1

18.09.2026

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109

„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded

elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1 muutmise määruse eelnõu eesmärk

on Riigikogus 17. juunil 2026. a vastu võetud ja 9. juulil 2026. a Riigi Teatajas avaldatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusest

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (edaspidi muutmisseadus)2 tulenevate õiguste

ja kohustuste rakendamine. Kõnealune seadus tingib ka rakendusaktide muutmise, mh seoses

raadioside piiramisega.

Muudatuse eesmärk on kehtestada raadioside piiramise nõuded ka drooniohu (mehitamata

õhusõiduki ohu) tõrjumise korral.

Muudatus suurendab veidi turvaettevõtjate ja siseturvakorraldajate halduskoormust. Nad

peavad raadioside piiramisel edaspidi arvestama elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud

nõuetega. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest tegemist on julgeoleku

kaalutlustest tingitud erandiga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse

peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP) ja Riigikogus 17. juunil

2026. a vastu võetud ning 9. juulil 2026 Riigi Teatajas avaldatud korrakaitseseaduse muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (mehitamata sõidukite seire ja tõrje

rollijaotus, RT I, 09.07.2026, 7).

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

VVTP kohaselt: „Riigisekretäri vastutusalas. Muutunud julgeolekuoluohtudest lähtuvalt

vaatame üle elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollid ja vastutused.

Ettepanekud elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollideks ja vastutusteks.“

1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele 2 RT I, 09.07.2026, 7

2

Eelnõukohase määrusega kavandatakse muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.

septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside

piiramisele“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.12.2015, 7.

Peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel

ja ministrite vastutusvaldkonnad“3 punkti 2 järgi kuulub telekommunikatsiooni korraldamine

justiits- ja digiministri vastutusvaldkonda. Elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud

volitusnormide alusel annab ja muudab määrusi ning tunnistab need kehtetuks valdkonna eest

vastutav minister, seega muudab kõnealust majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust

justiits- ja digiminister.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punktiga 1 antakse määruse § 1 uues sõnastuses. Paragrahvi pealkirja lisatakse sõna

„reguleerimisala“, kuna § 1 sätestatakse ka määruse reguleerimisala. Muudatuse kohaselt

antakse § 1 sisu kahe eraldi lõikena. Lõige 1 sõnastatakse selliselt, et raadioside piiramise

juhtumeid ei loetleta enam määruses, vaid viidatakse elektroonilise side seaduse vastavale

sättele, kus need juhud on sätestatud. Selliselt sõnastades ei pea tulevikus ESS § 115 lõike 1

muutumisel muutma nimetatud määruse sätet.

Lõikes 2 sätestatakse, et raadioside piiramisel peab raadioseadmete kasutamine vastama

elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud normidele.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 4. Kehtiva määruse lõike 4 loetelu kordab ESS

§ 115 lõikes 1 sätestatut. Selleks, et vältida tulevikus määruse muutmist seetõttu, et ESS § 115

lõige 1 muutub, sõnastatakse eelnõukohase määrusega lõige 4 selliselt, et määruses ei tooda

raadioside piiramise piirkondi eraldi loeteluna välja, vaid lisatakse viide ESS § 115 lõikes 1

nimetatud piirkondadele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Muudatuse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju

välissuhetele, regionaalarengule, ega ka elu- ja looduskeskkonnale.

Muudatusega rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna määrus viiakse

kooskõlla ESS § 115 lõikega 1 ja seetõttu saab tulevikus raadiosidet piirata ka drooniohu korral.

Ohuolukordade tõrjumisel raadioside piiramisega võivad kaasneda teatavad ajutised

mobiilside häired konkreetses piirkonnas, kus raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, kuid

need häired on oma mõjult väiksemad kui oht, mis võib realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

pommi kahjutuks tegemine avalikus kohas.

3 Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad

3

Määrusega ei suurene ESS § 115 lõikes 1 nimetatud raadioside piirajate halduskoormus, kuna

uusi nõudeid määrusega ei sätestata. Erandiks on turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad,

kellele lisandub see õigus turvategevuse seaduse alusel ja läbitud väljaõppe järel. Seisuga

30.07.2026 on Kutsekoja kutseregistri andmetel Eestis kokku kaitsemeetmete kasutamise

pädevustega 3931 turvatöötaja, tase 4 ja 334 turvajuht, tase 5 kehtiva kutsega isikut. Õigust

kasutada sellist erakorralist kaitsemeedet nagu raadioside piiramine, saavad reaalselt teostada

ainult väga piiratud hulk turvaettevõtja poolt ettevalmistatud ja kehtestatud töökorraldusega

toetatud turvateenistujat.

Raadioside piirajad peavad raadioside piiramisel arvestama elektromagnetilisele kiirgusele

kehtestatud nõuetega, mis on sätestatud raadioside piiramise sagedusloas.

Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõus ei kohaldata, sest halduskoormus lisandub

julgeoleku olulise vajaduse tõttu (HÕNTE § 1 lg 42).

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse rakendamiseks vajalik ressurss

nõustamistegevuseks tuleb leida asutuste sisemise ressursi arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumine on seotud korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje

rollijaotus) jõustumisajaga (üldkorras). Määruse rakendamiseks ei ole vaja üleminekuaega ega

lisategevusi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS, 26-0821) kaudu kooskõlastamiseks

Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ning Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Turvaettevõtete Liidule, Eesti Lennuakadeemiale, AS-ile Tallinna Lennujaam,

Lennuliiklusteeninduse AS-ile, MTÜ-le Estonian Aviation Cluster, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule, AS-ile Elering, AS-ile Eesti Energia ja Viru Energo OÜ-le.

Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium

ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Eelnõu kohta esitasid oma arvamuse Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit,

Lennuliiklusteeninduse AS ja Viru Elektrivõrgud OÜ.

Ülevaade arvamuste arvestamisest ja mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.

1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri

21. septembri 2005. a määruse nr 109

“Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele

ja raadioside piiramisele”

muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

Lisa

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109

“Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele”

muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.07.2026 kiri nr 2-2/2026/0866

1.

TTJA tänab võimaluse eest esitada arvamus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.

septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside

piiramisele” muutmise määruse eelnõule.

Eelnõu kehtiva sõnastuse järgi on ruumiline piirang maismaad pidi (horisontaalsihis), kuid

puudub õhuruumi kõrguse kohta (vertikaalsihis). Peame oluliseks see samuti reguleerida, et

välistada liinilendudele häirete tekitamine. Teeme ettepaneku lisada tekst "õhuruumis kuni

kõrguseni 2500 jalga keskmisest merepinnast".

Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 tekst kasutab väljendit "vahetu

lähedus", kuid määrus väljendit "vahetu ümbrus". Teeme ettepaneku õigusselguse huvides

kasutada seaduse sõnastust ehk "vahetu lähedus".

Ettepanekut on arvestatud eelnõud ja

seletuskirja on muudetud.

Lennuliiklusteeninduse AS-i 29.07.2026 kiri nr 1-11/134-1

Lennuliiklusteeninduse AS edastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005.

a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ muutmise

eelnõule (edaspidi määrus) alljärgneva täiendusettepaneku.

Lisada määruse paragrahvi 3 täiendav lõige, mis sätestab, et raadioside piiramise õigust omav isik

peab raadioside piiramiseks olema teostanud ja kooskõlastanud riskianalüüsi raadioside häirimise

piirkonnas asuva ja sellest väljaspool raadioside piiramisega mõju avaldavale lennunduse side-,

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Raadioside häirimine on üldjuhul

keelatud ning raadiohäirete tekkimise

riskide maandamiseks on ELi tasandil

sätestatud kohustus raadioseadme

2

navigatsiooni- ja seireseadme sagedusloa omanikuga planeeritud raadioside piiramise mõju ja

ulatuse.

kasutamiseks taotleda riigilt (TTJAlt)

sagedusluba. Sagedusloaga sätestatakse

vajalikud raadiosageduste kasutamise

tehnilised tingimused, mis aitavad vältida

raadiohäireid. Sagedusluba on vahend,

millega maandatakse riske.

Eesti Turvaettevõtete Liidu 30.07.2026 kiri nr 260721

Täname võimaluse eest avaldada arvamust majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.

septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside

piiramisele“ muutmise eelnõule. Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) peab oluliseks meie

õigusruumi kiiret kohandamist muutunud julgeolekuolukorrast tulenevatele uutele ohtudele.

Seoses 19.07.2026 jõustunud muudatustega turvategevuse seaduses (TurvaTS) on antud eriõppe

läbinud turvaettevõtja turvatöötajale ja turvajuhile ning siseturvakorraldaja siseturvatöötajale ja

siseturvajuhile õigus mehitamata õhusõidukite lendu sekkumiseks alalistel ja ajutistel

riigikaitseobjektidel.

Muuhulgas näeb TurvaTS alates 19.07.2026 ette ka võimaluse, kus mehitamata õhusõiduki lendu

sekkumiseks võib kasutada erandkorras raadioside piirajat. Piiranguna on sätestatud, et sellist

meedet võib kasutada üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud

alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja sellise meetme kohaldamise vajadus tuleneb

riigikaitseobjekti turvaplaanist. Seega on ETEL hinnangul majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele

kiirgusele ja raadioside piiramisele“ täiendamine arusaadav ning vajalik töökorralduslik

täpsustus. Samas toome välja paragrahvi 1 täiendatava punkti 6 esitatud sõnastuse

tõlgendamisega tekkiva kitsaskohaga, mida kahjuks hetkel ei selgita piisavalt lahti ka eelnõu

seletuskiri.

Nimelt on raadioside piiramise meetme kasutamise õigus antud politseile, seaduses sätestatud

muule pädevale korrakaitseorganile ja julgeolekuasutusele riigiõiguse põhimõtetest tulenevalt

ning konkreetsele ametnikule volitatakse see õigus edasi vastavate riigiasutuste töökorraldust

puudutavate õigusaktidega. Turvatöötajale ja turvajuhile on raadioside piiramise meetme

kasutamise õigus antud eraõigusest tulenevate põhimõtete järgi, kus õigus koos kaasnevate

kohustustega on konkreetsel meedet kohaldaval isikul. Selliseid eriõigusi omavate isikute ring

on omakorda piiratud eriõppe läbimise nõude, kutsesobivuse ja konkreetse turvaobjekti

Ettepanekut on osaliselt arvestatud

eelnõud ja seletuskirja on muudetud.

Vastavalt ettepanekule on turvatöötaja ja

turvajuhi kohustused viidud eraldi punkti.

Kuna ESS § 115 on piiramise õigus antud

turvatöötajale ja turvajuhile, seega ei ole

arvestata ettepanekus toodud mõtet

laiendada piiramise õigust ka

siseturvakorraldaja siseturvatöötajale ja

siseturvajuhile turvategevuse seaduses

sätestatud alusel ja korras.

3

turvaplaanis toodud tingimustega. Seisuga 30.07.2026 on Kutsekoja kutseregistri andmetel

Eestis kokku kaitsemeetmete kasutamise pädevustega 3931 turvatöötaja, tase 4 ja 334 turvajuht,

tase 5 kehtiva kutsega isikut. Õigust kasutada sellist erakorralist kaitsemeedet nagu raadioside

piiramine, saavad reaalselt teostada ainult väga piiratud hulk turvaettevõtja poolt ettevalmistatud

ja kehtestatud töökorraldusega toetatud turvateenistujat.

Sellest tulenevalt ei ole ETEL hinnangul õigustatud määruse ühes alapunktis riigiasutuste

üldnimetuste kasutamine samas loetelus koos turvatöötaja ja turvajuhi ametinimetusega. Teeme

ettepaneku need kaks erinevale õiguslikule konstruktsioonile toetuvat volitusnormi eraldada

kahte alapunkti. Samuti näeme tõlgendamisel probleemi selles, et TurvaTS sätestab

kaitsemeetmete kohaldamise õigused ja nendega kaasnevad kohustused selgesõnaliselt

turvaettevõtja turvatöötajale ja turvajuhile. Nende samade sätete laiendamine siseturvakorraldaja

siseturvatöötajale ja siseturvajuhile on lahendatud TurvaTS § 9 lg 6 täpsustusega, et

siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhinduvad ülesannete seaduse §-de 18–28 nõuetest (sh alates

19.07.2026 jõustunud § 261 sätestatud erimeede mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine).

Reaalselt hakkavad raadioside piiramise erivahendit suure tõenäosusega kasutama ka mitmed

elutähtsa teenuse osutajate siseturvakorraldajad ja õigusselguse huvides on mõistlik need

turvaturu osalised eraldi välja tuua.

ETEL ETTEPANEK:

Määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ paragrahvi

1 täiendada punktiga 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) politseil, seaduses sätestatud muul pädeval korrakaitseorganil ja julgeolekuasutusel –

mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks seaduses sätestatud alusel ja korras.“

„7) turvaettevõtja turvatöötajal ja turvajuhil ning siseturvakorraldaja siseturvatöötajal ja

siseturvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks turvategevuse seaduses

sätestatud alusel ja korras.“

Kokkuvõtvalt peame käesolevas eelnõus toodud põhimõtete kiiret rakendamist oluliseks ja Eesti

ühiskonnale turvalise elukeskkonna hoidmise vaates vajalikuks.

Viru Elektrivõrgud OÜ 30.07.2026 kiri nr. VEV. VEV.01-03/399

Viru Elektrivõrgud OÜ tänab võimaluse eest avaldada arvamust eelnõule, mille eesmärk on

laiendada mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi ning täpsustada vastutuse ja

rollide jaotust riigiasutuste, kriitilise taristu valdajate ning turvategevuse korraldajate vahel. Viru

Elektrivõrgud toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada Eesti julgeolekut, parandada elutähtsate

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Antud arvamus ei ole määruse

reguleerida, selline riigi suund võti

4

teenuste toimepidevust ning suurendada kriitilise taristu kaitset muutunud julgeolekukeskkonnas.

Viru Elektrivõrgud OÜ on väike regionaalne elektri jaotusvõrgu ettevõtja, mis tegutseb Narva

piirkonnas Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Ettevõte tagab elektrivarustuse piirkonna

elanikele, ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ning riigiasutustele. Samuti omab ettevõte

objekte, millel on oluline roll nii elutähtsa teenuse osutamisel kui ka riigikaitselise toimepidevuse

tagamisel. Piirkonna geograafilisest asukohast tulenevalt on ettevõtte hallatava taristu

julgeolekuriskid võrreldes paljude teiste Eesti piirkondadega kõrgemad ning mehitamata

õhusõidukitest lähtuvate ohtude mõju võib realiseeruda kiiremini ja suuremas ulatuses.

Toetame kriitilise taristu kaitsevõime tugevdamist

Viru Elektrivõrgud peab positiivseks, et eelnõuga luuakse õiguslik raamistik, mis võimaldab

riigikaitseobjektidel tegutsevatel turvatöötajatel ja siseturvakorraldajatel vahetu ohu korral

rakendada täiendavaid meetmeid mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks. Samuti toetame ühise

õhuruumi seirepildi ja parema olukorrateadlikkuse loomist Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti

ning teiste pädevate asutuste koostöös.

Peame õigeks ka põhimõtet, et Euroopa Liidu ja NATO välispiiril paiknevate kriitilise taristu

objektide kaitse peab arvestama kõrgendatud julgeolekuohuga ning võimaldama kiiremat

reageerimist olukordades, kus viivitus võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust.

Täiendavad kohustused peavad olema proportsionaalsed

Eelnõuga kaasneb riigikaitseobjektide valdajatele kohustus hinnata drooniohte riskianalüüsides,

täiendada turvaplaane, rajada vajadusel õhuruumi seirevõimekus, tagada seireandmete

jagamine ning korraldada väljaõpe ja tehniline valmisolek.

Viru Elektrivõrgud juhib tähelepanu, et väikese regionaalse võrguettevõtja jaoks võivad sellised

kohustused kujuneda märkimisväärseks täiendavaks haldus- ja finantskoormuseks. Eriti oluline

on tagada, et nõuete rakendamisel lähtutakse riskipõhisusest ning objekti tegelikust

julgeolekutähtsusest. Kõikide kriitilise taristu valdajate suhtes ühetaoliste nõuete kehtestamine

ei pruugi olla proportsionaalne ega majanduslikult põhjendatud.

Riik peaks tagama keskse seirevõime ja tehnilise toe

Eelnõust nähtub, et Kaitsevägi vastutab Eesti õhuruumi tervikseire eest ning riigiasutuste vahel

luuakse ühine õhuseirepilt. Samal ajal nähakse ette võimalus ja teatud juhtudel vajadus rajada

ka objektipõhiseid seirelahendusi.

Viru Elektrivõrgud leiab, et väikestelt elutähtsa teenuse osutajatelt ei saa eeldada keerukate

droonituvastus- ja tõrjesüsteemide iseseisvat väljatöötamist, hangete läbiviimist ning

jõustunud korrakaitseseaduse muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega.

5

integreerimist riiklikesse süsteemidesse. Riik peaks välja töötama ühtsed tehnilised standardid,

liidestuslahendused ja soovituslikud arhitektuurid ning pakkuma ettevõtjatele praktilist tuge

nende rakendamisel. See aitaks tagada ühtlase kvaliteedi, vähendada kulusid ning vältida

killustatud lahenduste teket.

Droonitõrje põhivastutus peab jääma riigile

Kuigi mõistame vajadust võimaldada riigikaitseobjektidel tegutsevatel turvatöötajatel vahetu ohu

korral sekkuda, leiame, et mehitamata õhusõidukite tuvastamine, identifitseerimine ja tõrjumine

peaks jääma eelkõige Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste pädevate riigiasutuste

ülesandeks.

Jaotusvõrguettevõtte põhitegevus ei ole julgeolekuoperatsioonide läbiviimine. Ettevõtte peamine

ülesanne on tagada piirkonna elanikele, ettevõtetele ning riiklikele struktuuridele usaldusväärne

elektrivarustus ja elektrivõrgu toimepidevus. Sellest tulenevalt peaks ettevõtjatele antav aktiivne

tõrjeõigus jääma erandlikuks ning rakenduma üksnes selgelt piiritletud ohuolukordades.

Investeeringute finantseerimine ja mõju võrgutariifile

Viru Elektrivõrgud peab vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõu majanduslikule mõjule väikestele

jaotusvõrgu ettevõtjatele.

Seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt võivad ühe kõrge riskiga objekti droonide seire- ja

tõrjelahenduste investeeringud ulatuda ligikaudu 60 000 – 250 000 euroni ning keerukamate

lahenduste korral kuni 500 000 euroni või isegi enam. Lisaks kaasnevad iga-aastased hooldus-,

litsentsi-, koolitus- ja valmisolekukulud.

Viru Elektrivõrgud investeerib igal aastal võrgu uuendamisse, rikete vähendamisse,

ilmastikukindluse suurendamisse ja elektrivõrgu toimepidevuse tagamisse. Eelnõust tulenevad

täiendavad drooniseire ja -tõrje investeeringud võivad kujuneda ebaproportsionaalselt suureks

võrreldes ettevõtte tavapärase investeerimismahuga ning vähendada võimalusi investeerida

elektrivõrgu töökindluse parandamisse. Selline mõju on eriti oluline väikese regionaalse

võrguettevõtja puhul.

Täiendavalt tuleb arvestada, et jaotusvõrguettevõtte tulud kujunevad reguleeritud võrguteenuse

tariifist ning investeeringute ja tegevuskulude kandmine elektritarbijate makstavasse võrgutariifi

eeldab Konkurentsiameti hinnangut ja heakskiitu. Eelnõu materjalidest ei nähtu, millisel viisil

käsitletakse droonide seire- ja tõrjevõime loomise kulusid tariifiregulatsioonis ega seda, kas

sellised kulud loetakse täielikult põhjendatud võrguinvesteeringuteks.

Viru Elektrivõrgud leiab, et enne vastavate kohustuste rakendamist tuleks riigil koostöös

6

Konkurentsiametiga anda võrguettevõtjatele selge regulatiivne raamistik, mis määratleb:

- ja tõrjesüsteemide investeeringud on käsitletavad põhjendatud

võrguinvesteeringutena;

riigikaitse eesmärkidega;

- või

kaasrahastusmeetmed.

Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus riigi julgeolekuvajadustest tulenevad investeeringud

kantakse täielikult kohalike elektritarbijate võrgutariifidesse. Viru Elektrivõrgud ei pea sellist

lähenemist põhjendatuks, kuna nende investeeringute peamine eesmärk on tugevdada riigi

julgeolekut ja kriitilise taristu kaitset laiemalt, mitte üksnes elektrivõrgu majandustegevust.

Ettepanekud eelnõu täiendamiseks

Viru Elektrivõrgud teeb ettepaneku:

1. näha ette riiklikud toetusmeetmed kriitilise taristu valdajatele droonide seire- ja tõrjevõime

loomisel;

2. töötada välja riiklikud standardlahendused ja tehnilised juhised seiresüsteemide rajamiseks

ning nende integreerimiseks riikliku õhuseirepildiga;

3. säilitada põhimõte, et droonitõrje põhivastutus jääb riigi julgeolekuasutustele ning kriitilise

taristu valdajate õigus sekkuda on erandlik;

4. arvestada Euroopa Liidu ja NATO välispiiril paiknevate elutähtsate teenuste osutajate

kõrgendatud riskiprofiiliga ning suunata neile täiendavaid kaitse- ja investeerimismeetmeid;

5. tagada droonide seire- ja tõrjevõime loomise kulude regulatiivne käsitlemine ning vajadusel

riigipoolne kaasrahastamine, et vältida olukorda, kus riigi julgeolekuvajadustest tulenevad

investeeringud kanduvad ebaproportsionaalselt väikeste piirkondlike võrguettevõtjate ja nende

tarbijate kanda läbi võrgutariifi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 29.07.2026 kiri nr 5.1-1/129-1

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (ITL) tänab kaasamise eest Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele

kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse.

Olles eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud on meil järgnevad tähelepanekud.

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Raadioside piiramine on vajalik

ohuolukordade ennetamiseks või

tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda

7

1. Seaduse ja määruse kooskõla küsimus

1.1 Eelnõu muudetav §3 lõige 4 (ja ka selle kehtiv redaktsioon) ei ole täielikult kooskõlas

Elektroonilise side seadusega (edaspidi: ESS). Eelnõu § 4 lõige 3 kohaselt: “(4) Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima

raadiosidet väljaspool järgmisi piirkondi: …”. Samas ESS § 23 lg 1 sätestab väga selgelt:

Raadiohäired ja nende kõrvaldamine lõikes 1:

“(1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud

juhtudel ja korras.”

ESS § 115 määratleb ammendavalt territooriumid ja õhuruumid, kus raadioside piiramine on

lubatud. Seadus ei näe ette üldist õigust tekitada häiringuid väljaspool nimetatud alasid. Kuna

määrus on seadusest madalama õigusjõuga õigusakt, ei saa määrusega laiendada seaduses

sätestatud raadioside piiramise õiguse territoriaalset ulatust ega saa ka määrusega vähendada ESS

§ 23 ja § 115 alusel kehtivaid piiranguid.

Praktiliselt tähendab see, et kui riigikaitseobjektil kasutatav raadioside piiraja mõjutab ka

väljaspool objekti asuvaid raadioside seadmeid sh. mobiilside tugijaamu või kasutajate seadmeid,

siis toimub raadioside piiramine ja häirimine seaduses lubatud ala väliselt. ESS §115 lõige 1 aga ei anna enamikel (täpsemalt järgnevas tabelis) raadioside avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamiseks piiramise juhtudel õigust piirata (st. tekitada raadiohäireid) seda

väljaspool punktides 1-7 nimetatud territooriumit.

teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi

häired konkreetses piirkonnas, kus

raadiosidet piiravat seadet kasutatakse,

kuid need häired on oma mõjult

väiksemad, kui oht, mis võib

realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine

avalikus kohas.

Mobiilside teenuse kontekstis hinnatakse

hädaabi kättesaadavust.

8

9

10

Eelnevast tulenevalt leiame, et puudub õiguslik alus ministri määrusega leevendada selget

seadusest tulenevat kohustust mitte tekitada raadiohäireid väljaspool ESS §115 määratletud

territooriumit või õhuruumi.

1.2 Eelnõus on terminoloogiline erinevus võrreldes ESS-i §115-ga

 Eelnõuga muudetava § 3 lõike 4 sõnastuses: selle vahetu ümbruse kohal olev õhuruum

 ESS § 115 sõnastuses: selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

Õigusliku selguse huvides tuleb kasutada seadusega identset terminoloogiat, vältimaks erinevaid

tõlgendusi raadioside piiramise lubatud ulatuse osas.

Ettepanekut on arvestatud eelnõud ja

seletuskirja on muudetud.

Eelneva analüüsi põhjal saab järeldada, et kui raadioside piiraja mõju ulatub väljapoole

territooriumi, kus raadioside piiramine on seadusega lubatud, muutub seadme kasutaja vastutus

teistele raadiosüsteemidele põhjustatud häiringute eest sisuliselt ebaselgeks. Seda ka juhul, kui

raadioside piirajat kasutatakse kehtiva sagedusloa alusel.

Ettepanekud:

a) Luua ESS-is õiguslik volitusnorm sätestamaks teiseses õigusaktis millised on

kriteeriumid mille kohaselt saab lugeda väljatugevust teistele raadioseadmetele häireid

mitte tekitavaks ja lubatavaks. On arusaadav, et füüsika reeglite kohaselt on vaja, et ala või

territooriumi perimeetril oleks väljatugevus piisav mõjutamaks mehitamata lennuvahendi

raadiovastuvõtjat ja see väljatugevus langeb (lõpuks nulli) ikkagi väljaspool seda territooriumit

või ala.

b) Täiendada eelnõud uue paragrahviga:

§ X Tehnilised nõuded raadioside piiramisele

(1) Raadioside piiraja kasutamisel ei tohi väljaspool lubatud kasutusala põhjustada kahjulikku

häiret teistele raadiosüsteemidele.

(2) Lubatud kasutusala piiril ja sellest väljaspool ei tohi raadioside piiraja tekitatud

raadiosagedusliku välja tugevus ületada käesoleva määruse lisas sätestatud piirväärtusi.

(3) Raadioside piiraja paigutamisel tuleb arvestada ohutuskaugusi, antenni suunda, maastikku ja

muid raadiosagedusliku leviku tingimusi selliselt, et oleks tagatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud

nõuete täitmine.

Viia määruse terminoloogia kooskõlla ESS § 115 sõnastusega.

Ettepanek on võetud teadmiseks.

Raadioside piiramise tehnilised nõuded

sätestatakse TTJA poolt antavas

sagedusloas. Sagedusloaga sätestatakse

vajalikud raadiosageduste kasutamise

tehnilised tingimused, mis aitavad vältida

raadiohäireid. Sagedusluba on vahend,

millega maandatakse riske.

2. Mõju sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs mõjude kohta raadioside kasutajatele ja mobiilside teenuse

osutajatele.

Ettepanek on võetud teadmiseks.

11

Eelnõu seletuskirjas on: „Raadioside piiramise õiguse laiendamise mõjud on esitatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata

sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) mõjude osas.“ Nimetatud õigusaktide seletuskirjades ja ka

antud eelnõu seletuskirjas puudub analüüs ja selgitus mida tegelikult tähendab eelnõu § 3 lõikes 4

toodud nõue: „Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool

järgmisi piirkondi: ...“. Leiame, et nõue „peab võimalikult vähe häirima“ ei sätesta sisuliselt

mitte mingeid nõudeid raadioside piiramisele või selleks kasutatavatele seadmetele.

ITL hinnangul ei sisalda ei viidatud seletuskiri ega käesoleva eelnõu seletuskiri piisavat analüüsi

mõju kohta:

- avalikele mobiilsidevõrkudele;

- elektroonilise side teenustele;

- elutähtsate teenuste toimimiseks kasutatavatele sideühendustele;

- elektroonilise side võrkude toimepidevusele.

Samuti, kuigi tegu on tehniliste nõuetega siis seletuskiri ei anna selgust:

- milliste tehniliste kriteeriumide alusel nõude täitmist hinnatakse;

- millised häiringud on lubatud ja millised mitte;

- kes hindab nõude täitmist;

- milline on järelevalve kord.

Näiteks ei ole võimalik aru saada:

- kas lubatav on raadioside katkemine väljaspool kaitstavat ala 50 meetri ulatuses;

- kas lubatav on mõju näiteks 200 meetri ulatuses;

- milline on lubatava mõju korral väljatugevus väljaspool määratletud ala või territooriumit;

- kas lubatav on üksnes üksikute sageduste või laiaribaline mõjutamine.

Praktikas võivad raadioside piiramiseks kasutatavad seadmed mõjutada muu hulgas:

- hädaolukorra teavituste (EE-ALARM kanalid) toimimist ja teadete edastamist;

- valve- ja turvasüsteemide tööd;

- kaugloetavaid mõõtesüsteeme;

- elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu juhtimis- ja jälgimissüsteeme;

- sideettevõtjate võrgu juhtimis- ja hooldussüsteeme.

Seletuskirjast ei nähtu, et nimetatud mõjusid oleks hinnatud. Siinjuures erilist tähelepanu vajab

asjaolu, et raadioside piiramise seadmeid hakatakse rakendama eelkõige drooniohu tõrjumiseks

Raadioside piiramine on vajalik

ohuolukordade ennetamiseks või

tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda

teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi

häired konkreetses piirkonnas, kus

raadiosidet piiravat seadet kasutatakse,

kuid need häired on oma mõjult

väiksemad, kui oht, mis võib

realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine

avalikus kohas.

12

olukordades, mis võivad aset leida asustatud piirkondades või linnakeskkonnas. Sellisel juhul

võivad võimalikud kõrvalmõjud ulatuda oluliselt väljapoole ala, kus raadioside piiramine on

seadusega lubatud.

ITL hinnangul ei ole eelnõus olev nõue: “Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima

raadiosidet” piisavalt määratletud ega selge. Objektiivsete kriteeriumide puudumisel ei ole

võimalik hinnata ei nõude täitmist ega selle üle järelevalvet teostada. Seetõttu teeme ettepaneku

seletuskirja vastavalt täiendada.

3. Mõju mobiilsidevõrkudele ja teenustele

Eelnõu seletuskiri ei käsitle mõju elektroonilise side võrkude töökindlusele ega sideettevõtjate

võrkudele olukorras, kus raadioside piiramine toimub avalikus ruumis või asustatud piirkonnas.

Palume analüüsida, kas ja millistel tingimustel võib raadioside piiramine mõjutada avalike

elektroonilise side teenuste osutamist ning kuidas selliseid mõjusid ennetatakse.

Kuigi raadioside piiramise seadmeid kasutatakse julgeoleku eesmärgil, siis analüüsimata ja

hindamata on jäetud nende olulised kõrvalmõjud, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid, mis

teenindavad nii eraisikuid kui ka kriitilist taristut. Näiteks kui riigikaitselise objekti territooriumil

kasutatakse raadioside piiramise seadet, mille mõju ulatub ka väljapoole objekti territooriumi,

võib see mõjutada väljaspool objekti paiknevaid mobiilside tugijaamu, lõppkasutajate seadmeid

või muid raadiosüsteeme.

Veelgi enam on oluline mõju hinnang olukorras, kus drooniohu tõrjumiseks kasutatakse

raadioside piirajat tiheda asustusega piirkonnas või linnakeskkonnas, kus raadioside piiramisest

mõjutatud ala ja mõjutatud isikuid on oluliselt rohkem, kuna mõju ulatub ka väljapoole kaitstavat

objekti. Sellisel juhul võivad häiringud mõjutada avalikke mobiilside teenuseid ning teenuste

tarbijaid, sh isikute võimalust kasutada telefoni- või andmesideteenuseid väljaspool ala, kus

raadioside piiramine on seadusega lubatud. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, kuidas selliseid

olukordi välditakse või hinnatakse.

Ettepanek: lisada määruse seletuskirja eraldi peatükk mõjude kohta mobiilsidevõrkudele ja

elutähtsatele teenustele, sh hädaolukorra teavitustele.

Loodame, et leiate võimaluse arvestada meie tagasisidega ning täiendada eelnõud vastavalt meie

ettepanekutele. See aitaks tagada nii raadioside piiramise seadmete kasutamise võimalike mõjude

parema mõistetavuse kui ka selgemad ja üheselt tõlgendatavad nõuded neid seadmeid

kasutavatele ametiisikutele.

Seletuskirja on osaliselt täiendatud.

Raadioside piiramine on vajalik

ohuolukordade ennetamiseks või

tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda

teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi

häired konkreetses piirkonnas, kus

raadiosidet piiravat seadet kasutatakse,

kuid need häired on oma mõjult

väiksemad, kui oht, mis võib

realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine

avalikus kohas.

Siseministeerium 02.09.2026 nr 1-7/210-3

13

Olete esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri

21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside

piiramisele“. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu punktiga 1

sätestatakse lause: „politseil, seaduses sätestatud muul pädeval korrakaitseorganil,

julgeolekuasutusel, turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks

seaduses sätestatud alusel ja korras.“. Teeme ettepaneku kasutada sõna „politsei“ asemel Politsei-

ja Piirivalveamet, mis on üldiselt tavapärane ka muudes õigusaktides. 2. Teeme ettepaneku

täiendada paragrahvi 3 lõikega 5 järgmiselt: „Kui raadioside piiraja kasutamine kestab

katkematult kauem kui 15 minutit või seda teostatakse tiheasustusega alal, on raadioside piiramist

teostav isik kohustatud sellest viivitamata reaalajas teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit ning Politsei- ja Piirivalveametit.“. TTJA teavitamine on kohustuslik kuid see

tuleks selgemalt välja tuua ka antud õigusaktis, sest tulenevalt mehitamata õhusõidukitega

kaasnevast ohust võib selliste juhtumite arv suureneda ning oluline on tagada piisav ülevaade.

Samuti peame oluliseks, et tulevikus teavitatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit, et tagada riigi

operatiivasutustele teadlikkus sellest, et kus asukohtades toimub aktiivne segamine. See

maandaks raadioside segamisega kaasnevaid riske ning tagaks olukorrateadlikkuse. Politsei- ja

Piirivalveameti ülesanne tagada eelkõige tsiviil kasutuses olevate mehitamata õhusõidukite seire

ja ohu korral reageerimine ning ootus, et riigil tekib üks keskne seire ja kontaktpunkt eeldab, et

ka antud info edastatakse politseile.

Ettepanek on võetud teadmiseks, kuna

täpsemad nõuded raadioside piiramisele

on sätestatud Vabariigi Valitsuse

12.12.2005 nr 301 „Raadioside piirmaise

kord“, seega tuleks see norm sätestada

seal.

MINISTRI MÄÄRUS

22.09.2026 nr 33

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruses nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse nõuded raadioside piiramisele elektroonilise side seaduse § 115 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Määruse eesmärk on tagada raadioside piiramisel raadioseadmete kasutamise vastavus elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud normidele.“; 2) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Raadioside piiramine elektroonilise side seaduse § 115 lõikes 1 nimetatud piirkondades peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool nimetatud piirkondi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler