Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Meie: 18.09.2026 nr 79

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtt

ning nende vastastikuse tunnustamise ülevõtmine Eesti õigusesse on tervitatav ja kauaoodatud

lahendus.Tervitame Muuseumiseaduse muudatuse eesmärki säilitada tasuta

muuseumikülastus puudega lastele koos saatjaga ning laiendada seda raske nägemispuudega

inimestele ja nende saatjatele. Samuti tervitame ühistranspordis puudega laste saatjate õiguste

laiendamist. Samas tuleb välistada olukord, kus senine õigus sõltub inimese jaoks

ebaselgest või liiga kitsalt määratud A-tähisest ning mõni seni õigustatud inimene jääb

muudatuse tõttu soodustusest ilma.

1. Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi tähelepanekud

1.1. Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse SKA kohustus teha Euroopa puudega inimese

kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja

kehtetuks tunnistamise tingimused ning kord tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti

ligipääsetaval viisil.

Seisukoht: Muuta sõnastust järgmiselt: „ SKA avaldab Euroopa puudega inimese kaardi ja

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohta teabe selges keeles ja ligipääsetavates

vormingutes. Teave peab olema kättesaadav vähemalt veebilehel, lihtsas keeles, eesti

viipekeeles ning vajaduse korral kirjeldustõlkega ja subtiitritega audiovisuaalses vormis.

Teave peab olema kättesaadav ka inimestele, kes ei saa kasutada digitaalset kanalit, ning

sisaldama infot kaartide alusel pakutavate soodustuste, eritingimuste, taotlemise, vaide ja

kaebuse võimaluste kohta. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas avaliku teabe seaduse ja

toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud nõuetega.”

2

1.2. A-tähise individuaalne ja vajaduspõhine määramine

Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse, et A-tähis kantakse Euroopa puudega inimese

kaardile isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega või saatjat vajav. Rakendusakti kavandi

järgi antakse A-tähis automaatselt kõigile sügava puudega inimestele ja raske

nägemispuudega inimestele, kuid tegeliku saatja vajadusega inimene võib jääda tähiseta.

Eestis on kavandatud siduda A-tähise andmine olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et

vältida täiendava hindamismenetluse loomist. Direktiivi mõte on olnud laiem, st direktiivi

järgi on võimalus lisada kaardile A-tähis, mis annab märku inimese õigusest puudega

inimest saatvale ühele või mitmele isiklikule abistajale või muule liikmesriigi õiguse või

tava kohaselt tunnustatud saatvale või abistavale isikule, või abiloomale, mistõttu kitsalt

puude raskuastmeaga sidumine ei kata direktiivi laiemat eesmärki ning võib tekitad

ebavõrdset kohtlemist võrreldes liikmesriikide kodanikega. Ka Sotsiaalkindlustusameti

poolt tellitud teenuse disaini aruanne toob välja, et see võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist

eri liikmesriikide väljastatavate kaartide omanike vahel, sest sisuliselt annab A-tähis suurema

toetusvajaduse staatuse alusel võrdseid täiendavaid soodustusi erinevatele sisulistele nõuetele

vastavatele isikutele sõltuvalt sellest, millistel alustel iga liikmesriik A-tähise väljastab. Sama

analüüs toob välja riikliku soodustuse kontekstis vastolu A-tähise kasutamine sügava puude

tõendamiseks, et saada ÜTS § 34 soodustust, oleks problemaatiline, sest sellisel juhul on teise

liikmesriigi A-tähisega kaardiomanikul õigus vastavale soodustusele ilma, et tal tingimata

esineks sügav puue. See tooks kaasa puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise ÜTS § 34

soodustuse rakendamisel.

Samuti näeme A-tähise kitsal käsitlemisel riskikohta eraettevõtluses puuetega inimestele

pakutavatele soodustustele. Eestis pakutakse teatrites, kontsertidel, muuseumides ja muudes

kultuuriteenustes puudega inimestele ja nende saatjatele erinevaid tasuta või soodushinnaga

pileteid. EPIKoja ja kasutajate kogemuse põhjal on nende tingimused ebaühtlased ning võivad

sõltuda puude raskusastmest, saatjavajadusest, ratastoolikoha olemasolust või asutuse enda

hinnapoliitikast. Seetõttu võib Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtul tekkida

olukord, kus A-tähise kitsast kasutusest saab ettevõtjatele märgis, millest lähtuvalt soodustusi

teha. Riigi eesmärk peab olema puuetega inimeste õiguste ja soodustuste laienemine, sh ka ise

eeskuju näitamine soodustuste võimaldamisel ja nende laiendamisel. Kuigi eelnõu näeb

mõningase laiendamise soodustustuse näol ette, siis raske liikumispuudega inimesel täna

võimalik ÜTS seaduse alusel tasuta sõita võimalik pole (võrdluseks raske nägemispuudega

inimene saab tasuta sõita).

3

Lisaks, näeb andmekaitseriski juhul, kui A-tähise andmine seotakse konkreetse puude liigi või

raskusastmega. Sellisel juhul võib füüsilise kaardi visuaalne kontroll võimaldada kolmandal

isikul teha järeldusi inimese puude raskusastme või võimaliku puudeliigi kohta. A-tähis peaks

näitama üksnes saatja- või abivajaduse olemasolu, mitte selle aluseks olevat diagnoosi ega

puude liiki.

Seisukoht: Võimaldada A-tähis igale kaardi saamise õigusega inimesele, kellel on tegelik

suurem toetusvajadus, sh vajadus saatja abi, juhendamise, suhtlemistoe või järelevalve järele

sõltumata puude liigist. Vajaduse tuvastamisel tuleb eelistada SKA-le juba teadaolevaid

andmeid, puudeotsuse aluseks olevat eksperdiarvamust ning asjakohaseid rehabilitatsiooni- ja

abivajaduse hinnanguid. Palume täiendada puude raskusastme tuvastamise ja kaardi

väljastamise taotlusvormi küsimustega, mis võimaldavad inimesel kirjeldada A-tähise aluseks

olevat tegelikku vajadust. Küsimused peaksid hõlmama vajadust saatja, isikliku abistaja,

juhendamise, suhtlemistoe, järelevalve või abilooma järele ning abi vajalikkust

erinevates keskkondades ja olukordades. Tänased riiklikud soodustused ei tohi

muudatustega kaduda.

Kui individuaalse A-tähise hindamise rakendamiseks vajalikke menetlus- või IT-

vahendeid ei ole võimalik kohe tagada, tuleb seaduses sätestada selge rakenduskava ja

siduv tähtaeg, mille jooksul SKA ning valdkonna eest vastutav ministeerium töötavad

välja individuaalse hindamise rakendamise lahenduse. Üleminekuajal tuleb tagada, et

ükski inimene ei kaota senist soodustust ega saatja õigust üksnes uue kaardisüsteemi või

A-tähise puudumise tõttu. Eelarvepiirang ei saa olla põhjendus lahendusele, mis jätab

tegeliku saatja- või abistaja vajadusega inimesed A-tähiseta või muudab A-tähise

liikmesriikide vahel ebavõrdselt toimivaks.

1.3. Kuigi järjest enam asjaajamist toimub digitaalselt, siis peab säilima ka füüsilise

kaardi kasutamise võimalus. Arvestades, et paljud inimesed ei kasuta

erivajaduse/tervisepiirangu vm asjaolude tõttu digitaalseid võimalusi ning vajavad oma

õiguste realiseerimiseks füüsilist kaart, peab EPIKoda oluliseks, et plasitikkaardi taotlemine

oleks taotleja jaoks mugav ja lihtne ega põhjustaks täiendavat asjajamise koormust. Eelneva

tõttu peab puude raskusastme taotluse vormil olema võimalik teha märge selle kohta, kui

inimene soovib saada füüsilist plastikkaarti ning kaardi saamine ei tohi eeldada täiendavat

põhjendamise vajadust.

4

2. Muud PISTS sätted menetluse lihtsustamisega seonduvalt

2.1. Eelnõu § 1, punktide 4 ja 5 täiendatakse seadust ning tuuakse määrusest seadusesse üle

nõue esitada taotluse vormil arstide ja spetsialistide andmed, kes on inimese seisundiga kursis

(teda ravinud või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenuseid) ning millal

ta viimati neid spetsialiste või arste külastas.

Seisukoht: On oluline, et terviseandmed jookseksid süsteemi kokku nii, et vajadusel inimene,

kas täiendab või parandab andmeid. Kogu vastutus info esitamise eest ei tohi laskuda

inimesele. Inimene peab saama soovi korral andmeid esitada, kuid süsteem ei saa baseeruda

üksnes inimese poolt taotluses märgitud vastavatel andmetel.

2.2. Palume selgitada, kas PISTS § 9 lõikes 1 sätestatud alused katavad ka olukorra, kus teisel

vanemal on hooldusõigus, kuid ta ei osale lapse igapäevases hooldamises ja kasvatamises ning

puudega vanem täidab neid ülesandeid tegelikult üksinda? Samuti palume selgitada, kuidas

mõjutab sellises olukorras toetuse saamise õigust asjaolu, et teisel vanemal võib säilida lapse

ülalpidamiskohustus või ta võib maksta elatist. Kui need olukorrad ei ole kavandatava sättega

hõlmatud, palume täpsustada eelnõud nii, et oleks üheselt arusaadav, millistel tingimustel saab

puudega vanem toetust taotleda ja milliste andmete või tõendite alusel hinnatakse lapse

tegelikku kasvatamise korraldust.

2.3. Eelnõu § 1 punkt 19 täpsustatakse PISTS § 12 lõikes 4, et täpsustatakse, et taotleja peab

vastama lõikes 1 sätestatud töötamise tingimustele nii koolituse läbimise kui ka toetuse

taotlemise ajal. Sellega sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse

eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise ja taotluse esitamise

vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 1

nimetatud töötamise vormis.

Seisukoht: Leiame, et toetuse saamise tingimus võib olla liialt piirav, sest puudega

inimesel/kroonilise haigusega inimesel võib tervisest tulenevalt olla suur oht töökoha

kaotamiseks. Kui inimene asub töötamise hetkel koolitusele, aga näiteks kaotab töö koolituse

kesksel enne toetuse taotlemist, siis pole tal võimalus koolituse kompenseerimist saada.

Ettepanek: Muuta PISTS § 12 lõiget 4 nii, et taotleja peab vastama töötamise tingimusele

täienduskoolituse läbimise või lõpetamise ajal, kuid töötamise jätkumist toetuse taotlemise

5

hetkel ei nõuta. Töösuhte lõppemine pärast koolituse läbimist, sealhulgas terviseseisundi tõttu,

ei tohiks iseenesest välistada koolituskulude hüvitamist.

2.4. Eelnõuga muudetakse taotlusele kantavate andmete nõuet selliselt, et taotleja peab

märkima taotlusele andmed elutingimuste, terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise

ja järelevalve vajaduse ning selle väljenduse, abivahendite ja/või meditsiiniseadmete ning

nendega võimaliku kompenseerituse kohta. Leiame, et kuna puude raskusastme tuvastamisel

on viidatud asjaolude hindamine ja tuvastamine olulise kaaluga, siis on teabe kogumine

oluline. Samas ei tohi sedavõrd olulise teabe esitamise koormus olla üksnes taotleja vastutus,

teabe esitamist peavad toetama ka erinevad elektroonilised süsteemid ning arstid poolt

koostatavad epikriisid. Lisaks peab taotluse vorm olema koostatud sellise sõnastuse ja

detailsusega, et see suunaks taotlejat teavet piisava oskuslikkuse ning põhjalikkusega esitama.

2.5. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse seadust eemaldades tööealiste sihtgrupi puhul

eakohase hindamise nõue, kuna vastavat hindamist ei ole võimalik teostada. Teiste

sihtgruppide ehk laste ja vanaduspensioniealiste puhul on selgitatud, et eakohasuse hindamise

nõue jääb alles, kuna hindamist teostatakse juhendi alusel.

Leiame, et ka laste ja vanaduspensioniealiste sihtgrupi puhul on eakohasuse hindamise alused

ebaselged. EPIKoja poolt nõustatud inimeste juhtumite pinnalt on selgunud, et juhendist ei

selgu, millistel alustel ja metoodikast lähtuvalt eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise

ja järelevalve vajadust tuvastatakse. Haldusorgani ja eksperdi kaalutlusruum on oluline, kuid

see ei tohi suurendada ebaselgust ja läbipaistmatust. Mõistete ja hindamise aluste, sh

metoodika selgus on otsuse adressaadi jaoks oluline ehk otsuse saaja peab teadma, millele

tuginedes otsus on tehtud. Menetlus peab olema tõenduspõhine ja objektiivne, otsuse

kujunemise alused ja käik selged ja mõistetavad.

Lähtudes eelnevast palume selgitada, kuidas ja millele (metoodika, arvutuskäik jms)

tuginedes eakohasuse hindamine laste ja vanaduspensioniealiste puhul toimub.

2.6. Peame oluliseks rõhutada, et õppimise ja töötamise soodustamise väljajätmine seaduse

eesmärgist ei tohi vähendada tegelikkuses inimesele pakutavat tuge.

Lisaks peame vajalikuks märkida, et tööealiste puude raskusastme tuvastamise alused

ja protsess vajavad sisulist muutmist ja reformimist. Oleme korduvalt juhtinud

tähelepanu puuetega inimeste arvu statistilisele vähenemisele, mis ei ole meie jaoks

6

arusaadav ning ka puude raskusastme tuvastamise otsuste ebapiisavale põhjendamisele

nn automaatsete otsuste korral. Valdkond vajab sisulisi muudatusi, kuna ühe-ukse -

poliitikana loodud ühistaotluse esitamine ei too vajalikku selgust, pigem on olukord

vastupidine.

Lisaks vajavad muudatuste käigus sisulist käsitlemist ka seaduse tasandil

reguleerimata/määratlemata mõisted nagu "igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus

osalemine", "eakohasest suurem kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus" ning

metoodika ja hindamine elukeskkonnaga arvestamise ning ravi, teenuste ja abivahenditega

kompenseeritusega seoses.

EPIKoda peab vajalikuks avada arutelu laste puude raskusastme tuvastamisel mõistete

"hariduslik erivajadus" ja "õpiraskus" sisustamiseks ja üheseks tõlgendamiseks, kuna puude

raskusastme tuvastamise menetlustes käsitletakse viidatud mõisteid sageli puude raskusaste

tuvastamist välistava asjaoluna.

Lähtuvalt eelnevast, palume vastust, millal valdkonna sisulise arendamisega edasi

liigutakse.

Kokkuvõtvalt tunnustame eelnõu ja seletuskirja koostajad põhjaliku mõjuanalüüsi

koostamise eest. Eraldi tunnustamist väärivad ka tabelvormis ülevaated, mis

võimaldavad muudatuste sisu lihtsamini jälgida. Ka on positiivne, et eelnõuga, mis

keskendub peamiselt direktiivi ülevõtmisega seonduvatele muudatustele on soovitud

lahendada ka sisulisi puude raskusastmega seonduvaid kitsakohtasid. Samas leiame, et

direktiivi ülevõtmisega seonduvad muudatused ei arvesta piisavalt meie inimeste

vajaduste ja ootustega, mistõttu tuleb teha sisulisi parandusi. Ka vajab puude

raskusastme tuvastamine tervikuna ja erinevate sihtgruppide üleselt ulatuslikke ja

põhimõttelisi muudatusi, mida eelnõus toodud pisimuudatused ei kata.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Mari Tuulik

Ligipääsetavuse huvikaitsenõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0462

Kristi Rekand

Jurist

[email protected]

Tel +372 671 5909