Detailplaneeringu algatamise teade

2021.02.09 DP Sinilille, algatamise otsus nr 10, lÃ€hteseisukohad, KSH ee...asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIINA RÜHKA 45702250222 2021-02-10 13:07:02

09.02.2021 otsuse nr 10 Detailplaneeringu algatamine lähteseisukohad Igavere Sinilille Lisa 1.pdf

Lk 1 / 6

Lisa 1

Kinnitatud

Raasiku Vallavolikogu

09. veebruari 2021. a.

otsusega nr 10

LÄHTESEISUKOHAD

Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu

koostamiseks

ÜLDOSA

Kavandatakse elamurajooni. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus kuni üheksaks elamumaa ja üheks transpordimaa katastriüksuseks,

määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud

servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala

suurus koos lähialaga on ligikaudu 3.3 ha. Maaüksuse osas ei ole varem kehtestatud

detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla

üldplaneeringuga.

Joonis 1 Planeeringuala; Maa-ameti X-GIS

Lk 2 / 6

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksusel,

kinnistu külgneb põhja suunast Männiku katastriüksusega ja nurgaga ulatub 11300

Lagedi-Aruküla-Peningi teeni, idast piirneb Männimäe teega, millest üle tee

asuvad Männimäe tee 1, 5 ja 7. Lõuna suunas on üle Männimäe tee Velle ja

Männimäe katastriüksused. Läänest on piirinaabriteks Pihlaka tee 2, Metsanuka ja

Metsatuka katastriüksused.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Sinilille katastriüksus (registriosa 3746250; katastritunnus 65101:001:0173;

pindala 2.98 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

1.3. LÄHIALA

1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja

tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringu ala moodustab Sinilille katastriüksus ja lähiala.

1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 3.3 ha.

1.5. HOONESTUS

1.5.1. puudub

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – planeeringuala lõunanurga juurde ulatub Elektrilevi OÜ

elektriõhuliin

1.6.2. VESI – puudub

1.6.3. KANALISATSIOON – puudub

1.6.4. SIDE – puudub

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus Kood riiklikust registrist Piirangu ulatus

Elektriõhuliin alla 1 kV;

Alpide eramu, Elektrilevi

OÜ

M152399809 2 m

Veehaarde sanitaarkaitseala,

Pihlaka tee 2 krundil asuv

puurkaev

PRK0022806 R = 50 m (omaniku taotlusel

on teatud tingimustel

võimalik vähendada 10 m

peale)

Avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, 11300

Lagedi-Aruküla-Peningi tee

11300 30 m tee äärest

Avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, Männimäe tee

- 10 m tee äärest, vastavalt

üldplaneeringule

Tuleohutuskuja

naaberkinnistute hoonete

vahel

- 8 m

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD

ALUSMATERJALID

2.1.1. Raasiku valla üldplaneering

Lk 3 / 6

2.1.2. Harju maakonnaplaneering 2030+

2.1.3. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid

2.1.4. Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M

1:500 kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks. Uuringu

tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus.

2.2.3. Vajalik on läbi viia mürauuring ning selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks

vajalikud meetmed.

2.2.4. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus

selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.

2.2.5. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta

ning seletuskirjas välja tuua.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

2.3.2. Saunaküla tee lõik 3 (KÜ 65101:001:0175) omanik

2.3.3. Päästeamet

2.3.4. Maanteeamet

2.3.5. Terviseamet

2.3.6. Elektrilevi OÜ

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,

tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu

põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.

3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud, kasutusload saanud

ja vajadusel vallale üle antud enne hoonetele ehituslubade väljastamist.

Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava, milles on

järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused, vastutajad

ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised kohustused

seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele ega

ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele

omanikele. Moodustavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima

toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ning teed kuni kruntide piirideni ning

välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki

teisest sõltuma.

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Moodustada elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid.

3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 3000 m2.

3.2.3. Kruntidel lubatud täisehitusprotsent lähtuvalt piirkondlikust tavast.

Lk 4 / 6

3.2.4. Kvartalisisese tee krundi laius on min 15 m.

3.2.5. Männimäe tee äärde planeerida ruum jalakäijate tee rajamiseks.

3.2.6. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et

kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.

3.3.2. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures

kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja

ilmakaartega.

3.3.3. Antud detailplaneeringu alal on lubatud üksik- ja kaksikelamud, eluhoone max

kõrgus 10 m, max korruselisus 2, eluhoone max ehitusalune pind nii üksik- kui ka

kaksikelamu puhul 240 m2.

3.3.4. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ja kuni kaks abihoonet.

3.3.5. Katusekalde lubatud vahemiku määramisel lähtuda piirkondlikust tavast.

3.3.6. Iga elamuüksuse juurde planeerida vähemalt kaks parkimiskohta.

3.3.7. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

3.3.8. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

3.3.9. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

3.4. HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele

ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva

taraga, või kuni 1,4m kõrguse läbipaistmatu taraga, mis peab moodustama

visuaalselt tänava lõikes terviku.

3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii

väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.

3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid. Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.4.8. Planeerida kaitsehaljastus maanteelt tulevate negatiivsete müra ja

valgusehäiringute leevendamiseks.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.

3.5.2. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND

3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.

3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis

eelistatavalt takistusteta liikumise põhimõtetel.

3.7. TEED

3.7.1. Juurdepääs planeerida Männimäe teelt.

3.7.2. Loodav uus tänav tuleb projekteerida, välja ehitada asfaltbetoonkattega ning

pärast kasutusloa saamist anda tasuta üle munitsipaalomandisse.

3.7.3. Planeerida ja välja ehitada asfaltbetoonkattega kõnnitee loodavale

kvartalisisesele tänavale ning Männimäe tee äärde Sinilille kinnistu piirile.

Lk 5 / 6

3.7.4. Uued tänavad peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

3.7.5. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid.

3.7.6. Garanteerida ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja

päästeautodele.

3.7.7. Tupiktee lõpus peab olema vähemalt 12m laiune ümberpööramisplats.

3.7.8. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad. Piirdeaedade

asukohad nihutada vajadusel nii, et ka pärast hekkide rajamist oleks garanteeritud

piisav nähtavus.

3.7.9. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema planeeringujärgsed

teed välja ehitatud, kasutusload saanud ning vallale üle antud.

3.8. TEHNOVÕRGUD

3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega

kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada

vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.

3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.

3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid

teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.

3.8.5. ELEKTER

3.8.5.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös

Elektrilevi OÜ-ga.

3.8.6. VALGUSTUS

3.8.6.1. Planeerida ja välja ehitada tänavavalgustus kvartalisisesele teele ja

Männimäe tee äärde rajatavale jalakäijate teele.

3.8.6.2. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse

ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks.

3.8.6.3. Maantee suunal on vaja rajada kaitsehaljastuse riba autode tulede ja müra

häiringute leevendamiseks.

3.8.6.4. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada

valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

3.8.6.5. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid.

3.8.6.6. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis-

ja valgustugevuse andureid.

3.8.7. VESI

3.8.7.1. Veevarustus lahendada võimalikult väikese hulga uute puurkaevude

baasil. Ühisveevärgiga liitumise võimalust lähiaastatel tõenäoliselt ei ole.

3.8.7.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS 812-

6:2012+A1+A2.

3.8.7.3. Kõikide tegevuste puhul tuleb erilise hoolega rakendada põhjavee kaitse

meetmeid.

3.8.8. KANALISATSIOON

3.8.8.1. Kanalisatsioon lahendada lekkekindlate kogumismahutitega või

biopuhasti baasil. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.

Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalust tõenäoliselt lähiaastatel ei teki aga

kui tekib võimalus liituda, siis on see kohustuslik.

3.8.8.2. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee

naaberkruntidele suunamine on keelatud.

3.8.9. SIDE

Lk 6 / 6

3.8.9.1. Võimalusel planeerida liitumine kaabliga. Kui kaabliga ühendus pole

võimalik, siis lahendada mobiilside baasil.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest

seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,

milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.

4.4. Joonistest esitada:

4.4.1. situatsiooniskeem,

4.4.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist,

4.4.4. põhijoonis 1:500,

4.4.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,

4.4.6. kavandatavat keskkonda illustreeriv materjal.

4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele

kooskõlastamiseks.

4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada

paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide ja kokku murdmata detailplaneeringu

põhijoonis.

4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:

4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,

4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.

09.02.2021 otsuse nr 10 Igavere Sinilille detailplaneeringu algatamine KSH eelhinnang_Lisa 2.pdf

Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Raasiku Vallavalitsus

planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti

keskkonnaspetsialist: Katrin Vene

Koostatud: Detsember 2020

Täiendatud vastavalt asjakohaste ametite märkustele: 22. jaanuar 2021

2 / 8

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga ........................................................... 3

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 + .............................................................................. 3

3.2. Raasiku valla üldplaneering ......................................................................................... 3

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ......................................................................................... 4

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 4

4.1.1. Pinnakate .................................................................................................................. 4

4.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................... 4

4.1.3. Hüdrogeoloogia ........................................................................................................ 4

4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund ............................................................................. 4

4.1.5. Geodeetilised punktid .............................................................................................. 4

4.1.6. Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................. 4

4.1.7. Maavarad, maardlad ................................................................................................. 4

4.1.8. Radoon ..................................................................................................................... 4

4.2. Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 5

4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 5

4.4. Muinsuskaitse .............................................................................................................. 5

4.5. Jääkreostus ................................................................................................................... 5

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 5

5.1. Mõju kaitstavatele lodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................... 5

5.2. Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 5

5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 5

5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 5

5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 6

5.6. Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 6

5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 6

5.8. Valgus .......................................................................................................................... 6

5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele .................................................................... 6

5.10. Avariiolukorrad ........................................................................................................ 6

5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule .......................................................................... 6

5.12. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................... 7

5.13. Piiriülene mõju ......................................................................................................... 7

6. Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................................................... 7

7. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 8

3 / 8

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringust huvitatud isik Vertex Investment OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksusel (registriosa 3746250;

katastritunnus 65101:001:0173; pindala 2.98 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Kavandatakse elamurajooni. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus kuni üheksaks elamumaa ja üheks transpordimaa katastriüksuseks,

määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud

servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala

suurus koos lähialaga on ligikaudu 3,3 ha.

Maaüksuse osas ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatakse elamurajooni. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus kuni üheksaks elamumaa ja üheks transpordimaa katastriüksuseks,

määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud

servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala

suurus koos lähialaga on ligikaudu 3,3 ha.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringus välja toodud asustuse suunamise

põhimõtetega. Maakonnaplaneeringust tulenevaid piiranguid või eritingimusi planeeringualal

ei ole (Raasiku valla üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringut täpsustatud planeeringuala ei

asu enam väärtuslikul ajastumaastikul ega väärtuslikul põllumaal).

3.2. Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav tegevus on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub

tihedamas külakeskuses, ning selle juhtotstarbeks on määratud elamu maa-ala. Piirkond

moodustab Aruküla alevikuga ühise tiheasustusala,. Üldplaneering näeb ette Männimäe teele ja

11300 Lagedi - Aruküla – Peningi maantee äärde kergliiklustee rajamise, millega tuleb

4 / 8

planeeringu koostamisel arvestada.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia

4.1.1. Pinnakate

Valdavalt moreenist koosnev tasandikuala. Sorteerimata glatsiogeensed setted. Võrtsjärve

alamkihistu moreen (Q1jrVr_g), Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid

(saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad).

4.1.2. Aluspõhi

Kahula 2 (end. Keila kihistu, O3kh2). Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Kurtna,

Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalne

lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega.

4.1.3. Hüdrogeoloogia

Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5

ls-1m-1.

Põhjavee kaitstuse hinnang: Nõrgalt kaitstud ala, vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi

looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund

Vastavalt Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardile peaks

liikuma põhjavesi Raasiku vallas suures plaanis suunal loodesse või siis põhja suunal. Põhjavee

tasemeks on selles märgitud 40. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi liigub samas suunas

maapinna loomuliku kaldega. Maapinna samakõrgusjooned planeeringualal ei muutu, st

tegemist on lagendikuga. Seega võiks veehaarete ja kanalisatsioonirajatistele asukohti valides

arvestada põhjavee liikumise suunaga loode/põhja suunal.

4.1.5. Geodeetilised punktid

Planeeringualal ei asu geodeetilisi punkte.

4.1.6. Ehitusgeoloogilised uuringud

Planeeringualal ei ole läbi viidud ehitusgeoloogilisi uuringuid.

4.1.7. Maavarad, maardlad

Planeeringuala on hõlmatud Maardu fosforiidilasundi levialasse (geoloogilise kaardistamise

või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud fosforiidilasundi ala, mis ei ole registreeritud

keskkonnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu).

Kasuliku kihi paksus 2,98 m, kattekiht 60 m.

4.1.8. Radoon

Eesti Geoloogiakeskuse 2017. a. koostatud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase

5 / 8

kohaselt asub planeeringuala normaalse radoonisisaldusega pinnasel (10-30 kBq/m3).

Radoonisisalduse ja ohutusmeetmete täpsustamiseks on vaja planeeringualal läbi viia radooni

mõõtmine.

4.2. Taimestik ja loomastik

Planeeringuala on hetkel kasutusel põlluna, igasugune muu haljastus puudub. Planeeringuala

on lage väli ning rohevõrgustikust niivõrd eemal, et ulukite liikumist seal eeldatavasti ei ole.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Tegemist ei ole kaitsealaga ega Natura 2000 võrgustiku

osaga.

4.4. Muinsuskaitse

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.

Pärandkultuuri objektid puuduvad.

4.5. Jääkreostus

Igavere külas ei ole registreeritud ühtegi keskkonnaohtlikku objekti.

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1. Mõju kaitstavatele lodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Mõju puudub.

5.2. Mõju rohealadele, ulukitele

Mõju ulukitele ja rohevõrgusikule eeldatavasti puudub. Planeeringuala jääb rohevõrgustikust

piisavalt kaugele ning selle vahetus läheduses pole ka muud looduslikku ala, kust võiksid ulukid

planeeringualale sattuda. Planeeringualast väljas, lõuna suunal on küll kõrghaljastust, kuid see

jääb elumajade vahele ja ei ole tõenäoliselt ulukite elukohaks.

Kavandatud tegevuse täideviimisega mitmekesistub planeeringuala liigirikkus, sest rajatakse

koduaedade haljastus, mis toob endaga kaasa elukohti väikestele loomadele, lindudele ja

putukatele.

5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Detailplaneeringus peab välja tooma ja tegevuste

täide viimisel rakendama pinna- ja põhjavee kaitsemeetmed. Kuna joogivesi ja kanalisatsioon

tuleb lahendada lokaalselt, siis tuleb arvestada nende rajatiste vahele piisavalt suured

vahemaad, sh ka naaberkinnistute rajatiste suhtes. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi

puurkaeve. Pinnavee tase ega kvaliteet ka kõrvalasuvatel kinnistutel ei tohi

vertikaalplaneerimise tulemusel muutuda. Kui kavandatud tegevused viiakse täide

seadusekuulekalt ning kaitsemeetmeid järgides, ei ole põhja- ja pinnaveele negatiivset mõju

ette näha.

5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

6 / 8

Ehitamise ajal on ajutiselt tavalisest suurem müra, vibratsiooni ja võimalik, et ka muid

õhusaaste vorme, kuid need ei tohi ületada seaduses lubatud piire.

Planeeringuala on maantee vahetus läheduses ja seega on vajalik läbi viia mürauuring ning

selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel

rakendada.

Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. Planeeringu koostamise käigus peab tegema radooni

mõõtmise pinnasest, et välja selgitada vajalikud kaitsemeetmed eluruumides radooniohutu

keskkonna tagamiseks.

5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Kõik ehitamise ning hoonete kasutamise ajal tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivatele seadustele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete teke nii ehitamise,

kui ka hoonete kasutamise ajal suureneb. Energiakulu antud piirkonnas suureneb

elektritarbimise ja kütte mõjul. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

5.6. Mõju kultuuriväärtusele

Mõju puudub.

5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Fosforiidi kaevandamine planeeritud tiheasustusala piirkonnas ja 60 m sügavusel ei ole

tõenäoline ning seega ei oma Sinilille detailplaneering maavarade kättesaadavusele olulist

mõju. Põllumaa läheb detailplaneeringu täideviimisega jäädavalt kasutusest välja ning asendub

elamutega, kuid see on üldplaneeringuga ette nähtud areng selles piirkonnas.

5.8. Valgus

Tänavavalgustuse rajamisega suureneb valgusreostus. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed

valgusreostuse vältimiseks. Tähistaeva vaadeldavus on väärtus, mida väikestes asulates tuleks

hoida. Planeeringuala asub maantee väliskurvil ning möödasõitvate autode tuled võivad häirida

kavandatud hoonete elanikke. Seetõttu on soovitav rajada maantee suunas kaitsehaljastuse riba.

5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Kõrghaljastuse rajamisega muutub piirkond vähem tuuliseks. Kuna kavandatava haljastatud ala

osakaal planeeringualal võrreldes teede ja hoonete osakaaluga on suur, siis ei ole ette näha mõju

sademetele ega temperatuurile. Ühest küljest tee pind kogub soojust aga haljastus aitab seda

leevendada. Mõju on lokaalne.

5.10. Avariiolukorrad

Kui kavandatud tegevused viiakse ellu seadusekuulekalt ning ohutusnõudeid täites ei ole

avariiolukordi ette näha. Potentsiaalselt ohtlikke objekte selle planeeringuga ei kavandata.

Kavandatav ei sisalda tavapärasest ehitustööst ohtlikumaid tegevusi. Planeeringu käigus

lahendatakse tuleohutuse küsimused nagu päästeautode ligipääs ja tuletõrjevee kättesaadavus.

5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule

7 / 8

Naabruses elavate inimestele mõjub negatiivselt ehitusmüra, kuid see peab jääma normide

piiridesse ning on ajutine. Planeeringualale elama asuvad inimesed on õues viibides

eksponeeritud maanteemürale, kuid kuna tegemist ei ole väga tiheda liiklusega maanteega ning

eeldatavasti siseruumides on ehituslike meetmetega müratase vähendatud, siis ei tohiks see

märgatavalt tervist ja heaolu häirida. Ajapikku, kui rajatakse rohkem kõrghaljastust, müra mõju

väheneb. Eeldatavasti teevad planeeringualale elama asuvad inimesed teadliku valiku asukoha

osas ning arvestavad oma individuaalse mürataluvusega. Inimesed, kes selle elukoha oma

koduks valivad, on eeldatavasti positiivselt mõjutatud maalähedases keskkonnas ja väikeses

kogukonnas elamisest.

5.12. Kumulatiivsed mõjud

Osaliselt on tegemist linnastumisele iseloomuliku arenguga, sest kavandatud tegevusega

laieneb olemasolev tiheasustusala. Teiselt poolt on uued elanikud tõenäoliselt paljuski tihedalt

seotud töökohtadega Tallinnas, mis tähendab pendelrännet. Raasiku valda on viimastel aastatel

kolinud peresid, kes töötavad Tallinnas, kuid soovivad elada looduslikus piirkonnas pealinnale

suhteliselt lähedal. Kuna planeeringualast rattasõidu kaugusel (ca 3km) on raudteejaam,

mugava ja kiire ühendusega Tallinnaga, siis osa elanikke valib tõenäoliselt rongi kasutuse, mis

on keskkonnasäästlikum. Lisaks on ca 1 km raadiuses kaks bussipeatust. Teised jällegi

suurendavad linnast maale kolimisega oma ökoloogilist jalajälge, sest sõltuvad rohkem

autotranspordist. Pikas perspektiivis, kui Aruküla alevik kasvab, tekib sellesse ka rohkem

töökohti ning väheneb vajadus pendelrändeks. Kumulatiivse mõjuna võib käsitleda ka seda, et

kui kavandatakse piisavalt uusi elupindasid kompaktselt tiheasustusse, siis selle võrra võiks

väheneda arendussurve hajaasustusse, mida on soovitatav hoida looduslähedasena. Ka

omavalitsuse teenuste ja hooldustööde osutamine on tiheasustuses ökonoomsem, kui

hajaasustuses.

5.13. Piiriülene mõju

Mõju puudub.

6. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste

asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet. Keskkonnaameti

seisukoht, vastavalt 08.01.2021 nr 6 5/20/20983 2 kirjale on: „Keskkonnaamet annab seisukoha

KSH algatamise vajalikkuse kohta Keskkonnaameti pädevusse jääva osas. Keskkonnaamet on

seisukohal, et lähtudes algatatava detail planeeringu eesmärgist, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist ei ole eeldada olulise keskkonnamõju

ilmnemist KeHJS § 2² mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.“

Lisaks tõi keskkonnaamet välja märkused, millest kõigiga on arvestatud:

 Keskkonnaamet peab vajalikuks rõhutada, et piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal, mis on inimtegevuse suhtes tundlikum ning seetõttu vajab suuremat tähelepanu.

Tegevustes tuleb jälgida ettevaatusabinõusid, et vältida negatiivset mõju põhjaveele

ning lähedalasuvate puurkaevude veekvaliteedile . Kui uued puurkaevud rajatakse

vastavalt kehtivale korrale , ei ole eeldada ohtu põhjaveele

 Keskkonnaamet palub veenduda, kas otsuse eelnõu s esitatud viide planeerimisseaduse

§ le 77 on asjakohane.

8 / 8

 Otsuse eelnõu lisa 1 lähteseisukohtade punktis 3.4 palub Keskkonnaamet korrigeerida

jäätmete käitlemist puudutavat tekstiosa lähtuda tuleb Raasiku valla

jäätmehoolduseeskirja st, mitte jäätmehoolduskorrast.

7. Kokkuvõte

Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Sinilille kinnistul kavandatava

tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada

detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

Meetmed, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

2. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed valgusreostuse vältimiseks.

3. Maantee suunal on vaja rajada kaitsehaljastuse riba autode tulede ja müra häiringute

leevendamiseks.

4. Vajalik on läbi viia mürauuring ning selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks

vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel rakendada.

5. Kõikide tegevuste puhul tuleb erilise hoolega rakendada põhjavee kaitse meetmeid.

6. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi puurkaeve.

7. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

Valla Vk otsus nr 10 Detailplaneeringu algatamine Igavere küla_ Sinilille .pdf

OTSUS

Aruküla 09. veebruar 2021. a nr 10

Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik Vertex Investment OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Raasiku vallas, Igavere külas, Sinilille katastriüksusel (registriosa 3746250;

katastritunnus 65101:001:0173; pindala 2,98 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Planeeringu koostaja on Skepast & Puhkim OÜ, registrikood 11255795 Aadress: Harju

maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Laki põik 2.