Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

Justiitsministeerium [email protected] Teie: 16.09.2026 nr 10-1/6661

Meie: 22.09.2026 nr 1-1/43_2026

Arvamus mõju hindamise metoodika eelnõu kohta

Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust mõju hindamise metoodika

eelnõu kohta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna toetan üldjoontes metoodika uuendamise eesmärki ning suunda muuta mõju hindamine

selgemaks, teadmuspõhisemaks ja praktilisemaks. Positiivne on, et metoodikas rõhutatakse mõju hindamist poliitikakujundamise kõigis

etappides, elulise probleemi määratlemist, eesmärkide ja mõju eristamist, otsese ja kaudse mõju arvestamist ning mõjuanalüüsi tasakaalustatust ja

proportsionaalsust. Samuti toetan põhimõtet, et mõju olulisust ei saa hinnata üksnes mõjutatud isikute arvu järgi, sest arvuliselt väikesele

sihtrühmale võib muudatus avaldada väga ulatuslikku mõju.

Samas ei saa ma toetada kehtivas metoodikas sisalduva soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise mõju hindamise sõnaselge

juhise väljajätmist.

See oleks otseses vastuolus soolise võrdõiguslikkuse edendamise

põhimõttega, mis on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artiklis 29 ning Eestis

kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduse §9-s.

Kehtivas metoodikas on sätestatud, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kohaselt ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja

kihistumise vähendamise eesmärgil tuleb mõju hindamisel analüüsida sihtrühma sees erinevaid sotsiaalseid rühmi, sealhulgas naisi ja mehi,

rahvusvähemusi, puudega inimesi, vanemaealisi ja noori. Samuti tuleb arvestada erinevate rühmade vajaduste ja ühiskondliku olukorraga ning

hinnata, kuidas kavandatavad poliitikavalikud võivad mõjutada soolist

võrdõiguslikkust ja vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste olukorda.

Uue metoodika kohaselt tuleb küll arvestada sihtrühmasisese varieeruvusega, kuid sugu, vanus ja erivajadus on nimetatud üksnes

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

joonealuses märkuses võimalike demograafiliste tunnustena. Soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist, vähemusrühmi, diskrimineerimise

vältimist ega soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid kohustusi metoodikas sõnaselgelt ei käsitleta. Samuti

ei ole eelnõus põhjendatud, miks kehtiva metoodika vastav käsitlus on välja

jäetud või üldisemaks muudetud.

Minu hinnangul ei ole tegemist pelgalt teksti lühendamise või tehnilise muudatusega. Sõnaselge juhise väljajätmine vähendab soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise küsimuste nähtavust ning suurendab ohtu, et mõju haavatavas olukorras rühmadele jääb poliitikavalikute

ettevalmistamisel sisuliselt hindamata.

Naised ja mehed ning vähemusrühmadesse, sealhulgas

rahvusvähemustesse, puudega inimeste, vanemaealiste ja teiste kaitstud tunnustega rühmadesse kuuluvad inimesed võivad olla ühiskonnas

erinevas lähteolukorras. Seetõttu ei pruugi näiliselt neutraalne poliitikavalik mõjutada kõiki inimesi ühtemoodi. Üldine meede võib süvendada

olemasolevat ebavõrdsust ka siis, kui selle eesmärk ega sõnastus ei ole diskrimineeriv. Selle tuvastamiseks tuleb hinnata meetme mõju erinevatele

rühmadele eraldi ning kasutada võimaluse korral soo ja teiste asjakohaste

tunnuste järgi eristatud andmeid.

Seda kinnitab ka voliniku kantselei poolt 2024 aastal tellitud Mõttekoja

Praxise uuring „Milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju

haavatavas olukorras rühmadele?“1. Uuring näitas, et üldised maksu- ja eelarvepoliitilised otsused vähendavad kõige enam juba

sotsiaalmajanduslikult raskemas olukorras olevate inimeste toimetulekut. Eriti suur oli mõju üksikvanematele ja eakatele ning naiste seas üksi

elavatele vanemaealistele naistele ja üksikemaga leibkondadele. Seega võib poliitikavaliku mõju olla keskmiste näitajate põhjal näiliselt neutraalne,

kuid rühmade kaupa analüüsides selgelt ebavõrdne.

Minu senine kogemus näitab ühtlasi, et ka kehtiva metoodika alusel jääb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise mõju hindamine sageli

formaalseks.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud vastava juhise nõrgendamine või selle

viimine üksnes joonealusesse märkusesse. Vastupidi, uus metoodika peaks andma senisest konkreetsemad juhised selle kohta, kuidas hinnata

1 Milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas olukorras rühmadele? | Volinik

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

poliitikavalikute mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja haavatavas olukorras rühmadele ning kuidas põhjendada järeldust, et mõju

puudub.

Võrdse kohtlemise seaduse § 16 punkti 4 kohaselt analüüsib volinik

seaduste mõju sama seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Tegemist

on voliniku sõltumatu seire- ja analüüsiülesandega. Seda ei saa käsitada poliitikakujundaja esmase mõju hindamise kohustust asendava

ülesandena.

Konkreetse poliitikavaliku võimaliku mõju eelhindamise eest peab vastutama selle väljatöötaja. Poliitikakujundajal on kõige parem

juurdepääs meetme väljatöötamisel kasutatud andmetele, teadmised

kavandatud lahenduse eesmärgist ja sisust ning võimalus lahendust enne selle rakendamist muuta. Voliniku ülesanne on sõltumatult jälgida ja

analüüsida seaduste ning poliitikavalikute laiemat ja tegelikult avaldunud mõju, tuvastada süsteemseid probleeme ning teha soovitusi. Voliniku

analüüs täiendab poliitikakujundaja mõjuanalüüsi, kuid ei asenda seda.

Kui uue metoodika rakendamisel eeldatakse, et poliitikakujundajate poolt tegemata jäetud või ebapiisav mõjuanalüüs tehakse hiljem võrdse

kohtlemise seaduse § 16 punkti 4 alusel voliniku poolt, tähendaks see voliniku ülesannete tegelikku olulist laiendamist. Kõigi seaduste ja

poliitikavalikute süstemaatiline mõjuanalüüs eeldaks ulatuslikku

juurdepääsu andmetele, täiendavat analüütilist võimekust ning püsivaid rahalisi ja inimressursse. Volinikule ei ole selleks eraldi rahastust ette

nähtud. Selline ülesannete ümberjaotamine ei saa toimuda üksnes

metoodika muutmise kaudu ega ilma vajalike ressursside tagamiseta.

Eelnevast lähtudes teen ettepaneku:

1. taastada metoodikas sõnaselge kohustus hinnata poliitikavalikute

mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja

haavatavas olukorras rühmadele; 2. nimetada metoodika põhitekstis vähemalt naised ja mehed,

rahvusvähemused, puudega inimesed, eri vanuserühmad ning teised kaitstud tunnustega või haavatavas olukorras rühmad, mitte jätta

vastavaid tunnuseid üksnes joonealusesse märkusesse; 3. lisada viide soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise

seadusest tulenevatele kohustustele; 4. näha ette, et mõjuanalüüsis tuleb võimaluse korral kasutada soo ja

teiste asjakohaste tunnuste järgi eristatud andmeid ning hinnata, kas

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

kavandatav meede võib mõjutada erinevas lähteolukorras olevaid rühmi erinevalt;

5. sätestada, et järeldus mõju puudumise kohta peab olema sisuliselt põhjendatud ning sellest peab nähtuma, milliseid sihtrühmi, andmeid

ja võimalikke otseseid või kaudseid mõjusid hinnati;

Metoodikasse võiks lisada näiteks järgmise põhimõtte:

„Mõju hindamisel analüüsitakse, kas kavandatav poliitikavalik mõjutab

erinevalt naisi ja mehi ning vähemusrühmadesse, sealhulgas rahvusvähemuste, puudega inimeste, eri vanuserühmade või teiste

kaitstud tunnustega ja haavatavas olukorras rühmadesse kuuluvaid inimesi. Arvestada tuleb rühmade erineva lähteolukorra, vajaduste ja

ühiskondliku seisundiga ning sellega, kas näiliselt neutraalne meede võib

mõnele rühmale avaldada ebaproportsionaalselt ebasoodsat mõju. Poliitikavalikute kujundamisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamise kohustusest. Järeldus, et selline mõju puudub,

peab olema põhjendatud.“

Kokkuvõttes toetan mõju hindamise metoodika ajakohastamist, kuid pean

vajalikuks, et uus metoodika säilitaks vähemalt kehtiva metoodikaga samaväärse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitsetaseme.

Arvestades senises praktikas ilmnenud puudusi, peaks uus metoodika seda käsitlust pigem tugevdama ja täpsustama, mitte muutma üldisemaks või

vähem nähtavaks.

Lugupidamisega

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

Justiitsministeerium [email protected] Teie: 16.09.2026 nr 10-1/6661

Meie: 22.09.2026 nr 1-1/43_2026

Arvamus mõju hindamise metoodika eelnõu kohta

Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust mõju hindamise metoodika

eelnõu kohta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna toetan üldjoontes metoodika uuendamise eesmärki ning suunda muuta mõju hindamine

selgemaks, teadmuspõhisemaks ja praktilisemaks. Positiivne on, et metoodikas rõhutatakse mõju hindamist poliitikakujundamise kõigis

etappides, elulise probleemi määratlemist, eesmärkide ja mõju eristamist, otsese ja kaudse mõju arvestamist ning mõjuanalüüsi tasakaalustatust ja

proportsionaalsust. Samuti toetan põhimõtet, et mõju olulisust ei saa hinnata üksnes mõjutatud isikute arvu järgi, sest arvuliselt väikesele

sihtrühmale võib muudatus avaldada väga ulatuslikku mõju.

Samas ei saa ma toetada kehtivas metoodikas sisalduva soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise mõju hindamise sõnaselge

juhise väljajätmist.

See oleks otseses vastuolus soolise võrdõiguslikkuse edendamise

põhimõttega, mis on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artiklis 29 ning Eestis

kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduse §9-s.

Kehtivas metoodikas on sätestatud, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kohaselt ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja

kihistumise vähendamise eesmärgil tuleb mõju hindamisel analüüsida sihtrühma sees erinevaid sotsiaalseid rühmi, sealhulgas naisi ja mehi,

rahvusvähemusi, puudega inimesi, vanemaealisi ja noori. Samuti tuleb arvestada erinevate rühmade vajaduste ja ühiskondliku olukorraga ning

hinnata, kuidas kavandatavad poliitikavalikud võivad mõjutada soolist

võrdõiguslikkust ja vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste olukorda.

Uue metoodika kohaselt tuleb küll arvestada sihtrühmasisese varieeruvusega, kuid sugu, vanus ja erivajadus on nimetatud üksnes

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

joonealuses märkuses võimalike demograafiliste tunnustena. Soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist, vähemusrühmi, diskrimineerimise

vältimist ega soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid kohustusi metoodikas sõnaselgelt ei käsitleta. Samuti

ei ole eelnõus põhjendatud, miks kehtiva metoodika vastav käsitlus on välja

jäetud või üldisemaks muudetud.

Minu hinnangul ei ole tegemist pelgalt teksti lühendamise või tehnilise muudatusega. Sõnaselge juhise väljajätmine vähendab soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise küsimuste nähtavust ning suurendab ohtu, et mõju haavatavas olukorras rühmadele jääb poliitikavalikute

ettevalmistamisel sisuliselt hindamata.

Naised ja mehed ning vähemusrühmadesse, sealhulgas

rahvusvähemustesse, puudega inimeste, vanemaealiste ja teiste kaitstud tunnustega rühmadesse kuuluvad inimesed võivad olla ühiskonnas

erinevas lähteolukorras. Seetõttu ei pruugi näiliselt neutraalne poliitikavalik mõjutada kõiki inimesi ühtemoodi. Üldine meede võib süvendada

olemasolevat ebavõrdsust ka siis, kui selle eesmärk ega sõnastus ei ole diskrimineeriv. Selle tuvastamiseks tuleb hinnata meetme mõju erinevatele

rühmadele eraldi ning kasutada võimaluse korral soo ja teiste asjakohaste

tunnuste järgi eristatud andmeid.

Seda kinnitab ka voliniku kantselei poolt 2024 aastal tellitud Mõttekoja

Praxise uuring „Milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju

haavatavas olukorras rühmadele?“1. Uuring näitas, et üldised maksu- ja eelarvepoliitilised otsused vähendavad kõige enam juba

sotsiaalmajanduslikult raskemas olukorras olevate inimeste toimetulekut. Eriti suur oli mõju üksikvanematele ja eakatele ning naiste seas üksi

elavatele vanemaealistele naistele ja üksikemaga leibkondadele. Seega võib poliitikavaliku mõju olla keskmiste näitajate põhjal näiliselt neutraalne,

kuid rühmade kaupa analüüsides selgelt ebavõrdne.

Minu senine kogemus näitab ühtlasi, et ka kehtiva metoodika alusel jääb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise mõju hindamine sageli

formaalseks.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud vastava juhise nõrgendamine või selle

viimine üksnes joonealusesse märkusesse. Vastupidi, uus metoodika peaks andma senisest konkreetsemad juhised selle kohta, kuidas hinnata

1 Milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas olukorras rühmadele? | Volinik

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

poliitikavalikute mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja haavatavas olukorras rühmadele ning kuidas põhjendada järeldust, et mõju

puudub.

Võrdse kohtlemise seaduse § 16 punkti 4 kohaselt analüüsib volinik

seaduste mõju sama seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Tegemist

on voliniku sõltumatu seire- ja analüüsiülesandega. Seda ei saa käsitada poliitikakujundaja esmase mõju hindamise kohustust asendava

ülesandena.

Konkreetse poliitikavaliku võimaliku mõju eelhindamise eest peab vastutama selle väljatöötaja. Poliitikakujundajal on kõige parem

juurdepääs meetme väljatöötamisel kasutatud andmetele, teadmised

kavandatud lahenduse eesmärgist ja sisust ning võimalus lahendust enne selle rakendamist muuta. Voliniku ülesanne on sõltumatult jälgida ja

analüüsida seaduste ning poliitikavalikute laiemat ja tegelikult avaldunud mõju, tuvastada süsteemseid probleeme ning teha soovitusi. Voliniku

analüüs täiendab poliitikakujundaja mõjuanalüüsi, kuid ei asenda seda.

Kui uue metoodika rakendamisel eeldatakse, et poliitikakujundajate poolt tegemata jäetud või ebapiisav mõjuanalüüs tehakse hiljem võrdse

kohtlemise seaduse § 16 punkti 4 alusel voliniku poolt, tähendaks see voliniku ülesannete tegelikku olulist laiendamist. Kõigi seaduste ja

poliitikavalikute süstemaatiline mõjuanalüüs eeldaks ulatuslikku

juurdepääsu andmetele, täiendavat analüütilist võimekust ning püsivaid rahalisi ja inimressursse. Volinikule ei ole selleks eraldi rahastust ette

nähtud. Selline ülesannete ümberjaotamine ei saa toimuda üksnes

metoodika muutmise kaudu ega ilma vajalike ressursside tagamiseta.

Eelnevast lähtudes teen ettepaneku:

1. taastada metoodikas sõnaselge kohustus hinnata poliitikavalikute

mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja

haavatavas olukorras rühmadele; 2. nimetada metoodika põhitekstis vähemalt naised ja mehed,

rahvusvähemused, puudega inimesed, eri vanuserühmad ning teised kaitstud tunnustega või haavatavas olukorras rühmad, mitte jätta

vastavaid tunnuseid üksnes joonealusesse märkusesse; 3. lisada viide soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise

seadusest tulenevatele kohustustele; 4. näha ette, et mõjuanalüüsis tuleb võimaluse korral kasutada soo ja

teiste asjakohaste tunnuste järgi eristatud andmeid ning hinnata, kas

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

kavandatav meede võib mõjutada erinevas lähteolukorras olevaid rühmi erinevalt;

5. sätestada, et järeldus mõju puudumise kohta peab olema sisuliselt põhjendatud ning sellest peab nähtuma, milliseid sihtrühmi, andmeid

ja võimalikke otseseid või kaudseid mõjusid hinnati;

Metoodikasse võiks lisada näiteks järgmise põhimõtte:

„Mõju hindamisel analüüsitakse, kas kavandatav poliitikavalik mõjutab

erinevalt naisi ja mehi ning vähemusrühmadesse, sealhulgas rahvusvähemuste, puudega inimeste, eri vanuserühmade või teiste

kaitstud tunnustega ja haavatavas olukorras rühmadesse kuuluvaid inimesi. Arvestada tuleb rühmade erineva lähteolukorra, vajaduste ja

ühiskondliku seisundiga ning sellega, kas näiliselt neutraalne meede võib

mõnele rühmale avaldada ebaproportsionaalselt ebasoodsat mõju. Poliitikavalikute kujundamisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamise kohustusest. Järeldus, et selline mõju puudub,

peab olema põhjendatud.“

Kokkuvõttes toetan mõju hindamise metoodika ajakohastamist, kuid pean

vajalikuks, et uus metoodika säilitaks vähemalt kehtiva metoodikaga samaväärse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitsetaseme.

Arvestades senises praktikas ilmnenud puudusi, peaks uus metoodika seda käsitlust pigem tugevdama ja täpsustama, mitte muutma üldisemaks või

vähem nähtavaks.

Lugupidamisega

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik