Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

[email protected]

21.09.2026 nr 7-10/26/17130

Maakasutuse kitsenduste kajastamine

maatehingute dokumentides

Austatutud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed,

01.09.2026 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 20 lg 2 kohaselt otsustab kaitsealusele

objektile jääva kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise Keskkonnaameti peadirektor (varem tegi otsuse energeetika- ja keskkonnaminister).

Riigile looduskaitseliste piirangutega eramaa omandamise kohustuse tekkimisel ja omandamise kaalumise protsessis on aga väga oluline roll eelneval eramaaga toimuvat tehingut vormistaval

notaril, kohtutäituril või pankrotihalduril. Maa müüjal on kohustus teavitada kõigist maakasutulikest piirangutest ja tehingu vormistajal on täitemenetluse seadustikust (edaspidi TMS) tulenev kohustus kajastada maatehingute dokumentides kõiki kinnisasjaga seotud

maakasutuse kitsendusi, s.h kõiki kaitsealuseid ja alates 01.09.2026 looduskaitseseaduse

muudatusest ka projekteeritavaid kaitsealuseid objekte.

LKS § 16 lõike 1 kohaselt, kui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle osa, mis asub kaitsealal, hoiualal või EELISesse kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või

mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või

kasvukohta või hüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama loodusobjekti: 1. tüüpi; 2. registrikoodi;

3. nimetust. LKS § 20 lg 11 ütleb, et riik ei omanda kinnisasja, kui isik on kinnisasja omandanud pärast

kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse all

olemise või kaitse alla võtmise kohta. Kui kaitsealuste ja projekteeritud kaitsealuste objektide

info ei sisaldu maa omandamise dokumentidesse, tekib uuel eramaaomanikul aga õigus nõuda riigilt looduskaitseliste piirangutega eramaa ostmist. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea isikule

neid piirangud hüvitama, mis olid kinnisasjal omandamise ajal, kui need piirangud on

avalikud, et saaks öelda, et isik omandas teadlikult piirangutega kinnisasja. Teatavasti ei ole I ja II kaitsekategooria liikide ja püsielupaikade info aga avalik. Nii ei ole tulevasel maaomanikul

võimalik seda infot iseseisavalt kätte saada. Eelnevast tuleneb, et kuigi riik ei tohiks omandada koos looduskaitseliste kitsendustega

teadlikult omandatud maad, siis juhul, kui tehingu vormistaja ei tee kindlaks kõiki

2 (2)

kinnisasjaga seotud kitsendusi ega informeeri sellest tulevast maaomanikku, tekib riigil

looduskaitseliste piirangutega maa omandamise kohustus. See on riigile märkimisväärne kulu, mis on tingitud maatehingu vormistaja veast ehk TMS mitte järgimisest.

Kahetsusväärselt on selline risk korduvalt ka realiseerunud, kuna algsed maatehingute dokumendid ei sisalda alati looduskaitseliste kitsenduste infot. Juhtisime sellele Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) tähelepanu 01.02.20241 ning selgitasime täiendavalt 25.03.20242 kirjaga. Teavitasime probleemist ka Kliimaministeeriumi, kes palus oma

28.06.2024 kirjas nr 8-2/24/1603-2 toonase Justiitsministeeriumi koostööd Koja tähelepanu juhtimisel TMS nõuetele ning nõuetest mittekinnipidamise võimalike tagajärgede selgitamisel. Justiitsministeeriumi tegi eelnevast ajendatuna Kojale 14.08.2024 märgukirja nr 10-4/5140-2.

10.03.2025 kinnitas Koja esindaja Keskkonnaametile kirjalikult, et probleem on lahendatud

ning looduskaitseliste kitsenduste info on Koja liikmetele kättesaadav. Hetkel on teada veel enam kui 600 tuhande euro vääringus maid, mille omandamise dokumendi on vormistatud enne 2024. aastat ja mida omanikud soovivad riigile müüa, kuna neil puudus võõrandamistehingutes

info looduskaitseliste kitsenduste kohta.

Keskkonnameti 04.09.2026 märgukirjale3, milles juhtisime tähelepanu 01.09.2026 jõustunud LKSi muudatustele seoses projekteeritavate kaitseobjektidega arvestamise vajadusega, saime Kojalt kolme testtöö põhjal üllatava tagasiside, et jätkuvalt on probleeme info kättesaamisega

ja selle kajastamisega enampakkumiste aktides. Näiteks, ei kajastanud Koja infosüsteem I ja II kaitsekategooria liikide ega projekteeritavate objektide andmeid, kuigi viimased on kõigile

avalikud, sh oli kaitstavate alade nimekiri puudulik ja kajastas andmeid ainult osaliselt. Keskkonnaamet soovib maksimaalselt vältida olukordade, kus riigil on põhimõtteliselt õigus

nõuda kulude hüvitamist tehingu vormistajalt, kelle tegevusvea tõttu riigile maade omandamise kohustus tekkis. Seepärast palume kajastada kõigi looduskaitsealuste ja projekteeritavate

kaitsealuste objektide info maatehingu dokumentides ning vajadusel info saamiseks

ühendust võtta Keskkonnaagentuuriga, et hankida vajalikud registriandmete ligipääsud ning seeläbi ühtlustada kõigi Koja liikmete töökorraldus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra

peadirektor

Sama: Justiits- ja Digiministeerium , Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur

Kaili Viilma 505 1955 [email protected]

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/24/2012 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/24/2012-3 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/26/16145