Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/6635-3 |
| Registreeritud | 22.09.2026 |
| Sünkroonitud | 23.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Maarja-Liis Lall (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-09-22 09:41:41
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 22.09.2026 nr 4/162
Arvamuse avaldamine määruse „Riigi
Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust justiits- ja digiministri määruse „Riigi Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta, millega moodustatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil Riigi Digikeskus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid.
Kaubanduskoda toetab Riigi Digikeskuse loomist eesmärgiga vähendada riigi IT-korralduse killustatust, koondada IKT arendus- ja haldussuutlikkus suurematesse arenduskeskustesse, tugevdada riigiülest arhitektuurilist juhtimist ning parandada avalike teenuste kvaliteeti, töökindlust, infoturvet ja kulutõhusust.
Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Juhtimis- ja vastutusmudel
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on Riigi Digikeskus aruandekohustuslik justiits- ja digiministri ees, kes teeb keskuse üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt koordineerib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler keskuse tegevust ja korraldab koostööd ministeeriumiga. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esindab keskust ja juhib selle tööd keskuse direktor. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt peab keskus arvestama valitsuskomisjoni Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid, kusjuures nõukogusse kuuluvad nii Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler kui ka keskuse direktor.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole Riigi Digikeskuse juhtimis- ja vastutusmudel piisavalt selge. Ebaselgust suurendab asjaolu, et Riigi Digikeskuse Nõukogu loomise korralduse eelnõu kohaselt on nõukogu otsused Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. Samal ajal vastutab keskuse juhtimise ja talle pandud ülesannete täitmise eest direktor. Seetõttu peaks olema üheselt selge, millises ulatuses võib nõukogu teha keskusele siduvaid otsuseid ning kuidas jaguneb selliste otsuste tegemisel ja täitmisel vastutus nõukogu, direktori, kantsleri ja ministri vahel.
Seega vähemalt seletuskirjas tuleb põhjalikumalt lahti selgitada erinevate juhtimistasandite rollid, vastutus ja omavahelised seosed. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et riigi IKT juhtimismudelis on lisaks Digikeskuse Nõukogule ka teisi valitsemisalade üleseid juhtimis- ja koordineerimistasandeid, näiteks Diginõukogu.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume eelnõus ja seletuskirjas selgelt määratleda ministri, kantsleri, Riigi Digikeskuse direktori ja Riigi Digikeskuse Nõukogu pädevus ning vastutus.
• Lisaks tuleks seletuskirjas kirjeldada tervikuna riigi IKT juhtimis- ja vastutusmudelit uue keskuse loomise kontekstis.
2. Võrdsuse põhimõte
Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjas, et Riigi Digikeskus osutab IKT-teenuseid võrdsuse põhimõtte alusel, arvestades valitsuskomisjoni Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et võrdsuse põhimõte tähendab, et ühte valitsemisala ei eelistata teisele teenuste pakkumisel ning keskus lähtub Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekutest ja otsustest.
Leiame, et võrdsuse põhimõte ei ole eelnõus ja seletuskirjas piisavalt selgelt määratletud. Praktikas võib esineda juhtumeid, kus on põhjendatud eelistada ühte valitsemisala teisele, teises olukorras aga vastupidi. Näiteks kui ühe valitsemisala infosüsteemis on kriitilisi turvariske või infosüsteemi tuleb arendada seoses jõustuvate õigusaktidega, kuid teise valitsemisala infosüsteemides ei ole vaja teha nii olulisi muudatusi, siis on konkreetsel juhul mõistlik eelistada selle valitsemisala arendusi, mis on kõrgema prioriteediga.
Lisaks jääb ebaselgeks, kuidas peab keskus järgima võrdsuse põhimõtet olukorras, kus Riigi Digikeskuse Nõukogu on teinud keskusele täitmiseks kohustusliku otsuse või ettepaneku, mis keskuse hinnangul ei ole võrdsuse põhimõttega kooskõlas. Seetõttu jääb ebaselgeks, millest peab keskus sellises olukorras lähtuma – eelnõus sätestatud võrdsuse põhimõttest või nõukogu otsusest.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ punkti 4 kohaselt on nõukogu ülesandeks muu hulgas kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid ning otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse, kui osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud. Samas ei viita korralduse eelnõu sellele, et nõukogu peab lähtuma keskusele siduvate otsuste või ettepanekute tegemisel võrdsuse põhimõttest, kuid keskusel on kohustus järgida seda põhimõtet. Samas ei ole korralduse eelnõus ka kirjas, millistest põhimõtetest lähtuvalt teeb nõukogu prioriteedi- ja ressursijaotusega seotud ettepanekuid ja otsuseid.
Pakume ühe lahendusena välja, et võrdsuse põhimõtte asemel võiks keskenduda sellele, et ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine oleks läbipaistev ja lähtuks objektiivsetest kriteeriumidest. See võiks kehtida nii keskuse kui ka nõukogu puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas täpsustada eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud võrdsuse põhimõtet, et oleks paremini aru saada, kuidas toimub ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine nii Riigi Digikeskuses kui ka Riigi Digikeskuse Nõukogus.
3. Erasektori kaasamine
Eelnõu § 8 punkti 9 kohaselt on Riigi Digikeskuse põhiülesandeks infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel muu hulgas koostöö tehnoloogiakonsultatsiooni- ja arendusettevõtete, digitooteettevõtete, idusektori ja teadusasutustega.
Toetame seda põhimõtet ja peame positiivseks, et see on välja toodud eraldi punktina keskuse põhiülesannete loetelus.
Samas peame oluliseks, et Riigi Digikeskuse ja laiemalt riigi IKT-võimekuse arendamisel kaasatakse erasektorit, et selgitada välja, millised sobivad lahendused on juba turul kättesaadavad ning kas neid saaks kasutada riigi IKT-võimekuse arendamiseks. See aitab vältida olukorda, kus riik kasutab avalikke vahendeid selliste lahenduste arendamiseks, mida ettevõtjad juba konkurentsitingimustes pakuvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada vähemalt eelnõu seletuskirja põhimõte, et enne uue IKT-lahenduse arendamist hinnatakse olemasolevate, sealhulgas turul pakutavate lahenduste kasutamise võimalust ning välditakse turul kättesaadavate lahenduste põhjendamatut dubleerimist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 22.09.2026 nr 4/162
Arvamuse avaldamine määruse „Riigi
Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust justiits- ja digiministri määruse „Riigi Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta, millega moodustatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil Riigi Digikeskus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid.
Kaubanduskoda toetab Riigi Digikeskuse loomist eesmärgiga vähendada riigi IT-korralduse killustatust, koondada IKT arendus- ja haldussuutlikkus suurematesse arenduskeskustesse, tugevdada riigiülest arhitektuurilist juhtimist ning parandada avalike teenuste kvaliteeti, töökindlust, infoturvet ja kulutõhusust.
Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Juhtimis- ja vastutusmudel
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on Riigi Digikeskus aruandekohustuslik justiits- ja digiministri ees, kes teeb keskuse üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt koordineerib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler keskuse tegevust ja korraldab koostööd ministeeriumiga. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esindab keskust ja juhib selle tööd keskuse direktor. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt peab keskus arvestama valitsuskomisjoni Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid, kusjuures nõukogusse kuuluvad nii Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler kui ka keskuse direktor.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole Riigi Digikeskuse juhtimis- ja vastutusmudel piisavalt selge. Ebaselgust suurendab asjaolu, et Riigi Digikeskuse Nõukogu loomise korralduse eelnõu kohaselt on nõukogu otsused Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. Samal ajal vastutab keskuse juhtimise ja talle pandud ülesannete täitmise eest direktor. Seetõttu peaks olema üheselt selge, millises ulatuses võib nõukogu teha keskusele siduvaid otsuseid ning kuidas jaguneb selliste otsuste tegemisel ja täitmisel vastutus nõukogu, direktori, kantsleri ja ministri vahel.
Seega vähemalt seletuskirjas tuleb põhjalikumalt lahti selgitada erinevate juhtimistasandite rollid, vastutus ja omavahelised seosed. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et riigi IKT juhtimismudelis on lisaks Digikeskuse Nõukogule ka teisi valitsemisalade üleseid juhtimis- ja koordineerimistasandeid, näiteks Diginõukogu.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume eelnõus ja seletuskirjas selgelt määratleda ministri, kantsleri, Riigi Digikeskuse direktori ja Riigi Digikeskuse Nõukogu pädevus ning vastutus.
• Lisaks tuleks seletuskirjas kirjeldada tervikuna riigi IKT juhtimis- ja vastutusmudelit uue keskuse loomise kontekstis.
2. Võrdsuse põhimõte
Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjas, et Riigi Digikeskus osutab IKT-teenuseid võrdsuse põhimõtte alusel, arvestades valitsuskomisjoni Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et võrdsuse põhimõte tähendab, et ühte valitsemisala ei eelistata teisele teenuste pakkumisel ning keskus lähtub Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekutest ja otsustest.
Leiame, et võrdsuse põhimõte ei ole eelnõus ja seletuskirjas piisavalt selgelt määratletud. Praktikas võib esineda juhtumeid, kus on põhjendatud eelistada ühte valitsemisala teisele, teises olukorras aga vastupidi. Näiteks kui ühe valitsemisala infosüsteemis on kriitilisi turvariske või infosüsteemi tuleb arendada seoses jõustuvate õigusaktidega, kuid teise valitsemisala infosüsteemides ei ole vaja teha nii olulisi muudatusi, siis on konkreetsel juhul mõistlik eelistada selle valitsemisala arendusi, mis on kõrgema prioriteediga.
Lisaks jääb ebaselgeks, kuidas peab keskus järgima võrdsuse põhimõtet olukorras, kus Riigi Digikeskuse Nõukogu on teinud keskusele täitmiseks kohustusliku otsuse või ettepaneku, mis keskuse hinnangul ei ole võrdsuse põhimõttega kooskõlas. Seetõttu jääb ebaselgeks, millest peab keskus sellises olukorras lähtuma – eelnõus sätestatud võrdsuse põhimõttest või nõukogu otsusest.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ punkti 4 kohaselt on nõukogu ülesandeks muu hulgas kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid ning otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse, kui osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud. Samas ei viita korralduse eelnõu sellele, et nõukogu peab lähtuma keskusele siduvate otsuste või ettepanekute tegemisel võrdsuse põhimõttest, kuid keskusel on kohustus järgida seda põhimõtet. Samas ei ole korralduse eelnõus ka kirjas, millistest põhimõtetest lähtuvalt teeb nõukogu prioriteedi- ja ressursijaotusega seotud ettepanekuid ja otsuseid.
Pakume ühe lahendusena välja, et võrdsuse põhimõtte asemel võiks keskenduda sellele, et ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine oleks läbipaistev ja lähtuks objektiivsetest kriteeriumidest. See võiks kehtida nii keskuse kui ka nõukogu puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas täpsustada eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud võrdsuse põhimõtet, et oleks paremini aru saada, kuidas toimub ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine nii Riigi Digikeskuses kui ka Riigi Digikeskuse Nõukogus.
3. Erasektori kaasamine
Eelnõu § 8 punkti 9 kohaselt on Riigi Digikeskuse põhiülesandeks infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel muu hulgas koostöö tehnoloogiakonsultatsiooni- ja arendusettevõtete, digitooteettevõtete, idusektori ja teadusasutustega.
Toetame seda põhimõtet ja peame positiivseks, et see on välja toodud eraldi punktina keskuse põhiülesannete loetelus.
Samas peame oluliseks, et Riigi Digikeskuse ja laiemalt riigi IKT-võimekuse arendamisel kaasatakse erasektorit, et selgitada välja, millised sobivad lahendused on juba turul kättesaadavad ning kas neid saaks kasutada riigi IKT-võimekuse arendamiseks. See aitab vältida olukorda, kus riik kasutab avalikke vahendeid selliste lahenduste arendamiseks, mida ettevõtjad juba konkurentsitingimustes pakuvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada vähemalt eelnõu seletuskirja põhimõte, et enne uue IKT-lahenduse arendamist hinnatakse olemasolevate, sealhulgas turul pakutavate lahenduste kasutamise võimalust ning välditakse turul kättesaadavate lahenduste põhjendamatut dubleerimist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Saadan Kaubandus-Tööstuskoja kommentaarid ja ettepanekud justiits- ja digiministri määruse „Riigi Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta. Ühtlasi annan teada, et meil ei ole täiendavaid kommentaare ega ettepanekuid Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu kohta.
Parimate soovidega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-09-22 09:41:41
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 22.09.2026 nr 4/162
Arvamuse avaldamine määruse „Riigi
Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust justiits- ja digiministri määruse „Riigi Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta, millega moodustatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil Riigi Digikeskus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid.
Kaubanduskoda toetab Riigi Digikeskuse loomist eesmärgiga vähendada riigi IT-korralduse killustatust, koondada IKT arendus- ja haldussuutlikkus suurematesse arenduskeskustesse, tugevdada riigiülest arhitektuurilist juhtimist ning parandada avalike teenuste kvaliteeti, töökindlust, infoturvet ja kulutõhusust.
Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Juhtimis- ja vastutusmudel
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on Riigi Digikeskus aruandekohustuslik justiits- ja digiministri ees, kes teeb keskuse üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt koordineerib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler keskuse tegevust ja korraldab koostööd ministeeriumiga. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esindab keskust ja juhib selle tööd keskuse direktor. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt peab keskus arvestama valitsuskomisjoni Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid, kusjuures nõukogusse kuuluvad nii Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler kui ka keskuse direktor.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole Riigi Digikeskuse juhtimis- ja vastutusmudel piisavalt selge. Ebaselgust suurendab asjaolu, et Riigi Digikeskuse Nõukogu loomise korralduse eelnõu kohaselt on nõukogu otsused Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. Samal ajal vastutab keskuse juhtimise ja talle pandud ülesannete täitmise eest direktor. Seetõttu peaks olema üheselt selge, millises ulatuses võib nõukogu teha keskusele siduvaid otsuseid ning kuidas jaguneb selliste otsuste tegemisel ja täitmisel vastutus nõukogu, direktori, kantsleri ja ministri vahel.
Seega vähemalt seletuskirjas tuleb põhjalikumalt lahti selgitada erinevate juhtimistasandite rollid, vastutus ja omavahelised seosed. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et riigi IKT juhtimismudelis on lisaks Digikeskuse Nõukogule ka teisi valitsemisalade üleseid juhtimis- ja koordineerimistasandeid, näiteks Diginõukogu.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume eelnõus ja seletuskirjas selgelt määratleda ministri, kantsleri, Riigi Digikeskuse direktori ja Riigi Digikeskuse Nõukogu pädevus ning vastutus.
• Lisaks tuleks seletuskirjas kirjeldada tervikuna riigi IKT juhtimis- ja vastutusmudelit uue keskuse loomise kontekstis.
2. Võrdsuse põhimõte
Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjas, et Riigi Digikeskus osutab IKT-teenuseid võrdsuse põhimõtte alusel, arvestades valitsuskomisjoni Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et võrdsuse põhimõte tähendab, et ühte valitsemisala ei eelistata teisele teenuste pakkumisel ning keskus lähtub Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekutest ja otsustest.
Leiame, et võrdsuse põhimõte ei ole eelnõus ja seletuskirjas piisavalt selgelt määratletud. Praktikas võib esineda juhtumeid, kus on põhjendatud eelistada ühte valitsemisala teisele, teises olukorras aga vastupidi. Näiteks kui ühe valitsemisala infosüsteemis on kriitilisi turvariske või infosüsteemi tuleb arendada seoses jõustuvate õigusaktidega, kuid teise valitsemisala infosüsteemides ei ole vaja teha nii olulisi muudatusi, siis on konkreetsel juhul mõistlik eelistada selle valitsemisala arendusi, mis on kõrgema prioriteediga.
Lisaks jääb ebaselgeks, kuidas peab keskus järgima võrdsuse põhimõtet olukorras, kus Riigi Digikeskuse Nõukogu on teinud keskusele täitmiseks kohustusliku otsuse või ettepaneku, mis keskuse hinnangul ei ole võrdsuse põhimõttega kooskõlas. Seetõttu jääb ebaselgeks, millest peab keskus sellises olukorras lähtuma – eelnõus sätestatud võrdsuse põhimõttest või nõukogu otsusest.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ punkti 4 kohaselt on nõukogu ülesandeks muu hulgas kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid ning otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse, kui osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud. Samas ei viita korralduse eelnõu sellele, et nõukogu peab lähtuma keskusele siduvate otsuste või ettepanekute tegemisel võrdsuse põhimõttest, kuid keskusel on kohustus järgida seda põhimõtet. Samas ei ole korralduse eelnõus ka kirjas, millistest põhimõtetest lähtuvalt teeb nõukogu prioriteedi- ja ressursijaotusega seotud ettepanekuid ja otsuseid.
Pakume ühe lahendusena välja, et võrdsuse põhimõtte asemel võiks keskenduda sellele, et ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine oleks läbipaistev ja lähtuks objektiivsetest kriteeriumidest. See võiks kehtida nii keskuse kui ka nõukogu puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas täpsustada eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud võrdsuse põhimõtet, et oleks paremini aru saada, kuidas toimub ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine nii Riigi Digikeskuses kui ka Riigi Digikeskuse Nõukogus.
3. Erasektori kaasamine
Eelnõu § 8 punkti 9 kohaselt on Riigi Digikeskuse põhiülesandeks infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel muu hulgas koostöö tehnoloogiakonsultatsiooni- ja arendusettevõtete, digitooteettevõtete, idusektori ja teadusasutustega.
Toetame seda põhimõtet ja peame positiivseks, et see on välja toodud eraldi punktina keskuse põhiülesannete loetelus.
Samas peame oluliseks, et Riigi Digikeskuse ja laiemalt riigi IKT-võimekuse arendamisel kaasatakse erasektorit, et selgitada välja, millised sobivad lahendused on juba turul kättesaadavad ning kas neid saaks kasutada riigi IKT-võimekuse arendamiseks. See aitab vältida olukorda, kus riik kasutab avalikke vahendeid selliste lahenduste arendamiseks, mida ettevõtjad juba konkurentsitingimustes pakuvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada vähemalt eelnõu seletuskirja põhimõte, et enne uue IKT-lahenduse arendamist hinnatakse olemasolevate, sealhulgas turul pakutavate lahenduste kasutamise võimalust ning välditakse turul kättesaadavate lahenduste põhjendamatut dubleerimist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 22.09.2026 nr 4/162
Arvamuse avaldamine määruse „Riigi
Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust justiits- ja digiministri määruse „Riigi Digikeskuse põhimäärus“ eelnõu kohta, millega moodustatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil Riigi Digikeskus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid.
Kaubanduskoda toetab Riigi Digikeskuse loomist eesmärgiga vähendada riigi IT-korralduse killustatust, koondada IKT arendus- ja haldussuutlikkus suurematesse arenduskeskustesse, tugevdada riigiülest arhitektuurilist juhtimist ning parandada avalike teenuste kvaliteeti, töökindlust, infoturvet ja kulutõhusust.
Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Juhtimis- ja vastutusmudel
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on Riigi Digikeskus aruandekohustuslik justiits- ja digiministri ees, kes teeb keskuse üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt koordineerib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler keskuse tegevust ja korraldab koostööd ministeeriumiga. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esindab keskust ja juhib selle tööd keskuse direktor. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt peab keskus arvestama valitsuskomisjoni Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid, kusjuures nõukogusse kuuluvad nii Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler kui ka keskuse direktor.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole Riigi Digikeskuse juhtimis- ja vastutusmudel piisavalt selge. Ebaselgust suurendab asjaolu, et Riigi Digikeskuse Nõukogu loomise korralduse eelnõu kohaselt on nõukogu otsused Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud. Samal ajal vastutab keskuse juhtimise ja talle pandud ülesannete täitmise eest direktor. Seetõttu peaks olema üheselt selge, millises ulatuses võib nõukogu teha keskusele siduvaid otsuseid ning kuidas jaguneb selliste otsuste tegemisel ja täitmisel vastutus nõukogu, direktori, kantsleri ja ministri vahel.
Seega vähemalt seletuskirjas tuleb põhjalikumalt lahti selgitada erinevate juhtimistasandite rollid, vastutus ja omavahelised seosed. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et riigi IKT juhtimismudelis on lisaks Digikeskuse Nõukogule ka teisi valitsemisalade üleseid juhtimis- ja koordineerimistasandeid, näiteks Diginõukogu.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Palume eelnõus ja seletuskirjas selgelt määratleda ministri, kantsleri, Riigi Digikeskuse direktori ja Riigi Digikeskuse Nõukogu pädevus ning vastutus.
• Lisaks tuleks seletuskirjas kirjeldada tervikuna riigi IKT juhtimis- ja vastutusmudelit uue keskuse loomise kontekstis.
2. Võrdsuse põhimõte
Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjas, et Riigi Digikeskus osutab IKT-teenuseid võrdsuse põhimõtte alusel, arvestades valitsuskomisjoni Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekuid ja otsuseid. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et võrdsuse põhimõte tähendab, et ühte valitsemisala ei eelistata teisele teenuste pakkumisel ning keskus lähtub Riigi Digikeskuse Nõukogu ettepanekutest ja otsustest.
Leiame, et võrdsuse põhimõte ei ole eelnõus ja seletuskirjas piisavalt selgelt määratletud. Praktikas võib esineda juhtumeid, kus on põhjendatud eelistada ühte valitsemisala teisele, teises olukorras aga vastupidi. Näiteks kui ühe valitsemisala infosüsteemis on kriitilisi turvariske või infosüsteemi tuleb arendada seoses jõustuvate õigusaktidega, kuid teise valitsemisala infosüsteemides ei ole vaja teha nii olulisi muudatusi, siis on konkreetsel juhul mõistlik eelistada selle valitsemisala arendusi, mis on kõrgema prioriteediga.
Lisaks jääb ebaselgeks, kuidas peab keskus järgima võrdsuse põhimõtet olukorras, kus Riigi Digikeskuse Nõukogu on teinud keskusele täitmiseks kohustusliku otsuse või ettepaneku, mis keskuse hinnangul ei ole võrdsuse põhimõttega kooskõlas. Seetõttu jääb ebaselgeks, millest peab keskus sellises olukorras lähtuma – eelnõus sätestatud võrdsuse põhimõttest või nõukogu otsusest.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ punkti 4 kohaselt on nõukogu ülesandeks muu hulgas kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid ning otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse, kui osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud. Samas ei viita korralduse eelnõu sellele, et nõukogu peab lähtuma keskusele siduvate otsuste või ettepanekute tegemisel võrdsuse põhimõttest, kuid keskusel on kohustus järgida seda põhimõtet. Samas ei ole korralduse eelnõus ka kirjas, millistest põhimõtetest lähtuvalt teeb nõukogu prioriteedi- ja ressursijaotusega seotud ettepanekuid ja otsuseid.
Pakume ühe lahendusena välja, et võrdsuse põhimõtte asemel võiks keskenduda sellele, et ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine oleks läbipaistev ja lähtuks objektiivsetest kriteeriumidest. See võiks kehtida nii keskuse kui ka nõukogu puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas täpsustada eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud võrdsuse põhimõtet, et oleks paremini aru saada, kuidas toimub ressursside ja arendusvajaduste prioritiseerimine nii Riigi Digikeskuses kui ka Riigi Digikeskuse Nõukogus.
3. Erasektori kaasamine
Eelnõu § 8 punkti 9 kohaselt on Riigi Digikeskuse põhiülesandeks infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel muu hulgas koostöö tehnoloogiakonsultatsiooni- ja arendusettevõtete, digitooteettevõtete, idusektori ja teadusasutustega.
Toetame seda põhimõtet ja peame positiivseks, et see on välja toodud eraldi punktina keskuse põhiülesannete loetelus.
Samas peame oluliseks, et Riigi Digikeskuse ja laiemalt riigi IKT-võimekuse arendamisel kaasatakse erasektorit, et selgitada välja, millised sobivad lahendused on juba turul kättesaadavad ning kas neid saaks kasutada riigi IKT-võimekuse arendamiseks. See aitab vältida olukorda, kus riik kasutab avalikke vahendeid selliste lahenduste arendamiseks, mida ettevõtjad juba konkurentsitingimustes pakuvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada vähemalt eelnõu seletuskirja põhimõte, et enne uue IKT-lahenduse arendamist hinnatakse olemasolevate, sealhulgas turul pakutavate lahenduste kasutamise võimalust ning välditakse turul kättesaadavate lahenduste põhjendamatut dubleerimist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|