Märt Meesak

Eesti Rahvusliberaalid ‒ Vabaerakond

[email protected]

Teie 20.08.2026 nr

Meie 21.09.2026 nr 6-1/262189/2607788

Riigikogu valimistel kehtiva kautsjoni suuruse põhiseaduspärasus

Austatud erakonna esimees Märt Meesak

Tänan Teid pöördumise eest. Palusite analüüsida Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 30 lõike 5

põhiseaduspärasust. See säte kehtestab, et erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide

registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille

suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga

registreerimiseks esitatud isiku kohta (edaspidi: töötasu alammäär).

Olen seisukohal, et see säte ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ‒ ei valimiste üldisuse

põhimõttega (PS § 60 lg 1) ega erakonnapõhiõigusega (PS § 48 lg 1). Kautsjoninõue ei piira

ülemäära Riigikogu valimistel kandideerimise õigust. Üksikkandidaadile või erakonnale

makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli

vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid koguvad üleriigiliselt kokku

vähemalt 5 protsenti häältest (RKVS § 77).

Selleks et erakondadel oleksid võimalikult võrdsed kandideerimistingimused, tegin 13. juunil

2019 Riigikogule ettekande, milles muu hulgas palusin kaaluda kautsjoninõudest loobumist.

Ühtlasi pakkusin välja, et üksikkandidaatide eest makstav kautsjon asendataks näiteks kindla hulga

toetusallkirjade kogumise nõudega. Kandideerimisõigust kaitseks kõige paremini tegelikult see,

kui kandidaatidele jäetakse mitu võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks (mõnel

kandidaadil võib olla lihtsam selleks kautsjonit maksta, mõnel allkirju koguda). See, mis on

soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav.1

Kautsjoninõude peamine eesmärk on vältida olukorda, kus liialt palju hääletajaid jääb esinduseta,

sest nad on oma hääle andnud nimekirjale või üksikkandidaadile, kes valimiskünnist ei ületa ning

Riigikogusse ei pääse.

Viitasite oma avalduses Euroopa Kohtu kohtujuristi Tamara Ćapeta arvamusele kohtuasjas C-

438/24 (Erakond Eestimaa Rohelised vs. Vabariigi Valimiskomisjon). Praeguseks on selles asjas

1 Riigiõiguse asjatundjatest koosnev Euroopa Nõukogu nõuandev organ Veneetsia Komisjon on leidnud, et

kautsjoninõue on ilmselt efektiivsem kui allkirjade kogumine. Vt nt Electoral Law. 03.07.2013, lk 23. Muidugi on

Veneetsia Komisjon kohe seejärel lisanud, et kautsjon ja kautsjoni tagasimaksega seotud nõutava toetuse määr ei tohi

olla ülemäära suured (samas).

2

välja kuulutatud ka Euroopa Kohtu otsus (17.09.2026). Euroopa Kohus pidas

mittetõsiseltvõetavate kandidaatide ülesseadmise ja kandidaatide kergekäelise ülesseadmise

ärahoidmise eesmärki iseenesest õiguspäraseks (p 66), kuid pidas ebaproportsionaalseks kautsjoni

suurust. Euroopa Parlamendi valimistel kehtiv kautsjon on aga viis korda suurem kui Riigikogu

valimistel nõutav kautsjon.

Riigikohus on pidanud põhiseaduspäraseks (sh proportsionaalseks) Riigikogu valimistel varem

kehtinud kautsjonit, mis oli kaks korda suurem kui praegu kehtiv kautsjon (RKPJKo 27.01.2026,

3-4-1-3-03, p 11). Varem kehtinud seadus sätestas kautsjoni suuruseks kahe kuu töötasu

alammäära. Seda enam ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks ühe kuu töötasu alammäära

suurust valimiskautsjonit.

Vastuse viibimine on seotud Teie viidatud kohtuasjas otsuse väljakuulutamisega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]