Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 3 ja 3b detailse lahenduse avaliku

väljapaneku tulemustest teavitamine ja avaliku arutelu teade

30.07.2026 – 30.08.2026 toimus Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja

3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik

väljapanek (edaspidi „avalik väljapanek”).

Täname Teid avalikul väljapanekul arvamuse esitamise eest!

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 118 lg 10 edastame Teile kui kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjaliku arvamuse esitanud isikule

kohaliku omavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste kohta ning avaliku väljapaneku

tulemuste avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste

ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel on lisatud käesolevale kirjale.

Avalikul väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 07.10.2026:

1) kell 15:00 Lääneranna vallamaja (Jaama tn 1 Lihula);

2) kell 18:00 Vatla mõis.

Lisainfo: https://www.laanerannavald.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-

ehitus/eriplaneeringud#alad-3-ja-3b

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits

vallavanem

Lisa: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande 30.07.2026 – 30.08.2026 toimunud

avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

(tuuleala_33b_dl_av_arvamuste_kov_seisukohad_koondtabel.pdf).

Margus Källe, 56655521, [email protected]

Avalikul väljapanekul

arvamuse esitanud isikud

Meie 21.09.2026 nr 2026/8-11/915-1

1 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande 30.07.2026 – 30.08.2026 toimunud avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Sisukord Avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamused.................................................................................................................................................................................... 2 1. Illuste mõis OÜ.................................................................................................................................................................................................................................2 2. Eraisik C. P.......................................................................................................................................................................................................................................3 3. Keskkonnaamet................................................................................................................................................................................................................................ 4 4. Maa- ja Ruumiamet.......................................................................................................................................................................................................................... 5 5. Eraisik I. P........................................................................................................................................................................................................................................ 7 6. Eraisik R. N...................................................................................................................................................................................................................................... 8 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium................................................................................................................................................................................ 9 8. Eraisik A. H...................................................................................................................................................................................................................................... 9 9. Eraisik K. B.................................................................................................................................................................................................................................... 10 10. Ristal Keba partnerid advokaadibüroo......................................................................................................................................................................................... 10 11. Eraisik M. V................................................................................................................................................................................................................................. 17 12. Eraisik J. R....................................................................................................................................................................................................................................22 13. Eraisik T. M..................................................................................................................................................................................................................................23

2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamused

1. Illuste mõis OÜ Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-2; 22.07.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Esitame Illuste mõisa arvamuse Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse la- henduse kohta. Illuste mõis asub kavandatava tuulepargi mõjualas ning tegemist on kultuuriväärtusliku mõisakomp- leksiga, mida kasutatakse majutus-, laagri-, spordi- ja üritustegevuseks. Me ei ole tuulepargi rajamisele põhimõtteliselt vastu, kuid palume täpsustada, kas mõju hindamisel on Illuste mõisa kinnistut ja selle tegelikku kasutust piisavalt arvestatud. Palume kinnitada eelkõige järgmist:

1. milline on prognoositav müratase Illuste mõisa peahoone, kämpingute ja saunade piirkonnas, sh öisel ajal;

Täname arvamuse esitamise eest!

Illuste mõisa peahoonest jääb lähim kavandatav tuuliku- positsioon ca 2,7 km kaugusele. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruandes on müra levikut modelleeritud kahe võimaliku tuulikumudeli Vestas V172-7,2 MW ja Vestas V162- 6,2 MW alusel. Kuna käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi või -mudelit, on tegemist võimalike tuulikumudelite alusel teostatud müraolukorra hindamisega. Modelleerimisel on lähtutud konservatiivsest olukorrast, seal- hulgas tuulikute maksimaalsest töörežiimist ja müra levikuks ebasoodsatest tingimustest. Mõlema käsitletud tuulikumudeli puhul jääb modelleeritud müratase Illuste mõisa peahoone ja selle lähiümbruse piirkonnas alla 35 dB. Võrdluseks on II kate- gooria aladel tööstusmüra öine sihtväärtus 40 dB.

Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse ning konkreetse tuuliku- mudeli ja selle tehniliste parameetrite selgumisel tuleb enne ehitusloa taotlemist teha täiendav müra modelleerimine, milles arvestatakse välja valitud tuuliku tegelikke müraandmeid ja täpset paigutust. Seetõttu täpsustub konkreetse lahenduse müra- olukord edasises menetluses.

2. kas Illuste mõisa kinnistul, sh peahoone, kämpingute, saunade ja välialade piirkonnas, on hinnatud tuulepargi võimalikku visuaalset mõju ja varjutust;

Tuulepargi visuaalset mõju on hinnatud kultuuriväärtuste kontekstis muuhulgas ka piirkonna mõisatele, sh Illuste mõisale. KSH aruande lk 67 kohaselt ei ole Illuste mõisa juurest tuule- park oluliselt nähtav, kuna mõisate ümbruse kõrghaljastus ümb- ritseb suurt osa hoonetest ja varjab valdava osa vaatest tuulepar- kidele. Illuste mõisa esifassaadi ja selle taustale avanevalt vaatelt ei jää kavandatavad tuulikud nähtavale. Siiski pole välistatud, et kinnistult on kohati tuulikuid näha. Sellegipoolest on tuulepargist avalduv visuaalne mõju hinnatud Illuste mõisa ümbruses madalaks või väga madalaks.

3 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Varjutamise mõju on KSH-s hinnatud eraldi ning tuulepargi lähiala elamute ja hoonete puhul on mõju modelleeritud.

3. kuidas on tagatud, et müra, varjutuse või visuaalse mõju korral rakendatakse vajadusel leevendus- meetmeid ning kuidas toimub hilisem seire.

KSH aruande ptk 8 kohaselt on tuulepargi rajamise järgselt ette nähtud müra kontrollmõõtmised ja varjutamise järelevalve. Tu- lemuste põhjal hinnatakse leevendusmeetmete piisavust ning vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. Müra ja varjutuse täpsemad piirangud täpsustatakse konkreetse tuulikumudeli ja tehniliste parameetrite selgumisel enne ehitusloa taotlemist. Visuaalse mõju puhul on ette nähtud täiendava haljastuse va- jaduse analüüs KSH-s nimetatud elamute puhul.

2. Eraisik C. P. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/817-1; 18.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Avaldan vastuseisu planeeritavale tuulepargile aladel 3 ja 3b. Tuulepargi rajamine toob kaasa pöördumatu kahju looduskeskkonnale ja ulatusliku negatiivse mõju kõigele elavale.

Tuuletööstus rikub maastiku loodusväärtust, halvendab elukeskkonda, kahjustab kohalike inimeste tervist ja heaolu ning alandab kinnisvara väärtust.

Tuuleparkidest pärineval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil on negatiivne mõju inimese tervisele. Tuuleparkide läheduses elavad inimesed võivad kogeda häiritust, ärritust ja stressi ning riskivad pikaajaliste ter- visekahjustustega.

Väidetavalt kavandatakse Eestis tuuleparke ettevaatuspõhimõttest lähtudes. Ettevaatuspõhimõte (inglise k. precautionary principle) sõnastati 1992. aastal Rio konverentsil ja see on põhimõ- te, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb kesk- konnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata või kui otsuse vastuvõtmise korral tähendaks see riski keskkonnale. Ma ei näe, et ettevaatuspõ- himõtet tegelikkuses rakendataks.

On ilmnenud uued faktid infraheli tegeliku leviku ning ka mõjude osas, samas Eestis kehtivad infraheli piirväär- tused ning mõõtmismeetodid pärinevad aastast 2002. Minu arvates on ekslik ja ebausaldusväärne toetuda mitme- kümne aasta taguste uuringute baasil kehtestatud piirnormidele. Seda enam ei loo usaldusväärsust Tartu Ülikooli

Täname Teid arvamuse esitamise eest!

Selgitame, et KSH aruandes on alade 3 ja 3b kavanda- tava tegevuse mõjusid hinnatud erinevate keskkonna- ja häiringuvaldkondade kaupa ning hinnangu alusel on määratud vajalikud leevendus- ja seiremeetmed. KSH ei järelda, et tuulepargi rajamine tooks kaasa „pöördumatu kahju looduskeskkonnale“. KSH-s on kavandatava tege- vuse võimalikku mõju hinnatud erinevate keskkonna- komponentide kaupa ning mõju olulisust on käsitletud iga keskkonnateguri puhul eraldi. Näiteks on KSH-s käsitletud mõju inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra, madalsageduslikku müra ja infraheli, vibratsiooni ning varjutamist.

KSH käsitleb ka võimalikku mõju kinnisvara väär- tusele, märkides, et tuulepargi rajamine võib avaldada elamute kinnisvara väärtusele kaudset negatiivset mõju, kuid Eestis ei ole selle mõju ulatust piisavalt uuritud.

Infraheli osas on KSH-s arvestatud kehtivaid nõudeid ja käsitletud asjakohast teaduskirjandust, sealhulgas Tartu Ülikooli uuringut, mille usaldusväärsust ei ole põhjust

4 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

poolt läbi viidud tuuleparkide tervisemõjude uuring, mille esimeses, juba valminud etapis, milles koostati süste- maatiline ülevaade viimase 15 aasta teaduskirjandusest tuuleparkide võimalike tervisemõjude kohta, on ülevaates hõlmatud 32 teadusartikli hulgast välja jäänud või jäetud teadusartiklid, mis viitavad tuuleparkidest lähtuvate mõjude ulatuslikumale kahjule lähikonnas elavate inimeste tervisele, kui see tuuletööstuse arendajate am- bitsioonidega sobib.

Kahtlen sügavalt nimetatud uuringu teaduslikkuses ega usu, et selle uuringu aluseks on hoolimine inimeste heaolust või üldse elusloodusest laiemalt.

Lisaks vastuseisu avaldamisele tuulepargile aladel 3 ja 3b teen ettepaneku katkestada eriplaneeringute koostami- ne ja loobuda tuuleparkide rajamisest ka mujal Lääneranna vallas. Inim- ja loodusvaenulikud otsused panevad aluse sellele, et niigi vähene ja hajus elanikkond tõotab hõreneda veelgi. Selle asemel võiks ette võtta samme, mis muudaks Lääneranna valla atraktiivseks uutele elanikele. Ilmatu suured tuule- ja päikesepargid paraku kedagi siia elama ei meelita.

kahtluse alla seada. Sealhulgas on Tartu Ülikooli tervi- semõjude uuringus selgitatud, miks kõiki avalikult kät- tesaadavaid uuringuid ei saa ühtviisi pidada kva- liteetseteks või usaldusväärseteks. Ehk uuringus selgita- takse, millised on nõuded kvaliteetsele teadusuuringule, mis saab olla aluseks ka üldistuste ja järelduste tege- miseks ning keskkonnanõuete määramiseks või uuen- damiseks.

KSH järelduse kohaselt jääb tuulikute töötamisel tekkiv infraheli inimese tajulävest madalamale ning sellisel tasemel ei ole teadaolevalt tuvastatud füsioloogilisi ega psühholoogilisi efekte.

0-alternatiivi on KSH-s hinnatud võrdlusena, kuid asja- olu, et olemasoleva olukorra säilimine on mõnes mõju- valdkonnas soodsam, ei tähenda automaatselt selle va- limist. KSH-s on võimalikke keskkonna- ja tervisemõ- jusid hinnatud olemasolevate asjakohaste andmete, uuringute ja metoodikate alusel ning ebakindluste korral on ette nähtud asjakohased leevendus- ja seiremeetmed. KSH lõppjärelduse kohaselt on aladele 3 ja 3b võimalik tuulepark rajada, rakendades ettenähtud leevendus- ja seiremeetmeid.

3. Keskkonnaamet Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-3; 18.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Oleme Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi aruande kooskõlastanud tingimustega (29.06.2026 kirjaga nr 6-5/26/10879-2), et KSH aruannet ja planeeringut tuleb parandada ja täiendada esitatud märkuste osas enne planeeringu kehtestamist. Avalikule väljapanekule suunatud planeeringudokumentides on Keskkonnaameti seisukohtadega arvestatud ning planeeringu seletuskirja ja KSH aruannet täiendatud.

Erinevalt kooskõlastamiseks esitatud lahenduses on muutunud osaliselt maakaabli asukoht. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele

Täname arvamuse esitamise eest!

Selgitame, et kuna antud maakaabli trassi kulgemise osas Karuse-Kalli teelõigus andis aktiivset tagasisidet Transpordiamet, Elektrilevi ja Keskkonnaamet, siis koostööna sündinud lahenduse kohaselt sooviti jätta maakaabelliin siiski teest lõunasse. Planeeritud maakaa- belliini trass jääb samasse kaitsevööndisse Elektrilevi

5 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

esitatud kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis olete juhtinud tähelepanu meie varasemale märkusele nr 2, et maakaabelliini osas on ilmnenud täiendavad asjaolud ning koostöös asjakohaste asutustega on hetkeseisuga kaabliliin kavandatud Karuse-Kalli teest lõunasse, jäädes eelnimetatud tee kinnistule maantee ja olemasoleva elektriliini vahele. KSH aruande Natura hindamist on vastavalt muutunud asjaoludele täiendatud. See tähendab, et maakaabelliin on planeeritud Tuhu hoiualale, sh Natura 2000 Tuhu-Kesu linnualale ja Tuhu loodusalale, lõunapoolsele lahustükile, kus on elupaigatüüpide lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*) ja aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510) levikuala. Põhimõtteliselt nõustume aruandes lk 97-98 (tabel 6-15. Mõju hin- damine Tuhu loodusala (RAH0000604) kaitse-eesmärkidele) toodud hinnangu, järelduste ja meetmetega.

Siiski märgime, et oleme kooskõlastanud tingimuslikult tuulepargi liitumiskaabli projekteerimistingimused 20.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/5057-2, kus oleme alternatiivselt välja pakkunud ühe lahendusena rajada maakaabel Karuse-Kalli teest põhja poole ehk väljapoole Tuhu hoiuala, sh Natura 2000 Tuhu loodusala. Ka sel juhul jääks kaabel Karuse-Kalli tee kinnistule, mistõttu ei saaks maaomand olla takistuseks. Eelpool mainitud kooskõlastuste ja arvamuste tabelist ei selgu ka neid mõjuvaid asjaolusid (nt Transpordiameti kirjadest), mis tingiks kaabli asukoha muudatust. Seetõttu palume täiendavalt kaaluda kaabli rajamist Karuse-Kalli teest põhja poole, välja- poole Tuhu hoiuala ja Natura 2000 alasid.

olemasoleva õhuliiniga. Kooskõlastuse aluseks on maa- kaabli projekt, mis on hetkel koostamisel ja tagasiside saamisel TRAM-ist. Maakaabli ehitamisel tuleb järgida Keskkonnaameti tingimusi.

4. Maa- ja Ruumiamet Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-4; 21.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 4.4 "Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused" on sel- gitatud, et ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine on vajalik WTG18 tuuliku tiivikute ulatuses ning peatükis 4.5 "Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted" koha- selt Hõbesalu kraavi äärde kavandatud teelõigu osas. Nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ei kajastu aga asjakohastel planeeringu põhijoonistel, mida palume täiendada

Täname arvamuse esitamise eest!

Ettepanekuga arvestatud osaliselt: WTG18 tuulikut kajastavale põhijoonisele nr 8 on kalda ehituskeelu- vööndi vähendamise ettepanek peale kantud. Hõbesalu kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek WTG7 ja WTG 21 vahelise tee puhul ei ole eraldi põhi- joonisel välja toodud, kuna kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku piirkonnas põhijoonis kui selli- ne puudub, sest seal puudub hoonestusala, krundipiir vm, mis põhijoonise täpsusastet nõuaks.

2. Seletuskirja peatüki 4.4 "Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused" kohaselt jäävad koostatava üldplaneeringu kohaselt tuulikud WTG12, WTG16 ja WTG20 väärtuslikule põllumajandus- maale, kuid KSH aruande peatüki 6.1.1 "Asustus ja maakasutus" kohaselt jäävad väärtuslikule põllumajandus- maale kolm tuulikut (tuulikute positsioonid nr 10, 11 ja 14). Põhijoonisel pole täiendavalt tuulikute positsioone toodud, vaid tuulikud on nimetatud tähistusega WTG ja vastav tuuliku number. Palume selgitada, millised tuuli- kud jäävad väärtuslikule põllumajandusmaale ning see info detailplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes üht- lustada.

Täname kommentaari eest, KSH aruannet korrigeeritud. Koostatava Lääneranna üldplaneeringu kohasele väär- tuslikule põllumajandusmaale jäävad kavandatavad tuulikud WTG12, WTG16 ja WTG20.

6 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

3. Planeeringumaterjalidest nähtub, et KSH-s hindamise aluseks on olnud planeeringus esitatud põhimõttelised tuulikute ja taristu asukohad. Samas ei selgu planeeringust piisava selgusega, millises ulatuses võivad nimetatud lahendused projekteerimise käigus muutuda ning millised on planeeringuga kehtestatavad ruumilised raamid nende täpsustamiseks. Eelkõige jääb ebaselgeks, milline on lubatav kõrvalekalle planeeringus näidatud tuulikute, teede, maakaablite, montaažiplatside ja alajaamade asukohtadest ning millisel määral saab selliseid muudatusi käsitleda veel planeeringulahenduse täpsustamisena. Arvestades planeeringuga määratava ehitusõiguse üldistusastet, vajab selgitamist, kuidas on tagatud, et projek- teerimise käigus täpsustatav lahendus jääb KSH-s hinnatud mõjude ja järelduste raamidesse. Samuti ei ole ühe- selt arusaadav, millised ruumilise lahenduse elemendid on planeeringuga siduvalt määratud ning millises ula- tuses on lubatud nende muutmine projekteerimise käigus. Täiendavalt palume selgitada, millises ulatuses on planeeringuga määratud alajaamade arv ja paiknemine, arvestades et planeering võimaldab alajaamade asukohti projekteerimisel muuta ning täiendavaid alajaamu ka- vandada. Samuti palume selgitada, millisel hetkel tuleks projekteerimise käigus tehtavaid muudatusi käsitleda enam mitte planeeringulahenduse täpsustamise, vaid planeeringulahenduse muutmisena.

Ettepanekuga arvestatud ja täiendatud planeeringu se- letuskirja ptk 4.4, 4.7 ja 4.12.2.

4. KSH aruande peatükis 6.1.3 "Müra ja vibratsioon" on lk 48 toodud, et lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel on vajalik teostada täiendav müra modelleerimine (nt ehitusloa etapis), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Eespool (lk 39) oli samasisuline leevendusmeede toodud soovitusena, täpsemalt "soovitatav teostada". Palume täpsustada, kas täiendava müramodelleerimise läbi- viimine on kohustuslik nõue ning tagada selle käsitlemine aruandes ja planeeringulahenduses ühtsel viisil

Täname tähelepaneku eest, KSH aruannet on täp- sustatud. Täiendava müramodelleerimise läbiviimine on kohustuslik nõue.

5. Mitmed KSH-s toodud joonised (sh kohati ka detailplaneeringu seletuskirjas) on esitatud sellise kvaliteediga, mis raskendab nende sisulist hindamist. Näiteks joonisel 6-23 ei ole kultuuriväärtuste paiknemise andmed piisavalt loetavad ning joonisel 6-25 ei ole asula nimed üldse loetavad ning puudu on tingmärkide legend. Palu- me materjalides esitada joonised, millel toodud info (eelkõige teksti, kuid ka objektide paiknemise, legendi jms osas) ei ole selgelt loetavad, kõrgema resolutsiooniga.

Täname tähelepaneku eest, jooniste resolutsiooni parandatakse.

6. KSH aruande peatüki 6.2.22 "Detailse lahenduse etapp" osas, mis puudutab kavandatud tegevuse mõjupiir- konda jäävate Natura alade kirjeldust on toodud, et tuulepargi mõjupiirkonda jäävate Natura linnualade kirjeldusi ei korrata, kuna need on koostatud eriplaneeringu I etapi Natura hindamise raames. Kuigi varasematele materja- lidele viitamine on mõistetav, võiks kaaluda Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide lühikokkuvõtte esitamist ka käesolevas aruandes. See parandaks dokumendi terviklikkust ning võimaldaks mõju hindamise aluseid mõista ilma varasemaid dokumente täiendavalt läbi töötamata.

Arvamusega ei arvestata. KSH aruande peatükis 6.2.22 on selgitatud, et kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura linnualade kirjeldusi ei korrata, kuna need on käsitletud eriplaneeringu I etapi Natura hin- damise raames. I etapi tulemused on käesoleva KSH aruande varasemas alapeatükis kokkuvõtlikult esitatud ning seejuures on välja toodud ka need kaitse-eesmärgi- ks olevad liigid, mille puhul tuvastati täiendava käsit- luse või leevendusmeetmete vajadus. Seetõttu ei annaks Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide täieliku loetelu kordamine käesolevas peatükis mõju hindamise sei- sukohast täiendavat olulist teavet ega ole KSH aruande terviklikkuse tagamiseks vajalik.

7. KSH aruandes Tabelis 9-1 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ on linnustiku osas 1-alternatiivi lahtris märgi- Selgitame, et KSH aruandes eristatakse kindlate tuuli-

7 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

tud, et alternatiivi kujundamisel võeti tuulikute ja tuulepargi taristu paigutamisel arvesse linnustiku uuringu soo- vitusi ning võimalike mõjude minimeerimiseks rakendatakse ehitus- ja kasutusaegseid meetmeid, sealhulgas rootorite visuaalse kontrasti suurendamist ja järelseire läbiviimist.

Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 6.2.3 „Mõju linnustikule“ on rootorite visuaalse kontrasti suuren- damine esitatud soovitusliku meetmena. Sealjuures on märgitud, et meetme rakendamine võib suurendada tuuli- kute visuaalset häiringut ümbruskonna elanikele ning tuulikulabade värvimisel võivad tootjapoolsed garantii- tingimused muutuda või kehtivuse kaotada. Nimetatud põhjustel on KSH aruandes hinnatud meetme raken- damise tõenäosust väikeseks.

Tabeli 9-1 sõnastusest jääb aga mulje, et rootorite visuaalse kontrasti suurendamine on kavandatud rakendatava leevendusmeetmena. Soovitame sõnastust täpsustada, et see oleks kooskõlas KSH aruandes toodud käsitlusega ning kajastaks meetme soovituslikku, mitte kohustuslikku iseloomu.

kute mastide visuaalse kontrasti suurendamist ning rootorite värvimist. Tabeli 9-1 sõnastus täpsustatakse selliselt, et see ei jätaks muljet rootorite värvimise ko- hustuslikkusest.

5. Eraisik I. P. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/835-1; 24.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Ma ei nõustu hetkel kavandatava elektrikaabli rajamisega /--/ kinnistule, kuna ma ei ole arendajaga lepingut sõl- minud ega ole andnud nõusolekut oma kinnistu kasutamiseks. Olen valmis kavandatava elektrikaabli rajamise tingimusi arutama pärast seda, kui mulle on esitatud kogu vajalik info kaabli täpse asukoha ja trassi kulgemise, kaitsevööndi ulatuse, ehitamise, hooldamise ja remondi tingimuste, kinnistu kasutamisega kaasnevate piirangute ning servituudi või muu maakasutusõiguse kohta. Samuti soovin saada infot võimaliku metsa raadamise ja muu kinnistule tekitatava kahju kohta ning maaomani- kule makstava õiglase hüvitise suuruse ja tingimuste kohta. Olen valmis arendajaga tingimusi arutama ja kokkuleppele jõudma juhul, kui kõik tingimused on selgelt kokku lepitud ning maaomanikule pakutav hüvitis on õiglane. Enne kõigi tingimuste selgumist ja kirjaliku kokkuleppe saavutamist ei anna ma nõusolekut /---/ kinnistu kasu- tamiseks elektrikaabli rajamiseks, ehitamiseks, hooldamiseks ega muuks sellega seotud tegevuseks.

Palun minu seisukohta planeeringu menetlemisel arvestada.

Täname Teid arvamuse eest!

Selgitame, et planeeringus kujutatud maakaabli trassi asukoht on indikatiivne. Maakaabli täpne asukoht ega selle rajamiseks vajalikud maakasutusõigused ei ole otseselt käesoleva planeeringulahenduse osa. Selliselt on kirjas ka planeeringu seletuskirja ptk 4.7, sh laused: „Maakaabelliini kavandamisel on kohaliku omava- litsuse eriplaneeringus lahendus antud üldisemas täpsus- astmes. Kuna ehitusseadustiku (EhS) kohaselt ei saa projekteerimistingimustega kohaliku omavalitsuse eri- planeeringut täpsustada, tuleb täpne liinide lahendus anda projektiga. Projekteerimisel täpsustatav lahendus peab vastama planeeringu tingimustele ja jääma KSH-s hinnatud mõjude raamidesse“. Kõik võimalikud kokkulepped /--/ kinnistu kasu- tamiseks sõlmitakse planeeringumenetlusest eraldi otse maaomanikuga. Nende läbirääkimiste käigus täpsusta- takse muu hulgas kaabli asukoht, kaitsevöönd, ehi- tamise ja hooldamise tingimused, võimalik raadamine,

8 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

kinnistu kasutamise piirangud, kahjude hüvitamine ning servituudi või muu maakasutusõiguse tingimused. Planeeringu kehtestamine iseenesest ei anna arendajale õigust Teie kinnistule kaablit rajada. Ilma Teie nõusole- ku ja vastava kirjaliku kokkuleppeta ei saa ega tohi arendaja Teie kinnistut elektrikaabli rajamiseks ega sellega seotud tegevusteks kasutada. Teie seisukoht võetakse planeeringu edasises menet- luses teadmiseks. Kui maakaabli rajamine /--/ kinnistule osutub vajalikuks, võtab arendaja Teiega eraldi ühendust, esitab täpsema info ning alustab võimaliku kokkuleppe tingimuste arutamist.

6. Eraisik R. N. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/837-1; 27.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Kirjutan seoses Lääneranna valla ala 3 tuuleenergia eriplaneeringuga ja sellega, mida see /---/ maaüksuse omaniku jaoks kaasa toob.

Praeguse seisuga paistab asi nii, et minu kinnistule tekivad planeeringu tõttu ainult igasugused piirangud. Maa kasutamise võimalused lähevad kehvemaks ja tulevikus võib olla keeruline sinna midagi ehitada või maad muul viisil kasutada. Samas ei ole keegi pakkunud nende piiran- gute talumise eest mingit hüvitist ega isegi selgitanud, kuidas omanikule tekkiv kahju korva- takse.

Selgitame, et arvamuses nimetatud maaüksus ei paikne planeeringualal ning seetõttu ei kavandata planeeringuga sellele maaüksusele tuulikuid ega tuulepargi rajamiseks vajalikku taristut ega kehtestata maaüksuse suhtes sellest tulenevaid maakasutus- või ehitustingimusi. Maaüksuse sihtotstarvet planeeringuga ei muudeta ning maaomanikul on võimalik jätkata selle kasutamist maatulundusmaana. Tuulepargi mõjuala võib ulatuda planeeringualast väljapoole, kuid see ei tähenda iseenesest kinnistu senise maakasutuse piiramist ega planeeringuga uue piirangu seadmist.

Kui maaomanik soovib tulevikus oma kinnistule kavandada müratund- likku hoonet, tuleb ehitusõiguse kavandamisel arvestada olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate müraallikatega ning tagada kehtivate nõue- te täitmine. Ehitise püstitamiseks antava ehitusloa otsuse tegemisel on kaalutluskoht ka kohalikul omavalitsusel. Kui rajatav müratundlik hoone jääb tuulepargi mõjupiirkonda, tekib eluruumis rahvastikuregistris regist- reeritud elukohta omaval eluruumi omanikul õigus tuuliku talumistasu saamiseks.

Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/910-1; 16.09.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Palun lugeda minu varasemad vastuväited tagasi võetuks. Täname Teid vastuväidetest loobumisest teavitamise eest!

9 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-5; 28.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Teie kirja kohaselt on planeeringulahendus kooskõlastamise ja arvamuste küsimise menetlusetapi tulemusel muutunud. Algselt kooskõlastamisele esitatud lahendusega võrreldes vähendati kavandatavaid tuulikupositsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, muutus paari tuulikupositsiooni asukoht ning planeeringuala pindala vähenes üle 2 korra. Muudatused tulenesid planeeringumenetluse kestel ilmnenud looduskaitselistest piirangutest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvus Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse materjalidega. Märgime, et võrreldes varasemalt kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks saadetud lahendusega on Vatla külas asuvale Kase kinnisasjale (katastritunnus 19502:002:0247, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 343 495 m²) planeeritud tee, mis jaotab kinnisasja ligikaudu 271 495 ja 72 000 m² suuruseks osaks. Kinnisasja riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Kase kinnisasjale on seatud kasutusvaldus. Kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks saadetud lahenduses oli tuulepargi teedevõrk kavandatud hargneva võrgustikuna ega moodustanud ringühendust. Kase kinnisasjale kavandatud teelõigu rajamisel kujuneks teede- võrgust ringühendusega lahendus. Kuna varasemas lahenduses ei peetud ringühendusega lahendust vajalikuks, siis teeme ettepaneku kaaluda Kase kinnisasjale tee rajamise vajadust. Kui tee kavandamist kinnisasjale peetakse vajalikuks, siis palume menetlusse kaasata kasutusvaldaja. Kontaktide saamiseks palume pöörduda Maa- ja Ruumiameti lepingute haldamise büroosse.

Kiska külas asuvale Ristikheina kinnisasjale (katastritunnus 19501:001:0477, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 25 923 m²) on näidatud tuuliku positsioon WTG3 labade ulatus. Kinnisasja riigivara valitseja on Ma- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Juhime tähelepanu, et kui kinnisasjale ulatuvad tuuliku labad, siis tuleb tuuliku labade talumiseks seada vastav servituut.

Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit hoida kursis planeeringu edasise menetlusega.

Täname teavitamise eest!

Kase kinnisasjale (19502:002:0247) kavandatud tee ja maakaabel on vajalikud tuulepargi ehitamiseks ning hilisemaks opereerimiseks ja hooldamiseks. Kinnisasja kasutusvaldaja on planeeringu menetlusse kaasatud ning kavandatud lahendusele on saadud tema heakskiit. Servituudi seadmise ettepanekuga arvestatud ja täienda- tud planeeringu seletuskirja ptk 4.13.2.

8. Eraisik A. H. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/725-7; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Allakirjutanud tänavad eriplaneeringu koostajaid, et viimasest versioonist on välja jäetud rida tuulikuid ala idaosast (piirkond P1), sealhulgas tuulikud WTG 2, WTG 5 ja WTG 6, mis jäid meie kinnistule väga lähedale.

Kuid samas peame jätkuvalt ütlema, et oleme ülejäänud tuulikute rajamisele ikkagi vastu.

Täname Teid arvamuse eest!

KSH käigus hinnati tuulikute visuaalset mõju erinevatest vaate- kohtadest ning visualiseeringute koostamisel lähtuti tuulikute

10 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Meie meelest kavandatav tuulepark ei sobitu antud looduslikku konteksti (Tuhu raba maastik) ja on sellele liiga lähedal. Seda eelkõige tuulikute kõrguse suhtes, mis on kavandatavalt ca 300m! Varasemad tuulikud Virtsu kandis on ca 100 meetrised. Nagu lisatud illustratiivsest materjalist (Lisa 5) selgub, on tuulepargile avanevad vaated Tuhu soost ja Kiska külast lihtsalt jõhkralt ebamastaapsed ja sobimatud antud looduslikku konteksti. Tuulepargi planeeritud kõrgust tuleks kolm korda vähendada. Samuti tuleks ära jätta tuulik WTG 1, milline jääb meie õuealalt nähtavaks.

Olles soetanud oma kodu just sellisesse üksikusse ja puutumatu loodusega kohta, vastustame antud tuuleparkide eriplaneeringut põhimõtteliselt ning nõuame planeeringu jõuga elluviimisel kõigi tekki- vate võimalike häiringute kompenseerimist,

maksimaalsest, 288 m kogukõrgusest. Visualiseeringutes paiguta- ti tuulikute labad vaataja suhtes risti, et hinnata maksimaalset võimalikku avalduvat visuaalset mõju. KSH kohaselt sõltub tuuli- kute nähtavus ja visuaalse mõju ulatus muu hulgas maastiku iseloomust, reljeefist ning olemasoleva haljastuse paiknemisest.

Tuhu soo vaatekohast on tuulikud vaatetornist nähtavad ning vaade edelasuunas muutub, kuid KSH hinnangul ei ole tuulikute kauguse tõttu tegemist domineeriva mõjuga ning peamisi vaate- koridore Lõunasoo, Tuhu soo ja Oidrema soo suunas kavandatav tuulepark ei mõjuta. Tuhu soo vaatekoht paikneb lähimast tuuli- kupositsioonist ligikaudu 4,3 km kaugusel.

KSH-s on käsitletud ka mõju elamutele ning nähtavusanalüüsi eesmärk oli muu hulgas välja selgitada elamud, mille puhul võib olla vajalik täiendava haljastuse vajaduse hindamine. Nähtavus- analüüsi koondkaart hindab teie kinnistule avalduvat visuaalset mõju väga madalaks.

Seetõttu ei ole KSH tulemuste põhjal alust järeldada, et kavanda- tavate tuulikute kõrgus põhjustaks kõnealuse kinnistu või Tuhu soo maastikule sellise olulise ebasoodsa mõju, mis eeldaks tuuli- kute kõrguse vähendamist või WTG 1 väljajätmist.

9. Eraisik K. B. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/843-1; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tere! Mina ei soovi, et minu valdusele nii lähedale tuulepark ehitatakse! 1km on liiga lähedal meie jaoks!

Täname Teid arvamuse esitamise eest! Võtame Teie arvamuse teadmiseks.

10. Ristal Keba partnerid advokaadibüroo Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/845-1; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht I Faktilised asjaolud ja eelnev menetlus

1. RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo esitas 27.08.2026 Lääneranna valla tuuleparki- de eriplaneeringu menetluses elanike ja vallas kinnistuid omavate isikute nimel seisukoha Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju strateegilise

Täname arvamuse eest!

Võtame arvamuse teadmiseks.

Varasemalt esitatud ettepanekutele on antud vastused eelnevas

11 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

hindamise (KSH) II etapi aruandele.

Meie poolt 27.08.2025 esitatud seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised:

- Rakendada KSH aruandes toodud alternatiivi 0 ehk loobuda tuulepargi arendusest ja säilitada olemasolev olukord, sest meetmed mida täiendavalt rakendama peab ei ole proportsionaalsed võimaliku tekkiva keskkonnakahjuga ja inimeste tervise võimaliku rikkumisega. Rakendamist vajavate meetmete hulk ja maht ning sellega kaasnev seire on ebamõistlikult suur. Samuti näitab rakendamist vajavate meetmete hulk ja täiendava seire maht, et mõistlik on antud juhul pigem rakendada ettevaatusprintsiipi, selle asemel et hiljem tõdeda siiski olulise keskkonnakahju tekkimist.

Alternatiivselt palusime:

- kindlasti loobuda tuulikute ehitamisest rohevõrgustiku alale, mis tähendab, et loobuda tuleb tuulikute nr WTG2, WTG5, WTG6, WTG 17, WTG 15 ja WTG 19 ehitusest; - loobuda tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest, sest need jäävad eluhoonetele liiga lähedale, mistõttu nendega kaasnev müra ja varjutus on liigselt häiriv ja esineb liiga suur oht, et see on lubatud 40 dB ületav; - mitte lubada püstitada tuulikuid, mis on võimsamad kui 6,2 MW; - mitte näha tuulepargi alale juurdepääsu Koru teelt; - Teha täiendavad visuaalse mõju uuringud, mille tulemusel kohustada tuulepargi arendajat hüvi- tama negatiivse visuaalse mõjuga seotud kahju. - Täiendada nii KSH aruannet kui detailset lahendust käesolevas arvamusest toodud puudjääkide osas seoses nahkhiirtega ja linnustikuga (sh kaljukotkas, teder), teha sellega seoses täiendavad uurin- gud.

2. Lääneranna Vallavalitsus edastas 08.07.2026 kirjaga nr 2026/8-11/725-1 teate, et Lääneranna Vallavalitsus korraldab kohaliku omavalitsuse tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alade 3 ja 3b de- tailse lahenduse avaliku väljapaneku 30.07.2026 – 30.08.2026.

Oma kirjas Lääneranna Vallavalitsus selgitas, et planeeringulahendus on läbinud planeerimisseaduse § 116 kohase kooskõlastamise ja arvamuste küsimise menetlusetapi mille tulemusel planeeringulahendus muutus. Algselt kooskõlastamisele esitatud lahendusega võrreldes vähendati kavandatavaid tuuliku- positsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, muutus paari tuulikupositsiooni asukoht ning planeerin- guala pindala vähenes üle 2 korra. Vatla, Kiska ja Paatsalu külas asuva planeeringuala pindala on ligi- kaudu 420 ha. Muudatused tulenesid planeeringumenetluse kestel ilmnenud looduskaitselistest piiran- gutest, mistõttu loobuti tuulikupositsioonide kavandamisest eelvalikuala 3 kirde- (positsioonid WTG2, WTG5, WTG6) ning kagunurgas (positsioonid WTG11, WTG15, WTG17, WTG19 ja WTG20).

arvamuste ja ettepanekute koondtabelis ning käesolevas vastuses neid uuesti ei korrata.

Selgitame täiendavalt, et KSH-s ette nähtud leevendus- ja seire- meetmete rakendamise vajadus ei tähenda iseenesest, et kavanda- tava tegevusega kaasneks oluline keskkonnakahju või et tegevus tuleks seetõttu välistada. Leevendusmeetmete eesmärk on vältida ja vähendada kavandatava tegevuse võimalikke ebasoodsaid mõjusid ning seire eesmärk on kontrollida prognoositud mõjude ja rakendatud meetmete piisavust. KSH tulemusena ei ole tu- vastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tege- vuse elluviimise ettenähtud leevendus- ja seiremeetmete raken- damisel.

Lisaks selgitame, et planeeringulahendus näeb ette planeerin- gualale põhijuurdepääsuna Nurmsi-Risti riigiteelt nr 16182 ka- vandatavat juurdepääsuteed, mitte Koru teed.

12 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Detailse lahenduse koostamisel arvestati II etapi KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist eba- soodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad teema- valdkondi: maakasutus, visuaalne mõju, müra, varjutamine, kultuuriväärtused, pärandkultuuriobjektid ning väärtuslikud maastikud, Natura 2000 linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi, jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, varjutuse, linnustiku ja nahkhiirte osas. KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on planeeringu lisaks.

Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus soovi korral avaldada kohaliku omavalitsuse eri- planeeringu kohta arvamust. Arvamusi on võimalik edastada kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele kuni 30.08.2026 e-posti aadressil [email protected] või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond. II Arvamus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lahenduse osas

Jääme oma 27.08.2025 esitatud seisukoha juurde ning leiame jätkuvalt, et rakendada tuleks KSH aru- andes toodud alternatiivi 0 ehk loobuda tuulepargi arendusest ja säilitada olemasolev olukord. Meie poolt 27.08.2025 esitatud seisukohad ja näited on jätkuvalt aktuaalsed ning me jääme nende juurde ning palume, et Lääneranna Vallavalitsus esitaks oma põhjendatud seisukohad ka meie poolt 27.08.2025 dokumendis esitatud seisukohtadele (v.a mille osas on avalikule väljapanekule esitatud lahenduses arvestatud).

KSH aruande kohaselt ei ole põhimõtteliselt valdkonda, mida tuulikute rajamine aladele 3 ja 3b ei riivaks ega kahjustaks. Igas valdkonnas on praktiliselt vajalik rakendada rangeid leevendavaid meet- meid, teostada pidevat seiret ja järelkontrolli. Kusjuures välistatud, ei ole oht, et hilisem seire tuvastab olulise keskkonnakahju, mistõttu on vaja meetmeid veelgi täiendada või tuulikud üldse seisma panna. Seega oht, et lõppastmes kaasneb eriplaneeringu elluviimisega siiski olemasoleva olukorra oluline hal- venemine, looduse laiaulatuslik kahjustamine, on väga suur, mistõttu lähtudes ettevaatusprintsiibist, tuleks aladele 3 ja 3b tuulikute rajamisest loobuda ehk rakendada KSH aruandes toodud alternatiivi 0.

Meetmete maht mida rakendada tuleb, et planeeritav tuulepark ei hävitaks loodusväärtusi, ei rikuks elanike tervist (müra, varjutus) ei ole proportsionaalsed, piisavalt reguleeritud ega ka realiseeritavad.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et energiajulgeolek, konkurentsivõime ja võimalikult madal elektrihind tarbijale on olulised ja selle poole tuleb püüelda, kuid antud tuulepargi lahendus seda eesmärki ei täida, sest toob endaga kaasa suure halduskoormuse kasvu (meetmete täitmise pikk ja täiendav kontroll,

Arvamusega ei arvestata.

Selgitame, et KSH ei järelda, et tuulepargi rajamine avaldaks kõigis mõjuvaldkondades olulist ebasoodsat mõju või et kõigis valdkondades oleks vajalik range leevendamine ja pidev seire. Mõjusid on hinnatud valdkondade kaupa ning KSH järeldused erinevad mõjuvaldkonniti. Näiteks taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele ja pinnasele ei ole tuulepargi rajamisel meetmete rakendamisel olulist ebasoodsat mõju ette näha. Rohevõrgusti- kule ei ole tuulepargi rajamisel olulist ebasoodsat mõju ette näha ka ilma leevendusmeetmeteta.

Seire eesmärk ei ole eeldada olulise keskkonnakahju tekkimist, vaid kontrollida prognoositud mõjude ja rakendatud meetmete piisavust. KSH-s on seirevajadus määratud müra, varjutamise, linnustiku ja nahkhiirte puhul. Linnustiku puhul on lisaks järel- seirele soovitatud näiteks teadusliku uuringuna uurida Paadrema rohunepi elupaigakasutuse võimalikku muutust tuulepargi rajamise järel. Tegemist on soovitusliku, teadmislünka täitva uuringuga, mille eesmärk ei ole eeldatava olulise negatiivse mõju kontrollimine.

KSH-s määratud leevendus- ja seiremeetmed on välja töötatud

13 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

järelevalve, seired, kohtuvaidlused), mis on äärmiselt kulukas.

Eriplaneeringu dokumentidest ei leia analüüsi, mis kinnitaks, et tuulikute rajamisega nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele kaasa tulevad kohustuslikud seired ja järelevalvekontrollid on proportsionaal- sed. Täiesti vastamata on küsimused valdkondade kaupa, kes vastutab, kes kontrollib, kust tulevad raha- lised ressursid ja vahendid, et need kohustused täita, mis saab kui leevendavaid meetmeid ei järgita, kes lahendab ja kontrollib konkreetsete meetmete täitmist jne? KSH aruandes puudub mistahes hinnang, kas tuulepargi rajamisega kaasnev täiendav halduskoormus riigile ja kohaliku omavalitsusele on üldse vastuvõetav ja reaalselt täidetav.

Samas on hea meel tõdeda, et loobutud on vähemasti tuulikute ehitamisest, mida ka elanikud pidasid äärmiselt problemaatilisteks lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest.

Arusaamatuks hetkel siiski jääb, et mitmest tuulikust siis kokkuvõtvalt loobuti, oma kaaskirjas märgite, et tuulikupositsioone vähendati 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le, kuid sellele järgnevalt esitatud loete- lus olete välja toonud, et tuulikud, millest loobuti olid (positsioonid WTG2, WTG5, WTG6, WTG11, WTG15, WTG17, WTG19 ja WTG20). Seega arusaamatuks jääb, kas loobuti 6 tuulikust või 8 tuuli- kust.

Samas tuleb nentida, et ka alles jäänud tuulikud on problemaatilised, sest hävitavad jätkuvalt puutumata loodust.

Keskkonnaportaali1 kohaselt ei soovitata häirida tõeliselt puutumatut loodust, mis jääb asulatest kauge- male ehk siis rajada tuulikuid looduse arvelt. Esitatud eriplaneering on otseselt eeltoodud põhimõttega vastuolus, sest selle rajamine puudutab otseselt linnustiku, nahkhiiri, kaitsealuseid taimi ja kogu piir- konnas asuvat puutumatut loodust.

Seega peaks meie hinnangul eriplaneeringu seletuskiri otseselt välja tooma põhjendused, miks on otsustatud rajada tuulepark puutumatu looduse lõhkumise arvelt (kahjuks eriplaneeringust ei leia selgi- tusi, et muud alternatiivid antud juhul puuduvad).

konkreetsete mõjude põhjal ning nende rakendamine on planeeringulahenduses ette nähtud. Seetõttu ei saa meetmete olemasolust järeldada, et need oleksid ebaproportsionaalsed või realiseerimatud. Halduskoormuse ja selle maksumuse hindamine ei ole KSH ülesanne ning seetõttu ei ole seda KSH aruandes eraldi hinnatud. Meetmete täitmise eest vastutajad ja kontrolli korraldus on planeeringus vastava meetme juures määratud.

Tuulikupositsioonide arvu osas täpsustame, et võrreldes 20-tuuli- kulise lähtelahendusega on praeguses lahenduses kavandatud 14 tuulikut, seega on tuulikupositsioonide arv vähenenud kuue võr- ra. 20-tuulikulist lahendust ei käsitletud KSH-s enam edasise alternatiivina, kuna Keskkonnaameti esitatud täiendavate GPS- seireandmete põhjal selgus, et sellega kaasneks oluline ebasood- ne mõju linnustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele, mida ei ol- nud võimalik tõhusalt leevendada. Seetõttu töötati välja 14-tuuli- kuline lahendus.

Kavandatavate tuulikute asukohtade puhul on arvestatud ka üld- planeeringuga täpsustatud rohevõrgustiku paiknemisega ning tuulikupositsioonid ei paikne koostatava üldplaneeringu kohases rohevõrgustikus. Samuti paiknevad tuulikupositsioonid valdavalt põllumaal. Loodusväärtuste, sealhulgas linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku võimalikku mõjutamist on seejuures KSH-s eraldi hinnatud ning vajaduse korral ette nähtud leevendusmeetmed.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et muid lahendusi ei ole kaalutud. KSH-s on võrreldud alternatiivi 0 ehk olemasoleva olukorra säilimist ja alternatiivi 1 ehk tuulepargi elluviimist. Lisaks on detailse lahenduse kujundamisel loobutud 20-tuulikuli- sest lahendusest ning töötatud täiendavate uuringute alusel välja 14-tuulikuline lahendus. KSH lõppjärelduse kohaselt on kesk- konnamõju erinevaid aspekte arvestades võimalik tuulepark aladele 3 ja 3b rajada, rakendades ettenähtud leevendus- ja seire- meetmeid.

Kahjuks ei ole esitatud lahenduses loobutud tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest, millede Arvamusega ei arvestata.

1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/

14 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

osas palusime samuti loobuda nende edasisest kavandamisest.

Leiame jätkuvalt, et ka tuulikute nr WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 ehitusest tuleb loobuda, sest need asu- vad eluhoonetele liiga lähedal, mistõttu nendega kaasnevad negatiivsed häiringud, mis vähendavad kinnistute väärtust ja elukvaliteeti ning meie hinnangul eriplaneeringu materjalides esitatud leevendavad meetmed siiski ei suuda neid negatiivseid mõjutusi kõrvaldada. Ka kvaliteetse elukeskkonna säilimine, inimeste tervis ja heaolu on väärtused, mida tuleb kaitsta. Kohalikul omavalitsusel on oma elanike hü- vanguks võimalus seada piiranguid ja nõuda pikemaid vahemaid tuulikute ja eluhoonete vahele, kui 1km.

Liiga väike vahekaugus eluhoonetest toob kaasa müra, varjutuse ja visuaalse häiringu

Eriplaneeringu seletuskirja p 4.14.1 kohaselt asub planeeritud tuulepark lähimatest registreeritud elu- hoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib järeldada, et otsest mõju külade asustatud osade maa- kasutusele ei ole.

Kahjuks meie hinnangul see väide tuginedes eriplaneeringu avalikule väljapanekule esitatud lahendus- ele tugiendes ei vasta tõele, sest eriplaneeringu joonise nr 2 „Põhilahendus kontaktvööndiga“ kohaselt jäävad Kaasiku õuemaa tuuliku WTG 10 labad ja tuulikute WTG 3 ja WTG 7 labadest Laane kinnistu õuemaale oluliselt lähemale kui 1 km.

Vähemalt 1 km vaheline vahekaugus tuulikute ja eluhoone vahel on väljakujunenud standard, mis tänaseks on aegunud. Tänased planeeritavad tuulikud on oluliselt kõrgemad ja võimsamad, mistõttu peab ka nende ja elamute vaheline kaugus olema oluliselt suurem kui 1 km. Ilmselgelt ei saa 70 m kõr- guse ja 1,5 MW ja 288 m kõrguse ja 7,2 MW tuulikule kehtida sama 1 km kaugune vahemaa. Kuna põhimõte, mis hea tava kohaselt näeb ette tuulikute ja eluhoonete vaheliseks minimaalseks kauguseks vähemalt 1 km on paika pandud ajal, mil tuulikud olid oluliselt madalamad ja väiksema võimsusega kui tänapäeval planeeritavad tuulikud, siis tuleb kriitiliselt suhtuda ka minimaalse 1 km vahelisele kau- gusele, sest ilmselgelt see ei ole enam piisav.

Seega täiesti arusaamatuks jääb, miks esiteks otseselt esitatakse valesid faktiväiteid, et planeeritud tuulepark lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel ning teiseks jääb täiest aru- saamatuks, miks jätkuvalt ei ole eriplaneeringu seletuskirjas vaevutud põhjendama, miks antud tuule- pargi puhul siiski peetakse 1 km vähemad piisavaks.

Väitega, et vähemalt 1 km vahekaugus tuuliku ja eluhoone vahel on väljakujunenud standard või hea tava, ei saa nõustuda. Eesti õigusaktides ei ole sätestatud tuuliku ja eluhoone vahelist üldist minimaalset kaugust 1 km. Käesoleva eriplaneeringu puhul on vähemalt 1 km vahekaugus määratud eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis tuulealade välja selgitamiseks ning detailse la- henduse koostamisel on sellest tingimusest lähtutud. Täiendavalt on lisaks vahemaale oluliseks kriteeriumiks kavandatava tege- vusega avalduv mõju (nt müra), mis samuti mõjutab tuulikute paigutust ja kaugust.

Asukoha eelvaliku etapis seati eelvalikuala piiri ning elu- ja ühis- kondlike hoonete minimaalseks vahekauguseks 1 km. Sealjuures seati tingimus, et asukoha eelvaliku etapi järgse ala piire võib täpsustada, kuid ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vun- dament. Käesolevas planeeringus pole tuuliku vundamente eel- valiku alast väljapoole kavandatud. Seetõttu ei ole õige väita, et kavandatavad tuulikud paikneksid eluhoonetele lähemal kui 1 km.

KSH käigus on WTG 3, WTG 7 ja WTG 10 mõju lähimatele eluhoonetele hinnatud. Hindamise eesmärk ei ole eeldada mõju puudumist, vaid välja selgitada kavandatava tegevusega kaasne- vad võimalikud olulised negatiivsed mõjud ning hinnata nende vältimise või leevendamise võimalusi. Seetõttu ei tähenda müra või varjutamise esinemine iseenesest, et vastavad tuulikud tuleb planeeringulahendusest välja jätta.

KSH näeb ehitusloa taotlemise etapis konkreetse tuulikutüübi valiku korral ette täpsema varjutamise modelleerimise ning va- jadusel töörežiimi ja tööaja piirangute määramise. Samuti on müra puhul ette nähtud konkreetse tuulikumudeli alusel vajalike töörežiimi piirangute täpsustamine.

Müra

Toome siinkohal uuesti välja, et KSH aruande lisad näitasid ju üheselt, et 20 Vestas V162-6,2 MW

Arvamusega arvestatakse osaliselt.

KSH aruandes on arvestatud kehtiva seadusandlusega ning lisaks

15 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

tuuliku rajamise korral esineb kahe eluhoone (Kaasiku ja Laane) juures öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist ning mitme eluhoone puhul jääb see piirimaile. Kuna mürakaardi tulemused näitavad kindla ajaperioodi keskmist tulemust, on need tavaliselt alati madalamad kui reaalne tekkiv müra, mistõttu on reaalne oht, et ka nimetatud kinnistute (Nisumaa, Lembra, Aru, Ööpiku, Enksi-Madise) puhul hakkaks kindlasti aegajalt esinema müra, mis ületab 40 dB.

Juhul kui eriplaneeringu alale rajada võimsamad ehk 20 Vestas V172-7,2 MW tuulikut, siis on müra- kaardi tulemus juba oluliselt halvem. Sellisel juhul ületab müra 40 dB juba 13 elamu juures, kusjuures ületused on märkimisväärsed, jäädes isegi üle 3 dB.

Seega on juba KSH aruandega tõendatud, et mida kõrgem ja võimsam tuulik seda kaugemale levib normtaset ületav müra ehk seda suurem peab ka seetõttu olema tuulikute ja eluhoonete vaheline kaugus.

Seega ei saa juba eeltoodust tulenevalt olla muud lahendust kui tuulikutest WTG 3, WTG 10 ja WTG 7 tuleb loobuda ning välistada tuleb tuulikute võimsusega 7,2 MW ja enam ehitamisõigus eriplaneeringu aladele 3 ja 3b.

Nõustuda ei saa jätkuvalt ka siinkohal eriplaneeringu seletuskirjas toodud seisukohaga, et kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB). Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehti- va seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB, kuid käesoleva planeerin- gulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovitus- lik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB.

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-15-16 p 40 märkinud, et kuna tuulegeneraatorid töötavad ööpäev läbi, siis tuleb järgida öist müra taotlustaset. Eeltoodu tähendab, et tuulikutes ei tohi kanduda üle 40 dB müra elamute lähedale (sh. kogu õuealale) üle 40 dB ööpäeva ringselt.

Seega ei tohi tuulikutes tekkiv müra ületada ööpäevaringselt 40 dB ning seletuskirjas toodud soovituslik tase 45 dB on antud juhul juba tugev müra ületus elamute juures.

Antud eriplaneeringu lahendus ei taga, et müratundlikel aladel ei ületaks tuulikutest tekkiv müra lubatud öist sihtväärtust 40 db ööpäevaringselt, mistõttu seda lahendust kehtestada ei tohi.

Nõustuda ei saa ka eriplaneeringu seletuskirjas toodud leevendava meetmega, mille kohaselt tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud,

on müra mõju hindamisel lähtutud Kliimaministeeriumi 2025. a tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi soovitustest. II kategooria elamualade puhul on öise tööstusmüra sihtväärtus 40 dB ning päevane sihtväärtus 50 dB, Kliimaministeeriumi 2025. a juhendis soovitatakse uute tuuleparkide puhul lähtuda öisel ajal 40 dB sihtväärtusest ning päevasel ajal 45 dB piirist (kuigi päe- vane tööstusmüra sihtväärtus lubab mürataset kuni 50 dB).

KSH-s esitatud mürakaardid ei kirjelda kindla ajaperioodi kesk- mist olukorda, mida võiks pidada tegeliku müra süstemaatiliseks alahindamiseks. Arvutused on tehtud kõigi kavandatavate tuuli- kute maksimaalses töörežiimis ning ühel kaardil esitatakse müra levik samaaegselt kõigis tuulesuundades, taimestiku/metsa var- jestust ei arvestatud ning arvutustulemustele on lisatud +2 dB, et arvestada tuulikutootjate müraandmetega seotud võimalikku määramatust ja kirjeldada võimalikult ebasoodsat olukorda. Modelleerimisel ei ole arvestatud kõrgemate puude ja metsaalade mõningase müra tõkestava mõjuga. KSH märgib, et suuremate metsatukkade paiknemisel tuuliku ja vaatleja vahel võivad tegeli- kud müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes.

KSH-s käsitletud Vestas V162-6,2 MW mudeli korral ei jää ük- ski eluhoone üle 45 dB öise müra piirväärtuse, kuid Kaasiku ja Laane eluhoone juures võib maksimaalses töörežiimis esineda 40 dB sihtväärtuse ületamine vastavalt 1,1 ja 0,2 dB võrra. Vestas V172-7,2 MW näites on ületamised suuremad, kuid ka selle mudeli puhul ei ületa ühegi eluhoone juures arvutuslik müratase 45 dB piirväärtust.

KSH-s on seejuures mõlema käsitletud tuulikumudeli puhul analüüsitud töörežiimi piirangute rakendamist ning välja töötatud öisele 40 dB sihtväärtusele vastavad töörežiimid. Leevendus- meetmetena on käsitletud öisel ajal teatud tuulikute töörežiimi piiramist probleemsete tuulesuundade korral ning vaiksemale töörežiimile ümberlülitamist.

KSH eristab päeva- ja ööaja norme: II kategooria aladel on

16 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra norm- tasemete tagamiseks on asjakohased. Müra mõõtmised tellib tuulepargi omanik ning mõõtmised peab läbi viima akrediteeritud labor. Mõõtmispunktid lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega ja mõõtmis- tulemused esitatakse kohalikule omavalitsusele.

Leiame, et esitatud leevendav meede ei ole sõltumatu, sest tuulepargi omaniku poolt tellitud mõõtmine ei ole erapooletu. Järelevalve ei saa toetuda tuulepargi omaniku poolt tellitud tasulisele mõõtmisele, sest sellisel juhul esineb otsene huvide konflikt. Järelevalve peab tagama riik ja see tuleb läbi viia täiesti erapooletult ehk tingimustel, kus tuulepargi omanikul puudub võimalus otsustada mistahes läbiviidava kontrolli tingimuste üle (pikkus, aeg, mõõtmispunktid jms).

tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB ning käes- oleva planeeringulahenduse puhul on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi juhendi kohane rangem soovituslik tase ehk 45 dB.

Juhime tähelepanu, et seadusandluses toodud päevased ja öised normtasemed erinevad kõikide tööstusmüra allikate puhul (öised nõuded on oluliselt rangemad, päevased leebemad), samuti kehtivad eraldi päeva ja öö nõuded liiklusmüra osas.

Seega ei toeta KSH aruande tulemused nõuet WTG 3, WTG 7 ja WTG 10 välja jätta ega kehtestada planeeringus üldist keeldu 7,2 MW ja suurema võimsusega tuulikutele. KSH kohaselt tuleb konkreetse tuulikumudeli valikul müraolukorda täpsustada ning vajadusel rakendada töörežiimi piiranguid, et tagada mü- ranormide täitmine.

Mis puudutab pärast tuulepargi rajamist kavandatavaid kontroll- mõõtmisi, siis võtsime Teie tähelepaneku arvesse ning täp- sustasime KSH aruande ptk 8 müra puudutava järelseire osas. KSH-s ette nähtud rakendatud töörežiimi piirangute asja- kohasuse kontrollimiseks ning ei asenda enne rajamist tehtavat täpsustavat müraarvutust ega töörežiimide määramist. KSH-s on kontrollmõõtmiste puhul ette nähtud akrediteeritud labori kasu- tamine ning mõõtmistulemuste esitamine kohalikule omava- litsusele.

Varjutus

Mis puudutab varjutusega seotud probleeme, siis need on jätkuvalt üleval ka avalikule väljapanekule esitatud lahenduse puhul, mistõttu jääme varjutuse osas kõigi 27.08.2025 menetlusdokumendis esitatud seisukohade juurde ja ootame nende osas jätkuvalt selgitusi.

Selgitame, et 27.08.2025 esitatud varjutamist puudutavatele sei- sukohtadele on antud vastused KSH aruande lisas 3 „Laekunud arvamused ja kooskõlastused“ veebiaadressil https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7490633.

Käesolevas menetlusetapis esitatud varasemate seisukohtadega seotud vastused on seega menetlusmaterjalides kättesaadavad ning neid käesolevas vastuses uuesti ei korrata.

17 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

11. Eraisik M. V. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/842-1; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Mina, M. V., /---/ kinnistu (katastritunnus /---/) omanik, esitan käesolevaga oma arvamuse Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse kohta. Palun käsitleda käesolevat pöördumist planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ametliku arvamuse- na.

Täname Teid arvamuse eest!

Põhiseisukoht: elanike tervis ja heaolu peavad olema planeeringu keskmes

KSH aruande kohaselt hinnati esialgu 20 tuulikuga lahendust, kuid uute andmete põhjal oleks selle- ga kaasnenud oluline ebasoodne mõju linnustikule, sealhulgas Natura kaitse-eesmärkidele, mida ei olnud võimalik reaalselt rakendatavate meetmetega leevendada. Seetõttu töötati välja 14 tuulikuga lahendus ehk tuulikute arvu vähendati kuue võrra. See näitab, et olulise mõju ilmnemisel on võima- lik ja vajalik muuta nii tuulikute arvu kui ka nende paigutust.

Nüüd tuleb samaväärselt arvestada kohalike elanike tervise, heaolu ja kodurahu kaitsega. /---/ elamu asub lähimast kavandatavast tuulikust vaid /---/ meetri kaugusel, KSH prognoosib /---/ puhul olulist müra- ja varjutamishäiringut ning negatiivset mõju kinnisvara väärtusele. Seetõttu palun enne planeeringu kehtestamist vaadata uuesti üle elamutele lähimate tuulikute asukohad ning eelistada mõju vältimist: paigutada need elamutest kaugemale või loobuda vastavatest (WTG 1, WTG 3, WTG 10 ja WTG 7) tuulikupositsioonidest ja vähendada tuulikute arvu veelgi. Töörežiimi piirangud ei tohiks asendada asukohavaliku muutmist juhul, kui häiringut on võimalik vältida tuuliku ümber- paigutamise või kavandamisest loobumisega. Kui kohalike elanikega ei arvestata, siis seatakse esikohale ärilised eesmärgid. Kohaliku omavalitsuse võimuses on seada ka piirangud tuulikute kõr- gusele ja võimsusele.

Arvamusega ei arvestata. KSH aruandes on müra levikut modelleeritud kahe võimaliku tuu- likumudeli – Vestas V172-7,2 MW ja Vestas V162-6,2 MW – alusel. Kuna käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kind- lat tuulikutüüpi või -mudelit, on tegemist võimalike tuulikumude- lite alusel teostatud müraolukorra hindamisega. Modelleerimisel on lähtutud konservatiivsest olukorrast, sealhulgas tuulikute maksi- maalsest töörežiimist ja müra levikuks ebasoodsatest tingimustest.

KSH-s on hinnatud kavandatava tuulepargi mõju elamutele, seal- hulgas müra ja varjutamise mõju. KSH-s käsitletud tuulikumude- lite puhul võib maksimaalses tööolukorras lähimate eluhoonete juures esineda 40 dB öise müra sihtväärtuse ületamist. Seetõttu on KSH-s ette nähtud müra vähendavad töörežiimid, millega on või- malik tagada müra vastavus kehtivatele nõuetele.

Eriplaneeringu menetluse järgselt ning enne ehitusloa taotlemist, kui on välja valitud konkreetne tuulikumudel ja täpsustunud selle tehnilised parameetrid ning lõplik paigutus, tuleb teha täiendav müra modelleerimine. Selle alusel määratakse vajadusel täpsed tuulikute töörežiimi ja/või tööaja piirangud, et tagada nõuete täit- mine. Seetõttu ei määrata eriplaneeringuga ette konkreetset tuuli- kumudelit ega selle töörežiimi.

Seega ei ole KSH järeldus, et /---/ kinnistu juures esinev müra või varjutamine välistaks kavandatud tuulikute rajamise. Mõjude vältimiseks ja vähendamiseks vajalikud meetmed on KSH-s ette nähtud ning nende täpsustamine toimub lõpliku tuulikumudeli ja tehnilise lahenduse selgumisel.

1. /---/ kinnistu on KSH-s eraldi käsitletud mõjutatud elamuna Arvamusega arvestatakse osaliselt. /---/ kinnistu on KSH aruandes eraldi välja toodud elamuna, mille puhul tuleb tugeva visuaalse

18 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

KSH aruandes on /---/ kinnistu eluhoone nimetatud nende elamute hulgas, mille puhul tuleb tugeva visuaalse mõju leevendamiseks analüüsida täiendava haljastuse vajadust. KSH kohaselt rajatakse vajalik täiendav haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil.

Soovin, et /---/ kinnistu puhul tehtaks nimetatud kohapõhine analüüs ning et selle tulemus ja ka- vandatav lahendus kooskõlastataks minuga enne planeeringu elluviimist. Palun kinnitada selle meet- me rakendamine ja esitada kirjalikult selle tingimused, ulatus, ajakava, hoolduskohustus ning kord. I vooru arvamustele antud vastustes lubas kohaliku omavalitsus täiendada seletuskirja leevendus- ja seiremeetmete täitjate, kontrollijate ning rakendamise põhimõtetega. Seletuskirja tabelis 4-5 on täiendava haljastuse vajaduse analüüsi täitjaks määratud arendaja ja kontrollijaks kohaliku omavalit- sus ning rakendamise etapiks ehitusloa menetlus. Palun kinnitada, et /---/ kohapõhine analüüs teha- kse ja esitatakse mulle enne vastava ehitusloa andmist.

mõju leevendamiseks analüüsida täiendava haljastuse vajadust. KSH kohaselt tehakse see analüüs kohapõhiselt ning vajaduse kor- ral rajatakse täiendav haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil. Meetme rakendamise etapiks on määratud ehitusloa menet- lus, täitjaks arendaja ja kontrollijaks kohalik omavalitsus.

Seega tehakse /---/ kinnistu puhul täiendava haljastuse vajaduse analüüs ehitusloa menetluses, kui tuulikute täpne paigutus ja teh- niline lahendus on täpsustunud. Analüüsi tulemusel saab määrata konkreetse kinnistu puhul vajaliku lahenduse.

2. Müra mõju

KSH aruandes on kirjeldatud erinevate tuulikutüüpide arvutuslik müratase. 14 Vestas V172-7,2 MW tuuliku korral on /---/ eluhoone juures arvutuslik müratase 41,9 dB ehk 1,9 dB üle planeeringus aluseks võetud öise tööstusmüra sihtväärtuse 40 dB. Need näitajad kirjeldavad KSH-s modelleeritud maksimaalset olukorda, kus kõik tuulikud töötavad täisvõimsusel ja arvestatud on +2 dB määrama- tusega.

KSH näeb ette müra vähendavate töörežiimide kasutamise, kuid jätab tuulikute lõpliku mudeli, täp- sed töörežiimid ja piirangute graafiku ehitusloa menetlusse. Kuna /---/ puhul on vähemalt ühe KSH-s käsitletud mudeli korral tuvastatud sihtväärtuse ületamine, ei ole üldine viide hilisemale täp- sustamisele minu hinnangul piisav. Ettepanek on mitte lubada püstitada tuulikuid, mis on võim- samad kui 6,2 MW. I voorus pidas Terviseamet vajalikuks teha pärast lõpliku tuulikutüübi ja paigutuse selgumist täpsem müra, madalsagedusliku müra ja varjutamise modelleerimine. Kohalik omavalitsus märkis oma vastustes, et suurema müraemissiooniga tuulik eeldab rangemaid tööaja piiranguid. Seletuskirja ta- beli 4-5 kohaselt vastutavad meetmete rakendamise eest arendaja ja käitaja ning kontrollijaks on kohalik omavalitsus. Palun muuta need lubadused /---/ suhtes ehitusloa siduvateks tingimusteks ja mitte anda ehitusluba enne, kui /---/-põhine täpsustatud modelleerimine tõendab nõuete täitmist.

Palun selgitada ja määrata /---/ suhtes konkreetselt: 1. millise tuulikutüübi ja milliste täpsete tehniliste parameetrite alusel planeering realiseeritakse; 2. millised tuulikud põhjustavad /---/ juures prognoositud mürataset; 3. milline on /---/ juures prognoositav müratase enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist, sealhulgas kõige ebasoodsamates ilmastiku- ja töötingimustes; 4. kas ja milliste tuulikute suhtes on /---/kaitseks vajalik rakendada töörežiimi või tööaja

Arvamusega ei arvestata. KSH-s on /---/ kinnistu eluhoone juures Vestas V172-7,2 MW mudeli puhul maksimaalses tööolukorras arvutuslikuks müratasemeks hinnatud 41,9 dB, mille puhul ületa- takse 40 dB öist sihtväärtust 1,9 dB võrra. KSH-s on seejuures analüüsitud müra vähendamise võimalusi ning välja töötatud 40 dB sihtväärtusele vastavad töörežiimid nii Vestas V162-6,2 MW kui ka Vestas V172-7,2 MW mudeli puhul.

Eriplaneeringu menetluse järgselt ning enne ehitusloa taotlemist, kui on välja valitud konkreetne tuulikumudel ja täpsustunud selle tehnilised parameetrid ning lõplik paigutus, tuleb teha täiendav müra modelleerimine.

Kuna praeguses etapis ei ole konkreetne tuulikumudel veel kind- laks määratud ning see ei pruugi olla KSH-s näitena kasutatud Vestas V162 või V172, ei ole põhjendatud kehtestada planeeringu- ga tuulikute maksimaalset võimsust 6,2 MW. Konkreetse tuuliku- mudeli valikul tuleb selle mürataseme ja muude tehniliste näitajate alusel kontrollida nõuete täitmist ning vajadusel määrata töörežiimi ja/või tööaja piirangud. Sõltumata valitavast tuulikumudelist pea- vad kavandatavad tuulikud ja nende käitamine vastama kehtivatele müra nõuetele.

Tuulepargi rajamise järgselt on KSH-s ette nähtud varjutamise järelevalve ja müra kontrollmõõtmiste teostamine.

19 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

piiranguid; 5. millises õiguslikult siduvas dokumendis fikseeritakse piirangud ja kuidas kontrollitakse nende tegelikku rakendamist; 6. milline sõltumatu seire ja kontrollmõõtmine tehakse pärast tuulepargi kasutuselevõttu ning kuidas saab /---/ kinnistu omanik selle algatada, kui ilmneb häiring.

Palun lähtuda /---/ kinnistu puhul KSH-s ja eriplaneeringu varasemas etapis kasutatud öise tööstus- müra 40 dB sihtväärtusest. Ma ei nõustu /---/ kinnistu suhtes leebema 45 dB taseme kohaldamisega ega anna selleks kokkulepet. Kui vald peab 45 dB taseme kohaldamist õiguslikult võimalikuks, palun esitada selle täpne õiguslik alus ja põhjendada, miks kaldutakse kõrvale KSH-s kasutatud 40 dB tasemest. 3. Varjutamine

KSH aruandes toodud Vestas V172-7,2 MW tuuliku näite puhul ületab /---/ eluhoone maksimaalne teoreetiline varjutamise kestus KSH-s kasutatud soovituslikke väärtusi.

Palun esitada /---/ kinnistu kohta: • varjutamise prognoositavad kuupäevad, kellaajad ja kestus; • varjutamist põhjustavad konkreetsed tuulikud; • varjutuse automaatseks vältimiseks rakendatav seiskamis- või töörežiimi lahendus; • õiguslikult siduv tingimus, millega tagatakse, et /---/ eluhoone juures ei ületata KSH-s kasutatud soovituslikke varjutamise väärtusi; • seire- ja järelevalvekord ning meetmed olukorraks, kus tegelik varjutamine osutub prognoositust suuremaks;

Palun kehtestada enne tuulepargi kasutuselevõttu /---/-põhine varjutamise piirangute kava –varju- tamiskalender või samaväärne automaatse seiskamise graafik – koos selle rakendamise, seire, aru- andluse ja järelevalve tingimustega. I vooru vastustes kinnitas kohalik omavalitsus, et tuulikud peavad võimaldama automaatse varjutuse vältimise süsteemi seadistamist ning täpsed tööaja piirangud määratakse lõpliku tuulikumudeli alusel ehitusloa menetluses. Palun fikseerida ehitusloas /---/-põhine seiskamisgraafik ning käitaja aruand- lus- ja kohaliku omavalitsuse kontrollikohustus.

Arvamusega arvestatakse osaliselt. KSH-s on varjutamise mõju juba modelleeritud maksimaalsete parameetritega tuuliku (kogu- kõrgus 288 m) näitel ning Joonisel 6-22 on esitatud varjutamise kalender, millest saab lugeda varjutamise võimalikku kuupäeva, kellaaega, kestust ja seda põhjustavat tuulikut. KSH aruandes on esitatud varjutamise graafik ja analüüs /---/ ja naaberkinnistu (/---/) kohta, mis jääb tuulikutele pisut lähemale, kuid varjutamise mõju on suhteliselt sarnane. Täiendatud aruandes esitatakse varjutamise graafik ka /---/ kinnistu kohta.

KSH kohaselt tuleb konkreetse tuulikutüübi valikul ja ehitusloa menetluses teha täpsem varjutamise modelleerimine ning selle alusel välja töötada tuulikute täpne seiskamisgraafik. Kavanda- tavad tuulikud peavad võimaldama automaatse väljalülitamise süsteemi kasutamist, millega saab ebasoovitava varjutamise tekki- mise ajal vastava tuuliku ajutiselt seisata.

Tuulepargi rajamise järgselt tuleb KSH ptk 8 kohaselt teostada varjutamise järelevalvet, et hinnata rakendatud töörežiimi piirangu- te asjakohasust.

4. Visuaalne mõju ja täiendav haljastus

02.07.2026 nähtavusanalüüsi kohaselt ulatub tugev visuaalne koondmõju Vatla küla elamuteni. Analüüsi lisas 4-5 on loetletud 11 eluhoonet, mille puhul tuleb täiendava haljastuse vajadust hinnata iga hoone kaupa eraldi ja läbivalt samade kriteeriumide alusel, välja on toodud ka /---/ kinnistu. Lisad ei esita siiski /---/ vaatepunktist nähtavate tuulikute arvu ega kinnistupõhist visualiseeringut.

Arvamusega arvestatakse osaliselt. KSH-s on läbi viidud tuulikute nähtavusanalüüs 14 × 14 km alal, lähtudes tuulikute maksimaalsest kogukõrgusest 288 m ning arvestades muu hulgas reljeefi ja taim- katet. Analüüsi põhjal ei paikne elamuid väga tugeva visuaalse koondmõju alal, kuid tugev visuaalne mõju ulatub Vatla küla

20 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Palun esitada /---/ kohta: • /---/ vaatepunkti puudutavad olemasolevad visualiseeringud või võimalus koostada kohapõhine fotomontaaž; • täiendava haljastuse põhimõtteline lahendus, rajamise ajakava ja edasine hoolduskohustus; • kas ja millisel õiguslikul või kokkuleppelisel alusel nähakse ette /---/ kinnistule avalduva olulise visuaalse mõju ja võimaliku varalise kahju hüvitamine.

Palun võimaldada mul enne haljastuslahenduse kinnitamist valida koos arendajaga sobiv lahendus, mis arvestab elamu ja õueala tegelikku kasutust, olulisi vaatesuundi ning haljastuse pikaajalist toimi- vust.

asustatud aladele. /---/ kinnistu on seetõttu nimetatud nende elamu- te hulgas, mille puhul tuleb analüüsida täiendava haljastuse va- jadust.

KSH aruande lisas (Lisa 5. Visualiseeringud) on esitatud visuali- seeringud ka /---/ kinnistu lähedusest. Visualiseering tähistusega „M“ kujutab vaadet /---/ kinnistust ca 100 m läänesuunas asuvast vaatepunktist ning visualiseering „L“ kujutab vaadet /---/ kinnistust ca 350 m põhjasuunas asuvast vaatepunktist. Vaatepunktideks vali- ti võimalikult avatud vaatega punktid, nt konkreetsete kinnistute siseselt võivad vaadet takistada ka erinevad objektid (lokaalne haljastus, hooned). Nähtavusanalüüsi raames on koostatud ka tee- makaart nähtavate tuulikute arvu kohta, millega palume tutvuda. KSH kohaselt tehakse täiendava haljastuse vajaduse analüüs koha- põhiselt ning vajaduse korral rajatakse haljastus arendaja kulul ja elamu omaniku soovil. Meetme rakendamine on ette nähtud ehitus- loa menetluses. KSH ei sätesta kohustust koostada iga kinnistu kohta eraldi fotomontaaži ega näe ette visuaalse mõju või sellest tuleneva võimaliku varalise kahju eraldi täiendavat hüvitamist.

5. Mõju kinnisvara väärtusele

KSH aruandes on mööndud, et tuulepargi rajamine võib avaldada mõne kilomeetri kaugusel paikne- vate elamute kinnisvara väärtusele kaudset negatiivset mõju. /---/ kinnistu on KSH-s eraldi käsitletud tugeva visuaalse mõju piirkonnas ning selle puhul on modelleeritud ka müra ja soovituslikke väär- tusi ületav varjutamine. Seega negatiivne mõju on ilmselge.

Palun selgitada, kas ja kuidas on hinnatud just /---/ kinnistu võimalikku väärtuse vähenemist, ning esitada kõik /---/ suhtes tehtud hinnangud ja alusandmed. Kui /---/ kinnistu väärtuse muutust ei ole eraldi hinnatud, palun seda põhjendada ja teha enne planeeringu kehtestamist kinnistupõhine hi- nnang. Ühtlasi palun selgitada, kuidas on arendaja kavandanud selle mõjuga seotud kahju hüvi- tamise.

Arvamusega ei arvestata. KSH-s on hinnatud tuulepargi võimalik- ku mõju kinnisvara väärtusele teaduskirjanduse põhjal. KSH koha- selt võib tuuleparkide rajamine avaldada elamute kinnisvara väär- tusele kaudset negatiivset mõju, kuid Eestis ei ole sellist mõju tea- daolevalt uuritud ning mõju suurus sõltub muu hulgas tuulikute nähtavusest, kaugusest ja tuulikute kõrgusest. KSH ei ole teinud /---/ kinnistu väärtuse muutuse eraldi kinnistupõhist hin- damist ning planeeringu koostamise käigus ei ole sellise hindamise tegemiseks alust tuvastatud. Visuaalse mõju puhul otsesed normtasemed puuduvad, kuid nt müra- ja varjutamise osas tuleb KSH raames eesmärgiks seatud normtasemed ja nõuded tagada.

KSH käsitluse kohaselt võib tuulikute läheduses paiknevatele kinnistutele makstav seadusjärgne tuulikutasu võimalikku kinnis- vara väärtusele avalduvat negatiivset mõju osaliselt leevendada. KSH ei näe ette kinnisvara väärtuse võimaliku muutuse eraldi hü- vitamist ega kinnistupõhise väärtuse hindamise tegemist.

6. Kohalik kasu ei asenda mõju vältimist /---/ kinnistu paikneb lähimatest tuulikutest piisaval kaugusel ning

21 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Minu esmane seisukoht on, et elamutele lähimate tuulikute asukohad tuleb muuta, paigutades tuuli- kud elamutest kaugemale või loobudes vastavatest tuulikupositsioonidest. Seadusest tulenev tuuliku- tasu ega muu pakutav hüve ei muuda praegust asukohavalikut sobivaks ega asenda elanike tervise ja heaolu kaitseks vajalikku mõju vältimist.

Kui tuulepark pärast asukohtade muutmist siiski rajatakse, peab sellest lisaks arendajale saama selget ja pikaajalist kasu ka kohalik kogukond. Tuulepark ei saa olla üksnes äriline projekt, mille mõjud jäävad kohalike elanike kanda. Seadusjärgne tuulikutasu on sellisel juhul üksnes minimaalne kohali- ku kasu instrument, mitte kõigi häiringute või võimaliku kahju hüvitis.

Palun kohalikul omavalitsusel ja arendajal esitada enne planeeringu kehtestamist siduv kohaliku kasu ettepanek, mis käsitleb vähemalt: • tuulepargi ehituse ja kasutamisega seotud kohalike teede korrastamist, parendamist ja pikaajalist hooldust; ehitusega tekitatud kahjustuste taastamist tuleb käsitleda arendaja tavapärase kohustusena, mitte kogukonnale antava lisahüvena; • kohalikele elanikele soodsama elektri, energiakulude toetuse või muu võrreldava energiahüve pa- kkumise võimalust; • /---/ kinnistule vajalike individuaalsete leevendusmeetmete ja võimaliku täiendava hüvitise kokku- lepet juhuks, kui mõjusid ei ole võimalik täielikult vältida.

läbiviidud mõju hindamiste kohaselt on asjakohased keskkonna- nõuded (sh müra- ja varjutamine) võimalik tagada, kuid kohati on nõuete tagamiseks tõenäoliselt (eelkõige olenevalt konkreetsest tuuliku mudelist) vajalik rakendada töörežiimi piiranguid. Seetõttu ei ole tuulikute kaugemale paigutamine või lähimate tuuliku- positsioonide ärajätmine mõju vältimise eesmärgil põhjendatud. Planeeringulahendus on kujunenud erinevate ruumiliste, tehniliste ja keskkonnaalaste tingimuste koosmõjus ning on praeguseks lõp- lik. Seetõttu ei ole lähimate tuulikupositsioonide ärajätmist või ümberpaigutamist enam võimalik kaaluda. Tuulepargi mõjualas asuvate elamute omanikele ja elanikele on ette nähtud seadusest tulenev talumistasu. Täiendavate hüvitiste või individuaalsete leevendusmeetmete rakendamise vajadust ei ole mõju hindamise tulemuste põhjal /---/ kinnistu puhul tu- vastatud.

7. Kokkuvõte

Palun mitte kehtestada planeeringut enne, kui /---/ kinnistule avalduvad mõjud on kinnistupõhiselt täpsustatud ning planeeringus, ehitusloa tingimustes või muus siduvas dokumendis on selgelt ääratud: 1. elamutele lähimate tuulikute ümberpaigutamine või neist loobumise kaudu tuulikute arvu täiendav vähendamine; 2. müra leevendamise meetmed ja 40 dB sihtväärtuse tagamine; 3. varjutamise piiramiseks rakendatavad meetmed ja soovituslike väärtuste järgimine; 4. täiendava haljastuse analüüs ning vajaduse korral haljastuse rajamine ja hooldamine arendaja kulul; 5. tegeliku müra ja varjutamise sõltumatu seire ning järelevalve; 6. meetmed juhuks, kui tegelik mõju ületab prognoositud tasemeid; 7. /---/ kinnistu võimaliku väärtuse vähenemise hindamine ja käsitlemine; 8. kui tuulepark pärast asukohtade muutmist rajatakse, seadusjärgse tuulikutasu rakendamine ning siduv kokkulepe täiendava kohaliku kasu, individuaalsete leevendusmeetmete ja võimaliku hüvitise kohta.

Arvamusega arvestatakse osaliselt. /---/ kinnistuga seotud müra, varjutamise ja visuaalse mõju küsimusi ning nende leevendamiseks kavandatud meetmeid on käsitletud eelnevates vastustes. KSH ja planeering näevad ette täiendava müra ja varjutamise modellee- rimise pärast konkreetse tuulikumudeli ja lõpliku tehnilise la- henduse selgumist, vajalikud töörežiimi piirangud, varjutamise automaatse vältimise ning /---/ kinnistu puhul täiendava haljastuse vajaduse kohapõhise analüüsi. Tuulepargi rajamise järgselt on KSH-s ette nähtud varjutamise järelevalve ja müra kontrollmõõt- miste teostamine.

Ettepanekut tuulikute arvu täiendavaks vähendamiseks, /---/ kinnistu kinnisvara väärtuse eraldi hindamiseks või täiendava kom- pensatsiooni maksmist KSH ja planeeringu koostamisel põhjenda- tuks ei peeta. Seadusest tulenev tuuleenergiast elektrienergia toot- mise tasu rakendub vastavalt kehtivale korrale.

22 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

Käesoleva arvamusega ei loobu ma õigusest nõuda häiringu kõrvaldamist, kahju hüvitamist, tasu või muud kompensatsiooni. Jätan endale õiguse esitada täiendavaid seisukohti pärast vastuste saamist ning täiendatud planeeringulahendusega tutvumist.

Palun registreerida käesolev pöördumine planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ametliku arvamusena ning esitada mulle Lääneranna Vallavalitsuse põhjendatud seisukoht.

12. Eraisik J. R. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/841-1; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht Tere! Sain aru, et kolmandal septembril tuleb vallavõim Vatla rahvaga tuulepargi asjus kohtuma. Kahjuks ei ole mul võimalik osaleda, aga avaldan oma arvamuse.

Mulle ei meeldi olukord, kus tuuleparkide toimimist reguleeritakse riigieelarvest. See ei lähe kokku turumajanduse põhimõtetega, sest riskid maandatakse ja kasum jääb arendajale. Midagi pole teha, sest küllap on siiani struktuurides kallutatud jõud.

Vatla on tulemas maismaatuulikute kõrgema suurusjärgu tuulikud ning seega saab ka elukeskkond võimalikult tugevasti häiritud. Minuarust oleks sellest tulenevalt vallavõimul arutamise koht tuulepar- gist tuleva talumistasu jaotuse üle. Kuna elu Vatla külas saab ülimalt negatiivselt mõjutatud, siis teen ettepaneku, et Vatla tuulepargist kohalikele elanikele ja KOV-ile laekuv tulu jagataks senise 50 : 50 asemel 70% kohalikele elanikele ja 30% KOV-ile. Selline jaotus võib vallale tuua pikemas plaanis rohkem tulu kui otsene summa eelarvesse!

Täname Teid arvamuse eest!

Tuulikupargi mõjupiirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule kogukonnale suunatavate toetuste ja tuulikupargi talumistasude küsimuste lahendamine ei ole planeeringu ülesanne.

Maismaa tuulepargi talumistasu maksmise ja jaotamise alused on sätestatud keskkonnatasude seaduse §-s 55³. KeTS § 55³ lg 1 kohaselt maksab kohaliku omavalitsuse üksus talle laekunud tuu- leenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% tuulepargi mõjualas asuvate nõuetele vastavate eluruumide omanikele. Seaduses sä- testatud 50% jaotust ei saa kohalik omavalitsus muuta planeeringu või kohaliku otsusega 70 : 30 jaotuseks.

Siiski saab vallavolikogu otsustada omavalitsusele laekuva ülejää- nud 50% kasutamise üle KOV eelarve kaudu, sealhulgas määrata, millisteks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja inves- teeringuteks seda tulu kasutatakse. Seega on vallavolikogul või- malik suunata omavalitsusele jäävat osa ka Vatla piirkonna või selle elanike heaolu toetavatesse tegevustesse.

Tuulikupargi mõjupiirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule kogukonnale suunatavate toetuste ja tuulikupargi talumistasude küsimused vallavolikogus arutlusel.

23 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

13. Eraisik T. M. Kirja nr ja kuupäev: 2026/8-11/847-1; 31.08.2026

Arvamuse sisu Kohaliku omavalitsuse seisukoht 1. Vaated, valgusreostus. 280m tuulikud jäävad minu kodust linnulennult ca 7 km kaugusele ning hakkavad olema nähtavad pea kogu kinnistul. Kõige paremini saavad nad olema vaadeldavad aga meie 2.korruse magamistoa aknast. Otsus just sinna magamistuba rajada tuli soovist näha kaunist vaadet. Kuivõrd mu kinnistu on juba koormatud riigi eriplaneeringuga Eesti-Läti IV elektriühendus, siis tulevikus regulaarselt raadatav ala ainult suurendab Paatsalu-Vatla tuulikute nähtavust, kuna vähendab just selles suunas metsaviirgu. Juhin tähelepanu, et ranniku külade näol ei ole tegemist pelgalt kinnistute, majade ja tulundusmaa juppide summaga, vaid terviklike, sealhulgas vaateid sisaldava osaga eesti rahvuskultuurist, pärimusest, rahvusidentiteedist (mu ema E. V. on kohaliku kodulugu uurinud, materjalid asuvad Läänemaa muuseumis). Kui Tallinnas ei pea keegi võima- likuks lisada Toompeale ühtki ehitist, mis sinna ei sobitu, kuna vaade ise on kaitse all, siis ei tohi jätta avaldamata vastupanu kampaaniakorras eesti külamaastike nii jõhkrale ümberkujundamisele.

Täname Teid arvamuse eest!

KSH käigus on kavandatavate tuulikute visuaalset mõju hinnatud, arvestades tuulikute maksimaalse kogukõrgusega 288 m, nende paik- nemist, maastiku reljeefi ja taimkatet. Visuaalse mõju hindamisel ei ole lähtutud üksnes sellest, kas tuulikud on konkreetsest vaatlus- punktist nähtavad, vaid on hinnatud tuulikute vertikaalset mõju ehk vertikaalset vaatenurka ning horisontaalset mõju ehk horisontaalset vaatenurka. Tuulikute domineerivus ehk visuaalse mõju koondhi- nnang kujuneb nende kahe näitaja korrutisena. KSH kohaselt väheneb tuulikute visuaalne mõju vaatluspunkti kauguse suurenedes.

KSH kohaselt mõjuvad tuulikud kõige domineerivamalt nende va- hetus lähialas avatud põllumajandusmaastikel. Näiteks Tuhu soo vaatetornist, mis paikneb lähimast tuulikupositsioonist ligikaudu 4,3 km kaugusel, on tuulikud nähtavad ja vaade edelasuunas muutub, kuid tuulikute kauguse tõttu ei mõju need domineerivalt.

Arvamuses nimetatud kinnistu paikneb kavandatavatest tuulikutest ligikaudu 7 km kaugusel. Seega võib 288 m kõrgune tuulik olla kinnistult nähtav ja kavandatav tegevus muudab olemasolevat maastikupilti, kuid KSH-s esitatud hindamise põhjal ei ole sellisel kaugusel alust käsitleda tuulikuid vaates domineerivate objektidena ega järeldada seetõttu olulise ebasoodsa visuaalse mõju tekkimist. KSH eesmärk ei ole eeldada mõju puudumist, vaid hinnata kavanda- tava tegevuse mõju ulatust ja tugevust ning selle olulisust. KSH koondhinnangus on leitud, et tuulepargi rajamisel ei kaasne asustusele ja maakasutuse muutusele olulist ebasoodsat mõju.

Meile teadaolevalt ei näe riigi eriplaneeringuga kavandatava Eesti- Läti IV elektriühenduse lahendus ette õhuliini rajamist sama eri- planeeringuga kavandatavast Hanila alajaamast kuni mereni. https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas- elektriuhendus/kaardirakendus

24 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

2.Müra. Siinkohal saan aluseks võtta vaid fakti, et soodsate ilmastikutingimuste korral (tuule suund, raagus puud, jäätunud meri) kostab minu taluõue ära Puhtu-Virtsu vaheliste tuulikute heli, mis väl- jendub jätkuvalt maanduva lennuki heli meenutavas erakordselt häirivas tsüklilises müras, mis on selgesti kuuldav ka siis kui kannan paksu mütsi ja kapuutsi. Antud tuulikud on linnulennult mõne- võrra lähemal, kuid oluliselt madalamad. Ei ole eluliselt usutav, et Vatla- Paatsalu tuulikute müra sobivate ilmastikutingimuste puhul minuni ei jõua. Vastavalt tuule suunale suureneb minu kodus vastavate ilmastikutingimuste korral müra risk oluliselt. Tuuleparkide müra, sealhulgas madalsagedusliku müra pikaajalise mõju ammendavaid uuringuid 280m kõrguste tuulikute kohta pole olemas. Muud väita ei saa. Taolises olukorras on elementaarne juhinduda ettevaatusprintsiibist ning nii suuri ja suure mõjuga objekte looduskeskkonda ja inim- asulate lähedusse mitte rajada. Hüpoteetilised hüved, mida tuulepark võib kogukonnale anda ei ole aktsepteeritavad, on suisa amoraalsed, kui osa kogukonnast peab kandma võimalikku kahju.

KSH-s on tuulikute müra mõju hinnatud kavandatava lahenduse müra leviku modelleerimise abil, lähtudes kavandatavate tuulikute andmetest ning müra levikut soodustavatest tingimustest. Hindamisel on lähtutud kehtivatest müranormidest, sh uute tuuleparkide puhul rakendatavast rangemast nõudest ehk müra sihtväärtusest. Modellee- rimise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda müranormide ületamine ning milliseid meetmeid on va- jadusel vaja rakendada. Seetõttu ei ole KSH-s eeldatud, et tuulikutest tulenev mõju puudub täielikult (soodsate olude korral võib tuulikute töötamisega kaasnev müra olla tajutav mitme km kaugusel), vaid mõju olulisust on hinnatud eelkõige normtasemetele vastavuse kaudu ning vajadusel on ette nähtud töörežiimi piirangud. Tuulikupargi kavandamise järgmistes etappides (nt ehitusloa menetluse raames) on vajalik teostada täiendav modelleerimine ja vajadusel ka tööre- žiimide piirangute täpsustamine.

KSH koostamisel on kasutatud asjakohaseid teadusuuringuid, ju- hendmaterjale ja nõudeid. Hetkel puudub alus kahelda KSH aru- andes kasutatud uuringute asjakohasuses ega õigusaktidega kehtestatud müranormide sobivuses müra mõju hindamise alusena. Seetõttu ei ole ka arvamuses viidatud ettevaatusprintsiip iseenesest aluseks kavandatava tegevuse välistamiseks. Konkreetse tuuliku- mudeli ja lõpliku paigutuse selgumisel tuleb teha täiendav müra mo- delleerimine ning vajadusel rakendada töörežiimi piiranguid.

3. Otsene kahju kinnisvara väärtusele. Olles elulises plaanis küllaltki suure kinnistu omanik, peaks minu vabaduseks ja võimaluseks jääma teha tehinguid oma kinnisvaraga. Jättes kõrvale igasugused hüpoteetilised arvutused ning võttes aluseks reaalse elu, siis mitmest ilmakaarest tuulikutega kaetud maa võimalused kinnisvara turul muutuvad väga piiratuks.

KSH-s on kavandatava tuulepargi võimalikku mõju varale eraldi käsitletud. KSH-s kasutatud teaduskirjanduse põhjal võib tuuleparki- de rajamisega kaasneda kinnisvara väärtusele teatav negatiivne mõju, kuid mõju ulatus sõltub muu hulgas tuulikute nähtavusest ja kaugu- sest ning on valdavalt lokaalne. Eestis ei ole tuuleparkide mõju kinnisvara väärtusele teadaolevalt eraldi uuritud. KSH hinnangul võivad ka kavandatava tuulepargi piirkonnas kinnisvara hinnad vähesel määral langeda.

Väide, et tuulikute paiknemine mitmes ilmakaares muudab kinnis- varaga tehingute tegemise väga piiratuks, on üldistav ning KSH-s sellist järeldust ei ole tehtud. Kinnisvara omanikul säilib õigus oma kinnisvaraga tehinguid teha ning planeering ei kehtesta selleks piiranguid üksnes tuulikute nähtavuse tõttu.

25 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

4. Mikroplasti reostus. Milline saab olema tuulikute mikroplasti ja erinevate sünteetiliste, keskkon- nale mürgiste ainete erosioon antud tuulikute puhul? Kui kaugele reostus sõltuvalt ilmastikutingi- mustest võib levida? Otsus hakata oma talus mesilasi pidama tuli just asjaolust, et meie elukeskkond on erakordselt puhas. Antud piirkonnas ei ole mee tootmine kuigi kasumlik, kuna pool korjealast on meri. Toodan mett sellele tarbija sektorile, kes on väga tundlik mee kvaliteedi ja puhtuse suhtes. Ma ei aktsepteeri võimalust, et meie elukeskkond saastub.

KSH aruandes ei ole tuulikulabade erosioonist tuleneva mikroplasti või muude sünteetiliste ainete keskkonda sattumist eraldi mõjuvald- konnana käsitletud ning seetõttu ei ole KSH alusel võimalik anda hinnangut sellise võimaliku reostuse koguse ega levikukauguse koh- ta. KSH-s on käsitletud tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasne- vat jäätmeteket ja ringmajandust ning võimalikke reostusriske. Ka- vandatava tegevuse olulise keskkonnamõju hindamisel ei ole tu- vastatud sellist keskkonnareostust, mille tõttu tuleks kavandatav tegevus välistada.

4. Linnud! Minu talu põllul ja rannal saavad puhata igal sügisel ja kevadel tuhanded rändlinnud, kelle rännuteele planeeritav tuulepark jääb. Nn leevendavate meetmete abi lindudele ei ole eluliselt usutav. Lisaks rändlindudele olen vaadelnud piirkonnas korduvalt kotkaid, enamasti on tegu küll "meie oma" merikotkaga, kes liigub teljel Paatsalu-Pivarootsi ning on meiega nii harjunud, et ei kiirusta rannast meie saabumise peale isegi mitte minema, kuid oleme vaadelnud kotkaid ka Hõbesalus, Avanina teel, Paadremal ja Vatla lennuväljal. Kahjuks ei erista ma kõiki liike praktikas ja ei oska ka täpsustada. Igatahes on kotkaste nägemine piirkonnas muutunud viimase 10 aasta jooksul väga sagedaseks. Kindlasti tuleb kohalike kotkaste liike ja populatsioone veel lähemalt uurida, kuna muutused on suhteliselt hiljutised ning kõik kotkad on Eestis kaitse all.

Arvamusega ei arvestata. Kavandatava tuulepargi mõju linnustikule on KSH koostamisel põhjalikult uuritud. Linnustiku uuring hõlmas kaitstavate haudelinnuliikide inventuuri, laia kodupiirkonnaga haruldaste linnuliikide, sh must-toonekure, kaljukotka ja merikotka elupaigakasutuse uuringut ning lindude peatuskohtade ja liikumistee- de uuringut, eelkõige sookure-, hane- ja luigekogumite osas. Linnus- tiku põhiuuring viidi läbi 2023. aastal ning 2025. aastal tehti täiendav röövlindude ja veelindude sügisrände uuring. Kotkaste vaatlusand- mete tõlgendamiseks koostati eraldi merikotka ja kaljukotka ekspert- arvamused.

Täiendavate uuringute ja olemasolevate andmete põhjal on linnusti- kuga seotud asjaolusid arvestatud ka planeeringulahenduse kujun- damisel. Näiteks on kaljukotka liikumise kohta kasutatud täiendavaid GPS-andmeid ning tuulepargi paiknemist on nende andmete põhjal korrigeeritud.

KSH hinnangul ei ole ette nähtud olulist ebasoodsat mõju linnustiku- le, kui rakendatakse ette nähtud meetmeid. Meetmete hulgas on muu hulgas linnustiku kohustuslik järelseire, sealhulgas hukkunud lindude otsingud ja kaamerasüsteemide toimimise kontroll. Seire tulemuste alusel peab olema võimalik vajadusel täpsustada meetmeid ning muuta käitisele antavaid tegevuslubasid või seada neile li- satingimusi.

5. Üldine heaolu, kogukonna areng. Pivarootsi, Muriste jt külad arenevad sedavõrd, kuivõrd sinna kasvõi algselt suvila soetanud inimesed antud piirkonda enda identiteediga siduma hakkavad. Piir- konna rikkuseks on kaunis ja puhas looduskeskkond. Iga aastaga on rohkem inimesi, kes ka talveks kohale jäävad. Minu pere on üks neist, kes jõudes omaniku staatusesse on võtnud kätte ja hakand

Arvamuses kirjeldatud piirkonna väärtustamine puhta, rahuliku ja looduslähedase elukeskkonnana ning kohalike elanike soov piirkon- nas elada ja seda arendada on mõistetav. Samas on kavandatava tuulepargi mõju elukeskkonnale ja inimese heaolule KSH käigus hinnatud ning eelmistes vastustes on käsitletud seejuures muu hulgas

26 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel

puhastama vanu heinamaid, hoolitsema rannaniidu eest, plaanis on taastada väike ajalooline puis- niit. Ajal, kui intensiivsest põllupidamisest on möödas juba pea pool sajandit, on mitmed 2. ja 3. kaitsekategooria taimed (kuldking, tõmmu käpp, kärbesõis jpt, sealhulgas minu 2 erinevat püramiid- koerakäpa vaatlust) tagasi vallutamas Nehatu LK ja Puhtu-Laelatu LK vahelist ala. Piirkonda läbib Ranniku Matkarada. Maist-septembrini suhtlen sageli turistidega üle maailma, huvilistele räägin küla ja mõisa ajaloost, näitan põnevaid taimi. Need inimesed tulevad siia tutvuma meie ainulaad- suse ja eripäradega, meie looduse ja pärimusega, mitte tööstusmaastikega. Ka seni suvilatena oma maamaju kasutanud nn poolkohalikud inimesed tulevad üha pikemateks aegadeks, teevad kaugtööd, (kuna vallas puuduks nagunii nende kvalifikatsioonile vastav töö) selleks, et elada inimese aju ja närvisüsteemi jaoks normaalses keskkonnas, sellises, kus puudub müra- ja valgusreostus. Inimeste teadlikkus maaelu mõjust tervisele tõuseb aasta-aastalt. Kogukonna inimesed soovivad oma elu järjest enam Läänerannas elada ning seda tuleb toetada! Ma olen kategooriliselt selle vastu, et minu perekonna ajaloolisest kodust need elementaarsed tervisliku elu elamiseks vajalikud tingimused röövitakse. Need ei ole korvatavad! Elukeskkonna pöördumatu reostamine tühistab piirkonna ainsa reaalse arengupotentsiaali: pakkuda puhast elukeskkonda tervislikku ja rahulikku elu hindavale haritud ja tegusale inimesele, kes soovib seal viibida igal aastaajal, olgu siis endale kuuluvas või ka renditud metsa/rannamajas.

müra, visuaalset mõju ja varjutamist. KSH põhjal ei ole alust järel- dada, et tuulepargi rajamine tooks kaasa piirkonna elukeskkonna sellise muutumise, mille tõttu kaoks piirkonna arengupotentsiaal või võimalus kasutada piirkonda elamiseks, puhkuseks ja turismiks.

Tuulepargi rajamine muudab paratamatult piirkonna maastikupilti, kuid selle mõju ulatus sõltub muu hulgas vaatluspunkti kaugusest. Näiteks Tuhu soo vaatetornist, mis paikneb lähimast kavandatavast tuulikust ligikaudu 4,3 km kaugusel, on tuulikud küll nähtavad, kuid nende kauguse tõttu ei ole need vaatepildis domineerivad.

Kokkuvõtteks: Antud tuuleala mõjud on suured ja korvamatud. Tuuleala pidurdab piirkonna loomu- likku arengut. Mina ja minu täisealised pereliikmed S.M., I. M., E. V., K. I., A. M. on sellele absoluutselt vastu! Juhul kui Paatsalu ja Vatla kogukonnad ise pooldavad planeeringuga edasi minemist, peaksid tule- vased tuulikud olema mitte kõrgemad kui 80m, et mõjuala piirduks peamiselt nende kogukondade- ga. Lindude pärast ma siiski pigem leian, et see piirkond ei sobi tuuleenergia arendamiseks üldse.

Arvamusega ei arvestata. Ettepanek piirata kavandatavate tuulikute kogukõrgus 80 meetrini ei ole põhjendatud. Kavandatavate tuulikute mõju, sealhulgas mõju elukeskkonnale ja linnustikule, on KSH käi- gus hinnatud kavandatava lahenduse alusel ning hindamise tulemusi on arvestatud planeeringulahenduse kujundamisel.

KSH käigus tehtud põhjalike linnustiku-uuringute ja täiendavalt kogutud andmete põhjal ei ole tuuleala välistamine tuuleenergia arendamiseks põhjendatud. Linnustikuga seotud oluliste mõjude vähendamiseks on planeeringulahendust uuringute tulemuste alusel korrigeeritud ning ette nähtud asjakohased leevendusmeetmed ja järelseire.