Tere!
Saadan mõned küsimused seoses avaliku teabe seadusega ja riigiasutuste kohustusega dokumente registreerida.
Avaliku teabe seadus ütleb, et „Dokumendiregistris registreeritakse asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval.”
-
Kas seaduses on kirjeldatud ka välistusi? Ehk missuguseid dokumente ei pea dokumendiregistris registreerima?
-
Kas dokumendiregistris peab registreerima kirjad, mille saadavad asutusele ettevõtted?
-
Kas registreerima peab ettevõtetele saadetud vastused?
-
Kui tegemist on ostu-müügi läbirääkimistega, kas sellised kirjad tuleb dokumendiregistris registreerida?
-
Kui kaks asutust suhtlevad omavahel, kas need kirjad tuleb dokumendiregistris registreerida?
-
Kas registreerima peab selle, kui asutus saadab neile saabunud kirja teisele asutusele edasi?
-
Kas registreerimiskohustus sõltub sellest, kas kiri saabub asutuse üldmeilile või ametniku ametlikule meiliaadressile?
-
Kuidas on registreerimine reguleeritud siis, kui asutuse töötaja kasutab tööalaseks suhtlemiseks isiklikku e-postkasti?
-
Kuidas on registreerimine reguleeritud siis, kui asutustevaheliseks või asutuse ja ettevõtte vaheliseks suhtlemiseks kasutatakse sõnumirakendusi?
16.09.2026 toimunud pressikonverentsil toimus minu ning RKIKi peadirektori Elmar Vaheri vahel alljärgnev vestlus:
Küsimus: Kas avaliku teabe seaduse järgi ei pea dokumendiregistris olema registreeritud kõik asutustevahelised kirjavahetused? Ning veel enam asutuse ja kolmanda isiku vahelised kirjavahetused.
Elmar Vaher: Pean kiitma ajakirjanikku, kes on pähe õppinud avaliku teabe seaduse. Aga ma ei pea seda õigeks, et kõik arutelud, mida me Kadri Peetersiga teeme, peavad olema dokumendihalduses registreeritud. See ei ole võimalik. Vot see oleks bürokraatia,
mida me riigis ei taha.
Kaitseministeeriumi asekantsler Kadri Peeters: Ma olen nõus.
Küsimus: Aga need kirjavahetused, mis on peetud relvaärimeestega? Kas need ei pea ka olema registreeritud?
Elmar Vaher: Ma arvan, et ei pea. Mina ei ole üheksa kuud neid registreerinud. Kui mõni ettevõtja saadab oma pakkumise mulle e-kirjana, siis ma saadan selle edasi oma kategooriajuhile. Kategooriajuhile on ootus, et ta fikseerib, et meile on selline kiri
saabunud.
Et ma registreeriks need neli-viis kirja, mis ma iga päev oma meilile saan... Ma ei registreeri.
Küsimus: Ma mõistan seda vaeva. Aga kui äripartneritega peetud kirjavahetust ei registreerita, siis keegi on kolme aasta pärast täpselt samasuguses olukorras, kui teie praegu. Ehk ei suudeta taastada, kuidas mingid otsused sündisid.
Elmar Vaher: Kas sina registreerid kõik kirjad, mida ma sulle saadan?
Küsimus: Mul ei ole avaliku teabe seadusest tulenevat kohustust.
Elmar Vaher: Väga juriidiline vastus. Aga mõtleme loogiliselt. Kui ettevõtja saadab mulle e-kirja ja ma peaksin selle registreerima... Kas sellist peadirektorit on vaja? Kas me sellist riiki tahame ehitada? Ma ei julgeks seda küll tahta.
Sellest nähtuvalt saadan andmekaitse inspektsioonile veel mõned küsimused:
-
Kas AKI on varasemalt alustanud menetlusi, kontrollimaks, kas asutused täidavad kohustust dokumente registreerida?
-
Kui on, siis mis tulemusteni on jõutud? Kui pole, siis miks?
-
2024. aasta kevadel avaldas ERR mitu lugu selle kohta, kuidas majandusministeerium jättis dokumendiregistris registreerimata kirjavahetused ettevõtetega, kes omasid olulist mõju Eesti seisukohtades platvormitöö
direktiivi suhtes. Kas AKI uuris, miks MKM seadusest tulenevat kohustust ei täitnud?
-
Arvestades, et kõrged riigiametnikud tunnistasid ülalviidatud pressikonverentsil avalikult, et ei registreeri ettevõtetega peetavat kirjavahetust, küsin, kas AKI plaanib kontrollida seaduse täitmist kaitseministeeriumis
ja RKIKis? Kui plaanite, siis missuguseid tegevusi selleks kavandate? Kui ei plaani, siis miks?
Tervitades
Madis Hindre
Eesti Ekspress
53061553