta 17.08.2026 toimunud suhtlust tõendiks selle kohta,

et Hankija 13.08.2026 otsus oli täielikult kaalumata. Hankija oli juba enne 13.08.2026 teabe

olemusest lähtudes arvestanud vajadusega kaitsta Kolmanda isiku konfidentsiaalset teavet

ning 17.08.2026 toimunud suhtlus võimaldas seda hinnangut täpsustada.

6.16.5. Hankija ei vaidle vastu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetlus viidi RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel läbi pärast Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamist. Hankija ei nõustu Vaidlustaja järeldusega, et see menetluslik rikkumine

toob kaasa 07.08.2026 tehtud edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Käesolevas

asjas tuleb eristada RHS § 115 lg 2 järgse kontrollimenetluse nõutavat ajalist järjestust ning

küsimust, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli sisuliselt põhjendamatult madal.

6.16.6. Hankija viis RHS §-i 115 alusel nõutava kontrolli läbi, esitades Kolmandale isikule

10.08.2026 ja 11.08.2026 selgitustaotlused, milles paluti selgitusi pakkumuse maksumuse

kujunemise ning konkreetsete kulukomponentide kohta. Kolmas isik esitas Hankijale nendele

küsimustele Hankija jaoks piisavalt sisulised vastused, mida Hankija hindas kogumis

pakkumuse, ning muu hankemenetluses Hankijale esitatud asjakohase teabega.

Kontrollimenetluse tulemusena leidis Hankija, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei

ole põhjendamatult madal ning puuduvad alused pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel

11 (23)

tagasilükkamiseks. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus Hankija oleks jätnud RHS §-is 115

ette nähtud kontrolli täielikult tegemata või otsustanud pakkumuse maksumuse põhjendatuse

üle ilma pakkujalt asjakohaseid selgitusi küsimata. Hankija viga seisnes kontrollimenetluse

ebaõiges ajalises järjestuses, mitte selles, et pakkumuse maksumuse põhjendatust ei oleks

sisuliselt kontrollitud.

6.16.7. Hankija ei läinud kontrollimenetlusse eeldusel, et selle tulemus peab igal juhul

kinnitama Hankija 07.08.2026 otsust. Kui kontrollimenetluses oleks ilmnenud, et Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, oleks Hankija muutnud oma varasemat

seisukohta ja lükanud pakkumuse tagasi RHS § 115 lg-st 8 tulenevate nõuete kohaselt. Sellist

vajadust aga ei tekkinud, sest kontrollimenetluse tulemusena ei tuvastanud Hankija asjaolusid,

mis oleksid andnud aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.

6.16.8. Hankija ei olnud 07.08.2026 otsusega end hilisema kontrolli tulemuse suhtes juba ette

sidunud. Enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist oli Hankija hinnanud kõikide

ettevõtete pakkumusi koos nende juurde esitatud dokumentidega, kontrollinud nende

vastavust tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele standarditele ning veendunud muuhulgas ka

selles, kas maksumuse tabelis esitatud 364 kulurea maksumused on korrektselt täidetud.

Vaidlustaja 07.08.2026 teabenõue, milles tõstatati küsimus Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kohta, oli õigustatud ning sellest johtuvalt viis Hankija RHS §-i 115

alusel täiendava kontrolli läbi ning hindas pakkumuse maksumust seejuures veelgi

põhjalikumalt, küsides Kolmandalt isikult selgitusi nii pakkumuse maksumuse kujunemise

kui ka konkreetsete kulukomponentide kohta. Seega ei jäänud Hankija üksnes varasema

hinnangu juurde, vaid kontrollis pakkumuse maksumuse põhjendatust täiendavalt ja sisuliselt.

Kontrollimenetluse tulemusena sai Hankija täiendava kinnituse, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus on põhjendatud ning hankelepingu nõuetekohane täitmine pakutud

maksumusega on võimalik.

6.16.9. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll ei olnud formaalne või

sisuliselt puudulik. Hankija küsis täiendavaid selgitusi konkreetsete kulukomponentide, sh

välis- ja sisevalgustuse, jahutussüsteemi, puitribistiku ning tõsteseadmete kasutamisega

seotud kulude kohta. Küsimuste eesmärk oli kontrollida, kas nimetatud kulud on pakkumuse

maksumuses tegelikult arvesse võetud ning millest nende maksumuse kujunemine tuleneb.

6.16.10. Vaidlustaja poolt Kolmanda isiku selgitustele antud hinnang põhineb suuresti

Vaidlustaja subjektiivsel käsitlusel. See ei kajasta seda, kuidas Hankija tegelikult pakkumuse

maksumuse põhjendatust hindas.

6.16.11. Hankija ei hinnanud Kolmanda isiku selgitusi üksikute lausete kaupa ega eeldanud,

et iga vastuses sisalduv lause peab iseseisvalt tõendama mõne konkreetse kulukomponendi

maksumust. Hankija hindas Kolmanda isiku selgitusi kogumis, võttes arvesse kogu

pakkumust, selle aluseks olevaid dokumente, pakkumuse maksumuse kujunemist, pakkumuse

detailset maksumustabelit ning hankelepingu esemeks olevate tööde iseloomu ja pakkuja

antud selgitusi hankija esitatud järelepärimistele. Selline tervikvaade võimaldas Hankijal

hinnata, kas Kolmanda isiku pakutud kogumaksumus on realistlik ja kas hankelepingu

nõuetekohane täitmine selle maksumusega on võimalik.

6.16.12. Riigihanke puhul on tegemist ehitustöödega, kus pakkumuse kogumaksumus

kujuneb paljude omavahel seotud tööde, materjalide, tööjõu jms kulukomponentide

koosmõjus. Sellise pakkumuse puhul ei ole vajalik ega põhjendatud nõuda kulukomponentide

ülemäära üksikasjalikku lahtikirjutamist. Ehitustööde olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse

esitamise etapis mõistlik ega sageli ka võimalik kirjeldada eraldi kõiki tööde teostamisega

kaasnevaid kulusid kuni kõige väiksemate detailideni ning nõuda, et pakkuja esitaks iga rea

12 (23)

kohta eraldi tõendi või detailse kalkulatsiooni. Riigihanke puhul oli Hankijal võimalik

pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnata väga detailselt. Pakkumuse maksumuse tabel

sisaldas kokku 364 eraldi kulurida. Hankija oli enne pakkumuse edukaks tunnistamist

hinnanud kõiki pakkumusi koos nende juurde esitatud dokumentidega ning kontrollinud

nende vastavust tehnilisele kirjeldusele ja nõuetele. Seejuures oli Hankijal võimalik hinnata

ka seda, kuidas Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus erinevate tööde ja

kulukomponentide vahel jaguneb ning kas esitatud hinnad võimaldavad hankelepingus nõutud

töid tegelikult teostada. Nende kulukomponentide osas, mille maksumuse põhjendatus tekitas

Hankijal kahtlusi, esitas Hankija pakkujale täiendavaid küsimusi, paludes selgitada vastavate

kulude kujunemist. Seetõttu ei ole asjakohane Vaidlustaja lähenemine, mille kohaselt tuleb iga

Kolmanda isiku vastuses sisalduv lause eraldi „tõestada“ ning kui konkreetses lauses ei ole

esitatud näiteks arvandmeid, töömahte või eraldiseisvat tõendit, tuleb see automaatselt lugeda

sisutühjaks. Selline lähenemine muudaks RHS § 115 kontrollimenetluse olemuse

ebamõistlikult formaalseks. Seadusest ei tulene nõuet, et pakkuja peaks iga selgituse puhul

esitama eraldiseisva tõendi, hinnapakkumise või detailse kalkulatsiooni. Oluline on see, kas

pakkuja antud selgitused annavad Hankijale kogumis piisava aluse veenduda, et pakkumuse

maksumus on põhjendatud ja hankelepingu täitmine selle maksumusega võimalik.

6.16.13. Hankija ei nõustu Vaidlustaja käsitlusega, nagu oleksid Kolmanda isiku selgitustes

sisalduvad viited kogemusele, alltöövõtjatega väljakujunenud koostööle, tööprotsesside

optimeerimisele ja sisemiste ressursside kasutamisele olemuslikult sisutühjad. Tegemist on

asjaoludega, millel võib ehitustööde puhul olla otsene mõju pakkumuse maksumuse

kujunemisele. Ettevõtte varasem kogemus sarnaste objektidega, väljakujunenud

koostöösuhted alltöövõtjatega, tööde korraldamise viis ning olemasolevate ressursside

kasutamise võimalus võivad kõik mõjutada seda, millise hinnaga on konkreetsel ettevõtjal

võimalik hankelepingut täita. Vaidlustaja võib olla seisukohal, et sellised selgitused ei ole

tema jaoks piisavad, kuid sellest ei tulene, et Hankija ei võinud neid asjaolusid pakkumuse

maksumuse põhjendatuse hindamisel arvesse võtta.

6.16.14. Vaidlustaja analüüs jätab kõrvale asjaolu, et Hankija ei hinnanud Kolmanda isiku

selgitusi eraldiseisvalt. Hankija käsutuses oli kogu Kolmanda isiku pakkumus ning selle

juurde kuuluvad dokumendid. Hankija ei pidanud Kolmanda isiku selgitustes esitatud väiteid

hindama selliselt, nagu oleks tegemist täiesti uue ja muust pakkumusest sõltumatu teabega.

Selgituste eesmärk oli anda Hankijale täiendavat infot nende asjaolude kohta, mille osas

Hankijal oli tekkinud vajadus täiendavaks selgitamiseks.

6.16.15. Pakkumuse maksumuse detailne ülesehitus võimaldas hinnata selle realistlikkust ka

üksikute kulukomponentide tasandil – pakkumuse maksumuse tabel sisaldas 364 eraldi

kulurida. Hankija ei hinnanud seega üksnes pakkumuse lõpphinda, vaid tal oli võimalik

kontrollida pakkumuse maksumuse kujunemist kogu selle detailsuses ning hinnata, kas

esitatud ühikhinnad ja kulukomponendid on hankelepingu eseme ja tööde mahtu arvestades

realistlikud. Samuti võttis Hankija arvesse pakkumuse kogumaksumuse suhet nii riigihanke

eeldatava maksumuse kui ka teiseks jäänud pakkuja pakkumuse maksumusega. Kolmanda

isiku pakkumus summas 3 647 366,80 eurot oli riigihanke eeldatavast maksumusest 3 850

000 eurost ligikaudu 5,2% madalam. Võrreldes järgmise pakkumusega oli erinevus suurem,

ligikaudu 14%. Ka viimati nimetatud erinevus ei olnud Hankija hinnangul siiski selline,

millest võiks ainuüksi pakkumuste hinnataseme võrdlemise põhjal järeldada, et Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus oleks hankelepingu nõuetekohase täitmise seisukohast

ebarealistlik või ohustatud. Ehitustööde maksumus kujuneb paljude kulukomponentide

koosmõjus, mistõttu ei tähenda ka pakkumuste omavaheline hinnavahe iseenesest, et

madalama pakkumuse puhul oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega.

Pakkumuste hinnad võivad samade tööde puhul erineda tulenevalt pakkujate erinevast

kulustruktuurist, töökorraldusest, alltöövõtjate hinnatasemest, ressursside kasutamise

13 (23)

võimalustest, riskihinnangutest ja muudest ettevõtja majanduslikest ning töökorralduslikest

valikutest. Seega ei saa käesolevas asjas 14% hinnavahet käsitleda iseseisva tõendina

pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta. Hinnavahe suurus oli üksnes üks

asjaolu, mida Hankija hindamisel arvesse võttis, ning seda tuli vaadelda koos pakkumuse 364

kulurea, hankelepingu eseme, tööde mahu ning Kolmanda isiku poolt kontrollimenetluses

esitatud selgitustega.

6.16.16. RHS § 3 lg 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Käesolevas asjas on Hankija Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse hindamisel, edukaks

tunnistamisel kui ka täiendava RHS §-i 115 alusel läbi viidud kontrollimenetluse käigus

hinnanud pakkumust tervikuna ning leidnud, et see vastab RHAD-is, sh tehnilises kirjelduses

ja kohaldatavates standardites sätestatud nõuetele. Hankija hinnangul on tegemist

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks sobiva ja realistliku pakkumusega. Hankijal ei ole

tekkinud kahtlust, et hankelepingu täitmine riigihankele pakutud hinnaga ei ole realistlik.

6.16.17. RHS §-i 115 kohaldamisel tuleb arvestada ka riigihanke üldist eesmärki kasutada

avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Kui Hankija on kontrollinud pakkumuse

vastavust kõikidele RHAD-i nõuetele, hinnanud pakkumuse detailset kulustruktuuri ning

saanud pakkujalt täiendavad selgitused pakkumuse maksumuse kujunemise kohta, ei oleks

põhjendatud pidada pakkumust põhjendamatult madalaks üksnes seetõttu, et selle maksumus

erineb järgmise pakkuja maksumusest ligikaudu 14%. Hankija ei pidanud 14% hinnavahet

sellise ehitustööde hankelepingu puhul kuigi suureks ning see ei tekitanud Hankijas üksnes

hinnavahest tulenevalt põhjendatud kahtlust hankelepingu nõuetekohase täitmise

võimalikkuse suhtes. Tegemist ei ole olukorraga, kus pakkumuse maksumus oleks teiste

hankemenetluses osalenud ettevõtete pakkumustest sedavõrd drastiliselt madalam, et juba

hinnataseme põhjal tekiks tõsine ja põhjendatud kahtlus pakkumuse realiseeritavuses.

6.16.18. Hankija kontrollis pakkumuse maksumust RHS §-i 115 alusel, esitas 10.08.2026 ja

11.08.2026 Kolmandale isikule täiendavad küsimused ning hindas vastuseid koos pakkumuse

muu pakkumuse koosseisu kuuluva teabega, mille kohta on koostatud ka Protokoll. Kontrolli

tulemusena ei tuvastanud Hankija ühtegi konkreetset kulukomponenti, mille puhul ei oleks

esitatud maksumusega võimalik hankelepingu esemeks olevaid töid nõuetekohaselt teostada.

Samuti ei tuvastanud Hankija Kolmanda isiku selgitustes asjaolusid, mis viitaksid pakkumuse

maksumuse ebarealistlikkusele või hankelepingu täitmise ohustatusele. Selgitused andsid

Hankijale piisava aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on kujunenud pakkuja

töökorralduse, varasema kogemuse, koostööpartnerite ja muude hinnastamist mõjutavate

asjaolude tulemusena ning selle maksumusega on võimalik hankeleping nõuetekohaselt täita.

Kuivõrd Hankija ei tuvastanud kontrollimenetluse käigus asjaolusid, mille tõttu tuleks

Kolmanda isiku pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata, ei pea Hankija 07.08.2026

edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist põhjendatuks.

7. Kolmas isik, Tesron Ehitus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Isegi juhul, kui Hankija poolt ärisaladust sisaldava teabe avaldamata jätmist käsitada

teabenõude osalise rahuldamata jätmisena või keelduva otsusena, oli see sisuliselt

õiguspärane, kuivõrd Hankijal lasus samal ajal RHS § 46¹ alusel kohustus kaitsta Kolmanda

isiku ärisaladust ning kaaluda teabe avaldamist üksnes ulatuses, milles see ei kahjusta pakkuja

õigustatud konkurentsihuvi.

7.2. RHS § 46¹ näeb ette hankija kohustuse kaitsta pakkuja poolt ärisaladusena tähistatud

teavet ning mitte avaldada seda teistele riigihankes osalejatele. See kohustus kehtib sõltumata

14 (23)

sellest, kas ärisaladus sisaldub pakkumuses eneses või sellele järgnevas suhtluses hankijaga,

sh pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlusel antud selgitustes. Vastupidine

tõlgendus muudaks ärisaladuse kaitse RHS-is sisutühjaks, kuna pakkuja oleks sunnitud oma

hinnakujunduse üksikasjad avaldama just kontrollimenetluses, kus neid kõige põhjalikumalt

käsitletakse. Samas eeldab ärisaladuse kaitse konkreetse teabe olemuse hindamist ning

pakkuja peab põhjendama, miks vastav teave on ärisaladus. Kolmanda isiku hinnangul

sisaldavad vaidlusalused selgitused osaliselt sellist hinnakujunduse ja kulustruktuuri teavet,

mille avaldamine kahjustaks tema õigustatud konkurentsihuve. Hankija ei saanud ilma

Kolmanda isiku seisukohta arvestamata Vaidlustaja palutud andmeid avaldada.

7.3. Kolmanda isiku eesmärk ei ole välistada Vaidlustaja juurdepääsu kogu kontrollimenetluse

materjalile. Ärialase konfidentsiaalsuse kaitse puudutab üksnes selliseid selgituste osi, mis

avavad Kolmanda isiku hinnakujunduse, kulustruktuuri või majandusliku arvestuse

põhimõtteid. Selline piiritletud lähenemine tagab ühelt poolt hankemenetluse läbipaistvuse

ning Vaidlustaja menetlusõiguste kaitse, teisalt aga Kolmanda isiku ärisaladuse ja

konkurentsipositsiooni kaitse proportsionaalsel viisil.

7.4. Hankija on käitunud seadusest tulenevaid kohustusi arvestades. Vaidlustaja taotlus

tunnistada kehtetuks Hankija 13.08.2026 keelduv otsus väljastada Vaidlustajale Hankija ja

Kolmanda isiku vaheline kirjavahetus pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetluse raames on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

7.5. Kolmas isik taotleb RHS § 46¹ alusel, et vaidlustuskomisjon käsitleks Kolmanda isiku

ärisaladusena Kolmanda isiku 12.08.2026 vastuse küsimuse nr 2 vastuse teises lõigus ning

küsimuse nr 4 vastuses sisalduvat teavet.

Kolmanda isiku hinnangul sisaldab tema poolt Hankijale 12.08.2026 esitatud vastuse

küsimuse nr 2 vastuse teine lõik Kolmanda isiku hinnakujunduse ja hinna kujunemise

põhimõtteid ning nendega seotud ettevõttesisest majanduslikku teavet. Nimetatud teave

vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud ärisaladuse tunnustele. Esiteks ei ole tegemist üldteada

ega asjaomases ringkonnas kergesti kättesaadava teabega, vaid Kolmanda isiku konkreetse

hinnakujundusloogika ja ettevõttesisese arvestusega. Teiseks on sellel teabel salajasuse tõttu

kaubanduslik väärtus, kuivõrd see võimaldab mõista, milliste kulupõhimõtete ja

riskihinnangute alusel Kolmas isik oma pakkumusi kujundab. Kolmandaks on Kolmas isik

rakendanud selle teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks mõistlikke meetmeid ning käsitanud

seda ettevõttesiseselt kaitstava majandusliku teabena.

Samuti sisaldab ärisaladust Kolmanda isiku poolt Hankijale 12.08.2026 esitatud vastuse

küsimuse nr 4 vastus. Ka see osa vastusest sisaldab Kolmanda isiku hinnakujunduse

põhimõtteid ja nendega seotud konfidentsiaalset majanduslikku teavet. Ka selle teabe puhul

on täidetud EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud ärisaladuse tunnused. Teave ei ole üldteada ega

konkurentidele kergesti kättesaadav, sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ning

kolmas isik on rakendanud meetmeid selle konfidentsiaalsena hoidmiseks.

7.6. Vaidlustaja väidab, et Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on

õigusvastane, kolmel alternatiivsel alusel:

1) Hankija ei olevat oma otsust piisavalt põhjendanud;

2) RHS § 115 kohast kontrollimenetlust ei olevat sisuliselt läbi viidud;

3) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus olevat objektiivselt põhjendamatult madal.

7.7. Vaidlustaja väited põhinevad oletustel ega tugine faktilistele asjaoludele. RHS §-i 115

kontekstis tuleb eristada kahte tasandit: esiteks seda, kas hankija viis läbi pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluse, ning teiseks seda, kas hankija järeldus

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta oli ilmselgelt ekslik või ebamõistlik. Käesoleval

juhul on kontrollimenetlus läbi viidud ning Vaidlustaja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid

15 (23)

ega tõendeid, millest nähtuks, et Hankija järeldus oleks õigusvastane või et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus ei võimalda hankelepingut nõuetekohaselt täita.

7.8. Vaidlustaja väited põhinevad suuresti sellel, mida Vaidlustaja enda hinnangul oleks

Hankija pidanud kontrollima või milliseid järeldusi Hankija tema arvates tegema oleks

pidanud. Vaidlustaja ei saa asendada Hankija majanduslikku hinnangut enda hinnanguga.

Pakkumuse madalam hind ei võrdu iseenesest põhjendamatult madala maksumusega ning

RHS §-i 115 eesmärk ei ole tagada, et kõik pakkujad peaksid oma pakkumuse koostamisel

lähtuma samast kulustruktuurist või hinnastamisstrateegiast.

7.9. Riigikohus on selgitanud, et pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel

peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal (Riigikohtu lahend nr 3-19-1825, p 14). Seejärel tuleb hankijal anda

pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, sh näiteks

ebaseadusliku riigiabi kahtluse korral näidata, et riigiabi anti kooskõlas õigusaktidega või et

see ei saanud mõjutada pakkumuse maksumust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-15, p 21).

Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille

üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (samas, p 23).

7.10. Hankija viis Kolmanda isiku pakkumuse suhtes läbi sisulise ja põhjaliku RHS §-i 115

kohase kontrollimenetluse. Hankija päringute peale esitas Kolmas isik Hankijale 11.08.2026

üldise selgituse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ning 12.08.2026 täiendavad

selgitused Hankija poolt esitatud konkreetsete kulukomponentide (välisvalgustus,

sisevalgustus, jahutussüsteem, tõsteseadmete kasutamine, puitribistik) kohta.

7.11. 11.08.2026 selgituses tõi Kolmas isik välja ka selle, et pakkumuse maksumuse erinevus

teiste pakkujatega tuleneb muu hulgas pakkujate erinevast metoodikast, riskihinnangust,

alltöövõtjate hinnatasemest ning tööde organiseerimise efektiivsusest. Kolmas isik viitas oma

pikaajalisele kogemusele just sarnast tüüpi munitsipaal- ja avalike (sh sotsiaalhoolekande)

ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel ning pikaajalistele ja hästi toimivatele suhetele

alltöövõtjatega, mis võimaldavad vältida tarbetuid kulusid ning riske täpsemini ette näha ja

hinnastada. Kolmas isik selgitas, et pakkumuse maksumus on põhjendatud RHS § 115 lg 7

p-ides 1–3 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.

Kolmas isik selgitas ka, et pakkumuse maksumuses on arvestatud töötasudega koos riiklike

maksudega, et transpordikulud sisalduvad ühikhindades ning et pakkumus sisaldab ettevõtte

kasumimarginaale, üldkulusid ja juhtimiskulusid tavapärasel viisil ühikhindades arvestatuna

ehk kõiki olulisi kulukomponente. Kolmas isik kinnitas, et esitatud maksumusega on

hankelepingu täitmine tagatud.

7.12. 12.08.2026 selgituses vastas Kolmas isik Hankija viiele konkreetsele küsimusele

kulukomponentide kohta, sh selgitas, mida sisaldab välisvalgustuse rida (kogu masti komplekt

koos kaabeldusega), sisevalgustuse rida (kogu hoone valgustussüsteem koos paigaldusega),

jahutussüsteemi rida (kogu süsteemi seadmed ja tööd), tõsteseadmete kulu (jaotatud vastavate

tööde ühikhindadesse, mitte eraldi kulureana) ning puitribistiku rida (materjal, tarne ja

paigaldus vastavalt projektlahendusele). Eeltoodu võimaldas Hankijal veenduda, et Kolmas

isik ei ole nende suuremamahuliste komponentide puhul midagi arvestamata jätnud.

Eeltoodust nähtub, et kontrollimenetlus ei piirdunud üldsõnaliste ega sisutühjade

kommentaaridega ega Kolmanda isiku üldsõnalise kinnitusega.

7.13. Vaidlustaja pakkumuse maksumus ületab Kolmanda isiku pakkumuse maksumust

ligikaudu 14,4% võrra. Selline erinevus ei ole asjaolu, millest saaks automaatselt järeldada

pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust. Pakkumuste maksumuste erinevus võib

tuleneda mh pakkujate erinevast kulustruktuurist, alltöövõtjate hinnatasemest, riskihinnangust

16 (23)

ja tööde korraldamise efektiivsusest.

7.14. Ainuüksi protsentuaalne erinevus pakkumuste vahel ei ole määrav. Hinnata tuleb, kas

pakkumuse maksumus katab lepingu täitmisega seotud reaalsed kulud ja kas hankeleping on

selle maksumusega objektiivselt täidetav. Kolmas isik on oma selgitustes kinnitanud ja

detailselt näidanud, et tema pakkumuse maksumuses on arvestatud kõigi hanke

alusdokumentides sätestatud tingimuste ja mahtudega, sealhulgas materjalide, tööjõu,

transpordi, paigalduse ning ettevõtte üld- ja juhtimiskuludega.

7.15. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei erine märkimisväärselt Riigihanke eeldatavast

maksumusest (3 850 000 eurot km-ta). See kinnitab, et Kolmanda isiku pakkumus jäi Hankija

enda hinnangulise maksumuse lähedale ega olnud juba esmapilgul selliselt ebarealistlik, et

sellest võiks üksnes maksumuste võrdluse põhjal järeldada pakkumuse põhjendamatut

madalust.

7.16. Ligikaudu 15% erinevus maksumuste vahel ei ole selline, millest saaks ilma täiendavate

asjaoludeta järeldada pakkumuse põhjendamatut madalust. Ehitussektoris mõjutavad

hinnataset jätkuvalt sisendhindade kõikumised, sealhulgas kütusehindade tõusust tulenev

transpordi- ja logistika kallinemine, mis omakorda mõjutab ehitusmaterjalide lõpphinda.

Erinevad ettevõtted arvestavad selliste riskide ja hinnamuutustega pakkumuste koostamisel

erinevalt. Samuti on erinevatel ettevõtetel sellises turuolukorras materjalitootjate ja tarnijatega

erinevad kokkulepped, mistõttu võivad tekkida märkimisväärsed hinnavahed ka võrreldavate

pakkumuste vahel.

7.17. Kolmas isik ei ole esitanud alapakkumust ning pakkumuse maksumuse erinevus tuleneb

objektiivselt selgitatavatest asjaoludest: Kolmanda isiku pikaajalisest kogemusest sarnaste, sh

munitsipaal- ja sotsiaalhoolekande objektide teostamisel, pikaajalistest ja toimivatest suhetest

alltöövõtjatega, mis on muutnud tööprotsessid optimaalsemaks, ning ettevõtte võimekusest

kasutada oma sisemisi ressursse. Sellised asjaolud on pakkumuse maksumuse põhjendamisel

asjakohased just RHS § 115 lg 7 p-ide 1–3 tähenduses.

7.18. 01.09.2026 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.18.1. Faktiliselt ei ole Hankija 13.08.2026 keeldunud teabe esitamisest ega teinud

eraldiseisvat otsust jätta Vaidlustajale Hankija ja Kolmanda isiku vaheline suhtlus

väljastamata. Seega puudub 13.08.2026 kuupäevaga Hankija otsus, mille õigusvastasust saaks

vaidlustusmenetluses hinnata.

7.18.2. Hankija küsis pärast Vaidlustajalt teabenõude saamist (so 17.08.2026) Kolmandalt

isikult seisukohta andmete avaldamise kohta. Samal päeval laekus Hankijale ka vaidlustus.

Seega ei olnud Hankijal 13.08.2026 võimalik teha Kolmanda isiku ärisaladuse kohta sellist

lõplikku otsust, mille olemasolu Vaidlustaja talle omistab. Puudub alus teha Hankijale

etteheiteid selle eest, et Hankija ei olnud 13.08.2026 lõplikult otsustanud küsimust, mille

kohta ta küsis Kolmandalt isikult seisukohta alles 17.08.2026.

7.18.3. Hankija vastuses ei ole väidetud, et Kolmanda isiku vastuste avaldamine oleks

põhjendamatu täies ulatuses, vaid käsitletud on üksnes sellise teabe avaldamist, mille

avaldamine riivaks Kolmanda isiku õigust ärisaladuse kaitsele.

7.18.4. Vaidlustaja on esitanud väite, et Hankija on rikkunud RHS § 115 lg-t 2, kuna

alapakkumuse kontrolli küsimused (10.08.2026 ja 11.08.2026) esitati pärast Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (07.08.2026). See argument ei anna alust vaidlustuse

rahuldamiseks.

17 (23)

7.18.5. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine ning pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimine RHS § 115 alusel on kaks sisuliselt erinevat menetlustoimingut.

Asjaolu, et Hankija on pakkumuse edukaks tunnistanud enne alapakkumuse

kontrollimenetluse formaalset lõpetamist, ei tingi iseenesest edukaks tunnistamise otsuse

õigusvastasust, kui kontrollimenetlus on sisuliselt läbi viidud ja selle tulemus kinnitab, et

pakkumuse maksumus on põhjendatud. Riigikohus on otsuses nr 3-20-924/24 (p 17)

sõnaselgelt leidnud, et hankija võib kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust ka pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ja enne hankelepingu sõlmimist. Riigikohus

põhjendas seda mh sellega, et hankemenetlus lõpeb alles hankelepingu sõlmimisega ning

menetlusökonoomia seisukohalt on mõistlik võimaldada hankijal oma võimalik viga ise

parandada. Määrav ei ole kontrollimenetluse formaalne ajastus edukaks tunnistamise otsuse

suhtes, vaid see, kas Hankija viis RHS § 115 kohase kontrolli tegelikult läbi, sai pakkujalt

sisulised selgitused ning hindas neid enne hankemenetluse lõplikku lõppemist.

7.18.6. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et ta käsitles alapakkumuse kontrolli

tulemust enne lõpliku seisukoha kujundamist ning et kontrollimenetluse tulemusena ei

ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust 07.08.2026 otsuse muutmiseks või Kolmanda

isiku pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankija jõudis kontrollimenetluse tulemusel samale

järeldusele, milleni ta oli jõudnud ka varem, ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus jäi seetõttu muutmata.

7.18.7. Kolmanda isiku poolt Hankijale esitatud selgitused (11.08.2026 ja 12.08.2026) olid

sisulised ja põhjalikud sõltumata sellest, millisele kuupäevale need suhtes edukaks

tunnistamise otsusesse paigutuvad. Kontrollimenetluse käigus antud selgituste sisu ja kvaliteet

ei muutu olenevalt sellest, kas need eelnesid või järgnesid edukaks tunnistamise otsusele.

Seega ei ole Vaidlustaja poolt esile toodud ajaline järjestus asjakohane argument selle vastu,

et pakkumuse maksumus on põhjendatud. Kolmanda isiku selgituste õiguslik tähtsus seisneb

selles, et Hankija sai nende alusel hinnata, kas pakkumuse maksumus on hankelepingu

nõuetekohase täitmise seisukohalt põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab hankija

juhul, kui ta on RHS §-i 115 alusel pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli alustanud,

saadud selgitusi ka sisuliselt hindama. Hankija on oma vastuses kinnitanud, et ta tegi seda.

7.18.8. Kolmanda isiku selgitustes esitatud viited pikaajalisele kogemusele, väljakujunenud

alltöövõtjasuhetele ja tööde organiseerimise efektiivsusele ei ole sisutühjad loosungid, vaid

pakkumuse madalamat maksumust potentsiaalselt selgitavad objektiivsed asjaolud. Seejuures

ei ole RHS § 115 lg-s 7 nimetatud põhjenduste loetelu ammendav. Seetõttu ei saa selliste

asjaolude sisulist väärtust eitada üksnes põhjusel, et tegemist on levinud või üldiselt

kasutatavate väljenditega. Määrav on see, kas konkreetsed asjaolud selgitavad Kolmanda isiku

puhul tegelikult seda, kuidas oli tal võimalik pakkumuse maksumus kujundada. Lisaks

üldistele selgitustele esitas Kolmas isik 12.08.2026 vastuses konkreetsed ja detailsed vastused

viie erineva kulukomponendi (välisvalgustus, sisevalgustus, jahutussüsteem, tõsteseadmete

kasutamine, puitribistik) kohta, sh märkis konkreetse valgustite materjalide ja paigalduse

maksumuse. Need on konkreetsed arvandmed, mitte üldsõnalised kommentaarid. Vaidlustaja

tekstianalüüsi järeldus, et sisulist infot oli vaid 3–4%, ei arvesta selliste konkreetsete, arvuliste

ja kontrollitavate selgituste sisulist väärtust.

7.18.9. RHS § 115 ei nõua, et hankija peaks alapakkumuse kontrollis jõudma iga üksiku

hinnakomponendi või pakkuja sisemise kalkulatsiooni detailideni välja. Kontrolli eesmärk on

veenduda, et pakutud hinnaga on hankelepingu nõuetekohane täitmine objektiivselt võimalik.

Kolmanda isiku esitatud selgituste kogum – nii üldised põhjendused kui konkreetsed vastused

hankija täpsustavatele küsimustele – võimaldasid Hankijal seda hinnata. Lisaks on Hankija

selgitanud, et peale vastuste saamist ei loetud Kolmanda isiku pakkumust automaatselt

põhjendatuks, vaid hankekomisjon analüüsis esitatud selgitusi, hindas pakkumust erinevate

18 (23)

kuluridade kaupa ning võttis arvesse ka pakkumuse kogumaksumuse suhet hankelepingu

eeldatava maksumusega.

7.18.10. Vaidlustaja käsitlus lähtub sellest, millistele täiendavatele küsimustele oleks tema

hinnangul pidanud Hankija veel vastust otsima, mitte sellest, milline kahtlus Hankijal

tegelikult tekkis ja kas see kahtlus sai selgitustega kõrvaldatud. Käesolevas asjas tuleb hinnata,

kas Kolmanda isiku selgitused olid piisavad Hankija kahtluse kõrvaldamiseks, mitte kas need

oleksid ammendanud kõik võimalikud küsimused, mida Vaidlustaja võiks hiljem tõstatada.

7.18.11. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine on olemuselt majanduslik ja

prognoosiv hinnang. Hankija ülesanne ei ole asendada pakkuja majanduslikku otsustust enda

hinnakalkulatsiooniga, vaid hinnata, kas pakkuja selgituste põhjal on hankelepingu

nõuetekohane täitmine pakutud hinnaga objektiivselt võimalik. Hankijal on selles hinnangus

teatav kaalutlusruum, mille piires antud hinnangut ei saa tagantjärele ümber lükata üksnes

seetõttu, et Vaidlustaja oleks pakkuja kulude kujunemist hinnanud teisiti.

7.18.12. Vaidlustaja väidab, et kaks Hankija küsimustest olid kas-küsimused, mille

informatiivne väärtus olevat alapakkumuse kontrollis olematu. Kolmas isik ei nõustu selle

iseloomustusega. Küsimuse grammatiline vorm ei määra iseenesest selle küsimuse õiguslikku

ega faktilist asjakohasust. Oluline on, millist asjaolu Hankija küsimusega kontrollis ning

millise sisuga vastuse pakkuja sellele andis.

Kolmas isik vastas mõlemale viidatud küsimusele (välisvalgustuse ja sisevalgustuse

komplektsuse kohta) sisuliselt ning ei piirdunud pelgalt jaatava või eitava vastusega.

Välisvalgustuse küsimusele vastas Kolmas isik, et arvestatud on kogu välisvalgustuse

komplektiga, sealhulgas valgustite, mastide, tarvikute, kinnituste ja kaabeldusega kogu

vajalikus mahus. Sisevalgustuse küsimusele vastas Kolmas isik samuti sisuliselt, tuues välja,

et arvestatud on kogu hoone valgustussüsteemiga, sh sisevalgustid, hädavalgustid ja

varikatuse valgusti koos paigaldusega, ning esitas konkreetsed maksumused.

7.18.13. Kolmas isik ei jätnud vastamata küsimusele keskmise valgusti ühikhinnast, vaid

selgitas, miks ühe keskmise ühikhinna väljatoomine ei anna objektiivselt võrreldavat ega

asjakohast ülevaadet valgustussüsteemi tegelikust maksumusest, kuna süsteem koosneb eri

tüüpi ja eri maksumusega valgustitest, LED-ribadest ja valgussiinidest. Ühe keskmise

arvnäitaja esitamine oleks olnud sisuliselt eksitav ega oleks võimaldanud Hankijal

valgustussüsteemi maksumust adekvaatselt hinnata. Selle asemel esitas Kolmas isik

sisulisemad ja informatiivsemad andmed – valgustite materjalide ja paigalduse eraldi

kogumaksumused, mis võimaldasid Hankijal valgustussüsteemi maksumust reaalselt hinnata.

7.18.14. Vaidlustusmenetluses saab hinnata, kas Hankija kontroll ja selle tulemusel tehtud

järeldus olid põhjendatud. Vaidlustuskomisjonil tuleb hinnata seda, kas Hankija poolt RHS

§-i 115 alusel läbi viidud kontroll oli piisav Hankija enda põhjendatud kahtluse

kõrvaldamiseks ning kas Hankija järeldus oli esitatud materjali põhjal mõistlikult

põhjendatud.

7.18.15. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku selgituses mobiilkraana kulu kohta esineb

loogiline vastuolu - kui tõsteseadmete kasutamise kulu on juba arvestatud teiste tööde

ühikhindades, siis ei tohiks pakkumuse maksumustabelis eksisteerida eraldi mobiilkraana

rida. Kolmas isik sellega ei nõustu.

Pakkumuse maksumustabelis sisalduv mobiilkraana kulurida on sisuliselt nullitud

väärtusega rida, mis oli pakkumuse vormil ette nähtud, kuid mille sisuline maksumus kajastub

– nagu Kolmas isik on Hankijale ka selgitanud – vastavate tööde (nt kulurida 220 mm

paneelidest laed) ühikhindades. Kolmas isik ei saanud kululoendit ise muuta. Tegemist ei ole

sisulise topeltarvestuse ega loogilise vastuoluga, vaid pakkumuse vormistusliku iseloomuga

19 (23)

asjaoluga, mis tuleneb pakkumuse esildise vormist ning ei mõjuta pakkumuse

kogumaksumuse ega selle põhjendatuse hindamist.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja esitas vaidlustuses taotluse väljastada talle kogu kirjavahetus Hankija ja

Kolmanda isiku vahel, mida on peetud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega

ning kõik Hankija koostatud kirjalikud materjalid, milles kajastuvad Hankija kaalutlused ja

analüüs Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgituste kohta tema pakkumuse maksumuse

kujunemise osas.

24.08.2026 edastas vaidlustuskomisjon Vaidlustajale Kolmanda isiku 10.08.2026 vastuse ning

12.08.2026 vastuse osas, milles see ei sisalda Kolmanda isiku ärisaladust.

Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et 12.08.2026 vastuse küsimuse nr 2 vastuse

teises lõigus ning küsimuse nr 4 vastuses sisalduv teave on käsitletav Kolmanda isiku

ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes.

9. Vaidlustaja taotleb järgmiste Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist:

1) 13.08.2026 keelduv otsus Vaidlustaja 07.08.2026 taotlusele väljastada talle Hankija

ja Kolmanda isiku vahel peetud suhtlus seoses Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimenetlusega (edaspidi Hankija vastus taotlusele);

2) otsus tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus.

10. Enne, kui vaidlustuskomisjon hakkab käsitlema vaidlustatud otsuste õiguspärasuse

küsimust, peab ta vajalikuks välja tuua Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kronoloogia niivõrd, kuivõrd see nähtub RHR-is

avaldatud dokumentidest ja teabevahetusest:

1) 07.08.2026 tegi Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks;

2) 07.08.2026 pöördus Vaidlustaja Hankija poole küsimusega, kas Kolmanda isiku

pakkumuse suhtes on läbi viidud maksumuse põhjendatuse kontroll ning soovis selle käigus

esitatud teabevahetuse esitamist;

3) 10.08.2026 pöördus Hankija Kolmanda isiku poole üldise palvega põhjendada oma

pakkumuse maksumust. Kolmas isik vastas küsimusele samal päeval, s.o 10.08.2026;

4) 11.08.2026 pöördus Hankija Kolmanda isiku poole viie konkreetse küsimusega

pakkumuse kulukomponentide kohta. Kolmas isik vastas küsimustele 12.08.2026;

5) 12.08.2026 koostas Hankija komisjon Protokolli, milles luges põhjendatuks, et

Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega;

6) 13.08.2026 vastas Hankija Vaidlustaja 07.08.2026 küsimusele Hankija vastus

taotlusele);

7) 17.08.2026 esitas Vaidlustaja vaidlustuse vaidlustuskomisjonile;

8) 17.08.2026 pöördus Hankija Kolmanda isiku poole küsimusega, kas tema

10.08.2026 ja 12.08.2026 vastused Hankija päringule pakkumuse maksumuse kohta

sisaldavad ärisaladust. Kolmas isik vastas Hankijale 18.08.2026, paludes käsitleda 12.08.2026

vastuse küsimuse nr 2 vastuse teises lõigus ning küsimuse nr 4 vastuses sisalduvat teavet

Kolmanda isiku ärisaladusena.

Hankija vastus taotlusele

11. 07.08.2026 pöördus Vaidlustaja RHR-i Teabevahetuse kaudu Hankija poole järgmise

küsimusega3:

3 Sõnumi ID: 1123467.

20 (23)

RAMM Ehituse Osaühing, Küsimus käskkirja 07.08.2026 nr 1.-9/55 osas Küsimus hankijale

Lp hankija! Palume teatada, kas hankija viis Tesron Ehitus OÜ pakkumuse suhtes läbi RHS §

115 kohase menetluse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks? Kui jah, siis

palume väljastada selle kontrollimenetluse raames peetud suhtlus (hankija küsimused ja

pakkuja vastused koos võimalike lisadokumentidega).

13.08.2026 vastas Hankija:

Hankija viis eduka pakkumuse suhtes läbi menetluse pakkumuse maksumuse kontrollimiseks.

12. Vaidlustaja leiab, et asjaolu, et Hankija ei edastanud Vaidlustaja küsimuse peale Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse kontrollimenetluses peetud suhtlust, tuleb käsitleda RHS § 185

lg 2 p-i 8 mõttes muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsusena, mis võib rikkuda

vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve.

Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

12.1. Käesoleval juhul ei ole küsimus selles, et Hankija oleks teabevahetuse raames edastanud

mingi teabe, mida võiks teatud olukorras käsitleda otsusena, vaid selles, et Hankija ei ole

midagi teinud (tegevusetus), s.o vaidlustatav otsus puudub. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamise korral tunnistab kehtetuks hankija tehtud

riigihankega seotud seadusega vastuolus oleva otsuse. Vaidlustuskomisjon ei saa tunnistada

kehtetuks otsust, mida Hankija ei ole kunagi teinud.

12.2. Vaidlustuses nimetab Vaidlustaja oma 07.08.2026 küsimust teabenõudeks.

Vaidlustuskomisjoni arvates see küsimus teabenõue ei ole. AvTS § 14 sätestab teabenõudele

kehtivad nõuded, millele Vaidlustaja 07.08.2026 küsimus ei vasta. Ka Vaidlustaja ise leiab, et

RHS on AvTS suhtes eriseadus. Isegi siis, kui tegemist oleks teabenõudega, tuleks lahendada

küsimus nõutud teabe väljaandmisest ega saaks tunnistada kehtetuks otsust, mida Hankija pole

teinud. Ühegi otsuse kehtetuks tunnistamise tulemuseks RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel ei saaks

olla Hankija kohustamine Vaidlustajale andmeid väljastada.

13. Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul on vaidlustusmenetluses Vaidlustajale kõik

asjakohased andmed ka teatavaks saanud (andmed, mida Hankija vastuses taotlusele ei

esitanud) ning Vaidlustaja on neid andmeid ka oma täiendavates seiskohtades kasutanud,

mistõttu ei saa nende esitamata jätmine ka iseenesest jätkuvalt rikkuda Vaidlustaja õigusi või

kahjustada tema huve (andmete saamisega vaidlustusmenetluses on õigusrikkumine

kõrvaldatud, isegi kui see esines).

14. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustusmenetluse käigus on

ilmnenud, et Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus Hankija vastusele taotlusele ja

selles osas tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata (RHS § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 7).

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

15. Vaidlustaja palub tunnistada kehtetuks Hankija otsus, millega tunnistati edukaks

Kolmanda isiku pakkumus, kuna tema hinnangul ei ole Hankija:

1) oma otsust piisavalt põhjendanud;

2) RHS §-i 115 kohast kontrollimenetlust ei ole sisuliselt läbi viidud;

3) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on objektiivselt põhjendamatult madal.

16. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või

tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes

vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on

pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja

arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu.

21 (23)

17. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et Hankija 07.08.2026 otsuses Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamiseks (Hankija 07.08.2026 käskkirja nr 1.-9/55 p 2) ei ole

kuidagi puudutatud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli.

Nagu Hankija oma täiendavates seisukohtades ise on tunnistanud teadvustas Hankija selle, et

asjaolusid arvestades tuleb Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimiseks viia läbi RHS §-i 115 kohane kontrollimenetlus, alles Vaidlustaja 07.08.2026

küsimusest, milles Vaidlustaja küsis otsesõnu kontrollimenetluse läbiviimise kohta.

Esmakordselt pöördus Hankija Kolmanda isiku poole küsimusega tema pakkumuse

maksumuste põhjendatuse kohta 10.08.2026 (vt käesoleva otsuse p 10). Kuna RHS § 115 lg

1 seob põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse pakkujalt asjakohase seisukoha

küsimisega, ei saa olla vaidlust, et Hankija alustas Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

üle RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetlust 10.08.2026, s.o pärast otsuse tegemist

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

18. Hankija ja Kolmas isik möönavad, et Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatust pärast otsuse tegemist eduka pakkumuse kohta, kuid püüavad

pehmendada selle asjaolu tähendust. Hankija nimetab seda menetluslikuks veaks ning Kolmas

isik näib leidvat, viitega Riigikohtu otsusele 3-20-924/24 (p 17), et polegi vahet, millal

Hankija pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollis, kas enne pakkumuse edukaks

tunnistamist või pärast.

Vaidlustuskomisjon Hankija ja Kolmanda isikuga ei nõustu.

18.1. Vaidlust ei saa olla selles, et Riigihanke tulemusena sõlmitakse ehitustööde

töövõtuleping ega selles, et Riigihanke eeldatav maksumus (3 850 000 eurot) ületab riigihanke

piirmäära. Seega, arvestades Riigihankes esitatud pakkumusi, ei pidanud Hankija alustama

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist kahtluse tekkimisel

(RHS § 115 lg 1), vaid oli kohustatud seda tegema RHS § 115 lg 2 p-ist 1 tulenevalt, sõltumata

isiklikust kahtlusest. See, et Hankija juhindus RHS § 115 lg 2 p-ist 1 on selgelt välja toodud

ka Protokolli esimeses lõigus.

18.2. RHS § 115 lg 2 p 1 (koos lõike preambuliga) on sõnastatud järgmiselt:

(2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu

korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma

pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud selgitust, kui:

1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt kolm

pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks

tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja

pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt

20 protsendi võrra madalam või

[---]

Vaidlustuskomisjon leiab, et sõnastusest [---] kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada

[---] nähtub üheselt mõistetavalt, et RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel tuleb maksumuse põhjendatuse

kontroll teostada enne pakkumuse edukaks tunnistamist.

18.3. Riigikohtu otsuses 3-20-924/24 ei käsitleta pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrolli RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel, vaid tulenevalt RHS § 115 lg-st 1, mille puhul

maksumuse põhjendatuse kontrolli eelduseks on Hankijal kahtluse tekkimine, kontroll

RHS § 115 lg 2 p-i 1 alusel on aga seadusest tulenev kohustus.

18.4. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on jätnud vastuolus

RHS § 115 lg 2 p-iga 1 teostamata Kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse kontrolli enne

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist (07.08.2026). Vaidlustuskomisjon ei leia

22 (23)

siiski, et see asjaolu üksi peaks antud juhul tooma kaasa Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise.

19. Menetlusosalised vaidlevad selle üle kuivõrd sisuline oli Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontroll Hankija poolt.

Vaidlustusmenetluses on korduvalt märgitud Kolmanda isiku 10.08.2026 ja 12.08.2026

vastuseid Hankija küsimustele ning menetlusosalised on neid oma positsioonidelt ka

põhjalikult käsitlenud. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole niivõrd oluline käsitleda seda,

millised vastused Kolmas isik Hankija küsimustele andis, vaid seda, millised järeldused

Hankija nendest selgitustest tegi. Ainsaks hankemenetluse ajal koostatud dokumendiks, milles

väljendub Hankija seisukoht Kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse kohta, on

vaidlustuskomisjonile teadaolevalt Protokoll.

20. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ca 1 lk pikkune Protokoll ei sisalda mingit sisulist

hinnangut Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatusele. Valdav osa Protokollist

koosneb Kolmanda isiku 10.08.2026 ja 12.08.2026 kirjade kokkuvõttest ning osa Protokollist

on otseselt väljavõte Kolmanda isiku 10.08.2026 kirjast (Protokolli lõik 5). Ainsaks Protokolli

põhjenduste osaks, mis sisaldab Hankija nimel tegutseva komisjoni seisukohta, on järgmine:

Hankekomisjon analüüsis pakkuja esitatud selgitusi ning leidis, et need on asjakohased,

järjepidevad ja eluliselt usutavad. Esitatud selgitused annavad hankijale piisava kindluse, et

pakkumuse maksumus on kujunenud pakkuja töökorralduslikust efektiivsusest, kogemusest

ning turupositsioonist ega viita sellele, et hankelepingu täitmine esitatud maksumusega oleks

ohus.

Mingeid muid dokumente, kus selline analüüs võiks veel sisalduda, vaidlustuskomisjonile

esitatud ei ole. Vaidlustuskomisjon leiab, et Protokoll ei võimalda kontrollida seda, kas

Hankija leidis põhjendatult, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala

maksumusega.

21. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ka vaidlustusmenetluses ei ole Hankija ja Kolmas

isik esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole

põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ja Kolmanda isiku argumendid jagunevad

valdavalt kolmeks:

1) Hankija on teostanud sisulise ja põhjaliku kontrollimenetluse;

2) Kolmas isik esitas oma 10.08.2026 ja 12.08.2026 kirjadega sisukad ja põhjalikud

vastused Hankija küsimustele;

3) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus erines protsentuaalselt väga vähe

Vaidlustaja pakkumuse maksumusest ning Riigihanke eeldatavast maksumusest, ning need

erinevused on ehitussektoris tavapärased.

21.1. Vaidlust ei saa olla selles, et Hankija viis RHS §-i 115 alusel kontrollimenetluse

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle läbi perioodil 10.08.2026-

12.08.2026. Võimalike Hankija vastavate tegevuste kohta enne 10.08.2026 puuduvad

igasugused andmed, kuigi Hankija nimetab 10.08.2026-12.08.2026 läbi viidud kontrolli

täiendavaks kontrolliks, mis kinnitas Hankija varasemaid hinnanguid. Kuna aga Hankija ise

kinnitab, et alustas Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli tulenevalt

Vaidlustaja 07.08.2026 küsimusest, ei ole tõenäoline, et Hankija oleks mingit varasemat

kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle teostanud. Pakkumuse

vastavuse kontroll seda eesmärki ei täida. Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollimenetluseks

kulunud aega kuidagi kvaliteeti näitavaks, kuid leiab siiski, et Hankija on suutnud väidetavalt

põhjalikud menetlused läbi viia väga kiiresti. Nt on Kolmas isik esitanud 12.08.2026 vastuse

kulukomponentide kohta RHR-i kell 13.59 ning esimene komisjoni liige on Protokolli

digitaalselt allkirjastanud juba 12.08.2026 kell 15.10.

23 (23)

21.2. Kontrollides Hankija otsuse õiguspärasust ei saa vaidlustuskomisjon hakata Hankija

asemel kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse sisulist põhjendatust ega

analüüsida, kas ja mida Kolmanda isiku selgitustest saaks järeldada, mistõttu puudub vajadus

käesolevas otsuses analüüsida Kolmanda isiku 10.08.2026 ja 12.08.2026 selgitusi. Lisaks on

see võimatu seetõttu, et kui komisjonil olidki mingid kaalutlused, miks ta küsis 11.08.2026

Kolmandalt isikult konkreetselt pakkumuse viie kulukomponendi kohta, ei ole neid kahtlusi

Protokollis ega vaidlustusmenetluses avaldatud, mistõttu ei saa hinnata, kas selgitused võisid

kõrvaldada Hankijal oletatavasti tekkinud kahtlused.

Vaidlustuskomisjon märgib, et ka vaidlustusmenetluses ei ole Hankija välja toonud seda,

millised järeldused Hankija Kolmanda isiku selgituste pinnalt tegi, sh miks ta nõustus nt

10.08.2026 vastuses esitatud üldsõnaliste selgitustega.

21.3. Seoses Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlusega Vaidlustaja pakkumuse

maksumuse ja Riigihanke eeldatava maksumusega nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga,

et pakkumuse maksumuse võrdlus teiste pakkumuste maksumusega omab tähendust

maksumuse põhjendatuse kontrolli algatamise või algatamata jätmise kontekstis aga mitte

selle kontrolli enda raames. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli eesmärk on välja

selgitada, kas pakkumus on tõsiseltvõetav, st kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut

nõuetekohaselt täita (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-1822, p 16). Hinnata

tuleb nimelt kontrollitavat pakkumust, mitte võrrelda selle pakkumuse maksumust teiste

pakkumuste maksumusega. Pakkumuse tõsiseltvõetavust selgitavad ja tõendavad üksnes

seda konkreetset pakkumust iseloomustavad andmed ning asjaolud.

22. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei kontrollinud

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kohase hoolsusega ja Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 115 lg 2 p-iga 1 ja

lg-ga 8, see ei ole piisavalt põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav (vastuolu RHS § 3 p-iga

1) ning tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustuskomisjon ei väida, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja pakkumus tuleks ilmtingimata tagasi

lükata.

23. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

23.1. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

kogusummas 4 462,50 eurot käibemaksuta, 19h 50min õigusabi osutamise eest tunnihinnaga

225 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi on keskmise

keerukusega ning selle dokumentide maht pole viimasel ajal harilikuks muutunust oluliselt

suurem. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja

õigusabikulud 15 tunni ulatuses, summas 3375 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt

välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt

vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

23.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

Taivo Kivistik

(allkirjastatud digitaalselt)