Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Karin Madisson Rahandusministeerium

Teie 13.08.2026 nr 12.2-1/3356-1

Meie 21.09.2026 nr 5-1/26/21-2

Riigihangete seaduse § 95 kõrvaldamise alustega

seotud õigusaktide kataloogi ajakohastamine

Austatud Karin Madisson

Palusite abi loetelu koostamisel õigusaktidest, milles on sätestatud keskkonnavaldkonnas kohaldatavate kohustuste rikkumise vastutussätted. See loetelu oleks hankijale abiks

karistusregistrist päringute tegemisel, et otsustada pakkuja hankest kõrvaldamine, kui hankija on rikkunud keskkonnavaldkonnas kohaldatavaid kohustusi.

Esmalt selgitame väga põgusalt keskkonnakaitse normide eesmärki, keskkonnanormi kujunemise aluseid, looduskeskkonna mõistet ja keskkonnasüüteo olemust.

Keskkonnakaitse normid aitavad kaitsta meid ümbritsevat looduskeskkonda ja tagada inimestele

tervislik elukeskkond. Kuna inimtegevus (tööstus, transport, tarbimine) avaldab looduskeskkonnale pidevalt survet (mõjutavad ained, energia, müra, vilkuv valgus, vibratsioon, kiirgus või jäätmed, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed ja heited) ja loodusvara on piiratud ressurss,

siis reguleerib riik normide abil seda, kui palju ja kuidas tohib loodust mõjutada.

Keskkonnakohustuslike normide kujunemise aluseks on loodusteaduslikud uuringud ja nende tulemused (näit. analüüsid, eksperimendid, vaatlused, järeldused, ettepanekud), õiguslikud põhimõtted (näit. ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte, säästva arengu põhimõte, saastaja-

maksab põhimõte) ning ühiskonna väärtusruum ja poliitilised kokkulepped. Keskkonnanormid kujunevad suuresti ka rahvusvahelisel ja Euroopa Liidu tasandil, mis seejärel võetakse üle või

kohandatakse Eesti õigusesse. Looduskeskkond koosneb erinevatest keskkonnaelementidest. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 24 lõige 2 punkt 1 kohaselt on keskkonnaelemendid: õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik ja looduslik ala, sealhulgas märg-, ranna- ja merealade seisund, looduslik

mitmekesisus ja looduse koostisosad, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismide seisund ning nende vastastikune toime. Keskkonnaelementide kaitseks kehtestatakse keskkonnavaldkonna kohustuslikud normid, näiteks keskkonnakvaliteedi piirväärtused, keskkonna kui ressurssi säästva

kasutamise kvoodid, saastetasud, keskkonnakaitselised piirangud ja keskkonnalubade regulatsioonid.

Keskkonnakaitse normide rikkumise eest nähakse ette vastutus, kui rikkumine ületab teatud

ohtlikkuse või kahju lävendi. Keskkonnasüütegu on õigusvastane tegu, kui see kahjustab või võib kahjustada erinevaid keskkonnaelemente.

Kuna looduskeskkond on pidevas liikumises ja muutumises, areneb tehnoloogia, teaduse ja analüüsivõimekus, samuti muutub ühiskonna ootus puhtamale ja elamisväärsemale

looduskeskkonnale ning Euroopa Liit muudab keskkonnavaldkonna õigusakte (direktiive, määrusi) ja võtab veelgi suuremaid strateegilisi eesmärke, siis tuleb keskkonnavaldkonna norme

aeg- ajalt üle vaadata ja neid muuta, täiendada, seada uusi kohustusi, neid leevendada või välja jätta. Seoses sellega on muutuses ka keskkonnavaldkonnas kehtestatud kohustuslike normide eiramise eest ettenähtud vastutussätted. Samuti märgime, et lisaks keskkonnavaldkonnale on

keskkonnanõuded põimunud paljude eluvaldkondadega näiteks majandus- ja põllumajanduse, ehituse- ja planeerimise või ka transpordi valdkondadega. Seepärast rõhutame, et ka alljärgnevas

loetelus nimetamata seadused võivad sisaldada keskkonnanõudeid, mille eiramise eest nähakse ette vastutus. Ülaltoodud põhjustel ei ole käesolevas kirjas esitatud õigusaktide loetelu lõplik ja võib ajas muutuda.

Esitame alljärgneva loetelu õigusaktidest:

1. Karistusseadustik (KarS) 20. peatükk, mis sätestab keskkonnavastased süüteod, peamiselt

kuriteod ning 22. peatüki III jagu, mis sätestab ioniseeriva kiirgusega seotud süüteod.

Märgime, et Riigikogu menetluses on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 934 SE. Seadusemuudatusega viiakse

karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi ajakohastatud

versiooniga, mis näeb ette keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Seega täieneb ja muutub peatselt keskkonnavaldkonna kuritegude nimekiri. Lisaks on Kliimaministeeriumis ettevalmistamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1115 (EUDR) rakendamise seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatakse muu hulgas määruse artikli 25 lõike 2 punkti d rakendamist, mille kohaselt võib EUDR-i rikkumisega kaasneda kuni

12-kuuline kõrvalejätmine riigihankemenetlustest ja juurdepääsust avaliku sektori rahastamisele. EUDR-i rikkumiste karistusnormid nähakse seejuures ette karistusseadustikus.

2. Keskkonnavaldkonna horisontaalsed seadused: 2.1. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) kehtestab ühised põhimõtted ja reeglid, mis

kehtivad kõigi spetsiifiliste keskkonnavaldkondade kohta. KeÜSis sisalduvaid õigusnorme kohaldatakse koos eriseaduse asjaomaste õigusnormidega, mis sätestavad ka vastutussätted. Kuid KeÜS sisaldab ka sellise täpsusega norme, mille täitmise tagamiseks on seaduses

sätestatud täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed. KeÜS §-des 38 ja 39 on sätestatud kallasraja ja selle sulgemise või tõkestamise regulatsioon ja KeÜS § 626 näeb ette vastutuse kallasraja

ebaseadusliku sulgemise ja tõkestamise eest. 2.2. Keskkonnaseire seadus (KeSS) kehtestab riikliku, kohaliku omavalitsuse üksuse ja

vabatahtliku keskkonnaseire korralduse ja saadud andmete avaldamise korra. Keskkonnaseire

andmete alusel ilmnevast keskkonnaohust või olulisest keskkonnahäiringust teavitamata jätmise eest on ette nähtud vastutus.

2.3. Keskkonnavastutuse seadus (KeVS) reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Nende reeglite rikkumise eest nähakse ette vastutussätted.

2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja

keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.

3. Keskkonnavaldkonna eriosa seadused sisaldavad eraldi vastutussätete peatükis, vatutuse

keskkonnanõuete rikkumise eest. 3.1. loodusressursse reguleerivad ja looduse ja elurikkuse kaitse seadused on:

metsaseadus, veeseadus, maapõueseadus, kalapüügiseadus, jahiseadus, looduskaitseseadus, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus.

3.2. keskkonnakaitse ja saastuse ohjamise seadused, mis on suunatud reostuse vältimisele ja

inimtegevuse mõjude piiramisele on:

jäätmeseadus, pakendiseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, tööstusheite seadus, kiirgusseadus, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus.

3.3. Lisaks eeltoodud eriseadustele kuuluvad keskkonnavaldkonna eriseaduste hulka ka

Kemikaaliseadus ja Biotsiidiseadus.

Kemikaaliseadus reguleerib kemikaalide käitlemist ja nende ohutust inimese tervisele aga ka keskkonnale, et ohtlikud ained ei satuks põhjavette, pinnasesse ega välisõhku. Kemikaali

käitlemise nõuete rikkumine võib kaasa tuua mõju looduskeskkonnale ja keskkonnaohu ning kemikaaliseadus näeb ette vastutussätted.

Biotsiidiseadus, mis reguleerib biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kasutamist ja nende ohutust inimese tervisele ja keskkonnale. Kuna biotsiidid on olemuselt organismide hävitamiseks mõeldud mürgised kemikaalid (nt desinfitseerimisvahendid), on nende mõju

looduskeskkonnale kriitilise tähtsusega. Biotsiidi käitlemise nõuete rikkumine võib kaasa tuua mõju looduskeskkonnale ja keskkonnaohu ning biotsiidiseadus näeb ette vastutussätted.

4. Märgime, et keskkonnavaldkonnas kohaldatavad kohustused on lisaks keskkonnavaldkonna seadustele põimitud ka paljudesse teiste valdkondade õigusaktidesse. Näiteks on

kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate alltoodud seaduste seos keskkonnavaldkonna kohustustega järgmistel seadustel:

4.1. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) peamine eesmärk on meresõiduohutus. Kuid MSOS

reguleerib ka laevaõnnetustest tuleneva merekeskkonna reostuse vältimist ja näeb ette ka punkeramise nõuded, mille eiramisel võib olla oluline mõju looduskeskkonnale. Nende

normide rikkumise eest nähakse ette vastutussätted (§ 905 ja § 908). 4.2. Vedelkütuse seaduse (VKS) peamine eesmärk on vedelkütuse turu reguleerimine, kuid

kesksel kohal on ka nõuded mootorikütuste kvaliteedinõuetele ja transpordis kasutatava

biokütuse tarbimiskohustusele, mille rikkumisel suureneb otseselt heitgaaside ja kasvuhoonegaaside heide looduskeskkonda.

4.3. Ehitusseadustiku (EhS) eesmärk on kestlik ja kvaliteetne ehitamine. Ehitusseadustik sisaldab keskkonna ohutuse ja säästlikkuse põhimõtteid. Nähakse ette ka keskkonnakriteeriumid . Kvaliteetne ehituskultuur peab olema kliima- ja keskkonnasõbralik, kaitsma ja säilitama

loodusvarasid, maastikke ja elurikkust. Ehitusseadustiku karistussätted näevad ette trahvid ehitusprojekti nõuete, ehitusreeglite või lammutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb

oht keskkonnale. 4.4 Sadamaseadus (SadS) sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja

sadamaoperaatorile veeliikluse ohutuse ja turvalisuse nõuded, kuid 4. peatükis nähakse ette

keskkonnakaitse nõuded. Keskkonnanõuete rikkumise eest nähakse ette vastutus (SaDS § 51). 4.5 Lennundusseadus (LennS) sätestab muuhulgas ka keskkonnanõuded ja nende nõuete

rikkumise eest vastutuse. 4.6 Autoveoseadus (AutoVS) sätestab muuhulgas ka nõuded ohtliku veose autoveol, kui tegemist

on selliste rikkumistega mis võivad tuua kaasa keskkonnakahju riski, siis näeb AutoVS ette

vastutussätte (§ 66). 4.7. Liiklusseadus (LS) sätestab Eesti teedel liikluskorralduse, kuid selles on samuti

keskkonnavaldkonna nõudeid, mille eest nähakse vastutus (§-id 219, 220, 26110).

5. Rõhutame, et eelkõige tuleb järgida konkreetses riigihankes oluliste eriseaduste nõudeid, mis

näevad ette keskkonnavaldkonnas kohaldatavaid nõueid ja nende rikkumise korral vastutussätted.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk

kantsler

Helen Holtsman, 626 2820 [email protected]