Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 13.08.2026 nr 9.13.1/26-0280/-2T

Meie: 21.09.2026 nr 5-1/64-2

Eurojusti mandaadi muutmise eelnõu

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/26-01586 edastab Siseministeerium arvamuse

Justiits- ja Digiministeeriumile Eurojusti mandaadi muutmise eelnõu (COM(2026) 570) kohta.

Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ([email protected])

ning sisejulgeoleku osakond. Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku

asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]).

Siseministeerium toetab määruse eelnõud, kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele

olulisele aspektile.

Siseministeeriumis näeme positiivselt, et Eurojusti määruse eelnõu menetlemine toimub

üheaegselt Europoli määruse eelnõuga. Leiame, et mõlema organisatsiooni võimestamine on

väga oluline ja vajalik Euroopa Liidu siseturvalisuse ja julgeoleku vaatest. Samas on tegemist

mahukate reformidega, mis vajavad põhjalikku ettevalmistamist - tasakaalukust seoses uute

ressursimahukate ülesannetega liikmesriikidele, juurdepääsuõiguste skoobi ja vastutusalade

selgemat piiritlemist ning lisarahastust liikmesriikidele vajalike reformide/arenduste

korraldamiseks.

Siiski leiame, et agentuuride vahel ei tohi tekkida dubleerimist operatiivjuhtimise

korraldamises ning reformid ei tohiks mõjutada negatiivselt politsei operatiivjuhtimist

liikmesriikides. Nõuded täiendavate üksuste või koostööstruktuuride loomiseks

liikmesriikides peaksid piirduma miinimumnõuete täitmisega, et vajalikud protsessid saaksid

toimida. Väikeriigina soovime vältida mitte hädavajalike ressursipaigutusi.

Peame oluliseks, et süsteemidesse juurdepääs on reguleeritud „need to know“ põhimõtte

alusel. Samuti on oluline, et säiliks info „omaniku“ õigus info jagamise (või jagamisest

keeldumise) osas ning seda arvestavad ka agentuurid, kellele liikmesriigid oma info edastavad.

See puudutab eriti agentuuri(de) infovahetust kolmandate osapooltega.

Eurojusti tugevdatud mandaat ei tohi muuta Eurojusti de facto politseikoostöö või

politseioperatsioonide juhtimise asutuseks. Eurojust ei tohiks hakata juhtima politseiuurimist

(sh JITide puhul), määrata uurimise puhul liikmesriikide operatiivprioriteete ega suunama

liikmesriikide politseiressursse. Politseiasutustel peab säilima operatiivtöö osas oma

otsustuspädevus ja sõltumatus.

Eelnõu artikkel 28 lubab Eurojustil ilma pädeva riigiasutuse taotluseta algatada

operatiivtegevust omaalgatuslikult, tuginedes liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt, EL

2 (3)

asutustelt, eraõiguslikelt isikutelt või avalikest allikatest saadud infole. Eurojust võib seejärel

paluda riigiasutusel näiteks uurimist alustada, laiendada uurimise ulatust, koordineerida

tegevust, moodustada JITi või võtta muid uurimisega seotud meetmeid. Eurojusti omaalgatuslik

tegevus ei tohiks kujuneda mehhanismiks, mille kaudu Euroopa Liidu asutus hakkab riigisisese

uurimise prioriteete, taktikat, ulatust või ressursside kasutamist sisuliselt suunama. Eurojusti

roll peab jääma koordinatiivseks ja toetavaks ning riigisisese uurimise juhtimine ja selle

taktikalised otsused peavad jääma täielikult Eesti pädevate asutuste pädevusse.

Eelnõu artikkel 36 lg 1 näeb ette, et liikmesriigi pädevad asutused vahetavad Eurojustiga kogu

teabe, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Lisaks on artiklis 37 terrorismijuhtumite

kohta veel oluliselt ulatuslikum kohustus: pädevad riigiasutused peavad teavitama oma

National Member'it põhimõtteliselt kõigist terroristlike süütegudega seotud

kriminaaluurimistest, välja arvatud juhul, kui jagamine ohustaks uurimist, isikut või olulisi

julgeolekuhuve. Määrus ei tohi luua olukorda, kus PPA-l tekib otse EL õigusest tulenev

üldine kohustus hinnata oma politseiinfo Eurojusti jaoks asjakohaseks ning seejärel see

edastada.

Eelnõu sõnastus „access to, or shall be able to obtain without undue delay“ võib praktikas

tähendada survet võimaldada otsene ja kiire ligipääs Eesti politsei andmekogudele. Soovime,

et selguse huvides sõnastust täpsustataks, millist infot ja millistel eesmärkidel saab Eurojust

hakata andmeid kasutama ning et need ambitsioonid oleksid kindlalt piiritletud.

Soovime selgemat sõnastust seoses artikliga 37. Antud kohustus on uus, allasutuste jaoks

ressursimahukas ja olemasolevas sõnastuses muutub laiemaks Eurojusti põhifunktsioonidest -

piiriülese uurimiskoostöö koordineerimise eesmärkidest. Tekib küsimus kas see on sellisena

asjakohane ja proportsionaalne meede.

Eelnõu artikkel 40 näeb ette detsentraliseeritud IT-süsteemi ja e-CODEXi kasutamise.

Liikmesriikidel ja Eurojustil tekivad lisakulud ning liikmesriik peab oma IT-süsteeme vajalikul

määral kohandama ning see võib puudutada ka PPAd. Oluline on saada selgust planeeritud

arenduste ajakavast ja maksumusest ning võimalustest saada riigisisesteks arendusteks

lisarahastust (vajadusel ka PPAle).

Lisaks ilmnes eelnõu tekstis kaks tehnilist ebatäpsust, mis võiks läbirääkimiste käigus

parandada:

 Artikkel 35 lõige 5. Punktide tähistus on vigane: esimene kohustus on märgitud

punktina (e), sellele järgnevad punktid (a)–(d) ning hiljem esineb uuesti punkt (e).

 Artikkel 42 lõike 2 punkt b. Tekst viitab „liaison prosecutors posted at Eurojust

pursuant to Article 63“, kuid kolmandate riikide sideprokurörid on reguleeritud artiklis

62, samas kui artikkel 63 käsitleb Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikuid.

Mõlemad nimetatud puudused on tehnilist laadi ning nende parandamine oleks asjakohane

edasise menetlemise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

3 (3)

Elisabeth Prants 6125137

[email protected]