ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Jaak Raie

peadirektor

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Teie 07.09.2026 Meie 18.09.2026 nr 2.2.-1/26/58-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Haridus- ja Noorteameti (HARNO) taotlus

uuringus „Mis mõjutab noorte sattumist NEET-olukorda?“ isikuandmete töötlemiseks ilma

andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud Teie taotlusega, palub AKI anda selgitusi ja/või täiendada taotlust vastavalt

alljärgnevale.

1. Taotluse punkti 4 kohaselt esitatakse taotlus kordusuuringute kooskõlastamiseks, mis on

jätkuks 2023 Statistikaametis valminud NEET-staatuse uuringule. Kordusuuringud plaanitakse

läbi viia 2026. aastal ja 2028. aastal sama metoodika alusel, mitmeaastane mõõde võimaldab

jälgida olemasolevate ja ka planeeritavate sekkumiste edukust ning kavandada täiendavaid

tegevusi. Inspektsioon mõistab eesmärgi kirjeldusest, et 2026. ja 2028. aasta uuringud on

jätkuks 2023. a uuringule, kuid mitte selle kordusuuringud. Palun seda taotluses täpsustada.

2. Taotluse punktis 4 on toodud uuringu eesmärk, mille kohaselt töödeldakse isikuandmeid

uurimaks noorte NEET-olukorda sattumise ja selles püsimise mustreid. Uuringute oluline osa

on erinevate riskitegurite koosmõju hindamine ning tulemuste põhjal tõenduspõhise sisendi

andmine noortepoliitika, haridus- ja tööturumeetmete kujundamiseks erinevates KOVides ja

asutustes.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike

1 punkti b kohaselt peab vastutav töötleja tagama, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on

nende eesmärkidega vastuolus. Kooskõlastatavate uuringute eesmärgi kirjeldus on sedavõrd

üldine, et jääb ebaselgeks, millistele uurimisküsimustele vastuseid otsitakse. Kui eesmärk on

esitatud üldiselt, ei ole võimalik hinnata isikuandmete töötlemise vajalikkust ja kooskõla

eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega ning ühtlasi

puudub võimalus hinnata, et andmesubjekti õigusi ülemäära ei kahjustata. Palun taotluses

uuringu eesmärk ja uurimisülesanded konkreetselt välja tuua.

3. Eeltoodust tulenevalt juhib AKI ka tähelepanu, et IKÜM artikli 5 lg 1 punktis c sätestatud

minimaalsuse põhimõte nõuab, et töödeldavad isikuandmed on asjakohased, olulised ja

piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav

töötleja ei või koguda ega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks

mõistlikult vajaliku mahu, kui töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega.

Minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete kogumist

2 (3)

hindama töötlemise eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt töödeldavate

andmete kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse andmetöötluse,

võttes arvesse ka alternatiive, mis võimaldavad sama eesmärgi saavutada väiksema hulga

isikuandmete või vähemate töötlustoimingute abil. Riigikohus1 on ka õigusliku aluse

kontekstis selgitanud, et lisaks IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetele, tuleb isikuandmete

töötlemisel arvestada vajalikkuse kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete isikuandmete

töötlemine peab vastama IKÜM art 5 põhimõtetele ning olema vajalik püstitatud eesmärgil

töötlemiseks.

Taotluses ei ole uuringu metoodikat ega selgeid uurimisküsimusi kirjeldatud. Hetkel ei ole AKI

hinnangul esitatud materjalide põhjal võimalik pidada kogu kavandatud andmetöötlust

kirjeldatud ulatuses piisavalt põhjendatuks ja proportsionaalseks. Selleks, et tuvastada NEET-

staatuses noored ning nende NEET-olukorda sattumise ja püsimise mustrid ei ole vajalik kõigi

vastavas vanuses noorte ja nende vanemate ning laste andmete töötlemine kogu

andmekoosseisu ulatuses. Lõpliku hinnangu andmiseks tuleb eristada uurimisülesanded,

põhjendada iga ülesande andmevajadust ning vähendada andmekoosseisu ulatuseni, mis on

vastava eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.

4. Taotluse punkti 9 kohaselt kuuluvad valimisse kõik noored vanuses 15-24, lisaks nende

vanemad ja nende lapsed. Kui hinnanguline NEET-noorte arv on ca 19 000, siis mis põhjusel

on valimisse kaasatud kõik vanusegruppi kuuluvad isikud ning nende vanemad ja lapsed.

Minimaalsuse põhimõtte kohaselt saab valimi moodustada NEET-noortest ja vastavast

võrdlusgrupist koos nendega seotud isikutega. Kui taotleja leiab, et uuringu läbiviimiseks on

kõikne valim vajalik, siis palun seda põhjendada.

5. Taotleja leiab, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

muuda tema kohustuste mahtu punktis 7 kirjeldatud põhjustel, mistõttu ei pea taotleja

vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist.

IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete

töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine

kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis

põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel

põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis

on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Taotluse punkti 9 kohaselt on ainuüksi 15-24 a noorte arv, kelle andmeid uuringus töödeldakse

ühel aastal ca 170 000. Taotluse punktis 7 toodud kirjelduses ei ole arvestatud muu hulgas

andmesubjektide arvuga (kuid mitte ainult). Eeltoodust lähtuvalt palun kõiki kohaseid

asjaolusid arvesse võttes hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja

kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun esitada sellekohased kaalutlused.

Kokkuvõtlikult, palun uuringu taotlust täiendada nii, et taotlusest nähtuks omavahelises seoses

uuringu eesmärk, sh uurimisülesanne/-küsimused, eesmärgi ja uurimisülesande täitmiseks vajalik

1 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24 2 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 3 Euroopa andmekaitsenõukogu „Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle

kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt

määrusele (EL) 2016/679“.

3 (3)

valim ja vastav andmekoosseis valimisse kuuluvate isikugruppide kaupa ning metoodika ja

andmetöötlusprotsessi kirjeldus.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30.09.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel