1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 18.09.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Carmee Lisette Pomerants

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000472

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 21.07.2026; 28.07.2026; 14.08.2026

Kriminaalasjas nr 26263000472 alustati 24.08.2026 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel.

XXX XXXile on esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 21.07.2026 kella 18:46 ajal Raplamaal XXX vallas XXX

XXX külas XXX XXX asuvas AS Prisma Peremarketile kuuluvast XXX kauplusest võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 tk vormileib musta küüslauguga maksumusega 3.99

eurot, maksis osa ostukorvis olnud toodete eest, kuid lahkus kauplusest vormileiva eest tasumata,

tekitades AS Prisma Peremarketile varalise kahju summas 3.99 eurot.

Samuti tema, 28.07.2026 kella 20:12 ajal Raplamaal XXX vallas XXX külas XXX XXX asuvas AS

Prisma Peremarketile kuuluvast XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil 1tk tume Ciabatta hinnaga 3.35 eurot, maksis osa ostukorvis olnud toodete eest, kuid

lahkus kauplusest ciabatta eest tasumata, tekitades AS Prisma Peremarketile varalise kahju summas

3.35 eurot.

Samuti tema, 14.08.2026 kella 19:23 ajal Raplamaal XXX vallas XXX külas XXX XXX asuvas AS

Prisma Peremarketile kuuluvast XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil 1tk tume Ciabatta hinnaga 3.35 eurot ja 1 tk vormileib musta küüslauguga hinnaga 3.99

eurot, maksis osa ostukorvis olnud toodete eest, kuid lahkus kauplusest vormileiva ja ciabatta eest

tasumata, tekitades AS Prisma Peremarketile varalise kahju kogusummas 7.34 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või

nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-

tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna

isiku süü ei ole suur.

2

XXX XXXile esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada

tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist.

Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud

kannatanule Prisma Peremarketid AS-ile varalist kahju summas 14,68 eurot, mille kahtlustatav on

kannatanule vabatahtlikult hüvitanud. Kahtlustatav on nõus tema suhtes esitatud kahtlustusega ning

tunnistab oma süüd. Samuti on XXX XXX 18.09.2026 prokuratuuris kinnitanud, et on saanud aru

toimepandud teo keelatusest ning väljendanud kahetsust. Kahtlustatavale etteheidetavate süütegude

puhul pole küll tegemist ühekordse teoaktiga, kuid kõik kolm varguse episoodi on toime pandud

lühikese ajavahemiku jooksul, u kolme nädala jooksul (21.07-14.08.2026), ning samuti polnud

varguste objektiks olnud esemete väärtus suur (kahju kogusumma 14,68 eurot). Ka seadusandja

valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist

väärteona. Käesoleval juhul võimaldab kahtlustatava tegevust kuriteona käsitleda üksnes selle

süstemaatilisus.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt

uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas

tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

XXX XXXi puhul on tegemist varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga ning samuti ei

ole prokuratuuri andmetel tema suhtes käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. XXX XXXi osas on

27.11.2023 lõpetatud kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrusest nähtuvalt oli XXX XXX

samuti alust kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Määrusega kohustati XXX XXXit maksma riigituludesse 400 eurot ühe kuu jooksul määruse

allkirjastamist, viidatud kohustuse on XXX XXX nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata asjaolule, et ka

käesolevaga on XXX XXXit alust taas kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos, leiab prokurör, et XXX XXXit on võimalik suunata õiguskuulekale teele, ilma teda kohtu

alla andmiseta, vaid kohaldades tema suhtes mõjutusvahendina üldkasuliku töö tundide määramist.

XXX XXX on 02.09.2026 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et tema teod olid ajendatud

soovist heastada kogukonnalt saadud abi, pannes ebaseaduslikult omastatud tooted toidukappi. XXX

XXXi teguviis väärib küll hukkamõistmist, kuid prokuröri hinnangul ei pea seda tegema ilmtingimata

kriminaalkorras karistamisega. XXX XXXil on võimalik ühiskonda panustada ning samas

toimepandud kuritegu heastada läbi üldkasuliku töö. Nimetatud mõjutusvahend koos kohustusega

hoiduda aasta jooksul uute varavastaste kuritegude toimepanemisest, on prokuröri arvates piisavad

XXX XXXi poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete

3

kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3.

Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121

p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa.

Juhise 3.2.1 järgi on avalik menetlushuvi olemas ka juhul kui kahtlustatava suhtes on enne uue kuriteo

toimepanemist kolme aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui

kahtlustatav on uue kuriteo toimepanemise ajal kohtu poolt määratud katseajal või kui kahtlustataval

on kustumata karistus tahtliku kuriteo eest. Kuigi XXX XXXi suhtes on 27.11.2023, s.o vähem kui

kolm aastat tagasi kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud, rõhutab prokurör täiendavalt, et

käesoleva teo toimepanemise asjaolud ja teo iseloom ning kahtlustatava isiksus ei anna alust arvata,

et XXX XXXi kriminaalkorras karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise

jätkamise.

Kokkuvõtvalt puudub prokuröri hinnangul käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX XXXile

etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive

heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik

saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56

lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele

võtmata. Võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja kahtlustatava isiksust, puudub prokuröri hinnangul alus

arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on vabatahtlikult hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, siis

prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXXi suhtes KrMS §

202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000472 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

Kohustada XXX XXX:

- Teha 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata 6 (kuus)

kuud, s.t viimane täitmise tähtpäev on 18.03.2027.

- hoiduma uute varavastaste kuritegude toimepanemisest. Nimetatud nõudest

kinnipidamist kontrollitakse käesoleva kriminaalasja raames ühe aasta jooksul, s.o kuni

18.09.2027.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule Prisma Peremarketid AS, Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Kahtlustatavale

XXX XXXile on lõpetamise määrus 18.09.2026 prokuratuuris kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

4

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Carmee Lisette Pomerants

abiprokurör

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus:

XXX XXX