Eesti Pimedate Liidu tagasiside puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
17. september 2026
Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest anda tagasisidet 17. augusti 2026. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Keskendume Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi regulatsioonile ning selle mõjule pimedatele ja vaegnägijatele.
Eesti Pimedate Liit toetab üle-Euroopaliste kaartide kasutuselevõttu, kaartide väljastamise koondamist Sotsiaalkindlustusametisse ja füüsilise Euroopa puudega inimese kaardi kõrvale digitaalse kaardi loomist. Positiivne on ka see, et juht- ja abikoera tasuta vedamise õigust ei seota A-tähisega ning et raske nägemispuudega inimeste ja nende saatjate tasuta muuseumikülastuse õigus on eelnõus säilitatud ja laiendatud.
Eelnõu vajab siiski olulist täiendamist. Praegune lahendus teeb vabatahtlikust A-tähisest Eesti muuseumi- ja ühistranspordiõiguste keskse tõendi, kuid seob tähise automaatselt üksnes puude liigi ja raskusastmega. Samal ajal puudub tegelikust abivajadusest lähtuv individuaalne hindamine ning piisavalt selge lahendus teistest liikmesriikidest saabuvatele inimestele. Digitaalne kaart on küll kavandamisel, kuid selle seos X-tee, Eesti digitaalse identiteedi ja teenuseosutajate infosüsteemidega ei ole õiguslikult ega rakenduslikult piisavalt tagatud. Parkimiskaardi puhul ei ole kavandatud kasutajale mõeldud digiversiooni, kuigi direktiiv lubab selle luua.
Peamised probleemid praeguses eelnõus
A-tähise kavandatud sidumine kõigi sügava puudega ja raske nägemispuudega inimestega ei lähtu järjekindlalt inimese tegelikust saatja-, abistaja- või suurema toe vajadusest. See võib tuua kaasa olukorra, kus tähis antakse inimesele, kes seda ei vaja, samas jättes tähise andmata inimesele, kelle tegelik abivajadus on suur, kuid kes ei kuulu automaatselt valitud kategooriasse. Individuaalse hindamise, põhjendatud otsuse ja vaidlustamise korda ei ole kirjeldatud.
Digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kavand keskendub Digikukrus kuvatavale kaardile ja kaardi valideerimisele. See muudab füüsilise kaardi vormi lihtsalt digitaalseks (füüsilise kaardi esitamise asemel esitab inimene lihtsalt oma telefonis oleva kaardi) kuid tegelikku digitaliseerumist ei toimu. Eelnõus ei ole tagatud, et inimese õigust saab tema nõusolekul turvaliselt ja ligipääsetavalt kontrollida X-tee või muu standardse andmevahetuse kaudu seda näiteks virtuaalses piletimüügis, teenuste taotlemises interneti teel.
Parkimiskaardi puhul luuakse küll keskregister ja valideerimisrakendus, kuid kasutajale mõeldud digiversiooni ei kavandata. Füüsilise kaardi kohustuslik säilimine on vajalik, kuid see ei välista vabatahtlikku ligipääsetavat digiversiooni, mida direktiiv sõnaselgelt võimaldab.
1. PISTS § 25 lõige 9 ja rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 – A-tähis peab lähtuma tegelikust abivajadusest
Praegune tekst: PISTS § 25 lõike 9 järgi kantakse A-tähis suurema toetusvajadusega või saatjat vajava inimese kaardile ning täpsemad tingimused kehtestatakse määrusega. Rakendusakti kavandi § 1 punkti 3 kohaselt märgitakse A-tähis automaatselt kõigi sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seletuskiri põhjendab täiendava hindamise ärajätmist sellega, et puude raskusastme tuvastamisel on inimese puude liiki ja raskusastet juba hinnatud.
Probleem: Puude liik ja raskusaste ei kirjelda alati inimese tegelikku saatja-, isikliku abistaja, juht- või abilooma või suurema toe vajadust. Raske nägemispuudega inimene võib liikuda ja teenuseid kasutada iseseisvalt, samal ajal kui keskmise nägemispuudega, liitpuudega või muu puudega inimene võib konkreetselt vajada saatjat või suuremat tuge. Kategooriapõhine automaatne lahendus võib seetõttu olla korraga nii üle- kui alahõlmav.
Ettepanek:
• sätestada seaduses A-tähise eesmärk ja põhilised andmise kriteeriumid või kehtestada need puude määramise korras;
• võimaldada selgelt määratletud juhtudel A-tähise automaatne andmine eeldusena, kuid luua ka ligipääsetav taotluspõhine individuaalse hindamise tee inimestele, kelle tegelik abivajadus automaatsesse kategooriasse ei mahu;
• anda inimesele õigus saada A-tähise andmise või andmata jätmise kohta põhjendatud otsus ning see otsus vaidlustada;
• koostada teenuseosutajatele üheselt mõistetav juhend selle kohta, mida A-tähis tõendab, mida see ei tõenda ning kuidas küsida inimeselt vajalikku tuge puudutavat infot lugupidavalt ja minimaalselt.
2. PISTS § 25 lõiked 3 ja 8 ning § 28 – digikaart peab olema osa Eesti digitaalsest ökosüsteemist, mitte eraldiseisev „ekraanipilt“
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet väljastab digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi ning füüsilise kaardi inimese soovil. Digiversiooni täpne vorm jäetakse hilisema määruse ja Euroopa Komisjoni tehniliste kirjelduste otsustada. Teenusedisaini materjalid nimetavad Digikukrut, SKAIS2-te autoriteetse andmeallikana ning valideerimisrakendust, kuid eelnõu ei sätesta Eesti-sisese koostalitlusvõime ega X-tee põhiseid põhimõtteid.
Probleem: Kaardi pelk kuvamine telefonis ei anna võimalust tõendada oma puuet kaugelt, näiteks interneti teel ostetavate või osutatavate teenuste puhul.
Kui kaardi andmed jäävad üksnes Digikukrus kuvatavaks dokumendiks ja eraldi valideerimisrakendusse, jätkub teenuste killustatus ning inimene peab igas olukorras ise oma õigust selgitama ja tõendama, vastavalt teenusepakkujate erinevale korrale.
Eestis on olemas X-tee, riiklik digitaalne identiteet ja ulatuslik andmevahetuse taristu. Eelnõu ei põhjenda, miks puudest tuleneva õiguse kontroll ei peaks inimese nõusolekul olema turvaliselt kasutatav samades kanalites, kus kontrollitakse teisi riiklikke õigusi.
Eesti lahendus peaks siiski tagastama teenuseosutajale ainult konkreetse õiguse kehtivuse ega tohiks avada inimese diagnoosi või laiemat terviseinfot.
Ettepanek:
• sätestada rakenduspõhimõte, et SKAIS2 on kaardi ja sellega seotud õiguste autoriteetne andmeallikas ning õiguste kontrolliks luuakse turvaline, standarditud ja minimaalse andmekoosseisuga X-tee või samaväärne liides;
• tagada, et kontrolli vastus piirduks üldjuhul konkreetse teenuse jaoks vajaliku tulemusega, näiteks „õigus kehtib / ei kehti“, ega avaldaks puude liiki, raskusastet või muid ebavajalikke andmeid;
•
3. LS § 167 ja § 167³ – parkimiskaardile tuleb kavandada vabatahtlik ligipääsetav digiversioon
Praegune tekst: Euroopa puudega inimese parkimiskaart on eelnõu järgi füüsiline dokument. Samal ajal luuakse Sotsiaalkindlustusametisse keskregister, digitaalsed tervisetõendid ning valideerimisrakendus. Direktiivi (EL) 2024/2841 artiklid 8 ja 9 lubavad liikmesriigil täiendada füüsilist parkimiskaarti ligipääsetava digiversiooniga pärast ühiste tehniliste kirjelduste kehtestamist.
Probleem: Keskregister parandab asutuste tööd, kuid ei anna kaardiomanikule digitaalset tõendit. Pime inimene sõltub jätkuvalt sellest, et teine inimene leiab kaardi, asetab selle sõidukis õigesti ja kontrollib selle nähtavust. Füüsiline kaart võib kahjustuda, kaduda või jääda kontrollijale halvasti nähtavaks. Teenusedisaini materjalides tuvastati need probleemid, kuid kasutajale mõeldud digiversiooni kavand ei ole eelnõus nähtav.
Digiversioon ei saa praegu ega tulevikus täielikult asendada tuuleklaasile asetatavat füüsilist kaarti, kuni parkimiskontrolli taristu seda ei võimalda. Küll aga saab see toimida täiendava tõendi, reaalajas kehtivuse kontrolli ja hiljem üleeuroopalise digitaalse parkimiskaardina, ning võimalusena inimesel parkida sõidukit puudega inimese sõidukina, kui füüsilist kaarti parasjagu kaasas ei ole.
Näiteks Belgias seob handyParki süsteem isikuga seotud parkimisõiguse ajutiselt aktiivse sõiduki numbrimärgiga; kasutaja saab valida püsiva või kuni 24 tunniks ajutise sõiduki ning füüsiline kaart jääb kasutusse. Madalmaade ParkerenPlus kasutab samal eesmärgil riiklikku parkimisregistri taristut. Mõlemas riigis on võimalikku kasutusmugavust suurendatud ilma kaarti püsivalt ühe autoga sidumata. Belgia pakub äppi, veebirakendust ja omavalitsuse teenindust ning Madalmaades lisanduvad telefonitugi ja digitaalse riigi infopunktid. Eesti saab kasutada sama põhimõtet üleriigiliselt ja siduda selle olemasoleva parkimiskontrolli taristuga.
Ettepanek:
• lisada seadusesse volitus ja rakendusplaan, mille alusel luuakse pärast EL-i tehniliste kirjelduste valmimist inimese soovil füüsilise parkimiskaardi kõrvale ligipääsetav digiversioon;
• siduda digiversioon keskregistri, Eesti digitaalse identiteedi, X-tee ja tulevase EL-i digitaalse identiteedi rahakotiga;
4. Rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 ja lisa – Euroopa puudega inimese kaardi kohustuslik punktkiri on välja jäänud
Praegune tekst: Rakendusakti kavand näeb Euroopa puudega inimese kaardil ette sõnad „European Disability Card“ inglise ja eesti keeles ning A-tähise kirjatüübis ja punktkirjas. Erinevalt parkimiskaardi kavandist ei ole Euroopa puudega inimese kaardi puhul öeldud, et kaardi nimetus esitatakse ka punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega.
Probleem: Direktiivi (EL) 2024/2841 I lisa punkt 7 nõuab sõnade „European Disability Card“ esitamist ka punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega. Rakendusakti kavand ei võta seda nõuet täielikult üle. A-tähis ei asenda kaardi nimetust, sest A on vabatahtlik ega ole kõigil kaartidel. Ilma kohustusliku taktiilse tunnuseta ei pruugi pime inimene kaarti rahakotis teistest ID-1 mõõdus kaartidest iseseisvalt eristada ega selle asendit määrata.
Eesti Pimedate Liit ei pea otstarbekaks lisada kaardile mahukat taktiilset tavakirja. Kaardi eristamiseks ja orientatsiooni määramiseks on sobivamad direktiivis nõutud punktkirjas nimetus ning vajaduse korral lihtne standardne reljeefne orientiir.
Ettepanek:
• täiendada rakendusakti kavandit direktiivi I lisa punktile 7 vastava nõudega esitada sõnad „European Disability Card“ punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega;
• kontrollida enne kaardi tootmist reaalsel näidisel punktkirja loetavust, kaardi eristatavust ja orientatsiooni määramist koos pimedate kasutajatega;
• kaaluda ühtset lihtsat reljeefset orientiiri, kui see on kooskõlas EL-i ühise kaardivormiga ega kahjusta kaardi muid kohustuslikke elemente.
5. PISTS § 25 lõiked 5 ja 6, § 27 ning LS § 167² – ligipääsetav teave vajab keskset lahendust, standardit ja järelevalvet
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet, avaliku sektori asutused ja soodustusi pakkuvad eraettevõtjad peavad avaldama kaartide ning nendega seotud eritingimuste ja eeliskohtlemise info selgelt ja kergesti ligipääsetavalt, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Viidatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse asjakohastele nõuetele.
Probleem: Eelnõu ei määra, kus on inimese jaoks üks terviklik ja ajakohane ülevaade õigustest, soodustustest, A-tähise tähendusest, parkimistingimustest, teenuseosutajatest ja vaidluste lahendamisest. Teenusedisaini materjalide järgi on info juba praegu killustunud ning inimene peab ise teadma, milline dokument konkreetses olukorras kehtib.
Üldine viide „asjakohastele ligipääsetavusnõuetele“ ei taga, et kõik avalikud ja vabatahtlikke soodustusi pakkuvad eraõiguslikud teenuseosutajad avaldavad veebilehed, dokumendid, äpid ja kliendisuhtluse ühtselt ligipääsetaval kujul. Väliskülaline vajab vähemalt ingliskeelset infot.
Ettepanek:
• luua Sotsiaalkindlustusameti vastutusel keskne ligipääsetav register või portaal, kus avaldatakse Eesti kaardi- ja parkimisõigused, vabatahtlikud soodustused, kasutustingimused, kontaktid ning kaebuste esitamise kord;
• avaldada põhiteave vähemalt eesti ja inglise keeles ning siduda see EL-i keskse veebilehega;
• määrata asutus, kes jälgib info olemasolu ja ligipääsetavust, lahendab puudusi ning avaldab seire tulemused;
6. PISTS § 29, § 2¹⁰ ning LS §-d 167⁴ ja 167⁵ – kehtetuks tunnistamisel peab olema tagatud ärakuulamine ja ligipääsetav õiguskaitse
Praegune tekst: Kui teine liikmesriik teatab oma territooriumil Eestis väljastatud kaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet kaardi kehtetuks. PISTS § 29 lõige 2 ja LS § 167⁴ lõige 2 näevad põhjendamatu viivituseta teavitamise ette vaid osade kehtetuks tunnistamise aluste puhul. Väärkasutuse või välisriigi teate alusel tehtava otsuse menetlus, inimese ärakuulamine ja vaidlustamise praktiline kord ei ole piisavalt kirjeldatud.
Probleem: Piiriüleses olukorras võib kaardi kasutamise või A-tähise tähenduse erinev tõlgendus põhjustada eksliku kuritarvituskahtluse. Pime inimene võib saada oma kaardi kehtetuks tunnistamisest teada alles siis, kui talle teenusest keeldutakse. Kaardi kehtetuks tunnistamine mõjutab Eestis mitut olulist õigust korraga ning selle automaatne rakendamine kontrollimata välisteate põhjal oleks ebaproportsionaalne.
Ettepanek:
• sätestada kohustus kontrollida välisriigist saabunud teate õigsust ja piisavust ning anda inimesele enne õigusi kahjustava otsuse tegemist võimalus oma seisukoht esitada, välja arvatud selgelt põhjendatud kiireloomulisel juhul;
• teavitada inimest igast kaardi kehtetuks tunnistamisest viivitamata tema valitud ligipääsetavas kanalis, mitte ainult eelnõus loetletud üksikutel alustel;
7. PISTS § 26 lõige 4 ja ÜTS § 34 punkt 5 – juht- ja abikoera kasutaja õigused vajavad selget tunnustamiskorda
Praegune tekst: PISTS § 26 lõige 4 laiendab eritingimused kaardiomaniku abistavale loomale ning ÜTS § 34 punkt 5 säilitab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatva juht- või abikoera tasuta veo. Seletuskiri rõhutab põhjendatult, et see õigus ei sõltu A-tähisest.
Probleem: Eelnõu ei lahenda, kuidas teenuseosutaja tuvastab juht- või abikoera staatuse Eestis ja piiriüleses olukorras. Eestis puudub praegu üks selge üleriigiline süsteem, mille kaudu saaks koera staatust kontrollida. Liikmesriikide koolitus-, tunnustus- ja tõendamispraktikad erinevad. Kui teenuseosutajale ei anta selget juhist, võib pime kohalik elanik või väliskülaline sattuda olukorda, kus talt nõutakse ebamäärast lisadokumenti või keeldutakse koera lubamisest teenusele.
Ettepanek:
• määrata vastutav asutus, kes kujundab juht- ja abikoerte riikliku tunnustamise ning vajaduse korral registri või kontrollitava tõendi lahenduse;
• kehtestada läbipaistev ja proportsionaalne kord teistes liikmesriikides tunnustatud juht- ja abikoerte tõendite aktsepteerimiseks;
• tagada, et koera staatuse kontroll ei muudaks teenuse kasutamist aeglaseks, alandavaks ega ebaproportsionaalselt koormavaks.
Kokkuvõte
Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi kasutuselevõtt annab võimaluse vähendada killustunud tõendamist, parandada piiriülest liikumist ning muuta õiguste kontroll turvalisemaks ja lihtsamaks. Selle võimaluse kasutamiseks ei piisa uue kaardikujunduse, Digikukru vaate ja valideerimisrakenduse loomisest. Süsteem peab olema vajaduspõhine, koostalitlusvõimeline, iseseisvalt kasutatav ja toimima ka tehnilise tõrke või piiriülese erandi korral.
Eesti Pimedate Liidu peamised tingimused eelnõu toetamiseks on:
1. A-tähise andmisel tuleb säilitada automaatne tee selgetel juhtudel, kuid lisada tegelikust abivajadusest lähtuv individuaalne hindamine, põhjendatud otsus ja vaidlustamisõigus.
2. Digikaart ja õiguste kontroll tuleb siduda X-tee, Eesti digitaalse identiteedi ja teenuseosutajate infosüsteemidega ning rakendada ligipääsetavalt .
3. Parkimiskaardile tuleb kavandada füüsilise kaardi kõrval vabatahtlik ligipääsetav digiversioon.
4. Rakendusakti tuleb lisada direktiivis nõutud punktkirjas kaardinimetus.
5. Kaardi kehtetuks tunnistamisel tuleb tagada kontroll, inimese ärakuulamine, ligipääsetav teavitus ja vaidlustamise võimalus.
6. Juht- ja abikoerte tunnustamine ning piiriülene kasutamine vajab selget vastutajat ja ühtset korda.
Eesti Pimedate Liit on valmis oma ettepanekuid täpsustama ning osalema kaartide, digilahenduste, infoportaali ja kasutusprotsesside ligipääsetavuse testimisel.
Lugupidamisega
Jakob Rosin
juhatuse esimees
Eesti Pimedate Liit