MINISTRI MÄÄRUS

21.09.2026 nr 36

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse“ sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse“; 3) määruses asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“ vastavas käändes; 4) määruses asendatakse sõnad „toimepidevuse plaan“ sõnaga „kriisiplaan“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või Ravimiametile ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise kriisiolukorra, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse.“; 6) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra lahendamise eest vastutav asutus on

2

Terviseamet, kes kaasab ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes Ravimiameti ning lähtub kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, ravimiseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning kriisiplaanist.“. § 2. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruses nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmistumisel ning nende lahendamisel“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.“; 3) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „riigikaitseks“ sõnaga „kriisiolukorraks“; 4) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) valmisoleku tasemed ja nende sisu kriisiülesannete täitmiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorras;“; 5) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kriisiolukorda kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses ning tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.“; 7) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) loob kriisiülesannete täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 9 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, arvestades kriisi erisusi.“; 9) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 ja lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „tegevusplaan“ sõnaga „kriisiplaan“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Terviseamet teavitab valmisoleku taseme rakendamisest kriisi lahendamisega seotud isikuid, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajaid, elutähtsa teenuse osutajaid, täidesaatva riigivõimu asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja muid avaliku võimu kandjaid.“.

3

§ 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

1

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud tervise- ja tööministri ning

sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määrusi, et viia need kooskõlla 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Muudatused tehakse järgmistes määrustes: 1) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate

elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 17); 2) sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja

perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi määrus nr 46).

Muudatustega asendatakse mõlemas määruses seni kasutatud mõisted „hädaolukord“, „toimepidevuse plaan“, „riigikaitse“ ja „tegevusplaan“ kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega kasutusele võetavate mõistetega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, „kriisiplaan“ ja „kriisiolukord“. Lisaks asendatakse määrustes viiteid kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning parandatakse viiteid tervishoiuteenuste korraldamise seadusele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Määrusega muudetakse: 1) määruse nr 17 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2025, 4; 2) määruse nr 46 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.10.2024, 6.

Määruse rakendamine ei mõjuta halduskoormust ning see ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse nr 17 muudatused, §-s 2 määruse nr 46 muudatused ja §-s 3 muudatuste jõustumisaeg. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 17 preambulit seoses volitusnormi muutumisega.

2

Määruse § 1 punktiga 2 asendatakse määruses viide hädaolukorra seadusele viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele, sest hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks ning asjakohased sätted viiakse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse. Määruse § 1 punktiga 3 asendatakse määruses termin „hädaolukord“ terminiga „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, mis vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uuele terminoloogiale. Määruse § 1 punktiga 4 asendatakse määruses termin „toimepidevuse plaan“ terminiga „kriisiplaan“, mis vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiale. Määruse § 1 punktiga 5 sõnastatakse ümber määruse § 5 lõige 3 terminoloogia ja viidete muutumise tõttu. Määruse § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 2, kuna tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra mõiste on avatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uues redaktsioonis. Määruse § 1 punktiga 7 sõnastatakse ümber määruse § 6 lõige 3 terminoloogia ja viidete muutumise tõttu. Määruse § 2 punktiga 1 muudetakse määruse nr 46 pealkirja. Uus pealkiri on lühem ja selgem ning selles kasutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni ja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiat. Määruse § 2 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit seoses volitusnormi muutmisega. Määruse § 2 punktiga 3 asendatakse määruse § 1 lõike 1 punktis 1 sõna „riigikaitseks“ sõnaga „kriisiolukorraks“, mis vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiale. Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse määruse § 1 lõike 1 punkti 2 terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiaga. Määruse § 2 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõike 1 punkt 3, kuna määruse § 1 lõike 1 punkti 2 uus sõnastus hõlmab selle sisu. Määruse § 2 punktiga 6 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni terminoloogiaga. Määruse § 2 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 1 punktid 1 ja 2, kuna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooniga on kaotatud tegevusplaani koostamise nõue. Määruse § 2 punktiga 8 asendatakse viide kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viitega uuele kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning uuendatakse terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Määruse § 2 punktiga 9 asendatakse määruses termin „tegevusplaan“ terminiga „kriisiplaan“, mis vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiale. Määruse § 2 punktiga 10 täpsustatakse määruse § 5 lõikes 2 nende isikute ringi, keda Terviseamet peab teavitama kriisimeetmete rakendamisest ja nende rakendamise lõpetamisest. Muudatus on vajalik, et hõlmata teavitatavate isikute hulka ka tervishoiuvaldkonna elutähtsa teenuse osutajad, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad, näiteks ravimite hulgimüüjad, ning muud kriisi lahendamisega seotud isikud.

3

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõistete ja viidete kooskõlla viimine jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatustega on tehniline muudatus, millega määruste sisulist regulatsiooni ei muudeta. Seni reguleeritud tegevusi ja ülesandeid ei ole vaja ümber korraldada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. a, samaaegselt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Ravimiametile. Riigikantselei ja Terviseamet kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ning Ravimiametil eelnõu kohta märkusi ei olnud.